Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide aluselempl.ee/wp-content/uploads/2015/08/Metsaraie-raidokumentide-alus… · Ettekande teemad: Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide alusel

Metsaraie 2006. aastal

raiedokumentide alusel

Mati Valgepea

metsandusstatistika osakonna juhataja

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Raieinfopäev

04. juulil 2007, Eesti Maaülikooli metsamaja

Ettekande teemad:

Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide alusel – Raieinfopäev, 04. juulil 2007


Metsaraie 1991–2006

Raiestatistika erinevustest

Raiestatistika allikatest



Raiestatistika allikatest – metsakorraldusandmed


Metsamajandamiskava kehtestaja ja metsamajandamiskava kehtestamise kord

§ 4. Metsamajandamiskavas sisalduvate andmete kandmine metsaregistrisse

(1) Kehtestatud metsamajandamiskava koostamiseks kasutatud

inventeerimisandmed koos kavandatud metsamajandustööde nimistuga ja

metsakaardi andmed kantakse metsaregistrisse kolme tööpäeva jooksul

metsamajandamiskava kehtestamise kohta otsuse tegemisest arvates.

(3) Keskkonnaministeeriumi valitsetava riigimetsa inventeerimisandmed koos

kavandatud metsamajandustööde nimistuga ja metsakaardi andmed

kantakse metsaregistrisse kaks korda aastas.

“Võimalikud” raied on kirjas Metsaregistris metsakorralduse

käigus kogutud andmete hulgas planeeritavate töödena või

on tuletatavad metsainventeerimisandmetest.

Metsaseadus, § 15. Metsamajandamiskava (1) Riigile mittekuuluva metsa jaoks koostatakse metsamajandamiskava

kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest

kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa, riigimetsa jaoks

metskondade või muude majandamisüksuste kaupa.

(2) Metsamajandamiskava koostamise kohustus ei laiene kinnisasjale, mille metsa

pindala on väiksem kui kaks hektarit.

(4) Metsamajandamiskava koostatakse vähemalt iga kümne aasta järel.



Metsaeraldised ja katastriüksused Eesti põhikaardi taustal (allikas: Metsaregister)

Raiestatistika allikatest – Metsaeraldise andmed (allikas: Metsaregister)




Metsaregistrisse kantud metsamaa eraldiste ja katastriüksuste

jagunemine omandivormi järgi seisuga 01.07.2007

Omandivorm

pindala osakaal arv keskmine arv keskmine

(1000 ha) (%) tk pindala (ha) tk pindala (ha)

Eramets, füüsilise isiku 602,4 37,9 599 506 1,0 79 050 7,6

Eramets, juriidilise isiku 136,0 8,5 131 046 1,0 14 393 9,4

Eramets, ühisomand 1,0 0,1 1 088 0,9 122 8,2

Kaitseala korraldus 5,5 0,3 2152 2,6 647 8,6

Munitsipaalmets 1,1 0,1 994 1,1 64 16,8

Muu avalik-õiguslik mets 0,1 0,0 108 1,1 13 8,9

Riigimets, ajutiselt 1,0 0,1 934 1,1 80 13,1

Riigimets, muu 15,7 1,0 10 217 1,5 169 93,2

Riigimets, RMK 827,8 52,0 449 249 1,8 5 780 143,2

Kokku 1590,7 100,0 1 195 294 1,3 100 318 15,9 eramets 739,4 46,5 731 640 1,0 93 565 7,9

muude omanike mets 6,7 0,4 3 254 2,1 724 9,3

riigimets 844,6 53,1 460 400 1,8 6 029 140,1

Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Metsaregister

Metsamaa Eraldiste Metsaga katastriüksuste

‘1. juuli 2007. a seisuga on Metsaregistrisse kantud 1,6 miljonit ha metsamaad ehk 70,3% kogu

metsamaa pindalast (2,25 miljonist hektarist). Seejuures on katastris praktiliselt kogu riigimetsamaa,

76,5% füüsiliste isikute metsamaast ja 72,4% juriidiliste omanike maast. (Allikas: Metsaregister, SMI 2005)

Raiestatistika allikatest – metsateatised


Planeeritavatest raietest teavitab metsaomanik või tema volitatud

esindaja kinnisasja asukoha järgset maakonna keskkonnateenistust

metsateatisega.

Metsaseadus, § 41. Metsateatis

(7) Keskkonnateenistus kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel:

1) kavandatud uuendus- ja harvendusraie vastavust õigusaktide nõuetele,

sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusele, ning kehtestatud

metsamajandamiskava alusel juba lubatud tegevuste koosmõju;

3) kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ning raadamise, samuti

metsa uuendamise vastavust õigusaktide nõuetele.

(8) ..... kui tegevus vastab nõuetele, teeb metsateatisele märke «lubatud», ning

kui tegevus ei vasta nõuetele, märke «ei ole lubatud» .... . Kui tegevus ei ole

lubatud, põhjendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus seda

kirjalikult, andes ühtlasi soovituse tegevuse vastavusse viimiseks õigusaktidega,

sealhulgas metsamajandamiskava kehtestamise otsusega. Metsateatis

tagastatakse esitajale kas allkirja vastu või väljastusteatega tähtkirjaga.

(13) Metsaomanik võib teha raieid ja uuendada metsa pärast lubava märkega

metsateatise kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt tagasisaamist

ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja

vastu kätteandmise päevast arvates.



Metsateatiste andmed sisestatakse metsateatise andmekogusse, mida alates

2007. algusest peab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Siiani pidas iga

maakonna keskkonnateenistus oma maakonna metsateatiste andmekogu ning

statistiliste ülevaadete koostamisel edastati maakonna raiete andmed

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele, kes omakorda koondandmed edastas

Eesti Statistikaametile.

Metsaomanik või tema esindaja esitab kehtestatud vormil keskkonnateenistusele

metsateatisel raiete kohta järgmised andmed: planeeritava raie asukoht

(katastrinumber, eraldis), pindala, raieliik ja ligikaudne raiemaht.

Alates 2004. aasta märtsikuust on metsateatise puhul sisuliselt tegemist

raieloaga, kusjuures alates 2005. aasta algusest on uuendus- ja harvendusraiete

puhul on eelduseks kehtestatud majanduskava olemasolu. Eelnevatel aastatel

oli metsateatis teavitav dokument, mis edastati keskkonnateenistusele 2 nädalat

enne tööde algust.


Metsateatised esitab metsaomanik keskkonnaministri määrusega kehtestatud

vormil. Metsateatise andmed registreeritakse 3 tööpäeva jooksul Säästva

Metsanduse Seire Infosüsteemis.



Metsateatiste andmeid hallatakse Säästva Metsanduse Seire Infosüsteemis.

Teatiste andmed on nähtavad süsteemi kasutajatele (KKI, KKT, MMK jt)



Säästva Metsanduse Seire Infosüsteemis toimub ka metsateatiste andmete

menetlemine. Iga planeeritud töörida on seotud ruumiandmetega.



Füüsilisest omanikust metsaomanik saab kehtestatud kava olemasolul

esitada internetis x-tee kaudu e-metsateatise. Analoogne lahendus

juriidilistele isikutele on töös.

Raiestatistika allikatest – SMI


Teostatud raiete kohta on võimalik saada hinnanguid SMI abil.

Eesti metsadest riiklik metsainventeerimine on metsavarude hindamine

valikmeetodil – statistiline metsainventeerimine (lühendatult – SMI)

valimuuringuga. SMI-ga alustati Eestis 1999. aastal. Läbiviijaks on Metsakaitse-

ja Metsauuenduskeskus.

2005. a oli kirjeldusega proovitükkide (või selle osade) arv – 4609 ja

kogupindala – 82 ha, klupiti 28 000 puud, 1966 kändu (179 proovitükil),

registreeriti üle 3000 mudelpuu andmed.

Metoodika aluseks on süstemaatiline valik, kus tulemusteks on

punkthinnangud üldkogumi mitmesugustele parameetritele, mis saadakse

ringikujulistel proovitükkidelt kogutud mõõtmisandmete üldistamise teel.

Raiestatistika allikatest – SMI


Üks (täis)proovitükk esindab ligikaudu 500 ha metsata metsamaa ja

raiehinnangutes, 1000 ha maakategooriate hinnangutes ja 2000 ha tagavaraga

seotud hinnangutes.

Kõik SMI-ga saadus tulemused on hinnangud, millele kaasneb tõenäosuslikust

valikust tulenev viga. Antud parameetri tegelik väärtus võib (teatud

tõenäosusega ehk usaldusnivooga) erineda mõõtmistulemusest esitatud vea

piires (– usalduspiirkonnas).

SMI puhul on kõik veahinnangud esitatud usaldusnivool 0,95.

Ehk teisisõnu – 5% juhtudest võib esitatud hinnang ka veapiiridest väljuda.

Hinnangute viga on üldreeglina seda väiksem, mida rohkem esineb

vaatluste hulgas meid huvitavaid sündmusi (ehk mida suurem on tulemuse

absoluutväärtus).

Allikas: Eesti metsad 2005. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. MMK, 2006

Raiestatistika allikatest – muud allikad


Metsamajandajad peavad arvestust oma teostatud raiete ja puidumüügi üle.

Riiklikus statistikas on kasutatud Riigimetsa Majandamise Keskuse raieandmeid.

Ebaseaduslike raiete üle peab arvestust Keskkonnainspektsioon.

Raiete statistikale on pakkunud taustateavet mitmed eriuuringud ja inventuurid:

nt Lageraie alade inventuurid metsauuendamise vajaduse väljaselgitamiseks,

uuring Raieõiguste ja raie-eeskirjade rikkumisega seotud puidu osakaal Eestis

ajavahemikus 1999–2002, jt.

Raiete statistika analüüsimisel on tarvilik silmas idada ka omandit, metsavarusid,

metsatööstust, väliskaubandust jmt käsitleva statistikaga.

Raiete statistika koostamine metsaomanike küsitluste teel pole siiani

aktsepteeritavat tulemust andnud.



Raiestatistikat võib leida erinevate asutuste kodulehekülgedelt:

Eesti Statistikaameti avalikust on-line andmebaasist kategooria all

Majandus / Metsamajandus – www.stat.ee http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/11Metsamajandus/11Metsamajandus.asp



Raiestatistikat avaldab Metskaitse- ja Metsauuenduskeskus trükistes

Aastaraamat Mets ja Eesti metsad. Metsavarude hinnang statistilisel

valikmeetodil ning kodulehel www.metsad.ee .

Raiestatistikat on esitatud rahvusvahelistele organisatsioonidele ja

protsessidele nt FAO, UNECE, MCPFE, UNFCCC jt.

Raiestatistikat avalikustavad ka valdkonna eest vastutavad asutused nt

Keskkonnainspektsioon – www.kki.ee, Riigimetsa Majandamise Keskus –

www.rmk.ee või uuringute läbiviijad.



Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide alusel


Maakonna keskkonnateenistused (KKT) esitasid 2006. a raiete andmed

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele (MMK).

Raieandmed põhinesid KKT-e metsateatiste registrite andmetele. Metsateatiste

koondandmed (raiete pindala ja maht) esitati raieliigiti ja omandivormiti.

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas koondandmed teostatud raiete kohta

samades jaotustes MMK-le.

MMK-s koostati peale andmete kontrolli ja täpsustamist koondtabelid, kus RMK

osas on esitatud teostatud raiete andmed ja era- ning muude metsaomanike

kohta raieandmed metsateatiste põhjal. MMK edastas koondtabelid

Keskkonnaministeeriumi kaudu Eesti Statistikaametile. KKM-l on ESA-ga

metsa- ja muude keskkonnaandmete kogumise ja edastamise kohta leping.

Esitatud andmed on avaldatud ESA on-line andmebaasis ning publitseeritakse

erinevates statistika bülletäänides.



B 1 2 3 4 5 6 7 8

1 6981 1772683 6569 1662876 18015 2449843 8435 1138532

2 6535 1734024 6049 1599910 12207 2138957 5927 999571

3 51 1915 50 1905 153 3838 117 2892

4 32570 823466 29723 769011 46646 763077 28920 433072

5 13167 153206 12431 144087 5817 20073 3239 11931

6 10583 542234 9973 512843 13906 451314 7220 230696

7 8820 128026 7319 112081 26923 291691 18460 190445

8 675 89340 661 85049 434 40861 222 23325

9 116 4667 116 4617 31 2078 23 1317

10 40392,92 2692070 37119,86 2523457 65279,89 3259696 37716,92 1599138

Raieliik

Rea

nr

Raie riigimetsa või muul maal

(va. eramaal) Raie erametsamaal

Kokku

sellest RMK

metsamaal Kokku

sellest füüsiliste

isikute maadel

Pin

dala

Raie

mah

t

Pin

dala

Raie

mah

t

Pin

dala

Raie

mah

t

Pin

dala

Raie

mah

t

A

Uuendusraie

sellest lageraie

Valikraie

Raadamine

Muu raie

Kokku (read 01+ 03+04+08+09)

Hooldusraie (read 5+6+7)

sellest valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

Keskkonnatenistustelt andmete kogumise vorm.

Andmed esitas iga maakond eraldi MMK-le.



Raiete pindala raieliigiti ja maakonniti aastal 2006 (ha)

Maakond Valik- Muu Kokku

sellest raie valgus- harven- sanitaar- kokku raie raiete maakonna

lageraie tusraie dusraie raie kogu- metsamaa

pindalast pindalast

Harju 1 555 1 157 22 440 1 082 2 248 3 770 143 5 489 5,4 2,4 0,7

Hiiu 547 504 6 341 524 243 1 108 36 1 696 1,7 2,4 0,8

Ida-Viru 2 089 1 782 24 1 864 1 696 1 060 4 620 280 7 013 6,9 3,4 1,0

Jõgeva 1 662 1 476 11 1 163 1 510 1 950 4 623 14 6 310 6,2 4,6 1,2

Järva 1 736 1 283 2 1 012 1 215 1 995 4 222 74 6 033 5,9 4,5 1,3

Lääne 757 592 12 288 948 478 1 714 31 2 515 2,5 2,4 0,7

Lääne-Viru 2 369 1 877 33 1 552 1 403 2 167 5 122 81 7 605 7,5 4,5 1,4

Põlva 1 278 888 0 1 544 1 508 1 690 4 742 17 6 037 6,0 5,3 1,1

Pärnu 3 273 2 332 35 2 901 2 883 5 479 11 263 87 14 658 14,5 6,1 1,4

Rapla 2 372 1 757 10 860 1 489 2 183 4 532 106 7 020 6,9 4,3 1,4

Saare 894 472 11 172 1 596 1 144 2 912 63 3 881 3,8 2,5 0,6

Tartu 1 400 1 092 29 1 355 1 342 2 088 4 785 59 6 273 6,2 5,0 1,1

Valga 1 225 846 5 1 148 1 014 3 079 5 241 46 6 517 6,4 5,5 1,0

Viljandi 2 287 1 723 10 1 798 1 493 7 629 10 919 16 13 232 13,0 7,4 1,3

Võru 1 668 959 16 927 1 379 3 129 5 435 18 7 137 7,0 6,3 1,5

Kokku 25 111 18 740 227 17 365 21 081 36 561 75 007 1 069 101 414 100,0 4,5 1,1

Osakaal 24,8 18,5 0,2 17,1 20,8 36,1 74,0 1,1 100,0

kogupindalast

Uuendusraie Hooldusraie Raiete osakaal Uuendus-

raie osa-

kaal metsa-

maa kogu-

pindalast



Raiete pindala jagunemine raieliigiti 2006. aastal

sanitaarraie

36 561 ha

36,1%

muu raie

1 069 ha

1,1%

turberaie

6 371 ha

6,3%lageraie

18 740 ha

18,5%

valikraie

227 ha

0,2%

valgustusraie

17 365 ha

17,1%

harvendusraie

21 081 ha

20,8%



Raiepindala maakonniti ja raieliigiti 2006. aastal

0 2 000 4 000 6 000 8 000 10 000 12 000 14 000

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Maako

nd

Raiete pindala (ha)

lageraie

turberaie

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie



Raiete pindala jagunemine maakondades raieliigiti 2006. aastal

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Ma

ak

on

d

Raiete pindala osakaal maakonna raie kogupindalast (%)

lageraie

turberaie

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie



Raiemaht raieliigiti ja maakonniti aastal 2006 (1000 m3)

Maakond Valik- Muu Kokku

sellest raie valgus- harven- sanitaar- kokku raie raiete maa-

lageraie tusraie dusraie raie kogu- konna

mahust

maa-

konnas

metsa

kogu-

tagavarast

Harju 215 189 0 3 41 25 68 13 296 5,0 0,7 0,5

Hiiu 92 89 0 2 18 3 23 3 117 2,0 0,8 0,6

Ida-Viru 362 345 1 20 90 13 123 34 520 8,8 1,3 0,9

Jõgeva 315 305 0 11 63 23 97 2 414 7,0 1,4 1,1

Järva 275 250 0 8 51 32 90 11 376 6,4 1,7 1,2

Lääne 106 98 0 3 32 4 38 3 147 2,5 0,8 0,6

Lääne-Viru 411 388 1 13 72 29 113 16 543 9,2 1,6 1,2

Põlva 249 224 0 11 60 20 91 3 343 5,8 1,4 1,0

Pärnu 545 493 2 27 141 86 255 14 815 13,8 1,6 1,1

Rapla 354 321 0 7 59 22 87 12 454 7,7 1,4 1,1

Saare 98 79 0 1 54 8 63 3 165 2,8 0,5 0,3

Tartu 272 250 1 14 62 22 97 6 375 6,4 1,4 1,0

Valga 223 193 0 9 39 51 99 12 334 5,7 1,3 0,9

Viljandi 406 373 0 16 54 130 200 2 608 10,3 1,7 1,1

Võru 286 244 1 7 59 34 100 3 390 6,6 1,5 1,1

Kokku 4 209 3 842 7 153 893 501 1 547 136 5 899 100,0 1,3 0,9

Osakaal 71,4 65,1 0,1 2,6 15,1 8,5 26,2 2,3 100,0

kogupindalast

Uuendusraie Hooldusraie Raiete osakaal Uuendus-

raie osa-

kaal maa

konna

metsa kogu-

tagavarast



Raiete mahu jagunemine raieliigiti 2006. aastal

sanitaarraie

500 832 m3

8,5%

lageraie

3 842 148 m3

65,1%

harvendusraie

893 091 m3

15,1%

valgustusraie

152 964 m3

2,6%

valikraie

6 918 m3

0,1%

turberaie

366 846 m3

6,2%

muu raie

136 255 m3

2,3%



Raiemaht maakonniti ja raieliigiti 2006. aastal

0 200 000 400 000 600 000 800 000

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Ma

ak

on

d

Raiete maht (m3)

lageraie

turberaie

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie


Raiete mahu jagunemine maakondades raieliigiti 2006. aastal

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Harju

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru

Ma

ak

on

d

Raiete pindala (m3)

lageraie

turberaie

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie




Raiete pindala omandivormiti 2006. aastal

Raieliik Kokku

tegelik füüsiline juriidiline

isik isik

Uuendusraie 7057 95,5 6743 9881 8134 353 25111

turberaied 562 75,7 425 2954 2854 139 6371

lageraie 6496 97,3 6318 6927 5280 214 18740

Valikraie 50 146,0 73 117 36 1 227

Hooldusraie 31701 85,3 27053 32053 14592 1309 75007

valgustusraie 12984 87,5 11357 3601 2216 191 17365

harvendusraie 10581 65,5 6928 8143 5763 247 21081

sanitaarraie 8136 107,8 8767 20309 6614 871 36561

Muu raie 792 76,2 603 303 163 1 1069

Kokku 39600 87,0 34471 42355 22925 1663 101414

34,0 41,8 22,6 1,6 100,0

835100 787900 187800 67300 1878100

4,1 5,4 12,2 2,5 5,4

827836 603396 135967 23539 1590738

4,2 7,0 16,9 7,1 6,4

Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Metsaregister, SMI2005

Omandigrupi kogupindala metsaregistris

Raie osakaal omandigrupi metsaregistri

kogupindalast

Muu

maa

Omandigrupi raie pindala osakaal kogu raie pindalast

Omandigrupi kogupindala (SMI 2005)

Raie osakaal omandigrupi kogupindalast

RMK Erametsamaa

teatiste

alusel

teatiste reali-

seerimine, %



Raiete pindala omandivormiti 2006. aastal

0 10000 20000 30000 40000

RMK

eramets, füüsiline

isik

eramets, juriidiline

isik

muud omanikud

Pindala (ha)

lageraie

turberaied

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie



Erinevate raieliikide pindala osakaal omandivormi raie

kogupindalast 2006. aastal

0% 20% 40% 60% 80% 100%

RMK


isik


isik

muud omanikud

Osakaal (%)

lageraie

turberaied

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie



Metsaraiete maht 2006. aastal omandivormiti

Raieliik Muu Kokku

tegelik füüsiline juriidiline maa

isik isik

Uuendusraie 1802,2 94,7 1707,0 1353,4 1096,4 52,1 4209,0

turberaied 66,8 79,7 53,2 164,6 146,3 2,8 366,8

lageraie 1735,4 95,3 1653,8 1188,8 950,1 49,4 3842,1

Valikraie 1,9 161,2 3,1 2,9 0,9 0,0 6,9

Hooldusraie 813,5 93,3 759,1 487,0 276,1 24,8 1546,9

valgustusraie 150,1 86,4 129,7 13,2 6,9 3,1 153,0

harvendusraie 543,3 79,3 430,7 265,8 185,5 11,1 893,1

sanitaarraie 120,1 165,5 198,6 208,0 83,6 10,5 500,8

Muu raie 94,4 98,5 93,0 29,0 13,9 0,3 136,3

Kokku 2711,9 94,5 2562,2 1872,4 1387,3 77,2 5899,1

43,4 31,7 23,5 1,3 100,0

Allikas: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Omandigrupi raie mahu osakaal raie

kogumahust

RMK Erametsamaa

teatiste

alusel

teatiste reali-

seerimine, %



Raiemaht omandivormiti ja raieliigiti 2006. a

0 500000 1000000 1500000 2000000 2500000

RMK


isik


isik

muud omanikud

Raiemaht (m3)

lageraie

turberaied

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie



Erinevate raieliikide mahu osakaal omandivormi raie

kogumahust 2006. aastal

0% 20% 40% 60% 80% 100%

RMK


isik


isik

muud omanikud

Osakaal (%)

lageraie

turberaied

valikraie

valgustusraie

harvendusraie

sanitaarraie

muu raie





Raiete pindala raieliigiti aastail 1993–2006

Aasta valik- Kokku

kokku raie valgustus-harvendus- sanitaar- kokku

lageraie turberaie raie raie raie

2006 25 111 18 740 6 371 227 17 365 21 081 36 561 75 007 1 069 101 414

2005 18 061 14 235 3 826 228 13 298 14 110 83 370 110 779 654 129 721

2004 36 084 23 115 12 969 2 228 15 506 45 334 32 329 93 168 616 132 097

2003 34 554 22 696 11 858 3 207 12 393 37 922 33 300 83 615 1 173 122 549

2002 32 934 23 938 8 996 3 281 11 128 35 283 44 994 91 405 744 128 364

2001 29 616 21 685 7 931 3 449 10 209 37 021 35 338 82 568 659 116 292

2000 25 580 19 553 6 027 4 065 9 405 38 609 34 812 82 826 920 113 391

1999 22 601 18 796 3 805 4 571 8 906 40 039 30 340 79 285 1 732 108 189

1998 17 134 ... ... 3 703 8 174 36 319 40 440 84 933 3 579 109 349

1997 14 889 ... ... 2 893 7 228 30 314 43 715 81 257 3 457 102 496

1996 9 836 ... ... 1 457 6 938 22 715 47 294 76 947 4 418 92 658

1995 7 507 ... ... ... 7 963 27 070 53 141 88 174 6 634 102 315

1994 7 450 ... ... ... 7 038 19 183 62 387 88 608 6 673 102 731

1993 4 458 ... ... ... 7 205 15 592 58 982 81 779 6 627 92 864

Allikas: Statistikaamet, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

HooldusraieUuendusraie

sellest

muu

raie

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

20062005200420032002200120001999199819971996199519941993

pin

da

la (h

a)

Uuendusraie Valikraie Valgustusraie

Harvendusraie Sanitaarraie Muu raie


Raiete pindala raieliigiti aastail 1993–2006 (ha)


0%

20%

40%

60%

80%

100%

20062005200420032002200120001999199819971996199519941993

osa

ka

al (%

)Uuendusraie Valikraie Valgustusraie

Harvendusraie Sanitaarraie Muu raie


Raieliikide osakaalu muutmine raie kogupindalast

aastail 1993–2006 (ha)



Raiete pindala muutumine - 1996=100%


0

50

100

150

200

250

300

350

400

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

uuendusraie lageraieturberaie valikraievalgustusraie harvendusraiesanitaarraie muu raiekokku



Raietemaht raieliigiti aastail 1993–2006

Aasta valik- Kokku

kokku raie valgustus-harvendus- sanitaar- kokku

lageraie turberaie raie raie raie

2006 4 209 3 842 367 7 153 893 501 1 547 136 5 899

2005 3 132 2 918 214 5 137 578 1 192 1 908 80 5 125

2004 5 332 4 675 657 47 171 1 574 412 2 156 97 7 633

2003 5 545 4 758 787 78 138 1 428 477 2 043 145 7 811

2002 5 289 4 810 479 90 148 1 264 694 2 105 74 7 559

2001 5 032 4 598 434 109 124 1 342 540 2 006 70 7 217

2000 4 696 4 342 355 137 119 1 448 419 1 986 72 6 892

1999 4 610 4 280 330 168 111 1 592 420 2 123 148 7 049

1998 3 734 ... ... 155 106 1 538 555 2 199 231 6 319

1997 3 398 ... ... 133 92 1 318 574 1 984 222 5 737

1996 2 258 ... ... 56 83 987 617 1 687 250 4 251

1995 1 731 ... ... ... 101 1 109 746 1 956 306 3 993

1994 1 810 ... ... ... 83 749 842 1 675 261 3 745

1993 1 074 ... ... ... 83 544 648 1 275 199 2 548

Allikas: Statistikaamet, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

HooldusraieUuendusraie

sellest

muu

raie


Raiemaht raieliigiti aastail 1993–2006


0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

20062005200420032002200120001999199819971996199519941993

raie

ma

ht

(10

00

m3)

uuendusraie valikraie valgustusraie

harvendusraie sanitaarraie muu raie


Raieliikide osakaalu muutmine raie kogumahust aastail 1993–2006 (ha)


0%

20%

40%

60%

80%

100%

20062005200420032002200120001999199819971996199519941993

os

ak

aa

l (%

)

uuendusraie valikraie valgustusraie

harvendusraie sanitaarraie muu raie


Raiete mahu muutumine - 1996=100%


0

50

100

150

200

250

300

350

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

uuendusraie lageraieturberaie valikraievalgustusraie harvendusraiesanitaarraie muu raiekokku


Raiestatistika erinevustest


SMI ja raiedokumentide raiepindala võrdlus


0

20

40

60

80

100

120

140

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

pin

da

la (

10

00

ha

)

Koguraie (MT)

Koguraie (SMI)

Lageraie (MT)

Lageraie (SMI)

Harvendusraie (MT)

Harvendusraie (SMI)


SMI ja raiedokumentide raiemahu võrdlus


0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

ma

ht

(10

00

m3

)

Koguraie (MT)

Koguraie (SMI)

Lageraie (MT)

Lageraie (SMI)

Harvendusraie (MT)

Harvendusraie (SMI)


SMI ja raiedokumentide väljaraiemahu võrdlus


0

50

100

150

200

250

300

350

1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

vä

lja

raie

(m

3/h

a)

Koguraie (MT)

Koguraie (SMI)

Lageraie (MT)

Lageraie (SMI)

Harvendusraie (MT)

Harvendusraie (SMI)


SMI ja raiedokumentide mahu võrdlus omandigrupiti


0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

2001 2002 2003 2004 2005 2006

ma

ht

(10

00

m3

)

RMK maht tegelik

RMK maht MT

RMK maht SMI

Füüsiline isik maht MT

Füüsiline isik maht SMI

Juriidiline isik maht MT

Juriidiline isik maht SMI


Erinevuste võimalikud põhjustest:


- metsateatis esitatakse valdavalt metsakorralduse andmete põhjal, Raiemahtude erinevuse

üheks põhjuseks võib pidada mahu hindamise erinevusi SMI ja metsakorralduse puhul:

- subjektiivne süstemaatiline mahu allahindamine silmamõõdulisel

takseerimisel

- tavatakseerimise andmed keskmiselt 5 aastat vanad

- standardtabelite ja mahutabelite tagavara erinev.

- metsateatis ei kajasta väikesemahulisi raieid

- kas SMI alahindab sanitaarraiete mahtu/pindala?

Perioodil 1999-2003 raiuti oluliselt rohkem kui metsateatistega teavitati,

esines üleraiet nii mahus kui pindalas, harvendus- ja turberaiete käigus raiuti

sageli mets lubatust hõredamaks.

- Tõhustunud järelevalve ja üldise majanduskeskkonna muutumisel aastail 2003-2006 on

erinevate allikate mahud oluliselt lähenenud.


Erinevuste võimalikud põhjustest (näide):


Aastail 2004.–2005 korraldas Keskkonnaministeerium koostöös maakonna

keskkonnateenistuste, Tartu Observatooriumi, Eesti Põllumajandusülikooli ning

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusega uuringu „Raieõiguste ja raie-eeskirjade

rikkumisega seotud puidu osakaa Eestis ajavahemikul 1999–2002.

Uuring põhines satelliidipiltide analüüsile, statistilise metsainventuuri andmete

modelleerimisele ja raiealade valikulisele kontrollimisele.

Väljaraie mahu modelleerimisel tõdeti, et mudeli suure hajuvuse põhjuseks on:

- SMI mahumudeli vead;

- vead takseerandmetes ning sellest tulenev ebatäpne maht metsateatistel;

- vead metsateatiste täitmisel;

- korrektselt teostatud harvendusraiete alaesindatus ning metsarikkumistega

harvendusraiete üleesindatus valimis – ilmselt on kõik mahu järgi hinnatud

tulemused harvendusraietega seotud rikkumiste osas suuremad kui tegelikult;

- SMI ja lausmetsakorralduse mahumudelite erinevus, metoodilistest erinevustest

tulenevalt saadakse SMI käigus keskmiselt 17–26% suuremad mahuhinnangud kui

lausmetsakorralduse abil metsa takseerides.




Uuringu tulemusel selgitati, et kogu raiutud puidu mahust moodustab puit, millel (esitatud on

hinnangute keskmised ja sulgudes 95%-lised usalduspiirid):

- puudus teatis, kuid muid rikkumisi ei olnud, 7,4% (5,6–9,7%); siia kuulub puit:

- mis oli raiutud alalt, mille kohta ei olnud esitatud metsateatist

- nn „üleraiutud” alalt, kus raie tegelik pindala ületas metsateatisega teatatud

pindala;

- mis oli „vähem teatatud” ehk metsateatise ja SMI mahumudeli alusel arvutatud

väljaraiete vahe.

- puudus teatis ja mis oli seotud lisaks raie-eeskirjade rikkumisega, 4,4% (3,0–6,2%);

- oli teatis ja mis oli seotud raie-eeskirjade rikkumisega, 2,9% (1,8–4,5%)

- oli juhuslikult valesti täidetud metsateatis (nt eraldise vale number vmt) 0,3% (0,04–1,2%);

- ühe rikkumise komponendina esines vargus, 3,6% (2,3–5,3 %);.

- ühe rikkumise komponendina esines variisiku kasutamine metsa või raieõiguse

omandamiseks, 1,2% (0,5–2,4%).




Teatisega lankidest oli:

- 2,1% (1,1–3,6%) üle kolme hektari võrra suuremad kui teatises märgitud;

- 2,6% (1,5–4,3%) 2–3 hektari võrra suuremad kui teatises märgitud;

- 3,9% (2,4–5,8%) 1–2 hektari võrra teatises märgitust suuremad.

Teatiseta puitu läbi kõikide rikkumiste kombinatsioonide on kokku keskmiselt 15,4% (12,8–

18,3%).

Raiereeglite rikkumisega (lank lubatust suurem, lank lubatust laiem, lankide liitumisaeg ei ole

möödunud, mets on raiutud liiga hõredaks või raiutud on lubatust nooremat metsa) seotud

puitu on läbi kõikide kombinatsioonide 10,3% (8,1–12,8%). Sealhulgas on lubatust nooremate

puistute raiet, harvendusraie miinimumtäiuse ületamise ja liiga intensiivse valikraie esimese

järguga seotud 6,3% (4,6–8,4%) raiutud puidu mahust.

Tulemuste käsitlemisel tuleb arvestada, et mahu osas on hinnangud nihkega suurema

rikkumiste osakaalu suunas – tõenäoliselt on valimis alaesindatud korrektselt kuid nõrgema

raiekraadiga raiutud alad. Tulemusi võib vaadelda kui rikkumiste hulga ülempiiri.

Metsaraie 2007 – ?


Maakond Uuendus AR HL VE LR VR Hooldus VA HR SR RD TR Kokku

Harju 3224 37 1 4 300 1 843 255 197 391 5 1 1191

Hiiu 1367 8 154 344 107 155 82 5 2 512

Ida-Viru 1579 40 219 1 352 67 149 137 2 614

Jõgeva 5849 75 1 465 2 1575 679 467 430 17 3 2137

Järva 3584 57 338 924 345 199 380 11 1 1330

Lääne 1298 2 139 332 68 126 138 8 2 483

Lääne-Viru 2301 20 1 226 600 185 126 289 1 1 850

Põlva 8466 69 2 467 2462 1008 626 828 1 2 3002

Pärnu 7368 69 5 0 365 2160 1066 641 453 2 3 2604

Rapla 2760 30 0 299 699 77 265 357 2 1 1031

Saare 2717 39 230 723 5 504 215 1 3 997

Tartu 5208 58 4 6 237 1505 573 356 575 10 33 1852

Valga 4227 49 244 1 1207 362 264 581 6 2 1510

Viljandi 8607 98 3 558 28 2407 715 613 1079 4 3 3100

Võru 4931 84 2 327 1 1366 471 224 671 2 1 1783

Kokku 63485 735 18 11 4567 35 17498 5982 4911 6605 73 58 22993

RAIELIIK_

Raiepindala metsateatiste järgi 2007. aasta märtsis-juunis

Registreeritud metsateatised märts-juuni 2007

Metsaraie 2007 – ?


Maakond Uuendus AR HL VE LR VR Hooldus VA HR SR RD TR Kokku

Harju 166985 1712 31 256 58886 15 14635 2574 6809 5252 561 79 76175

Hiiu 91406 437 31758 8746 1117 7011 618 183 206 41330

Ida-Viru 112357 1798 43145 26 7371 290 4868 2213 153 52493

Jõgeva 271885 3869 43 85897 34 28973 8295 14760 5918 2548 92 121456

Järva 187363 2259 65092 15841 3355 6916 5570 2419 150 85761

Lääne 65118 80 22670 6086 977 4303 806 558 122 29516

Lääne-Viru 124342 954 42 47398 8998 240 4597 4161 240 40 57672

Põlva 354312 4107 255 109221 42054 8879 22384 10791 326 166 156129

Pärnu 279376 4107 237 30 74588 40232 9223 25696 5313 217 161 119572

Rapla 158452 2084 8 56112 13820 332 10178 3310 241 51 72316

Saare 146138 1544 42255 19368 16 17831 1521 145 73 63385

Tartu 213441 3615 842 309 52291 30695 6029 18968 5698 775 2846 91373

Valga 168495 2570 53353 19 18583 2817 9895 5871 318 113 74956

Viljandi 428924 5107 138 125689 1413 54118 7919 31316 14883 457 481 187403

Võru 202310 5765 30 64830 30 20108 3811 9178 7119 220 118 91101

Kokku 2970904 40008 1596 625 933185 1537 329628 55874 194710 79044 9208 4851 1320638

RAIELIIK_

Raiemaht metsateatiste järgi 2007. aasta märtsis-juunis

Registreeritud metsateatised märts-juuni 2007

Aitäh kuulamast!


Documents

Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide aluselempl.ee/wp-content/uploads/2015/08/Metsaraie-raidokumentide-alus… · Ettekande teemad: Metsaraie 2006. aastal raiedokumentide alusel