HARMI PÕHIKOOLHARMI PÕHIKOOLHARMI PÕHIKOOLHARMI PÕHIKOOL

3. 3. 3. 3. –––– 4. KLASSI UUDISED 4. KLASSI UUDISED 4. KLASSI UUDISED 4. KLASSI UUDISED NOVEMBER NOVEMBER NOVEMBER NOVEMBER –––– DETSEMBER 2008 DETSEMBER 2008 DETSEMBER 2008 DETSEMBER 2008

SISSEJUHATUSSISSEJUHATUSSISSEJUHATUSSISSEJUHATUS

II veerand on õppeaasta kõige lühem veerand. Seitse nädalat on möödunud väga kiiresti. Sel veerandil suuri väljasõite ei toimunud. Koolisiseselt on üht- teist ikka toimunud.

Õppetöö osas olen väga uhke laste arvutialaste oskuste edenemise üle. Sel veerandil läksime ühes õppeaines täielikult üle e-õppele. Kui meil oli vaja midagi kirjalikult teha, siis seda tegime arvutiklassis. Töökeskkonnaks on igal õpilasel oma ajaveeb.

õp. Mare

MIS 2. VEERANDIL TEHTUD SAI?MIS 2. VEERANDIL TEHTUD SAI?MIS 2. VEERANDIL TEHTUD SAI?MIS 2. VEERANDIL TEHTUD SAI?

LASKE SISSE MARDISANDID!LASKE SISSE MARDISANDID!LASKE SISSE MARDISANDID!LASKE SISSE MARDISANDID!

Meie koolis on juba mitmel aastal kombeks, et seitsmenda klassi õpilased käivad mardisantidena klassist klassi ja toovad niiviisi elevust koolipäeva.

Mardikalja maitsmas Mardikalja maitsmas

Novembrikuus oli meil ka väga tugev torm, mis väga koledasti laastas meie mõisaparki. Kokku saeti maha tervelt 13 puud!

TORMTORMTORMTORM

Oli filmiöö ja järsku läks telekas kinni, aga tuled põlesid veel. Mõni minut läks mööda ja vool läks ära. Vaatasime uksest välja ja kõva torm käis! Puulehed lendasid ja oli õudne tuul. Tuul oli tõesti väga tugev! Mõne aja pärast tuli Kareni ema sinna vaatama, kas meil seal kah voolu pole. Kareni ema oli näinud, et suur puu on tee peale kukkunud. Kareni ema viis marini ka ära koju. Tuul ei läinud üle, vaid möllas edasi. Poisid läksid õue vaatama seda puud, mis tee peale oli kukkunud. Tüdrukud jäid sisse ja meil oli päris hirmus. Poisid tulid tagasi ja hakkasid rääkima , et politsei on väljas ja kiirabi ka ja auto on kraavis ja klaas verine. Tegelikult nad valetasid! Ei olnud seal midagi peale puu, mis tee peal oli. Poisid tahtsid asja veel õudsemaks teha. Tuul oli vaiksemaks jäänud, aga nii vaikne ta polnud, et puud ei sahiseks ja ikka möllas tuul. Hommikul olime kõik nii väsinud. Lootsime, et on vool, aga seda polnud ikka veel. Hakkasime kooli poole minema, aga mis seal oli! Neli suurt puud oli maha kukkunud. See oli hirmus vaatepilt – suured- suured puud on kukkunud. Buss tuli ja kõik, kes kooli tulid kogunesid suurte puude juurde mis kukkunud olid. Habajalt tulnud kooli lapsed ei teadnud, et voolu pole ja seepärast tulid nad kooli. Helistati koolist, et millal vool tuleb ja öeldi, et võib-olla üheteistkümne

paiku ja siis kõik lapsed lasti koju. Kõik olid nii rõõmsad, et koju saab!

Hanna – Kristiina

TÖÖÕPETUS, KÄSITÖÖ, NÄPUTÖÖ…TÖÖÕPETUS, KÄSITÖÖ, NÄPUTÖÖ…TÖÖÕPETUS, KÄSITÖÖ, NÄPUTÖÖ…TÖÖÕPETUS, KÄSITÖÖ, NÄPUTÖÖ…

Ka sel veerandil tegid lapsed tööõpetuse tundides vahvaid asju. Tüdrukud viienda klassiga sama tööd ei teinud. Nende sall jäi hulga lühemaks. Aga emal on kindlasti hea meel sellisest pikast pajalapist, mida on väga hea üle potikaane tõmmata ning siis kartuleid kurnata. Muide, Gendra kudus oma lontiskõrvalisele jänesele ka ilusa valge salli! See pidi jääma Karrile jõulukingiks. Huvitav on pärast vaheaega kuulda, kuidas Karri sellesse jõulukingitusse suhtus.

Sirli koob Gendra koob

Meie klassis on terve hulk kangeid kalamehi. Kolmanda klassi Martin ja Kaido on juba kohe väga vilunud kalamehed!

KALAJUTTKALAJUTTKALAJUTTKALAJUTT Mina olen kalamees nagu mu isa ja me käime isaga sageli koos kalal. Minul on õnnestunud kõige suurem kala saada viiesaja grammine luts. Kala püütakse niimoodi ,et paned ussi konksu otsa ,aga kui on spinning, siis paned landi otsa. Aga minu vanaisa on saanud kõige suurema haugi Löörast. Ja minu ema käib ka vahel kalal. Me käime tavaliselt kalal Paunküla veehoidla peal ja Emajõel. Ma nüüd ütlen mis õnged on olemas: spinning, tonka, lendõng ja tavaline õng.

Martin

INTERVJUU ÕPETAJAGAINTERVJUU ÕPETAJAGAINTERVJUU ÕPETAJAGAINTERVJUU ÕPETAJAGA

Seekord intervjueerisid Gendra ja Robert vene keele õpetajat JELENA MÜNTERIT .

Kui kaua Te olete Harmi koolis töötanud?

Täpselt ei oskagi öelda, aga ikka üle kümne aasta.

Kuidas Te siia kooli tööle sattusite?

Kooli oli hädasti vene keele õpetajat vaja ja kuna juba töötasin Kose Kutsekeskkoolis, siis tolleaegne direktor Hans Karu kutsus mind siis kooli ka tööle.

Kelleks Te olete õppinud?

Ma ei ole õppinud õpetajaks. Tegelikult olen ma raudteeinsener. Minu ülesanne oli korraldada raudteeliiklust, suunata ronge õigetele rööbastele.

Mis Teile õpetaja töös meeldib?

Lapsed meeldivad. Nad on nii ettearvamatud!

Mis Teile õpetaja töös ei meeldi?

Mulle ei meeldi see, et lapsed mõnikord ei taha õppida.

Kas Te ise olite viieline õpilane?

Ei olnud. Võib-olla 1. klassis ehk. Mul olid ikka mõned kolmed ka!

Millega Te vabal ajal tegelete?

Meeldib käia seenel, marjul, ujumas ja jalgrattaga sõitmas.

Kui teil oleks võimalik koolielus midagi muuta, siis mis see oleks?

Kui ma saaksin, siis korraldaksin asjad nii, et iga kuu aja tagant oleks üks nädal vaba. See oleks hea õpilastele ja õpetajatele.

Intervjueerisid Gendra ja Robert

2. veerandi kaks kõige olulisemat üritust olid seotud saabuvate jõuludega.

KLASSI JÕULUÕHTU KOOS PEREDEGAKLASSI JÕULUÕHTU KOOS PEREDEGAKLASSI JÕULUÕHTU KOOS PEREDEGAKLASSI JÕULUÕHTU KOOS PEREDEGA

Aitäh tublidele lastele, kes suutsid selgeks õppida kolm näidendit, lugematul hulgal luuletusi ja laule ning mõni laps esines isegi väikese klaveripalaga!

KKKKOOLI JÕULUPIDUOOLI JÕULUPIDUOOLI JÕULUPIDUOOLI JÕULUPIDU

Seekord oli jõulupeo etenduseks näidend „PÄKAPIKULA“, mille rohkete laulu- ja tantsuetteastetega muutsime jõulumuusikaliks. Etenduse lavastasid õpetaja Kaie ja õpetaja Mare. Tantsud seadis õpetaja Anneli ja laulud õpetas selgeks õpetaja Tiina. Lõpptulemus oli fantastiline!

Meie klassi õpilastest osalesid jõulumuusikalis näitlejatena Robert – päkapikk Kaarup, Indrek – päkapikk Mattias, lastekooris Indrek, Robert, Sirli, Õnnela, solistina Sirli ja Õnnela, tantsijatena Sirli ja Õnnela. AITÄH!

Laulame jõululaule Meil käis jõulutaat ka!

7. klassi etteaste 8. klassi etteaste

LAIAST ILMASTAIAST ILMASTAIAST ILMASTAIAST ILMAST

ROBINI MULJED TÜRGI REISISTROBINI MULJED TÜRGI REISISTROBINI MULJED TÜRGI REISISTROBINI MULJED TÜRGI REISIST

Suvel käisime perega Türgis. Türgis oli soe ja ilus. Bussiga hotelli sõites nägin ühel pool merd ja teisel pool mägesid. Meri oli väga soolane ja hästi soe. Ujudes kui vesi silma läks, siis hakkasid silmad koledasti kipitama. Seal oli hästi ilus loodus. Mäed olid väga kõrged ja järsud. Seal õitses väga palju erinevaid värvilisi lilli. Kui mägedes sõitsime, siis nägin seal arbuusipõlde ja banaanikasvandusi. Linnas oli ka palju palme tänavate ääres ja hästi lõhnavaid põõsaid. Ilm oli nii soe, et isegi öösel sain lühikeste pükstega ringi käia. Toidud olid Türgis väga maitsvad. Eriti meeldisid meekoogid. Türklased on ise väga lõbusad ja sõbralikud inimesed. Ma sain seal endale sõbra ja ma tahan Türgi reisile kindlasti veel minna.

KURI KARJASKURI KARJASKURI KARJASKURI KARJAS

Meie koolis on olnud sel veerandil palju pahandusi. Jooksmist on tihti koolimajas vahetundide ajal toimunud. Ei kuulata ei korrapidaja õpetajat ega kedagi. Toimunud on isegi löömisi, kusjuures poiss on löönud tüdrukut.!!! Vahepeal pandi üldse garderoob kinni, et matsu mängides sinna peitu ei joostaka ja jopesid katki ei tehtaks. Oli meie klassis ka 5. klassi Steni ja Roberti vaheline kaklus nii et peaaegu kogu kool oli meie klassi kogunenud. Oli ka selline pahandus, et kui esimene ja teine klass ujuma läksid, siis jooksid terve punt poisse bussile järgi. Nad valisid ka õige aja bussi lume pallidega loopimiseks. Et bussijuht ei saaks bussist välja tulla, hakkasid nad täpselt sellel ajal loopima, kui buss sõitma hakkas. Bussijuht pidas bussi kinni ning hakkas riidlema, aga siis olid kõik poisid järsku kadunud. Õnnela ja Indrek

Peatoimetaja: Mare Kivistik Toimetajad: Õnnela, Robin, Martin, Indrek Robert, Gendra