Miina Härma Gümnaasiumi 94. lend - lennuraamat

LennuraamatMiina Härma Gümnaasiumi 94. lend.

�

94.lendklassikalised härmakad /Hion.

94. aasta lend on minu jaoks klassikalised härmakad nagu me kõik. Alati on paljudest väga erinevatest inimestest koosnev seltskond omamoodi härmanäoline. Kuigi on ka neid -alati on - kes näikse ainult kooliga tegelevat, jõuavad need inimesed teha nii palju, et vaheti imestan, kuidas nad üldse kooli jõuavad. Aga jõuavad siiski. Jõudsid kooli ajal ja küllap jõuavad edaspidigi. Ega Heino* päris nalja ka ei tee, kui ta meile räägib millises pingis millised ministrid istunud on. Samas oleks ju härmakate kohta üdini vale öelda, et nad töö tegemise peal väljas on. Mul on tunne, et see tuleb neil muu lõbu kõrvalt lihtsalt hästi välja. Mäletan tänaseni seda, kui koolnumaskis Toomas** me ajaloo tunnist läbi tuiskas. Miks, teavad asjaosalised ise paremini. Selliseid asju juhtub härmas iga päev. Õnneks.

*Noortoots**Kolk

Toimetaja veergKaija Express nr.� / Kaija Kevvai.

Toimetaja veerg peaks enamasti olema täis positiivsust ning päevakajalisi sündmusi. Seekord ei tahaks ma arutleda Expressi sisu üle, tahaksin meenutada minevikku ning tänada teid, omamoodi.Ükskõik mitmes koolis ma nüüdseks käinud olen, kui palju sõpru leidnud või kui palju õpetajaid on mind targemaks teinud, Härma kool on ainus kool, mida ma tunnen enda koolina, isegi kui ma seal kõige vähem käisin. Härmas on selline teistsugune õhkkond, parimad inimesed, parim koostöö, parimad reeglid ja parimad tunnid. Alati on keegi, kes sind aitab. Näiteks, ükskõik kui hästi või halvasti ma Aile Laatsaga läbi sain, ikka on ta minu arvates parim õpetaja.

Millest peab siis ilma jääma Härmast lahkudes:

Sa ei saa mitte kunagi Kerli ja Õnnega nurga peal kokku (va üks kord kui ma koolis olin ja Õnne solaariumi läks). Sa ei saa rääkida nendega eelmise päeva sündmustest,ei saa kiruda teisi ja ennast ning naerda Õnne juhtumiste ning Kerli imelike naljade peale.

Sa ei saa helistada Kerttule ja küsida mitmendaks tunniks ta läheb. Sa ei saa Kerttuga kahe peale inka sõnu teha poole ööni ja need siis õppimata jätta. Sa ei saa Kerttu kapsaaeda niipalju kive heita kui tahaksid ning Kerttu ei lohuta sind, kui halvasti läheb.

Sa ei saa Sikiga igal hommikul bussipeatuses kokku, et tubakaga möllata ja Aafrika alkoholi libistada ning kooli hilineda. Sa ei saa Sikit iga päev kallistada, kui kallistamise tuju tuleb ning pargis käia. Sa ei saa Sikiga riikidevahelisi kaugusi arutada ning pensionisammastest rääkida.

Sa ei kuule Kadi naeru,mis isegi halvima nalja üle paneb naerma, sa ei kuule, kuidas Kadi ka kõige õnnetuma situatsiooni suudab positiivseks teha.

Sa ei näe Liinat ega saa teada, kuidas ta bussis magama jäi. Sai ei kuule Liina ülikõvasid nalju ja kui sul on käppa vaja, siis Liinat pole.

Sa ei saa Kataga kirjandusest ja maailma probleemidest rääkida, mille üle sa terve päev veel mõtled. Sa ei kuule, kuidas Kata “Kaijaaa ” hõikab kui sind näeb.

Sa ei saa Stellaga kokku leppida, et täna läheb tema saksa keelde, homme mina ja ülehomme Mare. Sa ei saa naerda “Stella, mu päikseke”, sest keegi ei saa sellest aru.

Sa ei saa kuuata Andre ja Tamra fantastilisi seiklusi kooliteel, mis pani nad puuduma ning Hermlini küsimusi töö kohta.

Sa ei saa Aire käest küsida,kuidas kirsitubakat rullida ja klubis möllata.

Sa ei näe kui roosa Pilleke täna on. Sa ei saa Pillega vaielda ning kuulda tema ülekoolirõkkavat naeru ja vaidlusi Kerttuga.

Sa ei saa lugeda Roberti kirjutisi ja naerda saksa keele tunnis tema ütlemiste üle ning küsida, kus Koit on.

Sa ei saa osta Silverile siks-päkki, et ta sinu eest matemaatika või füüsika töö ära teeks.

Sa ei kuule, kuidas Andres Noorlaiuga vaidleb, ning tema uut ideed laipade pealt teenida.

Sa ei saa ütelda, et direktor on sinu sõber.

Ühesõnaga on miljon asja,mida sa ei saa teha,kui sa Härmas ei käi.

Ja see oligi minu viis teile öelda,et te olete ikka meeletult kallid minule.

�

4

Aile LaatsA klass juhataja,kirjanduse ja eesti keele õpetaja

Ma ei teagi,kas siia saavad nüüd kõik komad õigesti, sest komades ei peitu minu jaoks eesti keele kõige suurem võlu. Ka väikses-suures algustähes mitte. Isegi välte-ja astmevaheldus ei pane verd kiiremini ringi käima. ÕS ’i jätsin kirjutuslauale, sest ega see pole mõni lõpukirjand, kus on lahe aegajalt sirvida paksu raamatut, et keskmisele lugejale tootmine nüriks ei muutuks. Küll aga saime endale õnnelikult kombel gümnaasiumi kolmeks aastaks sellise klassijuhataja, kelle salasuhe eesti keele reeglitega on võrdlemisi avalik piirdumata veel sellegagi. Ta on inimene. Inimesed nimelt saavad aru, kus jookseb piir normaalsuse ja ebanormaalsuse vahel. Läbi selle on meist kasvanud samuti (vist) inimesed, kes oskavad tundeid kirjeldada ka mõne teise sõnaga kui „normaalne.“

- Võeh,see on ebaaus praegu tegelt,et ma pean,või noh,et ma hakkasin Laatsast kirjutama,aga ma püüan. -

Laats ise on muidu ebanormaane. Ta saab aru „Faust“ist, mõistab täie rauaga Bulgakovit, Tolstoid, Dostojevskit... Sealjuures suudab veel lugeda nõmeda keelekasutusega päevalehti näiteks, kus pilte on rohkem kui juttu ja samaaegselt mõtiskleda õeluse üle maailmas. Eijah, kummaline. Muusikalisest aspektist ekslev hing,kes otsib mingisugust väga kindlat bossanovat .Seda kõige õigemat heli. Samas vastuoluline, kuid aus enda vastu – Madlib on liiga sügav, Meie Mees on hea. Teatud hetkedel on ülistanud deprehõngulist kõige läägemat süntesaatorimuusikat ja kirjandi taustaks (konkreetselt Hesse kirjandi taustaks) mängima pannud kõige odavamate pop-modifikatsioonidega reostatud klassikat. Vaieldamatult erakordselt hea inimestetundja ja eriti hea sõnadekasutaja. Räägib valjusti, kiiresti, teravalt, parasiitsõnadeta. Ketšup on meil kõigil meeles, laialiläind silmavärv ja nii … Vahest tahakski olla temasugune. Vahest ehk veidi vaiksem.

�

�

Hannes HansaluDimmu Borgir ja pikad juuksed – ka nii võib teda iseloomustada. Muidugi meeldib Hannesele muusika ning mõjutatult sellest võibki teda näha tihtipeale tunnis kõrvaklappidega, pea lauale toetatult, silmad kinni. Arvatakse (ja tegelt vist ka loodetakse), et ta toob tulevikus oma lemmikbände Eestisse esinema või siis hakkab freelancer’iks/pubiomanikuks. Füüsika ja jõuõlad selles teadusharus talle sobivad ning on kergestmõistetavad. Sealjuures on Hannes kontrolltööde ajal enamusest meist ausam.

„Kitarr põlema ja juuksed maha – siis võib veel asja saada.“ Et nagu igasuguste arvamust ei tasu ka kuulata tegelikult. Kastid põhja ja Harley Davidson !

edasised õpingud: Tartu Ülikool, õigusteaduskond.

Priit GrossMeie klassi kindel Stepihunt. Hundi pool: hoiab küll omaette, kuid mitte misantroopsuse ja ebakindluse pärast, vaid tal pole vaja mitte midagi mitte kellelegi tõestada. Inimese pool: inglise ja vene keele tundides käitub risti vastupidiselt kui tavaliselt. Väga omapärase ning geniaalse huumorimeelega, on Priit ka abivalmiduse poolest klassi tipus. Alati on mõnus kuulata tema vingumist söökla kohta, kui seal kala pakutakse. Pühendunud sportlane – kui sul tulevikus tennis sama hästi välja tuleb kui kala vältimine oma menüüst, pole sind varsti ATP edetabelites enam raske leida. Enamus klassikaaslastest näevad Priitu tulevikus muheda tüübina, kellel ühes käes on tennisreket ja teises õng. Klass ütleb sulle: jää iseendaks, sest see tuleb sul hästi välja.

edasised õpingud: Fairleigh Dickinson University, ärijuhtimine.

�

�

Kaarel HansonAmetniklikult tõsine noormees, kelles on midagi kõikidest inimestest. Ääretult soliidne ja normipiires, vastuolulise iseloomuga karakter. Uhke ja auahne klassivend, kellel on alati kodutöö tehtud, ning soov seda ka teistele näidata. Ei jätnud kasutamata võimalusi osaleda olümpiaadidel reaalainetes ega lasknud ennast heidutada teinekord mitte-ootuspärastest tulemustest, jätkates sihikindlalt tööd pürgimaks aina kõrgemale. Teisest küljest oli Kaarel jällegi hell ja hooliv oma klassikaaslaste suhtes, vahest isegi liialt. Iial ei öelnud Hanson kellelegi midagi halvasti ega õelutsenud, küll aga kuulis temalt tihti suht häid nalju. Lemmikuks sa ta kõigi teiste hulgas ka õpetaja Lokole, kes lubas tal ainsa õpilasena tunnis mobiiltelefoniga rääkida, kuna Hanson pidavat tegelema portfelli otsimisega. Näitlejat ja massööri tast kindlasti ei saa. Emotsiooni, Hansi, emotsiooni !

edasised õpingud: Tartu Ülikool, infotehnoloogia.

Kaarel HermlinNoormees, kellele meeldib rääkida, eriti siis, kui ta saab seda teha koos õpetajaga. Eriti iseloomulik talle on pidev vabandamine, kusjuures alati tundub talle endale, et see on igati õigustatud. Endaga on ta alati rahul, sest kõik, mis ta on endale põhjendanud, on ta automaatselt põhjendanud ka teistele. Siht on kindlalt silme ees, õppis ainult seda, mida endale vajalikuks pidas ning ei lasknud koolis toodetaval saastal üle pea kasvada, vaid leidis alati nutika lahenduse. Igatepidi alternatiivne inimene, justkui valinud teistsuguse religiooni. Austab teiste arvamusi ja ei lase ennast heidutada, kui tema arvamust maha tehakse. Ta vaidlused matemaatika õpetajaga jäävad pooltele eluks ajaks meelde. Tunnikontrolli vaikuse ajal kõlas Kaarli hääl üle klassi: „Ma olen liiga unine, et säärast toodangut taluda, õpetaja, kas te ei viitsi mulle kohvi tuua?“ Klassis ilmselt kõige rohkem rõõmupisaraid esile kutsunud inimene – kahtlemata saab temast advokaat, sest tema vaatepunkte on lihtsalt võimatu ümber lükata.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, filosoofia.

9

10

Kerttu KajakHästi uhke ja kangekaelne preili, meeletult korralik ja hoolitsev, põhimõttekindel ja lõbujanuline peoloom. Hea huumorimeelega (st. tujutõstvate naljadega), vabameelne ja võtab elult kõike. Alati abivalmis oma paljuütleva näolilme ja heatahtlik-iroonilise kõnemaneeriga. Räägib kõigest justkui oleks tegu pommuudisega. Erispets fetish on Kerttul aga paberitega, mis peavad alati laitmatult sirged olema. Eriline rõhk on ka korrektsusel paberitöös. Koolitööd see-eest võtab rahulikult. Tulevane “kostüümis ärinaine”.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, inglise keel ja kirjandus.

Madis KaljuveeKui kümnendas klassis tekkis pilku ostmisega probleeme, võis alati Madise poole pöörduda. Karu nii välimuselt kui ka hingelt. Võika, kuid lõbusa keelega säga, kes alati asjad viimasele minutile lükkab ning ka siis neid rahulikult võtab. Teistele meenus juhtum, kuidas Madis oli oma „lubatud“ tundidest puudumise arvu täis tiksutanud. Sõbrad helistasid talle koju ja hoiatasid, et kui Madis 40-ne minuti jooksul Elvast ajalukku ei jõua, peab ta suure kokkuvõtliku töö tegema. �0 minutit hiljem oli klassis üks silmapaar rohkem. Ametit on meie klassi rokivanale lõbus ennustada – kas saab temast chopperi-pubi pidaja, metal-bändis mängiv rekkajuht või pillipoe omanik. Mõnus ärapanev huumorimeel lubab Juurile ja Ojale väärikat järeltulijat.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, psühholoogia.

11

1�

Maris KaseIlusa naeratusega unihiireolekuga tüdruk, kellel pole kuhugi kiire. Kui teda vaadata, siis tundub justkui kujutaksime kõiki muresid endale ise ette. Teda ei tasu vene keeles kiiremini lugema sundida, sest ta vastas kord juba armsa häälega: „Ma olen ju flegmaatik.“ Seda ta loomulikult pole. Andrega on ta üks kord ka oma riideid jaganud, sest Andrel oli külm – Maris on kaastundlik inimene. Tema tulevikku arvatakse olevat seotud kunstiga. Ära kaota oma (väliselt) kergemeelset olekut.

edasised õpingud: Eesti Kunstiakadeemia, tootedisain.

Källi KiikKus on näha Monikat, seal kuskil lähedal on kindlasti ka Källi. See tõestab, et Källi on raudselt hästi sõbralik ja heatahtlik isend. Källi on kindlasti üks meie klassi kõige paremaid õppureid, ei anna kunagi alla. Kõigi õpetajate lemmik, meie klassi pesamuna (noorem). Juuksed on tal aga kõige pikemad. Mõned nimetavad teda juba sünnist saati täiskasvanuks, mis annab tunnistust tema külmast närvist ja tõsidusest. Tegelikult oskab ta ka vahetevahel mõõdukalt (joke-’o’ meeti mõõdus) nalja teha. Tuleb meelde seik Källist, kus ta ütles mingitele kümnendikele: „Kasvage suureks!“ Peenelt kohusetundlik isik.


1�

14

Riivo KikasMees sõnast ja sõna mehest – Vaab lubas Riivol vene keele hinde välja panna, kui viimane õpetajale ilusa kivi kingib jõuludeks. Detsembrikuus koliseski kahekümnekilone kivijurakas vene keele klassi põrandale. Asjalik analüütik, võiks arvata, et kontorikoi, kuid pilt rõõmsast temast on ÕS-is sõna „muhe“ kõrval. Alati pole klassis külma vastu akent kinni vaja panna – piisab Riivo naeratusest ning kõigil hakkab soe. Järeleandmatult abivalmis, seletab kõigile kõike, mida vaja, ning mitte rohkem. Tema irooniline hüüatus „Splendid!“ või tertsiulatune ahastus, juhul kui liiga palju õppida anti, olid selgesti eristatavad muust kamarajurast, mida klassis kuulda võis. Ennustatakse, et temast saab uus Bill Gates – igastahes on ta arvutite hingeeluga paremini kodus kui ta lennukaaslased. Riivolt soovivad inimesed tihedamini seda olekut, mil ta oma Vanta ära kaotas. Temaga läheksid kõik luurele, sest, nagu Karl Petti ütles: „Riivo on hea inimene“.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, infotehnoloogia.

Triinu KinkarPäikesetüdruk, kellel on vahepeal mitte väga kuri, kuid siiski metsik koerake. Klassis oli ta suhteliselt vaikne. Elen ja Triinu olid alati need, kes Toompere tunnis lobisemise eest manitseda said. Hästi armas ja ilus neiu, keda Andre pani esmakordselt tähele rohkem, kui nad Aura veekeskuses kambaga mullivannis chillisid. Kord unustas ta vihmavarju kooli, ning siis läksid Alan ja Andre seda talle koju viima. Talle meeldib hullupööra õppida ja vahepeal oli ehk liigagi närveeriv. Hästi sõbralik, stiilne. Asjaajamises ideaalselt korrektne, kohusetundlik ja punktuaalne. Temast võib kunagi saada surfar, arst või näiteks elunautija. Keep it up girl !


1�

1�

Toomas KolkTommi nagu enamus tema sõpru teda hüüab, on väga huvitav ja keerukas isiksus. Metatasandil võib kohata sõbralikku, peadpööritavat vanderselli, kes sageli andis mõtlemisainet paljudele õpetajatele oma küsimustega ja suutis vahel organiseerida nähtusi, mida sageli ette ei tule( Siim ja Toomas Tompat kammimas) või siis Jackass põhikoolis. Vahest aetakse Toomas astraaltasandisse, kui talle palju ebameeldivust valmistatakse. Teise leveli Toomast on arvatavasti palju või äkki vähesed näinud. See Toomas on vihane ja kuri ning on langenud deborisse, mida viimasel ajal võis kohata sageli, kuid nüüdseks on asi laabunud. Talle meeldib ka mängida: mängib kahes bändis, mängib arvutiga, mängib lauamänge ja osaleb sportmängudes- väga tegus poiss. Toomas on üsna hea semu, kes alt teisi ei vea!

edasised õpingud: Tartu Ülikool, majandusteaduskond.

Pille KriibiPille paistab alati silma, kas siis oma rõõmsa oleku või värviliste riietega. Ja kui ta silma ei paista, siis kõrva kostab nagunii. Emotsioon on see sõna, mis teda kõige paremini iseloomustab - vahet pole, kas ta on millegagi rahul või vastupidi, seda on näha kogu tema olekust. Klassi ees esinemist kardab üle kõige, kuigi põhjendamatult, sest Pille saab alati hakkama. Ülekaalukalt kõige lõbusam klassiõde, kes oma päikeselise olekuga ka teiste tuju tõstab. Oskab muudki kui ainult jalga tõsta ning mõne aasta pärast on Pille üks neist, kes mõnes firmas vägesid juhatab, suhteid korraldab või hoopis kohtus õigust nõuab.


1�

1�

Kaarel KukkInglise keele tund, kontrollitakse vastuseid. „Kaarel?“, küsib õpetaja. Ajab siis Kukeke lõua laiali, kuid vastuse asemel haigutab ja küsib: „What book?“. Järgnevad küsimused: „What page?“ ning „What exercise?“. Boheemlaslik, kuid kuidagi Eestilikult boheemlaslik. Kui keegi sobiks kiiktooli piibuga ning raamatuga, siis on see Kaarel. Käitub kohati nagu väike maim, kuid olek on nagu muhedal ning marul täitsa-eestlasel. Armsalt ohmu ning hädavares, kellel ka parima tahtmise korral midagi teisiti läheb (lendab pastakas Eimanile kõhtu). Kui hirmvaikses tunnis käib jõle kõmakas, siis on tihti Kaarel kukkunud tooliakrobaatika tagajärjel põrandale. Teab, mis tahab, kuid ei kuuluta seda kõigile. Tulevikus eeldatakse temalt arhitektistumist, kuid fakt on, et ka kunstialased teadmised on mehel põhjas. Klassikaaslased soovivad sulle julgust ning lähedust maaga. Kaarel on mees, kelle nime pole häbi kirjutada marmortahvlile.

edasised õpingud: Tallinna Tehnikakõrgkool, arhitektuur.

Kerli KäiroTahtejõud viib edasi ja seda eriti Kerli puhul. Kui ta on endale seadnud eesmärgi, siis pühendub ta 100% selle selle saavutamiseks. Lihtsalt super on vaadata, et leidub selliseid inimesi, kes on nõus nii palju vaeva nägema, et elus edasi jõuda. Kindlasti on Kerli paljudele silma jäänud kui vaikne tüdruk, end inimesed ei tea paljutki selle vapustava tüdruku kohta. Temas peitub nii mõndagi. Kui vaja, siis ta rebib kildu seltskonnas oma erilisel viisil. Teised ei pruugi küll naljast aru saada, aga naeravad ikkagi südamest kaasa. Kui te arvate, et ta ainult õppimisega tegeleb, siis eksite jällegi. Kui jutt läheb peole, siis on Kerli esimene mineja ja viimane, kes koju tahab minna. Paljude arvates võiks tulevikus Kerlist saada ametnik või hoopis suhetekorraldaja.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, ajalugu.

19

�0

Hendrik LajaSõbralik veinisõber, kes on ilmselt kõigile eeskujuks. 9�% inimestest, kes teda väga hästi tunnevad, ei ole teda mitte kunagi vihasena näinud. Hendrik tusatseb täpselt sama palju kui ta ütleb „ei“ veinile. Alati mõnus kaaslane, kellega õppida, sportida või timmida. Harva jõudis ta esimestesse tundidesse, järelikult mõistis une tähtsust. Võib-olla tuleneb siit ka põhjus, miks ta soeng alati laitmatu on. Kergelt hedonistlikule Hensule ennustatakse üksmeelselt arsti või bioloogi elukutset – ta on klassis üks väheseid, kellele usaldaks süstla. Sõna „Hensu“ tuletab nii mõnelegi meelde väikest Chardonnay õhtut.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, arstiteaduskond.

Robert LaursooÜks meie klassi (A) kõige diibimaid vendi. Robert ei ole peaaegu mitte kunagi kuri ja leiab ka kõige rõvedamates asjades (näiteks bioloogia töö) midagi naermapanevalt positiivset. On väga teravalt kursis fotograafiaga, koolipeal võis teda tihti, fotoaparaat näpus, ringi hulkumas näha. Robertil on hästi omapärane huumorimeel. Näiteks, kas teie saate aru joke’ist: „Kas sa tead, et mul on prilliklaas raamist natuke väljas ?“ Kunagi ei või tegelt teada, kas ta teeb sinu üle nalja, lihtsalt nalja või mõtleb seda tõsiselt. Salapärane inimene, kirjutab väga omapäraseid kirjandeid. Demostratiivpronomeen abstinentslik formalistlik blanmanþeetaoline haussespekulant. Talle meeldib pilti teha kirjeldatud viisil: „Kõigepealt võtab mingi punkti fokuseerimiseks ja siis viimasel hetkel liigutab järsult fotokasilma ja teeb pilti hoopis millestki muust.“ Klassi üks südameid.

edasised õpingud:

�1

��

Monika LiblikKus on Källi, seal on ka pailaps ja eliitõpilane Monika, keda tihti võib teda näha koos poisssõbraga Taverna restoranis. Varsti algav jalgpalli MM on Monikale lust ja lillepidu – on ta ju sündinud jalkasärgis. MSN-is võis alati küsida, mis õppida jäi. Ta teadis kõike ja vastas Smiley-ga. Tema olekust võib arvata, et koolis on ta vaikne, kuid väljaspool neid kollaseid seinu muutub ta peoloomaks. Kui mõelda Monikale, tuleb meelde laul nimega „Monika.“ Tulevikus arvatakse temast saavat poliitik/ametnik või jalgpallur. Tal on kiire kõne ja parajalt humoorikad naljad, mis võivad kunagi olla tema edu saladuseks.

edasised õpingud: Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut, ökonoomika ja ettevõtlus.

Andres MaserJuba pärast 9. klassi lõpetamist oli ekstraordinaarse juukselõikusega Andres veendunud, et absoluutväärtuse märkide muutmine sulgudeks matemaatilises aspektis ei ole hea idee. Lukustas keemiaid, matemaatikaid ja füüsikaid (isegi nii, et teinekord õpetajalgi lühis tekkis) võrdlemisi konkreetselt. Suudab väga täpselt teemasse keskenduda. Laatsagi omas ära, kui ütles, et loeb mingi �-4 raamatut nädalas aga see toimus ka tema koduses keskkonnas ehk keemiaklassis, nii et see on mõnevõrra arusaadav. Triinule rääkis, kuidas tee seest saab suhkru kätte, kui oled selle sinna juba pannud. Maser jääb igas olukorras džentelmeniks ja oskab käituda, ainult et ükskord tegi tõesti nii, et ajas Noorlaiu närvi ja julges siis veel muiata ka. Ei kaota usku inimestesse vaid tahes-tahtmatult aitab inimestes suurendada eneseusku. Andresest peab saama pro (Shorty’s, Osiris etc - namiin?) sellel alal milles ta tahab aga kindlasti pro! Pro!

edasised õpingud: Stockholm School of Economics in Riga, majandus.

��

�4

Mari MatjusAktiivne : Osaleb erinevate noorteorganisatsioonide töösTark: vähemalt minu arustKannatlik: sõitis Hannese autos Otepääle, kuulates terve tee Dimmu BorgiritSõbralik ja alati abivalmisPealehakkajaKorralik: tunnis ei lobiseOsalemine on noorteorganisatsioonide töös on andnud võimaluse reiside paljudes paikades ning võimaldanud tal õppida paremini tundma maailma ja elu. Mari on õnnelik tüdruk, kuid isegi tugevaid meie seast tabavad tõved, mille tõttu peab Mari veetma palju aega kodus end ravides.


Siim MutsoÜks tema lemmikütlusi oli: „Did I get five?“ Üks tema lemmiktegevusi oli inglise või prantsuse keele tunnis helistada Tom’ile, kes kodus magas, panna mobiil valjuhääldi peale ning küsida: „Noh, tundi ei tulegi?“ Välimus lubab mehel igas muinasjutus printsi mängida. Hämmastavalt hea läbisaamine kõigiga, võib-olla liigagi hea. Konkurentsitult peetakse klassi geniaalseimaks koomikuks, kes suudab alati naeratuse kaasõpilaste näole tuua. Ja miks mitte õpetajate? Piisab ainult tundi ilmumisest, kui Vaab manab suured, üllatunud ning rõõmsad kassisilmad pähe. Suurim miinus tema puhul on ilmselt see, et ta pooled koolipäevad surmavalt igavaks muutis – ta lihtsalt ei tulnud kohale. Kui tal isa firmat üle ei õnnestu võtta, siis muusikamaailm kindlasti. Klassikaaslased ütlevad sulle üht: „Hard Rock, Hallelujah!“, ning soovivad sulle antud teel edu. Siim on üks nendest tüüpidest, kellega pole kino saamiseks „Ekraani“ vaja minna.


��

��

Hanna PaalMeenub mitmeidki seiku. Enamjaolt jäi silma kui hoolas ja õpihimuline naissoo esindaja. Talle meeldib laulda kui lind ja ta on seda efektselt ära kasutanud ka kooriproovides – Leppoja ei pidanud pead murdma, keda solistiks panna, never !! Ta on positiivne ja elurõõmus, Noorlaiuga ja ka teiste õpetajatega väga heal suhtlustasandil. Eelviimasel aktusel ootasime piiritu ärevusega, kes on ainuke õpilane meie koolist, kes lõpetab kiituskirjaga, ehk siis ka kuldmedaliga. Ülla-ülla – Hanna Paal ! Ta on väga tark ja ilmselt IQ-ga edestab nii mõndagi Eesti kõrgklassi poliitikut. Meeldejääv oli ka väljasõit Pühajärvele, kus Hanna tegi pingutusi kudumiskuninganna tiitli saamiseks. 10. klassi alguses tekkis Andrel ainulaadne võimalus minna külla Hanna üürikorterisse ja kummikomme süüa. Eeldused on olemas nii professoriks kui ka muusikuks saamiseks.


Elen PaddarTalle meeldib (hea) vein ja hea muusika. Nagu suurele osale meist. Ta räägib suhteliselt palju, aga seevastu ei ava end kõigile. Paljudele on meelde jäänud Eleni eriline kõlav naer. Võib tulla ette, et läheb ta nahakunsti õppima või saab temast väga ilus arhitekt. Ka psühholoogia on variant, kuna talle meeldib inimesi jälgida. Mitte nagu halvas mõttes. Tal on väljakujunenud vaated erinevate asjade kohta, kuid need pole kivist. Ta mõistab inimesi hästi, tavaliselt. Teises klassis olevat ta küll pisut vägivaldne olnud, kuid nüüdseks on Elen vaieldamatult jõudnud mõistmisele, et probleeme ja lahkarvamusi saab ka sõnadega lahendada.

edasised õpingud: Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuur.

��

��

Henri ParisaluLugupeetud, soliidne, tagasihoidlik, väljapeetud ja viisakas noormees. Alati korrektne ja sõbralik nii klassivendade, -õdede kui ka õpetajatega. Tütarlastele on Henri kahtlemata silma jäänud oma sportlikkuse ja mootorrattaga. Samuti on talle hoolsa õpilasena kombeks kanda lumivalgeid Shady ja G-Unit’i särke, maitsekat blingi ning käia Young Buck’i kontserdil. Iseloomult on ta julge ja enesekindel. Näiteks, kui ta võtab eesmärgiks Pille sünnipäeval tooli peal natsida, siis jõuab ta ka muljetavalava teostuseni. Henrile on iseloomulik tagapingist kostev kuratlik naer, kohati leiab, et kõik on mõttetu, kuid hinded hoiab stabiilselt väga head (vahel harva ka lihtsalt head). Kanna kiivrit, Henri, kanna kiivrit !


Alan PikkKui vaikses tunnis järsku kuulda kõige retsimat ja parastavamat naeru, (mis muide nakkab) pole kahtlust, kellega on tegu. Kui me elaks muinasjutu maailmas, siis võtaks tema iseloomu kõige paremini kokku järgmine liigitus: kui Õnneseen ja Toriseja saaksid lapse, oleks viimase nimi kahtlemata Alan Pikk. Naljade omapärasuse teeb veel omapärasemaks see, kui lahedalt ta ise nende peale naerma hakkab. Kui ekstaasi mõne õpetaja imiteerimisel läheb, ei aita muu kui tranquillizer gun. Välimuselt aaria rassi esindaja, on ta üüratult hea sõber, kes naudib kalalkäiku ja tehniliste asjade kallal nokitsemist. Kahtlemata kõige praktilisem inimene terves lennus. Enamusele jääb meelde see eriline side, mille Alan ning Maret Vaab lõid ning mis lõppes iga tund sõnasõjaga.

edasised õpingud: Tallinna Tehnikaülikool, mehhatroonika.

�9

�0

Andre PurretSuusakostüüm, Saime Aule dressid, liibuvad aeroobikariided ja McDonalds’i töötaja riietus – Andret võiks pidada modelliks arvestades, kui palju riideid ta endale elu jooksul on selga ajanud. Julge vana, kes ei löö risti millegi ette, kuigi vahel võiks. Sõnad „noh“, „tähendab“, „ma saan aru“ sisalduvad pea igas lauses. Kolme aastaga MHG-s läbis ta totaalse muutumise – pea kõige tublimast õpilasest muutus ta legendaarseks Andreks – „Armupalaviku“ solist, Pühajärve puhkekodus kehv pokkerikäsi, jutuvestja „Erakust ja tema maalapist“. Kindel on see, et pole inimest, kellel Andre poleks elu jooksul tuju heaks teinud. Konkurentsitult kõige koomilisem tüüp, kes ei vaata mitte millelegi viltu ega kurjalt. Võib-olla ta ei oskagi, kuid ta võtab seda õnnistusena, nagu ta võtab ka elu.

edasised õpingud:

Stella PõldseppHästi positiivne ja rõõmsameelne tüdruk. Hästi õrnalt võib tajuda tema juures teatavat lihtsameelsust ja naiivsust, kuid kummalisel moel on see ilmselt vaid visuaalne silmapete, kuna sellise humanitaristliku omaduse juures on tal endiselt realistlikult kohusetundlik suhtumine õppetöösse (näiteks teab alati, mis rootsi keeles teha on) ning briljantne arusaam teemadest. Ometigi tõstatab ta aegajalt küsimusi kümme minutit pärast neile ammendava vastuse andmist. Lihtsalt kontrolliks ehk? Püsivalt armas on ka tema suhe rootsi keelega, mida ta iga uue õppeaastaga aina aktiivsemalt ning pühendunumalt (loe – suurema armastusega) õppima kavatseb hakata ning selle idee-välgatuse illustratsiooniks ka mõne lause ainult temale iseloomuliku kubistliku artikulatsiooniga ette kannab. Ääretult vahetu ning siiras aktiivne suhtleja. Tulevane rootsi keele filoloog, ametnik, sukeldumis-instruktor soojas kliimavöötmes või lastearst.


�1

��

Laura PärnasaluKui rõõmustab, siis korralikult, kui kurvastab, siis korralikult, rääkimata muretsemisest. Tunneb alati siiralt kaasa ja on toeks, kui vaja. Laura on väga hea suhtleja, kes leiab kõigiga ühise jututeema. Kuidagimoodi saab alati oma kooliasjad lõpuks tehtud, kuigi koolis eriti ei käi. Teab, mida tahab, ning tänu enesekindlusele saavutab oma eesmärgid. Laurast saab ärinaine, kellel on oma moeateljee.

edasised õpingud:

Õnne ReinupÕnne on hästi võimsa suuvärgiga. Kindlasti teavad kõik mõistest „Õnne VS Noorlaid.“ Võitleb alati õpilaste õiguste ja üldse igast naiste õiguste eest, julgeb peaaegu alati kõik välja öelda – ütleb, mida mõtleb. Sellest tulenevalt on temast kujunenud ka ääretult meeldiv vestluspartner, kes ilmestab oma teksti alati väga sobivate näidetega kunstist, ajaloost või kirjandusest, ning kellega leiab alati jututeema – ükskõik, kas on soov parasjagu millegi üle vinguda või hoopis oma rõõmu jagada. Õnne on väga enesekindel, ta on veendunud oma teadmiste mahus ja vahel suudab neid isegi müüda. Teeb alati oma kindla kalduvusega arvamuse ka teistele teatavaks. On sõbralik, sageli abivalmis, hängib omadega. Sa kas meeldid talle või ei meeldi. Tulevane spiiker või mõni muu sõnavõtja.

edasised õpingud:

��

�4

Valter SarjasValter on nagu kultuurileht Sirp. Sirbi karikatuurid on nimelt kõige naljakamad ja sisu on kõige huvitavam. Tasakaal on paigas. Noormees peab lugu heast muusikast, on väga armsalt aus ja hoiab väga enda klassiõdesid. Oma sportlaskarjääriga sai pidama õnnelikult enne idioodistumist, mis jättis meie suureks rõõmuks meile niivõrd intelligentse, kultuurilembese, täiesti kompleksivaba ja peenelt vaimuka Valtri. Vahetu suhtleja, hea sõber, mõnus inimene. Omajagu lapsemeelne tukka ühele ja teisele poole siludes aina uusi soengud käigu pealt välja mõeldes ja Kerlile sööklas salaja majoneesipudelit kotti pannes. Huvitavate mõtetega seksapiilne kirjanik-pesumodell-geograaf-lendur on Valteri tulevukuamet võib-olla …

edasised õpingud: Tartu Ülikool, geograafia.

Silver SeppTa on pidevalt ametis koolile nime tegemisega füüsika-, keemia- ja matemaatika olümpiaadidel, sai hakkama aspiriini tootmisega. Hüüdnime Tuumafüüsik pani talle meie klassijuhataja. Edukast õppimisest hoolimata on Silver jäänud klassikaaslastele meelde pigem kui väikest kasvu, kuid suure söögiisu ja januga väga lahe noormees, kes naljakal kombel selle eest ka üliagaralt direktorilt käskkirja saanud, keeldudes minemast tundi enne kui taldrik tühi. Isegi matemaatika tunnis peab õpetaja talle pinginaaber Kerliga lobisemise eest aeg-ajalt ühemõttelisi märkusi tegema, mis veelkord näitab, et noormees õigel teel ja parasjagu ulakas, kui jätab kõrvale veneliku keemia-tagaruumi tõsipäisuse. Et Sepp on alati nõus endast kõikeandvalt vastama ka kõige labasematele reaalaineid puudutavatele küsimustele, siis usutaksegi tema nägemist tulevikus keemiaprofessiorina. Või tuumafüüsikuna.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, füüsika-keemiateaduskond, materjaliteadus.

��

��

Kaarel TamraVäljendab oma arvamust häälekalt ja veendunult. Võrdlusi võimendab peaaegu alati üle. Et naljakas oleks. Ta pole väga paljude asjadega rahul, ning ei kogu maailmavalu endasse vaid ütleb selle välja. Isegi siis, kui ta tegelikult neist küsimustest ei hooli. Oskab lõbutseda ja inimestele meeldida, kui ta seda tahab. Head inimeste tundmise oskust näitab ka see, et ta suutis lõpukirjandi teadlikult (!) toota sellise, mis „keskmisele lugejale peale läheb,“ ehk siis otse sihtgrupile. Üldiselt teiste arvamuste suhtes ükskõikne ja enda omas kindel. Enda jaoks ebaolulistest tulemustest ei hooli. Üldplaanis laisk, aga kui leiab endale südamelähedase teema, siis ülimalt produktiivne. Inimestele jääb meelde tema vali hääl ja omamoodi huumor. Saksofonist ja oma teemas sees.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, majandus.

Mare Tannberg“I bet you look good on the dancefloor” laulab praegu, �00�. aastal Arctic Monkeys Sheffieldist siin magnetoolas kirjutuslaua kõrval. Veaksin ka kihla, et naeratav Mare näeb tantsupõrandal välja ääretult võluv. Hea Muusika Õhtud on kahjuks nii hämaras toimund, et suurt midagi pole näind. Mare on leebe aint lollide küsimuste peale läheb kergelt leili, saab pahaseks, kurjaks aga väidetavalt läheb see kiiresti üle. Kurjaks muudab ka see, kui tukka üleval kannab. Kuigi on väga tark, oskab filosofeerida ja paistab silma kunstiandega, ei kipu tüütult targutama vaid säilitab oma hurmava õrna olemuse. Juukselõikused on alati kohutavalt ilusad, sallid on värvilised ja mõtsid kiftid, kuigi vähemalt kunagi rääkis, et talle mütsid ei sobi või midagi. Armastab kohutavalt raamatuid (lugeda). Selle veenuse naljategemine on kuidagi teistmoodi, mitte halvas mõttes, aga kuidagi on ja sellega harjumine võtab aega. Tead, Mare, ma ei hakka sulle siin mingit tüüp-nõu andma, sest see on suht pointless. Sa oled ilus ja intellektuaalne. Ela selle teadmisega...


��

��

Anna TreiArmastab nii väga hobuseid, et loeb enne esimest tundi, milleks on keemia, juba hobuseeraamatut – igas klassis peab üks selline inimene olema. Väliselt natuurilt tundub häbelik ja tagasihoitud, siiski omab inkasid nagu iga teine naine. Jättes kõrvale tema teatava tagasihoidlikkuse, on Anna meeldivalt omapärase jutuga vestluspartner, tark, iseseisev, tubli. Jõuab alati aegsasti kooli ning hakkab kohe midagi õppima, kui teised alles ärkavad tegelikult. Täitsa terav soome keeles käinud klassiõde silmapaistvate punaste (ilusate) juustega.

edasised õpingud: Tartu Ülikool, majandusteaduskond.

Katrin UlstKata on justkui superagent – ilusas huvitava lõikega kleidis ning punastes kõrgete kontsadega kingades astumas vaenlase piiri taga, pidades oma missiooniobjektidega intelligentseid vestluseid, seejärel õhkides vaenlaste baasi ning põgenedes sealt tänu oma fantastilisele sportlikule vormile. Ühesõnaga inimene, kes tuleb kõikide situatsioonidega toime. Oskab olla kõige targem ja oskab olla kõige stiilsem. On leidnud pea kättesaamatu kesktee vanemate ja noorte meelehea vahel. Koolis tihti range, kohati isegi emalik, kuid pidudel naudib ennast rohkem kui kõik teised kokku. Teab, mis teda elus edasi viib, ning talitab vastavalt. Teistele tunduvad tema prioriteedid järgmised: õpingud > inimesed tema ümber > Futurama > hedonism. Kata realiseerib kindlasti oma unistused ning saab tulevikus edukaks arstiks. Võib-olla see ongi tema puhul miinus: temas pole üllatusi, sest kõike mida ta tahab, ta lõpuks ka saab.


�9

12A klassi ülivõrduvaimad arvamusküsitluse põhjal ehk tegelikult ka.

Kõige ilusam Elenkõige ilusamad/müstilisemad silmad Kerttukõige ettevõtlikum Katrinkõige suurim hilineja Kukkkõige muretum Siimkõige muhedam Riivokõige intelligentsem Andreskõige lambim Andrekõige rõõmsameelsem/positiivseim Pillekõige parem sõnasepp Robertkõige soojem naeratus Elenkõige suurem artist(salastaar) Tommikõige lõbusam/naljakam Alankõige stiilsem Mariskõige tagasihoidlikum Monikakõige suurem peoloom Kerttukõige suurem õpetajate lemmik Kerlikõige asjalikum Katrinkõige mehelikum Andreskõige naiselikum Hannakõige seksikam Valterkõige suurem lobamokk Hermlinkõige diip’im Robertkõige suurem rebija Tommikõige suurem popitaja Siimlemmikklassiõde (poistele) Marelemmikklassivend (tüdrukutele) Alan� kõige sarnasemat isikut klassis Maris ja Elenräägib palju, ütleb vähe Andreräägib vähe, ütleb palju Robertkõige targem Andreskõige salapärasem Robertkõigi autoriteetsem Andres

40

41

4�

Ester AuninKadi JõesaarNele JõksLiis JürisooIvar KaljoKarin KopsJane KukkRenate LassAire LeppEno-Martin LotmanAnni LuudKristiina MaserAnneli MutsoPii MüllerHelle-Mari MärtsonLiina OherjusToomas PalloSigrid SaagSiisi SaetaluMeeli SaksingElor SeppHardi SosnitskiSeidi SuurmetsErle Taklai

Helena TammMari TarkMerli ToomeAnna-Maria ToomperePelle TuulikKarin TäärKaisa VahtraMaarja VäärsiVappu ZobelElo Zobel

Erika PuusempB klassi juhataja, inglise keele ja briti kirjanduse õpetaja

Pildid on puudu järgmistest õpilastest: Helle-Mari Märtson, Seidi Suurmets, Anna-Maria Toompereja ja Karin Täär.

4�

Kadi Jõesaar ja Ester Aunin

44

Nele Jõks ja Liis Jürisoo

4�

Karin Kops

4�

Ivar Kaljo ja Pelle Tuulik

4�

Anneli Mutso ja Jane Kukk

4�

Helena Tamm

49

Eno-Martin Lotman ja Siisi Saetalu

�0

Pii Müller ja Anni Luud

�1

Kristiina Maser ja Maarja Väärsi

��

Toomas Pallo ja Hardi Sosnitski

��

Sigrid Saag ja Erle Taklai

�4

Renate Lass ja Elor Sepp

��

Meeli Saksing ja Aire Lepp

��

Kaisa Vahtra ja Ester Aunin

��

Mari Tark ja Liina Ohjerus

��

Vappu Zobel ja Elo Zobel

�9

�0

Eerika AlevGalina AlovaErik EenloSander HannusMerili HeinAnu IlvesMarten JakobsonLiina KaroAivi KiigemägiMadis KlesmentMihkel KõivKaur KokkLaura-Liisa KruusamäeMaarja KülmMarta KüttKaire LeibakKarin LeivategijaAnni LindalHella MaratsMaris MägiLiis OravKarl PettiHanno PüttseppJulia Romanovitch

Kadri SõerunurkTõnu SootsDina SõritsaMaria-Elisabeth TalvistuAnnika TederLiis TuulbergMihkel UibolehtKatriin ValdreKristjan VardjaSandra VeinlaKadrin Vesman

Tauno Viira

Mare ToompereC klassi juhataja, ajaloo ja kunstiajaloo õpetaja

�1

��

Eerika AlevHea huumorimeelega, terava keelega, leebe, nutikas, vaimukas, armas, rahulik, rõõmsameelne ja omapäraselt vaoshoitud tagasihoidlik tüdruk, kellel on kindlasti potentsiaali olla edukas – situatsioon on alati kontrolli all. Mängib võrkpalli, oskab hästi matemaatikat ja abistab hea meelega klassikaaslasi, oskab ka märkimisväärselt hästi teha järgi vene aktsenti. Temast võiks tulevikus klassikaaslaste arvates saada arst, ajakirjanik, magnaat meelelahutusäris, allveekabetaja, väikeste lastega tegeleja, kultuuritöötaja, arhitekt või vabakutseline kunstnik. Kindlasti leiab ta enda jaoks midagi huvitavat ja teeb suurt karjääri. Eerikal on palju sõpru – ükskord viisid hoolitsevad koolikaaslased tema koridori laokile jäetud halli koti kantseleisse, arvates, et see on ära kaotatud. Kord aga kui Eerika söökla trepist reipal sammult üles läks, ütles Mari Maimre talle: “Katsuks kõndida nii, et tossud ei kriuksuks!” Eerikal on ka unustamatud kirjandid ja omapärased killud.

Galina AlovaTohutu õppimistahega, enese-, põhimõtte- ja sihikindel, hämmastava süsteemile allumise oskusega maksimalist, kes on oma ülipüüdlikkusega saavutanud vaid parimaid tulemusi ja suudab seda kindlasti ka edaspidi. Märkimisväärne on tema võõrkeelte oskus. Ta ei tee midagi poole jõuga, seetõttu lööb ta läbi igal alal. Tõenäoliselt võib temast saada tõlk, poliitik, diplomaat, geenitehnoloog, teadlane, filoloog, õppejõud või riigipalgal töötav riigiasjadega tegelev ametnik, kes ei ela Eestis. Ilmselt näeme teda kord Brüsselis Europarlamendis. Klassile on Galinaga seoses eriti meelde jäänud vaidlus C-klassi kui teda represseeriva organi üle (vaene väike!), lisaks sellele tõi Galina kasutusse aukartust äratava väljendi “MHG – maine eliitparadiis”. Silma on ta jäänud ka igapäevase šokolaadisöömisega. Klassikaaslased soovivad talle: “Don’t worry, be happy and take it easy!“

��

�4

Erik EenloErik on tahtejõuline, kannatlik, abivalmis, arukas, asjalik, “immense” intellektiga klassivend, kellel on suurepärane mälu aastaarvude peale. Tal on laiaulatuslikud teadmised, eriti ajaloos ja spordis. Spordiga tegeleb ta ka ise. Hoolimata domineerimisest teiste üle intelligentsuse poolest, on ta väga sõbralik ja hea suhtleja, tolerantne. Tulevikus saab Erikust ehk välissuhete ekspert, riigiteadlane, ajalooprofessor, juuksur, Hillar Palamets, spordikommentaator, poliitik või lihtsalt väga armastatud mees. Klassikaaslastele jääb meelde Eriku erkordne jalgpallikommentaatoriks kehastumine draamatunnis – “mehi niidetakse kui kevadist heinamaad.” Meelde on jäänud ka mitmed tema kammeriread ja ütlused, näiteks “Eesti ühiskond on veel lapsekingades“, “Juhan Viiding, hõumriiding...” ja tõdemused, et kõigil on ju ühesugused Inka õpikud ning hambaid saab ka püsti seites pesta.

Sander HannusUnustamatu on selle pühendunud spordihinge naer ja naljad, kammeriread, ettekanded ja kirjandid – näiteks spekuleerimine teemal “kelle nahas tahaksin veeta päeva?”(vorsti nahas) või “mis meid liigutab?” (liigesed) – vaieldamatu kõige geniaalsema huumoriga tegelane klassi ajaloos. Ta on tolerantne, eesmärgikindel, vaimukas, muhedalt apaatne, truu sõber ja seltsimees. Tema suust kuuleb alati vaimukusi ja lambinalju, mis on toonud kooliellu vaheldusrikkust. Tulevikus võib Sandrist saada luuletaja, sporditeadur, sportlane, kokteilisegaja, matemaatik, spordikohtunik, treener, kehakultuuri lõpetanud ärimees, lasteaiakasvataja,kelle tõttu emmed ei suudaks laste juurest lahkuda! Klassikaaslastele on meelde jäänud tema ja Madise Cappy’de võidujoomine, mille Sander ülekaalukalt võitis, �ndad tunnid, klassiekskursioonid, tervisekuud, tublid maratonidel esinemised, Rock’i mängud ja see, kuidas ta uppus keemia õpikuga (suhteliselt otseses mõttes) enne keemia järeltööd. Täiesti unustamatud on ka Sandri erakordne near ja hullud silmad. Klassikaaslaste soov eluteele kaasa: „Raiu ikka edasi!” ning Madis tahab omalt poolt lisada, et ärge Sandrile enam andke.

��

��

Merili HeinMerili on oma otsekoheste ütlemiste poolest tuntud piiga, kes armastab meeletult tantsida ja laulda. Ta on energiline, jutukas, üliaktiivne, südamlik, abivalmis, emotsionaalne, siiras, vaimukas ja optimistlik klassiõde. Merili on ka suurepärane koorilaulja, julge esineja ja valju häälega kartmatu naine, kes on endale eesmärgiks võtnud saada õpetajaks, mis on klassikaaslaste seas pälvinud vaid kiidusõnu ja poolehoidu. Temast võib saada ka treener, aktivist, lasteaiakasvataja, tisler või arst. Alaiseks jääb meelde Merili müslisöömine, Šoti ja Liverpooli aktsentide jäljendamine, krooniline hilinemine ja puudumine, Aule-naljad, naljakad juhtumid klassiekskursioonidel, rõkkav near ja õhetav nägu. Lisaks kõigele on ta juhatanud ka Karl Petti nimelist Miina Härma Gümnaasiumi naiskoori ja veidi ebaõnnestunult 10. klassis koos Liinaga Lokko klassi taga otsinud. Ajalukku läheb tema ütlus: “Praegu on see natuke komplitseeritud...” Soov eluteele kaasa: “Ära kunagi peatu sellel teel, mille oled endale valinud!”

Anu IlvesAnu on abivalmis, kohusetundlik, omanäoline, ülimalt sarkastiline, hoolikas, malbe, rahulik, omapärase huumorisoonega ja kadestamisväärselt pikkade ja hoolitsetud juustega neiu, kelle näol särab alati armas naeratus. Tänu tema mõistmisoskusele on ta hea suhtleja. Oma töökusega lööb ta läbi igas valdkonnas. Klassikaaslaste arvates võib temast saada ajakirjanik, psühholoog, võrkpallur, maamõõtja, magnaat meelelahutusäris, jalgpalli äärekohtunik, ärinaine, korstnapühkija, tubli ema ja vapustav naine. Kui ta midagi endale eesmärgiks võtab, siis teeb ta kõik endast oleneva, et see saavutada – kasvõi õpib füüsikat öö läbi varajaste hommikutundideni. Meelde jäi intsident, kui Anu ja Eerika end koolipiimast purju jõid, Business’i õpiku taga naeru pugistasid ja pärast peitust mängisid, ning samuti see, kuidas Anuga koos sai punaseid palle fuajee lakke riputatud. Ei unune ka Anu, Eerika ja Aivi katkise kelgu matmistseremoonnia ja see, kuidas Anu koolpingis istudes selja taha vaatab ja naeratab.

��

��

Marten JakobsonMarten on klassivend, keda näeb väga harva mossis näoga. Enamasti on ta täis positiivsust ja julget pealehakkamist. Paljud klassikaaslased kirjeldavad Martenit kui heatahtlikku, sõbralikku ja vaimukat tüüpi, kellel on anne ka tõsiseid asju naljakalt väljendada. Tema lõbus naeratus muudab teistelgi tuju heaks. Seetõttu ei oleks ime kui temast saaks Batmani väike abiline, Robin. Samuti on võimalik, et Marteni näol on tegemist tulevase modelli, keskkonnakaitsja, automehhaniku või isegi seksuaalnõustajaga. Üks on aga kindel: Martenist saab tore ja ilus Eesti mees, kes on kõikide hea sõber. Marteni puhul ei saa mainimata jätta tema suurt söögiisu. Aga ta ei ole kade poiss: ta on näiteks heast peast Maarjale füüsika tundi süüa toonud. Paljudele seostub Marteniga kanuumatkad, kus ta on käitunud tõelise härrasmehena ja maikuu külma vett trotsides kanuu kõrval ujunud, klassireisid, kus ta tantsulõvina tüdrukuid keerutas ja kukutas ning tema samal ajal idiootsed ja geniaalsed lapsikused koolis. Ole ikka sama rõõmus

ja heasüdamlik edasi. Edu!

Liina KaroLiina on lahe tüdruk odaga, keda iseloomustavaks märksõnaks on rock`n`roll. Ta on kelmikas ja abivalmis klassiõde, kellele meeldib kontrolltöid edasi lükata. Olles sõbralik ja hea suhtleja, leiab Liina inimestega kergesti kontakti ning oskab teistega arvestada. Liina tulevikuplaanide kohta on öeldud, et rokile jääb ta alati truuks. Klassikaaslaste arvates võib Liinast tulevikus saada luuletaja, kriitik, trummar, mänedžer, ärinaine ja massöör. On täitsa võimalik, et ta hakkab maailmakuulsaid ansambleid Eestisse tooma ja asutab oma rokiklubi ning eriti šefi rokkbändi. Liina on meeldejäänud 10. klassis �. septembril Loko klassi otsimisega, draamatunni etenduses geist lavastaja mängimisega ja prantsuse keele tunnis Anuga mobiili telefoniraamatust nimede ettelugemise võistlusega. Äramärkimist väärivad kindlasti ka tema juures istumised, Põlva Noortebänd, Rabarock, Green Christmas, Rokiklubi üritused, KÖÖK ja see, kuidas Toomas lõhkus ta korteris WC poti ära. Rock on!! Jää ikka endaks ja sa jõuad kaugele.

�9

�0

Aivi KiigemägiAivi on rõõmsameelne ja kena tüdruk, kes torkab silma oma tarkuse, naeratuse ja sära poolest. Tema suust kukub üksteise järel pärle, kui vaid osata neid kuulata. Aivi näeb igal pildil alati hea välja. Ta lihtsalt oskab manada näole üliarmsat suurt naeratust. Oma ilu tõttu pakuvad klassikaaslased, et Aivist võib tulevikus saada (foto)modell. Hea suhtleja ja mata oskajana ning mitmekülgselt intelligentse tütarlapsena võib temast saada ka ärinaine või lausa esimene naispeaminister. Võimalik, et Aivi võib hakata ka sekretäriks, kuraatoriks ja disaineriks. Tulevikus nähakse teda ka kui edukuse etaloni. Aivi torkas klassikaaslastele silma juba 1. septembril. Olles emotsionaalne inimene, on temaga saanud nalja nabani ja veel allapoolegi. Ükskord hüppas ta pea ees diivanisse ja kiljus nagu loomake, mis näitab, et tuju tõsta oskab see tüdruk kohe kindlasti. Keep smiling!

Kristjan VardjaKristjan on sarkastiline ja muretu igati viks noormees, keda samas krjeldatakse ka kui kardetud juudipoissi. Kristjanile iseloomulik suhtlusvorm on heatahtlik tögamine ja mõnitamine, millega kaasneb alati nii malbe ja leebe nägu, et on raske temast midagi halba mõelda. Ta on sõbralik ja muhe külma kõhuga klassivend, kes millegi ees risti ette ei löö. Kristjanit iseloomustavad veel eriline USA ja George Bushi lembus, suur iseseisvus ja ekstreemne eluviis. Tulevikus saab temast tubli Eesti mees, hea inimene, klaasipuhuja, arst, suurettevõtja või mõne mõnusa poe omanik. Peale selle on keegi kindlal arvamusel, et ta saab kahe erineva naisega lapse. Klassikaaslastele jäävad Kristjanit meenutama tema soe naeratus, armastus lumelaua vastu, viimane vallatu klassiekskursioon ja loomulikult trühvlitekaevamine kooliaias. Kristjanile soovitakse edu edaspidiseks ja tahetakse meelde tuletada, et UV-kiirgus kahjustab silmi.

�1

��

Madis KlesmentMadis torkab silma rahulikkuse, muretuse, huumorimeele ja kunstniku tunnetuse poolest. Ta suudab üllatada ootamatute näidete ja lausetega inglise keele tunnis. Paljude meelest on Madis üks suur ja muhe mõmmi, kes võib vabalt ka sõnadeta lollitada. Teda iseloomustab ka ettearvamatus: Sa ei või kunagi teada, mida ta järgmisena ette võtab või teha võib. Tulevikus näevad klassikaaslased Madist kas kultuurinimese, IT-härja, vanaisa, mõmmi, jalgpalluri või miljonärina. Vaieldamatult üks parimatest sündmustest, mis Madisega seostub, on tema kehastatud Pöial-Liisi seelikus ja patsiga jõulupeol tantsu löömas. Väärt tegu oli ka Sandriga võidujoomine kirjanduse tundides. Isegi füüsika tunnid suutis Madis kleeplindi ja oma geniaaalsusega lõbusamaks muuta ja mainima peab kindlasti ka matemaatika tundi, kui Madis kukkus toolilt põrandale ja ütles, et Sander lükkas(1�. klass) ja loomulikult tema eksamimaraton!Võistlus käib eelkõige iseendaga. Pane aga edasi!

Mihkel KõivMihklit iseloomustab heavy metal. Ta on kuulus oma huumori poolest. Klassikaaslastel seostub Mihkliga segase jutu ajamine, tegemata tööd ja Kõivu naljad. Tuleviku võib ta end siduda heavy metaliga. Samuti oleks Mihkel klassikaaslaste arvates hea sõiduõpetaja, arst, dirigent, humorist ja ghostbuster. Ka Kõivuga seotud sündmustest ei saa me ei ole üle ega ümber heavy metalist. Legendaarsed on tema naljad, intervjuud kui ka tsitaadid: 100m=10m, “Minu jope on minu jope!”, “Kui sa lähed, siis sa lähed. Kui sa ei lähe, siis sa ei lähe. Mitte nii, et ise lähed!”. Kaasõpilastele on ta meelde jäänud innuka ja sihikindla võlgade likvideerimisega (tuntud ka kui Kõivu purss) ning oma karaoke võistluste saavutustest rääkimisega. Ja, et see kõigile alatiseks meelde jääks- Kõivul on veel nalju. Heavy metal! Tubli mees oled. �=�! Ära arstiks hakka.

��

�4

Kadri SõerunurkKadri on klassi kõige pisem. Ta on meie tohtult sõbralik, lustlik ja päikeseline sõsarake. Kadri on taibukas ja mõistab hästi nalja ja tema silmad säravad alati salapäraselt. Sipsu on multifunktsionaalne väike loomeinimene. Ta oskab elust rõõmu tunda, päikeselislt naeratada ja väikestest asjadest vaimustuda. Temaga seoses meenuvad koolidevaheline kossuvõistlus, sihvkadesöömine Palamusel, Põlva, raudtee ülesõit, Köök (?) ,BIB (!), rokiklubi, juuksed, mis mahutavad peaaegu �0 pastakat, tunnistuste kirjutamine ja räppari etendamine draamatunnis. Tulevikus saab Kadrist keegi SUUR ja tähtis. Kas siis superema, filoloog, topisetegija, helde annetaja, režissöör, ajakirjanik või lasteaiakasvataja. VÕI õpib ta basskitarri mängu ära ja hakkab rokkstaariks. Eluteele kaasa: Tubli tüdruk! The best is yet to come! Rock on!

Kaur KokkKaur on tuntud oma hea suhtumise, skeptilisuse, ratsionaalse mõtlemise ja näitlemisoskuse poolest. Ta on asjalik, terane, loominguline, isepäine ja õrn pohhuist, kes üllatab oma laialdaste teadmistega. Teda iseloomustab ka otsekohesus, salapära ja omapära. Tulevikus nähakse Kauri eelkõige muusiku, ärimehe, firmajuhi, karikaturisti või kellegina, kes on seotud fimindusega. Kuid on ka võimalik, et Kaurist saab inglisekeelsete õudukate tõlkija eesti keelde, kunstlumetegija, narkoparun Jamaikal või mariuhaanaistanduse omanik Boliivias. Edukas inimene saab temast igatahes. Kauriga on meelde jäänud Valda Laariga Rahvamuuseumis käimine, tema turris soeng 10-nda klassi algul ja proovikas. Ära peab kindlasti märkima “Peer Gynti”, kus Kaur kehastas nimitegelast ja ka tema koomilist naeru (heas mõttes). Adjöö! Hetkeks vabaneme iseenda isiku hiigelkoormast, kasuta seda hetke targalt. Edu!

��

��

Maarja KülmMaarja on klassikaaslaste arust väga abivalmis, tark, kohusetundlik ja sihikindel tüdruk. Vaatamata erakordsele sõbralikkusele ja hoolivusele võib ta olla ka halastamatult nõudlik ja domineeriv, kui selleks ikka vajadus tekib. Ta paistab alati silma oma kaine ja loogilise mõtlemise poolest. Üks klassikaaslane on veendunud, et Maarja läheb Eestist ära, saab maailmakuulsaks, kühveldab ropult raha kokku ja, et temast saab talle pensioni kolmas sammas...Arvatakse, et temast võib saada veel ärinaine, kõrgharidusega maailmarändur, filoloog, mägironija, organisaator või lihtsalt pühendunud asjaajaja. Üks teda hästi iseloomustav sündmus on näiteks see, kuidas ta kord saksa keele tunnis õpetajale ärritunult käratas: “Õpetaja, palun laske ma tõlgin ise!!!” või see, kui ta nõudis Helle-Kaja Mölsilt Tallinnast tagasi sõites bussis füüsika konsultatsiooni! Mitu korda! Tavaline oli ka vaatepilt Maarjast klassi ees järjekordseid instruktsioone jagamas. Sau kalt! Ülikülm!

��

��

Laura-Liisa KruusamäeLaura-Liisa on üks väga rõõmsameelne, lustakas ja alati heatujuline sporditüdruk. Kaaslased leiavad, et ta on ka väga abivalmis, leplik ja rahulik, kuid kohati ka nõudlik ja pretentsioonikas. Asjassepühendatute sõnul olla ta suurepärane iluvõimleja. (pidevalt nõudis keegi koolis, et te jala üle pea tõstaks). Nii et paindlik-igatpidi! Arvatakse, et temast võib tulevikus suure tõenäosusega saada vabakutseline võimlemistreener, riigiteadustega tegelev isik, diplomaat või firmajuht. Ja kuna ta nii kena on, siis võiks ta olla ka maailmas nõutud ja hinnatud pediküür-küünetehnik. Kaaslaste arust on temas potentsiaali isegi pagari või santehniku ametiks. Seoses Lauraga on kaaslastele meelde jäänud eelkõige vene keele tunnid, kus tal olid pidevalt lahkhelid õpetajaga tema nime osas, Laura särav naeratus ja tema lustakad kihistamised. Kallis Laura-Liisa, pea meeles, et IMPOSSIBLE IS NOTHING!

Hella MaratsHellal on tohutult nakatav naer, ta on tõeline naerupall. Koolis nägi teda küll suhteliselt harva, aga kui, siis jäid kõigepealt silma ta lahedad kõrvarõngad. Hella on väga heasüdamlik, kaunis, stiilne ja kangekaelne. Malbe ja enesekindel ka, kuigi ega pabistaminegi talle võõras ole. Hella on omapärane heas mõttes. Tulevikus saab Hellast sotsiaaltöötaja, PIMP TV diktor, psühholoog või tubli ema. Klassikaaslased mäletavad tema puudumiste tõttu tekkinud vakantside muljetavaldavat likvideerimist (ehk siis epikut purssi), Hella sünnipäeva tähistamist Prantsusmaal Gallais ja seda kuidas Hella ükskord väitluses armsa näoga teatas, et ta on tegelikult hea. Kõik soovivad Hellale edu edaspidiseks ja loodavad teda tihedamalt näha, kui seda sai kooli ajal tehtud.

�9

�0

Marta KüttMartas torkab silma eriline leebus, kohusetundlikkus, hoolsus, sportlikkus, ettevõtlikkus ja kindlasti tema ülevoolav malbus ja rahulikkus. Ta on tark, armas, sõbralik ja eelkõige väga abivalmis tütarlaps. Samas on Marta ka väga enese- ja sihikindel. Arvatakse, et tal on eeldusi saada tubliks koduperenaiseks, kasvatajaks või õpetajaks, aga ta ei tohiks risti ette lüüa ka teadlase või ärinaise elukutsete valimise ees. Seda, et Marta on väga mitmekülgselt andekas tõestavad nii tema tublid saavutused paljudes spordialades, aga ka näiteks meeldejääv osatäitmine ühes draamatunni etenduses. Paljudel meenuvad temaga seoses vene ja hispaania keele tundides jagatud ühised piinad ja naljad. Mõningail asjassepühendatuil toob, aga siiamaani salakavala naeratuse

näole teadmine sellest, et Marta võib ka vägevaid pidusid korraldada. THE WORLD IS YOURS MARTA!!!

Kaire LeibakKaire on vaieldamatult üks 1�C klassi esisportlasi. Lisaks sellele on ta aga ka enamikes kooliainetes väga andekas. Ta on armsalt tagasihoidlik, aga samas ka lõbus ja lustakas. Ta on soe ja sõbralik ja tundub justkui alati rõõmus ning heatujuline olevat. Pealtnäha on Kaire ka veidi häbelik, tegelikult aga väga sihikindel ja professionaalne. Klassikaaslased tunduvad olevat ühiselt veendumusel, et Kaire seob oma tuleviku spordiga, saades tippsportlaseks, olümpiavõitjaks,maailmameistriks jne (põhimõttelislt saavutab kõik, mis ta endale eesmärgiks seab). Temaga seoses on jäänud meelde kindlasti näiteks presidendivastuvõtt, see, kuidas ta esinemiste eel tahab laevalt lahkuda, see, kuidas nad koos Mariaga tundides koos kihistavad ja veel tohutult palju väikesi erilisi asju. Temale ei ole küll sobivamat soovi eluteele kaasa, kui et: Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale! Per aspera ad astra.

�1

��

Sandra VeinlaSandra on tervenisti eriline tüdruk, kes torkab silma alati ja kõigega. Ta silmad on nagu laternad udus ja nägu nagu Jaapani animafilmi kaunitaril. Sandrat iseloomustavad erakordne vaimsus, emotsionaalsus ja tundlikkus ümbritseva suhtes. Ta on omanäoline ja ekspressiivne, hetketi väljaktsuv ja teatraalne ning teinekord justkui endassesüüvinud ja maailmast väljalülitunud (eriti siis kui miski talle tõeliselt korda läheb). Sandral on eriline anne pannakõik teised ainult teda vaatama ja kuulama. Kõige sagedamine iseloomustatakse teda sõnadega ülim artistlikkus. Ta teab, milleks ta on võimeline ning on seadnud endale küllaltki kõrged standardid. Sandra on elurõõmus ja vaba käitumisega ja seetõttu ka paljude koosviibimiste hing. Tulevikus peaks klaasikaaslaste arust Sandrast kindlasti loomeinimene saama. Tegutseb ta siis NÄITLEJA (suurte tähtedega emotsioonidemeistrina), kirjaniku, luuletaja, filosoofi või suure mõtlejana, inimesi külmaks ei jäta ta niikuinii. Sandrat ei lase unustada tema veenvad ettekanded imepäraselt vaikiva klassi ees, näitering ja selle tegevus, see, kuidas ta vahel lambist tuleb ja sind pikali paneb, müstilised sünnipäevapeod ja lendlevad juuksed (mis jäävad Aule kurvastuseks lahti ka keka tunniks). Ning lõpuks tahab üks tark mees Sandrale öelda, et tark mees taskus on parem kui tark mees saapasääres.

Karin LeivategijaKarin on hea huumorimeele ja koreograafiaga igati andekas loomeinimene, kes ei sobi kuhugi mujale paremini kui lavale, teiste pilkude alla. Ta armastab esinemist ja tähelepanu ning eelkõige teatrit, kirjandust, filmindudt, muusikat ja tantsu (eriti breiki ja räppi). Kes 1�c klassi kehalises käinud, see teab, et just Karin on tunni hing, kes suudab kaaslased isegi kell � hommikul breikima ja naeru lagistama panna. Meelde on jäänud Karini igasugused hingestatud esinemised, osalus Karl Petti nimelise naiskoori töös, tema eriline ilmekus ja eneseväljendusoskus ning kindlasti ka Karini sebimisnipid, mis paljusid tema sõpru õnneotsinguil on aidanud. Kaaslased on üksmeelselt veendunud, et temast saab keegi muusika, aga eriti just teatriga tihedalt seotud isik. Discostepper! Üks klassikaaslane soovitab Karin Leivategijale julgelt, et: „Pane leivad kellegagi ühte kappi!“

��

�4

Anni LindalAnni on energiline valjuhäälne punapea, kes laulab, tantsib ja teeb muidu nalja. Ta on väga sõbralik, jutukas ja kindlasti hea suhtleja. On öeldud, et ta vaimustub täielikult kindlatest asjadest ja ei mõtlegi lasta ebahuvitaval oma mõtteid halvata või tuju rikkuda. Selles vast peitubki tema alatise rõõmsameelsuse saladus. Pisiasjad Annit juba ei morjenda. Ta ei karda teistest erineda, ei käitumise, mõtlemise ega MSN-i nimede poolest. Tundides on see päikesekiir tavaliselt armsalt unine, aga alati stiilselt riides. Arvatakse, et muusikat ja kunsti saab tema elus palju olema ja et küll ka tema kord mõne töökoha leiab... Temast saaks näiteks hea ajakirjanik, raadiodiktor, moekunstnik või kasvõi karm sõdurplika. Anniga seoses mäletavad klassikaaslased tema elavat koorijuhtimise tutipäeval, otsekoheseid väljaütlemisi, Anni korraldatud metsikuid pidusid ja tema värvikirevat riietust ja isiksust. Anni, ära unusta, et ELU ON LILL!!!

��

��

Maris MägiMaris on ülimalt kaastundlik, heatahtlik ning siiras tütarlaps, kes ei suuda mitte iialgi kellstki halba mõelda. Abivalmis, sõbralik ja hooliv on ta ka. Maris armastab nalja teha ja naerda. Temas paistab silma erakordne soov alati ja kõiges tasemel olla. Maris on väga särtsakas, ta räägib kiiresti ja palju ning tal on alati mõni naljakas lugu varuks. Marisega seoses jäävad meelde teha esinemiseelsed pabistamised, Eesti rekordijooks, ja see kuidas ta alati ja kõiges nii “pöörfikt” on. Tulevikus saab temast olümpiavõitja, kokk, sotsiaaltöötaja, õpetaja, halastajaõde või tugitoolisportlane. Lõpetaks Marise enda kuulsa lausega väitlusetunnist (teemal räägi endast midagi, mida teised sinust ei tea): “Ma jooksen teist kõigist kiiremini!” Ja seda ta kahtlemata teeb ning loodetavati palju muudki.

Liis OravLiis Orav on 1�c klassi kõige kurikuulsam tütarlaps. Teda iseloomustavad sõnad glamuur ja kapriis. Silma torkab ta pohhuism: tihti jäi ta hiljaks, veel sagedamini ei jõudnudki kooli. Liis on väga särtsakas ja energiline, vahel ka enesekeskne. Hukkamõistev pilk ja kelmikas keelenäitamine on ühed Orava põhirelvadest. Liis on tüdruk, kes ei karda oma mõtteid ja ideid teistegagi jagada nig kõiki seeläbi harida. Tulevikus saab temast moeinimene, teadlane, filosoof, lapsehoidja või näriline. Klassile jääb meelde tema värvikas soeng, mis on muutlik kui kevadine ilm, tema mõningad teravad kommentaarid, see, kuidas ta põlv õndlast välja käib ja Orava erakordne võime teha 1 päevaga ära see, mida teised tegid terve aasta jooksul. Pane, pane Liis.

��

��

Karl PettiKarl on igakülgselt andekas, sarmikas, talentne ning muhe klassivend. Tema positiivsus ning heatahtlikkus muutsid koolipäevad meeldivamaks. Petti „Rõõmus laul” iseloomustab suurepäraselt ta loomust. Ta on lapsemeelne ja lõbus klassivend, kel on alati kaval naeratus näol ja sära silmis. Petti on ka hea näitleja, ilmekas esineja ja suurepärane sõber. Ta on tulvil heaudust, lõbusust ja kelmikust. Tulevikus saab temast rokkstaar, näitleja, lavastaja, režissöör, meeleheitel koduperenaine või siis lihtsalt romantik, kes kirjutab kirglikke luuletusi ja laulab armastusttulvil laule kenade neidude akende all. Kõigile jääb meelde erakordne Karl Petti nimeline naiskoor ja selle esinemised ning Karli kehastumine jõulupeo nägusaks printsiks. Meenutatakse ka, kuidas Petti kinkis heldinud vene keele õpetajale natajašši visjooni, küpsetas klssiekskursioonil piparkooke, ratsutas klassis Marteni seljas ja lõbustas kõiki oma geniaalsete muusikapaladega. ….Olgu sul hea, ah kui hea!

Hanno PüttseppHanno on heasüdamlik ja abivalmis, hea manipuleerija ning oma tegemistes resoluutne ja kirglik. Ikka jääb meelde, kuidas Hanno alati lihtsamat varianti otsis ja tihti selle varuväljapääsu ka leidis. Suurepärane organiseerimisvõime on Hannol ka- 10.ndas klassis oli buss alati tellitud, ka siis kui väljasõit ära jäi. Hannot võib kohata ka kõige imelikemas kohtades kõige ebanormaalsemal ajal. Kui kõik hästi läheb saab Hannost tulevikus arst. Ja OM-i korralduskomittee esimees ning suurärimees võib-olla ka. Klass jääb heldimusega meenutama, kuidas Hanno kõik need aastad õpetajate ülekohtusele rõhumisele vastu pidas (vaene väike!), osavalt Taistost bussi tellis, Marist perfektsioneeris, epikult purssis ja ohjeldamatult pidutses. Meenuvad veel kanuumatkale järgnenud frustreeriv puhkemajaotsing, koolis uppunud ilmega, käed risti kõhul, istumine ja pidev lotomäng.

�9

90

Maria TalvistuMaria on meie klassi koer-tüdruk ning on kõigile meelde jäänud eelkõige oma vaimustava kähvimisoskuse poolest. Samas paistab ta silma oma värvika iseloomu ja ülevoolava emotsionaalsuse poolest. Marias on tubli annus siirust ja avameelsust. Ta mõjub ühtaegu nii toorelt poisiliku kui tõelise roosa südamekesena. Mariaga seostuvad sellised sündmused nagu müramine, üksteise sodimine, vaimukad vestlused Tompaga, juustesasitamine ning Helle Sorge kingadesse HNO� lahuse valamine. Maria suudab isegi lärmakast klubimuusikast üle rääkida, pannes ümbritsevad inimesed pead pöörama. Kui Maria on seltskonnas, siis on raske teda mitte märgata ja keeruline tõsiseks jääda. Tulevikus võib Mariast saada kas piloot, muusikaajaloo õpetaja, bussijuht, kokk, anekdoodivestja või asotsiaal. Tegelikult vahet pole. Maria on nagunii eluga rahul! Klassikaaslased soovivad talle eluteele muretuse ja elurõõmu säilitamist.

Dina SõritsaDina on meie klassi ilus-tark-osav. Ta on alati abivamis, kohusetundlik ja korrektne. Teda iseloomustab elegantsus, naiselikkus, sihikindlus ja edasipüüdlikkus. Dina on erakordselt iseteadlik ja põhimõttekindel. Ta armastab nalja teha ja naerda ning on heasüdamlik ideaalsusele kalduv tütarlaps. Dina töövõime ja –jõudlus on erakordsed. Ta on ühtviis edukas nii spordis kui ka õppetöös. Dinaga seoses meenuvad tema naljad, tumedad silmad, hea esinemine Eesti MV-l võistlustantsus, Saarsoo inglise keele tunnid, tunnistuste kirjutamine, debor, vilkuv pastakas ja lumetorm Pädaste mõisas. Tulevikus on Dina edukas ja õnnelik. Temast saab BMW müügiesindaja, tubli ema, taksojuht, jurist, kohtunik, firmajuht, haigekassa liider või vabakutseline treener. Klassikaaslased soovivad talle täiel rinnal elunautimist ja “Never say never, you can buy everything on your never never!”

91

9�

Katriin ValdreIga teine klassikaaslane kirjeldab Katriini kui ääretult ARMSAT isiksust. Raske öelda, kas Katriini armsuse fenomen peitub tema võimes kõigesse hingega suhtuda ja vaimustuda ka kõige pisematest asjadest, tema elurõõmsas olekus, vabas (ja samas ka vabastavas) käitumises või hoopiski heas südames ja kelmikates juukselokkides. Igatahes on ta tänu oma südamlikule, tütarlapselikule ja muhedale olekule ning siirele ja positiivsele ellusuhtumisele leidnud palju inimesi, kes temast hoolivad. Tõeliselt hea on vaadata, kuidas inimene justkui seest põlema läheb rääkides millestki, mis talle korda läheb, või tehes midagi, millest hoolib. Tuleviku võiks Katriin klassikaaslaste arvetes siduda kultuuriga. Temast võiks saada muusik, luuletaja, raamatukoguhoidja, hipikommuni liige, näitleja või kirjanik, aga ka särtsakas lasteaiakasvataja ja suurepärane ema. Peale Katriini enese särava isiksuse ei unustata ka tema väikest toakest (mis nii paljusid lahkelt võõrutas), tema esinemisi Karl Petti nimelise naiskoori liikmena, tema värvilist karvast kotti, mõnusaid vestlusi ja närvesöövat juuditeemat.. Lõpetaks Merili sõnadega: “Katriin, sina oledki armas.”

Tõnu SootsVaga vesi – sügav põhi! Tõnu on meie introverdist klassivend, keda iseloomustavad hiilgavad ideed ja tohutu andekus. Ta on tasakaalukas, kultuurne ja teravmeelse huumorisoonega. Tõnu ei trügi iialgi esiplaanile ja kui ta suu avab, siis laseb kuuldavale enamasti pärleid. On võimeline kogu klassi oma ütluste, ilmete ja jäljendustega naerma panema. Tõnu on andekas nii muusikas, kirjanduses kui ka komöödia žanris. Tõnuga seoses meenuvad koheselt tema nakatav naeratus, Fluidum, A Le Coq Premium, Koša põdrad, füüsika puksid, Tompa ja Müüri jäljendamised ning inimrööviga õpetajalt “�” väljapressimine. Samuti ei saa unustada, kuidas Tõnu suurepäraselt estraadi laulab, kõrvu liigutab ja naljakalt ülahuult tõstab ning kuidas Vaab Tõnut neljaga ähvardas ja Tõnut pidevalt öö läbi arvuti taga istumises süüdistas. Tulevikus saab temast rokkstaar, koomik, karikaturist, kaminameister, IT-mees, füüsik, arhitekt, muusik, kirjanik või kirjanduskriitik.

Mihkel UibolehtMihkel Uiboleht on sõbralik, terane, sihikindel ja abivalmis klassikaaslane. Tema on see poiss, kelle seltskonnas tuleks alati jälgida iga väljalausutud sõna. Iga rumalus võib sattuda linti ja iga lollus printi. Tõeline ajakirjaniku- ja spordihing, kes hiilgab oma ümberlülitumisvõime, veenmisoskuse, kriitikameele ja kohati ka nahaalsusega. Võib öelda, et juba noores eas oskab luua legende (või vähemalt sellele kaasa aidata) ja haista intriige. Mihklit kirjeldatakse kui äärmiselt asjalikku ja praktilist inimest, kes tegutseb alati mimel rindel ja jõuab hämmastavalt palju tehtud ja seda mitte ainult tööalaselt. Ja muidugi nüüd see kõige olulisem – JALGPALL. Võib öelda, et Mihkel oli ainuke, kelle tulevase ameti suhtes klassikaaaslastel küsimusi ei tekkinud. Välja arvatud ühe erandiga (nähtavasti on Mihklil potentsiaaali ka korstnapühkija raskes ametis läbilöömiseks) oldi kindlad tema jätkuvas seotuses ajakirjanduse ja jalgpalliga (jalgpalliajakirjanik, kõva nina jalgpalliliidus, jalgpalli kommentaator jne). Seoses Mihkliga meenutavad klassikaaslased legendaarset puudumistepäevikut, Aivar Pohlakut, Kõivu intervjuusid, munitsipaalpolitsei laulu, geniaalseid Tompa jäljendamisi ja tõsiasja, et iga uus päev annab meile põhjuse selle tähistamiseks (�=�). Lõpetuseks Mihkli enda sõnad: “EI MUIDUGI.”

9�

94

Julia RomanovitšJulia on väga salapärane ja mõneti eemalehoidev. Samas kiirgab ta olekust rahulolu ja rahulikkust. Chill on kindlasti teda iseloomustav sõna. Kui Julia millegagi rahul ei ole, siis ta ka ütleb seda. Ta ei häbene oma mõtteid teistegagi jagada. Julia on paindlik, kohanev ja iseseisev. Kui Annit ei oleks, siis oleks ka Julia arvatavasti hoopis teistsugune inimene. Tulevikus hakkab Julia majandusanalüütikuks, ärinaiseks, lambakarjuseks, laevakapteniks või spiooniks. Juliaga seoses mäletatkse tema mõtteavaldusi kirjanduse tundides ning tema ja Anni uinakuid keset koolipäeva. Soove eluteele kaasa: Leia ennast iseeandas.

9�

9�

AnnikaTederAnnika on tüdruk, kelle hääle tunneb ka une pealt ära. Teda iseloomustab erakordne jutukus, sarkastilisus, energilisus ja seltskondlikkus. Annika on äärmiselt tark, särav ja aktiivne. Klassikaaslasi ei jätta ta hätta ning on alati valmis neid abistama. Annikaga seoses on jäänud meelde mugavad vestlused, kemikaali plahvatus keemia tunnis, draamatunnis Katriiniga kokkukasvanud värdja mängimine, kammimine lõpututes prantsuse keele tundides, Rainbow Jazzi noortekonkurss (?), õpetajate toa lukuauku nätsu toppimine ja eelkõige “…mis mõttes nagu?” Tulevikus pole Annikal probleemi. Ta lööb läbi ükskõik mis valdkonnas alates kunstist lõpetades äriga. Temast võib saada leiutaja, jurist ja viiking. Või hoopiski jõulutäht suusamaastikul. Eluks soovitakse Annikale enesekindluse säilitamist ning tuletatakse meelde, et meie aja kangelased ei ole suu peale kukkunud.

Liis TuulbergLiis (aka Lara Croft) on muhe kihvti tattooga ajaloo-, kunst-, ja fotograafiahuvilisest tüdruk, kellega koos on ikka lõbus. Teda iseloomustab iseteadlikkus ja malbus. Liisil on alati oma arvamus, mida ta ei karda avaldada. Temaga on ääretult mugavvestelda ja mõnus üksteist tõgada. Liis on hea südamega ja abivalmis ning kohati natuke unine tütarlaps. Temaga seoses meenuvad kanuumatka järgne hommik, lõbusad hispaania keele tunnid, lennuraamatu pildistamine, kriidisöömine enne lambatalle etendust ja veijkene russki prazdnik (da!). Tulevikus võib Liisist saada kas kunstiajaloolane, tubli ema, kultuuritöötaja, laevakapten, sisekujundaja, psühholoog, teleajakirjanik või kunstnik. Igatahes igati käre tegelane! Ja veel: kui sa astud suurde ellu, Liis, kanna alati helkurit ja levita igal pool oma sooja naeratust!

9�

9�

Kadrin VesmanKadrin on rahulik, mõistlik, abivalimis, sõbralik, sihikindel ja enesteadlik klassiõde. Ta on äärmiselt tugev isiksus, kes teab, mida tahab ja pürgib selle poole. Just tugev tahtejõud, suur iseseisvus ning oskus ja võime pühenduda paistavad tema iseloomus silma. Üldiselt on Kadrin suhteliselt tagasihoidlik tütarlaps, kes eelistab hoida tagaplaanile ning on seetõttu jäänud paludele saladuseks. Samas on ta aga otsekohene ja põhimõttekindel ning teab, millal on vaja oma hääl kuuldavaks teha. Klassikaaslate poolt Kadrinile pakutud tulevikuametite laiahaardelisus näitab piiga mitmekülgsust. Ta võiks tegutseda nii korvpalluri, majandusteadlsa, filoloogi, spiooni kui ka sotsiaaltöötajana. Kadrini sihikidlust ja edasipüüdlikkust arvestades võib olla kindel, et edu saadab teda valitud erialal kindlasti.

Tauno ViiraTauno on 1�c klassi parim musta huumori esindaja. Oma iroonilise ja sarkastilise ellusuhtumisega ta lihtsalt oskab tekitada tervistavat ärapanemismeeleolu, ergutada mõttetööd ja panna mandunud klassikaaslased elama ja naerma Ta paistab silma erilise esinemisjulguse ja suurepärase improvisatsioonivõimega. Tihtipeale on Tauno see, kes klassi hädast välja aitab ja nooled enda peale võtab. Klassikaaslased teavad ka, et välise sarkasmi varjus on Tauno tegelikult äärmiselt heasüdamlik ja abivalmis inimene. Tauno on aus, otsekohene, sihikindel ja kohati heitliku meelga igati mõnus klassivend. Tulevikus saab Taunost kas kardetud ja hinnatud (võib-olla ka korrumpeerunud) advokaat, koomik, rockstaar, esseist, moslem või America’s next top model. Kõik äärmiselt huvitavad karjäärivõimalused. Klassikaaslastele jäävad seoses Taunoga meelde tema esinemised Fluidumis, ülinaljakad inglise keele tunnid, kus ta õpetajat punastama paneb ja Kadrile pastakaid pähe topib, intsident õllepurgiga ning kõiksugused Tauno geniaalsed esinemised. Sõber Madis tahab Taunole öelda, et kui keegi on täiuslik, siis on see Tauno.

99

Meie klassi kõige kõiged

Kõige ilusam MarisKõige müstilisemad silmad SandraKõige ettevõtlikum MaarjaKõige suurem hilineja OravKõige muretum MadisKõige muhedam MadisKõige intelligentsem TõnuKõige lambim/kammerim SanderKõige rõõmsameelsem MartenKõige parem sõnasepp (Silver Sepp haahhaa) TaunoKõige soojem naeratus Liis T.Kõige suurem artist SandraKõige stiilsem OravKõige tagasihoidlikum MartaKõige suurem peoloom HannoÕpetajate lemmik GalinaKõige asjalikum Mihkel U.Kõige mehelikum SanderKõige seksikam MarisKõige jutukam AnnikaKõige deep’im Liis T.Kõige suurem rebija SanderKõige suurem popitaja OravLemmikklassivend Marten� kõige sarnasemat inimest klassis Anu ja Eerika

100

Rõõmus laul

Karl Petti helitöö, mis saavutas ülekoolilise menu. Koostöös Andre Purretiga valminud lugu “Armupalavik,” mille kirjutas autor vene keele tunnis, on praegugi Raadio 2’s võrdlemisi tihedalt mängitav.

Armupalavik

Armastus on ilus aegUnuneb kõik töö ja vaevSüda helgemaks siis muutubHingelisus südant puutub

Refrään 1.kord

Su eest ma hoolitseda tahanOlla hell ja üldse mitte pahaRoosiõied sulle tooksSulle kindad, sallid kooks

Ainus soov mul südamesOlla armastatudOlla ainult sinugaAnda andeks patud

Refrään 2.korda

Kui lilleõis lööb puhkeleMul süda rinnus tuksubKui näen sind õilsail hetkeilMa armastusest luksun

Refrään:

Armasta mind nüüd ja koheTule kaasa minugaHinges kumab kirglik oheTahan olla vaid sinuga

101

Kehalise kasvatuse õpetaja Tähti-Merike Kilk, õppealajuhataja Heikki Veinimäe ja kehalise kasvatuse õpetaja Tairo Talvis.Tuletõrjeõppus 1. novembril �00�.

Ürgaegk.arhaikum.4,2GAT.Prokarüoodid Aguaegk. Proterosoikum.2,6GAT.Päristuumsedrakud.Endosümbioosi hüpotees a)Prokarüoodid vesiniku H2S-ist. b)Osad bakterid muutuste tulemusena vesiniku veest. c)hapniku vabanemine,paiskumine atmosfääri. d)hapnikku tarbivad bakterid– mitokondrite,kloroplastide eellased e)osad rakud omastasid mitokondri eellased- loomarakud. omastati fotosünt. bakterid-taimerakud. Algseim hulkrakne kerasviburlane. Vanaaegk. e. Paleosoikum Kambrium soe niiske kliima. I päristuumsed rakud viburlased.Vees käsnad, ainuõõssed. Taimedest vetikad Ordoviitsium I maismaataimed rakistaimed ehk psilofüüt – eraldi organiteta taim, suudavad mingi aja maa peal, osaline juhtkude. Silur soontaimed, juhtkoed. Põlevkivi, fosforiit ja lubjakivi. Selgroogsed kalad. Devon suured sõnajalad.Eostega paljunemine. Kalade ajastu, I kahepaiksed ja putukad. Vihtuimsed, stegeokefaalid osaline kopsuhingamine, uimedes jäsemete alged.KarbonKahepaiksete ajastu, hiid kahepaiksed. I roomajad. Sõnajalgtaimede metsad Perm suur mander Pangea. Mäestikud, kliima jahtumine→surid välja hiidkahepaiksed. Kõik eluvormid vähenesid. Pruun- ja kivisüsi. Kliima kuivemaks → paljasseemne taimed. Roomajate levimine. Keskaegk. e.mesosoikum. Triias hiidmandri jagunemine. Vaikne- India ookeani. Paljasseemne taimede, roomajate ülemvõim. Loomhambulised sisalikud, hambad eristuma. I imetajad – mutid, rotid. Juura – hiidroomajate ajastu. I linnud, eostaimed väiksemaks.Ürglind archaeopteryx :roomaja/loom(pikk lülidega saba, roided koksjätketeta, lõualuud hammastega, roomajate hambad(ühesugused), 3 sõrme küünistega) lind(suled, tagavööde, linnu kolju, nokalaadne asi, tiivaluud, linnu jalaluud, varbad vastanduvad. Kriit I õistaimed,kiire areng. I emakooksed imetajad – platsenta väljaarenemine. Hiidroomajate väljasuremine. Uusaegk. kainosoikum. Paleogeen mäestikud, merede pealetung, kliima pehme. Pärisimetajate, lindude, luukalade ja putukate, õistaimede levimine, mitmekesistumine. Neogeen mandrite kerkimine, merede taandumine, tänapäeva kliima, (jahenemine) 2,5 milj. I ahvinimesed Kvaternaar Mandrite jäätumine. Eestis 3 jääaega, viimane 11-12 tuhat aastat tagasi. I inimene Eestis 9,5 tuh.

Õpetajate ütlused:Ene Tannberg:

“La Rochelle on ühe vahuveini nimi. Kui te ükskord suureks kasvate siis saate seda võib-olla maitsta. Praegu te seda veel ei tea”Tannberg: “Preisi kord oli ikka karm. Kui teil siin oleks preisi kord...” Hermlin: “Siis ma tõuseks püsti ja läheks minema” Tannberg: “Ei sa tõuseks midagi. Kui sa püsti tõuseksid, saaksid peksa. Siis ei ole enam mingit püstitõusmist”“Napoleon on ka ühe konjaki nimi, aga seda teie ikka veel ei tea. Ja kuna see on nii kallis, siis te ei saa seda kunagi ka teadma. Ainult mina saan seda endale lubada. Kogun tükk aega raha ja ostan endale eine kleine schnaps”“Ohhoo, see veel puudus, et sa minu kohta nalja teed. Ai mees”

Tiiu Sasi

“Te pidite iseseisvalt töötama. Teie töötate aga ainult keele ja sõbraga”“Toomas, no tule ette pinki. Saad rahulikult olla ja tüdrukud ka ei puutu sind.” Hermlin, Tomi pinginaaber: “Aga ma ei ole ju tüdruk!”“Ma võtsin kommi, et ma oleks rahulik, aga ma juba lähen närvi.”“Nüüd teile jääb vähemalt meelde.” Hermlin: “Jah, et kui graafik on ühtlaselt puna-sinine, on ta kahe kriidiga värvitud.”“Ma avaldan talle positiivset mõju ja see läheb üle.” (distsiplineerimatu õpilase kohta)Tom: “Õpetaja, kui teie veel noor ja vallatu olite...” Sasi: “Vallatu? Ma olen praegugi vallatu.”

Mare Toompere

(Pärast mitmendat telefonihelinat) “Oo, kas sul on uus või?!” (eriti üllatunud-irooniliselt)(Kooli kestmisest suveni) “Ja siis tulevad ilusad ilmad ja mina peaksin veel mingite lastega tegelema noh.”(Andrele vist) “Mis sa siin lobised? Neist ma saan aru, need on eluaeg lollakad olnud. (viidates õpilastele, kes varem ka Härmas käisid) Aga sina?”“Tüdrukud, mis iganes te teete, ärge Toomast naiseks võtke:”“Nojah, aga kuidas need kivid sinna kivide peale saad?” (Jutt käib Stonehenge’ist) Tom: “No, puu otsast.”

Aile Laats

“Näidake ette kelle jalanõu teeb triipu.”“Ega see ei ole arsti juures, et antakse tops kätte ja öeldakse, et mine pissi ja sa ütled, et rohkem ei tule.” (Kirjandi kirjutamise metoodikast)

104

Helle-Kaja Möls

”Kes saab pileti number �, peab tegema hindele �. Kes saab pileti number 4, noh, see ei pea nii palju pingutama.”“Voolusumma määramiseks tuleb kasutada vasakut kätt, sest käed on inimesel alati kaasas.”“No traktorid sõidavad ikka põrr-põrr.” (seoses millegaiganes)“Mina ei tea, mis nende poistega on. Nagu alaealised.” (kümnendas klassis, kus kõik olidki alaealised)“Nii et väikesed lapsed kasvavad ikkagi kõik suureks.” (tuues näiteks Newtoni, kellest sai siiski ka täiskasvanu)“Sul ei ole mõtet koolis käia!” Andre: “On ikka...” Möls: “EI OLE!”“...ja see jääb samaks nüüd ja ka praegu”Hermlin: “Kunas see viimne kohtupäev tuleb?” (suur tasemetöö vms) Möls: “ No see tuleb..... varsti” (väga rahuloleva hääle ja muigega)

“Impulsi seadus on lausa ülemaailmne.”

10�

Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits. MHG direktor Jüri Sasi

10�

14. september 2005 kooli raamatukogus

14. septembril avaldati ajalehes Postimees ajakirjanik Priit Pulleritsu arvamus rebaste retsimisest pealkirjaga “Koolialguse dedovštšina.” Artikli ajendiks 1�A klassi õpilase Alani küsimus, kas äkki oskab Priit pakkuda mõne originaalse idee, kuidas kümnendikke rebaseks lüüa. Loomulikult oli selline kirjutis ebasoodne meie tegevusele, kuid omamoodi rõõmsaks tegi selle ettelugemine kooliraamatukogus terve auditooriumi. Direktor Jüri Sasi märkust, et lähiajal esitab oma seisukoha antud küsimuses ka meie haridusminister (kellele sel samal päeval avaldati, küll ebaõnnestunult aga siiski, umbusaldust), ei võtnud keegi eriti tõsiselt. Pealegi, kantsler Jaan Kallas, kellele Reps tegi sügisel ülesandeks probleemi lähemalt uurida, ütleb, et ministeerium rebaste küsimusega ei tegele.

«Reguleerida, takistada ja edendada rebaseks löömist me ei kavatse,» lausus Kallas, «sest tegu on kodanikualgatusega.»

10�

1�. aprill �00�, 1�:��. Kirjanduse tund. Robert (esiplaanil) ja Katrin (tagaplaanil). Foto: Laura Pärnasalu.

10�

Traditsiooniline abiturientide telkimine 1. septembril.

1. september �00�, 19:19. Abiturientide telkimine koolimaja õuel, et mitte hilineda viimase kooliaasta esimesse tundi. Sedapuhku lõppes see aga veidike enne südaööd üheskoos praeguse (�9.0�.0� seisuga) abilinnapea ja endise MHG direktori juhtimisel telkide kokkupanemisega mitme ekipaaži lõvipoegade valvsa pilgu all. Käesolev on ulmelistel põhjustel ainuke fotojäädvustus üritusest. Kujutisel figureerivad 1�A tüdrukud Elen, Triinu, Laura ja Katrin.

Foto: Maris Kase

109

110

Lapsepõlvepäev. 26.04.06.

1. Hanna teeb Triiust pilti.�. Kerli mängib mingit mängu, kus kriidiga tuleb asfaltile joonistada ja siis hüpata.�. Tamra enda seksapiilses kostüümis sulgpall4. Katriin loobib mingit staffi veel puuotsa.�. Vappu ja Mare.�. Kerli ja Pille.�. Eno-Martini nägus portfell.�. Pallo ronis puu otsa mingit juppi ära tooma.9. Kerttu ja Silver panevad nohkarit raamatukogus ja õpivad. Silver sõidab autoga Kerttu peas ringi.10. Kata ja Siki vallatlevad veega.11. Piknik jalkastatal. Valges kleidis figureerib Annika.

111

AutoridMare Tannberg, Pille Kriibi, Andre Purret, Toomas Kolk, Andres Maser, Hendrik Laja, Robert Laursoo, Alan Pikk, Liis Tuulberg, Eno-Martin Lotman, Annika Teder.

Documents

Miina Härma Gümnaasiumi 94. lend - lennuraamat