Kristiina Mäll, Kristiina Nool, Mari-Liis Raave, Merike Teder, Agne Donjak, Kätlin Kroon, Riin

Raukas, Jaanika Hain, Janika Põder, Elina Iloste, Olga Volõnkina, Ksenija Bidzanova

Meningokokiline infektsioon – harva esinev,

tõsise patogeneesiga nakkushaigus

Tekitaja: neisseria meningitidis

Edasi kandub piisknakkusena lähikontaktidel.

(Lutsar 2009.)

Endeemilised levialad asuvad eeskätt

Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas

(Meningokokknakkus 2010).

Maailmas haigestub igal aastal pool miljonit

inimest, kellest sureb 50 000

(Kutsar 2008).

Patogeneesis etendab olulist osa LOS –võimas immuunsüsteemi aktivaator

Suure hulga LOS vabanemise tulemusena aktiveerub koagulatsioonisüsteem, pärsitakse fibrinolüütiline süsteem

Verevalumite teke ja koagulatsiooni suurenemine – tsütokiinide vabanemine

Trombotsütopeenia – trombotsüütide tarbimine

Šokk – ringleva veremahu vähenemine

Vereringe puudulikkuse süvenemine –südamelihase düsfunktsioon. (Lutsar jt 2009.)

Aktiveeruvad polümorfonukleaarsed

leukotsüütide adhesioonimolekulid –

soodustab leukotsüütide kleepumist

veresoone endoteelile – järgneb toksiliste

hapnikuradikaalide vabanemine, veresoone

endoteeli kahjustuse süvenemine (Lutsar jt

2009).

Inkubatsiooniperiood 5-7 päeva

Eristatakse nelja vormi:

Äge nasofarüngiit

Meningiit

Meningokokiline sepsis

Üliäge meningokokiline sepsis (Parm & Parv

2006).

Kõige sagedasem ja kergem haigusvorm

Katarraalsed nähud esinevad nina-neelus

(Parm & Parv 2006).

Isloomulik: äge algus,

kehatemperatuuri tõus, tugev

peavalu, iiveldus ja

oksendamine

Tekib kuklakangestus

Väikelastel: üliärritavus

Hiljem tekib teadvuse kadu

Sagedaseim tüsistus:

kuulmiskahjustus (Parm & Parv

2006).

Haigusnähud: palavik, teadvuse hägustumine,

tahhükardia, tahhüpnoe, nahalööve

Haigus haarab ka liigeseid, kopse, südame

sisekesta (Parm & Parv 2006).

... ehk Waterhouse –Friederichseni sündroom

Haigusnähud: laatuvad verevalumid, šokk,

meningism, äge hingamis- ja

südamepuudulikkus, verevalumid

neerupealistes

Haigusele on iseloomulik rapiidne kulg –

sageli lõpeb 15-30 h möödudes surmaga

(Parm & Parv 2006).

Jalavalud

Külmad jäsemed

Sinakas nahavärv suu ümbruses

(Meningococcal Infection 2010).

Palavik ja külmavärinad

Kange kael

Peavalu

Kiire hingamine

Luu- ja lihasvalud

Kahvatu nahk

Valgustundlikkus

Sage oksendamine

Uimasus ja segasus (Meningococcal Infection

2010).

Erinevad antibiootikumid

Intravenoosne vedelik

Vererõhu ravimid

Šoki ravi

Operatsioon (Young 2009).

Oluline on varane antibiootikumide

manustamine

Efektiivne antibiootikum peatab kiiresti

mikroobide paljunemise ja vähendab

endotoksiini vabanemist (Lutsar jt 2009).

Šoki ja intrakraniaalse rõhu tõusu kiire

äratundmine ja ravi

Esmatähtsaks optimaalne infusioonravi

(Lutsar jt 2009).

Alustatakse empiirilise antibakteriaalse

raviga:

Peab algama võimalikult kiiresti

Maksimaalsed annused, laia toimespektriga

Väikese toksilisusega

Bakteriaalse meningiidi korral:

Kohene antibakteriaalne ravi

Patsiendi pidev jälgimine (Taba & Seeman).

22 aastasel meesterahval, kes oli ametilt lihttööline esines haigusloos kahepäevane palavik. Palavik oli alanud järsult ja koos sellega esinesid ka külmavärinad. Samuti oli patsiendil ühe päevaga arenenud ka lillaka tooniga lööve ja muutused närvisüstemis. Varem polnud krampe esinenud. Haiglasse jõudes oli patsient teadvuseta, hüpotensioonis (RR 70/48 mmHg) ja esines ka tahhükardia (pulss 118/min). Üle jäsemete oli lillakas lööve ja kael oli jäik. Talle tehti mitmeid uuringuid. Ilma kontrastaineta kompuutertomograafia mehe peast ei näidanud esialgu midagi. Lumbaalpunktsiooni käigus võetud tserebrospinaalvedelik näitas aga gramnegatiivset diplokokki. Lateks aglutinatsiooni testi abil tehti kindlaks, et tegemist oli A grupi meningokokk nakkusega. Tema haiglas oldud aja jooksul oli tema uriini eritus väike (100ml 12h kohta). Neerude funktsioon oli vähenenud ja esines ka hematuuria. Patsiendile määrati hemodialüüs, kuid tekkis jällegi hüpotensioon ja ta suri. Juhtumist tuli välja, et see oli üks esimesi ägedaid rabdomüolüüsi juhtumeid mis oli seotud meningokokk nakkusega. Selle avaldamise mõte seisneski selles, et arstid oleksid teadlikud selle võimalikkusest ja saaksid asjakohaselt ravi juhtida.

Deeks, E. D. (2010). Meningococcal Quadrivalent (Serogroups A, C, W135 and Y) Conjugate Vaccine in adolescents and adults. Biodrugs: Clinical Immunotherapeutics, Biopharmaceuticals And Gene Therapy, 24 (5): 287-97

Facts About Meningococcal Disease for Adults. (2008). National Foundation for Infectious Diseases. http://www.nfid.org/pdf/factsheets/meningococcaladult.pdf (15.02.2011).

Initiate appropriate antibacterial and adjunctive therapies when treating bacterial meningitis. (2010). Drugs & Therapy Perspectives, 26 (8):19-22

Kutsar, K. (2008). Meningokokk-ohtlik, kuid ohjeldatav. Horisont, Vol. 2.

Lutsar, I., Metsvaht, T., Tamm, E. (2009). Meninkokokiline infektsioon lastel ja täiskasvanutel. Eesti Asrt, Vol. 88, 28 –39

Meningococcal Infection. (2010). http://www.patient.co.uk/health/Meningococcal-Infection.htm (8.02.2011).

Meningokokknakkus (2010) Terviseamet.http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Meningokokk.pdf (09.02.2011).

Nutall, A. (2010). Meningitis. Nursing Standard, Vol. 24 (48): 59-60.

Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus.

Roed, C., Omland,L.H., S.H., Engsig, F.N., Skinhoj, P., Obel, N. (2009). Long-Term Mortality in Patients Diagnosed with Meningococcal Disease: A Danish Nationwide Cohort Study. Department of Infectious Diseases, Rigshospitalet, University of Copenhagen, Copenhagen, Denmark.

Sharma, V., Agarwal, Mukul., Giri, Subhash. (2010). Severe rhabdomyolysis associated in menincoccemia. Journal of global infectious diseases, Vol. 2 (3): 315-315.

Taba, P., Seeman, S. (I.a.) Bakteriaalsete meningiitide ravipõhimõtted. TÜK närvikliinik, TÜK anestesioloogia ja intensiivravi kliinik.

Young, L. (2009). Meningococcal Infection. http://www.netplaces.com/vaccines/the-meningococcal-vaccine/meningococcal-infection.htm (8.02.2011).