Tule 30 76505 SaueHarjumaa

Masinad saadaval müügiesinduses “PEETRI TALUTEHNIKA” Põlvamaal Maaritsas.Info tel: 7970699, 5041986, 5266103www.talutehnika.ee

Tel. 6790 000, Fax. 6790 001info@forsmw.com www.forsmw.com

Enim ostetud metsaveohaagised! AS FORS MW

PiduridValgustusJuhtpuldid

FARMA pakub kõige suuremat lisavarustuse valikut! Uuri lähemalt meie kodulehelt www.forsmw.com

FARMA soovitab:

CT 5,3–9 CT 6,3–10

Soovitame järgnevaid tõstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma

C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m või FARMA C 5,3

noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mõlemad tõstukid on suurepärase

kinemaatikaga. Uus liigendsüsteem tagab jõulise tõstmise kogu tööala ulatuses.

Kõikidele metsaveohaagistele pakub Farma ketas- või trummelpidu-reid, kas ühel või kahel teljel. Peamine erinevus ketaspiduritel ja trum-melpiduritel on hooldus. Trummelpidurid vajavad tihedamalt hooldust kui ketaspidurid.

Pakume kõikidele metsaveohaagistele muganduvaid tulesid, mida on lihtne töötamise ajaks kokku panna, kaitstes tulesid vigastuste ja pu-runemise eest.

Farma pakub oma tõstukitele suurimat valikut juhtpulte. Valikus on: täishüdrauliline, pool-elektriline, madalsurve – servo ja täiselektriline „joystick“ juhtpult. Populaarseim on pool-elekrtiline juhtpult, mis kaa-lub vaid 10,5 kg. Antud pulti on kerge paigaldada ja mugav käsitleda, kuna tõstuki juhtimine toimub ainult 2 juhthoova abil.

C 5,3 C 6,3

Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised

on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis!

Need on unikaalse konstruktsiooniga

mudelid, mis tänu pöördtiisli juhtimise

konstruktsioonile, on suurepäraste ma-

nööverdamisomadustega. Nimelt on tiisli

pöördepunkt viidud kaitsevõrest tahapoo-

le, mis tagab metsaveoekipaažile suurepä-

rase pöörderaadiuse. Tugijalad on tugeva

konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea

stabiilsuse ja välistab ümberminekuohu.

Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel

on rataste ja balansiiri suuruses, kus 9-ton-

nisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja

10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning

tugevam rummu telg.

MÄRTS 2012

Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee

2

O S T A M E :• kasvava metsa raieõigust• metsamaterjali

P A K U M E :head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

O S T A M E :• metsakinnistuid

Margus Ritson, tel 503 0618

margus@artiston.ee

Taavi Saar, tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Hea metsaomanik!

Info:tel: 434 2330, 50 57 355

e-post: apmets@apmets.ee

Ostamemetsakinnistuid

ja kasvavat metsa

Kristiina Viiron

Tiinal on suvekodu juures ka tükk metsa, mille omanikuks ta sai ajal, mil maid õigusjärglastele tagastati. Vahel käib ta metsaservas jaluta-mas, kesksuvel hernekeppe murd-mas ning see on ka kõik. Milline tema mets täpselt on, seda Tiina ei teagi. Ta on küll mõelnud ühel päe-val metsa risti ja põiki läbi kõndida, kuid plaaniks see ongi jäänud.

Tiina ei ole erand. „Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku, aga metsa sihipärase majandamisega tegelevad neist suhteliselt vähe-sed,” tõdeb keskkonnaministee-riumi metsandusosakonna juha-taja Marku Lamp. Õnneks on siiski üha kasvamas ka nende inimeste hulk, kes peavad plaani oma met-sas ühel või teisel moel tegutseda.

Aga enne kui oma metsaga seoses tõsisemaid sihte seada ja tegevuskavasid paika panna, on tarvis oma metsa põhjalikult tunda.

Muidugi võib oma metsa ju ka ise sammhaaval läbi jalutada ja seal kasvavad puud üle lugeda, ent ametliku ja täpse ülevaate annab metsakorraldajate koosta-tav metsamajandamiskava, mis sisaldab metsainventeerimisand-meid ja kavandatavate tegevuste loetelu. Inventeerimise käigus paneb metsakorraldaja täpselt kirja puistu liigilise koosseisu, vanuse, kõrguse, boniteedi, kas-vukohatüübi, määrab ühesuguse iseloomuga metsaosade ehk eral-diste piirid. Lisaks kirjeldatakse kavas ka seda, kas metsa majan-damisel esineb looduskaitselisi piiranguid – seda juhul, kui kin-nistu asub looduskaitsealal.

Metsaomanik, tunne oma metsa ja sea sihte

Metsainventeerimisandmed edastab metsakorraldusfirma ka keskkonnateabe keskusele, kes kontrollib tehtud tööd ning kannab andmed ka metsaregistrisse https://register.metsad.ee/avalik/. Inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat.

Majandamiskava kui nõuandja „Kui metsaomanik teab, mis tema metsas kasvab, saab ta hakata ka tegevusi planeerima,” selgitab Marku Lamp. „Kui tegemist on tulundusmetsaga, on omanikul vabamad käed plaane seada – kas ta soovib metsa majandada, viia

kokku ümbritseva maastikuga või kujundada metsa kui ökosüs-teemi.”

Üldjuhul tellitakse metsain-ventuuriga koos ka metsamajan-damise kava, kus on kirjas metsa kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikud tegevused ning mis aitab metsaomanikul oma met-saga seotud eesmärke paika panna. Metsamajandamiskava ei ole kohustuslik dokument – uuen-dus-, harvendus ja valikraie tege-miseks peavad metsaregistris olema kehtivad inventeerimis-andmed. Kui kinnistu metsamaa pindala on väiksem kui kaks hek-

tarit, siis inventeerimisandmeid olema ei pea.

Sellegipoolest on soovitav metsamajandamiskava tellida, sest see annab tervikpildi metsa-varudest ja kavandatavatest raietest ning on metsaomaniku jaoks sõna otseses mõttes nõuan-dev dokument.

Mõlemat, nii metsainventeeri-mist kui ka majandamiskava saab tellida tegevusloaga metsakorral-dusettevõtetelt ning kõigil metsa-omanikel on võimalus taotleda ka toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava koostami-sele tehtud kulutustele sihtasutuse

Erametsakeskus (www.eramets.ee) kaudu. Kulud hüvitatakse kuni saja-protsendiliselt.

Erametsakeskuse kaudu saab metsaomanik taotleda hulka tei-sigi toetusi: metsa uuendamise toetust, Natura metsa toetust, kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetust jms.

Üleskutse ühistegevuseksToetuste saamiseks ei pea metsa-omanik metsaühistusse kuuluma, kuid Marku Lamp tõdeb, et kaalu-misel on olnud muuta toetuste maksmine võimalikuks vaid ühistu liikmetele. „Soomes on näiteks metsaomanikele kehtestatud lausa nn metsahoiumaks, mida kohalikud metsaühistud saavad kasutada piirkonna metsaoma-nike nõustamiseks ja koolitami-seks. Metsaühistutesse kuulub üle 90% metsaomanikest, mis või-maldab tagada, et metsaga tehakse teadlikumaid otsuseid,” selgitab Marku Lamp.

Seni on Eesti metsaomanikud ühistulises tegevuses enam kui tagasihoidlikud – metsaühistusse kuulub umbes 5% metsaomani-kest. „Oleme alati propageeri-nud, et tekiks metsaomanike ühistegevus,” märgib Lamp. „Enamik metsaomanikke ei ela oma metsa kõrval ja kui ta kuu-lub ühistusse, on tal kohapeal olemas partner, kes aitab metsa majandada.”

Ühistu kaudu saab organisee-rida näiteks puidu ühismüügi kor-raldamist, mis tagab metsaomani-kule parema hinna kui väikest kogust üksi müües. Samuti saab metsanduskonsulentidelt mitme-külgseid nõuandeid oma metsa

kohta, alates eesmärkide seadmi-sest kuni raiega seotud teabeni välja.

Ühistu kaudu on võimalik leida inimest/ettevõtet, kes aitab met-saomanikul tema metsas vajalikke töid teha. On ju metsaraiumiseks – olgu tegemist siis hooldus- või uuendusraiega – tarvis oskusi ja varustust ning kui endal neid pole, on otstarbekas usaldada töö asja-tundja hooleks.

Majandamine toob tuluMarku Lamp möönab, et passiivse majandamise tõttu on meil metsi majanduslikus mõttes ka hukka läinud.

„Mõeldakse, et ootan veel 20 aastat, kuni pensionile hakkan jääma, ja võtan siis metsa maha, aga selle ajaga on mets võib-olla oma väärtuse kaotanud. Kui praegu on tegu palgimetsaga, siis 20 aasta pärast saab sealt ehk vaid küttepuud,” toob ta näite, miks tasuks järgida metsamajan-duskavas antud soovitusi. Öeldu ei kehti üksnes lageraie puhul – ka kasvavas etapis tuleks metsa kujundada, kui omanikul on plaa-nis oma metsast tulu teenida. Kõi-gel omapäi minna lastes võib met-sast lihtsalt tihnik kasvada, läbi-mõeldult majandatud mets on aga kindlasti hea investeering.

Samas tuleb tõdeda sedagi, et mets jääb alati metsaks – seda nii raiudes kui ka raiumata jättes. Loobudes metsa elukäiku sekku-misest, teeb aeg lõpuks ikka oma töö ning vana metsapõlv asendub uuega. Kas metsapõlve elutee tulundusmetsas kulgeb inimese osalusel või mitte, on metsaoma-niku otsus.

Foto: Terje Lepp

Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Marku Lamp tõdeb, et oma metsas plaanide seadmiseks tuleb põhjalikult oma metsa tunda. Täpse ülevaate metsast ja seal kavandatavatest töödest annab metsamajandamiskava.

3

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) suunab keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnapro-jektide rahastamiseks riigi eelar-vesse laekuvaid siseriiklikke raha-sid ja Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid keskkonnaprogrammi elluviimiseks, samuti annab samal otstarbel laenu. Ligi 12 tegutse-misaasta jooksul on KIK aidanud keskkonda investeerida üle 600 miljoni euro. KIK-i toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast:

•• Eesti keskkonnatasud;•• Euroopa Liidu tõukefondid;•• Euroopa Investeerimis-

panga laenud (EIB) Eesti riigile;•• Eesti CO2 kvoodimüük,

tuntud kui roheline investeeri-misskeem.

Eesti keskkonnatasudest igal aastal toetusteks suunatav raha-summa on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnata-sudest. Jaotamise alusdokumen-diks on keskkonnatasude seadus, mis reguleerib saastetasude ja keskkonnamaksude kokku kogu-mist ja kasutamist.

„Praegu on meil keskkon-naprogrammis 11 valdkonda, mida me rahastame, nendeks on veemajandus, jäätmekäitlus, kalandus, merekeskkond, loodus-kaitse, metsandus, atmosfääri-õhukaitse, maapõu, keskkonna-korraldus, keskkonnateadlikkus ja maakondlike väikeprojektide programm. Alates aastast 2000 on KIK eraldanud suuremad sum-mad veemajanduse projektidele, mis moodustab 40% KIK-i toetus-test summas 159 miljonit eurot, ja jäätmekäitluse projektidele, mis moodustab 20% toetustest summas 54 miljonit eurot. Met-sanduse valdkonnale on eralda-tud 9% toetustest summas 33 miljonit eurot,” selgitab Kesk-konnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu.

„Toetuse taotlejaks võivad olla kohaliku omavalitsuse üksu-sed, äriühingud, keskkonnakait-sega tegelevad asutused või avaõiguslikud juriidilised isikud, samuti mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkon-nakaitselisi tegevusi. Füüsilised isikud KIK-ist toetust taotleda ei saa. Erametsaomanikega KIK otse ei suhtle, selleks vahenda-jaks on SA Erametsakeskus,” lisab Põdersalu.

ToeTused MeTsaoManiKeLeÜheks keskkonnaprogrammist toetuse saajaks on metsanduse valdkond, mille alla kuuluvad

Erametsanduse arendamine on Keskkonnainvesteeringute Keskuse üks prioriteete

ka investeeringud erametsade majandamisse. KIK-i metsan-duse programmispetsialist Arvi Toss nendib, et viimase kaheksa aastaga on Keskkonnainvestee-ringute Keskuse kaudu metsan-dusse investeeritud 24 miljonit eurot ehk 375 miljonit krooni, millest 75% on eri taotlejate kaudu erametsandusse läinud. Suuremaid toetuste saajaid met-sanduse programmis on ajava-hemikul 2004–2011 olnud seitse ning järgnevalt räägime neist ja sellest, milleks on toetust antud, pisut lähemalt.

sihtasutus erametsakeskus on loodud selleks, et toetada ja aren-dada erametsandust. Kõige enam vahendeid nõudev valdkond, mille jaoks KIK Erametsakeskuse vahen-dusel raha eraldab, on metsain-venteerimine ja metsamajanda-mise kava koostamine.

„Selleks, et metsas üldse midagi majandada, peab metsa-omanikul olema metsamajanda-mise kava, mille koostamise alu-seks on metsa inventeerimisand-med. Inventeerimine viiakse läbi takseerimise käigus, kus antakse puistu täpne kirjeldus ja selle põhjal koostatakse majandusli-kud ettepanekud selle kohta, mida ja millises ulatuses konkreetses metsas teha võib,” selgitab Arvi Toss. KIK toetab rahaliselt kogu protsessi alates aeropildistami-sest kuni metsamajandamise kava koostamiseni.

Lisaks äärmiselt kuluka metsa-

majandamise kava koostamisele toetatakse neid tegevusi, mis toovad metsaomanikule kulu, aga millest mingit otsest tulu saada ei ole. „Metsakasvatus on väga pikaajaline protsess, ka hea-del kasvukohtadel pole võimalik esimesed 30 aastat mingit tulu saada, kehvematel kasvukohtadel on see aeg veel pikem. Samas on aga tarvis teha kulutusi uue met-sapõlve rajamiseks ja noore metsa hooldamiseks.”

L isaks inventeer imisele antakse ka metsauuenduse toe-tust nii taimede ostmiseks kui ka metsakultuuri rajamiseks, metsa maaparandustoetust, korralda-takse metsa alast individuaal- ja grupinõustamist ning toetatakse metsaühistute tegevust. Korralda-takse ka eri koolitusi nii eramet-saomanikele kui ka laiemale üldsusele. Näiteks on projekti „Telemeedia sari „Kodumets”” vahendusel loodud saatesarjade „Sõida maale” ja „Osoon” tarvis mitmeid metsandusteemalisi teleklippe.

ToeTus TeaduseLe ja uuringuTeLeEesti Maaülikooli jaoks eralda-tavate summade eest toetatakse metsateadust. See hõlmab näiteks metsa kasvukäigu uuringuid, mille tarvis on üle Eesti loodud enam kui 700 püsiproovitükki, millel kasvavaid puid käiakse teatud perioodide järel üle mõõtmas, et saadud andmete abil modellee-rida metsa kasvu. Modelleerimise

abil on võimalik prognoosida, mil-line võiks üks või teine mets välja näha ja millist puidusortimenti sisaldada 10, 20 või 100 aasta pärast.

Viimasel 3-4 aastal on KIK rahastanud Maaülikooli tehtud metsakaitse alaseid uuringuid, keskendudes peamiselt invasii-vsete seenkahjustajate uurimi-sele. Üheks uurimisvaldkonnaks on olnud ka puiduenergeetika, millega seoses on uuritud alter-natiivseid võimalusi, kust on võimalik saada nii soojus- kui ka elektrienergia tootmiseks vaja-likku puitu.

Lisaks toetab KIK ka metsa-teaduse alast rahvusvahelist koostööd, mille üheks näiteks on kõrgetasemelise metsandusaja-kirja Baltic Forestry väljaandmises osalemine.

MeTsanduse andMebaasKeskkonnateabe Keskusele eral-datud metsandusega seotud sum-mad kuluvad peamiselt metsan-duse infosüsteemide loomisele ja arendamisele. Neist kõige oluli-sem on kindlasti metsaregister, kus on kõigi Eesti metsade kaardi-materjal koos takseerandmetega.

Keskkonnateabe Keskuse tege-vuse oluliseks osaks on ka erine-vate keskkonnaalaste aruannete ja raportite esitamine nii rah-vusvahelisel kui ka Eesti-sisesel tasandil. KIK on toetanud näiteks Eesti metsanduse ja süsinikuringe aruannete jaoks tehtud uuringuid. Korraldatakse ka üldisi uuringuid

ja ülevaateid Eesti metsadest, näiteks on Keskkonnateabe Kes-kuse tehtud põhjalik uuring metsa kasutamiseks puhkemajanduses rekreatiivse koormustaluvuse sei-sukohalt. Uuritud on laserskanee-rimise kasutusvõimalusi metsade inventeerimisel.

Tugi infojagajaTeLeeesti Metsaselts on mittetu-lundusühing, mis koolitab KIK-i toetusrahadega maakondlikke kõneisikuid, kelle ülesandeks on propageerida metsandust ja anda infot metsanduse kohta eri mee-diaväljaannetes. Eesti Metsaselts on ka iga-aastase metsanädala ja metsalooliste konverentside ning metsanduse tähtpäevadega seo-tud ürituste korraldaja.

Muuhulgas antakse välja ka trükiseid, näiteks raamatud met-sateadlastest ja metsandusega seotud ajaloolistest isikutest. Praegu on koostamisel metsa-omaniku juriidiline abimees, kus on sees kogu metsateemaline juriidika ja info selle kohta, mida metsaomanik peaks teadma met-saseadusest, sellest tulenevatest ja sellega kaasnevatest õigusak-tidest.

Keskkonnaministeerium pole Arvi Tossu sõnul viimastel aasta-tel küll KIK-ist raha taotlenud, aga varasematel aastatel on küsitud raha metsauuenduskohustuse täitmise kontrollimiseks ning arengukavade ja strateegiate väljatöötamiseks.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on oma tegevuses suunatud metsatööstusele ja puidu kasu-tamisele tööstuses ja ehituses. KIK on mitmel aastal toetanud EMPL-i projekte „Puuinfo” ja „Tee metsa”.

„Puidu, eriti just ehituspuidu kasutus on süsiniku süsinikurin-gest väljaviija ning seda propa-geerib Eesti Metsa- ja Puidutöös-tuse Liit erinevate puitarhitek-tuuri konkursside ning Puuinfo internetilehekülje kaudu, mis jagab muuhulgas juhtnööre selle kohta, kuidas puitu ehituses või-malikult efektiivselt kasutada,” selgitab Arvi Toss.

Liidu tegevus on suunatud ka puidukasutuse statistikale, koon-dades puiduteemalisi statistilisi andmeid, samuti on igal aastal koostatud Eesti puidukasutuse koondbilanss. Hetkel on kõige päevakohasemaks ülesandeks elektroonilise veoselehe loomise projekt, mis on praeguseks juba lõppfaasis ning peaks täielikult valmima juunikuus.

Eesti erametsaliit on metsaoma-nike organisatsioone ühendav katuseorganisatsioon, mis on seni taotlenud KIK-st raha iga-suguste ürituste korraldamiseks. Üheks näiteks on metsatelk, kus antakse inimestele tasuta met-sandusalast infot ja mis käib kevaditi ja suviti laatadel ning metsaüritustel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et metsandus on valdkond, kuhu investeeritavate vahendite hulk suureneb aasta-aastalt võrdeliselt huvi kasvuga.

„Keskkonnainvesteeringute Keskuse eraldatavad summad metsanduse programmile on järjepidevalt aastate kaupa tõus-nud, välja arvatud aastatel 2009 ja 2010 ehk nn masuaastatel. 2011. aastal jõudis kogusumma juba peaaegu 2008. aasta tase-mele. Alates 2004. aastast on jär-jepidevalt tõusnud ka taotluste arv,” märgib Arvi Toss, kelle sõnul kestab töö erametsade säästva arengu ja laiemalt ka metsanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks pidevalt edasi.

Kohe-kohe on lõppemas kesk-konnaprogrammi selleaastane esimene taotlusvoor, kuid huvi-tatutele, kes keskkonnale head soovivad, avaneb selleks uus võimalus suve lõpu poole.

Täpsem info nii taotlemise ja vaja-like dokumentide kui ka toetust saanud projektide kohta on leitav KIK-i kodulehelt www.kik.ee.

Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab ka metsanduse valdkonda, mille alla kuuluvad ka investeeringud erametsade majandamisse.

Foto: Siim Lõvi

4

Kui metsaomanik on otsustanud oma metsas toimetama asuda, tuleb tal esitada Keskkonnaame-tile metsateatis, kus on märgitud ära kõik tegevused, mida ta oma metsas teha kavatseb. Otsuse tegemise aluseks on metsain-venteerimise andmed, abiks ja toeks metsamajandamise kava, mis koostatakse metsainventee-rimise andmete põhjal.

Õige aeg metsainventeerimise tellimiseks on just praegu, sest heal tasemel tööde läbiviimiseks sobib aeg, mil lumevaip ei varja noori metsakultuure, mil puud on lehtes ja silmaga võimalik hin-nata liikide osatähtust, mil lühike päev ei sunni ruttama, mil pakane ei halva elektroonilisi töövahen-deid, mil metsateed on sõiduau-toga läbitavad ning jalgsirännak maatükile ei kuluta tunde.

Metsaomaniku aastaring on täis erinevaid tegevusi: talv on parim aeg raietöödeks, kevad külvi- ja istutustöödeks, suvi aga metsa hooldamiseks.

Et kõige selle jaoks oleks vajali-kud paberid õigeks ajaks aegsasti korda aetud, tulebki metsainven-

teerimisele mõelda just praegu, aga mitte siis, kui raiumise või istutamise aeg juba käes on.

VõTab naTuKe aegaMetsainventeerimise ja -majanda-mise kava tellimisel tuleb arves-tada, et töö tellimisest selle val-mimiseni kulub paar-kolm kuud. Miks nii? Ettevalmistatud plaani-materjalidega varustatud taksaa-tor paneb paika oma töögraafiku. Enamasti on tellimusi ees ootamas ja varasemad tuleb täita varem. Mõni hiljem tellitud töö võib valmida ka varem, kui kinnistu pindala osutub sobivaks, et seda logistiliselt liita mõne varem tel-litud, kuid samas kandis paikneva kinnistu inventeerimisega.

Pärast välitöö tegemist (met-saeraldiste piiritlemine, puistu koosseisu, vanuse, kõrguse, läbimõõdu, tiheduse, kasvuko-hatüübi määramine, kahjustuste hindamine jne) ja otstarbeka majandustegevuse kavandamist koostab taksaator metsakava pro-jekti, mille ta saadab tellijale tut-vumiseks-ülevaatamiseks. Nüüd on metsaomanikul ja taksaatoril

aeg suhelda, et oma küsimustele vastused saada.

Pärast arve tasumist laetakse metsaandmed üles Metsaregist-risse kandmiseks. Keskkonnateabe Keskuse spetsialistid kontrollivad andmeid ja teevad otsuse ühe kuu jooksul. Kui inventeerimine ja and-metöötlus on tehtud nõueteko-haselt, kantakse andmed Metsa-registrisse ja need muutuvad ametlikult kehtivaks. Pärast seda saabki kava omanikule saata.

Kaitsealal asuva metsatüki metsakava väljastamiseks on vaja kaitseala valitseja luba, kes kontrollib planeeritud majandus-tegevuse sobivust looduskaitse-liste eesmärkidega.

KasVaVa MeTsa TagaVaraMetsakava on piisavalt täpne ettekujutuse saamiseks kinnistu metsa olemist, seisundist ja majandamise võimalustest, kuid kasvava metsa raieõiguse müü-giks tuleks raieala ülepinnaliselt kluppida. Kasvava metsa taga-vara määramiseks ei ole olemas mõõteriista. Metsakavas esitatud kasvava metsa tagavara on arvu-

tatud puude kõrguste ja puistu tiheduse kaudu vastavalt arvutus-mudelitele. Iga keskmise näitaja puhul on antud vea piir, millest suurem ei tohi viga olla. Eksides mitme näitaja määramisel samas suunas, viga tagavaraarvutuses

summeerub, eksides eri suunas, tasandub. Metsakorraldamise juhend esitab tagavara määramise täpsusele nõude, et I rinde taga-vara viga ei ületaks keskealistes ja vanemates puistutes 20 % ning latimetsades 30%.

Just praegu on sobivaim aeg tellida metsainventeerimise ja -majandamise kava

Tuleb kindlasti vahet teha, et metsakavas on kirjas kasvava metsa tagavara, kuid sortimen-tide väljatulek moodustab sõltu-valt puuliigist ja puistu seisundist enamasti 70–85% kasvava metsa tagavarast. Ülejäänud 15–30% moodustavad jäätmed: puukoor (v.a küttel), sortimentide ülemõõ-dud, latv ja saagimisjäägid.

OÜ-st Metsabüroo saab met-sakava tellida kas elektrooniliselt kodulehe kaudu, kirja teel, tulles ise kohale meie kontorisse Tal-linnas või metsaühistute kaudu. Meie koostööpartnerid metsa-ühistud esitavad oma liikmete tellimissoovid ühtse nimekirjana, mille alusel saame pakkuda sood-samat hinda.

Lugupeetud metsaomanik, ükskõik kus Sa elad! Kui Sinu kinnistu kohta puuduvad Metsa-registris kehtivad andmed, võid pöörduda Metsabüroo poole – meie metsataksaatorid töötavad kõikjal Eestis.

2011. aastal Metsaregistrisse kantud erametsade andmetest on 35% inventeeritud Metsabüroos.

Pille MäerandMetsabüroo OÜ juhatuse liigeMetsabüroo OÜTel 610 9061; 525 6733 info@metsabyroo.eeVaata lähemalt: www.metsabyroo.ee

SAAREMAAL METSAKINNISTUTE JA METSAMATERJALI OST

Kontor: Saarte Metsamajanduse OÜRohu 5, 93819 Kuressaare Terminal: tel 5341 1444

tel 508 7200, 453 3994metsamajandus@gmail.com

www.metsamajandus.ee

OÜ Zeigo Service on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas majandustegevust Eesti turul aastal 1996.Oleme Jaapani fi rma Komatsu Forest ainuesindaja Eestis, mis tegeleb Komatsu (endine Valmet) metsatöömasinate müügi, hoolduse, remondi ja varuosadega. Aastate jooksul on fi rmast välja kujunenud professionaalne masinate, hoolduse ja varuosade pakkuja.Oleme abiks nii uute kui kasutatud metsatehnika müügi ja ostu teostamisel.

Komatsu väljaveotraktorite konstruktsioonis on ühen-datud ülim manööverdamisvõime ja suur kandevõime. Ei ole oluline, kui raskeks võib osutuda manööverdamine või kui tundlik on mets, teie kasumlikkus on alati opti-meeritud. Masinad sisaldavad endas uusimat väljaveo-traktori tehnoloogiat, mis on saavutatud aastakümneid kestnud pideva toote- ja tootmisprotsessi arendusega.

Komatsu harvesteride varasema konstruktsiooni täiusta-mine ja olulised uued eelised võimaldavad masina veelgi efektiivsemat kasutamist nii harvendamisel kui ka metsa-raiel. Masin omab konkurentsitult parimat jõudluse ja manööverdamisvõime kombinatsiooni, millega kaasneb ülim efektiivsus ja minimaalne mõju metsale.

Komatsu lõikepead on ülimalt kiired, intelligentsed ja kergesti kasutatavad ning samas endiselt ülimalt tugevad ja vastupidavad ning seda isegi väga tihedates suurte võradega puudega metsades.

Vaata lisa: www.valmet.ee

KOMATSUmetsatöömasinate müük, hooldus,remont ja varuosad

ZEIGO SERVICE OÜTelefon: +372 504 4964

Faks: +372 738 1965Aadress: Tamme 1 Tõrvandi Tartumaa

Pille Mäerand paneb metsaomanikele südamele, et nad telliksid metsakavade tegemise ära just kevadel ja suvel.

Foto: Metsabüroo

5

(Sobivad ka osaliselt raiutud ja hüpoteegigakoormatud kinnistud).

Info: Andrus Kalda, tel 510 3681, andrus@grundar.ee

Põltsamaal (Esku)Pärnumaal (Paikuse)Musta- ja valgelepa peenpalk 2,5m, Ø 10-20 cmMusta- ja valgelepa palk 3,1m ja 2,5m, Ø alates 20 cm

Info: Lauri Alu, tel 515 6884.

www. grundar.eeOÜ Grundar Puit, Lille 4, 80010 Pärnu, reg nr 10602390

Ostame kasvavat metsa, raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Metsa

ülestöötamine ja transport.

Metsaharvenduse OÜTel. 516 0843

aavo.pluss@mail.com

MeTsa TuLeb Majandada, eT Panna MeTs TuLu TeeniMa.Erametsaomanikul seostuvad metsamajandusega üldjuhul märksõnad metsa raie, kasvava metsa raieõigus, metsaistutus. Metsamajanduse tähendus on siiski laiem: seaduste põhjalik tundmine, metsaressursi hinda-mine, pikaajalise eesmärgi püsti-tamine, tegevuse planeerimine, metsakasvatus, metsahooldus, raietegevus, turustamine, met-sakaitse, metsavalve, riskianalüüs.

Erametsaomanik ei ole üld-juhul ise metsandusspetsialist. Metsamajanduse kõikide aspek-tide põhjalikuks selgekstegemi-seks kuluks aega ülikoolitaseme õppeprogrammi jagu ja mõned aastad praktikat lisaks. Isegi kas-vava metsa raieõiguse müük üksi vajaks metsandusse süvenemist sellisel määral, et teadmistelt võiks metsaomanik tööturul metsandusspetsialistiks kvalifit-seeruda.

Oleme kõik kuulnud, et täna-päeva majanduses valitseb spet-sialiseerumine ja suurtootmine – nii saavutatakse suurem efek-tiivsus ja kokkuhoid. Sama kehtib ka metsamajanduses.

Spetsialiseerumise tunnuseks on kõrgelt haritud ja kvalifitsee-ritud spetsialistide kaasamine, nende pädevus on keerukas metsa majandamises lausa hädavajalik. Suuremahulise tootmise põhitin-

gimusi on võimalikult suur toor-ainebaas, milleks on metsamaa ja sellel kasvava metsa kokku-ostmine.

Metsaettevõtted maksavad erametsaomanikele kinnistute eest tulu, mis ei tule kinnistu müüja rahakoti arvelt, vaid tee-nitakse tagasi tulevase efektiivse ja üksikasjadeni läbi mõeldud suuremahulise metsamajanda-misega. Seda kinnitab nii Eestis, Skandinaavias kui ka mujal maa-ilmas leviv tendents, mille järgi koonduvad kinnistud erametsa-omanike käest metsaettevõtete omandisse, kus mets alustab aktiivse majandamise läbi uut elu.

Ärge LasKe oMa MeTsaL raisKu MinnaEesti erametsaomanike käes on statistika järgi valdavalt küpse struktuuriga mets, sest majanda-mise järjepidevus erametsades oli okupatsiooni ajal soikunud.

Küps mets kaotab seistes oma väärtust, sest raugaeas puud sure-vad haiguste ja kahjurite leviku tõttu. Elujõudu kaotav küps mets on ka tormitundlikum. Viimasel

aastakümnel Eestit räsinud sage-dased tormid on seda tõestanud ja metsa märkimisväärselt raisku lasknud.

Näitena võib tuua Lääne-Viru-maal Vinni vallas eraomanikule kuulunud 10 ha suuruse majan-damata metsakinnistu, kus kümne aasta jooksul suurendas kuuse juu-remädanik ja ürask raisku läinud puude mahtu ligikaudu 200 tm võrra (kahju umbes 2500 eurot) ning nõrgestatud mets elas lisaks üle 2005. aasta jaanuaritormi, mille tõttu lisandus veel ligikaudu 400 tm (kahju umbes 4500 eurot). Näites toodud metsaomanik kao-tas kümne aasta jooksul igas kuus ligikaudu 60 eurot tulu.

Seetõttu on pidev majanda-misprotsess vajalik ka selleks, et mets püsiks elujõuline ja terve ning säästud ei väheneks asjatult.

osKus MeTsaga õigesTi KÄiTuda on KunsTNäeme oma töös iga päev puutu-matuid või näiliselt majandatud erametsi. Valdav osa erametsa-omanikest ei ole metsandusspet-

sialistideks spetsialiseerunud ja suure tõenäosusega ei kvalifit-seeru juba omandatud erialalt ringi ka tulevikus.

Eesti metsaomaniku passiiv-suse põhjus on ühelt poolt metsa-majanduse keerukus, metsaoma-nikud tajuvad õigustatult riske ja ohte isemajandamisel ja kasvava metsa raieõiguse müügil.

Teisalt ei taheta metsakinnis-

tut müüa, sest emotsionaalne aspekt kaalub üle rahalise tulu-kuse aritmeetika.

Erametsaomanikud, kes taha-vad säilitada sidet oma maa ja metsaga, jätavad üldjuhul tüki-kese metsamaast endale. Müü-mata metsaosa jääb ootama

Metsa mitte-majandamine ei ole säästlik tegevus ning kahandab metsaomaniku tulu.

Metsa tuleb majandada, et mets ei läheks raiskuMetsa säilitamine ja puutumatuna hoidmine suurendab selle riknemise riski. Paljudel erametsaomanikel ei ole aega, tahtmist, võimalust või oskust näha, kuidas nende metsal läheb.

Spetsialiseerumata erametsaomanikul on lihtne mets bioloogiliselt ja rahaliselt raisku majandada.

tulevikuotsuseid ja võimaldab tegeleda hobimetsandusega. Hobimetsandus annab metsa-omanikule pigem emotsionaalse laengu: oma tarbeks küttepuude tegemine, jõulupuu kojutoo-mine, metsa istutamine, metsa hooldamine, puhkuse veetmine, füüsilise töö tegemine, side esiva-nematega. Hobimetsandust võiks harrastada suhteliselt väikesel alal (kindlasti alla 10 ha), et jõud käiks üle. Kui midagi läheb viltu, ei ole kahjud loodusele ja rahakotile suured.

Magnus KarukäppLignator Mets OÜ metsaülemVaata lähemalt: www.mets.ee

Mets kaotab seistes oma väärtust, sest kahjurid ja haigused hävitavad raugaeas puid.

Foto: Lignator Mets OÜ

7

www.kinnistu.eeTelefon +372 501 7886

Parim koht põllu- ja metsamaa

müügiks!

www.ostametsa.ee on uus, eelmise aasta lõpus käivitunud oksjoniportaal, mis on täielikult pühendunud metsakinnistute ja kasvava metsa müügile.

Eestis on üle 90 000 metsa-omaniku, kuid paljud neist ei tunne ala spetsiifikat ning kee-ruline on teha pädevaid tehin-gud teadmata metsa väärtust ja tundmata valdkonda. Sattudes kokku kahtlase väärtusega metsa-ärikatega, kes lubavad kõrgeimat hinda, võib ilma jääda nii metsast kui ka rahast.

Ükskõik mis põhjusel metsa müües on eesmärk saada antud hetke parim pakutav ja õiglane hind. Aga kuidas leida usaldus-väärne ostja metsakinnistule, kes pakuks ka kõige paremat hinda?

Metsaomanikule on tähtis usaldus ja see, millised on tehingu läbiviimise juures ilmnevad riskid. Selleks ongi loodud spetsiaalselt metsakinnistute ja raieõiguste internetipõhine enampakku-miste keskkond, mille eesmärk on aidata erametsaomanikel metsa müügil oksjoni vahendusel pari-mat võimalikku hinda saada.

Oksjonitel osalemine on nii müüjatele kui ka ostjatele lihtne ja mugav. Internetioksjon tagab suure ostjate-pakkujate ringi, mis on üks eeldus parima hinna kujunemiseks. Avalikult veebis

korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted ja kokkuostjad. Juba korraldatud metsaoksjoni-tel on müüjad saanud alghinnast tuhandete eurode võrra suuremat tulu.

PeTTus on VÄLisTaTudInternetioksjoni puhul on pak-kujatel väga keeruline eelnevalt omavahel kokku leppida, mis pii-rini hinnatõstmisega minna, sest pakkumisel osalejad selguvad alles oksjoni jooksul. Kõik pak-kujad peavad end identima ID-kaardiga või pangalingi abil, mis tagab ka turvalisuse. Ostametsa.ee vahendusel on ostjalt võima-lik nõuda lisagarantiid tagatisraha näol ja portaali haldurid tagavad ausa enampakkumise toimumise.

Lisaks aidatakse müügile-pingute koostamisel ja tehingu nõustamisel, et sõlmitavad kok-kulepped saaksid nõuetekohaselt täidetud ning metsaomanike ja ostjate riskid raieõiguse ostul-müügil oleksid kaotatud.

Samas on portaalist võimalik leida ka põhjalikku informatsiooni müüdava kinnistu või kasvava metsa kohta.

KõigiLe MeTsaoManiKeLeOstametsa.ee-s saab oma met-sakinnistut või kasvavat metsa

müüa iga erametsaomanik. Vajalik on metsakava olemasolu ja kasvava metsa müügi puhul kehtiv metsateatis. Portaali kasutajatele ei ole määratud liikmemaksu ega muid tasusid. Tutvumisperioodil, mis kestab sügiseni, on oksjonite korralda-mine ning oma metsa müümine portaalis täiesti tasuta. Teate oksjoni toimumise kohta saa-vad kõik portaali andmebaasis olevad huvilised.

Ostametsa.ee on loodud koostöös haamer.net kesk-konna ja meeskonnaga, kellel on praegu juba üle nelja aasta internetioksjonite korraldamise kogemusi. Ostametsa.ee põhi-neb ka haamer.net-i väljatööta-tud tarkvaral, mida kasutavad varade realiseerimiseks paljud kohtutäiturid ja pankrotihaldu-rid. s.h Eesti Kaitsevägi.

Oksjoniportaali leiab aad-ressilt www.ostametsa.ee

Edukaid ja turvalisi metsa-tehinguid!

urme raadikwww.ostametsa.ee projektijuhtTel 508 2796urme@ostametsa.ee

Metsamüük sai oma veebikeskkonnaFoto: ostametsa.ee

avalikult veebikeskkonnas ostametsa.ee korraldatud enampakkumisel teevad sobiva alghinna puhul pakkumisi kõik Eesti suuremad metsaettevõtted ja

kokkuostjad ning see võimaldab saada oma metsa eest parimat hinda.

Pikaajalise metsatöökogemusega ettevõte pakub erametsaomanikele metsahooldustööde

teenust Saare maakonnas.

Propageerime ja toetame ühistulist metsade majandamist koostöös MTÜ Saaremaa Metsaühinguga.

Preste Grupp OÜimre.lossmann@gmail.com

5804 2746