Embed Size (px)
DESCRIPTION
Metsaleht (juuli 2011)
Citation preview
KAHTLASED KÕNED: metsaomanik alles plaanib raiet, aga juba helistajad küsivad puitu Lk 3
M A ALE HE LISA
28. juuli 2011Nr 7 (138)
514 9668 5341 3723
Ostame3mküttepuitu (veovõimalus),kasvavatja virnastatudvõsa.
Ostameraieõigustja metsakinnistuid.
Teostamevõsaraiet javäljavedu.
Helista ja küsi lisa!
KOGEMUS
Liiva katlamaja Muhumaal kasutab ainult hakkpuitu
Töömehed või metsaomanikud lapivad võsa või raiejäät-med tee äärde, kraaviserva vms hunnikutesse. Sõltuvalt kütusevajadusest hakitakse materjal kohe või jäetakse kuivama.
Katlamajast 1,5 km kaugusel on ka u 1500 m³ küttemater-jali mahutav hoidla, aga võimalusel veetakse hakkpuit otse katlamajja – suvi läbi kuivanud oksad ja võsa on piisavalt kuivad kohe põletamiseks.
Hakkehoidla juures on ladustamisplats, kuhu saavad võsa jms puidujäätmeid tuua nii eraisikud kui ka ehitusfi rmad. Hakkimiseks kasutakse suure hakkuri teenust, kui see töötab lähipiirkonnas.
Vähemal määral ostetakse haket valmiskujul väiketootjate käest.
1179 MWh sooja tootmiseks kulub aastas hakkpuitu ka-sutades 29 016 € (454 000 kr). Puidugraanulite puhul oleks kulu 48 317 € (756 000 kr) ja kütteõli puhul 81 168 € (1 270 000 kr).
Allikas: Raido Liitmäe
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 2 P Ä E V A K A J A
Probleem pole mitte hakkematerjali nap-puses, vaid selles, et metsaomanikud ei rutta veel oma metsi korda tegema.
Raplamaa metsaomanik TaaviEhrpais jagab hiljutise Rootsi reisi muljeid: “Raielangile roots-lased eriti midagi ei jätagi – puu-ladvad ja kännud saadetakse katlamajja. Raiejäätmed paki-takse ruloonidesse ning viiakse soojuse ja elektri koostootmis-jaamadesse.”
Mees ütleb, et tema enda jaoks raiejäätmete kogumine uudis ei ole, sest tema on oma lankidelt oksi koristanud juba 3–4 aastat. “70–80 protsendilt lankidest vean oksad välja. Elan lihtsalt sellises kohas, kus korra-lik mets väga hästi ei kasva, ulu-kid teevad kahju ja on palju vä-heväärtuslikku võsa.”
Lähim katlamaja, mida hakk-puiduga köetakse, asub Ehrpai-si kodust vaid 20 km kaugusel ja seega ei kulu ülemäära raha mui-du üsna kallile transpordile.
Tohutud tagavarad
“Meil tuleks oma metsa palju pa-remini ära kasutada,” leiab Taa-vi Ehrpais. “Lepa ja remmelga juurdekasv on tohutu; viima-sel viiel aastal on neid liiga vähe raiutud.” Mees aimab, et tema
mõtteavalduse peale vaidleks nii mõnigi loodusesõber, et puud ju seovad süsinikku ja raiumine on loodusele halb.
“Seda räägivad põhiliselt ini-mesed, kes teemat ei valda,“ on ta äraleierdatud jutust tüdine-nud. “Lepp üle 35 aasta ei kasva-gi, edasi ta lihtsalt kõduneb ära. Süsiniku sidumisest siin rääkida ei saa, sest mädanemine hoopis vabastab kord seotud süsinik-ku. Lepa võiks enne seda parem ahju ajada.”
Kui Rootsiga võrrelda, on siinmail raiejäätmete kokkuos-tul siiski veel arenguruumi. Ees-tis makstakse metsaomanikule enamasti metsaserva jäetud ma-terjali kantmeetrite pealt, Root-sis aga megavatt-tunni alusel – seal on ka müüjal huvi hoolitse-da, et küttematerjal oleks kuiv.
Meil kasumiga ärist hakke puhul veel rääkida ei saa, aga Ehrpais on rahul sellega, et trak-torist saab suvekuudel oksi väl-ja vedades tööd. Puhastatud lan-kidele on ka mõnusam taimi is-tutada.
Tulevikus võiks hakkpuidu kasutamisel aga Eestiski olla ka rahalises mõttes perspektiivi.
Taavi Ehrpais arutles, et hakke-materjali hind ei saa alla min-na, sest siis läheks puit muja-le – nõudlus on kogu maailmas suur ja Euroopa riikidel on pea-legi kohustus minna 2020. aas-taks 20% ulatuses üle taastuva-tele energiaallikatele.
“Enamik riike on selle nõude-ga hädas, aga meil on suur osa ressurssi metsana olemas,“ mär-gib Ehrpais.
Kindla peale minek
Paljud vanad katlad Eestis on amortiseerunud ja ollakse põhi-mõttelise valiku ees, kas jätkata fossiilsete kütuste põletamist või minna üle biokütusele.
Erametsakeskuse projekti Wood Energy ja Cleantech juht Indrek Jakobson möönab, et Eestis on nii hakkpuit kui ka põ-levkiviõli kodumaised energia-kandjad. “Õli lisaeelis on kasu-tamismugavus, aga kahjuks on põlevkivi taastumatu ressurss ja sellega oleks teha targematki, kui lihtsalt ahju ajada.”
Kuidas on aga hakkpuiduga, mida ju justkui ei jätku? Talvel oli vähemalt üks juhtum, kus
inimesed hakkpuidukatlama-ja kütusepuuduse tõttu külme-tasid.
“Tegelikult meenutab see juh-tum tuntud lugu rohutirtsust ja sipelgast. Kui suvi läbi sai lulli löödud, siis on talvel hilja haka-ta mõtlema, kas ehk mõni hakk-puidu pakkuja juhuslikult katla-maja ukse taga ei seisa,” selgitab Jakobson.
Selliseid uudiseid lugedes võib inimestele aga jääda mulje, et puitu soojatootmiseks ei jätku.
“Eestis ei ole praegu ühte-gi teist taastuvenergiakandjat, mida metsaga võrrelda annaks. Ehk ainult turvas, aga see on ma-terjal, mis uueneb väga pika aja jooksul,” ütleb Indrek Jakobson. Ta jätkab, et metsaga on hoopis teine lugu – kui kasutame oma metsaressurssi säästlikult reaal-se juurdekasvu piires, võime sel-lega arvestada igavesti.
“Võrreldes uperpallidega, mida teeb nafta hind maailma-turul, on puidu hind vägagi sta-biilne. Praegune suhteliselt odav põlevkivi muutub aga tulevikus kindlasti kallimaks,” lisab ta.
Hakkpuitu sobib kasutada just suuremates kateldes. Indrek Jakobsoni sõnul kehtib seos, et mida suurem katel, seda vähem pirtsakas on see kütuse suhtes. Kodukatlasse passib endiselt pa-remini halupuu.
REGINA HANSENmetsanduse kommunikatsioonijuht
Muhumaa kogemus ütleb, et katlamaja kütmine hakkpuiduga muudab ka ümb-ruskonna maastiku ilusamaks.
Muhu valla Liiva küla ainsaks kütuseks on juba kolm viimast aastat olnud kohapealt saadud hakkpuit.
“See on praegu kindlalt oda-vaim kütus,” kinnitab Muhu vallavanem Raido Liitmäe. Ta on arvutanud, et võrreldes pui-dugraanulitega on hakkpuit poole odavam ja võrdluses küt-teõliga annab see koguni kol-mekordse kokkuhoiu.
Liiva küla varem kivisöel töötanud katla rekonstruee-rimine võeti ette aastal 1995. Süsteem oli amortiseerunud ja kooli juurdeehituse tõttu ei jaksanud enam kõiki hooneid ära kütta. Tsentraalkütte taht-sid Muhu vallavõimud aga al-les jätta, kuna katlamaja tee-ninduspiirkonnas asub lisaks neljale korterelamule veel mitu vallale tähtsat sotsiaalobjekti.
Varem töötasid kõik kat-lad kivisöel, ent selle hankimi-ne oli keerukas ja kallis. Nüüd on katlamaja põhikütuseks ol-nud hakkpuit ja tükkturvas. Algusaastatel, kui hakke varu-mise süsteem ei olnud käivi-tunud, kasutati peamiselt tur-vast, kuid iga aastaga on hakk-
puidu osa suurenenud. Kolm viimast aastat pole peale hak-ke muud kütust katlasse pan-dudki. Seda kulub talveperioo-dil 2200–2500 m³.
Turba saamisega on eri-ti vihmastel suvedel problee-me, hakkpuidu jaoks jätkub aga võsa, raiejäätmeid ja ma-dalakvaliteedilist puitu iga il-maga. Ka on metsaomanikud olnud rõõmsalt nõus valla-ga kaupa tegema: vald raiub metsast võsa, millest katla-maja saab kütuse, inimene saab endale aga korrastatud metsa. Puidu varumisel leiavad raken-dust omakandi töötud.
Vallavanem Liitmäe leiab, et peale odavuse ongi hakkpuidu kasutamise pluss see, et paljud ümbruskonna elanikud saavad töö ja sissetuleku.
Samas ei kipu Raido Liit-mäe siiski kõigile andma ühest soovitust hakkpuidu kasutami-seks. “Tasuvuse määrab ikkagi asukoht. Väga kaugelt hakk-puitu vedada pole mõtet. Kui asula on turbamaardla lähedu-ses, on ilmselt mõistlikum vali-da turvas.”
Muhumaa on tema sõnul tänu kraavipervedelt, elektri-liinialustest jm pärit hakke-materjali kasutamisele muu-tunud ilusamaks – turismipiir-konna jaoks pole see sugugi vähetähtis.
REGINA HANSEN
Hakkpuit on kütteõlist kolm korda odavam
Hakkematerjali nappus on tühijutt
Eestis ei ole praegu ühtegi teist taastuvenergiakandjat, mida metsaga võrrelda annaks.Indrek Jakobson
INDREK JAKOBSON
Käib raiejäätmete kogumine raielangilt.
veel oma metsi korda tegema.
Raplamaa metsaomanik TaaviEhrpais jagab hiljutise Rootsi reisi muljeid: “Raielangile roots-lased eriti midagi ei jätagi – puu-ladvad ja kännud saadetakse katlamajja. Raiejäätmed paki-takse ruloonidesse ning viiakse soojuse ja elektri koostootmis-jaamadesse.”
jaoks raiejäätmete kogumine uudis ei ole, sest tema on oma lankidelt oksi koristanud juba 3–4 aastat. “70–80 protsendilt lankidest vean oksad välja. Elan lihtsalt sellises kohas, kus korra-lik mets väga hästi ei kasva, ulu-kid teevad kahju ja on palju vä-heväärtuslikku võsa.”
puiduga köetakse, asub Ehrpai-si kodust vaid 20 km kaugusel ja seega ei kulu ülemäära raha mui-du üsna kallile transpordile.
Tohutud tagavarad
“Meil tuleks oma metsa palju pa-remini ära kasutada,” leiab Taa-vi Ehrpais. “Lepa ja remmelga juurdekasv on tohutu; viima-sel viiel aastal on neid liiga vähe raiutud.” Mees aimab, et tema
Balcas Eesti AS ostab
KUUSE- ja MÄNNIPALKIInfo: Vaida, Harjumaa
tel 603 5282 e-post [email protected]
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 P Ä E V A K A J A 3
Kuidas on võimalik, et helistajad teavad puitu küsida juba siis, kui metsaomanik raiet alles plaanib?
Mitmel pool Eestis kahtlus-tatakse, et keegi lekitab in-fot raiesse minevate eramet-sade kohta. Näiteks Harju-maa metsaomanikud on rää-kinud, et kasvavat puitu ha-katakse küsima vahetult pä-rast seda, kui metsakorralda-ja on saanud metsa inventee-rimise valmis.
Mitmest maakonnast on teateid, et omanik alles plaa-nib raiet ja juba helistavad tal-le üle päeva “mingid mehed”, kes uurivad, kui palju met-sa raieõigus maksab ning kas omanik ei tahaks seda õigust just helistajale müüa.
Osa metsaühistuid on ha-kanud selliste helistajate tele-foninumbreid koguma ja oma-vahel vahetama, et selgitada, kui palju niisuguseid helista-jaid üldse on, kuivõrd telefo-ninumbrid kattuvad ja kes on nende numbrite taga.
“Tegelikult on kogu info täiesti avalikult internetis ole-mas,” ütles üks helistajaid, kelle telefoninumber on met-saomanikele tuttavaks saanud numbrite hulgas. Oma nime ei tahtnud too helistaja aja-lehes avalikustada, aga ta selgitas, et metsaraie plaane näeb metsaregistrist metsa-teatiste järgi.
Teave internetist
“Sealt näeb kinnistu numbrit, mille järgi elektroonilisest kin-nistusraamatust leiab üles ka omaniku. Need on registrid ja andmed, millele pääseb ju iga lihtsurelik ligi,” rääkis mees.
Kuna mees on metsaet-tevõtja, on tema sõnul he-listamise taga soov kasvata-da ühes piirkonnas raietööde mahtu. “Kui meil on seal piir-konnas ostetud näiteks küm-me raieobjekti, võib mahtu-de tõttu tekkida huvi sealt-samast lähedalt veel raietööd juurde otsida,” ütles ta, põh-jendades, et masinate kasuta-mine on kallis – selle asemel et väiksemate mahtude järel pik-
ki vahemaid läbida, on kasuli-kum, kui ühes piirkonnas kor-raga rohkem tööd oleks.
“Need helistamised on ai-nult mahu huvides,” rõhutas mees, kes mainis, et ta ise te-gutseb koostöös suurte puidu-varumisfirmadega.
Kui mõne metsaomaniku-ga on juba kaupa tehtud, küsi-takse talt ka, kas ta ei tea, kes veel piirkonnas on raiet plaa-ninud – ka sedakaudu võib tolle metsaettevõtja sõnul tea-ve liikuda.
Väga palju tegutsejaid
“Eks igas äris ole muidugi ole-mas ka omad mustad oinad,” nentis ettevõtja, öeldes, et rah-vast, kes “sellel turul möllab”, on palju.
Üldisemalt lisas ta, et metsa-omanikele mõeldes on tema kogenud, kuidas inimesed ei kujuta ette reaalseid hindasid. Nähakse kasumit, aga ei osa-ta arvestada, et ettevõttel tu-leb ka metsa ülestöötamiseks kulutusi teha.
ML
Statistikaameti andmeil kas-vas metsaraie maht eelmisel aastal raiedokumentide alu-sel 43 protsenti – 10,47 miljo-ni kuupmeetrini ja metsaraie pindala 27 protsenti – 131 128 hektarini, vahendas BNS.
Andmed näitavad, et huvi metsa ülestöötamise vastu on taas suurenenud. Perioodil
2000–2010 kõikus raiemaht raiedokumentide alusel 5,1 ja 7,4 miljoni kuupmeetri vahel.
Riigimetsa arvele läks mullusest raiemahuarvust 3,34 mln kuupmeetrit ja era-metsa arvele 6,99 mln kuup-meetrit.
Lageraiete maht oli kokku 7,92 mln kuupmeetrit.
Raiedokumentide alusel tehtud arvestus tähendab, et kokku on arvestatud metsa-teatistel olnud arvud. See tä-hendab, et summa hulgas võib olla raiekavatsusi, mida met-saomanik tegelikult pole ellu viinud.
ML
Metsaleht ootab kuklaseteateidMetsaleht algatas aprillis kuk-laste uurimise võistluse, selle lõ-puni on veel kaks kuud.
Ootame teateid suurtest kuk-lasepesadest ja arvukamatest asurkondadest, samuti huvita-vaid fotosid sipelgapesadest.
Võistluse korraldasime koostöös sipelgateadlase Ants-Johannes Martiniga, kes igas Metsalehe numbris on metsakuklaste koh-ta infot jaganud.
Seni on ilmunud: aprillis “Metsaomaniku abilised”, mais “Kus metsas keda kohata võib?”, juunis “Miks sipelgapesad nii erinevad on?”.
Sipelgateadlane aitab lei-da ka vastuseid kuklaseküsi-mustele.
Silver Moora küsis: “Lammu-tades üht vana aidahoonet, tuli põranda alt välja kaks tavalisest kuklasest 2–3 korda suuremat sipelgat.
Õuealal asub kaks kukla-sepesa lageda taeva all. Mind pani imestama, mida tegid need kaks emast sipelgat pesadest ligi saja meetri kaugusel aida põran-da all.
Uudishimust püüdsin ühe nendest kinni ja asetasin ta väiksema kuklasepesa peale. Kuklased vedasid ta üpris käh-ku pesaurgu. Mida nad temaga edasi võisid teha?”
Ants-Johannes Martin: “Usun, et need võisid olla hoo-pis hobusipelgad, kes samuti meenutavad kuklaseid, kuid on nendest paar korda suuremad. Hobusipelgad lagundavad pui-tu sinna pesakäike rajades. Aida-alustes põrandatalades võis olla nende pesa.
Kui hobusipelgad asetada kuklasepesale, siis loomulikult kantakse nad pessa ja süüakse lõuna- või õhtuooteks ära. Kui leitakse aga viljastunud ema-kuklane, viiakse ta pessa ja pan-nakse tööle, s.t munema. Ema-kuklane on samuti kuklasetöö-lisest märkimisväärselt suurem, kaaludes isegi 5 korda rohkem, seega ca 50 mg.
Emakuklane on hästi äratun-tav, suure ümmarguse ja läikiva tagakehaga.
Vahel otsivad viljastunud kuklaseemad ka ise personaalse koha kusagil kännuorvas, sage-damini aga raudkuklase pesas, kus asutakse munema ja omale “orjade” ehk raudkuklaste abil pesa rajama. Iseseisvalt ta peret tavaliselt ei raja, sest ebaõnnes-tumise tõenäosus on suur.”
ML
Vt ka lk 8
Metsaomanikud on hädas helistajatega
Raiemaht kasvas mullu kõvasti
tel 5341 1301; [email protected]
Ostame kasvavat ja virnastatud võsa.
Ostame 3 m küttepuid ja lehtpuulanke.
Puhastame tasuta teie kraavid, teeääred ja põllud võsast.
MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine • Metsa hindamine
Ekspertiisid
Metsaekspert OÜTel/faks 742 2355Tel 529 4459
Kreutzwaldi 64-201, Tartu [email protected]
tänab kõikiEesti raiemeistrivõistluste ja 44. metsanduse kutsevõistluste toetajaid ning abilisi:
Eesti Metsaselts
OSTAME hakkepuitu, võsa, raiejäätmeid, 3 m küttepuud, saepindasid ja saepuru ning pakume ka hakkimisteenust.INFO: tel 516 6349, 5347 2170
OSTAME kasvavat ja ladustatud võsa, metsakinnistuid ja raieõigust. Teostame ka võsaraiet.INFO: tel 5300 3193, 5304 2554E-POST [email protected]
PINSKA
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
KASVAVA METSA JA KINNISTUTE OST
Küsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.eeKüsi pakkumist 5810 9840 I www.pinska.ee
CORBIS/SCANPIX
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 4 K O G E M U S METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 K O G E M U S 5
Soome metsainstituudi Metla kodulehel jälgitakse tänavu suvel viie puu jäme-duse juurdekasvu. Eri paika-des kasvavate puude ümber on pandud dendromeetrid, mis registreerivad puu ümbermõõdus toimuvad muutused ja saadavad need andmed edasi arvutisse, kus joonistatakse välja puu läbimõõdumuudatused.
Kasv koosneb nii uute rakkude sünnist kui ka olemasolevate rakkude suurenemisest. Näiteks vihmaperioodil, kui tüve veekogus ajutiselt suureneb, kasvab puu läbimõõt hüp-peliselt. Kasvuandmeid näeb aadressil www.metla.fi /met-info/kasvu/paivittainen.
Rootsis hooldati eelmisel aastal 401 400 ha metsa-kultuure. See on kõigi aegade suurim metsakul-tuuride hooldamise maht. Metsade väetamine kasvas võrreldes 2009. aastaga 45%. Toitaineid külvati 80 000 hektarile. (Eestis metsi väetada ei tohi.)
Soomes metsaomanike huvi oma metsi hooldada ja parandada eelmisel aastal hoopis vähenes. Metsa-instituut Metla oletab, et põhjuseks oli vähenenud puidumüük.
Üldse kokku kulutasid erametsaomanikud, metsa-tööstus ja riik metsa hool-damiseks ja parandamiseks mullu 289 mln eurot, millest erametsaomanikud kulutasid 206 mln eurot. Seda oli 17 mln euro võrra vähem kui 2009. aastal.
Stora Enso sulgeb aasta lõpus lõplikult Rootsis asu-va Kopparforsi saetööstuse ja puidugraanulitehase. Saetööstuse aastane toot-mismaht on 310 000 m3 saematerjali. Puidugraanulitehase toot-misvõimsus on 160 000 tonni. Saekaatris ja tehases töötab kokku 110 inimest.
Austria Tirolis maksti juunis tee äärde veetud kuusepalkidest keskmiselt 93,6 €/m3. Kuusepalkide hind on alates 2009. aasta jaanuarist tänaseni pide-valt tõusnud, tõus ulatub 31 protsendini.
Jahi- ja kalamajanduse uurimise instituudi andmeil on Soomes kiskjate arv suurenenud. Ilveseid on Soomes 2430–2630 pluss kevadel sündinud kutsikad. Näiteks eelmisel aastal sün-dis üle 400 ilvesekutsika.
Karusid arvatakse Soomes olevat 1660–1780, karupoegasid ligi 400. Hunte on 185–205 ja täna-vu sündinud hundikutsikaid 50–60. Instituudi hinnang kiskjate arvukusele on üle-val ka internetis www.riista/fi lingi “Suurpedot” all.
TOOMAS LEMMINGAllikas: Maaseudun
Tulevaisuus
VÄLISMAA METSAKAJA
1. augustist 31. oktoob-rini kestva karujahihooaja jooksul võib Eestis küttida kuni 65 karu. Nagu eelmis-tel aastatel, võib nüüdki kõige rohkem karusid lasta Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.
Karude arvukus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid 700 ringis. Küttimislimiiti määrates arvestatakse nii karude asurkonna suurust kui ka nende tekitatud kahjustusi.
2009. aastal hüvitas riik karude tekitatud majan-duslikku kahju (peamiselt mesitarude lõhkumised) ligi 10 161 euroga, 2010. aasta hüvituste summa on 12 846 eurot.
Sõrves leiti erametsast 5,4meetrise ümbermõõ-duga hiigelpärn, keda seni keskkonnaregistri andme-baasides kirjas ei ole. Maa-omanikule oli puu teada, kuid talle oli üllatuseks, kui suureks väärtuseks seda peetakse.
Keskkonnaamet lubas puud uurida ja vajadu-sel võtta ta kaitse alla. Kui esialgselt mõõdetud ümbermõõt on täpne, oleks leitud pärn sellega Saare-maa põlispärnade hulgas teisel kohal. Jämedaim on Mustjala vallas kasvav Täri pärn (6,6 m).
Riigikogu majandus-komisjon korraldas 12. juulil raskeveokite massipiirangute teemal parlamentaarse kuulamise. Esinesid majandus- ja kom-munikatsiooniministeeriumi ning maanteeameti esinda-jad, sõna said ka auto-ettevõtjate liidu, erametsa-liidu, metsa- ja puidutöös-tusliidu ning RMK esindajad.
Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas leidis teemakäsitlust kokku võttes, et majandus- ja kommuni-katsiooniministeerium peaks välja töötama kindla plaani, kuidas saaks praegust liiga karmi massipiirangumäära astmeliselt ja teede-sildade olukorda arvestades leeven-dada. Tema hinnangul on asjaomased asutused seni vedajate probleemi suhtes olnud liiga loiud.
RMK 2011. aasta esimese kuue kuu müügitulu ulatus 64,3 mln euroni, mis on mulluse sama perioodi tule-musega võrreldes 29% suu-rem. Kuue kuu puhaskasum on 14,4 mln eurot, mis on mulluse näitajaga võrreldes kaks korda suurem.
Valdav osa tuludest tee-niti metsamaterjali ja hakk-puidu müügist. RMK müüs 1,26 mln m³ metsamater-jali 55,8 mln euro eest ja 0,15 mln m³ hakkpuitu 5,5 mln euro eest. Hakkpuidu keskmine müügihind oli 36,18 €/m³.
Allikas: keskkonnaminis-teerium, Saarte Hääl, Riigi-
kogu pressitalitus, RMK
ME T SAK A JA
Metsaistutaja peaks oskama tulevikku näha
Keskeestlast Pandivere kõrgusti-ku maastik üllatab – see on ise-värki künklik, just nagu kraat-reid täis tipitud. Teine üllatus on metsa väga viljakad kasvu-kohad, kus hulk eri puuliike või-du kasvada tormab.
Viru-Lemmu metsaseltsi ju-hatuse esimees Guido Ploom-puu, kes on teejuhiks, ütleb, et see on piirkond, kus näiteks kuuske kasvatades ei tohi ühte-gi hooldustööd maha magada – kohe võtab lehtpuu võimu oma kätte.
Sümboltamm ja teised tammed
Viru-Lemmu metsaseltsi matka-rada asub Guido Ploompuu maadel Rakke vallas Tammiku külas. Sümbol, kelle pilt rada tutvustavat voldikutki ehib, on võimas tamm, kes tähelepanu-väärne eelkõige oma ühtlase, igat pidi 25m läbimõõduga võra poolest.
Tamme näeb aga ka rajal looduslikult kasvanud metsas ja võrkaia sees olevas tamme-noorendikus.
“Üks ilusamaid erametsades olevaid tammekultuure,” on Gui-do Ploompuule selle 0,6 ha suu-ruse ala kohta üteldud. Tamme-istandus on rajatud 1997. aastal, kui nn Rootsi projektiga üle Ees-ti lehtpuu näidiskultuure teh-ti. Kuna sel kruusasel künkal pole kasvukoht tammele parim (põud, ka kevadised hiliskülmad pääsevad ligi) ja taimeaiast saa-dud istikud olid osaliselt vigasta-tud juurestikuga, sai palju noori puid otsa ning näidiskultuuride hulgast arvati ala välja.
Ploompuu on aga kultuuri täiendanud ja sellele aia ümber ehitanud, samuti on tammesid nüüdseks juba kaks korda laasi-tud. “Öeldakse, et tamme puhul on kriitiline piir kusagil kaks-kolm meetrit kõrgust – kui ta
sellest üle saab, on kahjustus-te east väljas. Siin hakkab nüüd see aeg kätte jõudma,” märgib Guido Ploompuu.
Lehised ja ebatsuugad
Maanteetrassi ääres, kust mui-de viidi 2008. aastal Tallinnas-se Raekoja platsi jõulupuu, on mets uuendatud hoopis eba-tsuugaga. “Ebatsuugat istuta-takse hektarile 1700–1800 tai-me, siin 0,6 hektaril on neid umbes 1500,” räägib teejuht.
Erinevalt teistest metsa-kultuuridest, mille kasvatami-se siht on puht majanduslik, on ebatsuugad istutatud ka ilu pä-rast – et möödasõitjail oleks tu-levikus ilus vaadata.
Praegu on puud veel selles eas, kus neil tuleb aidata kasva-da. Eelkõige tähendab see rohu mahaniitmist. Samas kõrval näitab naabri lageraieala, mis Pandivere viljakal mullal toimu-ma hakkab, kui metsauuendus jääb looduse hoolde.
“Siin on sinilille kasvukoht, kõige viljakam pinnas üldse, ja see on ikkagi okaspuu jaoks. Ei ole mõtet lasta sel maal niisama täis kasvada,” on metsandus-haridusega Ploompuul sara-puu-, pihlaka- jne liikide võpsi-kut halb vaadata. Ta tahaks ala ketasfreesiga üle käia ja sinna hoopis kuused peale istutada.
Ent ulukite eest kaitsva aia sees on õpperajal veel üks võõras okaspuu – eurojaapani lehis, mida Guido Ploompuu hindab oma kõige väärtuslikumaks metsa-kultuuriks. Ta ütleb, et kinnitab raudselt – Eesti erametsades ega riigimetsas teist sellist ei ole või vähemalt teadaolevalt ei ole.
Eurojaapani lehist on küll proovitud kasvatada, aga ena-masti on ulukid kultuurid nahka pannud. Ploompuu alustas pä-rast 2006. aasta istutust puude kaitsmist tüvevõrkudega. Ta on
ulukite peletuseks kasutanud ka plastpudeleid ja vanu CD-plaate, nüüd kaitseb puid võrkaed.
Umbes 0,6 hektaril kasvab 600–700 lehisetaime. Lehiste asjatundja Ülo Erik on väitnud,
et 30 aastaga annab eurojaapa-ni lehis raietoogi, mis võrdub esimese boniteedi 90aastasest kuusikust saadava puiduga.
Tänavu on kultuuri esimest korda laasitud. “Võib-olla siis-
ki kusagil Eesti nurgas seda le-hist kasvatatakse veel,” mõtisk-leb Ploompuu.
“Väga huvitav oleks teada saada, kuidas ta mujal on kas-vama läinud.”
Hübriidhaab ja maarjakask
Suhteliselt tavapäratut metsa-kultuuri leiab õpperajal veel, taas kaitsva võrkaia tagant. Nii tammeistandus kui ka siinsed hübriidhaava ja maarjakase alad jäävad kõik endisele umbes
200 ha suurusele põllumaale, kus on tehtud head maaparandust.
Ploompuu rõhutab mitu kor-da, et drenaaž on väga korrali-kult pandud. Lähikonnas, kus ta on oma metsas teinud hiljem väiksemaid maaparandustöid, on veed juhitud vanasse süstee-mi ja kaevud-äravoolud tõepoo-lest toimivad.
Aga põldu kasutada ei saa-nud, kuna Pandivere survelised põhjaveed muutsid teatud pai-kades pinnase nii pehmeks, et põllutöömasinad uppusid. “See-
sama ala jäi maade hulka, mil-le 1990. aastate esimeses poo-les oma maja juurde erastasin,” jutustab Ploompuu. “Hakkasin proovima ja mõtlema, kuidas seda üldse kasutada saaks.”
2006. aastal on osale alast is-tutatud Plantexi suured (75 cm kuni meeter) hübriidhaavatai-med. “Hübriidhaab, nagu kõik võõrad liigid, vajab viljakat pin-nast ja siin päris haavamaa see pole, aga samas on puud üsna hästi kasvu visanud,” ütleb Ploompuu.
Samal alal kasvab 0,6 hekta-ril 2005. aastal istutatud karjala kask ehk maarjakask.
Kas võrkaed on ennast õi-gustanud? “Kui loom sisse min-na tahab, siis ta ikka läheb,” üt-leb Guido Ploompuu. “Minu ar-vates on aial eelkõige visuaal-ne efekt. Kui ta näeb, et midagi on ees ja jahimeest püssiga sel-ja taga pole, siis ta rinnaga aiale peale ei lähe. Kui hirm on nahas, siis lähevad kõik aiast läbi.”
Kui kaardilt vaadata, kulgeb 3–4 kilomeetri pikkune õppe-
rada, kus veel hulk metsakas-vatuslikke objekte, ümber ilu-sate Tammiku järvede. Raja üks puhkekohtadest, istumispaik, on tammekultuuri juures ja tei-ne järve ääres, kus Tapa rahvas armastab käia kokresid püüd-mas.
Keskkond mõjutab
Guido Ploompuu räägib, et ku-nagi harjusid järve ääres käima Tapa sõjaväelased ja nüüd käib noorem põlvkond sama rada.
“Siin on olnud halvemaid aegu, kui kalapüüdjad jätsid endast paraja laga maha,” rää-gib ta. “Nüüd, kui on istumis-kohad, prügikastid, välikäim-la ja muu selline, on pilt hoopis teine. Saab ikka ütelda küll, et keskkond mõjutab inimese käi-tumist.”
Pandivere maastik on iseene-sest ilus, praegusel ajal hakkab keskeestlasele seal muu hulgas silma punaste mürgiste mar-jadega punane leeder, mida pandiverelane nimetab sama-suguseks nuhtluseks, nagu mõnel pool metsaomanik too-mingavõsa.
Õpperajal on mitu paika, mil-lest Guido Ploompuu räägib tu-levikuvaatega. Näiteks kase-kultuur, kus ta tahab näitlikult hakata tegema hooldustöid, mis on vajalikud, et kasest vineeri-pakku kasvatada.
Kas õpperada seega jääb pi-kemaks ajaks alles?
Vastates ta veidi kahtleb. Ob-jektid ise on rajatud eri aegadel, õpperaja nii-öelda ametlik pida-mine nõuab aga parasjagu büro-kraatiat, näiteks aruandeid, kui palju rahvast rajal käinud on.
“Ühelt poolt mõtlen, et kas ikka seda kõike vaja on. Raja jaoks oleks nüüd vaja pealegi kirjeldused uuesti üle kirjuta-da... Teiselt poolt peaks see rada ikkagi vist alles jääma. Nii pal-ju erinevaid ja eri moodi metsa-kultuure nii väikesel alal – selles mõttes on rada üsna unikaalne,” arutleb Guido Ploompuu.
Kui rada alles jääks, saaks minna näiteks 20 aasta pärast vaatama (kes siis vaatajaeas just on), kas hübriidhaab annab puitu 400 tm/ha ja mida näitab eurojaapani lehis.
VIIO AITSAM
Viru-Lemmu metsaseltsi metsanduslikul õpperajal näeb, kui palju metsauuendus metsa kasvatajast sõltub.
Guido Ploompuul on rajal ka mitut moodi kasekultuuri. Näiteks kõrvuti nii istutatud kui looduslikult kasvanud kased – mõlemat kultuuri hooldatakse.
Nii palju erinevaid ja eri moodi metsakultuure nii väikesel alal – selles mõttes on rada üsna unikaalne.
Guido Ploompuu
VIIO AITSAM
Õpperajad erametsas
Erametsadesse on rajatud hulk näidisalasid ja õpperadasid, kuid täielikku ülevaadet nendest kusagilt ei leia. Üks katse ülevaadet saada oli SA Erametsakeskuse 2009. aasta projekt “Näidis- ja õppealade võrgustiku kaardistamine, seisundi hindamine ja tegevuskava koostamine”. Projektiga inventeeriti kokku 58 kinnistut, kuhu valdavalt jäid näidisalad, ent uuringu tegija Tarmo Vahter nentis, et see on andmestik, mida tuleks täiendada. Projekti aruande leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.
Allikas: Metsaleht
LISAT E AV E
Ostame Pärnusse
25/29/32/36 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.
Kontakt: tel 5344 3874
AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse
KASEPALKITäpsema info saamiseks palume võtta ühendust lähima piirkonna kontakttelefonidel.
1. Kurista SV JÕGEVAMAAL tel 518 7380
2. Aravete SV JÄRVAMAAL tel 528 7186
3. Ecobirch AS PÄRNUMAAL tel 518 9088
Metsamaterjali ja raieõigust
Pärnu, Riia mnt 87 | Tel 502 0471 | [email protected]
Kasvavat metsa ja metsakinnistuidOstame:
www.lemeks.ee
®
AS Roger Puit ostab jätkuvalt
erametskonna loomise eesmärgil
Helista tel 434 7647, 504 1062Faks 434 7710
TALUMAIDHooli oma metsa tulevikust!
Tel 622 1460, 505 [email protected]
www.metsaliitto.ee
Hea metsaomanik!
OSTAME:
kasvavat metsa, metsamaad,
palki ja paberipuitu, küttepuitu ja
võsa-raiejäätmeid
@
KASE-SPOONIPAKKU
OÜ Valmos ostab
•oksavaba,sirge,tüüka- pakkøalates25cm•hind77–192€/tm (OÜValmoseplatsil)
OÜValmos,Lemmetsaküla,Audruvald,88311Pärnumaa
EeroNõmm,tel5296428
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 6 P O S T
Seitsme vaadeldava sorti-mendi osas, sh okaspuupal-gid ja kase vineeripakk ning palk, pole viimase kuuga muutusi olnud. Väikese hüppe üles on teinud lepa- ja haavapalk (38.50 €/tm ja 38.83 €/tm).
Kui eelmisel kuul oli ai-nuke paberipuit, mille hind ei muutunud, haavapuit, siis nüüd on just haab tegija.
Nimelt on kuuga haava-paberipuidu hind kasvanud ligi 8% ja keskmine hind ulatub nüüd 31.48 €/tm. Teistes paberipuidu sorti-mentides on väikesi muutu-si toimunud. Kasepuidul jäi lõpuks küll keskmine hind samaks (45.41 €/tm), kuid kokkuostjate lõikes on ol-nud üheeuroseid erinevusi.
Okaspuusor timenti-de osas on hinnad pisut üle ühe protsendi kukkunud, olles kuusepaberpuidul 46.16 €/tm ja männipaberi-puidul 45.95 €/tm.
Küttepuidu hind on jätka-nud väikest kallinemist ja on nüüd võrreldes juuniga ligi 2% kallim, tõustes rekordili-sele tasemele 27.46 €/tm.
Ka RMK hinnastatisti-ka näitab küttepuidu hinna kasvu. Mais maksis 3m küt-tepuit riigimetsas tee ääres 20.24 €/tm.
Küttepuidu hinna kalline-mist näitab ka Eesti Konjunk-tuuriinstituudi hinnastatisti-ka. 3m saagimata küttepuit maksis juunis 2011 rohkem kui kunagi varem – 29.92 €/tm, kallinedes eelmise kuuga võrreldes üle 6 %.* Hinnad on käibemaksuta.
HEIKI HEPNER
HINNAK A JA
Tänavustel talupäeva-del täiendavad Ambla metsaühistu tavapärast metsaala Avinurme puiduait ja puutöö-meistrid.
Järjest vähem, vähemalt met-sanduses, kasutatakse mõistet “talu”.
Ennesõjaaegsetest talumet-sadest on saanud keskkonna-ministeeriumi kõnepruugis erametsad.
Kõiki endisaegsete talumet-sade omanikke nimetatakse nüüd erametsaomanikeks, ole-nemata sellest, kas tegu on põ-
lise peretalu, uusmõisniku, kin-nisvarafirma või välismaa met-sahiiuga. Samamoodi järjest vähem pööratakse tähelepanu ka talukultuurile.
Lähtuvalt sellest ja rahvus-vahelise metsa-aasta puhul ka-vatseb Ambla metsaühistu tä-navustel talupäevadel pööra-ta suuremat tähelepanu met-sakultuurile talus ja õpitubade abil ka meie talukultuuri järje-pidevuse säilitamisele.
Traditsiooni kohaselt ava-me talupäevade ajaks Jänedale oma Ambla metsaühistu met-saala.
Peale selle on Jäneda Pulli-tallis talupäevade ajal üleval
Järvamaa koolilaste joonistus-võistluse “Kohtumised metsas” parimad tööd.
Selle võistluse korraldas meie metsaühistu koostöös SA Kesk-Eesti Noorsootöö Kesku-sega.
Metsaalal aga: korraldame Eesti VI talunike raiemeistrivõistlused (regist-reerimine 30. juulil kella 13st) ja võistluse Talukõmp 2011 (registreerimine 30. juulil kel-la 10st); on kohal Avinurme Puiduait ja Avinurme kuulsad puutöömeist-rid oma korvide, tünnide ja kibu-dega ning saab tutvuda vanade puutöövahendite ja -võtetega.
Avinurme Puiduaida õpitoas saab 31. juulil kella 13–15 õppi-da laastu tõmbamist ja laastu-korvide tegemist. Mõlemal päeval on kohal Türi huviselts Põimik, kelle õpi-tubades kella 11–13 saab õppi-da vitspunutiste tegemist. 31. juulil õpetab kase-tohumeister Aime Lang kase-tohust ilu- ja tarbeasjade te-gemist, õpituba on avatud kella 12–15. Näeb ka talude metsanduslik-ku ja puidulist toodangut.
TOOMAS LEMMINGAmbla metsaühistu juhatuse
esimees
Talumets ei tohi kaduda
Avara pilguga metsast ja metsandusestAjakirja Eesti Mets suvenumbri kolm avalugu käsitlevad metsi märksa laiemas raamistikus kui vaid kodumaised metsad. Kalle Karolese, Karin Radiko ja Veiko Adermanni artiklid nõuavad lu-gejalt oma teadusliku põhjalik-kusega võib-olla küll parajat pin-gutust, kuid väärivad seda.
Taas kord leiab kinnitust aru-saam, et metsale leitakse ühis-konna arenedes juurde aina uusi väärtusi. Avaartikli põhjal saame tõdeda, et meil tuleb ha-kata harjuma selliste uute mõis-tetega nagu metsa ökoloogilised teenused või keskkonnasõbralik metsamajandus.
Teine kirjutis keskendub met-sade rollile kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Kol-mas artikkel, “Rännates Euraa-sia metsades”, vaatleb samuti metsi Eestist palju laiemal alal.
Ehk isegi poleemikale õhu-tav on Lembit Maametsa kir-jutis Eesti metsakorraldusest läbi aegade. Terviklikku käsit-lust, kus oleks püütud anda üle-vaadet metsakorralduse suundu-mustest selle algusaegadest täna-päevani, pole seni vist keegi teine esitada söandanud.
Keskkonnaameti metsaosa-konna tegevusest kirjutab osa-konna juhataja Jaanus Kala, metsapuhkuse edendamist riigi-metsas tutvustavad loodushoiu-osakonna töötajad Kerli Karoles ja Kaidi Maran.
Metsaomanike poolelt võtab sõna erametsaliidu Järvamaa tugiisik Ülle Läll ja reportaa-ži eduka metsatööstusettevõtte AS Lemeksi kohta toob lugejani Pille Rõivas.
HENDRIK RELVE
ajakirja Eesti Mets peatoimetaja
Ambla metsaühistu Jänedale kutsutud Soome palgiparvetajad, pildistatud kaks aastat tagasi.
TOOMAS LEMMING
T E E M E P A R I M A P A K K U M I S E !
tel 489 0696, 506 9966
faks 489 0697
OÜ Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda võib ka hüpoteegiga
koormatud kinnistuid)
Kasesaepaku ost,
hind 54,5 ja 57,5 €/tm.
www.eramets.ee
Õppepäev „Puit kui parim kohalik
energiaallikas?“
www.eramets.ee
Õppereis Lätimaale
Enne jahiseaduse muutmist peaks selgem olema, mida me tegeli-kult tahame muuta ja mida saavutada.
Uue ajastu saabudes paarküm-mend aastat tagasi oli selge, et ka jahinduses on muutused mööda-pääsmatud. Seegi oli aimatav, et vastuolud saavad olema teravad. Ja ikkagi on ehmatav kogeda te-gelikult kujunenud olukorda, kus vend ei tunne venda. Nüüd-seks valminud uue jahiseaduse eelnõu on ühe osa eesti rahvast omavahel vastandanud.
Kes küll oskaks veenvalt mää-ratleda olulisima – mis seisus on meie jahindus, kas ja kuivõrd va-jab see valdkond muutusi?
Nagu pimedad ja elevant
Mulle näib, et asjakohase hin-nangu andmine on olnud üli-malt subjektiivne, meenutades vana mõistujuttu, kuidas pime-dad hindud kirjeldasid elevan-ti. Kes sattus saba katsuma, ar-vas ta olevat nöörikujulise, jal-ga kombanu oli kindel, et ele-vant sarnaneb sambaga jne.
Nii arvab Andres Olesk 9. juu-ni Maalehes ilmunud arvamus-loos teadvat, et enamik praegu-si jahipiirkondi tegeleb jahituris-miga, s.o üle maaomanike pea-de käiva äriga. Ütleme siis nii, et ta katsub elevandi saba. Mul-le näib, et olukord on vastupidi-ne, s.t enamik ei tegele äriga – küllap on mulle elevandi mingi muu kehaosa katsuda antud.
Veel juhib Andres Olesk tä-helepanu mitmele hädale, mil-le põhjuseks “nõukaaegne ja-hinduse filosoofia”. Aga mõtte-viis, mis tähendas muu hulgas ka kiskjate hävitamist ja sõralis-te arvukuse suurendamist, ei ol-nud iseloomulik ainult sotsialis-mile, vaid kogu ajastule.
Veel vähem on riigikorraga seotud “enneolematud kah-
justused metsas ja põllul”. Samal perioodil, mil siinmail valitsenud jahinduse filosoofia soodustas põdra arvukuse kasvu ja ulatus-likke metsakahjustusi, tähelda-ti sama hoopis teistsuguse jahin-dusliku filosoofia taustal näiteks ka Soomes, Norras ja Rootsis.
Kas väike või suur piirkond?
Lühidalt ka “ülisuurtest jahipiir-kondadest”, mille minimaalne suurus on praegu Eestis 5000 ha. On see tõesti ülisuur Euroo-pa kontekstis? Tegelikult on Eu-roopas jahipiirkondade suurus väga varieeruv ja ka nende tä-hendus erineb.
Väikseimat jahipiirkonda või-maldavad Saksamaa seadused, kus nn Eigenjagdbezirk võib mõ-nel liidumaal olla minimaalselt vaid 75 ha. Aga samas pole sel-le omanikul või rentnikul palju-des olulistes küsimustes otsus-tusõigust, mis jääb ikkagi küm-neid tuhandeid hektareid katva nn hooldusühingu (Hegegeme-inshaft) tasemele.
Väga väikesed on ka Aust-ria jahipiirkonnad, minimaalselt 115 (keskmiselt 700) ha. Slovak-kias ja Ungaris on alampiiriks 2000 ha ja 3000 ha. Belgias on need näitajad 1000 ha (Fland-rias) ja 5000 ha (Valloonias), Rumeenias sõltuvalt regioonist 5000 kuni 10 000 ha jne.
Andmed on võetud mullu il-munud kapitaalsest teosest “Eu-ropean ungulates and their ma-nagement in XXI century”, kus antakse ülevaade pea kõigi Eu-roopa riikide sõralis-te faunast,
jahiviisidest, seadustest, prob-leemidest.
Kokkuvõttes, kus on näidatud tähtsamad kiiret muutmist vaja-vad ebakohad, nimetatakse ka mitme riigi liiga väikesi (s.o kü-titavate liikide kodupiirkonda-dest väiksemaid) jahipiirkondi, mis takistavad ulukiasurkonda-de koordineeritud suunamist.
Uluk on enamikus riikides nagu meilgi peremeheta vara ehk res nullius. Sellest tulenevalt oleks lubamatu, et meie ulukipopulat-sioonide saatuse üle saaks otsus-tada, nagu plaanitakse, vaid kaks huvigruppi – jahimehed ja maa-omanikud. Näiteks metskits pole ju vaid jahiobjekt ja ammugi mitte metsakahjur, vaid ka me maastik-ku kuuluv ja seda ilmestav uluk.
Muidugi on metskits ka suur-kiskjate põhiline saakloom. Hun-disse suhtub suur osa jahimehi ja maaomanikke, kellele tahetakse kogu vastutus jätta, veel teada-gi kuidas – tõrjuvalt. See erineb Eesti riigi kui ELi liikme suhtu-misest hunti ja tema toidubaasi. Ikkagi peab seega ka riik hoolit-sema kitse säilimise eest.
Nn hunditoit vajab omakorda toitu ja sellest tulenevad metskit-sekahjustused. Ulukikahjustuste hüvitamise osas on maaomanike nõudmised igati õigustatud.
Jahirent ja hüvitised
Milline peaks olema jahirent ja millised hüvitised, pole veel sel-ge, aga peab arvestama, et siin on valulävi, mille ületamisel võib kaduda kontroll jahipida-mise seaduslikkuse üle.
On teinegi oht, mis veelgi olulisem – äri osatähtsuse kasv jahinduses. Vajadus omada roh-kem raha jahirendi maksmiseks ja/või ulukikahjustuste hüvita-miseks võib tähendada vaese-mate jahimeeste eemaletõrju-mist ja jahiturismi osatähtsuse suurenemist jne.
Valdu Reinaas kirjutas eel-mises Metsalehes, et Rootsis on jahimaade rendiks keskmi-
selt 5 eurot 1 ha kohta. Minu jahiseltsi rent oleks Rootsi keskmisena üle 1800 euro isiku kohta praeguse 35eu-rose maksu asemel. See teeb murelikuks. Niisugune hind
oleks siinmail mõelda-matu.
Võiks küll oleta-da, ja seda on rõ-
hutanud ka uue seaduse ideo-
loogid, et hind kuju-
neb nõud-mise ja
pakkumise vahekorrast, mis-tõttu siinsed rendihinnad jäävad madalamaks. Sama loogika jär-gi on ju arvatud, et siinses toidu-poes kulub vähem raha kui mõ-nes rikkamas ELi riigis.
Eks paljud Maalehe lugeja-test on sattunud näiteks Berlii-nis toidupoodi ja avastanud, et sealne kaup on siinsest odavam – ei kehti see loogika, mis teha.
Rahasuhted ja inimsuhted
Palju küsitavusi tekitab maa-omanikule õiguse andmine jahi-piirkonna kasutaja välja vaheta-da. Jahiseaduse eelnõu koosta-jad on muu hulgas kirjutanud, et: „…praegune seadus ei või-malda kohalikul kogukonnal mi-dagi ette võtta, kui jahipiirkon-na kasutaja tõrjub erinevatel eesmärkidel kohaliku kogukon-na jahindusest eemale…”
Arvan minagi teadvat mõn-da niisugust olukorda, aga seda tüüpiliseks nimetada on liig. Ja-himehed pelgavad hoopis vastu-pidist olukorda ja nimelt seda, et maaomanikul tekib võimalus ee-male tõrjuda senised vaesevõitu jahimaa kasutajad.
See uue jahiseaduse säte teki-tab üleüldse palju küsimusi, mil-lest peatuksin ühel. Mis kritee-riumidele peaks vastama üks so-liidne jahirentnik, s.o jahiselts, kelle valiks praeguste “lurjuste kamba” asemele maaomanike ühendus? Küllap ta peaks ole-ma koostööaldis, ent ka jõukus võiks olla positiivne näitaja.
Aga jahimeeste hulgas on hulk rahvast, kes sellele olulise-le kriteeriumile ei vasta.
Jahiseltsis nagu igas inimes-te ühenduses on oma hierarhia. Minagi pean end jahinduse asja-tundjaks, aga ometi vaatan alt üles mitmele oma jahiseltsi eaka-le liikmele. Oleks ääretult kahju, kui niisugune sisuline hierarhia asenduks formaalsega, s.o raha-koti paksusest sõltuvaga.
Maaomaniku jahiõigus
Kindlasti on jahinduses vaja muutusi, aga need tuleb enne seaduseks vormistamist selgeks rääkida. Päris selge pole ju ka maaomaniku jahiõigus, mida taastada tahetakse.
1934. aasta jahiseadusega said maaomanikud tõesti võima-luse omal maal küttida väikeu-lukeid, täpselt nagu praegugi. Suurulukeid siis meie metsades piisavalt ei leidunud. Oli ka või-malus oma maid rentida, aga kuivõrd seda kasutati, ma ei tea.
Maaomaniku jahiõigus pole kusagil absoluutne. Milline see siinmail ikkagi olema peaks?
Avaldatud lühendatult, tervik-
teksti leiab www.maaleht.ee
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 A R V A M U S 7
Vaid süüdistused ei veena
Statistikaamet teatas mullusest raiemahust, mis on üle aasta-te jälle nii suur, et metsaomanike passiivsust pole ilmselt vaja enam kurta. Kuna raiemahuarv tugineb metsateatistele, ei saa siiski ütelda, et täpselt nii palju raiutigi. Aga suurenenud te-gutsemishuvi on nähtav.
Metsaomanikele endile on see üldine elavnemine nähtav ka sedakaudu, et nad on taas rohkem ettevõtjate vaateväljas. Kus raiekavatsus tekib, sinna jõuab kiirelt ka ostuhuvi.
Elavnemise märk on see, et potentsiaalsete puiduostjate nn skaala on laienenud ja metsaomanikele pakutakse puidu eest väga erinevat hinda – tasub olla ettevaatlik ja lähimast metsa-ühistust uurida tegelikke hinnatasemeid. Teine soovitus, mida metsaasjamehed inimestele jagavad, on uurida pisutki selle ettevõtja tausta, kellega kaupa tegema hakatakse.
Lõpuks näitab elavnemist ju seegi, et jälle on rohkem kos-ta hääli, et raiuma peaks hoopis vähem. Jääb mulje, et Ees-tis võiks lausa normaalse metsamajanduse indikaatoriks võt-ta selle emotsionaalse hirmu, nagu saaks Eestis mets kohe otsa...
Raiemaht kasvas eelmisel aastal nii riigimetsas kui eramet-sas. Kahjuks ei vaatle statistika erametsa arvu lähemalt ja tea-da ei ole, kui suur osa selles elavnemises on üksikisikuist met-saomanikel, kui suur firmadel. Samuti ei ole teada, kui suures ulatuses täpsemalt on raiemahu kasvu mõjutanud riigimaade enampakkumised.
Oletada annab, et see mõju võib arvestatav olla. Alles hilju-ti rääkis üks metsaomanik, kuidas tal enampakkumistele asja ei ole, kuigi ta on mitme müüki mineva metsatüki piirinaaber. Põhjus, miks ta oksjonitest osa ei võta, on kõrged hinnad – seal on raha läinud liikuma.
Kui endiselt riigi omandis olevate metsamaade müügist rääkida, tasub vahel heita pilku ka nn looduskaitsemaade omanike avalduste nimekirjale, mis on avalikult olemas kesk-konnaministeeriumi kodulehel internetis.
Nimekiri, mida ametlikult nimetatakse “Kinnisasja oman-damise avalduste laekumise järjekorraks”, seati sisse pä-rast seda, kui lõppes looduskaitsemaade vahetus ja otsusta-ti, et riik hoopis ostab eraisikutelt need maad ära.
Kuna riigil aga selleks raha ei jätkunud, anti seoses riigimaade enampakkumistega looduskait-semaade omanikele võimalus osta maid eelisõigusega enam-pakkumiselt ja kasutada os-tul oma looduskaitsemaa väär-tust.
Selle nimekirja, õieti jär-jekorra esimene ots on ikka veel 2004. aastas, aga sada-kond avaldust on lisandunud just 2010. ja 2011. aasta jook-sul. Elavnemine ju seegi.
Hoog on nii suur, et metsakonsulendid imesta-vad – tavaliselt tuleb met-satöödesse suvel vaiksem aeg, aga tänavu polevat se-dagi vaikust.
Vaikuseaeg metsas on möödas
Ilmub iga kuu viimasel neljapäeval
Toimetaja Viio Aitsam, tel 489 4117 või 526 9787, e-post: [email protected]
Reklaam Enn Viidik, tel 661 3338 või 5648 3472, faks 661 3343, e-post: [email protected]
TIIT RANDVEER
ulukibioloog,maaülikooli
dotsent
ELMO RIIG, SAKALA/SCANPIX
www.eremka.ee
Janek Jõesaar tel 511 8348Meelis Meigo, tel 5343 1486
Niidu 17, Pärnu 80010
Metsakinnistute ostmine!Lisaks veel kõik, mis metsandusega seotud:Aitame tellida metsainventeerimisandmeid!Ostame kasvava metsa raieõigust!Ostame metsamaterjalide sortimentatsioone!Pakume raie- ja kokkuveo teenust!Aitame korraldada metsamaterjali transporti!
METSALEHT Nr 7 (138) 28. juuli 2011 8 M E T S A - A A S T A
Otsime suurimat pesa ja asurkonda Kelle metsas on kõrgeim kuklasepesa? Kelle metsas on kõige suurem kuklaseasurkond (kõige roh-kem pesi)? Kõrgeima pesa puhul ootame kõrgusmõõtu, asukohta. Abiks oleks joonis või foto. Asurkonna puhul mõtleme pesade arvu metsakinnistu või väiksema pindala kohta. Lisaks ootame huvitavaid tähelepanekuid metsakuklaste elust-olust, käitumisest, pesadest. Võistlustingimus: arvesse lähevad vaatlused, mis on tehtud oma metsas või oma pere metsas. Auhinnad: kõrgeima pesa leidjale auto-GPS, paljude pesade leidjale käsi-GPS metsas orienteerumiseks (toetab OÜ Jakari Mari-ne). Lisaks eriauhind Maalehelt põnevaimate kuklaseteadete eest. Võistlustöid ootame kas postiga (Maaleht, Narva mnt 13, 10151 Tallinn) või e-postiga ([email protected]). Võistlus kestab 30. septembrini.
KESTAB KUKLASTE UURIMISE VÕISTLUS: kelle metsas on huvitavaid sipelgapesi?
SIPELGASUVI
Mida metsaomanik teadma peaks? Põhiline on see, et lage-raie kuklaseasurkonna alal jätab nad nälga.
Kindlasti peaks metsaomanik teadma, et sipelgate, mesilas-te, kimalaste ja teiste sotsiaalse-te putukate seisundit ei hinna-ta metsas või aias liikujate arvu-kuse järgi. Need ringisebijad on suguvõimetud töölised, kes täi-davad oma funktsiooni pesa kui superorganismi normaalseks toimiseks.
Pesa ja seal elava pere seisun-dit tuleks hinnata hoopis pesas peidus olevate emade arvukuse järgi, aga neid me väljas enamasti ei näe. Enamiku sipelgaliikide pe-sades on tavaliselt ainult üks ema-sipelgas, nagu mesilastarus on üks emamesilane, ja kui see huk-kub, siis on sageli ka pere määra-tud hukule. Seega on pered tihti väga kergesti haavatavad.
Tava- ja eriolukord
Kui hindame olukorda elujõu-liste perede suuruse ja arvuku-se järgi, võib hinnang ekslikult olla palju kordi parem kui tege-likkus. Näiteks ühe meemesila-se ema kohta on suveperioodil peres 30 000–50 000, kimalas-tel 50–300 töölist.
Metsakuklase elujõulistes pesades on 1000–2000 mune-vat emasipelgat ja 5–6 miljo-nit töösipelgat. Nõrkades pesa-des on järele jäänud ainult ük-sikud emad ja mõni tuhat töö-sipelgat. Seega on võimalus hin-nata ka metsakuklaste seisundit tegelikkusest tuhandeid kordi paremaks.
Samas on vaja teada, et tava-olukorras käib elujõulisest pe-sast väljas ainult 10–15% töö-sipelgaid, ülejäänud on hõiva-
tud pesa sisetöödega või puhka-vad seal.
Eriolukorras on pere suuteli-ne mobiliseerima välitöödele aga kuni 65% töösipelgatest. See toi-mub, kui on leitud suur ja väär-tuslik toiduobjekt, milleks võib olla kahjurputukate masspal-junemiskolle. Sipelgapere võib forsseerida suure osa perest või asurkond kolossaalse hulga va-rujaid kahjurikolde likvideeri-misele. See teebki kuklased väga väärtuslikeks metsasanitarideks.
Puude tähtis roll
Lageraielangile jäänud või talla-miskoormuse tõttu nõrgenenud pesad on sunnitud panustama ja ära kulutama kogu oma res-sursi, s.o 65% võimalikest välis-töölistest, et tagada perele uus toidubaas.
Kui seda on vaja teha ainult karude, rähnide või metssigade kahjustatud pesadega, suudetak-se ema- või tütarpesade toel toi-me tulla. Kui pesad jäävad näl-ga aga kogu lageraielangil, siis on sunnitud isegi sipelgariik ka-sutusele võtma karmid säästu-meetmed, et tagada asurkonna elu kõige napimate ressursside-ga langil või võtta ette läbimurre vabale territooriumile (sellest oli juttu ka eelmises Metsalehes).
Metsaomanik ei tohiks jät-ta oma sõpru nälga. Sipelgate põhitoit tuleb metsast, nad ise kasvatavad lehetäisid ja lüpsa-vad neilt suhkruterikast nestet, koguvad sellest oma talvevarud. Nad kasvatatakse tavaolukorras ainult keskealistel ja raieküpse-tel puudel, nii ei põhjusta täid enam ka puudele kasvuhäireid.
Kuklaseasurkondades tehtud lageraie jätab asurkonnad nälga sellega, et langetatakse ka lehe-täipuud. Ümberkolimine kõrval-
asuvasse metsa, kui see on hõi-vatud samuti sipelgatega, ei tule kõne alla, sest iga pesa, iga asur-kond kaitseb oma territooriumi.
Viimases hädas on nad sunni-tud kasvatama lehetäisid nii is-tutatud kui ka ise kasvama haka-nud puudel ja nende juurtel. See kurnab noori puid tugevasti.
Sageli kolitakse ka meie ae-dadesse või kuusehekkides-se. Nälga jäänud kuklaste saa-giks võib langeda terve mesila, kui mesilaomanik transpordib
pahaaimamatult mesila peakor-je ajaks lageraielangile.
Metsaomanik peaks veel teadma, et metsakuklased: on odavaim ja efektiivseim bio-tõrje viis; on polüfaagsed, eelkõige rööv-toidulised putukad, kes hävita-vad suve jooksul 10–75 kg val-davalt kahjurputukaid; on need, kelle korjeterritooriu-midel on vähem puuke; on metsasanitarid, kes tarbivad ära metsas hukkunud loomad;
kolivad ise sinna, kus neid vajatakse; osalevad efektiivselt metsa-koosluste mullatekkeprotsessi-des nagu vihmaussidki mulla aereerimise, mineraalse ja orgaanilise ainese segamisel; osalevad efektiivselt metsa-uuenemisprotsessides metsa-aluse kamara mineraliseerimisel; osalevad aktiivselt seemne-te ja seeneeoste levitamisel ja metsakoosluse mitmekesisuse suurendamisel;
osalevad metsa- ja rabataime-de, sh marjade tolmeldamisel; on head bioindikaatorliigid – toidu kaudu (1 t lehetäide nestet + 10–75 kg röövtoitu) akumu-leerub pessa kompleksselt kogu spekter keskkonnasaastet; on sotsiaalsed (=ühiskondli-kud) olendid, kes on elanud maal juba üle 100 000 000 aasta.
ANTS-JOHANNES MARTINmaaülikooli vanemteadur, PhD
mürmekoloog
Värskelt lageraiealale jäänud kuklasepesa. Kuklased on vallutanud mesitaru.
VIIO AITSAM
MESINDUS.EE
Tõnis Kiisa 515 0811Priidu Teppo 513 5350
Vasyl Protsiv
Vasyl Protsiv 516 5190
Tõnis Kiisa
Priidu TeppoPõlva
Järgmine Metsaleht ilmub 25. augustil.Info ja reklaam: Enn Viidik661 3338 või [email protected]
Kui GPS, siis ikka GARMIN!
GARMIN GPS ametlik maaletooja Jakari Marine OÜRegati 1, Tallinn | tel 638 9993 | www.jakari.ee
