MÄRTS 2013

Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.eeToimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee

Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga. Lati pikkus: 14”/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused:EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14”/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15”/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

Profi saag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus. Lati pikkus: 15”/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

EA3201S35A

EA3500S35B

EA4300F38C

EA5000P38D

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

CATCatalytic Converter

Easy Start

süsteemigavarustatud saagi onväga kerge

käivitada!

Ostame:kasvava metsa raieõigust

metsakinnistuid

metsamaterjali

Raieõiguste ostmisel raha kätte enne ülestöötamisega alustamist.

Pakume metsa ülestöötamist kompleksteenusena.

Teostame võsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

Renlog Eesti OÜ Argo Teral, ostujuht

tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

3

Praegu kehtiva seaduse kohaselt on maaomaniku õigusteks keelata oma kinnisasjal jahipidamine ning jahitunnistuse olemasolul pidada jahti väikeulukitele, kui temale kuuluva kinnistu suurus on vähe-malt 20 hektarit.

Uue jahiseaduse eelnõu koha-selt võib maaomanik endiselt oma maal jahipidamise keelata, kuid ta võib jahipiirkonna kasutajale seada ka tingimusi: näiteks, millal tohib jahti pidada, kas ja kuidas talle jahi-pidamisest teatatakse, kuidas ja mil määral ja tingimustel hüvita-takse jahilooma (põdra, kitse, hirve) tekitatud kahju jms.

Kõik niisugused tingimused pannakse eelduste kohaselt kirja jahipiirkonna ja omaniku vahelises lepingus, mille sõlmimine seadus-eelnõu kohaselt on jahipiirkonna kasutaja jaoks kohustuslik.

Samal ajal jätab seadus võima-luse jahipiirkonna kasutajale pidada jahti ka maaomanikuga kokku leppimata, seda juhul, kui

Mida on uuest jahiseadusest oodata maaomanikul

maaomand on tähistamata. Sar-nane kord on ka kehtivas seaduses.

AinulT oksAPuudKui maaomanikel ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu mingil põhju-sel sõlmida kokkulepet uluksõra-liste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kah-jude osaliseks hüvitamiseks maa-omanikele. Kahjude hüvitamise kohustus tekib jahipiirkonna kasu-tajal aga alles siis, kui maaomanik lubab oma kinnisasjal jahipidamist.

Samuti on eelnõuga sätestatud piirmäärad, millest suurem kahju kuulub hüvitamisele. Põllul peab kahjustatud ala olema suurem kui 100 m2. Metsamaal on see seotud tervete okaspuude arvuga hektari kohta, olenemata sellest, kas samal ala kasvab ka teisi kasvuko-hale sobivaid puuliike (nt segapuis-tud). Hüvitatakse ainult okaspuu-dele tekitatud kahju.

„100-eurone hüvitis rakendub siis, kui maa- vōi põllukultuurioma-nik on esitanud enne vegetatsioo-niperioodi ulukikahjude enneta-mise teatise ja juhul kui jahimaa kasutaja ei ole suutnud neid kahju-sid ennetada,” ütleb riigikogu kesk-konnakomisjoni jahiseaduse eel-nõu menetlemise eest vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling.

Seaduseeelnõus seisab ka, et maaomaniku kohustuseks on igal aastal teavitada jahipiirkonna kasutajat ohustatud objektidest ning omalt poolt rakendatud või planeeritud kaitseabinõudest. See võimaldab jahimeestel vastavalt tegutseda, et suuremaid kahjusid ära hoida.

Põllukultuuridele tekitatud kahjude hüvitamises niisugust selektsiooni nagu metsakultuu-ride puhul tehtud ei ole, osutab Palling. „On teada, et noor leht-

puu on näiteks kitse ja põdra maiuspala, aga selle kahjusid sea-duse kohaselt ei hüvitata. Samas on näiteks köömned metssea maiuspala, mille kahjusid uue jahiseaduse järgi asutakse hüvi-tama,” selgitab Palling.

ET sõlmiTAks lEPingudNimetatud 100-eurone hüvitis-summa on põhjustanud maaoma-nike seas palju nördimust, kuid tõenäoliselt jääb see muutmata ning rakendub eelnõus toodud kujul. Keskkonnaministeeriumi metsanduse- ja jahinduse nõu-niku Tõnu Traksi sõnul jääb see nii, et soodustada lepingute sõl-mimist. Nimetatud 100-eurose hüvitise taotlemise õigus raken-dub alles siis, kui maaomanikul ja jahipidajatel on leping on jäänud sõlmimata. „Osa kulusid jääb seega maaomaniku kanda, osa tuleb jahimehel maksta,” märgib

Fotod: Sven Arbet

Uus jahiseadus pidanuks plaanide kohaselt olema jõustunud, ent vaidluste tõttu on selle vastuvõt-mine toppama jäänud. Siiski on seadus jõudnud teise lugemiseni ning tõenäoliselt on oodata ka muudatusi. Võrreldes vana seadusega saab maaoma-nik senisest rohkem või-malusi jahipidamises kaasarääkimiseks.

takse eelnõukohaselt siis, kui sel-les saavad kokkuleppele maa-omanikud, kelle valduses on vähemalt 2/3 jahipiirkonna pind-alast. Kokkulepe tuleb vormistada ühise taotlusena. Nimetatud sea-dusepunktis on tehtud ettepanek, et jahimaa kasutaja väljavaheta-miseks oleks tarvis nii 51% maa-omanike (pindalapõhiselt) kui ka 51% maaomanike (omandi arvu põhiselt) nõusolekut. Pallingu sõnul tõenäoliselt nii see ka sea-duses rakendub.

Eelnõu kohaselt tekib maa-omanikel edaspidi ka võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasu-taja valimisel. „Kui jahipiirkond jääb vabaks, on sealsetel maa-omanikel jahipiirkonna kasutami-seks eelisõigus,” selgitab Traks.

Uue seadusega tekib maaoma-nikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata, st õigust pidada jahti ise või lubada jahipidamist sellest huvitatud isikutel. Eelkõige on suunatud see koprakahjustuste ära hoidmiseks.

AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Põlva tel 799 1474AS Lemeks Võru tel 782 1736AS Lemeks Valga tel 764 2278AS Lemeks Tartu tel 730 7907AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611www.lemeks.ee

OSTAME• METSAMATERJALI• KASVAVAT METSA• METSAMAAD

20 AASTAT USALDUSVÄÄRSUST

krisTiinA Viiron Traks, kõrvutades seadus eelnõud praegu kehtiva jahiseadusega. „Täna kehtiva seaduse alusel ei saa jahimehel kompenseerimise kohustust tekkida ja ta pole lepingu sõlmimisest huvitatud. Kui jahimees peaks aga igal juhul kõik metsa- või põllukahjud maa-omanikule kompenseerima, kaob maaomanikul huvi lepingu sõlmi-mise vastu. Seega on kogu võrdle-misi keerukas ja mõlemale osa-poolele tülikas osalise kompen-seerimise regulatsioon seadu-sesse kirjutatud eesmärgiga soo-dustada lepingute sõlmimist,” põhjendab Traks, miks rakendub hüvitise mehhanism just niisugu-sel moel. „Kui aga tõepoolest piir-konna kasutaja ei soovi sõlmida lepinguid ja maaomanikke ei rahulda ka see osaline kompen-seerimine, algatavad nad kasutaja väljavahetamise, lootes, et järg-mine kasutaja on vastutustundli-kum või taotlevad ise selle jahi-piirkonna kasutusõigust.”

Õigus senise jahipiirkonna kasutusõigus lõpetada saavuta-

Võrreldes vana seadusega saab maaomanik senisest rohkem võimalusi

jahipidamises kaasarääkimiseks.

4

Kotkas ei küsi pesa ehitamiseks metsa-omanikult luba

OSTAME

kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust

Heametsaomanik!

Heametsaomanik!

OSTAME :• kasvava metsa raieõigust• metsamaterjali

PAKUME :head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

OSTAME :

OSTAME :

PAKUME :

OSTAME :• metsakinnistuid

Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

„Tunnen oma metsi päris hästi, sest olen need risti-põiki aastate jooksul läbi käinud. Ütleksin, et igal ruutmeetril on mitu minu jala-jälge,” ütleb Vändra valla Kobra Jüri talu perenaine, metsaomanik Leili Mihkelson. Seepärast teab ta oma metsas kasvavaid taimi, seeni, samblaid, kollasid, samuti kaitsealuseid käpalisi, millest ükski ei kuulu küll I kaitsekategooriasse, kuid väärivad samuti säilitamist. Tema metsas on ka kaitsealuseid künnapuid, vanal haavatüvel kas-vavat sulgjat õhikut, erinevate räh-nide elupaiku, nende hulgas ka valgeselg-kirjurähni omi, samuti

Tulundusmetsas asuvate I kaitsekategooria liikide püsielupaikade eest metsaomanikule hüvitist ei maksta, ehkki metsa-omanikule kehtivad majandamisel ranged piirangud.

signE kAlbErg pesitsesid edukalt ta metsas händ-kakud. Kaks pesa kuuluvad hiirevi-udele.

Aga kõige märkimisväärsemad on I kaitsekategooriasse kuuluvad väike-konnakotkad, kelle pesad on kahel erineval kinnistul.

koTkAPEsA on mETsA uhkusMihkelsoni sõnul kehtib mõlemas konnakotkaste elupaigas juba ligi kümme aastat range kaitserežiim. Pesade ümber 100 m raadiuses on igasugune metsatöö keelatud ning kumbki sihtkaitsevöönd hõlmab umbes 3 ha suuruse ala. Moodus-tatud, kuid seni keskkonnaminis-teeriumis kinnitamata on üht pesa ümbritsev püsielupaik, mis koos-neks rangelt kaitstavast sihtkaitse-vööndist ja leebema režiimiga pii-ranguvööndist. Püsielupaiga kinni-tamisega jääks sihtkaitsevööndisse vana mets, kuid kotkapesa lähedu-ses olnud ja hiljuti maha võetud elektriliini võsastunud ala ning kaks kuusenoorendikku jääksid pii-ranguvööndisse. „Väljaspool pesit-susaega septembrist märtsikuuni tekiks piiranguvööndis võimalus ka

noorendike hooldust teha, mis metsa seisukohast oleks hädavaja-lik ega halvendaks sugugi kotka elupaika, kuid mis praeguse 100 m laiuse sihtkaitsevööndi alas jääb tegemata,” räägib ta.

Mihkelsoni sõnul eeldab see üksjagu loodusteadlikkust, et loo-duskaitsealust objekt ära tunda. On täiesti loomulik, et omanik kut-sub eriala spetsialisti (bioloogi, kot-kamehe jne) taime, seent, samb-likku, sammalt või suure risupesa omanikku kindlaks määrama.

„Teisena nimetaksin metsakor-raldajat, sest iga metsaomanik vajab oma metsast põhjaliku üle-vaate saamiseks inventuuri ja seda teevad taksaatorid ehk metsakor-raldajad. Kolmas võimalus, eriti lindude puhul, on linnuhuviliste

5

Ostab metsakinnistuid ja kasvava metsa

raieõigust. Pakume parimat hinda.

info: kalle @dammix.ee tel 5629 4011

juhuslik vaatlus ja jälgimise tule-musena leitud kaitsealuse liigi pesa. Sellisel juhul võib metsaoma-nik mõnda aega olla asjast mitte-teadlik,” nendib Mihkelson.

liik määrAb PiirAngudKui juhtub nii, et inimene leiab oma maalt või metsast mõne loo-duskaitsealuse liigi (või liigi, mille ta arvab looduskaitsealuse olevat), mille olemasolust ta oma metsas ei olnud enne teadlik, soovitavad keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni looduskasutuse spetsialis-tid Andres Järve ja Olavi Randver alati esimese asjana teavitada sel-lest kolme päeva jooksul keskkon-naametit, metsa- või maatüki asu-kohajärgsesse maakonda jäävat kontorit, kuna ei ole välistatud, et

leitud liik ja selle elupaik on ka loo-duskaitsega tegelevatele ametni-kele teadmata ning keskkonnare-gistrisse kandmata.

Piirangute rangus sõltub liigist. Automaatselt alates pesapuu leid-misest hakkab kehtima majanda-miskeeld ja ajaline liikumispiirang kõigi kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesapuude ümber. Üle-jäänud juhtudel on keelatud isen-dite surmamine, kahjustamine ja häirimine.

„Piisab ka sellest, et võimalusel teeb inimene talle huvipakkuvast ja oletatavalt kaitstavast liigist, tema pesapuust, kasvupaigast, vms pilti ja saadab selle e-kirjaga koos oma kontaktandmete ja nt ümbrus-konna lühikirjeldusega keskkonna-ameti maakondliku kontori loodus-kaitse bioloogile,” ütlevad loodus-kasutuse spetsialistid.

Järve ja Randver tunnistavad, et seda on ette tulnud ja tuleb arvatavasti ka edaspidigi, et tehakse metsatöid, olemata tead-lik pesapuust või kaitstavatest liiki-dest oma metsas. Kui nii on juba juhtunud, et kuigi raiutakse met-sateatise alusel, aga avastatakse siiski midagi, mida metsas enne polnud märgatud, siis on otstarbe-kas edasiste probleemide vältimi-seks ja süvenemiseks esimese asjana tööd peatada ning võtta ühendust keskkonnaametiga. „Ei tasu karta sanktsioone, sest üsna loogiline on, et kui teie ei olnud teadlik teie metsas olevast kaitse-alusest liigist ja teile on metsatöö-deks kinnitatud metsateatis, siis eeldatavalt ei ole see kaitsealuse

liigi esinemine teada ka loodus-kaitse spetsialistidele,” ütlevad ametnikud.

Metsaomanik saab tema met-sas kehtivatest piirangutest teada keskkonnaameti spetsialistidelt, maa-ameti avalikust kaardiraken-dusest ja keskkonnaregistri avali-kust teenusest, kuid nendest ei saa I ja II kategooria liikide leiukohtade ja püsielupaikade asukohainfot. Vajadusel saab teha põhjendatud päringu keskkonnateabe keskusele. Infot võib küsida näiteks kirjutades info@keskkonnainfo.ee aadressile.

Tulu jääb sAAmATANiipea kui on tõendatud, et kinnis-tul esinevad tõepoolest I kaitseka-tegooria loomaliikide pesapaigad, rakendub neile automaatne

riasse kuuluva liigi ega soovi omada tekkinud piirangutega ala, võib ta pakkuda seda maad riigile müüa,” selgitab Rammul.

Kui looduskaitse all olev maa-ala kuulub Natura 2000 võrgus-tikku, makstakse metsaomanikule metsaalade majandamisel saa-

Kaitse all

•• Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki.•• kaitsealused liigid jagunevad kolme kaitsekategooriasse. •• i kategooriasse kuulub 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katte-seemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.•• i kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigi-mis- ja pesitsuspaikade filmimi-seks ning pildistamiseks. •• Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keela-tud.•• i kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvu-kohad võetakse kaitse alla (kaitse-ala, hoiuala või püsielupaigana).

•• i kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib siht-kaitsevööndi kaitsekord ning kevadsuvine liikumispiirang.•• ii kategooriasse on arvatud 262 liiki, nendest sõnajalgtaimi 5, pal-jasseemnetaimi 1, katteseemne-taimi 112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 50 liiki.•• iii kategooria kaitsealuste tai-meliikide hulka kuulub 5 sõnajalg-taime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki.•• loomaliikidest kuulub iii kait-sekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki. Allikas: www.envir.ee

mata jäänud tulu kompenseerimi-seks toetust. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või projekteeritava ala piires asuva metsaala ühe hektari kohta on 60,08 eurot aastas ning sihtkaitse-vööndis asuva metsaala ühe hek-tari kohta 109,93 eurot aastas.

püsielupaik. Lendorava pesapuu ümber 25 m raadiuses, aga näiteks kaljukotka pesapuu ümber 500 m raadiuses. „Taoline automaatne kaitse rakendub vaid kotkaste, must-toonekure ja lendorava pesade ümber. Sellises püsielupai-gas kehtib looduskaitseseaduse paragrahvis 30 sätestatud sihtkait-sevööndi režiim ning liigi vajadus-test tulenev ajaline liikumispii-rang. Sihtkaitsevööndi režiim tähendab, et majandustegevus antud kinnistu osas on keelatud,” ütleb keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspet-sialist Üllar Rammul. „Seni kuni püsielupaika pole moodustatud, saab liiki kaitsta isendi kaitse põhi-mõtetele tuginedes koostöös maa omanikuga,” lisab ta.

Pärast kaitse alla võtmise mää-ruse jõustumist hakkavad püsielu-paigas kehtima maamaksusoodus-tused. Praegu Eestis kaitstavatest loodusobjektidest põhjustatud piirangute tõttu saamata jäänud tulu ei kompenseerita. Leevendava meetmena on piiranguvööndi maa ja hoiualade maa maamaks 50 protsenti maamaksumäärast ning sihtkaitsevööndite maa on maa-maksuvaba. „Kui omanik on leid-nud oma maalt I kaitsekategoo-

Fotod: Leili Mihkelson

Väike-konnakotka pesa ümber on 500-meetrine kaitsetsoon.

mullu koorunud ja pildi tegemise ajaks ligi kolme kuu vanuseks

saanud väike-konnakotka lennuvõimeline poeg oli pesast

umbes 130 m kaugusel.

6

„Ega metsaseaduses eriti metsa-omanikku majandama kohusta-vaid punkte ole,” tõdeb keskkon-naministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Rohkem reglementeerib seadus metsa majandamisega seotud tegevusi: kuidas ja millal raiuda, kuidas ja millega metsa uuendada jms.

Paar kohustavat punkti siiski on: metsaseaduse § 41ütleb, et metsaomanikul tuleb esitada met-sateatis metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nen-dest teada saanud. Metsakahjus-tuse puhul võib kaasneda ka kohustus võtta tarvitusele abi-nõud, et kahjustus likvideerida.

Teatis esitatakse keskkonna-ametile, kes teeb kahjustunud metsale ekspertiisi, milles kirjelda-takse metsa üldist seisundit ja antakse ka metsakaitselised abi-nõud kahjustuse likvideerimiseks.

Metsaomanikul tuleb metsakahjustus likvideeridaSelleks võib keskkonnaameti met-sanduse peaspetsialisti Marko Sahtli sõnul olla soovitus metsa raiuda, töödelda vastavate prepa-raatidega kändusid ja taimi, regu-leerida veetaset, soovitused met-sauuenduseks ja -võteteks jm sõl-tuvalt kahjustuse iseloomust.

„Metsakaitseekspertiisis kirjel-datud tegevused on metsaomani-kule kohustuslikud ning nende täit-mata jätmisel võib keskkonnaamet teha metsaseaduse järgi metsa-kahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks metsa-omanikule ettekirjutuse,” osutab Sahtel. Metsakahjustuse all pee-takse Sahtli andmetel silmas seda, kui metsaosa on metsakahjustuse tagajärjel oluliselt kahjustatud või isegi hukkunud.

„Metsakahjustused on loodus-likku päritolu, mida metsaomanik ise ei saa mõjutada, näiteks erine-vad putukkahjurid, seenhaigused, ulukite tekitatud kahjustused, üle-ujutused, tule- või tuulekahjustu-sed jne,” selgitab Sahtel, mida met-sakahjustuseks pidada. Ta märgib, et sageli on looduslikku päritolu kahjustused ka tagajärg metsa-omaniku valedele metsamajan-duslikele võtetele, näiteks kui hool-dusraiete käigus viiakse metsa täius nii madalale, et tekivad lume- ja tuulekahjustused. Või juhul kui lageraie käigus avatakse valitseva-tele tuultele langi serv, mille taga-

järjel üksnes ei teki ainult tuule-kahjustused, vaid kaasnevad ka putukakahjustused jne.

Metsateatis metsakahjustuse kohta tuleb esitada siis, kui puistu kasvutingimused on üleujutuse tagajärjel muutunud oluliselt: roh-kem kui 25% puudel on okka- või lehekahjustused, rohkem kui 5% puudest on tuule-, uluki- või tüve-kahjustus.

ei ole uuendamise võtete rakenda-mine kohustuslik.

Sama kehtib siis, kui hukkunud metsaosa asub kaitstava loodusob-jekti sihtkaitsevööndis.

Metsaseaduse § 25 punkt 8 ütleb ka, et kui metsa uuendamis-võtete rakendamine on kohustus-lik, aga metsaomanik jätab selle tegemata ning hukkunud metsa-osa ei ole ka looduslikult viie aasta jooksul uuenenud (ja tähtaega pole kummalgi juhul pikendatud), teeb keskkonnaamet metsaomani-kule ettekirjutuse uuendamisvõ-tete rakendamiseks.

Kui ettekirjutus ei ole märgitud tähtajaks täidetud, rakendab kesk-konnaamet sunnivahendit. Sunni-raha määramise korral on selle ülemmäär 1300 eurot ühe hektari kohta.

Marku Lamp märgib, et üldju-hul on metsaomanikud ise huvita-tud kahjustuse likvideerimisest, et mitte kannatada majanduslikku kahju. Lamp täpsustab veel, et eks-pertiis võib anda metsaomanikule kahjustuse puhul võimaluse raiuda nooremat metsa, kui muidu met-saseadus võimaldab, samuti teha lageraiet suuremal pindalal, kui muidu metsaseadus ette näeb.

Tormis, aga ka tulekahjus kan-natada saanud puistu puhul on kiire kahjustuse likvideerimine vajalik, et vältida sellele tavaliselt järgneda võivat üraskirüüstet.

Brushwood OÜHakkepuidu tootmine ja müükRaie- kokkuvedu- hakkimine

AAstARingi ja Üle eesti

OstAme

võsa ja lehtpuistu raieõigustvirnastatd võsa ja raiejäätmeidküttepuid (pikkus ≥ 3 m)

mÜÜme HAkkepuitupuidu HAkkimise teenus

e-post: allan@energywood.eetel: 50 82 501

üle Eesti: tel 507 2544 www.erametsa.ee

ostameMETSAKINNISTUID

Praegu kehtiv metsasea-dus üldiselt ei kohusta inimest oma metsa majandama. Teatud puh-kudel võib see kohustus aga tekkida, näiteks siis, kui torm või üleujutus teeb metsale liiga.

krisTiinA Viiron

Mets peetakse hukkunuks, kui tuule, seenhaiguste, putuka- või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa täius langenud alla 30%.

uus mETs kAsVAmAHukkumise puhul võib metsasea-duse § 25 järgi kaasneda ka kohus-tus rakendada kahe aasta jooksul

metsauuendamisvõtteid (istutus, külv, maapinna ettevalmistus, loo-duslikule uuendamisele kaasaaita-mine), seda siis, kui hukkunud metsaosa pindala on vähemalt 0,5 hektarit. Uuendusvõtteid raken-dama ei pea, kui keskkonnaameti metsauuendamisekspertiisi koha-selt on hukkunud metsaosas tekki-nud looduslik uuendus või kuulub metsaosa metsatüüpi, mille puhul

kui torm metsa maha murrab, tuleb omanikul kahjustus likvideerida.

Foto: Andres Putting

7

Info:tel: 434 2330, 50 57 355

e-post: apmets@apmets.ee

Ostamemetsakinnistuid

ja kasvavat metsa

Et kunagi rajatu ei hävineksKui teie metsas on end kunagi metsavennad varjanud, puudel on näha vaigutamisjälgi, teie val-duses on metsastunud park või leidub teie met-sas midagi muud, mis mahub metsandusliku pärandkultuuri mõiste alla, on võimalik nende tarvis taotleda toetust.

krisTiinA Viiron

Erametsakeskuse arendusspetsia-list Priit Jõeäär ütleb, et toetatav objekt peab olema seotud metsan-dusliku tegevusega või on puistul olnud näiteks seos mõne aja-loosündmusega.

Toetus on mõeldud paiga korda tegemiseks, hooldamiseks, säilita-miseks, arhiiviandmete kogumise, eksponeerimise jms tarvis tehtud kulutuste katmiseks. Objekt ei pea olema laia avaliku huviga, see võib olla ka väikse kohaliku tähtsusega ala. Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul paika ligipääsu tagama, kuid ta ei pea kohta avali-kult reklaamima.

Jõeäär märgib, et menukaimaks on praegu osutunud ajaloosünd-musega seotud puistud ja metsas-tunud pargid. „Möödunud aastal 14-st toetatud pärandkultuuri objektist oli viis metsastunud parki ja ajaloolisi puistusid samuti viis,” loetleb Jõeäär.

Tema sõnul tehti toetuse maks-mise algusaastail (toetust maks-takse alates 2007. aastast, alates 2009. aastast peab toetatav objekt olema metsandusega seotud) palju väikseid objekte korda, toe-tussummad olid ka väiksed ning seetõttu jagus toetust väikeste summadena päris paljudele. Nüüd on aga kujunenud nii, et korrasta-takse suuremaid objekte, tööd on suuremahulised ja seetõttu on ka kulud ja toetussummad suuremad, ent neid jagub vähematele isiku-tele. „Aastas keskeltläbi 10 inimest saab toetust,” märgib Jõeäär, et kokkuvõttes on välja jagada ikka samas mahus raha kui varem.

Objekti, mille tarvis on soov toetust taotleda, peab eelnevalt hindama metsanduskonsulent.

„Kui konsulent leiab pärandkul-tuuriga sidususe ära ega meiegi seda ümber lükkama hakka,” osu-tab Jõeäär, et konsulendi otsus on oluline.

Maksimumsumma, mida ühe objekti kohta makstakse, on 3196 eurot. Töid ei pea omanik ise tegema, vaid võib neid ka tellida.

PArk jA kATsEkulTuur Noarootsis Vööla külas elav Veljo Heinmets on üks neist viiest, kes mullu metsastunud pargi hoolda-mise ja korrastamise tarvis toetust sai. Ta korrastab seal omal ajal erastatud Vööla (Bysholmi) mõisa, mis kunagi oli ka koolimaja, parki. Seal kasvavad suured põlispuud – tammed, saared, pärnad, paplid olid võssa kasvanud. „Pool parki on ära tehtud, teise poole tahan selle aasta sees ära teha,” ütleb Hein-mets, kes on parki seni hooldanud omal jõul seitse aastat. „Ostsin kruusa: sain kaks parkimisplatsi teha ja vana koolimaja aseme

juurde tee ning prügikast panna,” nimetab Heinmets. Samuti on ta uurinud külaajalugu, kogunud kunagistest taludest fotosid ning lasknud teha infotahvli, kus on peal Läänemaa kaart, Vööla talude fotod läbi aegade ja külaajalugu.

„Pikapeale võiks parki rajad ka teha, pargipingid ma ostsin ära juba,” pajatab Heinmets. „Pargis on kaks tiiki ka, need oleks ka vaja ära süvistada.”

Päris maksimaalset summat Heinmets toetuseks ei saanud – toetuseks maksti 2590 eurot ja 41 senti.

Pärnumaa mehe Andres Hend-riksoni maal asub 1999. aastal raja-tud katsekultuur, mille ümber oli rajatud aed, mis hakkas kokku kuk-kuma. Selle koristamiseks sai ta toetust 263 eurot – pärandkultuuri

objekt ei pea sugugi väga vana olema.

Hendriksoni sõnul tegi met-saamet kooostöös rootslastega põl-lumaade metsastamisel igasse maakonda katsetükid, üks neist sai siis tema maale. Isutati kaske ja saart ning seda tehti nagu maasika-peenart – maa kaeti musta kilega. „Annab hea efekti, rohi ei saa kas-vada ning kile hoiab niiskust.”

Praeguseks on kased 15 meetrit kõrged, saared aga vaid poolteist meetrit, sest külm tegi neile liiga. Igal aastal käiakse maaülikoolist puid ka vaatamas ja mõõtmas, märgib Hendrikson, et uurimustöö kestab.

Läänemaal elaval Malle Järvel on plaanis võsast puhtaks teha kunagise Seljaküla metskonna endine männiseemla ning ehitada

sellele aed ümber, et saaks hiljem puude all loomi karjatada.

Järve möönab aga, et jäi tööde tegemisega hiljaks ning esitab taot-luse uuesti.

Pärandkultuuritoetus on bro-neeringupõhine, raha makstakse taotlejale välja pärast tööde tege-mist ja aruande esitamist.

Pärandkultuuri toetuste voor on kord aastas, tänavu on taotluste esitamise tähtaeg 30. aprill.

•• Ajalooliste isikute rajatud puistud •• Ajaloosündmustega seotud puistud •• Eriotstarbel rajatud puistud •• Eripärase kasutuseesmärgiga puistud •• Eripärase koosseisuga katsekultuurid •• Eripärase maapinna ettevalmistusega või tehnoloogiaga rajatud puistud •• Jäljed huvitavamate metsamajandusvõtete rakendamisest •• Metsad, mida on uurinud tuntud teadlased •• Metsastunud pargid •• Puude mõõtmete või muu poolest silmapaistvad puistud ja puudegrupid •• Silmapaistvad võõrliikidepuistud •• Traditsioonidega seotud puistud •• Vaigukogumispunktid •• Vanad metsataimlad •• Endisaegsete metsakorralduste jäljed (nt üle 150-aastased kvartalisihid)

Toetatavad pärand-kultuuriobjektid

Foto: Veljo Heinmets

Veljo heinmetsa korrastatud Vööla (bysholmi) mõisa park noarootsis.

Avatud E - R, 8.00 - 16.30Harjumaa, Saue, Tule 20Tel 670 9040, müügijuht 528 2732

MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD

www.sami.ee

- Avant laadurid- vintsid- palgi-ja puuhaaratsid- puulõhkujad- tänavapuhastusharjad- kivikopad- tõstekahvlid- INO hooldusniidukid jpm

Avant 525 LPG

UUS!

Kohtume messil EESTI EHITAB 03 – 06.04.2013!