MEIEINIMESED

Tartu ÜlikoolÜlikooli 18, 50090 Tartuinfo@ut.eewww.ut.eewww.twitter.ee/tartuuniversitywww.facebook.com/tartuylikoolwww.youtube.com/TartuUniversity

MEIE INIMESED

Tekstide autor Virge TammeToimetaja Illari LäänKeeletoimetajad Minni Kumm ja Merilyn MerisaluKujundaja Maarja Roosi (Tartu Ülikooli multimeediatalitus)Fotod Kalev Lilleorg (Arvutimaailm/Scanpix), Sven Paulus (Tartu Ülikool), Andres Tennus (Tartu Ülikool), Jassu Hertsmann, Hendrik Osula, Bruno Stuberauch, Sven Začek, Taavi Torim

Autoriõigus Tartu Ülikool 2016

ISBN: 978-9985-4-0943-5

Kui Oxfordi Ülikooli professor Christopher Red-man maandus esimest korda Tallinna lennujaa-mas ja hakkas Tartusse ülikooli poole sõitma, oli tema imestus suur, kui ligikaudu 200 kilomeetrit maanteed lookles suuresti kesk põlde ja metsi ning asustus oli hõre. Eesti suuruselt teise asulasse, üli-koolilinna Tartusse jõudes oli tal aga naeratus suul, sest asustamata looduse keskel tervitas teda Tartu linn kogu oma ilus.

See kogemus iseloomustab suuresti Eestit ja võima-lust leida siit nii puutumata loodust kui ka linnasära. Eestis on ainulaadne maastik, millest üle 50% on kaetud metsaga, ning meid ümbritsevast merest võib kokku lugeda üle 1500 saare.

Meil on neli suurepärast aastaaega, millest kõige külmemal, talveperioodil, saab sõita mööda Eu-roopa pikimat, 24–27 kilomeetrit kulgevat jääteed.

Kauni looduse ja ürgsuse kõrval on Eesti aga ka uuendusmeelne riik. USA ajakirja Wired kin-nitusel on kõige rohkem õnnestunult rajatud idufirmasid ühe elaniku kohta just Eestis. Siin on loodud kõikjal maailmas kasutatav Skype ning revolutsioonilised TransferWise, GrabCad ja Fortumo.

Eestis on internet igapäevane asi, nii on ka enamik igapäevatoiminguid kolinud veebi. Tervelt 96% tu-ludeklaratsiooni täitjatest teeb seda internetis kesk-miselt 10 minutiga, 98% pangaklientidest teeb pan-gatoimingud digitaalselt ning oma firma asutamine võtab veebis aega kõigest 20 minutit.

Riigikogu valitakse siin juba rohkem kui 10 aas-tat ka elektroonilise hääletuse teel ning esimesena maailmas loodi just Eestis e-residentsus ja digi-ID dokument, mis lubab välismaalasel kasutada samu e-teenuseid mida eestlastelgi – ja teha seda kõikjal maailmas.

Iga linn Eestis on omanäoline. Näiteks suvepea-linnas Pärnus on kaunis rannajoon, Viljandi on tuntud kui rahvapärimus- ja folkloorimeka, Tal-linn on kuulus oma vanalinna ilu poolest, Narva linnana Euroopa idapiiril ning Tartu on Eesti ainus tudengilinn ja intellektuaalse elu keskus. Kõigil neil linnadel on aga siiski üks ühine joon: neis tegutseb Tartu Ülikool.

Ülikoolielu keskus on Tartu, kus Rootsi kuningas Gustav II Adolf asutas 1632. aastal ülikooli. Kuna õppehooned paiknevad üle linna, ongi Tartu just-kui üks suur ülikoolilinnak. Õppehoonete vahel liikuvad üliõpilased annavad linnale omanäolise ja noorusliku sära, mida hindavad nii kohalikud ja turistid kui ka välisüliõpilased. EE

STI J

A T

AR

TU

LIN

N

Kas teadsid?Kirjaoskuse poolest on Eesti maa-

ilma tippu kuulunud sajandeid. Juba 100 aastat tagasi oli kir-

jaoskajaid siin üle 90%, praeguseks on neid

99,8%.

kiire ja muretu liigelda. Ka nüüdisaegsed üliõpilaselamud asuvad mõne minuti ja-lutuskäigu kaugusel kesklinnast ja pari-matest tudengiüritustest.

Soojal ajal võib kirevat rattaparki ja üli-õpilaste saginat näha ülikooli peahoone vahetus läheduses. Siis koondub tuden-gielu Raekoja platsi taha Pirogovi parki, kus valmistutakse loenguteks, peetakse õppetöö pauside ajal piknikuid, nauditak-se seltskonda ja juuakse õlut. Omanäo-lised kohvikudki on üliõpilaste ja õppe-jõudude meelispaik ühisteks aruteludeks ja kohtumisteks nii päeval kui ka õhtul.

Tartus on kõrvuti pikad traditsioonid ja nooruslik tudengielu. Vaba aja ja linna-pildi hoiavad siin ärksa mitme kõrgkooli tuhanded Eesti ja välisüliõpilased. Seda kinnitab ka väike jalutuskäik Tartus, kus ligi 100 000 elaniku seas on keskmiselt iga viies vastutulija üliõpilane.

Rohkem kui sada kõrgkooli õppehoonet Tartus jätavad linnast mulje kui ühest suurest ülikoolilinnakust. Kesklinna õp-pehooneid lahutab kõige kaugematest umbes kolm kilomeetrit, ent tänu Tartu kompaktsusele ja headele kergliiklus-teedele on nende vahel jala või rattaga

Tartus tegutseb peaaegu 60 üliõpilasorganisatsiooni ja -seltsi ning kultuuri- ja muud huvialaühendust. Need pakuvad õppetöö kõrval enesetäiendust, uusi tuttavaid ja võimalust näha üliõpi-laselu uuest küljest.

Muu hulgas annavad linnaelule värvi paljud tudengitavad. Üks uhkemaid neist on linna läbiv suur rongkäik, mis võetakse ette kaks korda aastas: rahvusülikooli aastapäeval 1. detsembril ja 30. aprillil. Nimelt annab Tartu linnapea volbriööks linnas võimu üle üliõpilastele ja nende akadeemilised organisatsioonid avavad oma uksed kõigile huvilistele pidutsemiseks.

Ülelinnalised sügis- ja kevadpäevad pakuvad palju lõbu ja mee-lelahutust nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele. Armastatud üritused on näiteks paadiralli, kus sajad kostümeeritud noored püüavad külma vett trotsides läbida esimesena ettenähtud raja Emajõel, kastironimine, mille võidab kõige kõrgema õllekastitor-ni otsa roniv noor, üliõpilaste ekstreemspordivõistlus läbi linna, mälumänguturniirid ja isetehtud lennumasinatega Emajõkke hüppamine.

Paljude teiste vaatamisväärsuste kõrval avardavad kultuurset silmaringi Tartu Ülikooli muuseumid ja ajaloolised õp-pehooned.

Näiteks on ülikooli peahoone pööningul säilinud kartser, mida 19. sajandil kasu-tati ülikooli reegleid rikkunud õppurite korralekutsumiseks. Kartseris pidi üli-õpilane karistust kandma ühest päevast kuni kolme nädalani. See ruum on praegu kõigile huvilistele vaatamiseks avatud.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum on üks Eesti vanimaid ja ainulaadsemaid muu-seume, ühtlasi ainus antiikkunsti muu-seum Eestis. Siin on säilinud autentne Pompei stiilis interjöör 19. sajandist.

Tartu Ülikool on Eesti kõrghariduse häll ja süda. See on kujunenud ligikaudu nelja sajandi jooksul Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja uuen-dusmeelsuse edasiviijaks ning Eesti kõrghariduse sümboliks.

Tartu Ülikool on oma üliõpilaste, teadlaste ja õp-pejõudude nägu. Siia on koondunud Eesti parimad kõrghariduse omandajad ja edasikandjad, kellel on ambitsioon muuta oma valdkonnas maailma.

Üliõpilane tõdeb juba peatselt, et Tartust ei saa mitte ainult raamatutarkust, vaid ka eluks vaja-likke oskusi. Kogemusterohke õppetöö ja ülikoo-lielu lõpuks anname oma vilistlastele kaasa laia-põhjalise hariduspagasi, väärt valdkonnaülesed tutvused ning – kaasates üliõpilasi ka ülikooli juhtimisse – juhtimiskogemuse, mis toetab Eesti suurimat arvu vilistlasi erialasel töömaastikul nii Eestis kui ka välismaal.

Tartu Ülikool on rahvusvaheliselt tunnustatud tu-gev teadusülikool, kus üliõpilastele ja teadlaste-le on loodud õppe- ja teadustöö tingimused, mis konkureerivad maailma tippülikoolidega. Tänu maailmatasemel võimalustele on siin pandud alus paljudele teadusavastustele, mis teenivad nii in-diviidi kui ka ühiskonna huve. Nende hulgas on näiteks probiootiline piimhappebakter ME-3 ja suremusega seotud biomarkerid, mis on tulevikus inimese terviseseisundi hindamisel ja parima ravi määramisel väärtuslik näitaja ehk suur samm edasi personaalmeditsiini arengus.

Meie eesmärk on teha teadus- ja arenduskoos-tööd, millel oleks üleilmne mõju ja mis juhiks Eesti arengut. Seepärast arendame järjepidevalt oma taristut, et olla uuenduslik, praktiline ning lisaväärtust loov teadus- ja arenduspartner et-tevõtetele nii Eestis kui ka välismaal.

Tartu Ülikooli teadlased on arendanud näiteks vir-tuaalse proovikabiini teenuse Fits.me. Selle Eesti idufirma ostis üks maailma suurimaid e-kaubandus-ettevõtteid Rakuten, mis jätkab ettevõtte arendamist Tartuski – siia jääb fotostuudio ja labor, mille töös osalevad ka tulevikus ülikooli teadlased.

Tartu Ülikooli teadlased panustavad Rootsis Lun-di ehitatavasse maailma võimsaimasse teaduskes-kusse, Euroopa Neutronkiirguse Allikasse. Meie teadlased olid kõigi partnerite hulgast esimesed, kes sõlmisid lepingu neutronkiirguse uuringute seadmete arendamiseks. See tagab ülikooli tead-laste järjepideva panuse maailma tippteadusse eri valdkondades: materjaliteaduses, tehnoloogias, in-seneerias, biokeemias, biomeditsiinis, bioloogias ja geoloogias, aga ka rakendus- ja fundamentaalfüü-sikas ning keemias.

Tartu Ülikooli tugevust ja teadlaste töö vilju näitab suuremahuline teaduskoostöö rahvus-vaheliste teadusasutustega Euroopast Aasiani, püsimine maailma 3% parimate ülikoolide ni-mekirjas ning meie teadlaste suur osakaal maa-ilma 1% enimviidatud teadlaste hulgas.

Peale rahvusvahelise teadusülikooli rolli täidab Tar-tu Ülikool ka vastutusrikast osa rahvusülikoolina, seistes hea Eesti riigi, rahva, keele ja rahvuskultuuri säilimise eest.

Maailmatasemel hariduse ja teadustöö kõrval aren-datakse siin Eestit ja rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust. Nii on ülikooli kuue samba taga tugevalt põimunud lai maailm ja kodune Eesti.

TAR

TU

ÜLI

KO

OL

Kas teadsid?Ülikoolilinnakud Tartus, Tallinnas,

Narvas, Pärnus ja Viljandis on leitavad Euroopas unikaalsel

virtuaaltuuril aadressil virtualtour.ut.ee.

Meie teadlastel on ette näidata laiahaar-delisi rahvusvahelisi teaduskoostööpro-jekte, mis on viinud Tartu Ülikooli nime laia maailma. Näiteks on teadlased ühes-koos kolleegidega Prantsusmaalt, Aust-riast, Belgiast ja Tšehhist ehitanud valmis Marsi-maja. Ainulaadse disainiga maja pakib end mõne minutiga ise lahti ja so-bib kasutamiseks katastroofipiirkondades või uurimistööde ajal äärmuslikes oludes. Esimene Marsi-maja on samm selle poo-le, et tulevikus oleks võimalik selline maja kokkupakituna saata raketiga Marsile ning inimesed saaksid naaberplaneedil selles edukalt elada.

Tartu südalinnast mõnesaja meetri kau-gusele Maarjamõisa väljale on koondu-nud ülikooli meditsiini- ja tehnoloogialin-nak, mille laboreid ja teadlaste pädevust saavad kasutada ka meie partnerid.

Siinse teadustöö tulemusi, näiteks noorte-le autojuhtidele välja töötatud unikaalset sekkumismetoodikat, rakendatakse muu hulgas Mercedes Benz Driving Academy autokoolide ketis USA-s ja Kanadas.

Foto: Bruno Stuberauch

Tartu Ülikool ei ole pelgalt teadus-, õppe- ja arendustegevus kuue samba taga. Meie eesmärk on pakkuda elukestvat õpet kõigile – noortest väärikateni.

Ülikoolis tegutsev teaduskool korraldab andekate noorte osale-mist kohalikel ja rahvusvahelistel olümpiaadidel, kust Eesti esin-dus toob igal aastal koju arvukalt medaleid. Näiteks said Eesti õpilased 47. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil ühe kuld- ja hõbemedali ning kaks pronksmedalit. Teaduskooli kasvandikud on avastanud enda jaoks teaduse võlu ning neid võib kohata nii teadust populariseerivates telesaadetes kui ka edasi õppimas maailmas hinnatud ülikoolides, sh Cambridge’is.

Lisaks ülikooli paljudele muuseumidele hoiavad Eesti kultuuri ning tutvustavad seda maailmale ka Tartu Ülikooli rahvus-vaheliselt tunnustatud koorid ja rahvatantsuansamblid, mille kontserdid on populaarsed nii Eestis kui ka välismaal. Sageli võib neid näha lavalaudadel üheskooski. Nii pakkusid Tartu Ülikooli koorid ja tantsijad kultuurse elamuse rahvusülikooli 95. aastapäevale pühendatud kontsertetendusel, kuhu põimiti sisse ka Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste visuaalpoeetiline lavastus.

Tartu Ülikool on ajalooliselt seotud paljude maailma suurku-judega kas teadustegevuse või diplomaatiliste suhete kaudu. Meie eesmärk on olla avatud Eesti ühiskonnale ja kõigile Eesti külalistele, pakkudes neile võimalust ajalooliseks tagasivaateks ja uuenduslikku pilku Eesti hariduse tulevikule.

Nii oleme võõrustanud paljusid kroonitud riigipäid, Euroopa ja Aasia riikide kõrgeid ametnikke ning vaimu-, kultuuri- ja spordielu oma ala tippe.

2014. aastal külastasid ülikooli Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm kinkis kroonprintsessile Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia lektori Christi Küti loodud sõba.

Üha laiem maailmavaade, oskus näha piiridest kaugemale ja soov olla rahvusvaheliselt mõjukas ajendavad Tartu Ülikooli pürgima kõrgemale. Nii on rahvusvahelistumine meie üks peamisi eesmärke, mida täidetakse ülikooli igal tegevusalal õppetööst kuni teadus- ja arenduskoostööni.

Ainult sihikindluse ja kvaliteedi tulemusena oleme püsinud aastaid ainsana Baltimaade ülikoolidest 3% maailma parimate ülikoolide seas („QS World University Rankings“, „Times Higher Education World University Ranking“).

Tartu Ülikooli mõjukusele viitab suur välispartne-rite võrgustik, kus on üle 70 partnerülikooli ligi 30 riigist. Nende hulgas on maailmatasemel ülikoolid, nagu Helsingi Ülikool, Moskva Riiklik Ülikool, Uppsala Ülikool, Lundi Ülikool, Hokkaido Ülikool jpt, kellega meil on aktiivne koostöö ning üliõpilas- ja teadlasvahetus. Koostöö teiste tippülikoolidega annab meie üliõpilastele ja personalile võimaluse täiendada end kõikjal maailmas.

Üha suurem hulk ingliskeelseid õppekavu ühiskon-nale esmatähtsates valdkondades toob Tartusse igal aastal õppima aina rohkem välisüliõpilasi. Peame üleilmastuvas maailmas ainuõigeks anda kõrghari-dust ka inglise keeles, et uus põlvkond ambitsiooni-kaid noori kujuneks konkurentsivõimelisteks oma ala ekspertideks nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tööturul.

Praegu on Tartu Ülikool üks Eesti kõige rahvusva-helisemaid ülikoole, kus teeb teadustööd, õpetab ja õpib inimesi igalt mandrilt. Inimesed Indiast, Hiinast, Indoneesiast, Marokost, Saksamaalt, Tür-gist, USA-st, Itaaliast, Prantsusmaalt, Gruusiast ja mujalt toovad maailmakogemuse Tartusse ning annavad sellega kohalikele üliõpilastele võimaluse õppida rahvusvahelises keskkonnas isegi Eestist lahkumata.

Tartu Ülikool ei koolita mitte ainult loengusaalis või laboris, vaid me oleme oma õppekvaliteedi viinud MOOC-ide abil uuele tasemele. Oleme esimene ülikool Eestis, kes töötas välja tasuta veebikursused, mida pakuvad enamasti just maailma tippülikoolid, nagu Cambridge’i Üli-kool ja Stanfordi Ülikool. See on suurepärane võimalus õppida kõikjal maailmas Tartu Üli-kooli professorite ja õppejõudude juhendamisel ning saada Tartu Ülikooli tunnistus ilma Ees-tisse sõitmata.

TAR

TU

ÜLI

KO

OL

AVA

B M

AA

ILM

A V

ÕIM

ALU

SED

Kas teadsid?Maailma üks esinduslikumaid ühe rahva geeniand-

mete kogumeid asub Tartu Ülikooli Eesti geeni-varamus, kuhu on kogutud ligi 52 000 Eesti

elaniku tervise-, sugupuu- ja geeniandmed. Tartu Ülikool kuulub maailma 1% enim

viidatud ülikoolide ja teadusasutuste hulka üheksas teadusvaldkonnas,

23 Tartu Ülikooli teadlast on 1% maailma viidatuimate teadlas-

te hulgas („Thomson Reu-ters Web of Science“).

Tartu Ülikooli teadlased korraldavad aastas sadu konverentse, et arutleda ühiskonnas aktuaalsetel teemadel ja tutvustada rah-vusvahelistele teadlastele oma uusimaid uurimistulemusi. Igal kuul käib meil külas ka välisülikoolide esindajaid, nendest koh-tumistest kasvab sageli välja pikaajaline ja tulemuslik koostöö. Rahvusvahelistest külalistest ja konverentsidest annavad märku Tartu Ülikooli peahoone ees lehvivad lipud.

Kui Tartu Ülikooli üliõpilased lennutasid 2013. aastal koos teiste ülikoolide ja rahvusvaheliste üliõpilastega Maa orbiidile Eesti esimese kuupsatelliidi ESTCube-1, kinnitasid nad, et Tartu Üli-kool avab maailma võimalused. Sellega tegid üliõpilased Eesti 41. kosmoseriigiks maailmas. Eesti kosmoseprojekti esimestest sammudest kuni eluni pärast satelliidi orbiidile saatmist valmis dokumentaalfilm „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“, mis tõestab, et suuri tegusid inimkonna kosmosepüüdluste realiseerumiseks võivad teha ka vähese elukogemusega, kuid see-eest väga en-tusiastlikud üliõpilased.

Üliõpilaste käsi on mängus ka tea-dusavastuste juures, millele taotletakse patente. Nii arendavad üliõpilased pro-fessor Alvo Aabloo arukate materjalide laboris nn tehislihaseid ehk kilesid, mis end madala elektripinge rakendamisel liigutavad. Tehislihased on kolm korda kiiremad kui päris teod ja neil on hulk potentsiaalseid rakendusvaldkondi, sh kosmosetehnoloogia.

Doktorandid on kaasatud ka siirdami-seks sobivate želatiinipõhiste naharak-kude kasvualuste väljatöötamisse. Nende töö eesmärk on luua materjaliteadlaste, arstide, rakubioloogide, füüsikute ja keemikute koostöös selliste omadustega materjale, mille siirdamine teeb võima-likuks kahjustatud koe – näiteks suurte põletushaavade – täieliku taastumise ning mis sobib terve koe kasvatamiseks laboritingimustes patsiendi enda kehast eraldatud tervetest rakkudest.

MEI

E IN

IMES

ED

Kas teadsid?Tartu Ülikool ühendab rohkem kui 3400 töötajat

(sh 1700 akadeemilist töötajat, neist 206 profes-sorit), 13 500 üliõpilast, üle 1000 välis(külalis)-

üliõpilase ning ligikaudu 1300 doktoranti.

Tartu Ülikool on suurim täiendusõppe pakkuja Eestis. Rohkem kui 1600

kursusel täiendab end üle 35 000 õppija aastas.

Tartu Ülikoolis toimub õppe- ja teadustöö neljas valdkonnas. Need on humanitaarteaduste ja kuns-tide valdkond, sotsiaalteaduste valdkond, meditsii-niteaduste valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.

Siin saavad kokku ettevõtlikud üliõpilased nii Ees-tist kui ka välismaalt, kellel on mitmekülgne taust ja soov ühiskonnas midagi muuta. Alma mater’is kohtuvad üliõpilased õppejõudude ja teadlastega, sh välisteadlastega, kes on ühiskonna arvamusliidrid, eeskujud ja avastajad ning kelle teadustöö olulisust hinnatakse kõikjal maailmas.

Iga inimese kogemus Tartu Ülikoolis on isemoodi, seepärast tuleb ülikooliga ise oma side luua.

Tarkvaratehnika professuur loodi 2007. aastal Swed-banki 400 000 euro suuruse toetusega. Praeguseni on see ainus täismahus erasektori rahastatav pro-fessuur Eestis.

Kuid alustagem algusest. Minu naine on eestlane, seega oli mõte tulla Eestisse elama minu jaoks loo-mulik. Ent see polnud iseenesest peamine põhjus, miks ma Tartusse kolisin. Olin end kenasti sisse seadnud Queenslandi Tehnoloogiaülikoolis Bris-bane’is Austraalias ja liikusin kindlalt professuuri suunas. Tundsin aga, et Brisbane’is oleks minu pea-mine ülesanne hoida ja järk-järgult täiendada juba olemasolevat akadeemilist võimekust.

Swedbanki tarkvaratehnika professuuri juures pae-lus mind idee, et saan tulla kohta, kus teadusvõi-mekus tuleb nullist üles ehitada, kohta, kus mul on võimalik luua uusi õppekavu ja olemasolevaid täiustada, kohta, kus saan luua sidemeid uute ja arenevate IT-ettevõtetega. Kõik need võimalused tundusid nii põnevad. Praegu saan öelda, et see töö on tõepoolest olnud väga huvitav.

Eriti hindan ma arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo ambitsioonikust – koos on meil ühine eesmärk muuta instituut üheks Euroopa pa-rimaks arvutiteaduse õppeasutuseks. Võib-olla ei saavuta me seda oma eluajal, kuid just seesugune eesmärk motiveerib ja hoiab mind erksana.

Seni tehtule tagasi vaadates võin öelda, et oleme instituuti väga palju arendanud, eriti rahvusva-helistumise osas. Kui 2008. aastal oli meil kaks välisüliõpilast, siis praegu on neid üle 100. Välistöö-tajate arv on tõusnud kahelt ligi 25-ni. Meil puudus alguses rahvusvahelise positsiooniga uurimisrühm, aga nüüd on meil neid juba üle viie. Võin kindlalt väita, et meie teadusvõimekus on juba võrreldav arvutiteaduse osakondadega Lääne-Euroopa kesk-mise tasemega ülikoolides.

Rahvusvahelistumine on oluline – see on kvaliteedi parandamise meetod. See tekitab konkurentsi ja motiveerib seeläbi üliõpilasi andma endast parima. Rahvusvahelistumine rikastab õpikeskkonda, tuues siia inimesed, kellel on erinevad vaatenurgad ja ko-gemused. See võimaldab üliõpilastel luua sidemeid, mis võivad osutuda neile karjääri jooksul väga ka-sulikuks. Rahvusvahelistumine suurendab ka meie vilistlaste väärtust tööturul, sest see muudab nad konkurentsivõimeliseks nii Eestis kui ka välismaal.

Mõne arvates on viimatinimetatu hoopis puudus, sest osa lõpetajaid leiab ehk töö välismaal ja lahkub. Kuid selle väite saab kergesti ümber lükata. Kui me suudame koolitada rohkem väärtuslikke töötajaid maailmaturule, siis pakume ka rohkem väärtuslik-ke töötajaid kohalikele ettevõtetele. Eesti firmade ülesanne on hoida neid rahvusvaheliselt hinnatud talente, kes aitaksid globaliseerunud maailmas et-tevõtte konkurentsivõimet veel rohkem kasvatada.

MARLON DUMAS tarkvaratehnika professor

RA

HV

USV

AH

ELIN

E Ü

LIK

OO

L

MARLON DUMAS

Mu vanem vend käis mõni aasta tagasi Tallinnas ja soovitas mul Eesti ülikoolide kohta uurida. Enne seda olin Eestist kuulnud pigem vähe ja needki korrad olid seotud isikutega, nagu Baruto, Mart Poom ja Gerd Kanter. Minu jaoks on naljakas ka see, et ma küll teadsin, et Eesti asub kusagil Lää-nemere piirkonnas, kuid ma polnud täiesti kindel, kus täpsemalt.

Miks Tartu Ülikool? Minu jaoks polnud siin küsi-must, sest see on parima tasemega ülikool nii Eestis kui ka kogu Baltikumis. Kuna olen pärit maailma ühest kirevaimast suurlinnast ja elu pealinnas mind ei huvita, sobis Tartu kui tudengilinn mulle hästi. Järgmisena tegelesin kandideerimisega, mis oli käkitegu: mind võeti üsna kiiresti ülikooli vastu, ei mingeid probleeme ega bürokraatlikke takistusi.

Eestisse jõudes oli kogu keskkond minu jaoks täiesti uus, nii et mul kulus aega, enne kui kõigega kohanesin. Eesti keel on hoopis teistsugune, minu jaoks kõlas see nagu haldjakeel. Ka ühiskond ja kursusekaaslased olid täiesti teistsuguse taustaga kui mina – eriti need, kes olid pärit endistest Nõu-kogude Liidu riikidest. Keskkonnaga kohaneda pole Eestis tegelikult väga keeruline.

Tartu Ülikoolis tegutseb peamiselt kaks organisat-siooni, kes toetavad sisseelamist: Erasmus Student Network (ESN) ja Tartu Ülikooli rahvusvahelised tudengisaadikud. Mina kuulun viimatinimetatute hulka. Üheskoos teiste riikide esindajatega eden-dame ülikooli rahvusvahelistumist ja mitmekul-tuurilisust, avaldame blogiartikleid ja korraldame üritusi – ikka selleks, et tunda end uues keskkonnas koduselt, leida sõpru ja olla aktiivne.

Õppetöö puhul on kindlasti kiiduväärt kursuste väiksus. Sadade üliõpilastega loengusaali trügimine on erand, vähemasti välisüliõpilaste jaoks. Loengu-tes on enamasti 25–30 üliõpilast ning personaalne suhtlus õppejõu ja üliõpilaste vahel on tavapärane. See on kindlasti boonus.

Annan ka veidi nõu, kuidas pärast lõpetamist oma töövõimalusi suurendada: loo kontakte, laienda oma suhtlusringi, ole meeldiv inimene, ole aktiivne asja-likes organisatsioonides, sündmustel ja võistlustel. Šansid on kindlasti paremad, kui oled IT-tausta-ga, kuid kui pühendad aega õigetele inimestele ja tegevustele, jõuavad erinevad võimalused sinuni sõltumata su erialast.

Tartu Ülikool ei ole tavaline akadeemiline asutus. See on elulähedane ja isikliku lähenemisega ülikool, mis annab oma parima, et olla sinu sõber, mitte bürokraatlik komistuskivi. Tunnen, et minu valik õppida Tartu Ülikoolis oli õigustatud.

KEN SABURI rahvusvaheline tudengisaadik Singapuristmajandusteaduskonna vilistlane

RA

HV

USV

AH

ELIN

E Ü

LIK

OO

L

KEN SABURI

Olen etnoloog, minu töö on rändamine ja inimestega mõtete vahetamine. Käin Siberis ja Põhja-Vene-maal ning kuulan, mis teeb inimestele muret, mis ajab neid naerma ja mis on nende meelest elu mõte. Seda on ausalt öeldes isegi veider tööks nimetada. Ma hulgun jahimeestega soos ja padrikus, kuulan õhtul jahionnis tundide kaupa nende jutte, mis on põnevad ja sügavamõttelised ning sisaldavad vahel harva ka tõtt. Pikutan asemel, tuli praksub koldes ja põlisrahvaste tarkus lihtsalt imbub minusse. See on teadmistejanu rahuldamise aktiivne moodus.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna teadla-sed tegelevad tihtipeale asjadega, mida paljud ehk teaduseks ei peagi. Minu kolleegide töö seisneb näiteks juturaamatute lugemises, teatris käimises, filmide vaatamises, muusika kuulamises ja arvu-ti-mängude mängimises. Paljud humanitaarid on asendanud rändamise vaimsete naudingute ja mõt-lemisega, püüdes teadmisi otsida metafoorsel viisil.

Akadeemiline elu ei koosne siiski ainult mõnust. Teadustöö seostub minu jaoks vastutustundliku vabadusega. Ma olen alati saanud oma uurimis-teemad ise valida. See ei tähenda muidugi, et te-gelen ainult juhuslikult ettesattuva või ootamatult pähetorkavaga.

Heas humanitaarteaduses saavad loomulikul viisil kokku intellektuaalne põnevus ja ühiskonna vajadu-sed. Olulised probleemid ja põnevad küsimused on igal pool, neid tuleb osata tähele panna, neile tuleb osata vastused leida. Paljudel poliitilistel ja majan-duslikel, piirkondlikel ja üleilmsetel probleemidel on kultuuriline taust, mille mõistmine võimaldab leida neile nutikaid lahendusi.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas koh-tuvad kultuurilised eripärad, rahvusvahelised mõt-tetraditsioonid ja inimeste igapäevased fantaasiad. Eestit ei saa mõista, saamata aru kogu maailmast, rahvast ei saa mõista inimest mõistmata.

Selles valdkonnas peegeldub mõtlemise kõikehaara-vus ja inimliku kogemuse erilisus. Mööda maailma rändamine, raamatute lugemine või teleri vaatamine aitavad kõik omal moel mõista inimeste ja kultuu-ride erinevusi ja sarnasusi.

Kultuur pole kunagi lihtne ega selle areng ette-määratud. Kultuuriuurija peab olema alati valmis vormima hämmeldust mõistmiseks. Selline siiras mõistmine aitab seista vähemuste ja nõrgemate eest. Sallivuse ja mõistmise eest võitlemine võib tunduda liiga üldine ja hägune eesmärk, ent arusaamatusest võrsuva sallimatuse fundamentaalsus ilmneb vahel väga kergesti, konkreetselt ja teravalt. Väikeste as-jade mõistmine aitab kujundada ka laiemat kooskõla kõigi inimeste vahel.

ART LEETE etnoloogiaprofessor

HU

MA

NIT

AA

RT

EA

DU

STE

JA K

UN

STID

E VA

LDK

ON

D

ART LEETE

Gümnaasiumit lõpetades ei olnud ma veel täiesti kindel, millisele erialale soovin edaspidi spetsia-liseeruda: pikalt oli mõttes bioloogia, kuid samas huvitasid mind ka keeled ja kultuurid.

Et endas paremini selgusele jõuda ja rutiinist väl-ja tulla, ei astunud ma kohe ülikooli, vaid kolisin aastaks Portugali, et seal vabatahtlikuna töötada. Mitmekultuurilises keskkonnas elades sain aru, et just keeleteadus sobib mulle – tuli veel vaid õige eriala leida. Selleks osutus klassikaline filoloogia.

Tõtt-öelda oli see valik mõnevõrra ootamatu, kuna ma polnud kunagi mõelnud ladina ja vanakreeka keele õppimisele. Ent nende keelte salapära, antiik-aja muistne aura ning kogu Euroopa kultuuriruumi mõjutanud kirjandus ja mütoloogia tundusid ühtäkki nii huvitavad ning nende tundmine nii vajalik, et näis võimatu õppida ükskõik millist teist Euroopa keelt ilma antiiki tundmata.

Õpingute jooksul olen korduvalt veendunud, et tegin täiesti õige valiku. Kuigi tekstide lugemine-tõlki-mine-analüüsimine võib näida üksluine, hõlmavad mu õpingud tegelikult palju rohkemat, alustades kas või sellest, milliseid huvitavaid teadmisi võib aastatuhandeid vanadest teostest saada nii õiguse, ajaloo, kommete ja uskumuste kui ka looduse kohta.

Samuti ei käi õppetöö ainult klassiruumides: võta-me ette ka õppereise – 2014. aastal käisime Roomas ja 2015. aastal Kopenhaagenis, tänu millele saab loengutes õpitu praktilise mõõtme. Minu jaoks on huvitavad projektid olnud näiteks teadlaste öö Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus tutvustasin antiik-skulptuuride koopiate keskel Vana-Kreeka tervise-nõuandeid, ning konverentsid, mille korraldamisse olen panustanud.

Kolmanda õppeaasta üliõpilased saavad juba roh-kem praktikat, kuna neid rakendatakse ka õppeas-sistentidena, kes annavad esmakursuslastele an-tiikkeelte harjutustunde. Seeläbi saavad üliõpilased proovida ja arendada oma õpetajaoskusi. Alates 2015. aasta sügisest olen vanakreeka keele õppeas-sistent. See võimalus pakub mulle omajagu elevust.

Oma viimasel bakalaureuseaastal olen õppetööväli-selt ka tuutor. Eelkõige olen abiks väliskülalisüliõpi-lastele, kes on otsustanud veeta osa oma õppeajast Tartus. Alates aastast, mil elasin Portugalis, olen tundnud suuremat huvi eri rahvusest inimestega suhtlemise vastu. Tuutorlus on hea võimalus tutvuda üliõpilastega kõikjalt maailmast ning ühtlasi teha nende elu Tartus lihtsamaks.

Algus on juba tehtud ning positiivne energia, mis ma olen saanud, on hindamatu. Kui uued sõbrad tänavad mind ikka ja jälle, et aitasin neil leida tee üliõpilaselamusse, oskasin soovitada esmatarvete jaoks head poodi, vastata nende küsimustele ja la-hendada probleeme, on see tunne parim tasu.

MARILYN FRIDOLIN klassikalise filoloogia üliõpilane

HU

MA

NIT

AA

RT

EA

DU

STE

JA K

UN

STID

E VA

LDK

ON

D

MARILYN FRIDOLIN

Lõpetasin Tartu ülikooli arstiteaduskonna pediaatria osakonna 1978. aastal. Pärast aastast internatuuri Tallinna lastehaiglas sai minust lastearst. Töötasin lastearstina Võrus ja Tartus ning hilisemas elueta-pis Inglismaal farmaatsiafirmas Pfizer kliiniliste uuringute vallas.

Teaduse juurde juhtis mind elu ise. Lastearstina töötades tajusin, kui palju on probleeme, mida me seletada ei oska ja millele me ei tea lahendust. Ega haiged selle pärast ravimata jäänud, aga mind ei rahuldanud, et seda haigust käsitleme nii ja teist naa lihtsalt seepärast, et oleme alati nii teinud. Mina tahtsin saada vastust küsimusele, miks me nii teeme.

1995. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis doktoritöö ja suundusin järeldoktorantuuri Ameerika Ühend-riikidesse. Sellest ajast alates on minu teadustöö olnud tihedalt seotud kliiniliste, ennekõike farma-kokineetiliste ja -dünaamiliste uuringutega. Koos tublide ja entusiastlike kaastöötajatega nii Eestist kui ka välismaalt oleme püüdnud leida vastust kü-simusele, kuidas kasutada olemasolevaid ravimeid optimaalselt tänapäeva tingimustes, kus üha suure-neb bakterite antibiootikumiresistentsus ja väheneb uute antibiootikumide hulk.

Oleme kirjeldanud paljude antimikroobsete ravimite farmakokineetikat ja pakkunud välja kõige sobiva-maid ravirežiime mitmesuguste haigete rühmadele. Meid on huvitanud ennekõike need patsiendid, kes ravimifirmade uuringutes tavaliselt ei osale: näiteks lapsed või intensiivravi vajavad haiged. Tänu oma uuringutele oleme aru saanud, missugused tegurid mõjutavad antibiootikumide, aga ka teiste ravimite käitumist organismis, ja kuidas lapsed selles aspek-tis täiskasvanutest erinevad.

Ma loodan väga, et kaugemas tulevikus on meie teadmised ravimite käitumisest ja toimest nii põh-jalikud, et saame arvutites simuleerida ravimite kineetikat ning sel viisil tunduvalt vähendada ini-mestega tehtavate uuringute vajadust. Sinna on aga minna pikk tee, sest me ei tea ega mõista veel liiga paljusid asju. See ongi üks teadustöö iludest ja va-ludest: mida rohkem sa teada saad, seda paremini saad aru, kui vähe sa tegelikult tead.

Arstiteaduses ei tohi alahinnata kliiniliste uuringu-te olulisust. Ükskõik kui tähtis haigusmehhanism või inimgeen laboris avastatakse, ei ole võimalik rakendada seda haigete ravis enne, kui pole tehtud kliinilisi uuringuid. Just nende tegemises on Ees-ti-sugusel väikeriigil võimalik edukalt osaleda, sest meil on hea meditsiinisüsteem.

Tänapäeva arstiteadus tähendab rahvusvahelist meeskonnatööd. Teadustöö on viinud mind ja mu kolleege meditsiiniteaduste valdkonnas kokku väga arukate, huvitavate ja oma ala põhjalikult tundvate spetsialistidega kogu maailmast.

Internet lubab arutleda samal ajal teadlastega nii Uus-Meremaalt, Ameerikast kui ka Euroopast. Oskus suhelda erinevatest kultuuriruumidest pärit inimestega ning oma seisukohtade üle argumen-teeritult diskuteerida on tänapäeva teadlasele häda-vajalik. Usun, et just see on viinud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas maailma parimate hulka, sh kliinilise meditsiini 1% enimviidatud teadusvaldkondade sekka.

IRJA LUTSAR meditsiinilise mikrobioloogia professor

MED

ITSI

INIT

EA

DU

STE

VALD

KO

ND

IRJA LUTSAR

Tulin Tartu Ülikooli arstiteadust õppima, kuna tahtsin end proovile panna suure konkurentsiga erialal, jäädes samas veel mõneks aastaks truuks kodulinnale. Alternatiivi – õigusteaduse – heitsin kõrvale pärast seda, kui olin vestelnud mõne arsti ja juristiga nende igapäevatöö teemal. Hetke ajel tundus, et arstiteadus on mulle sobilikum.

Viis aastat hiljem olen abiarstina tööl ja praktikal Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakon-nas. Ma olen oma valikuga rahul. Tunnen, et olen õppinud midagi praktilist. Omandatud teadmised võimaldavad mul ravimeeskonna liikmena osaleda patsiendi käsitluses. Kõhtu katsudes meenub ana-toomia praktikum, õdedele korraldusi andes farma-koloogia loeng ja lähedastega telefoni teel suheldes suhtlemispsühholoogia seminar.

Teoreetiliste teadmiste jagamise kõrval on medit-siiniteaduste valdkonna õppejõud avatud üliõpilaste algatustele ja soovile ise käed külge panna. Nõn-da olen oma juhendajate valvsa pilgu all osalenud lahangul, rajanud arteri- ja veeniteid, katsunud värskelt eemaldatud sapipõit ning arvutanud in-tensiivravi osakonnas patsientide vedelikubilanssi.

Öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda. Küsisingi oma teadusega tegelevalt kursusekaaslaselt, kas tal on laborisse abikäsi vaja. Nädal hiljem eraldasin juba vereproovidest RNA-d. Aasta hiljem esinesin posterettekandega erialaringkonda koondaval kon-verentsil. Teadusartikleid lugedes ja mõnesse kitsa-masse teemasse põhjalikumalt süüvides – olgu siis uurimistöö või referaadi tarbeks – on väga lihtne avastada end inimkonna teadmiste piirimailt. Edasi tekib juba uudishimu: ehk suudan kunagi just mina neid piire avardada?

Olen olnud ühiskondlikult aktiivne juba keskkoolist saadik. Seega oli minu jaoks loomulik, et astusin kohe esimesel kursusel arstiteaduskonna üliõpi-laskokku, millest on nüüdseks saanud meditsiini-teaduste valdkonna üliõpilaskogu. Nüüd olen juba kolmandat õppeaastat selle organisatsiooni esimees. Esindustöö on mind viinud ministeeriumisse, ajale-he esiküljele, professorite kabinettidesse ja avalikele aruteludele. Enim väärtustan aga sellest tegevusest saadud tutvusi – võitluskaaslasi kogu eluks. Koos on võimalik muuta nii mõndagi.

Mul on hea meel, et lõpetan juba paari aasta pärast Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna. Peale praktilise ja selge väljundiga õppetöö leidub siin igaühele väljakutse, olgu see siis teaduses, koda-nikuühiskonnas või praktikal. Rindel on tublisid võitlejaid alati tarvis.

KRISTJAN MARTIN KASTERPALU arstiteaduse üliõpilane

MED

ITSI

INIT

EA

DU

STE

VALD

KO

ND

KRISTJAN MARTINKASTERPALU

REIN AHAS inimgeograafia professor

LOO

DU

S- J

A T

ÄPP

IST

EA

DU

STE

VALD

KO

ND

Olen geograaf, kes uurib praegusaja mobiilse ja infotehnoloogilise ühiskonna toimimist. Minu uuringud põhinevad mobiiltelefonidest saadava-tel andmestikel. See on uuenduslik meetod, mis tekitab seoses jälgimise ja privaatsuse teemadega paljudes hirme, kuid tegelikult ei ole mobiiliand-med rahvaloenduse või küsitlusuuringute andmetest paljastavamad.

Infoühiskonna uurimine on geograafias ja kogu teadusmaailmas väga päevakohane. Infotehnoloo-gia on arenenud väga kiiresti, mistõttu on paljuski muutunud inimeste käitumine ning ühiskonna polii-tiline, majanduslik ja halduskord. Info- ja kommu-nikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud ka geograafilisi seaduspärasid, näiteks kauguse ja lähe-duse mõistet. Näiteks võivad kauged asjad muutuda „võrgus“ lähedaseks ja lähedased jääda kaugeks.

Interneti algusaegadel arvasid teoreetikud, et IKT areng vähendab reisimist, sest inimesed ei pea suhtlemiseks enam üksteisega kohtuma. Nüüdsed mobiilsusuuringud näitavad aga vastupidist: rohkem suhtlevad inimesed ka liiguvad rohkem. On üsna selge, et tänapäeval ei ole võimalik ühiskonda mõis-ta, planeerida ja juhtida, tundmata infoühiskonna toimimise seaduspära.

Minu uuringute kõige moodsam rakendus on nn tark linn. Targa linna kontseptsiooni all proovime luua läbimõeldud ja hästi planeeritud ühiskonda, kus uued tehnoloogiad ja innovatsioonimudelid aitavad korraldada elu mõistlikult ja keskkonnasäästlikult. Meie uuritud mobiiltelefonid on targa linna senso-rid, üks meie sensorimetoodika partner on näiteks Eurostat. Mobiilipõhised käitumisandmed aitavad korrastada individualiseeruva ühiskonna logistikat.

Minu teadusvaldkonnas on äärmiselt oluline eri-aladevaheline koostöö, sest see soosib uuenduslike uurimissuundade viljelemist. Nii töötavadki meie mobiilsuslaboris koos sotsiaalteaduste, arvuti-teaduse ja loodusteaduste esindajad. Saame koos teha asju, mis ühe eriala sees ei oleks võimalikud. Näiteks arendame nutitelefonil põhinevat tarkvara YouSense, mis aitab selgitada inimese ruumilise käitumise sõltuvust geenidest.

Olen oma kaheksa aasta pikkuse „mobiilse digi-taalse jalajälje“ põhjal ka ise palju õppinud, näiteks seda, kui igav ja rutiinne saab olla tavaline töönä-dal: töö-kodu, töö-kodu, pood, kool, töö-kodu ... Selle põhjal tekib tahtmine enda rutiini murda ja iga päev midagi huvitavat teha.

Mobiilne jäljerida annab ka hea ülevaate välisrei-sidest. Minu puhul selgub, et olen reisinud liiga palju ja liiga paljudes riikides, sealhulgas pere ar-velt – niisugune on geograafi amet. Nii aitab tea-dustöödeks kogutud materjal ka iseennast eemalt näha ja paremaks muuta, mis on ju teaduse üks laiem eesmärk.

REIN AHAS

Tartu Ülikooli vilistlaste tütre ning lapselapsena on maast madalast jõudnud minuni jutud Tartust kui maagilisest tudengilinnast. Väiksena Tartus vanavanemaid külastades ja linnas ringi jalutades mõistsin, et tulevikus peab Tartul olema koht ka minu elus.

Ülikoolivalik oli kerge, sest minu jaoks ei tulnud ükski teine variant peale Tartu Ülikooli kõne allagi. Bioloogiani viis mind huvi teadlase elukutse ning austus inimese ja looduse vastu. Minu lapsesilmade läbi tundusid teadlased võimekad maailmaparanda-jad, kes teavad kõigest kõike. Mäletan, et alati, kui paluti kirjutada, kelleks ma suurena saada tahan, oli minu vastus: loodusteadlaseks.

Pärast kandideerimist olin valiku ees, kas õppida geenitehnoloogiat või bioloogiat – vastu võeti mind mõlemale erialale. Bioloogia paelus mind rohkem, sest õppekavas on palju ägedaid väli- ja siseprakti-kume ning looduse tundmaõppimisele on pandud rohkem rõhku. Valiku tegi lihtsamaks seegi, et õppekava kattub suures osas geenitehnoloogiaga, mistõttu teadsin, et magistriõppes seda rada edasi minna poleks mingi probleem.

Minu arvamus oli, et üks õige teadlane peab lisaks laborile tundma ka natuke loodust. Ja just bioloog saab hakkama nii õues välitöödel kui ka laboris kat-seid tehes. Minu jaoks pole probleem minna öösel nahkhiiri taga ajama ning päeval naistehaigusele diagnoosimeetodit leidma.

Ma ei ole oma valikus pettunud. Selgus, et peale ägedatel suvepraktikumidel osalemise on bioloogid inimestena üks igavene hull punt, muidugi kõige paremas mõttes. Kõik, kellel on aimu bioloogide traditsioonidest, teavad, et kuivikuid nende seas ei kasva. Ainuüksi rebaste esimese aasta sügis on pungil omapäraseid ja ainulaadseid üritusi, mis kasvatavad kogukonnavaimu.

Alati on bioloogiatudengite seas olnud neid, kes võtavad enda vastutusele üleülikoolilised küsi-mused. Minagi olen üks nendest, kes osaleb peale õppetöö ka üliõpilasorganisatsioonide tegevuses. Suure panuse mu arengusse on andnud üliõpilas-esindus, „Rändava bioklassi“ projekt ja Bioteaduste Üliõpilaste Selts.

Populaarteaduslik „Rändav bioklass“ on aidanud mul enda eriala paremini mõista ja näidata selle põnevust ka gümnaasiumides. Üliõpilasesindus on aidanud aru saada ülikooli üldisest toimimisest ning seletada probleeme oma õppekava kontekstis. Bioteaduste Üliõpilaste Seltsis olen saanud kõige muu kõrval õppida teaduse populariseerimise tiimi liidrina meeskonna juhtimist ja ürituste korralda-mist. Koolides esinemas käies on arenenud minu esinemis- ja suhtlusoskus. Ma olen igalt organisat-sioonilt saanud pagasi tutvusi, mis tulevad kasuks igas elujuhtumis. Usun, et nende organisatsioonide-ga liitumine oli erialavaliku järel minu ülikooliteel teine hea valik.

Tartu Ülikool on võimaluste koht, mille potent-siaal inimest arendada on meeletu. Kõikjal on siin tohutult inspireerivaid inimesi, kes pidevalt teisi innustavad. Tuleb ainult tegutsema hakata ja Tartu vaimust viimane võtta.

KERTU LIIS KRIGUL bioloogiaüliõpilane

LOO

DU

S- J

A T

ÄPP

IST

EA

DU

STE

VALD

KO

ND

KERTU LIIS KRIGUL

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal, kaitsnud magistritöö meediauuringutes Oslo Üli-koolis ning doktoriväitekirja sotsioloogia alal taas Tartus. Järeldoktori aja veetsin Edinburghi Ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Oma alma mater’is töötasin viis aastat meediauuringute professorina ja alates 2015. aastast on minu hoida sotsioloogia professuur. Võin end pidada laia profiili ja kireva (välis)kogemuste pagasiga sotsiaalteadlaseks.

Laiapõhjalisus iseloomustab sotsiaalteaduste vald-konda tervikuna. Viimaste aastate arengusuundu-mused on teadusteemade mitmekesistumine, uute niššide leidmine ja kiire rahvusvahelistumine. Ka tehnoloogia plahvatusliku arenguga kaasnev ühiskonnaelu muutumine ja kiirenemine mõjutab tugevalt just sotsiaalteadusi.

On ütlematagi selge, et võrreldes näiteks antiikaja-loo või geoloogiaga muutuvad sotsiaalteaduste uu-rimisobjektid märksa kiiremini. Ent kui kiiresti? Ja mida tähendab see teadlaste jaoks? Ilmekas näide on rahvusvaheline projekt „EU Kids Online“, mis uurib laste internetikasutust ning sellega seotud võimalusi ja ohte. Projektis osaleb ka Tartu Ülikooli ühiskon-nateaduste instituudi uurimisrühm. Projektitiimil on hea koostöö üliõpilastega, kes aitavad andmeid koguda ja analüüsida ning käsitlevad projektiga seotud teemasid lõputöödes ja väitekirjades.

Kuna uue meedia valdkonnas aeguvad andmed üli-kiiresti, tuli „EU Kids Online i̓“ projekti uuringutu-lemuste ülevaadet hakata kirjutama juba siis, kui 25 Euroopa riigi lapsi ja nende vanemaid hõlmav kü-sitlus alles käis. Nii visandati andmekogumise ajal aruande struktuur, kirjutati statistikaprogrammis analüüsikäsud ning kavandati tabelid-joonised, mis täideti arvudega kohe, kui küsitlusandmed saabusid.

Uuringu tulemusi ja nendel põhinevaid soovitusi ootasid põnevusega poliitikakujundajad, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtjad, ajakirjanikud, õpetajad, lapsevanemad ja teised huvipooled. See omakorda tähendab, et lisaks tea-duslikele artiklitele, raamatutele ja ettekannetele tuleb valdkonna teadlastel tutvustada tulemusi ka üldmeedias. Mõni meist ka blogib ja/või „säutsub“ oma uuringutulemustest – ikka selleks, et dialoog ühiskonnaga oleks võimalikult kiire, vahetu ja mõjus.

Sotsiaalteaduste valdkonnale on omane, et mär-kimisväärne osa uuringutest tehakse otseselt ühiskondlikul tellimusel – näiteks kui teadlased vastavad Euroopa Liidu või Eesti ametkondade projektikutsungitele või ettevõtjate pakkumistele.

Uurimistulemuste põhjal soovitusi andes saame omakorda teatud määral kujundada sotsiaalset te-gelikkust ja edasisi uurimissuundi. Kõik eelöeldu muudab sotsiaalteadlase elu vastutusrikkaks ja pin-geliseks, kuid piiritult põnevaks.

VERONIKA KALMUS sotsioloogiaprofessor

SOTS

IAA

LTE

AD

UST

E VA

LDK

ON

D

VERONIKA KALMUS

LIINA HIRV õigusteaduse üliõpilane

SOTS

IAA

LTE

AD

UST

E VA

LDK

ON

D

Võtsin pärast gümnaasiumi lõpetamist vaba aasta, kuigi see tundus nii endale kui ka lähedastele ris-kantne samm – ei tea ju, kas õpihimu säilib. Tegin seda siiski, sest mul oli üsna konkreetne ülesanne aastaks olemas. Nimelt olin valitud juhtima ülerii-gilist õpilaste esindusorganisatsiooni.

Ausalt öeldes ei teadnud ma veel päris kindlalt ka seda, mida ma õppida tahaksin. Aasta jooksul leid-sin sellele küsimusele vastuse. Kuna tegelesin päris palju õpilaste arvamuse esindamisega seadusloome juures, jõudsin arusaamiseni, kui vajalik on tunda õiguskorda, kui palju tundmatuid nüansse on seal peidus ja kui palju see meie elu tegelikult regulee-rib. Nii sündis minu otsus astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.

Esmane õppetund on ilmselt igal erialal oskus õppi-da. Mida tähendab tegelikult õppida nii, et ei tuubi etteantud materjali pähe, vaid saad õpetatavast ka päriselt aru, õpid kahtlema ja küsima?

Kui esiti tundusid üldised sissejuhatavad ained vaat et igavadki, siis tegelikult aitasid just need õpitavat paremini süstematiseerida ja tervikuna näha. Kõik see, mida tulevased juuratudengid ette kujutavad ja õpingutelt ootavad, tuleb alles pärast: erialased ained, kaasused, kohtukülastused ja ka rahvusvahe-lised harjutuskohtud, kust õigusteaduskonna üliõpi-lased on Eestisse toonud kõrgeid kohti ja näidanud seeläbi meie ülikooli õppekvaliteeti.

Õpingute puhul määrab ääretult palju motivatsioon – miks valitakse üks või teine eriala ja millise mis-siooniga õpitakse. Õigusteadus on küllaltki pres-tiižne eriala ning päris tihti tehakse valik lähtudes majanduslikust kaalutlusest. Samas tundub mulle, et läbi löövad kahte tüüpi üliõpilased: väga am-bitsioonikad või väga tugeva missioonitundega. Emb-kumb kujuneb eelkõige siis, kui seda maailma natuke lähemalt nähakse.

See veendumus on ühtlasi põhjus, miks olen mit-mel korral osalenud Tartu Ülikooli tudengivarju programmis ja võtnud huvitatud noori päevaks endaga ülikooli kaasa, et neile õigusõpingute eri tahke näidata.

Esimesel semestril astusin õigusteaduse üliõpilaste organisatsiooni European Law Students’ Associa-tion, kust sain oma esimese erialase kogukonna. Oleme korraldanud ühiselt erialaseid üritusi ja tut-vunud praktikute igapäevatööga. See kogemus aitas mul ülikooliellu kiiremini sisse elada. Sain näiteks vanematelt kursustelt tuttavaid, kes rääkisid, mis mind ees ootab ja kuidas õppetöös paremini edasi jõuda.

Teisel semestril otsustasin, et oleks aeg panusta-da ka ülikooli ja õppekvaliteedi arendamisse ning kandideerisin üliõpilasesindusse ja selle juhatusse. Kahtlemata on seegi oluline kogemus ja võimalus panustada õppe ning ülikooli kui terviku arengusse.

Senise kogemuse põhjal arvan, et ülikoolielu on täpselt selline, milliseks sa selle ise teed. Minul on see väga mitmekülgne. Tunnen, et olen saanud väga palju – mitte ainult akadeemilises mõttes –, ja usun, et olen ülikoolile üht-teist ka tagasi andnud. Tartu Ülikool ja üliõpilaskond võimaldab seda kõike ning võimalik, et natuke rohkem kui kusagil mujal.

LIINA HIRV

Ei ole eluvaldkonda, kus ei kohtaks Tartu Ülikooli vilistlasi. Meie vilistlased moodustavad 99% Ees-ti arstidest, hambaarstidest ja proviisoritest, 40% Riigikogu liikmetest, 60% valitsuse ministritest, 87% advokatuuri liikmetest, 100% kohtunikest ja 95% prokuröridest.

Õpingute kvaliteeti näitav diplom ja ülikoolist saa-dud ettevõtlik vaim saadavad neid nii oma ettevõtte loomisel kui ka ametiredelil jõudsalt tõustes – nii on 83% Tartu Ülikooli magistritest juhid ja tippspet-sialistid Eestis või välismaal. Vilistlasi on meil üle 70 000 ja peaaegu kõik neist oskavad nimetada mõne ülikooliaegse õpingukaaslase, kes on praegu liider ja otsustaja.

Eduka töökarjääri juures ei ole vilistlased aga oma alma mater’it unustanud. Nii toetavad paljud neist nüüdseid üliõpilasi, jagades praktika või mentorlus-programmide kaudu isiklikke kogemusi.

Pärast pikka karjääri Euroopa Komisjonis ja seal omandatud kogemusi on leidnud tee tagasi Tartu Ülikooli näiteks Siim Kallas, kes annab majandus-teaduskonna külalisprofessorina loenguid rahvusva-helisest rahandusest ja tänapäeva probleemidest nii avalikus kui ka erasektoris. Meie juures on tagasi ka tippettevõtja Kuldar Leis, kes tegeleb ülikooli ettevõtlikkuse arendamisega.

Meie vilistlasi ühendab ainulaadne ja mitme-külgne suhtlusportaal Eestis, mille leiab aad-ressilt utalumni.ee.

Soovime sel viisil rõhutada vilistlaskogukonna eksklusiivsust, tekitada aktiivsete vilistlaste pea-lekasvu juba üliõpilase õpingute ajal ning ajendada mitmepoolset suhtlust ja koostööd üliõpilaste, vi-listlaste ja ülikooli vahel. Portaalist leiavad vilistla-sed üles kunagised koolikaaslased, saavad rääkida kaasa ülikooli tegemistes ning hoida end kursis oma alma mater’i kõige olulisemate sündmustega.

ELU

PÄ

RA

ST Ü

LIK

OO

LI –

VIL

IST

LA

SED

Kas teadsid?TNS Emori Eesti ülikoolide maineuuringu (2015)

andmetel on Tartu Ülikool juba seitsmendat aas-tat Eesti mainekaim ülikool. Ülikooli juures

hinnatakse enim kõrgetasemelist haridust ja lõpudiplomi väärtust tööturul.

Tartu Ülikoolis korraldatakse mitme-suguseid traditsioonilisi üritusi, millest vilistlased meeleldi osa võtavad, et vaa-data üle pealetulev põlvkond noori. Kord aastas kutsume vilistlasi osalema ka gol-fiturniiril Tartu Ülikooli rektori karikale ja meeleolukale tenniseturniirile.

Karjäärikohvikus jagavad vilistlased üliõpilastele kogemusi, kuidas on pärast Tartu Ülikooli diplomi omandamist nen-de karjäär ja elu kujunenud. Soovime sel viisil toetada üliõpilaste karjääriplanee-rimise teadlikkust, avardada arusaama karjäärivõimalustest ning innustada neid ettevõtlikkusele. Inspireerivate kohtu-miste külalised on mitmekülgse õpi- ja töökogemusega vilistlased, sh tuntud kul-tuuritegelased, poliitikud, sportlased ja ettevõtjad. Karjäärikohviku üks esimesi külalisi oli õigusteaduskonna vilistlane, Euroopa Parlamendi liige Kaja Kallas.

Litograafia „Möödaläinud ajad“ (1972) autor on Eesti kunsti üks huvitavamaid abstraktsioniste, endine Tartu Ülikooli filo-soofia ja psühholoogia üliõpilane Endel Kõks (1912–1983). Ta emigreerus Eestist sõja tõttu 1944. aastal.

Kas teadsid?Eestis ainulaadne Tartu Ülikoo-

li vilistlasportaal aadressil utalumni.ee toob kokku

kunagised õpingukaas-lased ja pakub palju

lisaväärtusi.

KRISTO KÄÄRMANN informaatikaeriala vilistlaneTransferWise’i asutaja

TAR

TU

ÜLI

KO

OLI

VIL

IST

LA

NE

Minu esimene plaan pärast keskkooli oli tulla Tartu Ülikooli filosoofiat õppima, kuid maalikunstnikust vend veenis mind tudeerima matemaatikat, mil-les olin üle keskmise tugev. Et mind paelus väga see, kuidas matemaatilise maailmapildi peale saab ehitada uusi teadusi, asusingi 1998. aastal õppima matemaatika erialale.

Bakalaureuseõppe esimesel aastal lõin „aega sur-nuks“ õppimisega, tehes ära paljud teise aasta ained. Nii sain ühel hetkel keskenduda rohkem ülikoolielu nautimisele, milleks Tartu kui tudengilinn on parim koht Eestis.

Magistriõpingutes spetsialiseerusin informaatika-le, kuna tundsin, et saan ka arvutiasjanduses hästi hakkama. Seal kohtusin bioinformaatika professori Jaak Viloga. Jäin tema töörühma, õppisin juurde molekulaarbioloogiat ja statistikat ning uusi võtteid, kuidas uurida inimese genoomi.

Ülikoolist kaasavõetud tarkusest hindan kõige roh-kem magistrantuuris süvenenud analüütilise mõt-lemise võimet ning oskust läheneda probleemidele süstemaatiliselt. Suur osa on selles Tartu Ülikooli õppejõududel, kel õnnestus ka muidu kuivad õppe-ained huvitavaks muuta.

Pärast magistrantuuri ning töötamist pankade nõus-tajana PricewaterhouseCoopersis ja professor Viloga koos EGeenis mõistsin, et senised tööd-tegemised Eestis on end ammendanud. Kuna Tartu Ülikooli diplom on hinnatud üle maailma ning mu Eestist saadud töökogemused olid mitmekülgsed ja mahu-kad, kandideerisin tööle Londonisse. Seal alustasin 2007. aastal tööd konsultatsiooniettevõttes Deloit-te, mille kliendid on Euroopa suurimad pangad ja kindlustusfirmad.

Järgnenud neli-viis aastat minu elust olid kui tüüpi-lise Londoni city worker’i elu: tööpäevad olid pikad ja nädalas lendasin maailma vähemalt kolme eri nurka klientide probleeme lahendama. See oli väga huvitav aeg, mis andis võimaluse palju õppida. Nä-gin, kuidas maailma mastaabis suured ettevõtted on suutnud nii suureks kasvada ja millised probleemid neil sellega kaasnevad. Ent seegi aeg sai otsa.

Uut väljakutset ei tulnud kaugelt otsida – kogu TransferWise’i kontseptsioon kasvas välja elulistest vajadustest. Inglismaale elama asudes pangakontot avades ja hiljem pangatoiminguid tehes tõdesin, et tegu on ajale jalgu jäänud protsessiga, kus maksete tegemine oli kallis ja kliendivaenulik. Ülejäänu on juba ajalugu.

Selle kõige juures oli Tartu Ülikool esimene vers-tapost minu professionaalses arengus. Sealt saadud haridust, täpsemalt analüütilist mõtlemist ja tea-duslikke uurimismeetodeid kasutan TransferWise’i kasvatades iga päev.

KRISTO KÄÄRMANN

2011. aastal asutas meie vilistlane Kristo Käärmann koos Taavet Hinri-kusega üleilmse rahavahetuse ja -üle-kannete võrguteenuse TransferWise, mis kuulutati 2013. aasta parimaks e-teenuseks Eestis ja tõi ühtlasi Ees-tisse Euroopa tehnoloogiaauhinna.

2014. aastal lisandus TransferWi-se’i investorite hulka Virgin Grou-pi omanik, nimekas Briti ettevõtja Richard Branson. Samal aastal saadi Financial Timesi auhind Boldness in Business, mille olid varem pälvinud sellised suurfirmad nagu Twitter, Apple ja Google. Juunis 2015 saadi Euroopa tehnoloogiaidufirmade au-hindade jagamisel parima idufirma asutajate tiitel. Pärast Skype’i pole ükski teine Eesti ettevõte teinud teh-noloogiamaailmas veel nii kõrget len-du kui TransferWise.

KA

S T

EA

DSI

D? Humanitaarteaduste ja

kunstide valdkondf Edetabelis „QS World University Rankings by

Subject“ (2015) on esindatud kolm valdkonna eriala: filosoofia (positsioon 151–200), inglise keel ja kirjandus (201–250) ning nüüdiskeeled (251–300).

f Siin kantakse edasi 1960. aastatel Juri Lotmani eestvedamisel loodud Tartu-Moskva semiooti-kakoolkonna traditsioone.

f Maailma keelte ja kultuuride kolledž pakub ain-sana Eestis võimalust õppida süvendatult 25-t Euroopa tähtsaimat võõrkeelt.

f Arheoloogid korraldavad viimaste aastakümnete suurimat arheoloogiauuringut Eestis, millega kaardistatakse Baltimaid ühendava rongiliini Rail Baltica trass.

f Igal õppeaastal kannab üks Eesti kultuurielu sil-mapaistev liige tiitlit vabade kunstide professor, et arendada oma loome- ja kultuuritegevuse kau-du ülikooli liikmete ja vabakuulajate vaimsust ja loovust. Seda ametit on pidanud teiste seas ka maailmakuulus helilooja Arvo Pärt.

f Valdkonna üliõpilaste loomingut tutvustatakse laiemale avalikkusele näitustel ja kontsertidel. Nii valmivad maalikunsti eriala lõputöödest avalikud isikunäitused ning Viljandi kultuuri-akadeemia üliõpilaste looming jõuab publikuni muusika- ja tantsukontsertide ning moeetenduste kaudu.

Sotsiaalteaduste valdkondf Edetabelis „QS World University Rankings by

Subject“ (2015) püsib Tartu Ülikooli erialadest kõrgeimal positsioonil (101–150) juba kolmandat aastat kommunikatsiooni- ja meediauuringute eriala.

f Õigusteaduskonna üliõpilased on ainukesena Eestist jõudnud Euroopa Liidu õiguse ja Euroo-pa inimõiguste harjutuskohtu rahvusvahelistel võistlustel oma regiooni finaali.

f Majandusteaduskonna juures tegutsev ideela-bor ja SEB Pank rahastavad Vega fondi kaudu igal aastal kuni 50 000 euroga üliõpilaste tea-dusmahukate ideede elluviimist. Teiste hulgas on toetatud meeskonda, kes leidis viisi, kuidas hinnata higi abil sportlaste treeningu tõhusust, ning meeskonda, kes arendas muusikaõpetajatele matemaatilistel algoritmidel põhineva automaat-kontrolli tööriista. Viimatinimetatu on tänu USA koostööpartnerile jõudmas turule üle maailma.

f Haridusteadlased juhivad Eestis uuenduslik-ke õppimist edendavaid projekte. Näiteks viis projekt „Quantum Spin-Off“ nanotehnoloogia – tänapäeva teaduse ja kõrgtehnoloogilise ette-võtluse – üldhariduskoolide õpilasteni. Projektis tutvusid õpilased nanotehnoloogia teemadega, sh tehislihaste valmistamise ja nanoosakeste manipuleerimisega.

f Majandusteaduskonna teadur Andres Kuusk on kolm aastat järjest toonud Eestisse mõttespor-di maailmameistritiitli. Naiste arvestuses sai 2014. aastal maailmameistriks teaduskonna üli-õpilane Madli Mirme.

Meditsiiniteaduste valdkondf Steriliseeritud kummikindad ja kipslahas võeti

esimest korda maailmas kasutusele just Tartu Ülikoolis, mis oli juba 19. sajandil rahvusvahe-line meditsiinihariduse ja uurimistöö keskus. Siit on välja kasvanud paljud meditsiini teadus-suunad, nagu võrdlev ja kirjeldav embrüoloogia, ning siin avati maailma esimene farmakoloogia-labor.

f Meie arstiteadlased aitavad arendada näiteks Moldova, Vietnami jt Kesk-Aasia riikide me-ditsiinivaldkonda ja selle ala kõrgharidust.

f Õppe- ja teadustöö jaoks on Tartu Ülikoolil Bal-timaades ainulaadne kliimalabor, kus uuritakse inimeste vastupidavust erinevates kliimatingi-mustes, sh kõrbekuumuses.

f Tartu Ülikool kuulub kliinilises meditsiinis 1% maailma mõjukaimate teadusasutuste hulka.

f Tartu Ülikooli teadlased said koostöös New Yor-gi teadlastega prestiižse Avant-Garde Awardsi 2,5 miljoni dollari suuruse teadustoetuse, et hin-nata uimastite süstimisega alustamist ärahoidva-te sekkumisviiside tõhusust. Uuringuid tehakse New Yorgis ja Tallinnas.

f Probiootiline piimhappebakter Lactobacillus fermentum ME-3 jõudis 2014. aastal koostöös Prantsusmaa arenduspartneriga VF Bioscience kolesteroolitaset alandavatesse toidulisanditesse Reg’Activ Cholesterol. Kapsleid müüakse Ees-ti, Prantsusmaa, Belgia, Taani, Filipiinide ja 2015. aasta märtsist ka USA apteekides.

Loodus- ja täppisteaduste valdkondf Valdkonna teadustöö on viinud Tartu Ülikooli

1% enim viidatud teadusasutuste hulka bioloo-gias, biokeemias, keemias, taime- ja loomatea-duses, keskkonnateaduses, ökoloogias, moleku-laarbioloogias, geneetikas ning maateadustes.

f Meie teadlased arendavad koostöös Saksa kos-mosekeskuse ja Eesti talunikega uudset metoodi-kat vilja ja rohu kõrguse mõõtmiseks satelliidilt. Saksa kosmosekeskuse TanDEM-X satelliit mõõ-dab kõrgust 700 km kauguselt kosmosest umbes 10 cm täpsusega.

f Valdkonna ettevõtlikud üliõpilased edendavad Tartu Ülikoolis ressursisäästlikku mõtteviisi. Nii paigaldasid nad „Võta kraanist“ projekti raames õppehoonetesse 40 kõrget kraani, millest on mu-gav võtta pudelisse joogivett. Projekti „Keskkon-nasõbralik jõusaal“ käigus paigaldatakse ülikooli spordihoone jõusaali kümme trenažööri, millel vändates toodetakse elektrit jõusaali helisüsteemi ja valgustuse jaoks.

f Tartu tähetorni kauaaegne direktor professor Friedrich Georg Wilhelm von Struve mõõtis 19. sajandi esimesel poolel pikima meridiaan-kaare lõigu, mis aitas kindlaks määrata maakera kuju ja suuruse. Struve kaaremõõtmise nime all tuntud Vene-Skandinaavia kaaremõõtmine on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Struve määras ühena esimestest maailmas ka tähtede omavahelisi kaugusi.

f Tartu Ülikooli teadlased arendavad innovaatilist pesupesemissüsteemi, milles ei vajata pesupulb-rit ja tänu millele väheneks veekeskkonna saas-tamine. Euroopa suurimalt säästva tehnoloogia ideekonkursilt „ClimateLaunchpad 2015“ toodi 700 meeskonna seast selle ideega Eestisse kol-mas koht.

MEIEINIMESED