Mihhail Korb

30.10.2014

Ajalugu

• Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, Eesti Asutawal Kogul,otsustada, milline peab olema Eesti riikline kord, missugused uuendused on tarwis,kuidas on waja luua uut, waba, iseseiswat Eestit.

•

August Rei Avakõne 23. aprillil 1919

Ajalugu• 28. 11. 1917 Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) tunnistas end

kõrgeimaks võimuks Eestis

• 24. 02. 1918 Maapäeva Vanematekogu kuulutas Tallinnas välja iseseisva Eesti Vabariigi (EV) ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse

• Märts - nov. 1918 Saksa okupatsioon kogu Eesti alal

• 28. 11. 1918 Vabadussõja algus

• 05. - 07. 04. 1919 Valiti Eesti Asutav Kogu (EAK), mis pani vormilise aluse Eesti riiklusele.

• 23. 04. 1919 Asutava Kogu esimene istung – Eesti parlamendi sünnipäev

• 02. 02. 1920 Tartus kirjutati alla rahuleping EV ja Vene SFNV vahel, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust1

• 5. 06. 1920 EAK võttis vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti parlamentaarne demokraatlik vabariik

• 22. 09. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks

• 14. - 16. 10. 1933 Rahvahääletusel kiideti heaks uue põhiseaduse eelnõu

• 12. 03. 1934 Riigipööre ja mõõdukalt autoritaarse režiimi kehtestamine. Võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi kätte

• 28. 07. 1937 Rahvuskogu võttis vastu EV kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu

• 24. 04. 1938 EV presidendiks valiti Konstantin Päts

• 23. 08. 1939 NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungilepingu, mille salaprotokollide järgi kuulus Eesti NSV Liidu mõjupiirkonda

• 28. 09. 1939Sõja ähvardusel sundis NSV Liit Eestit alla kirjutama vastastikuse abistamise lepingule, mis lubas rajada Eestisse punaarmee baase ja muutis Eesti NSV Liidu protektoraadiks

• 17. - 18. 06. 1940 Punaarmee okupeeris Eesti

• 22. 06. 1941 Saksamaa tungis kallale NSV Liidule ja vallutas Eesti. Eesti lülitati riigikomissariaadi Ostland koosseisu kindralkomissariaadinaSügis

• 1944 Saksa okupatsioon asendus Nõukogude okupatsiooniga

• 23. 08. 1987 Esimene suurem poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis

• 11. 09. 1988 300 000 osavõtjaga rahvakogunemine "Eestimaa laul“

• 16. 11. 1988 ENSV XI Ülemnõukogu (ÜN) võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni

• 23. 08. 1989"Balti kett" Tallinnast Vilniuseni (2 miljonit inimest)

• 11. - 12. 03. 1990 Eesti Kongressi I istungjärk otsustas taastada EV õigusliku järjepidevuse alusel30. 03. 1990 ÜN kuulutas välja EV taastamise ja üleminekuperioodi03. 03. 1991Referendum Eesti riikliku iseseisvuse taastamise kohta (poolt 77,8 % hääletanuist)

• 20. 08. 1991 Rahvuslike jõudude kokkuleppe alusel võttis ÜN vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus ja moodustada ÜN ja Eesti Komitee esindajatest Põhiseaduse Assamblee

• 13. 09. 1991-10. 04. 1992 Põhiseaduse Assamblee töötas välja EV põhiseaduse eelnõu

• 28. 06. 1992 Rahvahääletusel võeti vastu EV põhiseadus

• 05. 10. 1992 RK valis EV presidendiks Lennart Meri

• 07. 10. 1992 RK võttis vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni

• 31. 08. 1994 Viimased Vene väed lahkusid Eestist

• 20. 09. 1996 Valimiskogu valis Lennart Meri teist korda EV presidendiks

• 31. 03. 1998 Algasid Eesti läbirääkimised Euroopa Liiduga

• 21. 09. 2001 Valimiskogu valis EV presidendiks Arnold Rüütli

• 21.-22.11.2002 Praha tippkohtumisel esitati Eestile kutse liitumisläbirääkimistele ühinemiseks NATO-ga

• 14. 09. 2003 Rahvahääletusel otsustati ühinemine Euroopa Liiduga (poolt 66,8 % hääletanuist)

• 29. 03. 2004 Eesti astus NATO-sse

• 01. 05. 2004 Eesti ja Euroopa Liidu liitumislepingu jõustumine

• 23. 09. 2006 Valimiskogu valis EV presidendiks Toomas Hendrik Ilvese

Riigkogu

• § 65. Riigikogu:• 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;• 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;• 3) valib Vabariigi Presidendi• 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid• 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse

moodustamiseks;• 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;• 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu

esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri;

• 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;

Riigikogu

• 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;• 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile

muude varaliste kohustuste võtmise;• 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti

rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;• 12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;• 13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile

või ministrile;• 14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra• 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;• 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud

Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.

• Esmaspäev:kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni.

• Teisipäev:kell 9.00–10.00 – fraktsioonide töö kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00 algab alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni;

• Kolmapäev: kell 9.00–12.00 – fraktsioonide töö kell 13.00–14.00 – infotund kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni;

• Neljapäev: kell 10.00–13.00 – Riigikogu istung kell 14.00–16.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 16.00 algab eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö;

• Reede:kell 10.00–11.00 – väliskomisjoni töö kell 11.00 algab Euroopa Liidu asjade komisjoni töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni.

Fraktsioonid

• Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget

• Eesti Keskerakonna fraktsioon - 20 liiget

• Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget

• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon -19 liiget

Alalised komisjoonid

Euroopa Liidu asjade komisjon;Keskkonnakomisjon;Kultuurikomisjon;Maaelukomisjon;Majanduskomisjon;Põhiseaduskomisjon;Rahanduskomisjon;Riigikaitsekomisjon;Sotsiaalkomisjon;Väliskomisjon;Õiguskomisjon.

Erikomisjoonid

• Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon

• Korruptsioonivastane erikomisjon

• Riigieelarve kontrolli erikomisjon

• VEB fondi koondatud nõuete menetlemise ja rahuldamise asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon (tegevus lõppenud 18.06.2014)

• Välismaalastele tähtajaliste elamislubade andmisega seotud asjaolude väljaselgitamise uurimiskomisjon (tegevus lõppenud 29.05.2012)

Parlamendirühmad• Eesti-Aafrika parlamendirühm

Eesti-Afganistani parlamendirühmEesti-Albaania parlamendirühmEesti-Angola parlamendirühmEesti-Armeenia parlamendirühmEesti-Aserbaidžaani parlamendirühmEesti-Austraalia ja Uus-Meremaa parlamendirühmEesti-Austria parlamendirühmEesti-Belgia parlamendirühmEesti-Bosnia ja Hertsegoviina parlamendirühmEesti-Brasiilia parlamendirühmEesti-Georgia parlamendirühmEesti-Hiina parlamendirühmEesti-Hispaania parlamendirühmEesti-Hollandi parlamendirühmEesti-Horvaatia parlamendirühmEesti-Iirimaa parlamendirühmEesti-Iisraeli parlamendirühmEesti-India parlamendirühmEesti-Itaalia parlamendirühmEesti-Jaapani parlamendirühmEesti-Kambodža parlamendirühmEesti-Kanada parlamendirühmEesti-Kasahstani parlamendirühmEesti-Kirgiisi parlamendirühmEesti-Korea Vabariigi parlamendirühmEesti-Küprose parlamendirühmEesti-Ladina-Ameerika parlamendirühm

Eesti-Leedu parlamendirühmEesti-Läti parlamendirühmEesti-Makedoonia parlamendirühmEesti-Maroko parlamendirühmEesti-Myanmari parlamendirühmEesti-Moldova parlamendirühmEesti-Mongoolia parlamendirühmEesti-Norra parlamendirühmEesti-Omaani parlamendirühmEesti-Poola parlamendirühmEesti-Portugali parlamendirühmEesti-Prantsusmaa parlamendirühmEesti-Rootsi parlamendirühmEesti-Saksamaa parlamendirühmEesti-Slovakkia parlamendirühmEesti Sloveenia parlamendirühmEesti-Soome parlamendirühmEesti-Suurbritannia parlamendirühmEesti-Šveitsi parlamendirühmEesti-Taani parlamendirühmEesti-Tai parlamendirühmEesti-Tšehhi parlamendirühmEesti-Türgi parlamendirühmEesti-Türkmenistani parlamendirühmEesti-Ukraina parlamendirühmEesti-Ungari parlamendirühmEesti-USA parlamendirühmEesti-Valgevene parlamendirühmEesti-Venemaa parlamendirühm

Ühendused

Baltisaksa toetusrühmEesti jalgpalli toetusrühmEesti keele võõrkeelena õpetamise toetusrühmEesti turismi ja kohaliku toidu toetusrühmHarjumaa toetusrühmHaapsalu raudtee toetusrühmIda-Virumaa toetusrühmInimkaubanduse ja vägivalla vastane saadikurühmInimõiguste rühmJahimeeste toetusrühmJõgeva-Tartumaa saadikurühmJärva-ja Viljandimaa toetusrühmKaitseliidu toetusrühmKaitseväe, Kaitseliidu ja relvastatud vabadusvõitluse

veteranide toetusrühmKagu-Eesti saadikurühmKasakate toetusrühmKodanikuühiskonna toetusrühmKodukandi toetusrühmKohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühmKorteriühistute toetusrühmKosmoseuuringute toetusrühmLaste ja perede toetusrühmLooduslike pühapaikade toetusrühmMerenduse toetusrühm

Motosõprade toetusrühmMuinsuskaitse ühendusMulgimaa toetusrühmMäetööstusettevõtete toetusrühmNarva toetusrühmNoorte toetusrühmPeipsiveere toetusrühmPärnumaa saadikurühmRail Balticu toetusrühmRiigikogu naisteühendusRiigikogu demokraatide ühendusSaadikuühendus „Inimõiguste kaitseks Põhja-Kaukaasias“Saarte ühendusSetomaa toetusrühmSoome-ugri toetusrühmSpordi-ja liikumisharrastuse toetusrühmSäästva energia toetusrühmTaiwani toetusrühmTallinna toetusrühmTiibeti toetusrühmToetusrühm inimõiguste ja poliitiliste vabaduste eest IraanisTransiidi ja logistika ühendusTuumajaama toetusrühmVana Võrumaa saadikurühmValgamaa toetusrühmValgevene demokraatia ning kodanike õiguste ja vabaduste toetusrühmVähemusrahvuste saadikute ühendusÕigeusuliste saadikurühm

Kuidas valmib seadus?• Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö.

Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.

Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni.

• Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist.

• Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid.

• Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.

Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.

• Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.

Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused.

Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.

Töös olevad seadused (120)

• Põhikooli ja gümnaasiumiseadus muutmise seadus 05.04.2011

• Pühade ja tähtpäevade seadus 17.05.2011

• Erakonnaseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus

• Planeerimisseadus

• Relvaseaduse muutmise seadus

• Alkoholiseaduse muutmise seadus

• Abipolitsiniku muutmise seadus

• Riigipiiri seadus

• 2015 aasta riigieelarve seadus

Minu seadusealgatused

• “Lagunenud majad”

• “Võtmed tagasi”

• KÜ vaidluste komisjon

• Laste elatisrahade fond

• Alkoholi kauplemise piiramine

• Pealinna seadus

Mida ma teeksin teistmoodi?