SIPELGASUVI: kes leiab oma metsast suurima kuklasepesa või -asurkonna? Lk 8

M A ALE HE LISA

28. aprill 2011Nr 4 (135)

Erametsaliit ja Eramet-sakeskus kuulutasid erametsasõbraks 2011 maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi pro-fessori Hardi Tulluse.

Riigikogu uue koosseisu keskkonnakomisjon valis komisjoni esimeheks Tõnis Lukase, aseesimees on Karel Rüütli. Keskkonnako-misjoni liikmed on: Annely Akkermann, Valeri Korb, Tõnis Kõiv, Kalle Palling, Rein Randver, Jaanus Tamkivi ja Rainer Vakra.

Viiendat hooaega tegut-sev ettevõtmine “Haigru-otsija” on Eestis selgitanud juba 50 kindlat hallhaigrute kolooniat ja kogunud üle 500 teate nendest lindudest. Ettevõtmise siht on saada kaardile kõik kolooniad ning pesitsus-aegsed ja pesitsusjärgsed toitumispaigad.

Ka on plaan hakata uu-rima haigrute toitumist ja rännet ning jõuda sinna, et uuendusraie haigrukoloo-niate aladel oleks keelatud. Teateid haigrukolooniate, üksikpesitsejate ja haigrute toitumispaikade kohta oodatakse jätkuvalt kas e-postiga marek53@hot.ee või telefonil 322 0662.

Looduskalender.ee on tänavu avanud kaks must-toonekure kaamerat, mille abil saab veebis jälgida lindude pesitsusaegset elu. Lääne-Eestis pesitseva ku-repaari pesas oli möödunud nädalavahetuseks juba kaks muna.

Allikas: Riigikogu, Saarte Hääl, looduskalender.ee

ME T SAK A JA

www.eremka.ee

Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486

Niidu 17, Pärnu 80010

Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!

tel 5624 0812, 521 1613e-post novadirect@gmail.com

-- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO

STAB:

Tänavust kevadet iseloomustab see, et pärast lume sulamist on inimesi ärritanud koledad raiesmikud ja lõhutud teed.

Viimati sai Metsaleht kutse Rap-lamaalt, et tuldagu vaatama tal-vel lohakalt tehtud raiet. Hiljuti saabus samasugune teade Har-jumaalt: “Kogu lank on korista-mata, jäetud on kõrged kännud ja teedest ei ole enam midagi jä-rel.”

Saaremaa teed

Televisiooni kaudu läks viima-ti üle Eesti kõlama see, et Saa-remaal raiuti möödunud talvel rohkem kui kunagi varem ja lõ-huti rekordiliselt ka teid. Pihtla vallavanem Jüri Saar on olukor-da nimetanud katastroofiliseks. Abi saamiseks kavatsevad saare omavalitsused pöörduda Riigi-kogu poole.

Omavalitsejad kõnelevad, et seadus annabki metsa ülestööta-jale võimaluse teede taastamise-ga venitada, aga inimesed pea-vad saama teid kasutada kohe.

Ka raielangid on jäetud koris-tamata ja internetikommentaa-torid on lisanud, kuidas eramet-sade kõrval on “röövellikult” te-gutsetud ka riigimetsas.

Maardu raietöö

Raiejuttusid on pingestanud Harjumaal Maardus tehtud raietöö hiiepaiga lähedal. Met-safirma katkestas tööd, kuna pinnas ei kannatanud enam te-gutseda.

Nüüd jätkuvad vaidlused ametkondade vahel.

Muinsuskaitseamet süüdis-tab keskkonnaametit, et raieks anti luba muinsuskaitselt koos-kõlastust küsimata, keskkonna-amet räägib aga, et luba välja andes toetuti just muinsuskait-selt saadud andmetele hiiepai-ga piiridest.

Sekkunud on Maavalla Koda, kes süüdistab muinsuskaitse-ametit selles, et hiiepaiga piirid on valesti määratud, ja kogune-mas on looduslike pühapaikade ekspertkomisjon, kes olukorda hindama hakkab.

Ühelt poolt on raieteema seo-tud sellega, et maa-ameti maa-de enampakkumistega on met-samaid rohkem kasutusse tul-nud ja seega on olnud ka metsa-töid rohkem, raiemahud on kas-vanud.

Teisalt on jutud seotud tal-veoludega, aga iseloomulik on, et raietööde tegijatele endile ta-valiselt sõna ei anta.

Metsamehed ise räägivad, et tänavune talv oma tiheda ja ras-ke lumega, mille all sula pinnas, oli eripärane. See, et lankidele jäid kõrged kännud, ei olnud lo-hakusest, vaid sellest, et ei pääse-tud madalamalt lõikama.

Suure lume kaja

“Tänavused kõrged kännud on paratamatus,” ütleb RMK met-samees Toomas Väät.

Ka teede olukorda on seosta-tud talve eripäradega. “Ega trak-toritega sõitmine metsade vee-režiimi muutnud,” on internetis näiteks Saaremaa uudistki kom-menteeritud. “Teed oleksid ol-nud tänavuse talve järel tümad ka ilma neil sõitmata. Kui maa kuivab ära, tuleb teed höövliga üle käia ja saab asja korda.”

VIIO AITSAM

Kes raius ja lõhkus metsas?

Tavaliselt selguvad probleemid raiega sedakaudu, et keegi kohalikest inimestest on helistanud keskkonnainspektsiooni, politseisse vms. Rohkem oleks abi sellest, kui probleemist kohe teavitataks raie tegijat. Kui raielank asub piirkonnas, kus on palju erateid, ei leia raie korraldaja tihti kõiki teeomanikke üles. Erateede siltidel võiks olla teeomaniku telefoninumber, et enne töid oleks võimalik kokku leppida tee kasutamises ja tee taastamise tingimustes. Kui kogukonnal on huvi säilitada teatud metsaosi, mis ei ole riikliku kaitse all, tasuks need paigad fi kseerida valla üld-planeeringus. Kui oma huvidest on aktiivselt märku antud, poleks maa-amet neid maatükke võib-olla müünud ja metsafi rmad ei ostaks neid. Riikliku kaitsega seotud kitsendused ja piirangud peaksid olema fi kseeritud kindlate piiridega.

Allikas: kõnelused metsafi rmade töötajatega

Konfl ikte saaks ennetadaS O OV I T USE D

Pilt on tehtud ühelt teeäärselt kõrgete kändudega silma hakanud raiesmikult Harjumaal.

SVEN ARBET

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 2 P Ä E V A K A J A

Metsandusliku rasketööstuse turg on enamasti piiri taga.

Kui tuleks kokku panna Eestis toodetud metsanduslik masina-park, oleks seal oma langetus-traktor ehk harvester, kokkuveo-traktor ja mitut sorti traktori-haagiseid. Peale selle ATV-haa-gised, näiteks halumasinadki.

Esialgu hinnaeelis

Lääne-Virumaal tegutsev AS Ferrel on metsakärude toot-misega tegelnud juba kümme-kond aastat, kuid suurema osa sellest ajast alltöövõtjana Far-mi-Forestile ja Palmse masina-tootjaile. Paari aasta eest otsus-tati välja töötada oma tooted.

“Kärude tase on ju eri toot-jatel enam-vähem sama,” rää-kis maamessil Ferreli metsahaa-gise juures tootmisjuht Kaupo Einmann. “Erisustest võiks ehk märkida, et meie tõstuki pöörde-raadius on 415 kraadi – keerab üle surnud punkti. Paljudel on see raadius vaid 360 kraadi.”

Oma tootmist alustas Fer-rel 12tonnise haagisega, mil-le turg on Einmanni sõnul pea-miselt Soomes ja Saksamaal. “Eesti meestele jääb 12 tonni liiga suureks, kuna siin pole nii võimsaid traktoreid. Sel aastal tõime aga välja väiksema, ühek-satonnise mudeli, mida ka näi-teks Belaruss tõmmata jõuab,” rääkis Kaupo Einmann.

Välismaiste analoogidega võrreldes on Ferreli haagis Ein-manni sõnul 30% odavam ja see annab Euroopa turul konkurent-sieelist. “Praegu veel on hinna-vahe, aga meil ju ka palgad tõu-sevad ja seda muidugi ei tea, mis on viie aasta pärast. Võib-olla siis on meie hinnad hoopis kõr-gemad,” naeris mees.

Vähemalt neli tootjat

Kui üritasime Kaupo Einman-niga Eesti metsahaagiste toot-jaid kokku arvata, saime neid Ferrelile lisaks veel vähemalt kolm: Sauel tegutsev ettevõte

AS Fors MW, Palmse külje all töötav Palmse Mehaanikako-da ja Viljandimaa ettevõte AS Ramsi Turvas.

Palmse Mehaanikakoja ko-duleht ütleb, et tegu on masina-ehitusettevõttega, mis toodab ka metsatõstukeid ja -haagiseid (7–14 t), need kannavad registree-ritud kaubamärki Palms. Haagi-seid müüakse Euroopasse koos-tööpartnerite kaudu.

Ferreli väikese, juba Saksa-maale maha müüdud metsakä-ru kõrval seisis messil puulõh-kumismasin, mis, nagu selgus, oli samuti Eestis toodetud. Tegi-jad olid Ferreli alltöövõtjad fir-mast Lemate.

“Arvan, et siin messiplat-sil oleme ainukesed, kellel on bensiinimootoriga puulõhku-ja,” rääkis kolme mehe ettevõtet esindav Marko Luts. “Tavaliselt töötavad puulõhkujad elektri-mootoriga või käivitatakse neid traktorimootoriga. Igas majapi-damises pole traktorit või töös-tusvoolu, nii et siis on bensiini-mootor ainuke variant.”

“Eesti metsatööstus on koon-dunud juba suuremate tegija-te kätte ja väiksemate kärude ostjad on veel vaid talunikud,” arutles Pärnumaa ettevõtja,

Metsise kaubamärki kandvate kokkuveo- ja langetustraktorite tootja Ivo Jürgenson. “Aga näi-teks Poolas ollakse praegu ho-buvankritelt traktoritele üle mi-nemas.”

Poolakate huvi

Poolakad, kes kuuldavasti on Eestist juba palju metsakäru-sid ostnud, olid Tartu maames-sil kohal ja tundsid huvi ka OÜ Metsise masinate järele.

Seni on Metsise kokkuveo- ja langetustraktoreid toodetud 21, neist kõige rohkem Eestis-se. “Teisel kohal on Venemaa viie-kuue masinaga, aga kaks masinat oleme teinud ka Lätti ja ühe nii Leetu kui Valgevenes-se,” rääkis Jürgenson.

Toodangumaht on viimas-te aastatega tõusnud. 2008 ja 2009 toodeti OÜ Metsises kaks masinat aastas, kuid mullu juba neli ja tänavu võib see arv veel suuremaks kujuneda.

Kokkuveotraktoriga juba rohkem tuntust kogunud OÜ Metsise jaoks on suhteliselt uus asi harvester, mis, nagu Ivo Jür-genson ütles, täiustub veel iga tootega. “Harvesteri väiksem mudel, mis on välja töötatud ja mida me kodulehel reklaami-me, on veel ka üldse tootmata,” märkis mees.

Tartu messiplatsil nägi täna-vu esimest korda Metsise kok-kuveo- ja langetustraktorit ühe-aegselt.

ML

Eestlased toodavad harvestere ja halumasinaid

Erakordne vaatepilt maamessil: korraga on väljas Eesti oma harvester ja kokkuveotraktor.

Esiplaanil on bensiinimooto-riga puulõhku-ja koos Marek Lutsuga, taga-plaanil Ferreli metsakäru.

VIIO AITSAM

AS Roger Puit ostab jätkuvalt

erametskonna loomise eesmärgil

Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710

rogerpuit@hot.ee

TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!

KASE-SPOONIPAKKU

OÜ Valmos ostab

•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)

OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa

EeroNõmm,tel5296428 T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !

tel 489 0696, 506 9966

faks 489 0697

priimo.mets@priimo.ee

OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga

koormatud kinnistuid)

Kasesaepaku ost,

hind 54,5 ja 57,5 €/tm.

toomas@fest-forest.ee

Ostame metsakinnistuidOÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

514 9668 5341 3723

rajakt@hot.ee

Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.

Ostameraieõigustja metsakinnistuid.

Teostamevõsaraiet javäljavedu.

Helista ja küsi lisa!

tel 5354 1618, www.haket.ee

Ostame kasvavat metsa, metsakinnistuid, raieõigusi, metsamaterjali.

metsa ülestöötamine.

tel 5341 1301; dimens@dimens.eewww.dimens.ee

Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.

Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.

Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.

Ostame kasvavat metsa ja metsamaad

(ka raiutud ja riigi hüpoteegiga)

tel 443 6670, 504 1066e-post kat.ko@estpak.ee

Balcas Eesti AS ostab

KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa

tel 603 5282 e-post balcas@balcas.ee

Metsamõõduriistad Elektronklupid

MetsandustarvikudMEltiM OÜ

tel/ faks 742 1993, 507 2334www.meltim.net

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 P Ä E V A K A J A 3

PILT UUDIS

Kevadkarika raievõistlusel on hea järelkasvTartus peetud raievõistluse “Ke-vadkarikas 2011” võitis raie maa-ilmameister Andres Olesk (1639 punkti). Talle järgnesid kaks Läti saemeest – Gatis Brencis (1629) ja Anatolijs Selivanovs (1597).

Eestlastest oli pingereas teine Taavi Ehrpais (1596, neljas koht) ja kolmas Einar Must (1592, viies koht).

Võistluse peakorraldaja Aarne Liiders ütles, et teda rõõmustas võistlejate hulk, mis oli aegade suurim – 30 inimest. Ala populaar-sust näitas ka see, et 14 võistlejat osales juunioride klassis.

“Mulle meeldis, et juuniorid said kaks alavõitu proffi de ees. Tauri Leini pälvis langetamises esikoha 658 punktiga ja Helvis Koort võitis saeketivahetuse hea ajaga 13,34 sekundit,” rääkis Aarne Liiders.

Üldist head taset näitas tema sõnul see, et 13 võistleja tulemus oli üle 1500 punkti.

Tavaliselt võtavad Eesti raie-võistlustel kõrgeid kohti ka Soome võistlejad, aga tänavu nad kiirus-tasid laevale ja said palju karistus-punkte. Soomlaste positsioonidele seadsid end sisse hoopis lätlased.

ML

Kui tingimata on tarvis suvel kuuske raiuda, tuleks känd juurepessu tõrjumise vahendiga töödelda.

Luua metsanduskooli kümnen-dast artiklite-uurimuste ko-gumikust, mis valmis viimati-se maamessi ajaks, leiab Peep Lohu kirjutise juurepessu levi-kust Raplamaal. Kirjutis tugi-neb Lohu tänavu kaitstud koo-lilõputööle.

Lohu on leidnud, et vahemi-kus 2005–2009 Raplamaal fik-seeritud metsakahjustustest oli valdav osa põhjustatud juure-mädanikest, mille põhjustaja omakorda peamiselt juurepess.

Kõige rohkem olid sellest see-nest kahjustatud 74–80aastased kuusikud, männikute osa pessu-kahjustuse tõttu raiesse määra-tud metsaaladest oli vaid 7,2%.

Peep Lohu arutleb oma kir-jutises, et juurepessu laia levi-

ku põhjus Raplamaal võib olla metsade tüpoloogiline jaotus – sooviku- ja soometsi ning kasti-kuloo ja sinilille kasvukohatüü-bi metsi on muu Eestiga võrrel-des rohkem.

Kuna märgadel aladel saab raiet teha vaid külmunud pin-nasega, koonduvad soojade aastaaegade raied sinilille ja kastikuloo kasvukohtadesse.

Need taluvad raiet aasta ringi, ent on samas pessu leviku mõt-tes haprad. Juunist oktoobrini levib juurepess puiduvigastus-te ja värskete kändude kaudu eriti aktiivselt.

Peep Lohu pakub, et juure-pessu aitaks ohjeldada see, kui pessuohtlikel aladel hoidutaks suvistest raietest. Kui ikkagi on vaja raiuda, tuleks kände kohe

töödelda tõrjevahendiga. Juu-repessutõrje on ühe metsakait-seabinõuna eraldi välja toodud ka Eesti metsanduse uues aren-gukavas. Selles loeb, et “laialt le-vinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid sel-le tegeliku ulatuse kohta ülevaa-de puudub”.

ML

Raplamaal on enim juurepessukahjustust

Messil valmis 75 tööriista-kastiEesti metsa- ja puidutööstus-liit pakkus tänavusel maa-messil huvilistele taas võima-lust ehitada endale tööriista-kast, mis pärast ka koju kaa-sa võeti.

Kasti valmistamiseks tuli lõigata puitdetailid õiges-se mõõtu ja tükid omava-hel ühendada. Kolme päeva jooksul meisterdati liidu and-meil kokku 75 tööriistakasti. Need tehti kase liimpuidust ja kasevineerist, mis olid pä-rit metsa- ja puidutööstuslii-du liikmetelt UPM-Kymme-ne Otepää AS ja Mo-Puit Jõ-geva AS.

Liit pakub messil võima-lust puidust ise midagi meis-terdada, et inimesed kogek-sid, mida puidu töötlemine tähendab.

Tööriistakast jätab liidu tõlgenduse järgi selle ka häs-ti meelde, kuna kastis saab hoida puutööriistu, millega tulevikus veel midagi valmis meisterdada on võimalik.

ML

Tänavused võitjad: Andres Olesk keskel ja Gatis Brencis vasakul, Anatolijs Selivanovs paremal.

Metsa kahjustajad Eestis 2010Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistute pindala (ha) kahjustajate kaupa Tuuleheide ja -murd 2461,1 Juuremädanikud 343,9 Ulukid 202,8 Ebasoodne veerežiim 139,5 Metsatulekahjud 6,1 Muu (sh putukad) 471,0 Kahjustatud puistud kokku 3624,4

Allikas: keskkonnateabe keskus

METSAKAITSE

Juurepessu viljakeha vanal kännul.

JÜRI PERE

VIIO AITSAM

Parim koht metsamaa müügiks!

www.kinnistu.ee, tel 501 7886

Juhani Puukool müüb

maarjakase- ja sanglepaistikuid.

www.forestplant.comTellimine: Valdo Virvelaid, 513 9573, valdo@plantex.ee

Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | Faks 443 2550

info@vesmel.ee

OSTAME:Kasvavat metsa

ja metsakinnistuidMetsamaterjali

ja raieõigust

Ostame Pärnusse

25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

Kontakt: tel 5344 3874

AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.

1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380

2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186

3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088

Ostame• metsakinnistuid • kasvavat metsa • põllumaad

Tel 434 9070 • apmets@apmets.ee

PINSKA

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST

Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 4 P Ä E V A K A J A

15. aprillist algas riigimetsas kevadsuvine raierahu, mis kestab lin-dude ja loomade pesitsus-aja kaitseks kaks kuud. Raierahu ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse puid, külvatakse metsa, pu-hastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elekt-riliinide kaitsetsoonides.

Tänavu pannakse riigi-metsas kasvama 13 mln puud, mis on aegade suurim kogus, võrreldes mullusega 3 mln taime rohkem. Pea poole tänavu istutatavatest puudest moodustavad kuu-sed (6,1 mln). Istutatakse ka mändi (5,7 mln), kaske (0,6 mln), lisaks 10 000 tamme ja veidi sang-leppasid.

Kevadtööde ajaks pal-kab RMK taimlatesse juurde u 200 ja metsauuendustöö-dele u 1100 ajutist inimest.

Maanteeamet tellis AS Teede Tehnokeskuselt uuringu metsaveoautode mõjust teedele. Uuring valmib sügiseks ja selle tulemustest võib sõltuda metsaveokite lubatud suu-rima täismassi muutmine.

Erametsapäeval 14. aprillil tänasid erametsaliit ja Erametsakeskus inimesi, kes mullu Eesti metsanduse edenemisele silmahakka-valt tublilt kaasa aitasid.

Tubli-tiitli said: Har-jumaa erametsanduse tugiisik Kalle Põld, Eramet-sakeskuse projektispet-sialist Triin Nõmmik ja koolitusspetsialist Evelin Huul, ETV saate “Osoon” juht Vladislav Koržets, põllumajandusministee-riumi peaspetsialist Elar Neito, Luua metsanduskooli täiendusõppe osakonna juhataja Evelin Saarva ja majanduskonsulent Kalle Peterson.

Erametsaliidu üldkoos-olek valis 14. aprillil liidule uue juhatuse. Juhatuse esimehena jätkab Ando Eelmaa, juhatuse liikmed on Kadri-Aija Viik, Urmas Rahnel, Erik Kosenkranius, Ants Erik, Sven Köster ja Aarne Volkov.

Päästeamet tuletab meelde, et lõket tehes tuleb kinni pidada ohutusnõue-test ja kohalike omavalit-suste heakorraeeskirjadest. Kulu põletamine on aasta ringi keelatud.

Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju. Tänavu on päästjad paari viimase nädalaga saanud maastiku-põlengutele juba mituküm-mend väljakutset.

Eelmise aasta lõpul säästliku metsamajandami-se PEFC sertifi kaadi saanud RMK müüs tänavu esimese kolme kuuga selle märgi all juba üle 790 000 tm puitu.

Allikas: RMK, BNS, erametsaliit, päästeamet

ME T SAK A JA

Vardi erametsaselts kutsus metsaomanikud ja raieõiguse ostjad metsa lõkke ümber ja müüs enampakkumise nimekirja tühjaks.

Tavaliselt korraldavad metsa-ühistud metsaomanike kasvava raieõiguse ühispakkumisi kirja-liku enampakkumisena. Vardi erametsaselts kasutas ära keva-disi olusid ja kuulutas välja suu-lise oksjoni.

Kaks raielanki nüüdsest nel-jast olid sügisel kirjalikul enam-pakkumisel, kuid siis ilmutas huvi vaid üks ostja ja metsa-omanikud otsustasid tehingust loobuda.

Nüüd kogunes ostuhuvilisi neli – raiehooaeg on läbi, kuid ülestöötajatel on huvi kindlusta-da oma inimesi ka suvise tööga.

Sakslane tegi tubli töö

Oksjonipaik oli erametsaselt-si juhi Taavi Ehrpaisi kinnistu serva jäävas puhkekohas. Lõkke peal grilliti juba liha ja vorsti, kui Ehrpais ise veel oksjonitingimu-sed üle rääkis. Näiteks et alghin-dasid määratud ei ole, aga selle eest jääb metsaomanikest müü-jatel õigus tehingust loobuda ka pärast enampakkumist.

Et võitja peab maksma 0,3 eurot iga metsateatises märgi-tud tihumeetri kohta Vardi era-metsaseltsile, kes müüki korral-dab ja hiljem raietöö üle järele-valvet teeb. Et uuendusraielan-kidele tuleb jätta seemnepuud hea metsandustava kohaselt ning kasutatavad teed ja sihid tuleb pärast raietöid viia vähe-malt endisesse seisu.

Taavi Ehrpais lisas, et kahe omaniku paketis müüdava raie-õiguse ostul tuleb pakkuda ühte hinda, mis pärast on vaja ostjal jagada kaheks eraldi hinnaks. Ja et see, mida teha okstega, on raieõiguse ostja otsustada, kui lepingus pole kirjas metsaoma-niku erisoove.

Selle peale räägiti kuuldud kogemustest. Ehrpais ise teadis, et Rootsis tuleb raiujal, kes ta-hab ka oksad ja kännud ära ka-sutada, koos metsateatisega esi-tada veel eraldi okste-kändude teatis, millele saab eraldi loa.

Ülo Vendland AP Metsast rää-kis edasi kelleltki Magadani me-helt kuuldud jutu jaapanlastest, kes ostsid Siberis raielangi ja vii-sid sealt ära kogu puidu viimse kännuni.

Siit läks jutt tegijatele ja selle-le, et harvesterijuhte läheb Eestis rohkem pensionile, kui koolist peale tuleb ning Vendland kiitis, kuidas tema metsas eelmisel aas-tal töötas ühe Eesti firma Saksa koostööpartneri palgal olev saks-lasest harvesterijuht, kes tegi fan-tastiliselt head tööd.

Esiotsa läks kiiresti

Kiideti Sampo väikest harven-dusharvesteri ja arutati ülestöö-tamishindasid, ent seda rohkem, mida lähemale tuli oksjonihetk, hakkasid juttudest läbi käima et-teheited metsataksaatoritele.

Vanasti olevat olnud liht-ne metsamajandamiskava järgi metsa tegelikku seisu vaadata – erinevus kava andmetega oli

10 protsenti üle või alla. Nüüd on erinevus 20 protsenti ja tihti leiab metsast midagi muud kui kavas kirjas. “Kui ikka kase ase-mel on kuusk, siis on kindel, et metsas käidud ei ole,” kirusid mehed.

“Nüüd ei vaata kava jär-gi, vaid käid lihtsalt metsas ise ära,” ütles Tambet Song Stora Ensost.

“Aga nüüd läheb müüki Laa-netuka, 325 tihumeetrit,” kuulu-tas Taavi Ehrpais oksjoni algust, mispeale arutati, et lihtsam on pakkumisi teha veel Eesti kroo-nides.

“Üks kroon,” tuli kiirelt.“Kuidas teed on?” küsiti kõr-

valt, mispeale kuuldi, et see on erandlikult piirkond, kus eramet-

saselts kokkuleppeid erateede omanikega enda peale ei võta.

“Hullemaks ei tohi teede olu-kord muutuda ja ma tuletan tei-le meelde, et omanikul on õi-gus tehingust keelduda ka pä-rast seda, kui võitja välja kuulu-tame,” kordas Ehrpais.

“50 000,” pakkus Tambet Song. Ülepakkumisi ei tehtud, kuid taustas käis pidev arvuta-mine – kroonid eurodeks ja vas-tupidi.

Vaheniidi 320 tihumeetri raieõigus kahel eraldusel läks mitme vahel ülepakkumiseks, kusjuures metsaomanikud istu-sid sealsamas kõrval.

“Kas omanikud on nõus, et intervall on kümne tuhande asemel viis tuhat?” küsis vahe-

peal Ehrpais, kui pakutud sum-ma jõudis juba 190 000 krooni juurde.

195 000 krooniga võitis raie-õiguse Nor-Est Wood.

“Kui omanikud on nõus, on võimalik kohe metsateatis kätte saada,” teatas oksjoni korraldaja.

Magus mets

Kolmandaks ja kõige magusa-maks oli paketipakkumine, kok-ku 1351 tihumeetri raieõigus kahe omaniku metsas. Siin aru-tati, kas ühe omaniku loobumi-ne jätaks katki ka teise tehingu. Leiti, et see ei peaks teisel müü-ki takistama. Metsäliitto alustas pakkumist 300 000 krooniga.

“Väga head ligipääsud,” kos-tis ostuhuviliste seast.

“Tähtis, et mehed ei pea koli-ma. Selle eest võib natuke roh-kem maksta.”

10 000kroonise intervalliga jõuti poole miljoni piirini, kus AP Mets tegi veel 5000kroonise üle-pakkumise ja sai paketi raieõigu-se endale 495 000 krooniga.

“Nelja inimese mets ja neli pakkujat, kellest kolm tulid per-sonaalse kirja ja üks erametsa-portaali pandud kuulutuse pea-le. Mina olen tulemusega väga rahul,” kommenteeris Taavi Ehr-pais. Kolm müüki läinud lanki on tema sõnul sellised, kus või-malik ka suvel raiet teha. Üks lank võimaldab raiet kuival su-vel, aga kui seda ei tule, peab jätma töö hilisemaks ajaks.

“Mina olen ka rahul,” ütles pa-ketimüügis olnud raieõiguse üks omanikke Agur Paisu, kes jutus-tas, kuidas ta talvel naabermet-sa omanikuga metsas kokku sai, kuidas arutati raieplaane ja ot-sustati oma plaanid ühendada.

“Metsaselts pakkus võimalust see raie enampakkumisele pan-na. Selline vorm on tulusam nii metsaomanikule kui ostjale ja tõtt-öelda ma väikemetsaomani-ku jaoks paremat müügivõima-lust ei teagi,” ütles Agur Paisu. “See on ka kindlam, kuna selts teeb raietööde üle järelevalvet.”

Ainus tingimus, mida Agur Paisu plaanis esitada, oli see, et metsafirma kohe metsas tööd ei alustaks, vaid ootaks lindude pesitsusaja lõpu ära.

VIIO AITSAM

Oksjon keset sinililli ja linnulaulu

Tõtt-öelda ma väikemetsaomaniku jaoks paremat müügivõimalust ei teagi.

Agur Paisu

Ostjad, üks müüjatest ja vaatleja ümber oksjoni korraldaja Taavi Ehrpaisi, kes istub keskel.

VIIO AITSAM

Info:523 4057

valdur@puupank.ee

OSTAME ERINEVATE

PUUDE PAHKASID.

Tel 622 1460, 505 6322eesti@metsaliitto.com

www.metsaliitto.ee

Hea metsaomanik!

OSTAME:

kasvavat metsa, metsamaad,

palki ja paberipuitu, küttepuitu ja

võsa-raiejäätmeid

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 K O G E M U S 5

Soomes on metsakinnistu-te hinnad maakonniti üsna erinevad. Lõuna-Soomes makstakse metsakinnistu hektari eest üle 4200 €, Kesk-Soomes veidi üle 3000 €, Kainuus ja Pohjois-Pohjanmaal 1600 € ringis ning Lapimaal alla 1000 €.

Lõunarannikul asuvate alla viie hektari suuruste kinnistute puhul on hekta-rihind läinud ka üle 6200 €. Soomes on üle 2 ha suuru-seid metsakinnistuid 345 000, kinnistute kesk-mine suurus on 30 ha.

Rootsi valitsus on täpsustanud riigimetsade erakätesse müümise plaani. Alates 2002. aastast on maapiirkondades elavatele inimestele müüdud 6,7% riigimetsadest ja nüüd ka-vatsetakse müüa veel umbes 150 000 ha. Kokku müüakse erakätesse 10% riigimetsa-dest (400 000 ha). Rootsi valitsuse soov on anda sel moel maal inimestele töö- ja elamisvõimalusi juurde.

Metsade ostul on eelisõigus naaberkinnistu omanikul ja ostul kehtivad maksusoodustused.

Poolas teenivad metsa-de majandamisega elatist vähesed – metsaomandid on väikesed, keskmiselt 1,3 ha. Kuna suurt majanduslikku väärtust nii väikesel omandil ei nähta, on puitu palju kasutatud ja valdava osa erametsadest moodustab praegu kas alles istutatud või noor mets. Poolas katab mets kolmandikku riigi pindalast – kokku 9,2 mln ha ja riigile kuulub sellest 80%. Peamised puuliigid on mänd, lehis ja kuusk.

Ukrainas on erametsi umbes 0,1%. Metsade kogu-pindala on 9,7 mln ha, kattes 17% riigi territooriumist. Aastane raiemaht oli näiteks 2009. aastal 17 mln tm.

Soome riigimetsi haldav metsavalitsus otsustas nõuda kolmelt metsafi r-malt – Metsäliitto, Stora Enso ja UPM-Kymmene – välja puidukartellist põhjustatud kahjud. Kah-junõude suurus on 25% 1997.–2004. a puidumüü-gitehingute maksumusest ehk 282,6 mln €.

UPM ja Metsäliitto pea-vad hüvitise nõudmist põh-jendamatuks. Turukohus on mõistnud küll metsafi rmad süüdi keelatud puiduhin-nakokkulepete sõlmimises aastatel 1997–2004, aga fi rmad põhjendavad, et see oli konkurentsiseaduse kerge rikkumine. Metsäliitto on selgitanud, et rikkumine kujutas endast infovahetust ja hinnaootustest rääkimist. Sellega metsafi rma hinnan-gul nad metsavalitsusele ja teistele metsaomanikele kahju ei tekitanud.

TOOMAS LEMMINGAllikas:

Maaseudun Tulevaisuus

VÄLISMAA METSAKAJAPuude kuningasTuleviku tammikud on tänapäeva metsaomani-ke kätes.Harilik tamm (Quercus robur L.) on meil oma perekonna ai-nus looduslik esindaja.

Tormikindel, kuid välguhell

Vabalt kasvavad tammepuud on jässakad ja laia võraga, aga metsas on nad sihvakad – võra on kitsam ja tüvi laasunud. Ees-ti kõrgeim tamm on ligi 33meet-rine (Sagadi park) ja tüsedaima ümbermõõt on rinnakõrguselt 8,2 m (Tamme-Lauri tamm).

Metsaregistri andmetel on meil puistuid, kus tamm puistu-elemendina kasvab, 65 000 ha, tamme enamusega puistuid on aga vaid 4864 ha.

Kasvukoha mullaviljakuse suhtes on tamm nõudlik, kas-vab hästi huumusrikastel liivsa-vi- või saviliivmuldadel, ka sõ-meralistel lammimuldadel. Ta-lub ajutist üleujutust, kuid mit-te pidevat liigniiskust.

Ta on põuakindel, väga noo-res eas varjutaluv, ent hiljem valgusenõudlik puuliik. Uue-neb vegetatiivselt kännuvõsust. Kõrguse juurdekasv kestab tam-mel 150.–200. aastani, jämedu-se juurdekasv kogu elu.

Tammel on võimas juures-tik, mis kuivades kasvukohta-des võib ulatuda kuni 10 m sü-gavuseni. See teeb temast tor-mikindla puu, kuid samas on ta välguhell, kuna peajuur juhib hästi elektrit.

Meie vanimad tammed on 400aastased, üks puu on arvatud isegi 690aastaseks. Vanim teada-olevalt kultiveeritud tammik Jõ-gevamaal on 160aastane.

Tõrud kohe mulda

Üksikpuuna kasvades kannab tamm vilja (pähklike, tõru) pea igal aastal, kuid puistus kordu-vad seemneaastad 4–8 a järel. Kuna tõrusid on raske üle talve säilitada, külvatakse need kas kohe taimlasse või sinna metsa, kuhu tahetakse tammekultuu-ri saada.

Tõru mass on keskmiselt 4 grammi (võib olla 2–7 g). Taim-las on külvil otstarbekas kasuta-da seadu 2–10 x 25–35 cm, ar-

vestades peenrasse 4–5 külvi-rida. Praktikud soovitavad tõ-rud külvata lapiti ja külvi katta 35mm mullakihiga.

Kui taimel on juba kaks pä-rislehte, tuleks ta juured 8–10 cm sügavuselt läbi lõigata, et peajuur ei kasvaks liiga sügava-le. Esimese kasvuaasta sügiseks võib tammetaime juur olla kuni 1,2 m pikk ja seemiku väljakae-vamine on siis päris keeruline.

Seemiku võib koolitada ehk hõredamalt ümber istutada 1–2aastaselt. Metsa istutatakse tavaliselt 2–3aastane seemik.

Hektarile 50 kilo

Tamme on meil kultiveeritud puhtkultuurina või segus teis-tega (harilik vaher, harilik pärn, jalakas, hall lepp, harilik kuusk). Sageli istutatakse ta koridorides-se kuuse ja halli lepa vahele.

Metsa külvates tasub teha lapi- või reakülvi. Lapikülvil ar-vestatakse 3000 külvikohta sea-duga 2 x 1,5 m, igale lapile kolm tõru. Hektarile kulub niiviisi 30–50 kg tõrusid.

Reakülvil sobib kasutada sea-du 0,4–0,5 m x 2–1,5 m. Olene-valt tõru suurusest on nii hek-tarikulu 35–70 kg. Puhaskul-tuuri rajamisel võiks istutada 1100–1600 taime hektarile sea-duga 3 x 2–3 m.

Tammekultuuri rajades tuleb arvestada, et metssead on väga maiad tõrude järele ja oskavad need pärast külvi hästi üles lei-da. Istutuskultuuri himustavad jänesed ja kitsed. Vanad metsa-mehed soovitavad metslooma-de tõrjeks istutada tamme üm-ber kuused.

Noores eas on tamm külma-õrn. Meil on looduses tema hil-ja- ja varapuhkevat vormi, kuigi kultiveerimisel on seda vähe ar-vestatud.

Varapuhkev vorm sobib kui-vematesse kasvukohtadesse, kuna peab põuale paremini vas-tu. Kui eesmärgiks on aga saada paremat puitu, tasub istutada just hilja puhkevaid taimi.

Hästi kasvavad kultiveeri-tud tammikud viljakatel mulda-del, sobivaim on naadi ja jänese-kapsa kasvukohatüüp. Eestis on teadaolevalt suurima hektarita-gavaraga tammik (527 tm 100 aasta vanuselt) kasvamas Vil-jandimaal.

Kui tammik on noor, tuleb sealt välja raiuda puud, mis ta-kistavad tamme ladvakasvu. Öel-dakse ju, et tamm armastab kas-vada, kasukas seljas, kuid palja peaga, see tähendab, et ta talub külg-, kuid mitte pealtvarju.

Kvaliteetsema oksavaba pui-du saamiseks tuleks noores eas tammepuid laasida. Hooldus-raieid peaks aga tegema ettevaat-likult, sest tugevale raiekraadile reageerib tamm vesivõsudega.

Vanemas eas võivad tamme kahjustada seenhaigused, näi-teks võib kohata puutüvedel ha-riliku väävliku, tammetaeliku või tammekaku viljakehi.

Tamme haigused

Tamme jahukaste on lehtede haigus, mis põhjustab lehtede varasemat varisemist. Tamme-mähkur võib kurja teha keskea-liste ning vanemate puude pun-gade ja noorte lehtede kahjusta-misega päikesepaistelistes koh-tades. Mitu aastat korduv rüüs-te võib viia puu kuivamiseni.

Uus ja ohtlik tammehaigus on tamme äkksurm, mida meie looduslikel tammedel pole õn-neks veel leitud.

Tamme kõva ja ilus puit on leidnud kasutust laeva-, vesi- ja tavaehituses, mööbli- ja vaa-ditööstuses, hinnalise vineeri tootmisel. Vees seistes tamme-puit mustub ning sellisena hin-natakse seda mööblitööstuses ja nikerdustöödel.

Tamme koort ja tõrusid kasu-tatakse rahvameditsiinis. Pea-le selle tähtsustab rahvausund tamme kui jõu, vastupidavu-se ja võimu sümbolit. Tamm on puude kuningas ja tihti eestlas-te püha puu.

EDA TETLOV

Meie vanimad tammed on 400aastased, üks puu on arvatud isegi 690aastaseks.

Eda Tetlov

SVEN ARBET

www.lemeks.ee

®

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 6 P Ä E V A K A J A

Männipalgi keskmine hind on aprilli lõpuks 65.25 €/tm, märtsiga võrreldes 1,2% roh-kem. Pisut suurem on kasv männipeenpalgil (1,7%) – 61.08 €/tm.

Vaatamata kuusepalgi keskmise hinna kasvule eel-misel kuul, on aprill siingi pi-sut lisa toonud (0,6–0,7%) – hind on peenpalgil 59.75 €/tm ja palgil 61.82 €/tm. Lehtpuupalkide keskmised hinnad on märtsi tasemel.

Paberipuidust on kõi-ge kallim kasepaberipuit 45.43 €/tm (+0,8%), järg-neb kuusepaberi- 45.21 €/tm (+1,0%) ja männipabe-ripuit 44.70 €/tm (+0,9%). Haavapaberipuit püsib märt-si tasemel (29.19 €/tm).

EMK hinnastatistika alu-sel maksis küttepuit (hinnad käibemaksuta) aprilli lõpus tarbija või kokkuostja juures 26.64 €/tm (+2%). EKI hin-nastatistika alusel oli märtsis küttepuidu hind 26.50 €/tm (+1%).

Ka toorete halgude (hin-nad käibemaksuga) hind on märtsis kergelt tõusnud (+1,6%, 32.26 €/rm), kuid langes kuivade halgude hind (–12,3%, 41 €/rm).

HEIKI HEPNER

HINNAK A JA

Järvamaa jahimeestele ei meeldi, et keskkonna-amet jagas keset jahi-hooaega hundi ja ilvese küttimise limiidi ringi.

Hunt, ilves ja karu on loomad, kelle küttimise lubatud mahu ehk limiidi ütleb keskkonnaamet ette. Tänavu jaanuari lõpus, kui hundi- ja ilvesejahi lõpuni jäi veel kuu aega, muutis amet oo-tamatult limiidijaotust.

Ameti Harju–Järva–Rapla re-giooni ja Pärnu–Viljandi regioo-ni jahimeestelt võeti kümme il-veste küttimise luba ära ning ja-gati need teistesse regioonides-se laiali.

Teine muudatus oli see, et se-nine maakonnapõhine limiidijao-tus muudeti regioonipõhiseks.

Mitte jaht, vaid tapmine

Harju–Järva–Rapla regioonis tä-hendas muudatus seda, et veel küttimata limiiti (kokku 15 hun-

ti ja 17 ilvest) võis kasutada re-giooni mis tahes piirkonnas. Kui näiteks Järvamaa mehed oleks kohe pärast ameti otsust kok-ku sattunud hulga loomadega, oleksid nad võinud jahti pidada limiidi ulatuses ning Harju- ja Raplamaa mehed poleks enam tohtinud ühtegi kiskjat küttida.

Paraku juhtus nii, et ilves-te kvoot kütiti regiooni teistes maakondades ja Järvamaa jahi-mehed said ainult pealt vaada-ta, kuidas nende maakonna ilve-serohketes piirkondades murtud metskitsede hulk suurenes – küt-timisõigust enam ei jätkunud.

See pani Järva mehed pro-testeerima, sest nende arvates tekitas amet oma otsusega kon-kurentsiolukorra, mis võib hun-tide ja ilveste populatsioonile halvasti mõjuda.

Oma jahipiirkonna loomi häs-ti tundvad mehed rääkisid, kui-das nad juba jahihooaja alguses arvestavad, keda küttida – ja-hinduses järgitakse küttimisst-ruktuuri ehk loomade vanust,

sugu jne. Jahti korraldatakse vastavalt lumeoludele ja võima-lustele.

“Kui on teada, et samal ajal võivad näiteks Harjumaa jahi-mehed limiidi ära küttida, nii et meie jahivõimalusest üldse ilma jääme, pole kellelgi enam aega niimoodi jahti ette planeerida, vaid lastakse ruttu loomad, kel-lega parasjagu kokku satutak-se,” arvasid jahimehed. “See pole enam jaht, vaid tapmine.”

Ei ütle kindlalt

Suurkiskjate küttimise aeg lõp-pes veebruariga. Aprillis kutsus Järvamaa jahindusklubi asjas-se puutuvad keskkonnaametni-kud Paidesse, et oma seisukohti selgitada. Klubi juhatuse esime-he Toomas Marrandi sõnul tahe-ti ka märku anda, et edaspidi ei muudetaks jahikorraldust keset jahihooaega.

“Nüüdne muudatus tõi ik-kagi kaasa selle, et üle-eestili-ses arvestuses kütiti ilveselimiit

täielikult ja huntide oma peaae-gu täis. Kui tervikut vaadata, on läinud hästi,” ütles kohtumisel keskkonnaameti jahinduse pea-spetsialist Jaan Ärmus. Ärmus

lisas, et tema asjas suuri prob-leeme ei näe ja et Järvamaa ja-himeestel tulnuks lihtsalt ka en-dal veebruaris aktiivsemalt te-gutseda.

Koos keskkonnateabe kesku-se ulukiseireosakonna juhata-ja Peep Männiliga selgitati, kui-das suurkiskjate hulka hoitakse teadlikult piiril, kus poleks üle-määraseid kahjustusi.

Näiteks ilvese küttimise kvoot määrati tänavu suhteliselt suur sellepärast, et metskitsede (il-vese saakloom) arv on karmi-des talveoludes drastiliselt vä-henenud. Kui ilveseid jääb met-sa väga palju, võivad nad kit-seasurkonnale liiga tegema ha-kata.

Sellepärast ka sooviti, et et-tenähtud küttimismaht laskma-ta ei jääks.

Lubadust, et edaspidi äkili-si otsuseid ei tehta, keskkonna-ametnikud Järva jahimeestele ei andnud.

ML

Jahimehed ei taha võidu küttidaKO K KU VÕ T E

Küttimine 2010 Lõppenud jahihooajal kütitud loomad ja võrdlus eelmise hooajaga

Uluk 2010 2009

Põder 4 255 4 031Punahirv 497 403Metskits 5 075 15 716Metssiga 17 028 20 072Karu 57 45Hunt 130 103Ilves 181 184Rebane 9 656 7 472Kährik 12 600 9 495Metsnugis 1 520 1 022Kobras 6 592 6 657

Allikas: keskkonnateabe keskus

See pilt hundist on tehtud tänavu talvel Järvamaal.

SUURK ISK JAD

Hunt ja ilves

Tänavuse jahihooaja küttimislimiit oli 135 hunti ja 180 ilvest. Kütiti 130 hunti ja 181 ilvest.

Allikas: keskkonnaamet

INGMAR MUUSIKUS

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

����������������������������������������������������

�����������������������������������������������������������������������������������������

����������������������������������������������

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

���������� �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������

������������������������������

��������������������

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 A R V A M U S 7

Kui jahiseadust muuta, siis täielikult

Päris kurb oli Vardi erametsaseltsi korraldatud oksjonil kuu-lata ülestöötajate juttusid. Metsaomanikud müüsid kasva-va metsa raieõigust ja ülestöötajad olid käinud enne oksjonit metsi vaatamas. Niisugustel puhkudel uuritakse enne metsa inventeerimise andmeid või nende põhjal koostatud metsa-majandamiskava.

Kurb oli sellepärast, et ülestöötajad olid taas avastanud erinevusi paberil olevate inventeerimisandmete ja tegelikku-se vahel. Seepeale hakati meenutama, kui suurte möödapa-nekutega nad üleüldse on kokku puutunud. Jutud läksid pilt-likult öeldes sinnani, et andmete järgi saaks metsast kuuske, aga tegelikult saab kaske.

Üks mees ütles näiteks, et tema tavaliselt majandamiskava üldse ei vaatagi, vaid käib metsas ära ja usaldab ainult oma sil-mi. Vigu olevat viimasel ajal liiga palju.

Nende juttude rääkijad olid asjamehed, kes metsaandme-tega päevast päeva kokku puutuvad ja kellel on metsa hinda-miseks nii kogemus kui oskused. Kui metsa minnakse, jaga-takse põhimõtteliselt kohe ära, kas inventeerija on oma tööd hästi või halvasti teinud.

Mida peab aga tegema sellises olukorras metsaomanik, kes metsandust õppinud ei ole, kes võib-olla alles harjutab metsa-andmete lugemist ja kelle jaoks peaks see olema abimaterjal, mille põhjal teha õigeid majandamisotsuseid?

Seda ei saa ütelda, et meil metsaandmete kvaliteedist üld-se varem räägitud pole. On küll, kuid tavaliselt käib jutt seda rada, et majandamiskava on olemas, ent ülestöötaja või metsa-omaniku saamahimu tõttu lastakse teha uus, mis lubaks roh-kem raiuda.

Kui palju võib ringitegemist olla hoopis selle tõttu, et vara-sem kava on vigane ega näita metsa tegelikku seisu?

On tunne, et kui ülestöötaja selle jutuga avalikkuse ette tu-leks, leiaks ta vähe uskujaid ja jääks ikka ise süüdi omakasu-püüdlikkuses.

Kui siiski uskuda, tähendaks see tunnistamist, et osa metsa-registrisse kantud metsaandmetest on täiesti vigased.

See tähendab, et vead on sees ka metsaregistri statistikas.Vead on teatavasti sees ka raiestatistikas, kuna seda arves-

tatakse metsateatiste, mitte tegeliku raie järgi.Kindlalt on vead sees ka metsauuendusstatistikas, kuna se-

dagi arvestatakse metsateatiste järgi, kuid tavaliselt, kui just toetuse taotlemisel seda nõutud pole, metsaomanikud ei esita keskkonnaametile teatist selle kohta, kui suurele pinnale uut metsa kavatsetakse istutada.

Vead ja lüngad on sees kahjustatud metsa statistikas, kuna suur osa metsaomanikest ei teata oma metsa kahjustustest, kuigi metsaseadus selleks kohustab.

Seaduses on peale raie, metsauuenduse ja -kahjustustest teatamise kohustuse pandud metsa-omanikule ju ka kohustus teatada uutest pärandkultuuriobjektidest. Pärast seda, kui enamiku nende objektide korrastamiseks enam toetust ei saa, jäävad ilmselt needki üles andmata...

Inventeerimisandmetega on lood vast kõige kurvemad, kuna need on kõige aluseks metsa majandajale, tema kont-rollijale jne.

Metsas oksjonil mõnda met-sakorraldusfirmat ja taksaatorit ikka ka kiideti, nii et head tegi-jad on ka alles. Aga üks selts-kond rikub mainet.

Liiga vigased andmed

Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval

Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: viio.aitsam@maaleht.ee

Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: enn.viidik@maaleht.ee

Maaomanikele kuulugu jahiõigus, aga ka kõik kaasnevad kohustused ja vastutus.

Minu arvates on jahimeeste ja maaomanike normaalsed suh-ted tagatud ka praeguse jahi-seadusega.

Kui aga kindlasti on vaja sea-dust muuta, siis tuleks seda teha täielikult. See tähendab, et maa-omanikule tuleks üle anda kõik jahindusega seonduvad õigused ja kohustused ning ka kogu vas-tutus.

Rent ja kahjutasu kaotaks mõtte

See tähendaks, et maaomanik peab saama küttida oma maal mitte ainult väikeulukeid, vaid kõiki, teiste seas muidugi ka metskitse ja metssiga ning põt-ra, hunti ja ilvest. Jahipiirkon-na minimaalset suurust enam ei

kehtestataks ja see jääks mõiste-na üldse jahiseadusest välja.

Loomulik oleks ka maaoma-niku kohustus tegelda jahiuluki-te seirega, loendusega jne. Koos-töös keskkonnaministeeriumiga peaks nad tagama, et piirkonnas loomad otsa ei saaks. Laskelimii-did annab keskkonnaamet.

Kuna maaomanik ise oma maal jahti peab ja ka vastutab, ei ole vajadust enam rääkida ei renditasust ega ulukikahjustus-test ja nende kompenseerimi-sest.

Kui ta ise jahti ei pea, siis on tema otsustada, kes ta maal toi-metavad, kas kohalikud jahime-hed või hoopis keegi Tallinnast, Soomest või mujalt.

Kui jõustuks uue jahiseadu-se praegune eelnõu, mida kesk-konnaministeerium ette valmis-tab, oleks aasta pärast valdav osa praegustest jahtkondadest kadunud. Põhjuseks oleks üle mõistuse kõrged kahju- ja ren-dinõuded, mida maaomanikud jahimeestele esitama hakkaks.

Jahipidamine säiliks

Tekiks palju suuri võlgnevusi ning võlanõudjaid ja konflikte, mis jääksid edasi kanduma isa-delt poegadele. Enamik jahimehi

jääks jahivõimalusest ilma ja te-kiks olukord, kus oleks hädavaja-dus jälle jahiseadust muuta.

Kui aga teha nii, et maaoma-nikud saaksid kõik jahiga seon-duvad õigused, ei muutuks um-bes 70%-le jahimeestest oluliselt midagi, kuna nad on ka ise maa-omanikud. Säiliks enamik jaht-kondadest ja ilmselt ka klubid. 30% jahimeestest peaks küll ot-sima kontakti mõne maaomani-kuga või loobuma jahist.

Üldiselt konflikte ei tekiks ja just see on peamine põhjus, miks oleksime huvitatud andma maa-omanikele üle kõik õigused, ko-hustused ja ka vastutuse.

Kahju jahindusele ja jahi-meestele oleks selle variandi pu-hul tunduvalt väiksem võrreldes kahjuga, mida võib tekitada uus seadus praegu töös oleva eelnõu alusel.

Keskkonnaministeerium peab otsustama, kumb variant on parem, sest kolmandat või-malust ei ole.

Veebi vastukajasid eelmises Metsalehes ilmunud kirjutisele “Konsulent metsaoma-nikule: ärge sõlmige kahtlast lepet”.

Taso: Vist teete nalja. Inimesed, kes on just kava kätte saanud, pi-

gem sisse andnud alles, saavad juba telefonikõnesid, et müüge ära. Mis te arvate, konsulendid, kust selline info tuleb?

Ja siis veel see, et kui metsa-majanduskava hakkab lõppema, helistab “keegi” ja teeb nii-öelda jubehäid pakkumisi. Teades ise, et vahepeal on seadus ja metsa tagavarad muutunud, teevad

nad siis juba sinu metsale uue kava, tihti on neil see juba kin-nitamata vormis olemas.

Leili: Konsulentidel pole küll mingit pistmist metsamajandus-kavade koostamisega.

Seda, kas kava on olemas ja kehtib, saab vaadata avalikust metsaregistrist järele. Registrisse läheb kava üles alles pärast kont-

rollimist ja kinnitamist. Kava aegu-mise näeb samuti registrist ära.

Võimalik, et Sinu metsa sat-tus “kogemata” mõni “firma-mees” ja nägi, et ohhoo, milline ilus mets, selle peaks ära ostma. Seejärel hakkabki uurima, kes on omanik.

Allikas: www.maaleht.ee

MATI HÕBEMÄGI

jahimees

Kuna maaomanik ise oma maal jahti peab ja ka vastutab, ei ole vajadust enam rääkida ei renditasust ega uluki-kahjustustest.

Kust saab ülestöötaja teavet uue kava kohta?

Kulupõletamine on keelatudErametsakeskus teeb täna-vu kuues maakonnas metsa-tulekahjude ennetamise tea-vitustööd. Tegu on tulekah-jude ennetamise projekti-ga Life+FFPE, kus Erametsa-keskuse partneriks on pääste-amet.

Projekti koosolekutel on selgunud, et inimesed teavad väga vähe tuleohutust regu-leerivate seaduste ja määrus-te sisust.

Metsa- ja maaomanikud näiteks ei tea pahatihti, et ku-lupõletamine on keelatud aas-ta ringi.

Erametsakeskus ja pääste-amet panevad inimestele sü-damele, et iseenda, teiste ning oma vara ja looduse kaitse ni-mel ei põletataks kulu ja ol-daks väga hoolikad lõkke te-gemisel.

Kulupõletajalt on keskkon-nainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju teki-tamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karista-da kuni 800 euro suuruse ra-hatrahviga.

Lisateavet tuleohutusnõue-te kohta leiab internetist www.rescue.ee/ ja tuleennetuspro-jekti kohta www.eramets.ee/life/.

Samuti saab lisateavet Era-metsakeskuse projektispet-sialistilt Pille Aasametsalt tel 683 6066, e-post pille.aasamets@eramets.ee.

ML

AS Agrosilva pakub fi rma SECAL puidukuivateid

• kiire paigaldus • energia kokkuhoiu režiimid

• valmis kuivatusprogrammid

INFO: AS Agrosilva, 5331 5687, 435 1635info@agrosilva.ee, www.agrosilva.eewww.secalsrl.com

METSALEHT Nr 4 (135) 28. aprill 2011 8 M E T S A - A A S T A

Otsime suurimat pesa ja asurkonda Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa?

Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige rohkem pesi)?

Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto.

Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta. (Märkida tuleks vaadeldud pindala suurus.) Oodatud on kirjeldus (kui kõrged, kui tihedasti), abiks oleks joonis ja fotod.

Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest.

Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on teh-tud oma metsas või oma pere metsas. Osaleda võib ka (pere)võistkonnana.

Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Marine). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteade-te eest.

Võistleja kohta ootame nime ja kontaktandmeid, vaadeldud metsa asukohta vähemalt valla täpsusega.

Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 11e, 10151 Tallinn) või e-postiga (viio.aitsam@maaleht.ee).

Võistluse korraldamisel, võistlustööde hindamisel ja kuklaste-teemade kommenteerimisel on Metsalehele abiks sipelgateadla-ne Ants-Johannes Martin.

Võistlus kestab 30. septembrini.

METSALEHT KUULUTAB VÄLJA VÕISTLUSE: võitjatele on auhinnaks GPS-seadmed

Kusagil maapinnal alalõpmata sagivate metsakuklaste tegelik-ku tähtsust märkaks metsaomanik kindlasti kohe, kui kuklasi poleks.

Metsakuklased on Eestis laia le-vikuga, metsakoosluse osana on neil täita tähtis roll. Oma kõrge biomassiga (kuni 300 kg/ha) on nad metsakahjurikollete tõhu-sad, kollektiivsed ja organisee-ritud allasurujad.

Nad on metsakooslustes or-gaanika lagundajad, mulla teki-tajad, seemnete levitajad ja met-sa uuenemisele kaasa aitajad. Vastsetele õietolmu kogudes osa-levad nad metsa- ja rabataimede, sh marjade tolmeldamisel.

Suured kuklaseasurkonnad on ammendamatuks toidubaa-siks metsalindudele, eelõige rähnidele. Karude menüüs on sipelgaid periooditi kuni 15% ning ka metssigade ja mäkrade toidus on palju sipelgaid.

Suured elujõulised kukla-seasurkonnad on sellise kaoga arvestanud ja see ei nõrgenda neid märkimisväärselt.

Seitse liiki metsakuklasi

Eestis elab kokku 54 liiki sipel-gaid ja seitse neist kuuluvad metsakuklaste (Formica s. str.) liigirühma: Palukuklane F. polyctena Laanekuklane F. aquilonia Arukuklane F. rufa Liivakuklane F. pratensis Karukuklane F. lugubris Kännukuklane F. truncorum Veerekuklane F. nigricans

Kõik metsakuklased elavad puistutes ning ehitavad kuhil-pesi okastest, raokestest ja okas-puude vaigust. Kõik nad kuulu-vad Eestis looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealus-te loomaliikide nimistutesse ja on arvatud ka enamiku Euroo-pa riikide punaste raamatute ni-mistutesse (sh Eesti punane raa-mat).

Neli Eestis elavat metsakuk-last (aru-, karu-, laane- ja pa-lukuklane) kuuluvad muu hul-gas rahvusvahelise punase raa-matu ohulähedaste liikide kate-gooriasse.

Metsakuklaste kui kaitsealus-te liikide pesad on vajadusel vaja lageraielankidelt, aga ka aeda-dest, mesilatest ja hoonetest ümber asustada. Eestis on sel-leks valitsuse määrusega keh-testatud ka vastav kord.

Iga teade on tähtis

Metsakuklaste seisundit peegel-dab mitte ainult metsas ringi se-bivate sipelgate (nemad on sigi-misvõimetud töölised) arvukus, vaid enamasti meie vaateväljast eemale jäävate sipelgaemade ja elujõuliste pesade arvukus, mis on visuaalselt hinnatav.

Häireolukorras ainult tun-dub sigimisvõimetute töösipel-gate arvukus kõige suurem, sest pered on siis forsseerunud oma pesa ja territooriumi kaitsele

või häireolukorra likvideerimi-sele. Väljas võib olla kuni 65% perest. Turvalises metsas rahu olukorras on töösipelgaid väl-jaspool pesa kõige vähem, vaid kuni 15% perest.

See kiiresti formeeritav pere-osa, sedakaudu ka tervet met-sa haarav elujõuline asurkond, teebki metsakuklase väärtusli-kuks metsakaitsjaks, kui on vaja kahjurite masspaljunemiskol-deid alla suruda.

Eesti on üks Euroopa sipelga-rikkamaid riike. Täna väljakuulu-tatav võistlus väärib sellega tähe-lepanu, et osalejate abil koguda meie metsakuklaste asurkondade kohta teavet, mis võib olla tähtis terve Euroopa ulatuses.

Näiteks 1960. aastatel, kui sarnane võistlus korraldati Heik-ki Wuorenrinne eestvedamisel Soomes, leiti nii üles maailma kõrgeim kuklasepesa – 230 cm.

ANTS-JOHANNES MARTIN maaülikooli vanemteadur, PhD,

mürmekoloog

SIPELGASUVI

Metsaomaniku abimehed

VIIO AITSAM

Ants-Johannes Martin näitab, kuidas kuklasepesa kõrgust mõõdetakse.

Tõnis Kiisa 515 0811

Vasyl Protsiv

Vasyl Protsiv 516 5190

Tõnis Kiisa

ANNE MARTIN

Kui GPS, siis ikka GARMIN!

GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜRegati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee