Esimene mulje on petlik

Zdání klame

Strana 35 Strana 51

Strana 3 Strana 19

Zdání klame Hluboký spánek

FilibertMája se nevyspí

Na základě knížek Waldemara Bonselse Včelka MájaVydalo nakladatelství Egmont ČR, s. r. o., Žirovnická 3124, 106 00 Praha 10, v Praze roku MMXIV jako svou 4245. publikaci.

Přeložil Roman SikoraOdpovědný redaktor Stanislav Wimmer

Technická redaktorka Alena MrázováSazba Martin Mráz

Tisk Tiskárny Havlíčkův Brod, a.s.ISBN 978-80-252-3129-6

™ Studio 100© Studio 100 Animation

www.maya.tvwww.studio100.eu

Graphical bible Maya 3D: Jan Van RijsselbergeLiterary bible Maya 3D: Delphine Maury and Théo de Marcousin

Director Maya 3D episodes: Daniel DudaBased upon the tv-series with similar name, with collaboration of Michael Stokes, Joël Couttausse, Pascal Stervinou,

Nicolas Gallet, John Van Bruggen, Delphine Maury, Nicolas Chretien Philippe Clerc

4

Maia ja tema parim sõber Villi olid varahommikust saadik teel.

„Vaata, Villi, õnneks pole see veel pihta hakanud!” hõikas Maia, kui nad kohale jõudsid.

Nad hiilisid ettevaatlikult oksa küljes rippuva suure kookoni poole, seadsid end siis mugavalt sinnasamasse istuma ega lasknud nukku hetkekski silmist.

„Ma tahaks teada, kas ta tuleb ka värviline,” lausus Maia.Samal hetkel hakkas kookon pragunema ja sealt pressis end välja

siniroosa liblikas.„Juhhei, tõeline ime! Raske uskuda, et enne nukkumist oli see ilus

liblikas lihtsalt karvane ussike!” hõikas mesilane vaimustunult.Maia ja Villi tahtsid pärast pikka teekonda ja vapustavat elamust

veidi puhata ja sättisid end lähedalasuvale langenud puule istuma. Nad ei pannud tähele, et puul oli enne neid koha sisse võtnud üks suur ja paks röövik.

„Oih!” karjatasid nad üheskoos, kui tundsid enda all midagi imelikku ja pehmet, ning kargasid üles nagu nõelatult.

„Ah-ah-haa!” naeris röövik. „Palun vabandust! Kohe teen teile siia ruumi.”

„Pole viga,” vastas mesilastüdruk lahkelt. „Mina olen Maia ja see siin on Villi,” tutvustas ta ennast ja oma sõpra.

„Ja mina olen Momo.”

5

Röövik kulistas samal ajal himukalt mahla juua ja rääkis täis suuga.„Ma jumaldan seda mahla. Nämm-nämm. Võiksin seda juua nii ööl

kui päeval,” vabandas Momo, kui märkas mesilaste üllatunud ilmet. „Maitske ka!”

„Momo, kas sina ka kunagi nukkud?” küsis korraga Maia.„Mul pole õrna aimugi. Minuga pole seda veel kunagi juhtunud,”

vastas röövik.„Enne nukkumist on röövikutel tohutu söögiisu,” teatas Villi.„Selles on sul õigus. Lürbin vahetpidamata seda mahla, aga kõht on

ikkagi kogu aeg tühi. Nämm!”„Ma olen kindel, et sinust saab üsna pea ilus liblikas!” arvas

mesilane.

6

„Aga nüüd viiksin teid meelsasti väikesele lõbusõidule,” ütles Momo.Maia nõustus otsekohe, aga Villi oli, nagu alati, pisut arglik.„Ära karda! Ega Momo sind ometi ära söö!” julgustas teda Maia.Viimaks istus ka Villi röövikule selga.„Juhuu!” juubeldas mesilane, kui Momo koos nendega liikvele läks.„Hihihii!” itsitas Villi.„Maia, meil on nii sarnased nimed. Teeks nii, et sinust saab Momaia ja

minust Maiamo!” hõikas Momo oma mõttevälgatusest vaimustununa.Ja lustimisele ei tulnud lõppu.

7

Korraga hakkas Momo kuidagi imelikult käituma, justkui ei oleks tal enam jõudu. Ta

liikus hädavaevu edasi ja sättis aeg-ajalt oma pead lehtedele justkui padjale.

„Paistab, et sa väsisid ära. Peaksid pisut puhkama,” arvas Maia.

„Ma ei tea, mis minuga on, aga mulle tuli vastupandamatu uni peale,” vastas Momo lakkamatute haigutuste saatel. Siis tuli röövikule äkitselt elu sisse ning ta hakkas kiirelt maasse auku kaevama.

„Mida ta teeb?” küsis Villi imestunult.„Ta poeb peitu ja muutub seal liblikaks.”Momo upitas end august veel korra välja, et sõpradega hüvasti jätta.„Ma luban, et kui sa nukust koorud, toon sulle tervituseks sinu

lemmikmahla,” tõotas Maia.„Ole tubli, Momo! Nägemiseni!” hõikas Villi.Nad märgistasid Momo asukoha punase kroonlehega, et seda hiljem

hõlpsamini üles leida.