Metsandusleht | kevad 2012

  • View
    237

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Metsandusleht | kevad 2012

Text of Metsandusleht | kevad 2012

  • Tule 30 76505 SaueHarjumaa

    Masinad saadaval mgiesinduses PEETRI TALUTEHNIKA Plvamaal Maaritsas.Info tel: 7970699, 5041986, 5266103www.talutehnika.ee

    Tel. 6790 000, Fax. 6790 001info@forsmw.com www.forsmw.com

    Enim ostetud metsaveohaagised! AS FORS MW

    PiduridValgustusJuhtpuldid

    FARMA pakub kige suuremat lisavarustuse valikut! Uuri lhemalt meie kodulehelt www.forsmw.com

    FARMA soovitab:

    CT 5,39 CT 6,310

    Soovitame jrgnevaid tstukeid meie uuest FARMA Generation 2 seeriast : Farma

    C 6,3 noole ulatusega 6,3 m koos teleskoop-pikendusega 1,1 m vi FARMA C 5,3

    noole ulatusega 5,3m ilma teleskoop-pikenduseta. Mlemad tstukid on suureprase

    kinemaatikaga. Uus liigendssteem tagab julise tstmise kogu tala ulatuses.

    Kikidele metsaveohaagistele pakub Farma ketas- vi trummelpidu-reid, kas hel vi kahel teljel. Peamine erinevus ketaspiduritel ja trum-melpiduritel on hooldus. Trummelpidurid vajavad tihedamalt hooldust kui ketaspidurid.

    Pakume kikidele metsaveohaagistele muganduvaid tulesid, mida on lihtne ttamise ajaks kokku panna, kaitstes tulesid vigastuste ja pu-runemise eest.

    Farma pakub oma tstukitele suurimat valikut juhtpulte. Valikus on: tishdrauliline, pool-elektriline, madalsurve servo ja tiselektriline joystick juhtpult. Populaarseim on pool-elekrtiline juhtpult, mis kaa-lub vaid 10,5 kg. Antud pulti on kerge paigaldada ja mugav ksitleda, kuna tstuki juhtimine toimub ainult 2 juhthoova abil.

    C 5,3 C 6,3

    Meie 9-ja 10-tonnised metsaveohaagised

    on eelistatuimad metsaveohaagised Eestis!

    Need on unikaalse konstruktsiooniga

    mudelid, mis tnu prdtiisli juhtimise

    konstruktsioonile, on suurepraste ma-

    nverdamisomadustega. Nimelt on tiisli

    prdepunkt viidud kaitsevrest tahapoo-

    le, mis tagab metsaveoekipaaile suurep-

    rase prderaadiuse. Tugijalad on tugeva

    konstruktsiooniga, mis tagab haagisele hea

    stabiilsuse ja vlistab mberminekuohu.

    Peamine erinevus 9-ja 10-tonnistel haagistel

    on rataste ja balansiiri suuruses, kus 9-ton-

    nisel haagisel on 400 mm laiused rehvid ja

    10-tonnisel on 500 mm laiused rehvid ning

    tugevam rummu telg.

    MRTS 2012

    Erilehe kujundas Eesti Pevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee

  • 2 O S T A M E : kasvava metsa raieigust metsamaterjaliP A K U M E :head hinda ning kvaliteetset metsa lesttamise ja transpordi teenust

    O S T A M E : metsakinnistuid

    Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

    Taavi Saar, tel 508 9955

    taavi@artiston.ee

    Hea metsaomanik!

    Info:tel: 434 2330, 50 57 355

    e-post: apmets@apmets.ee

    Ostamemetsakinnistuid

    ja kasvavat metsa

    Kristiina Viiron

    Tiinal on suvekodu juures ka tkk metsa, mille omanikuks ta sai ajal, mil maid igusjrglastele tagastati. Vahel kib ta metsaservas jaluta-mas, kesksuvel hernekeppe murd-mas ning see on ka kik. Milline tema mets tpselt on, seda Tiina ei teagi. Ta on kll melnud hel pe-val metsa risti ja piki lbi kndida, kuid plaaniks see ongi jnud.

    Tiina ei ole erand. Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku, aga metsa sihiprase majandamisega tegelevad neist suhteliselt vhe-sed, tdeb keskkonnaministee-riumi metsandusosakonna juha-taja Marku Lamp. nneks on siiski ha kasvamas ka nende inimeste hulk, kes peavad plaani oma met-sas hel vi teisel moel tegutseda.

    Aga enne kui oma metsaga seoses tsisemaid sihte seada ja tegevuskavasid paika panna, on tarvis oma metsa phjalikult tunda.

    Muidugi vib oma metsa ju ka ise sammhaaval lbi jalutada ja seal kasvavad puud le lugeda, ent ametliku ja tpse levaate annab metsakorraldajate koosta-tav metsamajandamiskava, mis sisaldab metsainventeerimisand-meid ja kavandatavate tegevuste loetelu. Inventeerimise kigus paneb metsakorraldaja tpselt kirja puistu liigilise koosseisu, vanuse, krguse, boniteedi, kas-vukohatbi, mrab hesuguse iseloomuga metsaosade ehk eral-diste piirid. Lisaks kirjeldatakse kavas ka seda, kas metsa majan-damisel esineb looduskaitselisi piiranguid seda juhul, kui kin-nistu asub looduskaitsealal.

    Metsaomanik, tunne oma metsa ja sea sihte

    Metsainventeerimisandmed edastab metsakorraldusfirma ka keskkonnateabe keskusele, kes kontrollib tehtud td ning kannab andmed ka metsaregistrisse https://register.metsad.ee/avalik/. Inventeerimisandmed kehtivad 10 aastat.

    Majandamiskava kui nuandja Kui metsaomanik teab, mis tema metsas kasvab, saab ta hakata ka tegevusi planeerima, selgitab Marku Lamp. Kui tegemist on tulundusmetsaga, on omanikul vabamad ked plaane seada kas ta soovib metsa majandada, viia

    kokku mbritseva maastikuga vi kujundada metsa kui koss-teemi.

    ldjuhul tellitakse metsain-ventuuriga koos ka metsamajan-damise kava, kus on kirjas metsa kasvatamiseks ja uuendamiseks vajalikud tegevused ning mis aitab metsaomanikul oma met-saga seotud eesmrke paika panna. Metsamajandamiskava ei ole kohustuslik dokument uuen-dus-, harvendus ja valikraie tege-miseks peavad metsaregistris olema kehtivad inventeerimis-andmed. Kui kinnistu metsamaa pindala on viksem kui kaks hek-

    tarit, siis inventeerimisandmeid olema ei pea.

    Sellegipoolest on soovitav metsamajandamiskava tellida, sest see annab tervikpildi metsa-varudest ja kavandatavatest raietest ning on metsaomaniku jaoks sna otseses mttes nuan-dev dokument.

    Mlemat, nii metsainventeeri-mist kui ka majandamiskava saab tellida tegevusloaga metsakorral-dusettevtetelt ning kigil metsa-omanikel on vimalus taotleda ka toetust metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava koostami-sele tehtud kulutustele sihtasutuse

    Erametsakeskus (www.eramets.ee) kaudu. Kulud hvitatakse kuni saja-protsendiliselt.

    Erametsakeskuse kaudu saab metsaomanik taotleda hulka tei-sigi toetusi: metsa uuendamise toetust, Natura metsa toetust, kahjustatud metsa taastamise investeeringutoetust jms.

    leskutse histegevuseksToetuste saamiseks ei pea metsa-omanik metsahistusse kuuluma, kuid Marku Lamp tdeb, et kaalu-misel on olnud muuta toetuste maksmine vimalikuks vaid histu liikmetele. Soomes on niteks metsaomanikele kehtestatud lausa nn metsahoiumaks, mida kohalikud metsahistud saavad kasutada piirkonna metsaoma-nike nustamiseks ja koolitami-seks. Metsahistutesse kuulub le 90% metsaomanikest, mis vi-maldab tagada, et metsaga tehakse teadlikumaid otsuseid, selgitab Marku Lamp.

    Seni on Eesti metsaomanikud histulises tegevuses enam kui tagasihoidlikud metsahistusse kuulub umbes 5% metsaomani-kest. Oleme alati propageeri-nud, et tekiks metsaomanike histegevus, mrgib Lamp. Enamik metsaomanikke ei ela oma metsa krval ja kui ta kuu-lub histusse, on tal kohapeal olemas partner, kes aitab metsa majandada.

    histu kaudu saab organisee-rida niteks puidu hismgi kor-raldamist, mis tagab metsaomani-kule parema hinna kui vikest kogust ksi mes. Samuti saab metsanduskonsulentidelt mitme-klgseid nuandeid oma metsa

    kohta, alates eesmrkide seadmi-sest kuni raiega seotud teabeni vlja.

    histu kaudu on vimalik leida inimest/ettevtet, kes aitab met-saomanikul tema metsas vajalikke tid teha. On ju metsaraiumiseks olgu tegemist siis hooldus- vi uuendusraiega tarvis oskusi ja varustust ning kui endal neid pole, on otstarbekas usaldada t asja-tundja hooleks.

    Majandamine toob tuluMarku Lamp mnab, et passiivse majandamise tttu on meil metsi majanduslikus mttes ka hukka linud.

    Meldakse, et ootan veel 20 aastat, kuni pensionile hakkan jma, ja vtan siis metsa maha, aga selle ajaga on mets vib-olla oma vrtuse kaotanud. Kui praegu on tegu palgimetsaga, siis 20 aasta prast saab sealt ehk vaid kttepuud, toob ta nite, miks tasuks jrgida metsamajan-duskavas antud soovitusi. eldu ei kehti ksnes lageraie puhul ka kasvavas etapis tuleks metsa kujundada, kui omanikul on plaa-nis oma metsast tulu teenida. Ki-gel omapi minna lastes vib met-sast lihtsalt tihnik kasvada, lbi-meldult majandatud mets on aga kindlasti hea investeering.

    Samas tuleb tdeda sedagi, et mets jb alati metsaks seda nii raiudes kui ka raiumata jttes. Loobudes metsa elukiku sekku-misest, teeb aeg lpuks ikka oma t ning vana metsaplv asendub uuega. Kas metsaplve elutee tulundusmetsas kulgeb inimese osalusel vi mitte, on metsaoma-niku otsus.

    Foto: Terje Lepp

    Keskkonnaministeeriumi metsandusosakonna juhataja Marku Lamp tdeb, et oma metsas plaanide seadmiseks tuleb phjalikult oma metsa tunda. Tpse levaate metsast ja seal kavandatavatest tdest annab metsamajandamiskava.

  • 3Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) suunab keskkonnatasude seaduse alusel keskkonnapro-jektide rahastamiseks riigi eelar-vesse laekuvaid siseriiklikke raha-sid ja Euroopa Liidu tukefondide vahendeid keskkonnaprogrammi elluviimiseks, samuti annab samal otstarbel laenu. Ligi 12 tegutse-misaasta jooksul on KIK aidanud keskkonda investeerida le 600 miljoni euro. KIK-i toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast:

    Eesti keskkonnatasud; Euroopa Liidu tukefondid; Euroopa Investeerimis-

    panga laenud (EIB) Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimk,

    tuntud kui roheline investeeri-misskeem.

    Eesti keskkonnatasudest igal aastal toetusteks suunatav raha-summa on erinev, sest see sltub otseselt laekuvatest keskkonnata-sudest. Jaotamise alusdokumen-diks on keskkonnatasude seadus, mis reguleerib saastetasude ja keskkonnamaksude kokku kogu-mist ja kasutamist.

    Praegu on meil keskkon-naprogrammis 11 valdkonda, mida me rahastame, nendeks on veemajandus, jtmekitlus, kalandus, merekeskkond, loodus-kaitse, metsandus, atmosfri-hukaitse, maapu, keskkonna-korraldus, keskkonnateadlikkus ja maakondlike vikeprojektide programm. Alates aastast 2000 on KIK eraldanud suuremad sum-mad veemajanduse projektidele, mis moodustab 40% KIK-i toetus-test summas 159 miljonit eurot, ja jtmekitluse projektidele, mis moodustab 20% toetu