47
MEEDIAÜLEVAADE 13. – 19. JAANUAR 2011 Jaan Toots

Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Meediaülevaade 19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

Citation preview

Page 1: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

MEEDIAÜLEVAADE 13. – 19. JAANUAR 2011Jaan Toots

Page 2: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

2

SISUKORD

13. jaanuar 2011.....................................................................................................................................5

TV 3....................................................................................................................................................5

Kanal 2................................................................................................................................................5

ETV.....................................................................................................................................................5

ETV 2..................................................................................................................................................5

Reporter.ee........................................................................................................................................5

Õhtuleht Online..................................................................................................................................5

Õhtuleht Online..................................................................................................................................6

Delfi.ee...............................................................................................................................................6

Delfi.ee...............................................................................................................................................6

Delfi.ru................................................................................................................................................6

ERR Uudised.......................................................................................................................................7

Eesti Päevaleht Online........................................................................................................................7

Postimees Online................................................................................................................................7

Postimees Online................................................................................................................................7

Postimees Online................................................................................................................................9

Äripäev Online....................................................................................................................................9

14. jaanuar 2011...................................................................................................................................10

Põhjarannik......................................................................................................................................10

Põhjarannik......................................................................................................................................10

Sakala...............................................................................................................................................10

Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................11

Linnaleht (Tallinn).............................................................................................................................12

Page 3: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

3

ETV...................................................................................................................................................12

Õhtuleht...........................................................................................................................................12

Eesti Päevaleht, Delfi.ee...................................................................................................................12

Postimees.........................................................................................................................................13

Äripäev.............................................................................................................................................14

Õhtuleht Online, Delfi.ru..................................................................................................................14

Delfi.ee.............................................................................................................................................14

ERR Uudised, Postimees Online........................................................................................................15

Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................15

Äripäev Online..................................................................................................................................16

Kuku raadio......................................................................................................................................16

15. jaanuar 2011...................................................................................................................................18

Põhjarannik, Severnoje Poberežje....................................................................................................18

Valgamaalane...................................................................................................................................18

Kuku raadio......................................................................................................................................18

Vikerraadio.......................................................................................................................................18

Õhtuleht...........................................................................................................................................20

Õhtuleht...........................................................................................................................................20

Postimees, Postimees Online...........................................................................................................20

Postimees Online..............................................................................................................................21

16. jaanuar 2011...................................................................................................................................22

TV 3..................................................................................................................................................22

ETV...................................................................................................................................................22

ETV 2................................................................................................................................................22

Raadio 2............................................................................................................................................22

Õhtuleht Online................................................................................................................................23

Delfi.ee.............................................................................................................................................23

Page 4: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

4

Delfi.ee.............................................................................................................................................23

ERR uudised......................................................................................................................................24

Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................24

Eesti Päevaleht Online......................................................................................................................25

Postimees Online..............................................................................................................................25

Äripäev Online..................................................................................................................................26

17. jaanuar 2011...................................................................................................................................27

Eesti Päevaleht.................................................................................................................................27

Äripäev.............................................................................................................................................28

Kuku raadio......................................................................................................................................28

Postimees Online..............................................................................................................................29

18. jaanuar 2011...................................................................................................................................30

Virumaa Teataja...............................................................................................................................30

Valgamaalane...................................................................................................................................31

Põhjarannik ja Severnoje Poberežje.................................................................................................32

Eesti Päevaleht.................................................................................................................................33

Page 5: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

5

13. jaanuar 2011

TV 3TV3 uudised [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Toots kandideerib Ida-Virumaal esinumbrina.

Kanal 2Reporter [Rahvaliidu peaministrikandidaat on Jaan Toots]Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.Toots pole Rahvaliitu veel astunud kuid on andnud lubaduse kandideerida valimistel Ida-Virumaal.Rahvaliit läheb valimistele sõnumiga "Eestimaist leiba ja tööd!", sest ollakse veendunud, et kõige rohkem vajab Eesti inimene praegu tööd just oma kodumaal.

ETVAktuaalne kaamera 21:00 [Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan Toots]Kevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.

ETV 2Aktuaalne kaamera 19:30 [Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat ]Rahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots. Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Reporter.eeRahvaliit püüab Jaan Tootsi peaministriks pakkumisega tervendada Eestimaa poliitelu Rahvaliidu juhatus otsustas eile esitada oma peaministrikandidaadiks parteitu ärimehe Jaan Tootsi.

Õhtuleht OnlineRahvaliidu esimees: tahame maad harida ja kauba Vene turule viiaRahvaliidu esimees Andrus Blok ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et Rahvaliit loodab riigikogu valimistel künnise ületada. Erakonna eesmärgiks nimetab ta maa harimise ja kauba Vene turule viimise.Erakonna loosung on tänavu "Eestimaist leiba ja tööd!". Blok selgitas, et olukord, kus massiliselt käiakse Soomes ja Rootsis tööl, ei ole normaalne: lapsed peavad vanemateta kasvama ja pered lagunevad. Ta märkis, et tuleb ettevõtlust turgutada, eriti maal. Bloki sõnul on riigil umbes 300 000 hektarit maad, mida saaks kasutusele võtta. Ta märkis, et toodangu võiks viia Venemaale, Peterburgi. Bloki sõnul on küsimus poliitilises tahtes ja oma naabritega peab normaalselt läbi saama ning see ei tähenda, et Eesti peaks igasuguseid järeleandmisi tegema. Valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud, endine eriteenistuse juht Jaan Toots. Blok ütles, et läbirääkimisi peeti Tootsiga pikalt, eile löödi käed. Rahvaliidu esimehe sõnul ei karda Toots, et valimiste eel hakkaks tema kapist luukered välja ilmuma.

Page 6: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

6

Õhtuleht OnlinePeaministrikandidaat Jaan Toots: "Mulle ei meeldi suurte parteide poliitika!"Ta ei tee saladust, et juhtivad parteid tegid talle ahvatlevaid ettepanekuid, kuid ta otsustas Rahvaliidu kasuks. ?Tundsin, et tahaksin minna Rahvaliidule appi ning arendada maaelu ja väiettevõtlust maal," selgitas Toots, miks ta valis juhtfiguuridest ilma jäänud partei kasuks. Toots sai ettepaneku kandideerida peaministriks kogu partei juhatuselt ning pidas mitmete liikmetega pikki läbirääkimisi: ?Otsuse langetamiseks kulus päris palju aega, 2-3 nädalat," kinnitas Toots, et otsus pole kiiruga langetatud. Tootsi ei kõiguta fakt, et Rahvaliit meenutab viimasel ajal uppumisohtlikku erakonnalaeva. "See, et partei tuumikust on paljud tugevad figuurid kadunud, ei tähenda, et parteil pole tulevikku. Ülejäänud partei liikmed pole selles süüdi. Valijaskonda ei saa alt vedada," selgitas Toots.Värske peaministrikandidaat on eelseisvate valimiste eel realistlik ning mõistab, et väikese partei liikmena on tal vähe ?ansse peaministriks saada, kuid usub, et Rahvaliidul läheb valimistel piisavalt hästi ning nad ületavad valimiskünnist. Kui võimul olev peaminister Andrus Ansip on keeldunud Keskerakonna juhi Edgar Savisaarega koostööd tegema, siis Toots arvab, et koostööd tuleb teha kõigi parteidega. Iseasi on see, kellega koalitsiooni moodustada. Olgu öeldud, et Rahvaliit esitab ametlikult Jaan Tootsi peaministrikandidaadiks pühapäevasel koosolekul.Jaan Toots on töötanud miilitsas, politseiameti peadirektori esimese asetäitjana, siseministri kantslerina ning eriteenistuse juhina.

Delfi.eeRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. „Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok.Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Delfi.eeONLINE-INTERVJUU: Küsi Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Tootsilt!Pühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi, kes nõustus sellega seoses vastama ka Delfi lugejate küsimustele. Hea lugeja, kui sa tahad teada, mida Jaan Toots peaministrina teha kavatseb, siis jäta oma küsimus siia artikli kommentaaridesse. Küsimusi saab esitada kolmapäevani.

Delfi.ruRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi.“Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,” ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok.Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.Кандидатом на пост премьера от Народного союза станет Яан ТоотсВ воскресенье на съезде правление Народного союза представит в качестве кандидата на пост премьер-министра Яана Тоотса.

Page 7: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

7

"Ян Тоотс разделяет принципы Народного союза как в сельской жизни, так и в сфере предпринимательства", — сказал порталу Delfi председатель Народного союза Андрус Блок.Предприниматель Яан Тоотс работал первым заместителем гендиректора Департамента полиции и канцлером Министерства внутренних дел. Он также был руководителем спецподразделения.

ERR UudisedJaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaatRahvaliidu peaministrikandidaat eelseisvatel riigikogu valimistel on Jaan Toots.Rahvaliidu pressiesindaja Andres Raid ütles ERRi uudisteportaalile, et kuigi Jaan Toots ei ole ühegi erakonna liige, esitatakse ta peaministrikandidaadiks.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on ärimees ja endine kõrge politseiametnik. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Eesti Päevaleht OnlineRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. ?Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,? ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Postimees OnlineRahvaliit tahab peaministriks Jaan TootsiRahvaliit esitas oma peaministrikandidaadiks mitmete skandaalidega meedias pildil olnud ärimees Jaan Tootsi, kes kandideerib partei esinumbrina Ida-Virumaal. Toots ütles Postimees.ee?le, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna. Erakonna üldnimekirja esinumbriks Toots siiski Postimees.ee andmetel ei saa.

Postimees OnlineJaan Toots raviks transiidi abil idavirulaste tööpuudustÄsja Rahvaliidu peaministrikandidaadiks esitatud ärimees Jaan Toots käsitleb erakonda kui noort tüdrukut, kellega veel abielluda ei saa. Ta ütles intervjuus Postimees.ee?le, et poliitilisi luukeresid ei pelga ning tahab Eesti-Vene transiidi soodustamise abil idavirulastele tööd pakkuda. Rahvaliit tegi üllatuse ja leidis endale uue tuntud näo valimistele, on mul õigus? Jah. Väga palju kõrgeid politseiametnikke on läinud parteidesse ja paljud neist on öelnud, et neil on südames olnud ammu see partei. Näiteks üks mu kolleeg ütles, et oli hingelt sotsiaaldemokraat juba ammu. Mina ei astunud parteisse, ma olen Rahvaliidu nimekirjas. Tõsi, ma andsin nõusoleku kandideerida Ida-Virumaal esinumbrina. Nagu partei esimees ütles, mind nimetati ka Rahvaliidu peaministrikandidaadiks. Me anname kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda funktsiooni täidab. Miks Rahvaliitu? Minuga pikalt peeti aru. Ma ei varja, et mitmed parteid on mitte ainult nüüd, vaid ka juba neli aastat tagasi teinud ettepanekuid, kuna ma olen olnud 13 aastat äris. Pean õigeks, et kui riigitööl oled saanud suured kogemused, siis suundud ärisse, et teha endale perekondlik kindlustatus. Ja siis võib uuesti minna kas poliitikasse või nõunikuks kõrges riigiametis. Mis mulle üldse ei meeldi, on, et suured parteid otsustavad ette ära, kes saab üle künnise, kes ei saa. See ei ole soliidne. Rahvaliidul on 9200 liiget, valijaskond on tunduvalt suurem. Rahvaliit ei ole tegelikult kunagi Tallinnas tegija olnud, siin on tööstus, teadus- ja õppeasutused. Rahvaliidu valija on

Page 8: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

8

maakonnas, alustades Ida-Virumaast, lõpetades Lõuna-Eestiga. Te kandideerite Ida-Virumaa esinumbrina. Miks just seal? Kuna mul on oma majandustegevuses olnud palju kokkupuuteid transiidiga. Kui ma läksin riigitöölt ära, olin Tallinkis juhiks, pärast seda Tallinna Sadamas, siis Vene transiidifirmas ja nüüd viimased neli aastat kinnisvara peal. Eelmised kogemused just. Ma olen puutunud sadamajuhina väga palju raudteega kokku, mis jookseb teatavasti just läbi Ida-Virumaa. Raudteemahtude vähendamine, koondamised - väga palju Ida- ja Lääne-Viru töötajaid olid just raudteega seotud. Kui raudteemahud ja sadamamahud vähenesid, vähenesid ka autotranspordi mahud. See töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on ikkagi väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad. Kui me räägime Rahvaliidu seisukohast, siis jutt on rahva tööhõivest, mitte transiidist, aga need on üksteisega väga seotud. Siit läheb mõte selle suunas, kas läbi teie vaatab Rahvaliit Venemaa poole sõbralikumalt kui üks konservatiivne erakond tavapäraselt võiks vaadata? Ei, üldse mitte Venemaa suhtes. Ma räägime Eestimaal elavatest inimestest. Küsimus on, kuidas on meie seadused tehtud. Transiit tuleb ise. Ma räägin Eesti tööhõivest maal. Ida-Virumaa on ikkagi Eestimaa osa. Ja seal on paljud töötajad töökohad kaotanud. Need on ju eelkõige venekeelne valijaskond? Te ise küsite ja vastate. Ida-Virumaal on venekeelset valijaskonda tibake rohkem küll kui eestikeelset, jah. Te üritate viia Venemaa suhete peale, see ei ole nii. Ma räägin inimestest, kes on Eestimaal sündinud, seal elavad ja kelle kodu on Eestimaa, ja võib-olla mitte esimest, vaid juba teist põlvkonda. Tavaliselt on peaministrikandidaat erakonna esinumber üldnimekirjas. Kuidas teiega on? Üldnimekirjad kinnitab pühapäeval volikogu. Minul ei ole ambitsioone, mitmendaks mind nimekirjas pannakse, seda ma ütlesin kohe partei esimehele. Tõsi, see on siiamaani nii olnud, et tavaliselt on peaministrikandidaat partei esimees. Ma arvan, et siin on veel 1-2 parteid, kus seekord valimistel nii ei lähe, nimetamata parteisid. Rahvaliit on üks nendest ja võib-olla nad leidsid, et tahavad kedagi teist enda esindajaks. See ei ole küsimus minule. Kui te kandideerite Rahvaliidu nimekirjas ja lausa peaministrikandidaadina, siis miks te erakonnaga ei liitunud? Erakonnaga liitumine käib nii nagu? Te küsite: Teile tüdruk meeldib, miks te homme ei abiellu?. Käimise aeg on ka ette nähtud. Üsna tõenäoline on, et Rahvaliit ei ületa valimiskünnist. Pragmaatiline poliitiku loogika ütleks, et mõttekam on kandideerida mõnes erakonnas, kust ka riigikokku sisse saab. Vaadake, neid pakkumisi on palju olnud. Kui juht (Villu Reiljan ? toim) lahkus, nägid paljud poliitikud, et äkki ei tule Rahvaliit üle künnise, aga riigikokku on vaja saada. Ja lasid jalga. Vaat see oli tõuge, miks ma andsin nõusoleku. Mina ei ole kindel, et Rahvaliit ei ületa künnist. Loomulikult ei ületa ta seda palju, aga mina arvan, et ületab. Tuletan veelkord meelde Rahvaliidu 9200 liiget pluss nende pered, toetajaskond ja maarahvas, kes ei pruugi astuda alati liikmeks. Need hääled on olemas, kes tahavad, et ka nende esindus oleks parlamendis. Õigesti küsisite, et miks. Kui minu õilis eelistus oleks saada parlamenti, siis ma loomulikult oleksin valinud ühe suure partei, ja ma arvan, et millegi pärast oleks pakutud kohta selle numbri hulgas, kust kindlasti sisse saab. Enne valimisi otsitakse poliitikutelt luukeresid. Ka teie puhul on olnud õhus igasuguseid spekulatsioone aastate jooksul? Kaks asja. Ma tuletan ise meelde. Mul ei ole rohkem luukeresid olnud, kui 1997. aastal ma viisin lapsi ametiautoga kooli, mis, nagu pärast välja tuli, oli normaalne tegevus. Sest valitsus tegi üks nädal pärast minu õigeksmõistvat kohtuotsust otsuse, ning siiamaani on Eesti kantsleritel ja ministritel personaalautod ja -juhid. Kohe seadustati see asi ära. Teine asi, mille ümber suur kisa oli, oli minu perekonnseisu vahetus, naisevahetus. Ma ei taha minna väga isiklikuks, aga te võite esitada sama küsimuse meie kõigile riigijuhtidele, kes meil on teist või kolmandat korda abielus. See, ma ei leia, et oleks olnud suur kisa minu ümber. Aga see kehtis, jah, pool aastat. Minu küsimus on pigem, kuna te satute nüüd enne valimisi fookusesse, olete te kindel, kuskilt kapist ei või veel mõni luukere teie kohta välja tulla? Mida te ootate? Kas te võite käe südamele panna ja öelda, et teil ei ole midagi karta? Mis tähendab luukere? Siis ma pettun küll ise kõrge politseiametnikuna meie õiguskaitseorganites, kui te ütlete, et mingi luukere tuleb nähtavale siis, kui inimene tuleb jälle nähtavale. Ma olen tegelikult nähtaval kogu aeg olnud. Olen kümme aastat olnud kaubandus-tööstuskoja juhatuse liige, olen Eesti Olümpiakomitee presiidiumi liige, jalgrattaliidu president, teist korda valitud. Ma olen olnud kõrgetes ametites, Tallinna Sadama juhatuses viis aastat, ja kuskil pole

Page 9: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

9

probleeme olnud. Ma ei saa teie küsimuse sisust aru, mis peaks see luukere olema, mis ei oleks sel ajal välja käidud. Rahvaliit on olnud hädas valimiste jaoks raha leidmisega. Kas teil on plaanis erakonda ka rahaliselt toetada? Mina teen oma valimispropaganda oma rahadega. Ma ei ole praegu partei juhatuses. Olles nende päevadega kurssi läinud, siis Rahvaliit ei kavatse suuri plakateid panna, sest lihtsalt pole raha. Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas sega juba sõitmist. Mina pooldan, et ühtegi minu näoga plakatit kuhugi ei tule. Tuleb rahvaga rääkida ja maakondades käia. Olen ise kogu aeg valija olnud ja ütlen teile ausalt välja, mina küll ühegi plakati järgi ei ole ühtegi parteid valinud. Kas te olete varem ka ise Rahvaliitu valinud? Olen valinud Rahvaliitu ja ühte teist parteid.

Postimees OnlineBlok: Jaan Toots toetab maaelu jätkusuutlikku arengutRahvaliidu esimees Andrus Blok põhjendas Jaan Tootsi saamist erakonna peaministrikandidaadiks sellega, et tema põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, milleks on maaelu jätkusuutlik areng ja maaelu toetamine. Andrus Ansip on ju pika aega olnud peaminister. Eks igal erakonnal on omad valikud ja eks Rahvaliit pidi ka üles seadma oma peaministrikandidaadi, põhjendas Blok Postimees.ee?le erakonna valitsusjuhi kandidaadi valikut. Jaan Toots on pikka aega olnud väga väärikatel ametipostidel alates kantslerist, siis on ta olnud ühiskondlikel ametipostidel nagu rattaliidu president, sõnas Blok. Läbirääkimised Jaan Tootsiga, et ta lööks koos Rahvaliiduga kaasa riigikogu valimistel olid Bloki kinnitusel pikad ja algasid juba suvel. Eks need läbirääkimised algasid tõsisemalt siis, kui minust sai erakonna esimees, lisas Blok. Kindlasti teeb selliste inimeste tulek poliitikasse, kes on asja kõrvalt vaadanud, poliitikat mitmekesisemaks ja kahtlemata on tal ka midagi poliitikale anda, uskus Rahvaliidu juht.

Äripäev OnlineRahvaliidu peaministrikandidaadiks saab Jaan TootsPühapäevasel volikogu istungil esitab Rahvaliidu juhatus peaministri kandidaadiks Jaan Tootsi. „Jaan Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu osas kui ka ettevõtluse osas,“ ütles Delfile Rahvaliidu esimees Andrus Blok.

Page 10: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

10

14. jaanuar 2011

PõhjarannikKes tunneb Jaan Tootsi?Kunagine politseijuht ja ärimees Jaan Toots on Eestis muidugi tuntud tegelane. Viimastel aegadel küll vähem, aga veel mõne aasta eest säras ta klantsajakirjade kaantel seoses oma eraeluliste sündmustega. Tuleb tõdeda: fakt, et mees kandideerib eelseisvatel valimistel riigikogusse just Rahvaliidu nimekirjas ning nimelt Ida-Virumaal, on ootamatu ja üllatav. Aga kas ka piisav selleks, et saada siin arvestatav valimistulemus?Iseenesest läheb pilt senisest veel huvitavamaks, sest kui siiani olid kahe Ida-Virus kandideeriva partei esinumbrid olümpiavõitja (IRL) ja teatrilavastaja (sotsiaaldemokraadid), siis nüüd on Rahvaliit seadnud nende kõrvale endise turvamehe ja politseipealiku, seltskonnaajakirjanduse lemmiku Jaan Tootsi. Vaid kaks suurerakonda käituvad igavalt, saates siin tulle poliitveteranid. Keegi ei kahtle, et maakonnas teeb puhta töö Keskerakond, noppides enamuse mandaate. Reformierakonnal läheb raskeks, kuid mismoodi jagub rahva hääli Erki Noolele, Jaak Allikule ning Jaan Tootsile, on omaette vaatemäng isegi sel juhul, kui ükski teine erakond peale Savisaare oma siit otsemandaati parlamenti ei saa. Arvata on, et kõige parem šanss on Noolel. Olümpiavõitja staatus on valimistel võimas trump. Samal ajal kui Alliku ja Tootsi maine on olnud kohati üsna vastuoluline. Muidugi see, et Jaan Toots on Rahvaliidu peaministrikandidaat, kippus küll ületama hea maitse piiri. Kui see ikka oli nali.

PõhjarannikPäeva lause (Jaan Toots)"Suurtel parteidel on omavahel löömist nii palju, et see plakat plakati otsas segab juba sõitmist."Parlamendivalimistel Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virus kandideeriv Jaan Toots valimiskampaaniast.(Postimees.ee, 13. jaanuar)

SakalaJaan Toots otsustas avada poliitikaukseKevadistel riigikogu valimistel saab suure tõenäosusega Rahvaliidu peaministrikandidaadiks viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots.Rahvaliidu esimees Andrus Blok (pildil) ütles, et pärast seda, kui Jaan Tootsiga oli peetud pikka aega läbirääkimisi, andis too nõusoleku ja erakonna juhatus tegi volikogule üksmeelse ettepaneku nimetada ta erakonna peaministrikandidaadiks.Rahvaliidu volikogu kinnitab riigikogu valimiste programmi ja nimekirja pühapäeval.«Toots aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti nii maaelu kui väikeettevõtluse osas, samuti on ta ennast tõestanud riigiettevõtete juhina ja ühiskondlikes ülesannetes,» iseloomustas Blok. «Ta on väga tubli mees, kes võiks peaministrina Eesti riiki juhtida.»Esinumber Ida-VirumaalMärtsis peetavatel valimistel kandideerib Toots Rahvaliidu esinumbrina Ida-Virumaal, samuti on ta erakonna üldnimekirjas esimeste hulgas.Jaan Toots ütles, et nõustus Rahvaliidu peaministrikandidaadiks saama pärast seda, kui oli kolm nädalat pidanud kõnelusi erakonna juhatuse liikmetega. Ta märkis, et möödunud aastal, kui nurjus sotsiaaldemokraatidega ühinemine, hakkas partei juhtkond lagunema ning nüüd on Rahvaliidus jäänud vedajaid väheks.

Page 11: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

11

«Loodan, et suudan kaasata uusi inimesi ja jõude, sest tahan, et rahvas, kes on Rahvaliitu seni valinud, saaks seda teha ka nendel valimistel,» lausus Toots. «Tegusaid ja entusiastlikke inimesi on Rahvaliidus väheks jäänud, sest lagunemine käis väga ruttu.»Toots nimetab endale sümpaatseks nii Rahvaliidu põhimõtteid kui valimisloosungit «Eestimaist leiba ja tööd!». Eelkõige peab ta enda sõnul vajalikuks arendada Eesti maapiirkondades väiketootmist ja aidata maarahvast, kes on sattunud tööpuuduse tõttu raskesse olukorda.Erakonda astuda ei plaaniErakonda astumisega ei ütle ta end kiirustavat. «Praegu on küsimus, kas Rahvaliit tuleb üle künnise ja jääb ellu või ei jää,» lisas Jaan Toots.«Postimehe» võrguväljaandele märkis ta, et ei astu siiski erakonda ning võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitilise mänguna.«Me anname endale kõik aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema ümarlaua ümber üks esindaja, kes seda funktsiooni täidab,» tähendas ta.

Põhjarannik ja Severnoje PoberežjeRahvaliidu esinumber maakonnas on Jaan TootsMaakonnas parlamendierakondadest viimasena oma kandidaate paljastanud Rahvaliit suutis üllatada esinumbriga, kelleks on jõu- ja äristruktuuridest tuntud Jaan Toots.Rahvaliidu Ida-Viru maakonnaorganisatsiooni esimehe Urve Eriksoni sõnul on maakonna rahvaliitlaste pingerida riigikogu valimisteks ametlikult selge pärast pühapäeval toimuvat erakonna volikogu.ProtestikandidaatKüll on selge Rahvaliidu esinumber maakonnas, kelleks on tuntud ettevõtja ja omaaegne jõustruktuuride esindaja Jaan Toots.Toots ütles, et otsustavaks nõustumisel kandideerida Rahvaliidu nimekirjas said nn suurte erakondade väljastatud signaalid selle kohta, kellel on ja kellel ei ole riigikokku asja."Seda, mis Villu Reiljaniga juhtus, ei muuda. Kahju on rahvaliitlastest, kes kannatavad karjäärihimulis-te ülejooksikute pärast, kes esimeste raskuste puhul erakonna hülgasid. Nagu erakonna nimigi ütleb, on tegu rahvast esindava erakonnaga ja seetõttu oleks äärmiselt kurb, kui see hääbuks," ütles Toots.Rahvaliit andis talle valida mitme valimisringkonna vahel ja ta valis Ida-Virumaa. "Mitte ainult selle tõttu, et seal pakutakse mulle esinumbri kohta. Maakond meeldib mulle. Riigikogus on vastu võetud otsuseid, mis kahjustavad transiiti, aga see omakorda on vähendanud töökohti Ida-Virus," rääkis Toots.Peaministrikandidaat"Olen realist ja saan aru, et Rahvaliit sel korral valimisi ei võida. Küll võib erakonnast saada koalitsiooni-erakond ja kaalukeel," ütles Toots. Mehe prognooside järgi võiks Rahvaliit eelolevatel valimistel võtta 5-6 parlamendikohta. Mehe sõnul on teda kutsutud nii Reformi- kui Keskerakonda, kus parlamendikoht oleks suisa garanteeritud.Küsimusele, miks mees, kes Rahvaliidu poolt eile koguni erakonnapoolseks peaministrikandidaadiks nimetati, ise erakonda ei kuulu, vastas Toots, et see on nagu sümpaatse naisega. "Kui sul le keegi meeldib, ega sa temaga päeva pealt ei abiellu," ütles Toots.Erikson nimetas maakonnas kandideerivaist rahvaliitlastest veel Lohusuu vallavolikogu esimeest Toivo Kivi,kaht koolidirektorit Narvast -Nadežda Tšerkašinat ja Jekaterina Golubtsovat, Lüganuse vallavolikogu esimeest Evald Männiksaart ja Aseri abivallavanemat Koit Orast.Enda kandideerimise kohta ütleb Tudulinna vallavolikogu esimehest Erikson, et see on reaalne, kui erakonnal on sellest abi."Ainus eesmärk ei saa olla Eesti viie rikkama riigi hulka viimine, ka kohalikud probleemid vajavad lahendamist. See ongi Rahvaliidu peamine sõnum üle Eesti," ütles Erikson.

Page 12: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

12

JAAN TOOTS* Lõpetas 1981 Tallinna tehnikaülikooli.* 1990-1993 Eesti eriteenistuse peadirektor.* 1993-1995 politsei peadirektori esimene asetäitja ja peadirektori kohusetäitja.* 1995-1997 siseministeeriumi kantsler.* 1997-1999 ASi Tallink direktor.* 1999-2004 ASi Tallinna Sadam juhatuse esimees ja aseesimees.* 2004-2007 ASi Transgroup Invest nõukogu esimees.* Alates 2007 Rotermanni Grupi juhatuse ja nõukogu esimees.

Linnaleht (Tallinn)Rahvaliidu õlekõrsErakonna volikogu otsusega nimetati peaministri kandidaadiks valdavalt Kroonika veergudel oma eraeluga tuntuks saanud ärimees Jaan Toots, kes on lubanud maarahvast aidata. Muidugi on kindel, et isegi kui Rahvaliidul õnnestuks imemoel riigikokku pääseda, siis Toots peaministriks ei saa. Aga igal juhul on vahva jälgida, kuidas rahvaliitlased niisama end maha ei kanna, vaid pingutavad viimase veretilgani. Visa hingega küll see Rahvaliit, ent küllap oleks väärikam lihtsalt laiali minna.

ETVRingvaade [Toots: olen valmis valitsust juhtima]Rahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.Ta ütles, et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots.Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.

Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal," lisas saatekülaline.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

ÕhtulehtPeaministrikandidaat Jaan TootsRahvaliidu esimees Andrus Blok teatas, et pühapäeval peetaval volikogu istungil teeb juhatus ettepaneku nimetada Rahvaliidu poolt peaministrikandidaadiks ärimees Jaan Toots . Varem on Toots olnud politseiameti peadirektori asetäitja ja siseministeeriumi kantsler. Ta on parteitu, kuid Bloki sõnul aktsepteerib Rahvaliidu seisukohti maaelu ja ettevõtluse korraldamisel.

Eesti Päevaleht, Delfi.eeJaan Toots: vaid hull võib arvata, et saan peaministriksRahvaliit nimetas peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi, keda on avalikkuses korduvalt süüdistatud enda ja riigi rahakoti segamini ajamises. Jaan Toots, miks otsustasite Rahvaliidu juhatuse pakkumise hakata peaministrikandidaadiks vastu võtta?

Page 13: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

13

Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust moodustama hakkaks. Kuna seadustes on kirja pandud, et igal parteil on oma peaministrikandidaat, siis Rahvaliit leidis, et mina oleksin sobiv isik, ja ma andsin nõusoleku. Mind häirib, et ühe partei, kus täna on 9200 liiget ja kuskil 25 000 toetajat, juhtkond… – teeme nii, et ma kedagi ei arvusta –, läks ära. Mul on väga piinlik, et koos juhiga lahkus ka juhtkond. Minus kihvatas väike viha, et täna on maarahvast esindaval parteil totter olukord, kus neil ei tule valimiskünnist kätte. Ütlesite, et Rahvaliit valitsust igal juhul ei moodusta. Riigikokku pääsemise ambitsioon on teil siiski olemas? On, muidu ma ei oleks seda ametit võtnud. Kui sisse pääsen, siis kindlasti ka lähen. Kas te ei karda, et saate järjekordseks osaks kogu sellest tsirkusest, mis on Rahvaliidu ümber viimase poole aasta jooksul toimunud? Seda küsimust ootasin esimesena. Sellepärast ma üldse nõus olingi. Rahvaliidu 9200 liiget ei ole seda väärt, et nendel täna juhatust ei ole. Mul on ääretult häbi, et paljud minu sõbrad, kes olid varem maavanemad, lasid Rahvaliidust jalga. See ei ole soliidne ja see oli üks põhjustest, miks olin nõus sellele kohale asuma. Nii ei käituta. Kui partei satub hätta, siis inimesed, kes on olnud sellest parteist ministriteks, võiksid erakonnaga olla ausalt lõpuni. Aga Eesti poliitika on kord selline. See on paratamatus, aga mulle see ei meeldi. Kas olete mõelnud ise erakonda juhtima hakata? See on ajakohatu küsimus. Erakonnal on väga tubli esimees. Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi.

PostimeesRahvaliit esitas Jaan Tootsi peaministrikandidaadiksMullu mitu sisetüli ja pereheitmist üle elanud Rahvaliidu juhatus esitas partei peaministrikandidaadiks kinnisvaraärimehe Jaan Tootsi, kes parteisse veel siiski astunud ei ole.Viimastel aastatel rohkem kõmuajakirjade veergudel silma paistnud Toots peaks saama erakonna üleriigilises valimisnimekirjas neljanda asetuse ning olema Ida-Virumaa esinumber.Partei esimehe Andrus Bloki sõnul on Tootsiga kokkulepe, et ta liitub ka Rahvaliiduga, kuid vaid juhul, kui erakond ületab valimiskünnise. Bloki väitel langes valik Urmas Sõõrumaale kuuluva kinnisvaraarendusfirma Rotermann Grupi juhatuse esimehele Tootsile, kuna mees on olnud elu jooksul mitmel väärikal ametikohal ning ka ühiskondlikult aktiivne, näiteks jalgrattaliidu juht.

Samuti leiti ühine ideoloogiline keel. «Jaan Tootsi põhimõtted ja nägemused ühtisid Rahvaliidu omadega, see tähendab maaelu jätkusuutlikku arengut ja toetamist,» lisas Blok.Toots ise ütles, et võtab peaministrikandidaadiks saamist pigem poliitmänguna. «Me anname kõik endale aru, et Rahvaliit ei ole nende parteide hulgas, kes sinna (peaministritoolile – toim) küündiks, aga see on poliitiline mäng, et igal parteil peab olema üks esindaja ümarlaua ümber, kes seda funktsiooni täidab,» rääkis ta.Kandideerimisse suhtub 1990. aastate alguses eriteenistust juhtinud Toots siiski tõsiselt ning lubab keskenduda idavirulaste tööpuuduse leevendamisele. Seda kavatseb ta teha esmajoones Eesti-Vene transiidi soodustamise abil, viidates oma kogemusele transiidifirma Transgroup Investi nõukogu esimehena ning muudel transpordiga seotud ametikohtadel.«Töötuse probleem, mis on tingitud üldpoliitikast, tuleks ära klaarida. Transiit on väga tähtis asi Eestile, sealt tulevad töökohad,» ütles Toots intervjuus postimees.ee-le.1990. aastatel politseis ja siseministeeriumis töötamise ajal korrakaitsjatele usinalt uusi autosid ostnud ja nii meedia tähelepanu pälvinud Toots ei karda, et temaga seotud skandaalid uuesti lõkkele löövad.

Tootsi väitel on tema ümber olnud ainult kaks skandaali. 1997. aastal, siseministeeriumi kantslerina,

Page 14: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

14

lasi ta asutuse autojuhil ametiautoga oma lapsi kooli viia, mille tõttu ta vabastati ametist. Kuid Toots võitis kohtus ning pärast seda muudeti seadus selliseks, et nii tohibki käituda.Teiseks vahetas ta abikaasa uue kaaslase vastu. Tootsi sõnul on aga selliseid poliitikuid palju. Toots väitis, et tema kapis ei ole uusi luukeresid, mis võiksid nüüd lagedale tulla.

ÄripäevRõõmustab ja kurvastabRÕÕMUSTABStatistika hakkab huvitavaks minema. Kõikvõimalikud statistilised majandusnäitajad hakkavad üha enam rõõmu pakkuma. Eksport on kõigi aegade rekordtasemel, turistide majutamise arv selle sajandi kõrgseisus. Jah, tõuseb ka inflatsioon, kuid siin peaksid rekordnumbrid varsti mõneks ajaks unustatud saama. Rahvaliit oskab ikka üllatada. Riigikogusse pääsemise künnise eest võitlev Rahvaliit esitab peaministrikandidaadiks Jaan Tootsi. Kaks aastat tagasi, kui ÄP küsis Tootsilt, miks ta ei kandideerinud Kaubanduskoja juhi kohale, vastas mees: “Seal on tööd ikka palju-palju teha. Mul on neid tegemisi endal küll ja küll.” Samas... võimalus, et Rahvaliit saaks peaministrikoha, on väike. Diplomaatiliselt öeldult.Usk Bulgaaria heinamaasse püsib. Aastad tagasi Tõnis Haaveli poolt Bulgaaria pealinna lähiste heinamaade soetamisse kaasatud Eesti investorid leidsid nüüd hapuks läinud investeeringu konserveerimiseks lisaraha. Ilma irooniata, see sihikindlus rõõmustab.KURVASTABKeskkonnaminister teeb imelikke otsuseid. Detsembris otsustab Jaanus Tamkivi, et Eestis tohib müüa vähem keskkonnaohtlikke vedelkütuseid ja kütteõli. Kümme päeva hiljem otsustab sama reformierakonna mees, et müüme Eestis ikka keskkonnaohtlikumat kütust edasi. Kerge kütteõli suurim maaletooja aitas omal ajal Reformierakonnal teha võimupöörde Paldiskis. Juhuslik ja vägivaldne seos?Mu-ni-tsi-paal-polit-sei! Po-lit-sei! Munitsipaalpolitsei juht osutus altkäemaksuvõtjaks. Seda kurbust süvendab asjaolu, et altkäemaksuvõtjaks osutus ka Lõuna Prefektuuri juhtiv kriminaalpolitseiametnik.Börsiralli Eesti tanklates. Mõningase liialdamisega võib öelda, et Eesti suuremad tanklaketid muudavad kütuse hinda tihedamini, kui muutuvad hinnad Tallinna börsil. Kas peab nüüd nii usin olema?

Õhtuleht Online, Delfi.ruJaan Toots ei kiirusta Rahvaliitu astumisegaRahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütles KUKU raadio "Äratajale" antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda. Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt.

Delfi.eeKalle Klandorf: Toots ei ole parteifunktsionäär ega poliitbroiler

Page 15: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

15

Rahvaliidu peaministrikandidaadina poliitikasse siirduva Jaan Tootsi kolleeg eriteenistuse päevilt Kalle Klandorf hindab Tootsi elukogemust kõrgelt ja kinnitab, et mees pole parteifunktsionäär ega poliitbroiler. „See oli mulle tegelikult meeldiv üllatus, aga mitte väga suur üllatus,“ ütles Klandorf Delfile. „Jaan on minu arvates Rahvaliidu inimestega pikka aega juba tuttav. Rahvaliidul on ka sellised ajad, kus nad otsivad uusi inimesi poliitikasse.“„Eks seda näitab valimistulemus, kui tugevad nad on,“ sõnas Klandorf. „Kui nad parlamenti pääsevad ja künnise ületavad, on alati võimalusi igasugusteks kokkulepeteks.“ „Minu jaoks on ainult imelik see, et tavaliselt on partei esimehed peaministri kandidaadid, aga Jaan veel pole partei esimees,“ lausus Klandorf. Hindab Tootsi kõrgelt „Jaan on poliitika lähedal kogu aeg olnud ja poliitikast palju teadlikum, kui mõni poliitik ise,“ hindas Klandorf. „Jaanil on tugev elukogemus ja majanduspõhi.“ Klandorfi sõnul ei ole Toots parteifunktsionäär ega poliitbroiler. „Me saame paljudest asjadest üsna ühte moodi aru. Oleme neist asjust rääkinud. Ta käis just eelmisel nädalal sünnipäeval ja me rääkisime paljudest asjadest.“ Keskerakonna nimekirjas märtsivalimistel kandideeriv Klandorf kinnitas, et pole ise Tootsi poliitikasse kutsunud. „Me üksteist ei värba. Tunneme vanadest aegades üksteist kui kolleegid. See on iga inimese tunnetus, millal ta poliitikasse minekuks valmis on. Mul tekkis see viis aastat tagasi, Jaanil viis aastat hiljem.“Klandorf leidis, et poliitikas peakski olema „rohkem vanakesi kui õhku täis noori“. „Me mõlemad oleme palju näinud,“ meenutas Klandorf vanu aegu kolleeg Jaan Tootsiga. „Võiks küsida, mida me näinud ei ole? Võib-olla tuumakatastroofi.“ Klandorf soovis poliitikasse siirduvale sõbrale paksu nahka ja et need ambitsioonid, mida ta on endale seadnud, täituksid. „Eks ta on paksu nahka endale juba väljaspool poliitikat ka mõnda aega kasvatanud.“

ERR Uudised, Postimees OnlineToots: olen valmis valitst juhtimaRahvaliidu peaministrikandidaadi, ärimees Jaan Tootsi sõnul on tema vaim valitsusjuhi ametiks valmis, juhul kui selline võimalus peaks talle tõepoolest avanema.Ta ütles ETV saates "Ringvaade", et peaministrikandidaadi valimine on erakondades välja kujunenud traditsioon. "Oma elulugu läbi arutades ja tagasi vaadates, olen ma enam-vähem kursis nii riigiametite kui ka majanduseluga," arvas Toots.Oma nõusoleku asuda valitsusjuhi kandidaadiks andis ta nädal aega tagasi. Tootsi sõnul helistas ta paljudesse Eesti piirkondadesse, uuris, milline on seal Rahvaliidu olukord ning andis oma jah-sõna.

Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, mis on Tootsil kui jõukal ja hästitasustatud linnainimesel ühist maarahvaga, vastas saatekülaline, et ta on pärit Tartust ning enamik tema sugulasi elab maal. "Nii et ma olen väga kursis ja tihti käin maal," märkis ta. "Ise elan ka mitte linnas, vaid momendil Keila-Joal," lisas saatekülaline.Jaan Toots ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda. Ta on praegu ärimees, varem aga töötas kõrge politseiametnikuna. 1990. aastate keskpaigas oli ta siseministeeriumi kantsler.

Eesti Päevaleht OnlineJaan Tootsi on ka varem parteidesse moositudRahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et kaks erakonda on püüdnud teda ka varem liituma meelitanud. Rahvaliitu astumise otsustab Toots siis, kui partei riigikokku pääseb.

Page 16: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

16

Rahvaliidu peaministrikandidaadi Jaan Tootsi sõnul ta erakonda astumisega ei kiirusta. Toots ütles Kuku raadio Äratajale antud intervjuus, et Rahvaliitu astumine võib kõne alla tulla pärast valimisi, juhul kui erakond valimistel künnise ületab. Toots tunnistas, et poliitikasse on teda ka varem kutsutud, pakkumisi on teinud kaks erakonda. Tänases Eestis on Tootsi hinnangul suureks probleemiks korruptsioon, eriti hull on tema hinnangul see, et korruptsioonis kahtlustatakse kohtunikke ja kõrgeid politseiametnikke. Küsimusele, kuidas Jaan Toots hindab Andrus Ansipi valitsuse tegemisi, andis Toots kaks vastust. Ta ütles, et kuna temast on nüüd saanud Rahvaliidu peaministrikandidaat, siis ei sobi tal isiklukku hinnangut anda, aga tema kui Jaan Toots, mitte poliitikaga seotud inimene, hindab valitsuse tegemisi pigem positiivselt.

Äripäev OnlineJaan Toots: Vene raha ei pea kartmaTäna hommikul Kuku raadio ?Ärataja? saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul elavad Vene transiidiettevõtjad ammu enam mitte Venemaal, vaid laias maailmas ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Kuku raadioKüsib Jaan Tootsilt: Kas Rahvaliidu ettepanek tuli teile ootamatult? Suht ootamatult. Üks paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised.Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja eesti keeles appikutsumise küsimus, et see partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud ning viimases kolmes valitsuses koalitsioonis. See, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, pole näitajaks sellele, et osa maarahvast ilma esindajateta jääb. See oligi tõuge.Kas peibutuspardi tunnet pole?Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti, või mitte. Tegijad inimesed sealt eesotsast, endised ministrid, kõrged ametnikud lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. See on muidugi nende küsimus, kui näitab, et kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused. Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid?Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992-1994 aastatel. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi mõistetud. See on, mis paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsist.Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele?Kui te oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning täna ma seda teile ei vasta. Pigem positiivne, kui negatiivne. Kui suur roll on Eesti majanduses vene rahal, vene võimul ja vene transiidil?Vene rahal tänases Eesti majanduses pole suur roll. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkadena, sotsiaalmaksudena ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid ka poolest saadik. Pooled transiidi omanikud, vene taustaga inimesed ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal, ?veitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks. Miks kandideerin Ida-Virumaal?Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteelt vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam ei kindlustata-kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus aga seal on

Page 17: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

17

taga inimesed. Aga nemad on suhteliselt keskmisest ülemakstud, kes töötavad transiiti ning järelikult jääb puudus ka tarbimisel. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse. Kas peaksime vene raha kartma?Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks.Kas võiks investeerida?Aga miks mitte. Mis see raha hullem on, kui Poolast või elavnenud T?ehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.Kui palju teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud?Seda peate küsima kaitsepolitseist.

Page 18: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

18

15. jaanuar 2011

Põhjarannik, Severnoje Poberežje Nädala kuju - Jaan TootsTema renomee on olnud üsna skandaalne alates sellest, kui ta Eesti politseijuhina jäi vahele sellega, et viis ametiautoga lapsi kooli, lõpetades segase looga jälgimisseadmetest tema korteris. Sellised persoonid on kollase ajakirjanduse maiuspala.Ja nüüd äkki Rahvaliidu kandidaat number üks Ida-Virumaal! Partei peaministrikandidaat! Ühest küljest pole Rahvaliidul Ida-Virumaal kunagi olnud nii tuntud kandidaati, teisalt aga tekib kohe küsimus, mida Toots üldse Ida-Viru asjadest teab ning mil määral neisse puutub. Endise tuntud turvamehe Jaanus Rahumäega meil juba on kurbi kogemusi. Kaks korda on ta Ida-Virust hääli korjanud, kuid pärast parlamenti pääsemist pole ta siia eriti jalgagi tõstnud. Kas Tootsiga juhtub samuti? Elame-näeme. Võib-olla.

ValgamaalaneArvamus (Jaan Toots)«Täie mõistuse juures olevad inimesed saavad kõik aru, et Rahvaliit ei ole partei, mis valitsust moodustama hakkaks.»JAAN TOOTS, Rahvaliidu peaministrikandidaat. (Eesti Päevaleht)

Kuku raadioKeskpäevatund [Lähenevatest Riigikogu valimistest]Saatejuht Priit Hõbemägi vestluskaaslasteks olid ärimehed-ettevõtjad Rein Kilk ja Meelis Atonen.Esimene saatekolmandik pühendati arengutele lähenevate riigikogu valimiste eel, keskendudes Rahvaliidule ja rohelistele.Atonen tahtis esmalt tõsta esile Rahvaliidu otsust nimetada endale Jaan Tootsi näol sõltumatu peaministrikandidaat – mis tema hinnangul on sõltumatute kandidaatide teema omamoodi paroodiaks, sest tegemist on seltskonnategelase ja ärimehega, kes ei kajasta kuigivõrd Rahvaliidu kuvandit valija silmis.Rein Kilk nentis, et ilmselt ei osutu tõeks nende kartused, et tulevad igavad valimised. Hõbemägi tahtis omalt poolt taaskord kaitsta üksikkandidaate,oponeerides Kalle Muuli selleteemalisele mõtteavaldusele reedeses Postimehes. Kilgi arvates jällegi korduvad eelolevate valimiste näol suuresti 1992. aasta valimised, mil ilma tegid samuti (nagu nüüdsed rohelised) sõltumatuid ja rohelisi kandidaate endaga punti haaranud kuningriiklased. Järgnevalt arutleti pikemalt roheliste väljavaadete üle, peatudes sellel, kes kelle üle mängib kas sõltumatud Marek Strandbergi või vastupidi?

VikerraadioRahva teenrid [Olukorrast riigikogu valimiste eel]Saatejuht Lauri Hussar vestluskaaslasteks olid ajakirjanikud Sulev Vedler ja Sulev Valner.Suurem osa saatest räägiti eelseisvate riigikogu valimiste seotud teemadel. Pikemalt peatuti rohelise erakonna poolt võetud positsioonil sõltumatute kandidaatide ehk niinimetatud vabameeste kaasamisel. Ka olid kõne alla „päris“ üksikkandidaadid ja Eesti tänane valimissüsteem üldse.

Page 19: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

19

Sulev Vedler ütles, et tema silmis on „roheliste erakond omandanud vikerkaarevärvi erakonna värvingu; see on väga kirju ja ma ei saa sellest erakonnast üldse aru“. Vedleri hinnangul tekitab sõltumatute esinemine roheliste nimekirjas ainult segadust. Valneri sõnul selgub nende saadikute vabadusaste alles hiljem – kui nad üldse riigikokku pääsevad. Sulev Valner leidis, et sarnaselt Res Publica kunagisele kampaaniale üritavad ka nüüdsed roheliste nimekirja parteitud üksikkandidaadid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele, kes justkui ei olekski vabad ega äraostmatud. Roheliste nimekirjas kandideerimisel vabameeste sildi kasutamine on tema hinnangul sarnane Res Publica 2003. aasta äraostmatute-sildiga, sest nemadki püüdsid vastanduda ülejäänud riigikogu liikmetele."Mind paneb isegi imestama, et teistest parlamendierakondadest ja tänastest riigikogu saadikutest mitte keegi ei tunne end sellest puudutatuna, et üks seltskond ennast vabadeks meesteks nimetab, justkui andes mõista, et nemad seda ei ole," märkis Valner. Valner võrdles „sõltumatute roheliste“ kandideerimist Indrek Tarandi aktsiooniga europarlamendi valimistel. Hussari sõnul talle mingil hetkel lausa tundus, et kogu selle roheliste aktsiooni taga ongi Indrek Tarand, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub, et selle vabameeste aktsiooni taga paistavad hoopis Marek Strandbergi kõrvad ning vabamehed võivad kujuneda hoopis raketikütuseks roheliste nimekirja saadikutele Strandbergile, Lotmanile ja Trapidole. Nii Vedler kui Valner olid ka seda meelt, et roheliste nimekirjas kandideerivad sõltumatud kvalifitseeruvad roheliste erakonna seisukohalt selgelt peibutuspartideks. Vabameeste sildi üleskerkimine on Valneri sõnul diagnoos olukorrale, mis riigikogu viimastes koosseisudes on selgelt üleval olnud - saadikute vabadus kalduda kõrvale parteilisest liinist on muutunud liiga väikseks. Rohelised leidsid selliste kandidaatidega ka väljapääsu probleemile, et parteid ei uuene piisavalt ning sellega avati nagu mingi uus kanal poliitikasse jõudmiseks.Valneri sõnul võtavad roheliste ridades kandideerivad inimesed siiski riski, et nad ei pruugi ka üheskoos künnist ületada, kuid kui piisav kogus häid inimesi kokku tuleb, on see võimalik ja tundub tõenäolisem kui veel kuu aega tagasi, mil paljud inimesed arvasid, et rohelised riigikokku ei pääse.Teema raames peatuti ka Eesti tänasel valimissüsteemil ja võimalustel, mida see pakub. Hussari sõnul tuleb varasemaga võrrelduna rohkem teadustada seda, et 90ndatel kehtinud valimissüsteemiga võrreldus on meil nüüd rohkem tegemist isikuvalimistele ja hea häältesaagi korral võib kergemini riigikokku pääseda ka mõni saadikukandidaat, kes on ringikonnas oma nimekirja lõpus, nagu näiteks Marju Lauristin sotside nimekirjas Tartus. Valner märkis, et tänase olukorra puhul riigikogus võib siiski väga oluliseks kujuneda iga üksiku saadiku hääletamine, sest see võib vabalt osutuda kaalukeeleks. Hussar märkis ka roheliste „vabameeste“ kohta, et olles kõige kriitilisemad Keskerakonna ja Reformierakonna kohta, siis paradoksiks on see, et pigem võtavad nad hääli ära SDE-lt ja IRL-ilt.Ka arvas Hussar, et „vabamehed“ on nüüd sisuliselt kaaperdanud sotside Uue alguse ideed ja vähendanud ka sotside uue liidri Sven Mikseri võimalusi esitleda ennast uue tulija ja tegijana suures poliitikas. Valneri arvates võiksid sotside pakkuda ennast jõulisemat välja (ainuvõimaliku) alternatiivina praegusele valitsuskoalitsioonile, mitte aga „mängida sellist väikese venna mängu“. Järgnevalt oli kõne all olukord IRLis ning kahe tiiva vastasseis selles erakonnas, kus üks tiib tunneb ennast selgelt kõrvaletõrjutuna. Valner märkis, et näiteks, et IRLi esimehes Mart Laarist ja tema võimalikust kolmandast tulekust pole praegu midagi kuulda. Hussari sõnul see tema ümbermaailmareisilolekut Vedler võttis järgnevalt jutuks Rahvaliidu otsuse esitada peaministrikandidaadiks erakonda mitte kuuluv Jaan Toots - mis Vedleri sõnul on „nädala nali“. Vedler meenutas, et Jaan Toots maksis ligi poole kinni Indrek Tarandi eurovalimiste kampaaniast.Hussari arvates võib see tekitada keerulise olukorra ka seoses algavate valimiseelsete debattidega.

Page 20: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

20

Valner arvas, et Rahvaliidul pole kaotada midagi ning seda ka siis, kui nad nüüd Jaan Tootsi oma esinumbriks peaks kinnitama. Vedleri sõnul on seoses toimuvaga positiivne see, et välja ilmunud on täiesti uusi nägusid.

ÕhtulehtTsitaat (Jaan Toots)Küsisin temalt, miks ta mulle seda kohta pakub. Ta vastas, et tal endal ei ole kogemusi. Jaan Toots sellest, miks Rahvaliidu esimees Andrus Blok talle valitsusjuhi kohta pakkus.

ÕhtulehtNädala tipud1 Kapo koputusedÜhe teatud asutuse uksel võiks olla teatis: «Euro altkäemaksu hinda ei tõsta». Või siis pistise või meelehea hinda, olenevalt olukorrast. Viimasel ajal tuleb nii sageli teateid kapo töörindelt, et juba läheb arvepidamine segi: kes, kus on kinni võetud ja läbi otsitud. Kui kapo oma valimisnimekirjaga parlamendivalimistel osaleks, teeksid nad ilmselt puhta töö. Aga kas meil on seda vaja? Kes siis ridu puhastab?2 JaanuarisõdaMöödus 20 aastat veristest sündmustest Vilniuses. Möödub 20 aastat Riia võitlustest ja sellest, et meil siin õnnestus 1991. aasta jaanuaris napilt veresaunast pääseda. Okupatsiooniväe katse vabadus lämmatada luhtus. Siis olid kolm Balti riiki kui üks suur rusikas. Nüüd oleme justkui ka, aga vahepeal suures osas mitte. Mis saab pärast jaanuari meenutuspäevi? Ning kuidas president Ilves baltlaste kohta ütleski?3 Toots ja TootsiJuhuslik kokkulangevus, kuid ikkagi: samal ajal kui tuli uudis Tootsi briketitehase lõpust, teatas Rahvaliit, et nende peaministrikandidaat on Jaan Toots. Kahju, et nii võimsa ajalooga tehas, kus isegi president käis töörahvaga kohtumas, uksed kinni paneb. Toots võiks ju olla värskendav tuul, aga tõesti: vaid hull võib arvata, et temast Ansipi järglane saab.4 Paanika, paanikaSuhkrupaanika olla läbi, kuid ikka näeb kauplusest väljuvaid ostjaid, mitukümmend pakki suhkrut käevangus. Saavadki sellest kõhu täis?! Mida vähem seda valget ainet pugida, seda tervislikum. Ka terve elu propageerija Evelin Ilves pidas seda paanikat arusaamatuks ja soovitas suhkrut vähem tarbida. Kuid vaadake, mis maksab tatar pärast tatrapaanikat? Ja mis toiduõli hinnast ikkagi saab?5 Nõuka-sündroomÜllatav, millise õhina ja uhkusega näidatakse ja meenutatakse meil meid okupeerinud riigi tegemisi. Vähe sellest, et meil on nõukaaja-telesari, ka suur osa ETV aastavahetuse programmist oli ses meelsuses. Nüüd KGB muuseum hotellis. Iroonia irooniaks ja mineviku üle võib naerda, aga on meil seda kõike ikka vaja?

Postimees, Postimees OnlineEndale kaevatud aukJaan Toots (53) mõjub Rahvaliidu peaministrikandidaadina mõjub sama totralt kui vahepealse parteijuhi Juhan Aare kemplused toonase peasekretäri Lauri Vitsutiga või vaidlused erakonnajuhile parteikassast videote väntamise eest makstud raha üle.Esiteks ei kuulu Toots parteisse, ei pruugi sinna üldse astuda ja äsja kiitis valitsusjuht Andrus Ansipit, keda rahvaliitlased on läbi kogu valimisperioodi ohtralt sarjanud.

Üsna mitmed Tootsi kulgemised on olnud sillutatud segadustega. 2004. aastal oli tal lausa oma

Page 21: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

21

lindiskandaal, mille üksikasjad on leitavad toonasest meediast. Märksõnadeks eraviisiline jälitamine, salakaamerad, kapo ja muu sarnane. Palju õnne Rahvaliidule järjekordse targa valiku puhul!

Postimees OnlineAtonen: Toots teeb sõltumatute kandidaatide paroodiatReformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul kujutab Jaan Tootsi saamine Rahvaliidu peaministrikandidaadiks endast väikest paroodiat sõltumatute kandidaatide kohta. Meenutan, et Jaan Toots on sõltumatuna Rahvaliidu nimekirjas, ta kasutab erakonnast rääkides sõna nemad, rääkis Atonen Kuku raadio saates Keskpäevatund. See viib kogu poliitika uuele tasemele. Ta rikkus veidi ära ka sõltumatute kandideerimist teistes nimekirjas, näidates ära, et selline käitumine võib ka täiesti naeruväärne olla, leidis Atonen. Seltskonnaajakirjanduse superstaar ja suurärimees Rahvaliidu peaministrikandidaadina ei ole see, keda valija ootas, uskus ta. Täielik maasikas todil on, kui Jaan Toots ütleb, et on ise ka maamees, et on Tartus elanud ja teiseks ütleb, et elab praegugi ju maal, Keila-Joal. President võiks siis ka öelda, et elab maal - Kadrioru metsas, leidis Meelis Atonen. Ütlen ka, et Rahvaliit üle valimiskünnise ei saa seekord, sõnas ettevõtja Rein Kilk.

Page 22: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

22

16. jaanuar 2011

TV 3TV3 uudised [Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelepoole]Valimiskogude eile alanud ralli sai tänasega ühelpoole. Täna reastasid oma kandidaadid SDE, Rahvaliit ja Keskerakond. Nende kolme platvormi peal on palja sarnasusi. SDE juhi Sven Mikseri sõnavõtus oli tunda kindlameelsust. „Me tahame ju sellist riiki, kus Eesti inimene saab elada,“ sõnas Mikser. „Olulisem on see, et me oskame kaasa rääkida uue valitsuse loomisel,“ lisas Mikser.„Valimispäeval oli on ja jääb meie valija kuningaks,“ rääkis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.Koostööosas pilgutas Savisaar silma rahvaliitlastele ja sotsidele.President Arnold Rüütel sõnas, et Rahvaliidu peaministri kandidaat Jaan Toots on väga suurte majanduslike kogemustega aga ka ettevõtluse organiseerimises.

ETVAktuaalne kaamera 21:00 [Jaan Toots on Rahvaliidu valimisnimekirjas teisel kohal]Rahvaliidu üleriigilises valimisnimekirjas on teisel kohal erakonna peaministrikandidaadiks nimetatud Jaan Toots.Rahvaliidu üleriigilist valimisnimekirja juhib erakonna esimees Andrus Blok, teisel kohal on viimastel aastatel ärijuhina töötanud endine eriteenistuse juht Jaan Toots, kelle erakond nimetas oma peaministrikandidaadiks.Blokile ja Tootsile järgnevad Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.

ETV 2Aktuaalne kaamera 19:30 [Rahvaliidu esinumbrid on Blok ja Toots ]Rahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas.

Raadio 2Olukorrast riigis [erakondade valimisnimekirjad]Kalle Muuli ja Anvar Samost rääkisid erakondade valimisnimekirjadest. Samost tunnistas, et vabanimed roheliste nimekirjas on suhteliselt tundmatud. Muuli ütles otse, et ei usu, et rohelised riigikogusse pääsevad. Muuli arvates ei ole valijale sõltumatut kandidaati valides päris täpselt selge, kellele ta oma hääle annab. „Kui erakonna peaministrikandidaat on sõltumatu ja parteitu, siis see on asja tipp,“ kommenteeris Muuli Rahvaliidu ja Jaan Tootsi käitumist.Samost arvas, et seda teemat ei maksa arutada, sest Rahvaliit ei pääse ei riigikokku ega Tootsist ei saa peaministrit. „Rahvaliidu majandusprogramm pole tõsiseltvõetav, nad on ületanud teatud piiri ja ilmselt pöördumatult. Roheliste majandusprogramm on aga korralik,“ ütles Samost. „Jüri Jaansoni perspektiiv poliitikuna ei tundu eriti veenev. Valides tuleb mõelda, kellele ikka su hääl läheb,“ lisas ta.

Page 23: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

23

Muuli tunnistas, et Reformierakonna nimekirjas on sümpaatne, et palju on esiotsas kohalikke inimesi. Samosti arvates jääb Reformierakonna nimekirjas aga puudu uutest nimedest ja värsketest ideedest.

Õhtuleht OnlineRahvaliidu valimisnimekirja teine number on Jaan TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses," selgitas erakonna esimees Andrus Blok.Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks.

Delfi.eeFOTOD: Rahvaliidu volikogu kogunes hotellis Salzburghttp://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-rahvaliidu-volikogu-kogunes-hotellis-salzburg.d?id=38515967 Täna päeval kell 11 kogunes hotellis Salzburg Rahvaliidu volikogu. Rahvaliidu juhatus esitas volikogule kinnitamiseks peaministri kandidaadina Jaan Tootsi. Ettevõtjana tegutsev Jaan Toots on töötanud politseiameti peadirektori esimese asetäitjana ja siseministri kantslerina ning oli ka endine eriteenistuse juht.

Delfi.eeRahvaliidu nimekirja juhivad Andrus Blok ja Jaan TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi Riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, teatas erakonna pressiesindaja.Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt viiele, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses,“ täpsustas ta.

Page 24: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

24

Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele."Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks,“ selgitas Blok.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. "Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi „euronormide“ rakendamisega kahjustada," ütles Blok."Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks," lisas ta.

ERR uudisedRahvaliidu esinumbrid on Blok ja TootsRahvaliidu volikogu kinnitas täna riigikogu valimiste platvormi ja üldnimekirja, mille eesotsas on erakonna esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots.

Üleriigilise valimisnimekirjas järgnevad Blokile ja Tootsile erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu, teatas erakond.

Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist "Eestimaist leiba ja tööd!" ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba.

Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas tõdeb Rahvaliit, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi. "Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada," ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. "Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses," täpsustas ta.

Tervishoiu rahastamisel soovib Rahvaliit tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. "Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu," selgitas Blok.

Erakond peab ka vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng. "Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi 'euronormide' rakendamisega kahjustada," ütles Blok.

Eesti Päevaleht OnlineRahvaliidu valimisnimekirja juhivad Blok ja Toots Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist ”Eestimaist leiba ja tööd!” ning seab tähelepanu keskmesse inimese, teatas erakond. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on

Page 25: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

25

aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal.

Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. „Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada,“ ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. „Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses.“

Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks.

Eesti Päevaleht OnlineNädalavahetusel selgusid pea kõigi suuremate erakondade valimisnimekirjad

Eile ja täna said selgeks viie parlamendierakonna üleriigilised valimisnimekirjad 6. märtsil toimuvateks riigikogu valimisteks. Eile kinnitatud Reformierakonna üleriigilises nimekirjas on 20 esimest nime Andrus Ansip, Jürgen Ligi, Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik, Rein Lang, Kristen Michal, Urmas Kruuse, Kalev Lillo, Meelis Mälberg, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Kristiina Ojuland, Kalle Jents, Urmas Klaas, Laine Jänes, Hanno Pevkur ja Arto Aas.Samal päeval avalikustaid nimekirjad oma kärajatel ka rohelised, kellel erakonna liikmed ja vabamehed vaheldumisi: Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Trapido, Urmas Hallika, Triin Veber ja Kaarel Tarand.Täna selgusid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna valimisnimekirjad.SDE üleriigilises nimekirjas on Sven Mikser, Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, Jaan Õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kajar Lember, Kalev Kotkas, Jaanus Marrandi, Marianne Mikko, Peeter Kreitzberg, Randel Länts, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Jüri Morozov, Andres Anvelt, Katrin Saks ja Kairit Pihlak.Keskerakonna nimekiri on järgmine: Edgar Savisaar, Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin, Ester Tuiksoo, Priit Toobal, Vladimir Velman, Lauri Laasi, Tarmo Tamm, Siret Kotka, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Margi Ein, Ülle Lumi ja Jaanus Karilaid.Rahvaliidu volikogu kinnitatud üleriigilist valimisnimekirja juhib partei esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.

Postimees OnlineRahvaliidu nimekirja veavad Blok, Toots ja TreialRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja, mida juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist Eestimaist leiba ja tööd! ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, vahendas partei pressiesindaja. Rahvaliit tahab ka tervishoiu- ja perepoliitika meetmetega kaasa aidata, et hoida

Page 26: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

26

eestlasi kodumaal ning vältida nende hajumist suurte rahvaste hulgas. Samas annab Rahvaliit endale aru, et toetusmeetmed toovad riigile senisest suuremaid kulutusi, ning pakub ka lahendusi lisaraha leidmiseks. Eestist väljaviidav kasum tuleb tingimata maksustada, ütles Rahvaliidu esimees Andrus Blok. Peame vajalikuks vähendada tarbimismakse, sealhulgas langetada esmatarbekaupade käibemaks seniselt 20 protsendilt 5-le, ning kehtestada tulumaksuvabastus alampalga ulatuses, täpsustas ta. Tervishoiu rahastamisel pooldab Rahvaliit õigluse jaluleseadmist, mis muu hulgas aitab tagada esmatasandi arstiabi ka ravikindlustamata inimestele. Oma südameasjaks oleme võtnud teha hambaravi kõigile kättesaadavaks, praegu käib see kõrge hinna tõttu paljudele lihtsalt üle jõu. Kui tahame võtta eeskuju põhjamaisest heaoluühiskonnast, peame väärtustama inimese tervist ning kiiremas korras viima hambaravi esmatasandi tervishoiuteenuseks, selgitas Blok. Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalne ebavõrdsus ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi euronormide rakendamisega kahjustada, ütles Blok. Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks, lisas ta.

Äripäev Online

Blok, Toots, Treial ? Rahvaliidu esikolmik valimistelRahvaliidu volikogu kinnitas täna erakonna platvormi riigikogu valimisteks ning oma valimisnimekirja. Üleriigilist valimisnimekirja juhib Rahvaliidu esimees Andrus Blok, talle järgnevad peaministrikandidaat Jaan Toots ning erakonna aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu valimisplatvorm lähtub peasõnumist „Eestimaist leiba ja tööd!“ ning seab tähelepanu keskmesse inimese. Rahvaliit on veendunud, et poliitilise tahte olemasolu korral on aruka juhtimisega võimalik anda kõigile meie inimestele tööd ja leiba siinsamas, oma kodumaal, edastas erakond oma pressiteates.Eesti riigi ja rahva kestmajäämise võtmeküsimuseks peab Rahvaliit maaelu püsimist. Maaelu päästmisel peab erakond vajalikuks seada keskmesse kodumaise ettevõtluse areng, et suudaksime katta oma rahva toidulaua, kaotada regionaalsest eripärast tingitud sotsiaalse ebavõrdsuse ning teha haridus kõigile kättesaadavaks. „Riik peab soodustama maaettevõtlust, sealhulgas tootmise ja teeninduse edendamist maal. Väikeettevõtlus on enamiku Eesti valdade ja väikelinnade eluküsimus ning seda ei tohi „euronormide“ rakendamisega kahjustada,“ ütles Andrus Blok. „Peame hoidma maad - oma põlisvara - ning jääma ise selle peremeesteks,“ lisas ta.

Page 27: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

27

17. jaanuar 2011

Eesti PäevalehtValimisteks valmis? Nädalavahetusel kogunesid Tallinnas Reformierakond, Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning kinnitasid kandidaatide nimekirjad märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. IRL kinnitas selle juba varem. Võtsime nemad ka kampa ja küsisime iga erakonna ühelt liikmelt kaks küsimust: 1. Mis on Eesti riigi järgmine suur eesmärk? 2. Mis on kõige kiiremat lahendamist vajav probleem?Lisaks avaldame valimisnimekirjade esimesed kümme kohta.Erakond Eestimaa Rohelised Eerik-Niiles Kross 1. Saavutada Euroopa kõige elamisväärsema keskkonnaga riigi staatus. 2. Lõplikult, õigemini keskpikaks ajaks, tuleks lukku lüüa riigikaitse arengu suund. Ehk et lõppeks vaidlus ajateenistuse ja elukutselise sõjaväe valiku üle. Ja et oleksime kindlad, et see iseseisev, ajateenistusele tuginev kaitsevõime on olemas ja välja arendatud. 1. Aleksei Lotman 2. Eerik-Niiles Kross 3. Marek Strandberg 4. Artur Talvik 5. Valdur Lahtvee 6. Pille Tomson 7. Peep Mardiste 8. Madis Melzar 9. Toomas Trapido 10. Urmas HallikaSotsiaaldemokraatlik Erakond Ivari Padar 1. Üleüldise elujõu ja rahva, kultuuri säilimine. Need eesmärgid on ju ka põhiseaduses kirjas. 2. Probleemiks on tööturult kadunud inimesed. Nad minetavad praegu usku, et nad kunagi veel tööturule tagasi lähevad. See on siis tööpuuduse likvideerimise teema. Kuid samavõrra tähtis teema on lastele võrdsete võimaluste loomine. Meil ei tohi tekkida kibestunud lapsi, kel on väiksemad võimalused. Lahendus on vastutustundlik eelarvepoliitika. 1. Sven Mikser 2. Indrek Saar 3. Rannar Vassiljev 4. Urve Palo 5. Jaak Allik 6. Jaan Õunapuu 7. Karel Rüütli 8. Eiki Nestor 9. Kajar Lember 10. Kalev Kotkas Reformierakond Taavi Rõivas 1. Järgmine suur eesmärk on kogu Eesti ühiskonna elatustaseme suur kasv. Seda saab saavutada üksnes selle kaudu, et meie majanduskeskkond on piirkonna parim. Ma ei pea selle piirkonna all silmas mitte Baltimaid. 2. Inimesed peaksid olema senisest rohkem valmis majandusstruktuuri muudatusteks. See tähendab, et uued töökohad, mis luuakse senisest erinevates sektorites ja on tõenäoliselt kõrgema palga ja paremate töötingimustega, eeldavad inimestelt ka teistsuguseid oskusi ja haridust. 1. Andrus Ansip 2. Jürgen Ligi 3. Keit Pentus 4. Peep Aru 5. Urmas Paet 6. Igor Gräzin 7. Lauri Luik 8. Rein Lang 9. Kristen Michal 10. Urmas KruuseIsamaa ja Res Publica Liit Jaak Aaviksoo 1. Ma arvan, et nende suurte eesmärkidega peaks minema tegelikult tagasi normaalse riigi juurde. Nii nagu meie põhja- või läänenaabrid. Ühe suure eesmärgi poole püüdlemine ja vaid sinna investeerimine pole küpse riigi tunnus. Sellest etapist peaks minu arvates tasapisi välja jõudma. 2. Kõige olulisem on majanduskasvu tagamine ja ekspordi tugevdamine ja kõrgema lisandväärtusega majandus. Selge on see, et me peame oma majandust restruktureerima. Oleksin senisest palju nõudlikum meie euroraha kasutamisel. Me pole suutnud euroraha kasutada majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks, vaid pigem teiste eelarveliste ja ka sotsiaalprobleemide lahendamiseks.

Page 28: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

28

1. Mart Laar 2. Juhan Parts 3. Ene Ergma 4. Helir-Valdor Seeder 5. Ken-Marti Vaher 6. Margus Tsahkna 7. Erki Nool 8. Urmas Reinsalu 9. Sven Sester 10. Marko MihkelsonKeskerakond Jüri Ratas 1. Suur eesmärk on inimeste toimetulek ning tootva tootmise ja tootmissektori igakülgne toetamine Eesti majanduspoliitikas. 2. Irooniliselt vastates: lume koristamine tänavatelt. Lahendus oleks see, et traktorid läheks tänavatele. Kuid tõsiselt: tuleb tegeleda sotsiaalse tõrjutuse leevendamisega. Olgu selleks koolivägivald, olgu need inimesed, kes Eestist lahkuvad, või eakad. 1. Edgar Savisaar 2. Kadri Simson 3. Enn Eesmaa 4. Mailis Reps 5. Kalev Kallo 6. Olga Sõtnik 7. Jüri Ratas 8. Inara Luigas 9. Mihhail Stalnuhhin 10. Ester TuiksooRahvaliit Jaan Toots 1. Saavutatu säilitada ja kõik muud asjad ellu viia – see ongi meie eesmärk. 2. Ümber tuleb vaadata haridussüsteem, sest meil on täna liiga palju kõrgkoole ja peaaegu olematud keskeriõppeasutused. See on mu isiklik seisukoht. Teine asi, mida ma ütlen partei poolt, on riigivõimu korrastamine. 51 parlamendi liiget on meie riigile piisav. Kolmandaks – mis siis, et veidi pikaks läheb see loetelu – oleks elektri hinna langetamine. Elektri hinna tõusuga tõuseb meil kõik, eranditult kõik. 1. Andrus Blok 2. Jaan Toots 3. Mai Treial 4. Riina Kull 5. Viljar Jaamu Rahvaliit eile õhtul edasi ei mõelnud.

ÄripäevJaan Toots: Vene raha ei pea kartmaReede hommikul Kuku raadio "Ärataja" saatele intervjuu andnud Rahvaliidu peaministrikandidaat Jaan Toots ütles, et Eesti ei peaks Vene raha kartma. Tema sõnul ei ela Vene transiidiettevõtjad enam ammu Venemaal, vaid laias maailmas, ning rahagi on muutunud rahvusvaheliseks.

Kuku raadioIntervjuu Jaan TootsigaKas Rahvaliidu ettepanek tuli Teile ootamatult? Suht ootamatult. Paar nädalat olid jutuajamised ja läbirääkimised. Ma ei kavatsenud tegelikult poliitikasse minna. See oli Rahvaliidu juhatuse ärarääkimise oskus ja appikutsumise küsimus, et see partei oleks riigikogus esindatud. See on partei, millel on oma toetajaskond kogu aeg olnud. Seepärast, et partei juhtkond teatud põhjustel pidi lahkuma, ei peaks osa maarahvast ilma esindajateta jääma. See oligi tõuge.Kas peibutuspardi tunnet pole? Küsimus on selles, kas tullakse üle künnise ja kas saadakse esindus parlamenti. Tegijad inimesed, endised ministrid ja kõrged ametnikud, lasid ju erinevatesse parteidesse jalga. Kui partei eesotsas midagi juhtub, siis reedetakse oma sisemised tundmused. Mis on lahti Eestis, kui vaadata viimase aja üha sagenevaid korruptsioonijuhtumeid? Korruptsioonimaik on väga tugev. Ei oska seletusi sellele anda. Olen kaua sisekaitseorganites töötanud, kuid tekib imelik tunne, et sellised olukorrad ja nn vahelejäämised olid omased 1992.-1994. aastale. See on väga suur probleem. Üks asi, kui on kurikaelad, kuid kõige hullem, kui seaduserikkumine läheb kõrgete politseiametnike ja kohtuni. Isegi prokuratuurist on süüdi mõistetud. See paneb rahvale väga suured kahtlused Eesti riigi eksistentsi suhtes.Millised hinde paneksite Ansipi valitsusele? Kui oleksite küsinud kaks nädalat tagasi, oleksin vastanud. Praegu ma esindan Rahvaliitu ning ma ei vasta. Siiski pigem positiivne kui negatiivne.

Page 29: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

29

Kui suur roll on Eesti majanduses Vene rahal, Vene võimul ja Vene transiidil? Vene rahal pole Eesti majanduses suurt rolli. Transiidis küll. Vene raha transiidis ei mõjuta Eesti majandust, vaid on lisaprodukt, mis jookseb siit läbi. See jääb siia inimeste palkade, sotsiaalmaksude ja ka tarbimisena. Tõsi, transiidi omanikud on Venemaal, kuid poolest saadik. Pooled transiidi omanikud - Vene taustaga inimesed - ei ela teps enam mitte Venemaal, vaid Norras, Inglismaal, Šveitsis. Seetõttu on raske öelda, kelle raha, sest see on muutunud rahvusvaheliseks. Kas peaksime Vene raha kartma? Miks me peaksime kartma, kui ta pole enam Vene raha? Need on eurod, mis tulevad ja mis siin tarbimisse lähevad. Aga ega nad siia riiki ei jää, jäävad vaid palkadena. Ei ole veel ükski suur Vene miljardär Eestisse investeerinud, välja arvatud sadamasse oma tootmise laiendamiseks.Kas võiks investeerida? Aga miks mitte. Mis see raha hullem on kui Poolast või elavnenud Tšehhist tulnud? Venemaa on suhteliselt suur riik ja nende raha Euroopas liigub.Kui palju Teie andmetel vene transiidi raha Eesti parteidesse on investeeritud? Seda peate küsima kaitsepolitseist.Miks kandideerite Ida-Virumaal? Ida-Virumaalt jookseb läbi raudtee, väga palju inimesi on koondatud, sest mahud on vähenenud. Kui raudteel vähendatakse mahtusid, siis vähenevad autoveod ja autojuhid jäävad tööta. Kaupasid enam ei kindlustata -kindlustustel tuleb miinus, samuti ei tule neid valvata ja sealt tuleb miinus. Aga seal on taga inimesed, kes said keskmisest kõrgemat palka ning järelikult väheneb ka tarbimine. Kui jälgime rahavoogu, siis see pole nii väike raha, kui arvatakse.

Postimees OnlineÜhendatud Vasakpartei liikmed kandideerivad Rahvaliidu nimekirjasEestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) esindajad lähevad riigikogu valimistele tõenäoliselt Rahvaliidu nimekirjas, ütles BNSile EÜVP kaasesimees Sergei Jürgens. Tema sõnul edenevad läbirääkimised jõudsalt ning Rahvaliidu nimekirja etteotsa võib Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas asuda EÜVP liige ja Maardu linnapea Georgi Bõstrov. Jürgens ütles BNSile, et juhatused lepivad ühise kandidaatide nimekirja osas lõplikult kokku arvatavasti kolmapäeval. Lasnamäel saab Rahvaliidu nimekirja esinumbriks Georgi Bõstrov. Rahvaliidu üleriigilises nimekirjas on Bõstrov kuuendal kohal. Üldse hakkab Rahvaliidu nimekirjas kandideerima 5-10 EÜVP esindajat, ütles Jürgens, lisades, et Rahvaliidu nimekirjas kandideerivatelt EÜVP liikmetelt ei ole Rahvaliitu astumist nõutud. Jürgensi sõnul pürgib ta ise riigikokku samuti Rahvaliidu nimekirjas. Eraldi nimekirja EÜVP eelseisvateks valimisteks kokku ei pane. Jürgens ütles ka, et ühinemiskõnelusi kaks erakonda praegu ei pea, kuid tulevikus ei saa niisugust võimalust välistada. Erinevalt Vene Erakonna Eestis baasil kokku pandud niinimetatud Vene Koondisest ei pea EÜVP Jürgensi sõnul vene küsimust neil valimistel domineerivaks. Meie jaoks on kõige tähtsam tööpuuduse vähendamine ja majanduskasv, selgitas ta. Rahvaliidu esimees Andrus Blok kinnitas BNSile, et praegu on kõne all kuni kümne erakonnavälise kandidaadi kaasamine Rahvaliidu nimekirja, kuid täpsemalt ei soovinud ta nendest enne kolmapäeval toimuvat juhatuse koosolekut rääkida. Võimalikke Rahvaliitu mittekuuluvaid kandidaate on tema sõnul ka mujalt kui Ühendatud Vasakparteist. Varem on Blok öelnud, et kuna seaduse kohaselt ei saa teise erakonna liikmed Rahvaliidu nimekirjas kandideerida, siis tuleb erakonnaväliste kandidaatide kaasamine kõne alla vaid siis, kui nad osalevad valimistel parteitutena. Rahvaliit teatas pühapäeval pärast erakonna volikogu koosolekut, et partei üleriigilist valimisnimekirja juhivad esimees Andrus Blok ja peaministrikandidaat Jaan Toots, kellele järgnevad aseesimehed Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu.

Page 30: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

30

18. jaanuar 2011

Virumaa TeatajaValimisnimekirjad saavad lõpulihviNädalavahetusel avalikustatud erakondade üleriigilistest valimisnimekirjadest selgub, et märtsis võib riigikogusse pääseda päris mitu Lääne-Virumaa inimest.Kõige kõrgematel kohtadel on läänevirulased rahvaliidu nimekirjas, kus Andrus Blok on esinumber ja sotsidel, kus esinumber Sven Mikserile järgnevad teisena Indrek Saar ja kolmandana Rannar Vassiljev. Kairit Pihlak on nimekirjas 20. kohal, kuid sellest riigikogusse pääsemiseks ilmselt ei piisa.Samas ei pruugi riigikogusse pääseda ka nimekirjas teisel või kolmandal kohal olles, sest eelmistel riigikogu valimistel jäid sotsid kompensatsioonimandaadita, mis tähendab, et sotsidest pääsesid riigikogusse vaid isiku- või ringkonnamandaadi saanud kandidaadid.Konkurents on tiheIndrek Saare sõnul on siiski küllalt ebatõenäoline, et tänavustel valimistel mõne erakonnaga sarnane lugu juhtub.“Minu teada ei olegi varem juhtunud, et nii suure häälte arvuga, nagu meil nelja aasta eest, kompensatsioonimandaati ei saanudki,” lausus Indrek Saar.Konkurentsi Lääne-Virumaal pidas Indrek Saar tihedaks. “Ühe koha peame kindlasti saama, aga meil on hea võimalus valimised võita,” lausus ta, lisades, et kahe mandaadi saamine Lääne-Virumaalt on väga keeruline.Sotside nimekirjas on nelja aasta eest kandideerinuist alles vaid kaks: Indrek Saar ja Kairit Pihlak, ülejäänud on uued tegijad.Veel rohkem on uuenenud reformierakonna nimekiri, kus nelja aasta eest kandideerinuist on alles üksnes Andres Ots. Küll kandideerivad sel korral oravapartei lipu all neli aastat tagasi keskerakonda esindanud Einar Vallbaum ja rahvaliidu nimekirjas olnud Vello Tafenau.Lääne-Virumaal kandideerivatest reformierakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemal kohal sotsiaalminister Hanno Pevkur – üheksateistkümnes. Neli aastat tagasi andis reformierakonna nimekirjas just 19. koht kompensatsioonimandaadiga viimase koha riigikogus.Einar Vallbaum ütles, et tema valimiste puhul rabelema ei hakka, teeb rahulikult oma tööd ning mingeid erilisi eesmärke ei sea. Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik lausus, et eesmärk on võimalikult hea tulemuse saavutamine. “Üks mandaat on reaalselt saavutatav, kaks aga eesmärk, mille nimel töötame,” sõnas ta.Mõni ots on veel lahtiKeskerakonna nimekirjast on üllatuslikult välja jäänud endine maavanem Urmas Tamm, kelle asemel kandideerib Kunda arst Jelena Fjodorova. Keskerakondlastest on üleriigilises nimekirjas kõige kõrgemal, 15. kohal asuv Siret Kotka, Toomas Väinaste on 21. ja Liis Tappo-Treial 25. kohal. Neli aastat tagasi sai keskerakondlastest viimasena kompensatsioonimandaadiga riigikogusse nimekirjas 18. kohal olnu. Toomas Varek on üleriigilises nimekirjas aga alles 122. kohal.Keskerakond on Siret Kotka sõnul Lääne-Virumaal seadnud eesmärgiks valimisvõidu. “Keskerakond usub ja usaldab Lääne-Virumaad ja me teame, et läänevirulased vastavad samaga, mis võib tähendada meile kuni kolme riigikogu kohta,” lausus Kotka.Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekiri on eelmiste valimistega võrreldes suhteliselt vähe muutunud, uute tegijatena kandideerivad Helle Noorväli ja Alari Kirt. IRLi Lääne-Virumaa esinumber Marko Pomerants on üleriigilises nimekirjas 14. kohal, ülejäänud meie maakonnas kandideerijad eile avalikustatud esikolmekümnesse ei mahu.Pomerants ütles, et valimisvõit Lääne-Virumaal poleks IRLi jaoks paha eesmärk. “Üks koht tuleb kindlasti ära võtta ja loomulikult võimalikult suure häälte arvuga,” lisas ta.

Page 31: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

31

Rahvaliidu esimees, nii Lääne-Virumaa valimisringkonna kui üleriigilise nimekirja esinumber Andrus Blok ütles, et Lääne-Virumaal kandideerivad peale tema veel kindlasti arst Toivo Leemets, Virumaa Rannakalurite Ühingu juhatuse esimees Hanno Nõmme, Venevere külaelu edendaja Eerik Lumiste ning meelelahutusürituste korraldaja Samuel Golomb.Rahvaliidu nimekiri ei ole Bloki sõnul veel lukus ja lõplik selgus saabub lähipäevil.Rahvaliidu üldnimekirja juhib küll Andrus Blok, kuid erakonna peaministrikandidaat on Jaan Toots, kes on üldnimekirjas teisel kohal.“Erakonna esinumber ei pea kindlasti olema peaministrikandidaat. Ma arvan, et siseministeeriumi kantslerina töötanud Jaan Toots oleks väga tugev peaminister, minul on vaja veel natuke kogemusi omandada,” leidis Andrus Blok.Eestimaa roheliste esinumber Lääne-Virumaal on erakonna siinne eestkõneleja ning Rakvere spordikeskuse asejuhataja Allan Jaakus. Jaakus ütles, et tema jaoks ei ole eesmärgiks riigikokku pääsemine iseenesest.Jaakuse sõnul kuuluvad esialgsetel andmetel valimisnimekirja Lääne-Virumaal veel noor aktiivne roheline Lembi-Liis Ebre, “Teeme ära” Lääne-Virumaa koordinaator Riho Kokk, treenerid Riho Rannikmaa ja Jevgeni Tširkin, müügimees Andres Suvi ning ettevõtja Ahto Neidek.Nimekiri võib siiski veel muutuda, lõplik selgus saabub neljapäevaks. Jaakuse sõnul ei ole välistatud, et Lääne-Virus kandideerib keegi neist, kes kärajatel roheliste nimekirja esitosinasse valiti.Kvoot suureneb neil valimistel tuhande võrra2007. aastal osales Lääne-Virumaal valimistel 29 244 inimest ehk 59% nimekirjadesse kantutest. Tänavu taas meie maakonnas riigikogusse kandideerijatest kogus siis kõige rohkem hääli Marko Pomerants (3156), kellele järgnesid Toomas Varek (2890) ja Indrek Saar (1855).Nelja aasta eest oli lihtkvoot 4825 häält. Kui tänavu hääletab umbes sama palju inimesi, on lihtkvoot ligikaudu tuhande hääle võrra suurem, sest senise kuue mandaadi asemel on tänavu Lääne-Virumaal jaos viis mandaati.Erakonnal ei ole siiski vaja ringkonnamandaadi saamiseks nii palju hääli koguda, sest seaduse kohaselt saab üleriigiliselt vähemalt 5% häältest kogunud erakond ringkonnamandaadi, kui ta on ringkonnas kogunud vähemalt 75% lihtkvoodist. Just tänu sellele pääses neli aastat tagasi Lääne-Virumaalt riigikogusse Indrek Saar.

ValgamaalaneErakonnad kinnitasid valimisnimekirjadSelgunud on Eesti suurimate erakondade nimekirjad Riigikogu valimisteks. Nendest leiab ka valgamaalasi. Reformierakonna pressiesindaja kinnitas, et kandidaatide järjestus selgus sisevalimiste tulemusena, millel osales 57,5 protsenti erakonna hääleõiguslikest liikmetest.Üleriigilise nimekirja esinumber on erakonna esimees peaminister Andrus Ansip. Talle järgnevad Jürgen Ligi, Keit Pentus, Peep Aru, Urmas Paet, Igor Gräzin, Lauri Luik ja Rein Lang. Nimekiri paistab silma mitme uue nimega: näiteks 12. kohal on endine Otepää vallavanem, ettevõtja Meelis Mälberg ja 13. ettevõtja Valdo Randpere.Valga-, Põlva- ja Võrumaal on erakonna esinumbrid Valdo Randpere, Urmas Klaas ja Meelis Mälberg. Valgalastest on ringkonnas neljandal positsioonil maavanem Margus Lepik ning kuuendal Valter Malm.Keskerakonnal tuntud tegijadSuurima opositsioonipartei Keskerakonna nimekirja esikümme koosneb peamiselt tuntud tegijatest: 125 kandidaadist on 81 varemgi Riigikokku kandideerinud.Esinumber on üleriigilises nimekirjas erakonna esimees Edgar Savisaar. Järgnevad Kadri Simson, Enn Eesmaa, Mailis Reps, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Inara Luigas, Mihhail Stalnuhhin ja Ester Tuiksoo.

Page 32: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

32

Uusi nimesid näeb nimekirja teises kümnes: 14. kohal on Põlva linnapea Tarmo Tamm, 19. kohal Viljandi haigla juht Ülle Lumi. Keeruliseks võib pääs parlamenti kujuneda aga Evelyn Sepal, kes üleriigilises nimekirjas alles 123.Valga-, Põlva- ja Võrumaal on erakonna esinumbrid Heimar Lenk, Inara Luigas ja Tarmo Tamm. Valgamaalastest on viiendal kohal ringkonna nimekirjas Valga aselinnapea Alar Nääme ja seitsmendal SA Valgamaa Arenguagentuur juhataja Ülle Juht.Sotsidel mitu Valgamaa omavalitsustegelastSotside üleriikliku valimisnimekirja esinumber on partei esimees Sven Mikser, järgnevad Indrek Saar, Rannar Vassiljev, Urve Palo, Jaak Allik, Jaan Õunapuu, Karel Rüütli, Eiki Nestor, Kaja Lember ja Kalev Kotkas.Valga-, Põlva- ja Võrumaal on nimekirja eesotsas Ivari Padar, Kalvi Kõva ja Sirje Tobreluts. Neljandal kohal on Tõlliste vallavolikogu esimees Rein Randver. Valgamaa-lastest leiab nimekirjast veel Helme vallavanema Tarmo Tamme ja Valga linnavalitsuse töötaja Meeli Tüubeli.Rohelised ja Rahvaliit veel täpsustavadRoheliste laupäevastel kärajatel pandi paika üleriigilise nimekirja 12 esimest kandidaati, täpsemalt saab see paika neljapäevaks. Seal kandideerivad nii erakonna liikmed kui sinna mittekuuluvad inimesed. Kärajatel otsustati, et kandidaadid reastatakse nii, et vaheldumisi oleksid erakonna liikmed ja mittekuulujad, alustades erakonna liikmetest.Esikümnesse kuuluvad Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Madis Melzar, Toomas Hallika, Triin Veber ja Kaarel Tarand. Tomson on tuntud Valga Muuseumi direktorina.Rahvaliidu üleriigilise valimisnimekirja eesotsas on partei esimees Andrus Blok järgnevad Jaan Toots, Mai Treial, Riina Kull ja Viljar Jaamu. Rahvaliidu peasekretäri Taavi Pirki sõnul kinnitatakse lõplik nimekiri kolmapäeval toimuval erakonna juhatuse koosolekul. Esialgu on teada, et Valga-, Põlva ja Võrumaal kandideerib valgalastest Siiri Reiljan.Enim endisi rahvaliidasi kandideerib Riigikogu valimistel sotside nimekirjas, kus üldnimekirja kõrgeima viienda koha sai kunagine Rahvaliidu juhtpoliitik Jaak Allik. Keskerakonna valimisnimekirja on 10. koha saanud endine rahvaliitlane, kunagine põllumajandusminister ja praegune Riigikogu liige Ester Tuiksoo.Isamaa ja Res Publica Liit tegi otsuse esimesenaEsimese parlamendiparteina kinnitas valimisnimekirja ja -platvormi detsembris IRL, kelle üldnimekirja juhib erakonna esimees Mart Laar. Teised valimisringkondade esinumbrid on Ken-Marti Vaher, Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Tõnis Palts, Marko Pomerants, Helir-Valdor-Seeder, Ene Ergma, Tõnis Lukas, Toomas Tõniste.Erakonna esinumber Valga-, Põlva- ja Võrumaal on kaitseminister Jaak Aaviksoo, kellele järgnevad Valgast pärit Priit Sibul, Ülo Tulik, Valga maavalitusese haridus-ja kultuuritalituse juhataja Kalle Vister on valimisnimekirjas neljandal kohal.Eesti praeguses valimissüsteemis on koht üleriigilises nimekirjas alles kandidaadi viimane võimalus Riigikokku pürgida, suurim osa kandidaate pääseb Toompeale ring-konnamandaadiga, kümmekond poliitikut saab eeldatavasti isikumandaadi. Tuntumate poliitikute toel saab tavapäraselt ringkonnanimekirjadest Riigikokku ka mitu talle nimekirjas järgnevat inimest.25. jaanuarini registreerib valimiskomisjon nõuetekohaselt registreerimiseks esitatud kandidaadid ning hiljemalt 26. jaanuarist algab aktiivse kampaania aeg, mille jooksul poliitiline välireklaam keelatud. Valimised toimuvad 6. märtsil.

Põhjarannik ja Severnoje PoberežjeNeli Ida-Viru tulevast saadikut peaaegu teadaPärast suuremate erakondade valimisnimekirjade avalikustamist on saanud selgeks, et Ida-Virus kandideerijatest on parlamendi liikme koht peaaegu sama hästi kui käes Mihhail Stalnuhhinil, Jaak Allikul, Erki Noolel ja Kristiina Ojulandil.

Page 33: Meediaülevaade19. jaanuar – 24. jaanuar 2010

33

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleriiklikus nimekirjas on Jaak Allik 5., Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Erki Nool 7., Keskerakonna nimekirjas Mihhail Stalnuhhin 9. ja Reformierakonna nimekirjas Kristiina Ojuland 15. kohal.Tõsi, ainuüksi kõrge koht kõigi eelduste kohaselt valimiskünnist ületava erakonna üleriiklikus nimekirjas päris automaatselt kohta riigikogus veel ei kindlusta.Selleks tuleb iga), kandidaadil ületada ka niinimetatud kvalifikatsiooninorm, milleks on viis protsenti oma valimisringkonna lihtkvoodist. See number oleneb sellest, kui palju inimesi tuleb valima - 2007. aastal piisas 224 hääle kogumisest ja enam-vähem samas suurusjärgus tuleb see arv ilmselt ka seekord.Arvestades nii Stalnuhhini, Noole, Alliku kui Ojulandi tuntust ja nendele panustamist valimiskampaanias, ei tohiks sellise normi täitmine neist ühelegi üle jõu käivaks osutuda.Neist veelgi kõrgem koht - koguni teine - on erakonna üleriiklikus nimekirjas Rahvaliidu Ida-Viru esinumbril Jaan Tootsil. Ent tema teel Toompea lossi võib takistuseks saada erakonna nigel populaarsus. Kui Rahvaliit ei suuda riigis tervikuna ületada viieprotsendilist valimiskünnist, siis ei aita parlamenti ka kõrge koht valimisnimekirjas.Ülejäänud Ida-Viru kandideerijatel tuleb riigikogusse pääsemiseks aga endil koguda kõva häältesaak, sest oma erakondade üleriiklike nimekirjade tipust neid ei leia. 37. kohal olev Rein Aidma võib kompensatsioonimandaadiga parlamenti pääseda näiteks juhul, kui Reformierakond saab üle 30 koha ja osa valituid lahkub ministriteks valitsusse.Kuigi Keskerakonna jaoks on Ida-Viru tugev kants, on Stalnuhhini järel järgmine siin ringkonnas kandideerija Lembit Kaljuvee alles 35. kohal. Ida-Viru piirkonna juhi, riigikogu liikme Tiit Kuusmiku nime leiab aga alles 83. realt. (PR)

Eesti PäevalehtTootsi omakasu Räägitakse, et ootamatult Rahvaliidu peaministrikandidaadiks tõusnud ärimees Jaan Toots astus selle sammu selgetel ja pragmaatilistel põhjustel ning ajendiks polegi niivõrd Rahvaliidu üle valimiskünnise aitamine kui pigem isiklik kasu.Nimelt olla Toots oma sõprade seltskonnas rääkinud, et sõna "peaministrikandidaat" on suurepärane lisandus CV-le. Kui Rahvaliit ka valimiskünnist ei ületa, on Tootsil tõepoolest edaspidi igati õigus see sõna oma elulookirjeldusse lisada. Toots tegutseb ärimehena ka Venemaal ning sealsetele praegustele ja võimalikele tulevastele äripartneritele mõjub "peaministrikandidaat" vaieldamatult muljet avaldavalt. Eesti Päevaleht tunnustab Tootsi kavaluse eest!