Meeldejäävaim talusilt on Pärna talul Ihamaru külas · Senta isa Wilhelm Treffner (1886-1943) Senta, 25 aastane Kõlleste valla leht nr 32, september 2014 Meeldejäävaim talusilt

Senta isa Wilhelm Treffner(1886-1943)

Senta, 25 aastane

Kõlleste valla leht nr 32, september 2014

Senta isa Wilhelm Treffner(1886-1943)

Senta, 25 aastane

Meeldejäävaim talusilt on Pärna talul Ihamaru külas

Eelmise aasta sügisel kuulutas Kõlleste Vallavalitsus välja kon-kursi „Meeldejäävaim talusilt 2014“.

Kõlleste vallas on väga ilusad, hu-vitavad ning meeldejäävad kinnis-tute nimed, mis vajavad väärilist tutvustamist ka teistele. Konkursi eesmärgiks oli ergutada elanikkon-da mõtlema oma majapidamiste siltidele.

Infot kõikide heas mõttes meel-dejäävate talusiltide kohta ootasi-

me 23.juuniks. Hindamiskomisjon käis ja vaatas üle üheksa majapi-damise sildid. 16. augustil toimu-nud Kõlleste valla kodukandipäeval kuulutati pidulikult välja konkursi võitja ja tunnustati kõiki teisi tub-lisid kinnistuomanikke. Hinda-miskomisjoni ühisel otsusel osutus kõige silmapaistvamaks Taimo Kla-osi pere Pärna talu Ihamaru külas. Ära märkimist väärivad ka kõik tei-sed sildid: Ojakääru talu Tõdu kü-las, Suure-Kure talu Krootuse külas,

Kullamäe talu Veski külas, Kalvi-ni talu Karilatsi külas, Kivimüüri kinnistu Krootuse külas, Soku-Tii-gi talu Karaski külas, Kristjani ta-lu Prangli külas ja Vana-Saare talu Karaski külas. Lisaks kuulsusele ja aule ootas kõiki tänukiri ja valla lo-goga meene. Kes veel pole tänukirja kätte saanud siis palume sellele jär-gi tulla Kõlleste Vallavalitsusse.

Kerli KoorKultuuri- ja noorsootööspetsialist

2 Kõlleste valla leht

Soojatrasside renoveerimine ja laiendamine Krootuse külas,mille tulemusena on vallamaja, vanadekodu, lasteaed ja korrus-elamu Pargi 10 ühendatud tsentraalkatlamajaga.Projekti kogumaksumus on 3 554 234 krooni (227 156.95 eurot),millest toetus moodustas 1 480 931 krooni (94 648.74 eurot) jaomaosalus 2 073 303 krooni (132 508.21 eurot). Toetus pärinebKIK-ilt, CO2 kvoodimüügist saadud vahenditest. Töid teostavadKõlleste vald ja OÜ Märja Monte. Objekt valmib 01.09.2011.

Foto: Andrus Seeme

Vallavanema tervitusTere, hea Kõlleste valla inimene.

Mul on hea meel, et trükivalgust on näinud järjekordne Kõllestevalla leht. Kahjuks tekkis vallalehe ilmumisel päris pikk vahe,kuid loodan, et suudame edaspidi vallalehte ilmutada ikkagi ükskord kvartalis.

Aeg tõttab – alles olid kohalike omavalitsuste volikogudevalimised. Nüüd oleme jõudnud toimetada ja mõnevõrra harjudaeuroga ning juba on riigikogu järjekordsed valimised ja eestikroon ajalugu. Kuigi kirjutamise ajal ei ole teada valimas käinutehulk, tundub mulle, et meie inimesed on tublid kodanikukohusetäitjad, valimisi võetakse väga tõsiselt ja hääletatakse usinalt. Onväga meeldiv tõdeda, et meie inimesed ei ole ükskõiksed.

Ka käimasoleval aastal jätkab Kõlleste vald hajaasustuse vee-programmiga. Lühidalt öelduna tähendab see programm, et valdrahastab kahe kolmandiku ulatuses puhta vee majja saamisekstekkinud kulutusi. Siinkohal soovitan kõigil, kellel on joogiveegamuresid, pöörduda vallavalitsuse poole, et leida ühiselt lahendusi

ja koostada taotlust. Senini on rahuldatud 63 veeprogrammi-taotlust, 37 projekti on tänaseks lõpetatud. Siinkohal teeb muretküllaltki suur lõpetamata projektide osa.

Viimastel aastatel on valla rahvaarv isegi veidi tõusnud. Meiekõigi rõõmuks on suurenenud lasteaiakohta soovivate laste arv,kuid kahjuks on tekkinud järjekord ja lasteaed on lasteleväikeseks jäänud. Sama lugu on hooldekoduga, sealgi kimbutabruumipuudus. Nii et täiendavat ruumi ja arenemisvõimalustvajavad mõlemad. Sellel aastal on vallavalitsuse peamisekssuureks eesmärgiks leida sobivaid võimalusi lasteaia laienda-miseks. Üheks võimaluseks on kooli ruumide renoveerimine jalasteaia kolimine kooliga ühte.

Soovin kõigile Kõlleste valla elanikele tervist, jõudu iga-päevastes tegemistes ja et masu meid ei kimbutaks.

Andrus Seeme,vallavanem

Suuremad valla osalusega alustatud ja/või läbiviidud projektid 2010. aastal

Ihamaru veetrasside uuendamine ja pumbamaja remont,puhastusseadmete paigaldamine. Projekti kogumaksumus on1 630 896 krooni (104 233.25 eurot), millest toetus moodustab1 304 717 krooni (83386.61 eurot) ja omaosalus 326 179 krooni(20 846.64 eurot). Toetus pärineb KIK-ist. Töid teostavad valdja OÜ SanBruno Pumbamajad, renoveeris OÜ Anton Invest.Objekt valmib juunis 2011. Foto: Andrus Seeme

Kõlleste valla leht

Võimla renoveerimine, soojustamine, uued aknad-uksed.Projekti kogumaksumus oli 1 190 980 krooni (76 117.5 eurot),millest toetus moodustas 938 796 krooni (60 000 eurot) ja oma-osalus 252 184 krooni (16 117.5 eurot). Toetus pärineb PRIAkülade arendamise meetmest 3.2, spordiklubi Kõlleste esitatudtaotluse alusel. Töid teostavad MTÜ spordiklubi Kõlleste ja RISEhitus AS. Objekt valmis detsembri lõpus 2010.

Foto: Andrus Seeme

Vana Prangli sepikoda enne uue katuse paigaldamist.Prangli sepikoja katuse renoveerimist toetas Muinsuskaitseamet110 000.- eesti krooniga (7030.28 eurot), vald korraldas katuserenoveerimistööd. Prangli küla elanikud koristasid talgute korrasja oma jõududega sissekukkunud katuse ja rämpsu.

Foto: Andrus Seeme

Vallavanema veerg

Möödunud on kaunis ja soe suvi. Lastel on lõppe-nud seiklusrikas suveaeg ja alanud kool.

Sellest hoolimata peaksi-me rõõmsameelsed olema. Ka sügis on ilus värvidekül-lane loodusvaadete aeg. Al-gamas on uus kooliaasta paljudel ja osadele lastele on see meeldejääva koolitee algus. Heameelt teeb see, et jätkuvalt on meie Krootuse Põhikool tugev, 62 lapsega kool. Kui tänast vallas ela-vate laste arvu ja kasvamist vaadata, siis peaks meie koo-li lastearv olema järgnevad aastad pidevas tõusus. Selle

sügise 1. septembrist alustas Krootuse lasteaed juba kol-mandat aastat kaherühma-lisena uues kohas põhikooli hoones. Praegu tundub, et alles see oli, kui avasime uue lasteaia, olid kõhklused, kas lasteaias lapsi jätkub kahte rühma. Täna on mõlemad rühmad lastega täidetud ja tekkimas isegi väike järje-kord. Aga loodame nii pal-ju vastu tulla kui võimalik ja see teeb ainult rõõmu, kui meil on jätkuvalt särasilm-

seid lapsi sügisel kooli ja lasteaeda minemas.

Soovin vallarahvale ja Kõlleste sõpradele rõõmu pereelus, tervist ja korda-minekuid äris ja kõigis ette-võtmistes. Kindlasti soovin, et leiaksite kas või korra ae-ga seeneretkeks sügisesesse kaunisse metsa, et taasavas-tada meie valla kaunist sügi-sest loodust.

Andrus Seeme Vallavanem

Kõlleste Vallavalitsuses juunist-septembrini

Vallavalitsuse istungid toimuvad enamasti igal teisipäeval.

Võeti vastu määrus konkursi ”Meel-dejäävaim talusilt 2014” läbiviimi-se kord. Kodukandipäeval Krootuses, 16.augustil anti tänukirjad konkursil osalenud peredele. Alguse sai eelmi-ses ajalehes väljakuulutatud talusiltide paigaldamine. Kodukandi inimesed on asunud tähistama oma kodusid kenade ja omanäoliste siltidega.

Suveperioodil vallavalitsuses arutu-sel olnud teemad ja vastu võetud kor-raldused:* rahaliselt toetada külaseltse jaanipäe-va korraldamisel* toetada lapsi lastelaagrites osalemisel * tunnistada edukaks pakkumus tee-nuse Kõlleste valla ühisveevärgi-ja ka-

nalisatsiooni arendamise kava uuenda-miseks OÜ Hekes Eesti poolt. * toetada hästi korraldatud ja korda-läinud Ihamarus toimunud Kõivualut-se laadapäeva ja MTÜ Prangli Külaselt-si korraldatud kirbuturgu* maa riigi omandisse jätmine * maksta kooli lõpetajatele toetust* projekteerimistingimuste väljastami-ne kolmel korral* arvamuse andmine jäätmeloa taotlu-sele kahel korral* ehituslubade väljastamine kolmel korral* katastriüksuse jagamine neljal korral* sotsiaaltoetuste maksmine kuuel is-tungil * Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühin-gu toetamine

* kooskõlastati avalike ürituste: Labü-rindifestival, Põlvamaa Ökofestivali , Eesti Meistrivõistluste rallietapp Tartu Rally korraldamine* otsustati toetada MTÜ Krootuse Teh-nikaspordi Klubi poolt võrride sprindi 5.etapi korraldamist* otsustati täiendava hooldajatoetuse maksmine* hooldaja määramine* otsustati korteriomandite seadmine Prangli külas* kooskõlastati puurkaevu asukoht

Vallavanem Andrus Seeme ja voli-kogu aseesimees Aimar Valdas osale-sid 18.-26.august koos teiste Põlvamaa omavalitsusjuhtidega Põlvamaa Oma-valitsuste Liidu koostöö-ja motivat-sioonikoolitusel Gruusias.

Hajaasutuse veeprogramm on taas avatudAlates 4. augustist on võimalik esi-tada avaldusi Hajaasustuse vee-programmist toetuse taotlemiseks. Taotluste vastu võtmine lõpeb 6.ok-toober 2014.

Programmi eesmärgiks on hajaasustu-

sega maapiirkondades elavatele lastega peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimi-sele hajaasustusega maapiirkondades.

Toetatakse majapidamiste veesüs-teemide, kanalisatsioonisüstee-

mide, juurdepääsuteede ning au-tonoomsete elektrisüsteemidega (juhul kui puudub kehtiv elektrile-ping) seotud tegevusi.

Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

Kõlleste Vallavolikogu tegemised juunis-augustis

Juuni lõpus toimus volikogu istung, mille tulemusena võeti vastu kaks määrust: Krootuse Põhikooli aren-gukava 2014-2017 ja Kõlleste valla haldusterritooriumil avaliku ürituse korraldamise nõuded. (Määrused on leitavad elektroonilisest Riigi Teatajast).

Tiit Rammul andis ülevaate vallas kom-munaalmajandusega tegeleva OÜ Anton Investi majandustegevusest. Augusti lõpu volikogus võeti vastu otsus seoses tööde ümberkorraldamisega valla allasutuste töötajate koosseisu muutmiseks ja otsus taotleda riigilt munitsipaalomandisse Krootuse järve ääres 3 krunti. Taotletavad

maaüksused paiknevad looduskaunis ko-has ning neil on suurepärased eeldused elamumajanduse arendamiseks. Kõlles-te valla eesmärk on tuua piirkonda elama noori peresid ja võimaldada neil soetada elamiseks sobivaid alasid. Elamumajan-duse arendus aitab elavdada valla elu ning läbi selle suurendada valla suutlikkust.

3Kõlleste valla leht


Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

Jalgrattamatk naabervalda

3.augustil toimus juba tradit-siooniline jalgrattamatk. Sel korral oli sihtmärgiks võetud Kanepi vallas asuv Savi turis-mitalu.

Kaunil pühapäeval oli matkale kohaletulnuid kahjuks vähevõi-tu, kas kardeti kuuma ilma või ei raatsitud ühest puhkepäevast loobuda, ei oska öelda. Need kes tulid, olid hakkamist täis ning näod naerul.

Nagu tavaks on olnud , sai matk alguse Krootuse mõispar-gist suundudes seekord läbi Ka-raski küla Hurmi küla poole. Kuna tegu oli suvise kuumaga, siis rõõmustasid matkajaid tur-gutamiseks spontaansed joogi-pausid. Oodatust ja loodetust oluliselt varem jõudsime Savi tallu kohale, seda muidugi tänu osalejate kiiretele jalgadele. Sa-vi talus veetsime mõnusalt aega - ujusime, jalutasime, kustuta-sime janu imemaitsva kohaliku marjajoogiga ja kinnitasime ke-ha värskelt ahjust tulnud juus-tukringliga. Mõnusalt jahe tuba andis taas uue hoo ning asusime-gi rahulikus tempos kodu poole teele. Mustjärvest mööda ja taas siht Krootusele. Kokku oli matka pikkuseks 25 km. Lõpetades oli rammestus jalgades ja kindlasti palavus nahavahel, kuid tuju hea ning soov uue mõnusa matka jä-rele suur.

Eriliselt tahaks ära märkida Martin Kõivu, kes kogu matka täiskasvanutega kaasa tegi ning kordagi abi ei palunud ega meelt mõruks ei lasknud. Tema lõbus naeratus ei kadunud veel lõpe-tadeski.

Aitäh kõigile kes kohal olid ning taas ühe mõnusa pühapäe-va endale lubasid.

Ootame kõiki 21.septemb-ril toimuvale jalgismatkale, et rõõmsatena ja liikuvatena sügi-sele vastu astuda.

MTÜ Spordiklubi Kõlleste

Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaas-finantseering peab kokku moodustama vähemalt 33,33 % projekti abikõlblikest kuludest.

Maksimaalse toetuse summa arvuta-misel programmist võetakse arvesse ka hajaasustuse elektriprogrammist, 2007. aastal ning aastatel 2008-2013 hajaasus-tuse veeprogrammist saadud toetuse summa. Mitut majapidamist hõlmavate projektide puhul jagatakse saadud toe-tus arvestuslikult majapidamiste vahel võrdselt.

Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele:

taotleja alaline elukoht on hajaasus-tusega maapiirkonnas asuv majapida-mine, millele projektiga toetust taotle-takse;

taotleja elukoht on rahvastikure-

gistri andmete kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõl-mimiseni majapidamine, millele pro-jektiga toetust taotletakse;

taotleja leibkonda kuulub vähemalt üks taotluse esitamise hetke seisuga ku-ni 18-aastane isik, kelle alaline elukoht on majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse ning kelle elukoht rahvastikuregistri andmete kohaselt on katkematult vähemalt taotluse esita-mise aasta 1. jaanuarist alates kuni toe-tuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse

Täpsem info ja taotlusvormid: www.kolleste.ee (projektid/veeprogramm)

www.eas.ee (avalikule-ja mittetulun-dussektorile)

Huvi korral küsige julgesti nõu tel: 7923448 Piret Rammul

Kõlleste karika noppis taas IhamaruJuulikuu alguses toimusid järjekordsed Kõlleste valla küladevahelised suvemän-gud, sedapuhku eelmise aasta võitjameeskonna kü-las Ihamarus.

Seekord võtsid omava-hel mõõtu kuus võistkon-da, esindatud olid Ihamaru, Karilatsi, Karaski, Krootu-se ja Prangli külad ning Kõ-rista Külaselts. Ilmataat oli päikesepaistega eriti lahke ning meeleolu oli hea. Võis-teldi mitmel alal. Alustu-seks mängiti veepommidega võrkpalli, igas võistkonnas oli neli inimest ning vee-pomme pidi üle võrgu len-nutama käterätikuga. See oli üks lõbus võistlus ja vee-pommid olid palaval päeval mõnusaks jahutuseks. Järg-nesid disc-golfi täpsusvis-ked ja noolevise. Viimaseks võistluseks oli teatevõistlus, mis sisaldas endas slaalomit suuskadega, paintballi täp-suslaske, palliviset, osavust labida ja kiviga ning meeskondlik-ku „pliiatsimängu“. Mehed said ennast proovile panna sangpommi rebimises. Suvemängud lõpetati loomulikult auta-sustamisega, Ihamaru meeskond ränd-karikat käest ei andnud ning saavutas taas võidu, teiseks jäi Karilatsi küla ja

kolmandaks Kõrista Külaselts. Tublid olid kõik ja koos sai veedetud üks tore päev. Suured tänud Ihamaru küla ak-tiivsetele korraldajatele ning kohtume järgmistel suvemängudel Karaski külas.


Meeskondlik pliiatsimäng

Võrkpall veepommidega



Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

Võistkondliku triatloni autasustamine

TriatlonEesti Vabariigi taasiseseis-vumispäeva auks toimus 20. augustil Põlvamaal I Kooraste rahvatriatlon, millest võttis osa kokku 80 triatlonisõpra.

Osalesid erinevas eas ja erineva ettevalmistusega triatlonisõbrad, kes sõitsid Koorastesse kohale Tallin-nast, Tartust, Keilast, Võ-rust ja mujalt Eestist. Indivi-duaalvõistlejatele pakkusid konkurentsi 11 võistkon-da. Kõlleste valda esinda-sid tublid tervisesportlased Ly Vätson, Piret Rammul ja Raul Rammul ning tõid või-du meie valda saavutades võistkondlikus triatlonis I koha. Palju õnne!

Vallavanemad sõitsid Krootusel võrridega võidu16. augustil toimus taas traditsioo-niline Kõlleste valla kodukandipäev.

Tegevust jätkus terveks päevaks. Kel-la 9-15 sai Krootuse mõisapargis nauti-da laadamelu, kaubeldi nii kala, suit-suliha, pirukate, veini, kaltsuvaipade, loomade, istikute, riiete, puukujude, käsitöökauba ja palju muuga. Igaühe-le leidus laadal midagi, kauplejaid oli seekord väga palju. Lastele oli tasu-

ta batuut ning Kõlleste Avatud Noor-tekeskuse telgis sai iga soovija endale näomaalingu. Maanteeamet ja Pääste-amet olid samuti ennetustööga laadal esindatud. Kaitseliidu telgis said hu-vilised näha ja katsuda erinevaid relvi ja varustust, soovijaid sõidutati suure veoautoga.

Mõisapargi kõrvale oli juba eelmisel õhtul valmistatud võrride võidusõidu

rada. Krootuse Tehnikaspordi klubi korraldas üleriigilise võrride võidusõi-du viienda etapi. Võidusõitjad hakka-sid Krootusele kogunema juba reede õhtul. Laupäeva hommik algas regist-reerimise ja rajaga tutvumisega. See-kord oli võistlusklasse kaheksa, esin-datud olid originaalid, standardid, openklass, külgkorvid ja ka tüdrukud. Pool tundi enne lõunat anti esimene

Pranglis peeti kirbuturguJuba neljandat aastat toimus juuli teisel nädalavahetu-sel Prangli kirbuturg.

Hommikul oli sagimist palju. Külaseltsi liikmed olid ak-tiivsed korraldajad, nende abiga said paigaldatud teeviidad Maaritsa ja Vooreküla tee äärde, külaplatsil said kohad val-mis kõigile kauplejatele, samuti organiseerisid nad elektri-võimaluse ja prügikotid. Laste vaba aega sisustas OÜ Naeru-maa suure batuudiga. Teist aastat käis meil OÜ Tammetalu Pagar oma tooteid pakkumas. Neil oli kaasas paintball, mil-lega külastajad märki said lasta. Külaselts pakkus vibulask-mise võimalust. Meie kirbuturul sai õnneloosi osta. Kauple-jaid oli kokku viisteist. Pakuti riideid, oma küpsetatud leiba, hapukurki, kuivatatud kala, kalja, käsitööd, merevaigu maa-le, nõusid, tööriistu, puidust käsitööd. Kirbuturu külasta-jaid oli piisavalt, alati võiks rohkem olla aga kauplejad jäid rahule. Ilmaga meil vedas. Prangli kirbuturgu külastas täna-vu kohalik ajaleht Koit.

Merle Juhkam



Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

Laadamelu Krootuse mõisapargis

Võrride võidusõit

start ning viimased startisid pool neli. Ra-ja ääres kaasaelajatele jagus põnevust kül-laga, oli võitjaid, katkestajaid ja kukkumisi. Kõikidele klassidele anti kaks starti, ükskord tehti ringid ühtepidi, teinekord teistpidi. Ka-he sõidu pausi ajal said oma osavust võrridel näidata Põlvamaa omavalitsuste juhid. Sõit-ma oli tulnud kolm vallavanemat ja üks riigi-kogu liige. Start antud, rahvas kaasa elamas, võistlus kujunes väga pingeliseks. Eelviimasel ringil möödunud Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv võttis võidu stardis juhtunud kukkumi-se kiuste. Teiseks jäänud Kõlleste vallavanem Andrus Seemel õnnestus võistlust juhtida mi-tu ringi aga jäi lõpuks teiseks. Kolmandana jõudis finišisse riigikogu liige Tarmo Tamm ja tema järel Kanepi vallavanem Urmas Hallap. Kui kõik sõidud sõidetud toimus autasusta-mine, iga klassi kolm parimat läksid koju uh-ke karikaga.

Päeva lõpetuseks peeti mõisapargis maha üks tore pidu. Õhtune üritus algas meelela-hutuslike võistlustega, seejärel astusid rahva ette ansambel „Viska viit“, linetansuga tantsu-rühm „Krookus“ ja andekad kohalikud noo-red. Samuti tunnustas Kõlleste vald konkursi „Meeldejäävaim talusilt 2014“ osalejaid. Pidu jätkus ansambli „Elumees“ saatel ning kestis hiliste öötundideni. Terve päev täis melu ja te-gevusi, just nii tähistab Kõlleste vald oma ko-dukandipäeva.


Õpilasmalev, suvekool, Hiiumaa – see oli noortekeskuse suvi

Suveajal oli Kõlleste Avatud Noorte-keskus avatud esmaspäevast ree-deni kella 10-16.

Suvi on aeg, kus paljud noored vee-davad aega oma vanematega, külasta-vad vanavanemaid ning võtavad ette mõne pikema väljasõidu – on ju koo-livaheaeg. Tihti juhtus seda, et noor-tekeskuse arvutid olid juba hommikul kell 10 hõivatud, vaatamata koolivahe-ajale leidsid paljud noored tee siia juba varakult ning ruum tühjalt ei seisnud.

Suve suursündmus oli loomulikult õpilasmalev, mis toimus seekord ka-hes osas – nädal enne jaanipäeva ja nädal juulikuu lõpus. Tööd tehti kok-ku kümme päeva. Rühma kuulus täna-vu kümme noort. Igal hommikul kell üheksa kogunesime vallamaja ette, et ära jagada tööülesanded ja kaasa võtta

vajalikud tööriistad. Tööpäeva pikkus oli neli tundi ning lõunat sõime põhi-kooli sööklas. Õpilasmaleva tavapära-sed tööd olid heakorratööd Krootuse

külas, peamisteks tööobjektideks olid vallamaja ümbrus, mõisapark ning põ-hikooli ja lasteaia territoorium.

(järgneb lk 6)

Piirivalvekoerte demonstratsioon



Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

(algus lk 5)Malevlased osalesid Kõlleste val-

la spordipäeva korralduslikus pooles, noored olid ametis kohtunikena ning aitasid jooksvalt ürituse läbiviijaid. Hu-vitegevusena peale tööd toimus rebaste ristimine, mis leidis aset Krootuse järve ääres. Kõlleste rühma traditsiooniks on saanud grillimine viimasel tööpäeval lõunasöögi ajal, seda tehti seekordki taas Krootuse mõisapargis. Teise töö-nädala neljapäeval tegime väljasõidu Valgjärve vallas asuvasse Cantervilla mängumaale. Malevasuve lõpetas 5.-6. augustil toimunud Põlvamaa Õpilas-maleva kokkutulek Saarjärvel.

Osalesime veel Põlvamaa noortekes-kuste suvekoolis, mis toimus 26.-27.juu-nil Oraval Päikeseranna Puhkekeskuses Kõverjärve ääres. Korraldajaks olid see-kord Orava noored. Kohal olid kõik Põl-vamaa noortekeskuste esindused, kes

vähema-, kes rohkemaarvuliselt. Peale telkide üles seadmist ja üksteise tervita-mist oli võimalus tutvuda Piirivalve koe-rajuhtide ja nende koertega. Julgemad said isegi proovida, mis tunne on, kui oled “kurjasti käitunud” ja koer ründab. Päeva mahtusid veel JJ Street tantsu õp-pimine ja matkamäng. Õhtupoolikul pidi iga noortekeskus etendama ühte tuntud muinasjuttu. Meie noored sai Punamütsikese mängimisega väga vai-mukalt hakkama. Õhtu lõppes diskoga. Hommikul olid kohal Piirivalveameti päästjad, et õpetada meile pinnaltpääst-mist ja õiget käitumist ohuolukorras. Suvekool lõpetati autasustamisega ja tänusõnadega korraldajatele. Tore oli, meie noored on tublid!

Augustikuu tõi endaga kaasa õppe-reisi Hiiumaale. 18. augustil sättis ter-ve bussitäis noori erinevatest noorte-keskustest ennast Hiiumaa poole teele.

Praamisõit osutus väga meeleolukaks, sest meri oli tormine ning nii mõnegi noore jaoks oli see esimene kogemus. Hiiumaal võttis meid vastu Pühale-pa valla Noortekeskus. Kohtusime ko-halike noortega, vahetasime muljeid, kogemusi. Väga põnevaks osutus Suu-remõisa lossi ekskursioon koos giidi-ga. Vanad ja uhked ruumid ning kum-mitusjutud ajasid noored lausa öösel lossi ümbrusesse kummitusi jahtima. Suuremõisa loss koos abihoonete ja parkidega oli väga suur ala ning aja-looliselt tähtis. Ööbisime Suuremõisa lossi renoveeritud spordihoones, mis oli vanasti kasutusel viljaaidana. Õh-tul osalesid noored töötubades, kus sai oma teadmisi parandada kanepi ja energiajookide kahjulikkusest ning veeohutusest. Samuti õpiti tundma erinevaid taimi, mis olid varasemalt pargist korjatud. Teise päeva hommik algas jalutuskäiguga Sääretirbil, jätka-sime tuletornide külastamisega, loo-mulikult käisime ära Kõpu, Ristna ja Tahkuna tuletornis. Vaatamisväärsusi ja turismiobjekte jäi sellel päeval meie teele veelgi. Õhtul oli aeg kojusõiduks, tagasi jõudsime peale südaööd. Hiiu-maa õppereisi korraldajaks oli Verio-ra Noortekeskus ning teised oli nõu ja jõuga abiks. Bussisõidu kulud kattis ANK projektikonkursi toetus.

Suvi oli päris tegus ja nüüd sügisel pöördume tagasi tubasemate tegevuste juurde. Koolialguse disko peetud ning ees ootab playback, pidžaamapidu, teiste noortekeskuste sünnipäevad, ki-noõhtud, jõulupidu ja palju muud põ-nevat.

Kerli KoorKultuuri- ja noorsootööspetsialistSuuremõisa lossihoov Hiiumaal

SAK- SIGADE AAFRIKA KATK ON REAALNE OHT SEAPIDAMISELESigade Aafrika katk (edaspidi SAK) on väga nakkuslik ning ägedalt kul-gev nii kodu- kui metssigade viirus-haigus, mis iseloomustub palaviku, verejooksu, põletikuliste muutuste-ga mitmesugustes elundites ja suu-re suremusega (kuni 100% looma-dest).

SAKi ei haigestu inimesed ning ka teised loomaliigid, kuid nad võivad viirust edasi kanda. SAKi ravi ning vaktsiin selle vastu puuduvad.

HAIGUSE LEVIKHaigusetekitaja levib otsesel kon-

taktil haige loomaga või tema eritiste-

ga. Sigade nakatumine võib toimuda ka kaudselt näiteks nakatunud loo-madelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söötmisel, haigus-tekitajaga saastunud sooda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee, riiete vahendusel. Metssigade naka-tumine toimub enamasti metsa viidud

Õpilasmalev, suvekool, Hiiumaa – see oli noortekeskuse suvi



Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

kodusigade korjuste, tapajäätmete või toidujäätmete vahendusel. Mõninga-tes piirkondades levib haigus ka puu-kide vahendusel, kuid Eestis vastavaid liike looduslikult ei leidu.

Viirus on väliskeskkonna tingimus-tele väga vastupidav, säilides:» külmutatud lihas mitu aastat;» soolatud lihas kuni 310 päeva;» suitsutatud lihas kuni 6 kuud;» mullas ja pinnases kauem kui 6 kuud;» loomakorjustel kuni 2 kuud;» viirus hävib kuumutamisel 70 °C.

HAIGUSE KLIINILSED TUNNUSED

Haiguse peiteperiood on tavaliselt 3-15 päeva ning kliinilised tunnused on väga varieeruvad sõltuvalt viiru-se patogeensusest. Praegusel ajal Ve-nemaal, Poolas, Leedus, Lätis ja Val-gevenes laialdaselt levivale SAKile on iseloomulik haiguse üliäge vorm, mi-da iseloomustab sigade äkksurm ning muude haigustunnuste puudumine.

SAKI DIAGNOOSIMINESAKi kahtluse püstitab veteri-

naararst ja diagnoos pannakse labo-ratoorsete analüüside, kliiniliste tun-nuste ja lahanguleiu alusel.

MIDA TEHA SAKI KAHTLUSE KORRAL?

Loomade haigestumisest või hukku-misest peab loomapidaja viivitamatult informeerima veterinaararsti. Looma-arsti või maakonna veterinaarkeskust tuleb informeerida ka kõikidest muu-dest sündmustest, mis võivad viidata SAKile.Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut. Selleks:» ara vii farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalik-ke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid;» takista kõrvaliste isikute sissepääsu farmi;» takista teiste loomade ja nariliste kok-kupuudet elussigade või korjustega.

KUIDAS KAITSTA OMA LOOMI SAKI EEST?

Kaitsmaks oma loomi nakatumise

eest tuleb järgida vähemalt järgmisi bioohutusmeetmeid:» ara luba kõrvalisi isikuid loomapi-damishoonesse;» enne loomapidamishoonesse sise-nemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud;» hoia karja juurde toodav loom kar-jasolevatest loomadest eraldi (karan-tiin);» hoia haige loom eraldi tervetest;» väldi viiruse pääsu loomapidamis-hoonesse sööda, allapanu või inven-tariga;» ara sööda sigadele toidujäätmeid;» teosta näriliste tõrjet;» takista metsloomade ja teiste kodu-loomade pääsemist loomapidamis-hoonesse;» nõua nende bioohutusmeetmete täitmist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad.

MIDA TEHA, ET KAITSTA METSSIGU NAKKUSE EEST?

Ara vii seakorjuseid ega muid loom-seid saadusi loodusesse, kus metssead võivad neile ligi pääseda ja nakatuda.

MIDA VEEL TEHA?Informeeri oma valla volitatud vete-

rinaararsti sigade olemasolust farmis, et oleks vajadusel võimalik abinõud tarvitusele võtta.

Infot sigade arvu kohta peab andma ka PRIAle korra aastas 15. maiks.

VAJALIKUD TELEFONINUMBRID

Valla volitatud veterinaararst AI-MAR TEEVER 5206783

Põlvamaa Veterinaarkeskus 7994413Nakkushaiguste peaspetsilist PEEP

MÄLBERG 5233097

MIDA pEAKS IGA INIMENE TEADMA SEAKATKUST?

Sigade Aafrika katku kiire levik lõu-napoolsetes naaberriikides Lätis, Lee-dus ja Poolas on tekitanud küsimusi ka inimestes, kes ei ole igapäevaselt elu- või töökoha tõttu seapidamisega kuidagi seotud ja seafarmi ei külasta. Sellised inimesed ei kanna kõigi eel-duste kohaselt taudi edasi. Siiski on oluline meeles pidada mõned lihtsad

asjad, millega saad kaasa aidata, et vii-rus edasi ei kanduks.

Ära karda – seakatk ei ohusta ini-mesi. Sigade Aafrika katk on looma-taud, mis ohustab kodu- ja metssigu. Kuid kõik inimesed võivad olla viiruse edasikandjaks.

Sealiha võib süüa, see on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veteri-naar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud. Sigade Aafrika katkuga piirkondadest ei saa teistesse liikmes-riikidesse vedada elussigu, sealiha ja sealihatooteid.

Ära too reisilt kaasa loomseid saadusi. Suuremat ohtu kujutavad endast isikud, kes külastavad naaber-riigis sugulasi ja tuttavaid või käivad seal turul või laadal ja toovad kaasa kohalikku kuumtöötlemata sealiha ja -tooteid. Kui sellise toidu jäägid satu-vad loodusesse või seafarmi, on see ot-sese ohu allikas seakatku viiruse levi-kuks. Seega ei ole soovitav tuua reisilt kaasa loomseid saadusi, eriti värsket liha ja kõrvalsaadusi. Vältida tuleks teadmata päritolu sealiha ostmist tur-gudel piirialadel.

Hoia seafarmidest eemale! Kui olete viibinud teises riigis, kus sigade Aafrika katku on diagnoositud, tuleks hoida eemale seafarmidest ja looma-sööta käitlevatest ettevõtetest, kuna võite olla viiruse edasikandjaks.

Surnud või haiged loomad met-sas. Kui leiad metsast surnud mets-sea, tuleks helistada kohaliku ve-terinaarkeskuse numbrile või VTA vihjetelefonil 605 4750. Peale loodu-ses ja metsas viibimist tuleks puhasta-da oma riided ja jalanõud (juhul, kui tekib kahtlus, et oled olnud kontaktis nakatunud sea korjuse või väljaheide-tega).

Ajaloost on teada juhtumeid, kus suured loomataudid on saanud alguse tavakodanike mõtlematust käitumi-sest. Näiteks võib tuua suu- ja sõratau-di, mis jõudis Inglismaale tõenäoliselt ühe eraisiku pagasis. Vastutustundli-ku käitumisega saame aidata ära hoi-da suurt majanduslikku kahju Eesti seakasvatusele.

Ago PärtelVeterinaar- ja Toiduameti peadirektor



Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme













Foto: Andrus Seeme


Foto: Andrus Seeme

Melissa solodovMirko saar

Õnnitleme pisikesi valla kodanikke ja nende vanemaid!

Väljaandja: Kõlleste Vallavalitsus, www.kolleste.eeToimetaja: Kerli Koor, tel 553 7576E-post: [email protected]

Tehniline teostus: Kalurileht OÜ[email protected] Tel. 5649 5252www.kalurileht.ee

Karli Reili MÄLESTAME

Kõlleste Vallavalitsus õnnitleb kõiki juubilare ja soovib jõudu, jaksu ning jätkuvat elurõõmu ka edaspidiseks

ÜRITUSED

Krootuse rahvamajas:10.10 tantsuõhtu ansambliga ANNA MINNA, õhtujuht, mängud, puhvet07.11 ansambel RESPEKT 16.12 Kõlleste valla eakate jõulupidu 20.12 Kõlleste valla jõulupidu ansambliga METSAVENNAD, mängud, meelelahutus, jõululoos, õhtujuht

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega

või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900

Pühapäeval 21.09 kell 11.00

AuguSturMAS LõHMuS 55

AiMe PALM 60PAAVo LiLL 60

inge KiViojA 60SiLViA Sutt 70

eVALd VAHer 85

SePteMber gAidAr VAriKo 50

jüri MetSALu 55eneKen PAdAr 60MArt Arujõe 65

Väino-edgAr Leib 65endLA ViiSiMAA 75LeiLi jAAniKeS 75

HAArALd KuuSe 80KAiSA PuKK 85

oKtoober KALMer KAnAriK 55

Peedu HüVA 60HeLin Liin 65

KALeV HõrAK 65LeiLi HäniLAne 70

LAine KArM 70

Documents

Meeldejäävaim talusilt on Pärna talul Ihamaru külas · Senta isa Wilhelm Treffner (1886-1943) Senta, 25 aastane Kõlleste valla leht nr 32, september 2014 Meeldejäävaim talusilt