Metsloomade talv

  • View
    698

  • Download
    1

Embed Size (px)

Text of Metsloomade talv

  • 1. Margit Valdmann

2. VALGEJNES On metsaelanik. Suvel on tahallikaspruun, ainult sabaots onleni valge. Talveks saab ta agaleni valge kasuka, mis on tiheja pehme. Ainult krvaotsad onmustad. Talvel nrib ta haava-puu, pihlaka vi paju koort, oksija noori vrseid. Kraabib kalume alt pohla-ja mustika varsi.Toitu otsib ta videvikus ja siti,peval magab psa, puu vimtta varjus. Ennemagamiskohta asumist segabjlgi, teeb kahe-ja kolmekord-seid jlgi, jrske krvalhppeid. 3. HALLJNES Elukohaks pllud, metsaservad,psastikud. Talvekarv onheledam hallikaspruun, suveltumedam. Krvaotsad samutimustad nagu valgejnesel agasabaots pealt must ja ainult altvalge. Toiduks on talvel puude-psaste oksad ja koor. Ta vibtalvel tulla ka koduaeda viljapuu(una-, pirni-, ploomi-puu) koortnrima- sellega teeb puudelekahju. Halljnes on vastupidav jakiire jooksja, tal on teravkuulmine. Tegutseb samutividevikus, peval magab psaall. 4. Orav saab talveks tiheda hallikasuka ja pikemad karvatutidkrva otsa. Talve hakul ehitab taendale oksaraagudest pesa.Pesa on krgele puutve vastuehitatud suur mmargune kera.Seest on see voodertatudpehme sambla ja karvadega.Talvepakasega tukub orav tervepeva pesas, sulgedes pesaavasamblatordiga. Talvel sb tapuuntesse kogutud, samblasisse peidetud phkleid jatammetrusid vi oksa klgekuivama riputatud seeni. 5. 5 6. Siil magab telist talveund. Omatalvepesa vooderdab ta samblaja kuivade lehtedegakambrikeseks, kuhu poeb jubaoktoobrikuus. Nd peabnahaalune rasvakiht ja lepeatmmatud kasukas sooja andmakevadeni. Magamise ajal vibsiili kehatemperatuur langedanulli lhedale- see ei tee tallemidagi. Halb on aga see, kuipike lume liiga vara lessulatab ja mrg voodi siili lesajab. Kuna nii vara poleliikumas kllaldaselt putukaid,jb siil nlga. 7. Karu magab talvel oma koopas.Ta lesib samblaga voodertatudoksakuhilal, katuseks lumehang.Iga lheneja vi kahtlasekrbina peale keerab ta pead jakuulatab. Kui keegi pris pesalhedale juhtub, kargab tatlitajale vastu. Unest lesaetud karu on kuri, sest ta onnljane. Emakarul snnivadtalvel pesas pojad, sagelikaksikud. Emakaru tukub istuli-krakil ja soojendab poegi omasles, nii leiavad pojad kakiiremini nisad les, et piimaimeda. 8. Hundid liiguvad talvel suurtekarjadena. Karjas on ema- jaisahunt ning kutsikad, tavaliselt10-12 looma. Hundikarja juhibsuur ja tugev isahunt. Talvel,kui on vga sgav lumi, on kahuntidel raske selles joosta-seeprast vahetavad nad karjajuhti. Hundid hulguvad ringisel, siis peavad nad jahtiigasugustele metsloomadele.Nad ei luura oma saaki vaidajavad teda taga, kuni loomvsib. Tavaliselt langevadsaagiks haiged ja nrgadloomad. Talvedel vib kuuldaka huntide ulgumist- seesarnaneb koerte ulgumisele. 9. Kui osa loomi vahetab talvekarvaselleks, et paremini end varjata,siis rebane saab pika ja kohevakasuka klma vastu. Talvel elabta veekogude rseis roostikes.Toitu jahib ta videvikus ja sel,aga vahel ka peval. Rebane onvga osav ja vle, ta hiilib ligi jateeb kiire hppe- nii pab talume alt ka hiiri, kui kuulebnende piiksumist. Kui saagikslangeb mni suurem loom,peidab ta lejgi lummekraabitud auku. Rebane polekiire jooksja, eriti talvel paksulume sees. Talvel otsivadrebased ka kaaslase, kellegapoegi saada - siis kostub metsasnende heledat klhvimist. 10. Metskits saab samuti talvekshalli tihedama kasuka, ainultsaba ja selle mbrus jbvalgeks. Talvel on metskitsedeelu raske: lisaks rohketelevaenlastele, tunnevad nadpuudust ka toidust. Kui inimesedneile metsa heinu ja lehisvihtu eivii, peavad nad lume altrohttaimi kaapima vi puude-psaste pungi, oksi ja koortsma. Magama peab kits paljamaa peal. Selleks otsib ta suurekuusealuse, kus vhem lund jakraabib selle puhtaks. Sgavalume korral lume peal magadesvib ta haigestudakopsupletikku ja surra. Kuilume peale tekib kva koorik,lhub see kitsede jalgu. 11. Kuigi pder on meiemetsade suurim loom, on katema elu talvel raske. Talvelliiguvad pdrad suurte, kunikmnepealiste karjadena,otsides toitu terve peva ja- ainult vahetevahelpuhates. Toiduks on niipuude-psaste oksad kuika koor, vahel kraabivad kalume alt sammalt ja kulu.Toitumisel murravad noortemndide jt. puude latvu.Magama heidab pder otselumele ning tal on sealnnda soe, et higistablebamiskoha pruuniks.Metsas ei karda pderkedagi - kui hundid justkarjana teda ei rnda. 12. Nii nagu kigil metsloomadel,on ka metssigadel talvel eluraskem, kuna rohttaimede japsaste-puude juured on lumeall. Seetttu elutsevad nad talvelrohkem metsades, kus maapindon vhem klmunud ja lumikatehem. Klmakaitseks on neil tihekarvkate ja paks nahaalunerasvakiht. Vahel ehitavadvanaloomad tihedate kuuskedealla okstest, kulust ja samblastpesi, kus nad tihedalt klg kljekrval puhkavad pealetoiduotsinguid.