8
ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT 29. SEPTEMBER 2011 MINU ETTEVÕTE Kuidas peaks aktsiahindade suurte kõikumiste korra käituma väikeaktsionär? Nõu annab Kalle Viks NASDAQ OMX Tallinna börsist. Loe lk 2 Mõtteid, kuidas uutel eks- porditurgudel hakkama saada, annab Peter Gor- nischeff Eesti Kauban- dus-Tööstuskojast. Loe lk 3 Miks on alustaval ettevõttel eriti raske üksi hakkama saada, räägib usutluses ettevõtluskonsultant Peeter Mõistlik. Loe lk 4 Kinnisvarasektor on tõusuteel. Tanel Olek Seven Real Estate Advisors’ist annab ülevaate ärikinnisvaraturust. Loe lk 6 ROBERT KITT Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor VÕLAKRIISI MÕJUD H iljuti täitus 11. sep- tembri terrorirünna- kutest USAs kümme aastat. On öeldud, et see sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finant- silise turvalisuse füüsilise tur- valisuse nimel. Ma ei ole küll pädev hindama, kas maailm on nüüd turvalisem kui siis, kuid kindlasti on finantsmaailm roh- kem tasakaalust väljas. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasva- nud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluuta- reservid. Teiste sõnadega on tekkinud väga suur globaalne ahel, kus «hiinlased annavad ameeriklas- tele raha, et viimased saaksid osta esimese tehtud kaupu». See on viinud märgilise tähtsusega sündmuseni, kus agentuur Stan- dard & Poors kärpis USA riigirei- tingut ühe pügala võrra. Euroo- pas on juba aastaid räägitud PI(I)GS-riikidest või siis euroala perifeeriast. Ma ei tea, kas Kree- ka pankrotistub, astub välja eu- roalast või laguneb euroliit üld- se. Küll aga on finantsturud sel- list võimalust arvestanud ning ümberkirjutamist ootab terve raamatukogutäis finantsõpi- kuid, mis väidavad, et riigivõla- kirjad on riskivabad. Euroala turgudel valitseb su- vest saati usaldamatus ning efek- tiivne turg enam ei tööta: kellel on raha ülejäägid, ei julge seda välja laenata. Seega need, kellel on raha puudu, peavad maksma lisapreemiaid oma võlgade ja nende uuendamise eest. Kõik see on viinud Euroopas raha hinna üles, samuti eksisteerivad tuge- vad erisused riikide poolt kasu- tada oleva raha hinnas. Kui Sak- samaa ning Põhjamaade pikaaja- lised intressimäärad on alla 2 protsendi, siis näiteks Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad ole- ma üle 5 protsendi ja Kreeka omad üle 20 protsendi. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga ning kõikidele ettevõtjatele tä- hendab selline tasakaalutus Eu- roalal täiendavat riski. VÕIMALUS LANGUSEST PÄÄSEDA Briti ajakirja The Economist en- nustuse kohaselt möödub arene- va maailma kogutoodang umbes 2017. aasta paiku arenenud maa- ilma kogutoodangust. Seda siis eelkõige põhjusel, et arenenud riikides enam mingit arengut ei toimu; kasvu pärsib tohutu võla- koorem ning arengumaade ela- tustase jõuab järele arenenud maailmale. See protsess on käi- vitunud juba 1990ndate alguses ning tundub, et pöördumatult. Siiski, arenenud maailmale on jäänud terve rida eeliseid, nagu intellektuaalne omand, kaubamärgid ja kõik muu, mida ei ole võimalik lihtsasti kopeeri- da. Ka see muutub ajas, kuid võib-olla veidi aeglasemalt. Sa- mas on see Eesti võimalus, mi- da oleme viimase kriisi kaudu selgelt tajunud: oleme väike ava- tud majandus, mis baseerub suures osas ekspordil. Meie eks- porditurud ei ole aga selles suh- tes «traditsioonilised» või lõpp- tarbijale suunatud. Me ekspordime päris palju Soome, Rootsi ja Saksamaa ost- jatele, kes omakorda müüvad oma tooted kiiresti kasvavatele Aasia siseturgudele. See allhan- ke tegemine on lisanud Eesti ma- jandusele täiendava kaitsekilbi. Meie eelised on kiirus ja paind- likkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ja euroala kva- liteedisertifikaadiga majandus- ruumis. Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et ettevõtjate seisuko- halt ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse veel kohale jõudnud. Tellimusi jagub piisa- va varuga, pigem napib nende täitmiseks tootmisressursse ja kvaliteetset tööjõudu. Ei ole küll võimalik, et meie majandus jääb globaalsest jahtumisest puutu- mata, kuid on täiesti võimalik, et väikese (ent tubli) tegijana on meil kõik šansid majanduslan- gusest pääsemiseks. RAHA PAKKUMINE JA HIND Nagu eelnevalt öeldud, on raha pakkumine muutunud väga va- likuliseks ning turud reageeri- vad igale väiksemalegi uudise- le, mis saabub Kreeka, Itaalia ja teiste kõneainet pakkuvate riiki- de parlamentidest. Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seepärast on meie laenu- intressid püsinud seni peaaegu muutumatutena. Ent närvilised turud sunnivad ka panku muu- tustega arvestama. Pangandu- ses rakendub järgnevatel aasta- tel terve rida kapitali- ning lik- viidsusreegleid, millest tuntuim on nn Basel III regulatsioon. Nende kõigi eesmärk on muuta pangad turvalisemaks. Vahendina selle saavutamiseks karmistuvad kapitalinõuded, mistõttu on järgmise kolme aas- ta Euroopa pangandusse kirju- tatud sisse teatud laenuintressi- de tõus. Pankade «tervist» on hinnatud erinevates stressitesti- des, milles kõik Põhjamaade pangad on näidanud väga häid tulemusi. Sellest tulenevalt on Põhjamaade pankade aktsiate hinnad pidanud suvel toimunud turgude kõikumises teistest olu- liselt paremini vastu. Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal võrreldes eelnevate aas- tatega olulisi muutusi. Eesti majandus vähendab jätkuvalt oma laenukoormust ning sellega seoses väheneb ka pankade tulubaas. Swedbank ja ka teised pangad on selleks val- mis, olles hästi kapitaliseeritud, enamikus väga likviidsed ning soovivad Eestis äri teha. Teisisõ- nu võin pankurite nimel öelda, et soovime oma klientidega teha koostööd sõltumata maailma- majanduses toimuvast. Majanduse järgmise aasta kasvunumbrid ei tule suured. Näeme majanduses jätkuvalt võ- la vähenemist, millel on panka- de puhul otsene seos tuludega. Oleme seetõttu ka oma tulu- deprognoosis jäänud väga kon- servatiivseks. Sama alalhoidlik- kust jälgime pidevalt ka oma ku- lude osas. Euribori muutus on selge riskifaktor nii meile kui ka meie klientidele. Siiski tundub olemasoleva info valguses, et baasintresside suur liikumine Eu- roopas on ettevõtjatele väiksem risk kui raha hinna kallinemine. Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõt- jad on väga heas vormis, plaani- vad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtja- te võime luua 2009. aasta kriisi- järgselt uusi töökohti on olnud väike ime, mis annab usku, et 2012. aasta tuleb stabiilne. Siis- ki soovitaks mõelda ettevõtjatel likviidsuspuhvrite olemasolule võimalike tagasilöökide pu- huks, kuid ka riskijuhtimisele, et maandada toorme ning too- dangu hinnakõikumisi. Ettevõtjaid toitev sihtturg nihkub ühes globaalse jõukusega Ettevõtja jaoks on sügis aeg, kui tuleb kohandada prognoose, et teha järgmise aasta plaane ning eelarvet. Sarnaselt käitume pangas meiegi. Kuid tingituna meie käsutuses olevatest andmetest, saame jagada soovitusi laiemalt – seda kas või sisendi andmiseks, mida iga ettevõtja vastavalt oma vajadustele kasutada saaks. Millised on lähtekohad ja milline võiks olla siis panga soovitus oma klientidele ettevõtete tuleviku prognoosimisel? Teemalehe väljaandmist toetavad: Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp [email protected] | 666 2258 Reklaami projektijuht: Anne Linnas [email protected] | 666 2328 Küljendus ja makett: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301 Robert Kitt näeb, et Eesti majanduses väheneb laenukoormus veelgi.

Minu Ettevõte, sügis 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ettevõtlusleht Minu Ettevõte

Citation preview

Page 1: Minu Ettevõte, sügis 2011

ETTEVÕTLUSE TEEMALEHT 29. SEPTEMBER 2011

MINU ETTEVÕTE

Kuidas peaks aktsiahindade

suurte kõikumiste korra

käituma väikeaktsionär? Nõu

annab Kalle Viks NASDAQ

OMX Tallinna börsist. Loe lk 2

Mõtteid, kuidas uutel eks-

porditurgudel hakkama

saada, annab Peter Gor-

nischeff Eesti Kauban-

dus-Tööstuskojast. Loe lk 3

Miks on alustaval ettevõttel

eriti raske üksi hakkama

saada, räägib usutluses

ettevõtluskonsultant

Peeter Mõistlik. Loe lk 4

Kinnisvarasektor on

tõusuteel. Tanel Olek

Seven Real Estate

Advisors’ist annab ülevaate

ärikinnisvaraturust. Loe lk 6

ROBERT KITTSwedbanki ettevõtete

panganduse tegevdirektor

VÕLAKRIISI MÕJUD

Hiljuti täitus 11. sep-tembri terrorirünna-kutest USAs kümme aastat. On öeldud, et

see sündmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finant-silise turvalisuse füüsilise tur-valisuse nimel. Ma ei ole küll pädev hindama, kas maailm on nüüd turvalisem kui siis, kuid kindlasti on finantsmaailm roh-kem tasakaalust väljas. Kogu arenenud maailma võlakoormus on sellest ajast tugevalt kasva-nud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide välisvaluuta-reservid.

Teiste sõnadega on tekkinud väga suur globaalne ahel, kus «hiinlased annavad ameeriklas-tele raha, et viimased saaksid osta esimese tehtud kaupu». See on viinud märgilise tähtsusega sündmuseni, kus agentuur Stan-dard & Poors kärpis USA riigirei-tingut ühe pügala võrra. Euroo-pas on juba aastaid räägitud PI(I)GS-riikidest või siis euroala perifeeriast. Ma ei tea, kas Kree-ka pankrotistub, astub välja eu-roalast või laguneb euroliit üld-se. Küll aga on finantsturud sel-list võimalust arvestanud ning ümberkirjutamist ootab terve raamatukogutäis finantsõpi-kuid, mis väidavad, et riigivõla-kirjad on riskivabad.

Euroala turgudel valitseb su-vest saati usaldamatus ning efek-tiivne turg enam ei tööta: kellel on raha ülejäägid, ei julge seda välja laenata. Seega need, kellel on raha puudu, peavad maksma

lisapreemiaid oma võlgade ja nende uuendamise eest. Kõik see on viinud Euroopas raha hinna üles, samuti eksisteerivad tuge-vad erisused riikide poolt kasu-tada oleva raha hinnas. Kui Sak-samaa ning Põhjamaade pikaaja-lised intressimäärad on alla 2 protsendi, siis näiteks Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad ole-ma üle 5 protsendi ja Kreeka omad üle 20 protsendi. Tegemist ei ole jätkusuutliku olukorraga ning kõikidele ettevõtjatele tä-hendab selline tasakaalutus Eu-roalal täiendavat riski.

VÕIMALUS LANGUSEST PÄÄSEDA

Briti ajakirja The Economist en-nustuse kohaselt möödub arene-va maailma kogutoodang umbes 2017. aasta paiku arenenud maa-ilma kogutoodangust. Seda siis eelkõige põhjusel, et arenenud riikides enam mingit arengut ei toimu; kasvu pärsib tohutu võla-koorem ning arengumaade ela-tustase jõuab järele arenenud maailmale. See protsess on käi-vitunud juba 1990ndate alguses ning tundub, et pöördumatult.

Siiski, arenenud maailmale on jäänud terve rida eeliseid, nagu intellektuaalne omand, kaubamärgid ja kõik muu, mida ei ole võimalik lihtsasti kopeeri-da. Ka see muutub ajas, kuid võib-olla veidi aeglasemalt. Sa-mas on see Eesti võimalus, mi-da oleme viimase kriisi kaudu selgelt tajunud: oleme väike ava-tud majandus, mis baseerub suures osas ekspordil. Meie eks-porditurud ei ole aga selles suh-tes «traditsioonilised» või lõpp-tarbijale suunatud.

Me ekspordime päris palju

Soome, Rootsi ja Saksamaa ost-jatele, kes omakorda müüvad oma tooted kiiresti kasvavatele Aasia siseturgudele. See allhan-ke tegemine on lisanud Eesti ma-jandusele täiendava kaitsekilbi. Meie eelised on kiirus ja paind-likkus, asume samas aja- ning kultuurivööndis ja euroala kva-liteedisertifikaadiga majandus-ruumis. Eesti suurima pangana oleme küllalt hästi kursis Eesti ettevõtete tervisega ning võin kinnitada, et ettevõtjate seisuko-halt ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse veel kohale jõudnud. Tellimusi jagub piisa-va varuga, pigem napib nende täitmiseks tootmisressursse ja kvaliteetset tööjõudu. Ei ole küll

võimalik, et meie majandus jääb globaalsest jahtumisest puutu-mata, kuid on täiesti võimalik, et väikese (ent tubli) tegijana on meil kõik šansid majanduslan-gusest pääsemiseks.

RAHA PAKKUMINE JA HIND

Nagu eelnevalt öeldud, on raha pakkumine muutunud väga va-likuliseks ning turud reageeri-vad igale väiksemalegi uudise-le, mis saabub Kreeka, Itaalia ja teiste kõneainet pakkuvate riiki-de parlamentidest. Põhjamaad on olnud turgude lemmikud ning seepärast on meie laenu-intressid püsinud seni peaaegu muutumatutena. Ent närvilised

turud sunnivad ka panku muu-tustega arvestama. Pangandu-ses rakendub järgnevatel aasta-tel terve rida kapitali- ning lik-viidsusreegleid, millest tuntuim on nn Basel III regulatsioon.

Nende kõigi eesmärk on muuta pangad turvalisemaks. Vahendina selle saavutamiseks karmistuvad kapitalinõuded, mistõttu on järgmise kolme aas-ta Euroopa pangandusse kirju-tatud sisse teatud laenuintressi-de tõus. Pankade «tervist» on hinnatud erinevates stressitesti-des, milles kõik Põhjamaade pangad on näidanud väga häid tulemusi. Sellest tulenevalt on Põhjamaade pankade aktsiate hinnad pidanud suvel toimunud

turgude kõikumises teistest olu-liselt paremini vastu. Raha nõudluse osas ei näe me 2012. aastal võrreldes eelnevate aas-tatega olulisi muutusi.

Eesti majandus vähendab jätkuvalt oma laenukoormust ning sellega seoses väheneb ka pankade tulubaas. Swedbank ja ka teised pangad on selleks val-mis, olles hästi kapitaliseeritud, enamikus väga likviidsed ning soovivad Eestis äri teha. Teisisõ-nu võin pankurite nimel öelda, et soovime oma klientidega teha koostööd sõltumata maailma-majanduses toimuvast.

Majanduse järgmise aasta kasvunumbrid ei tule suured. Näeme majanduses jätkuvalt võ-la vähenemist, millel on panka-de puhul otsene seos tuludega. Oleme seetõttu ka oma tulu-deprognoosis jäänud väga kon-servatiivseks. Sama alalhoidlik-kust jälgime pidevalt ka oma ku-lude osas. Euribori muutus on selge riskifaktor nii meile kui ka meie klientidele. Siiski tundub olemasoleva info valguses, et baasintresside suur liikumine Eu-roopas on ettevõtjatele väiksem risk kui raha hinna kallinemine.

Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevõt-jad on väga heas vormis, plaani-vad kõik oma ärisid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevõtja-te võime luua 2009. aasta kriisi-järgselt uusi töökohti on olnud väike ime, mis annab usku, et 2012. aasta tuleb stabiilne. Siis-ki soovitaks mõelda ettevõtjatel likviidsuspuhvrite olemasolule võimalike tagasilöökide pu-huks, kuid ka riskijuhtimisele, et maandada toorme ning too-dangu hinnakõikumisi.

Ettevõtjaid toitev sihtturg nihkub ühes globaalse jõukusegaEttevõtja jaoks on sügis aeg, kui tuleb kohandada prognoose, et teha järgmise aasta plaane ning eelarvet.

Sarnaselt käitume pangas meiegi. Kuid tingituna meie käsutuses olevatest andmetest, saame jagada soovitusi

laiemalt – seda kas või sisendi andmiseks, mida iga ettevõtja vastavalt oma vajadustele kasutada saaks. Millised on

lähtekohad ja milline võiks olla siis panga soovitus oma klientidele ettevõtete tuleviku prognoosimisel?

Teemalehe väljaandmist toetavad:

Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi

Haldamise Sihtasutus,

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullasepp

[email protected] | 666 2258

Reklaami projektijuht: Anne Linnas

[email protected] | 666 2328

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees

Maakri 23a, Tallinn

tel 666 2202 | faks 666 2301

Robert Kitt näeb, et Eesti majanduses väheneb laenukoormus veelgi.

Page 2: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011MINU ETTEVÕTE2

KALLE VIKSNASDAQ OMX Tallinna börs

Augusti algus üllatas investoreid Tallinnas järsu hinnalangusega – indeks OMXT kuk-

kus kahe nädalaga enam kui 15 protsenti. Kui 8. augustil langes indeks 6,2 protsendi võrra, mis on halvemuselt teine päevatu-lemus pärast 1998. aasta lõppu, siis järgmine päev oli tehingu-te arvult üks aktiivsemaid Tal-linna börsi ajaloos ning käive oli viimase 14 kuu suurim. Kül-lap olid selle päeva müügite-hingute taga valdavalt emot-sioonid ja meeleheide, ostute-hingute taga aga loodetavasti ratsionaalsed kaalutlused.

Kuidas elada keerulised tu-ruolud üle nii, et investeeringu-te väärtus säilib ja ka uni on ra-hulik? Soovitame investoritel taas välja otsida vanad tarkuse-terad või hankida uusi.

VÕTA PIKAAJALINE VAADE INVESTEERIMISELEKasuta läbimõeldud ja rahulik-ku lähenemist, et leida ettevõt-

ted, mille aktsiaid sooviksid hoida mitmeid aastaid. Kui oled leidnud hea ettevõtte, teinud oma investeeringu, sul on aega oodata ning sa ei kiirusta lühi-ajalist kasumit/kahjumit välja võtma, on eduks head eeldused olemas. Kogenud pikaajaline investor ei müü kunagi head et-tevõtet. Pikaajaline vaade ei tä-henda aga kindlasti seda, et en-da investeeringud võiks aasta-teks unustada. Ettevõtete käe-

käiku tuleb jälgida, et tabada hetk, mil enam mõne ettevõtte investorite hulka kuuluda ei ta-ha.

OLE OBJEKTIIVNE

Väärtpaberite hindade liikumi-ne sõltub sageli investorite emotsionaalsest meelestatusest ümbritseva majandus- ja fi-nantskeskkonna võimalike muutuste suhtes. Seetõttu on oluline saada aru aktsiahinna äkilise liikumise põhjustest. Sa-geli on hindade mõjutajaks hir-mud ja ootused, mis investoreid ühes või teises suunas kalluta-vad. Nii kiputakse usaldama in-fot, mis kinnitab nende arva-must, ning eirama infot, mis ei toeta investori seisukohti. Ob-jektiivsete otsuste tegemiseks on vaja arvesse võtta kogu kät-tesaadavat informatsiooni.

MÕTLE ISESEISVALT

Eduka investori ülesanne on püüda ümbritsevaid emotsioo-ne ignoreerida ja kujundada iseseisev, eelarvamustevaba ot-sus. Investeerimisguru Warren Buffet on soovitanud, et kui sul pole piisavalt infot, et teha ise-seisvaid otsuseid, siis jäta pa-rem otsus tegemata. Ettevaatli-kult tuleb suhtuda ka teiste in-vestorite tegevuse kopeerimis-se. Pigem tuleb püüda massist eristuda ja liikuda vastassuu-nas – osta siis, kui teised müü-vad – ja vastupidi.

KOGU JA TÖÖTLE INFORMATSIOONI

Väärtpaberiturg põhineb tead-mistel – mida paremini oled kursis rahvusvahelise ja Eesti majanduskeskkonnaga, ettevõ-tete arengu ja turusituatsiooni-ga, seda suuremad on võimalu-sed edu saavutamiseks. Kuid ainult infost ei piisa, seda tuleb osata ka tõlgendada. Skandi-naavias tehtud uurimusest sel-gus, et eri tüüpi investorid tõl-gendavad uudiseid erinevalt ning väike- ja suurinvestorid toimivad turul sageli vastand-likult. Väikeinvestorid tugine-vad pigem jooksvale uudisvoo-le, see aga ei pruugi olla piisav. Väärtuslikumaks infoks on näi-teks aastaaruanded, dividendi-ettepanekud, kasumihoiatu-

sed, uue tegevjuhi nimetamine, teatamine mõne ettevõtte os-tust või müügist.

INVESTEERI PIDEVALT JA HOOLIMATA HETKEHINNASTMuuda säästmine ja investeeri-mine enda jaoks harjumuseks. Kui oled leidnud börsilt ettevõt-ted, siis investeeri neisse ühtla-selt ja pidevalt, hoolimata lühi-ajalistest hinnaliikumistest. In-vesteerides ühte kindlasse akt-siasse iga kuu teatud summa, ostad madalama hinna korral suurema koguse ja kõrgema hinna puhul väiksema koguse aktsiaid. Nii tood investeerin-gute keskmise soetusmaksu-muse alla ja parandad oma portfelli tootlust.

OLE KURSIS TURUSEISUGA

Kui oled otsustanud hakata mõnda väärtpaberit ostma või müüma, on turu käitumist ja lühiajalisi hinnaliikumisi tera-selt jälgides võimalik leida pa-rim hetk tehingu sooritamiseks. Kui sul ei ole head ülevaadet reaalajas turul toimuvast, siis tasub kindlasti vältida turuhin-naga tehingukorraldusi. Kiired hinnaliikumised või hüplik lik-viidsus võivad tekitada olukor-ra, kus tehingu tegelik hind eri-neb eelduslikust hinnast oluli-selt. Vältimaks selliseid halbu üllatusi, tasub alati kasutada määratud hinnaga tehingukor-raldusi ja sel moel soovitud hind ise dikteerida. Hoiduda tuleb ka kiirustamisest, loha-kusest ja valearvestustest, mi-da investor võib teha emotsioo-nidest kantuna.

MITMEKESISTA OMA PORTFELLI

Kunagi ei või kindel olla, et in-vesteeringu väärtus tõuseb. Riski ohjamiseks sobib aga in-vesteeringute mitmekesistami-ne. Muutlikel aegadel osutuvad edukamateks eri varaklassid, mistõttu tuleb olla avatud eri-nevatele investeerimisvõima-lustele ja -objektidele. Lisaks üksikaktsiatele tasub kaaluda ka teiste varade lisamist oma portfelli –investeerimisfondide osakud, võlakirjad, toorained, tuletisväärtpaberid, kinnisva-ra. Jälgida tasub kindlasti divi-dendiaktsiaid, mis võivad kee-rulistel aegadel anda investee-rimisportfelli tootlusele olulise tõuke. Seda enam, et üldise «odava väljamüügi» ajal on ka neid aktsiaid lootust pisut oda-vamalt soetada.

Alanud on uus kooliaasta ja sobilik on üle vaadata ka oma investeerimisalased teadmised. Nii algajatele kui edasijõudnu-tele on viimastel aastatel ilmu-nud juba arvestatav valik eri-alast kirjandust. Samuti on toi-mumas mitmeid koolitusi, mil-lest suurim on oktoobri alguses Eesti finantssektori ühistööna korraldatav Rahakompass.

Väikeinvestor peab mõtlema rahulikult ega tohi tormata Tallinna börsi on viimasel ajal iseloomustanud suured kõikumised, mis

paratamatult toonud kaasa suuremaid või väiksemaid müügi- ja ostulaineid.

Vähese kogemusega väikeaktsionär võib ärevusse sattudes teha aga otsuseid,

mida hiljem juba kahetseb. Kuidas siis börsil tuulte käes käituda?

17.-21.10.2011 MOC-6420 - Fundamentals of Windows Server 2008 Network and Applications Infrastructure

27.10.2011 Funktsioonid ja arvutused Excel 2010-ga

27.-28.10.2011 Arvutikasutaja algkursus14.-15.11.2011 Veebidisain Adobe

Photoshop’iga14.-16.12.2011 ITIL Foundation

IT Koolituskeskuse OÜLõõtsa 8, Tallinn

Info ja registreerimine: www.koolitus.ee

UUS! Veebikoolitused: Programmeerimine C++ keelega Programmeerimine Java keeles Sissejuhatus C-keele programmeerimisse Programmeerimine Pythoni programmeerimis-keelega

Sissejuhatus PHP-sse SQL ja relatsiooniline andmebaas

Veebikursusi võid alustada millal ise soovid!

Kalle Viksi sõnul tuleb investeerides mõelda pikkaajalisusele ja mitte tormata emotsioonidest lähtuvalt.

Page 3: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011 MINU ETTEVÕTE 3

Olulised sammud ekspordiga alustamiselPETER GORNISCHEFFEesti Kaubandus-Tööstuskoja tee-

nuste direktor

Kaubandus-Tööstusko-jas oleme täheldanud ettevõtjate kasvavat huvi ekspordiga alus-

tamise vastu. Sama näitab ka statistika, mis mõnevõrra asja siiski moonutab, kuna põhiosa ekspordikasvust tuleb mineraal-sete kütuste ehk kütusetransii-di ja elektroonikaseadmete eks-pordist, millega tegelevad üksi-kud suurettevõtted. Samas on jäänud paljude jaoks selgelt mõ-testamata, mida tähendab eks-port ja kuidas sellega alustada, millest pihta hakata.

Nii nagu Eestis müües peab ka eksportides endale selgeks tegema, mida, kellele ja millise hinnaga müüa. Kui teie toode on Eestis edukas, võib see olla edu-kas ka mujal. Välismaale müü-mise erinevus seisneb aga asja-olus, et turg on erinev, tarbija ja tarbimiskultuur on erinev, äri-kultuur ja õiguslik raamistik on samuti teistsugune. Sisuliselt on Eesti ettevõtja jaoks kõik võõras. Igal juhul peab ettevõtja selgeks tegema, kes on tema võimalik klient.

VALI SIHTRIIKI HOOLIKALT

Eestis on palju räägitud Ida-Eu-roopasse ja Venemaale investee-

rimisest ja ekspordist. Turud on suured, tihti kiires arengus, mis justkui võimaldaks kasvust osa saada ja korralikult teenida. Sa-mas on piirkond riskantne. Ve-nemaal, aga ka Ukrainas on omajagu poliitilist riski, samuti võib kohalike valuutade kõiku-mine anda olulist valuutakursi-kahjumit. Ehk oleks sellises olu-korras turvalisem investeerida ja eksportida mõnda stabiilse-masse Lääne-Euroopa riiki? Lääne kliendi maksevõime on mitu korda suurem. Seal on turg rohkem paigas, aga seetõttu on tõenäoliselt ka seniste turuloli-jate (ring)kaitse aktiivsem. Ai-nult poliitiliste kaalutluste põh-jal ei saa alati otsustada, vaid peab analüüsima, milline on toode, kes seda ostaks, mis on selle konkurentsieelis.

Sihtturu valikukriteeriumi-teks on kindlasti distants – mi-da kaugem distants, seda keeru-lisem on seal oma kaupu või tee-nuseid müüa. Järgmine oluline näitaja on turu maht. Mida suu-rem on turg, seda rohkem peaks olema võimalusi turul edukalt tegutseda. Ka sarnasus Eesti tu-ruga tuleb seejuures kasuks. Oluline on ka keel, mida sihtrii-gis räägitakse. Eksportija peab valdama kohalikku keelt, et klientidega tulemuslikult suhel-da.

Kõik võimalikud aspektid tuleb selgeks teha ja läbi kaalu-

da. Analüüsida tuleb lisandu-vaid kulusid seoses eelnimeta-tud distantsiga, võimalike lit-sentside, tollimaksude ja muu sellisega. Turu maht ei anna mi-dagi, kui ei suudeta sellele turu-le piisavas koguses tarnida.

KLIENDIUURINGUD ÜLITÄHTSAL KOHAL

Potentsiaalsete klientide kohta tuleb otsida mitmekülgset infot, sest olles ise turul uustulija, on vaja infot kontrollida. Infot tu-leb otsida erinevatest kanalitest, lihtsaim võimalus on pöörduda kohalike majandusagentuuride ja kaubanduskodade poole. Ees-ti saatkonnad ja aukonsulid vä-lisriikides võivad samuti anda olulist infot. Eestis tegutsevad erialaliidud (näiteks Eesti Toidu-ainetööstuse Liit, Eesti Masina-tööstuse Liit, Eesti Infotehnoloo-gia- ja Telekommunikatsiooni Liit) on koondanud olemasoleva info, sest nemad suhtlevad pide-valt vastava valdkonna ettevõt-jatega nii siin kui ka piiri taga.

Eestis on asutatud mitmeid sihtturusuunalisi liite ja kau-banduskodasid nagu Eesti-His-paania Kaubanduskoda, Eesti-Briti kaubanduskoda. Eesti Kau-bandus-Tööstuskoda kuulub üleeuroopalisse võrgustikku En-terprise Europe Network, mille kaudu saab edastada päringuid välisriikide kaubanduskodade-le ja ettevõtlusagentuuridele.

Eesti Väliskaubandusliit omab sihtturgudel konsultante, kelle teenuseid on võimalik tasu eest osta. On olemas ka vastavad konsultatsioonifirmad, kes on pühendunud sihtturuanalüüsi-dele. Üks tuntumaid neist on The Nielsen Company. Sealt on võimalik osta sihtturge ja sekto-reid puudutavaid raporteid. Vä-lisministeeriumi interneti kodu-leheküljel on üleval sihtturge puudutav maainfo.

Siiski ei saa ainult eespool nimetatud kolmandate osapool-te raportitele lootma jääda. Tu-leb ka ise turgudel käia, uurida, mis teie tegevusalal toimub. Näi-teks külastada kaubanduskette, et teada, millised kaubad on riiulitel ja kuidas need välja näe-vad. Soovitav on suhelda Eestis tegutsevate ettevõtjatega, kes teid huvitaval turul juba tegut-sevad.

ÄRIRISKID PEIDAVAD END KÕIKJAL

Ekspordivõimalus ei pruugi su-gugi alati sündida ettevõtte en-da pingutustest uusi turge leida. Teinekord mängib rolli ka juhus, kui ettevõtja poole pöördub näi-teks mõni välisfirma sooviga os-ta toodet. See on positiivne märk, et toode võib olla välistur-gudel konkurentsivõimeline.

Välisturgudele müümisel kaasnevad kindlasti suuremad äririskid kui koduturul tegutse-

des. Ma ei hakka siin nimetama konkreetseid turge – äpardusi võib juhtuda kõikjal. Just selle-pärast tuleb endale selgeks teha vastava riigi õiguslik kord, äri-kultuur ja tavad. Väga head ra-portid on saadaval Maailmapan-ga kaudu, OECD ja teiste rahvus-vaheliste organisatsioonide andmebaasides, kus avaldatut tuleks tõsiselt võtta.

Selge konkurentsieelis tekib, kui sihtturul on kasutada isiklik kontakt. Kohalike oludega kur-sis olev usaldusväärne partner on võtmetähtsusega äri käivita-misel ja edendamisel. Näiteks oskab kohalik palju paremini et-te valmistada lepinguid ja toote-kirjeldusi, mis on Saksamaa tu-rul tegutsedes ülitähtsad. Hii-nas või Venemaal ei pruugi le-pingutel suurt tähtsust olla. Võib minna isegi vastupidi, sest liigsed lepinguläbirääkimised võivad kaubanduspartneriga tülli ajada. Seal loevad pigem isiklikud suhted ja see, et oma partneriga lihtsalt hästi sobitak-se ja klapitakse.

Äririskide maandamiseks on oluline ka eksporti süstemati-seeritult korraldada – arvestada tuleb erinevaid stsenaariume. Optimistlike müügiprognooside kõrvale tuleks joonistada graa-fik, mille joon ei tõuse nii järsku müügimahtude vertikaaltelje suhtes. Aga ka spetsiifilisemalt – mida teha, kui kaup ei jõua õi-

geks ajaks kliendini? Kuidas toi-mida, kui klient ei ole tootega rahul või keeldub sootuks selle eest tasumast? Korralik ekspor-di- või äriplaan peaks nendele aspektidele tähelepanu pööra-ma ning sisaldama ka riskiana-lüüsi. Kahjuks koostatakse plaa-ne tihti ainult Ettevõtluse Aren-damise Sihtasutuselt toetuse saamiseks ning ei mõisteta, et selline plaan võib olla kasulik ka toetusele mõtlemata. Ekspor-diplaani koostamine võimaldab ettevõtjatel oma tegevus põhja-likult läbi mõelda. Samuti fik-seerib ja seab see eesmärgid ning tegevused, mis ülesmärki-mata võivad sootuks ununeda. Ekspordiplaani koostamiseks, samuti välismessidel osalemi-seks, turu-uuringute teostami-seks ning muude ekspordiga seonduvate oskuste arendami-seks on võimalik osaleda Ette-võtluse Arendamise Sihtasutu-se poolt ja Euroopa Liidu Sot-siaalfondist kaasrahastatud koolitustel, mida viivad läbi nii Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kui teised organisatsioonid.

Välisturgudele minnes on et-tevõtjal palju küsimusi, mille vastused peab endale selgeks te-gema. Oluline on, et see toimuks läbimõeldult, arvestades sihttur-gu, tarbijate eripärasid ning ko-handades sellest lähtuvalt toodet või teenust, mis võimaldab edu-kamalt ka koduturul tegutseda.

Ettevõtte kasvades tekib varem või hiljem soov või isegi vajadus laiendada tegevust välisturgudele.

See võib aga kodus tegutsemisest sootuks erineda. Millega eksporti planeerides arvestada?

Page 4: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011MINU ETTEVÕTE4

KULDAR [email protected]

«Kui alustav ette-võte teeb oma esimesi sam-me, siis ta on

sageli päris üksi oma rõõmude ja muredega,» ütleb Mõistlik. «Alguses võib muresid isegi rõõ-mudest enam olla.» Kuid just neist aitab üle saada selline struktuur nagu ettevõtlusinku-baator. Inkubaatori ruumides, kus ettevõtetele ka tegutsemis-pinda pakutakse, on füüsilisest keskkonnast olulisem suhtlemi-ne ja omavahelise koostöö soo-dustamine. «Keskkonna väärtus seisneb ka naabrites,» ütleb Pee-ter Mõistlik. «Ühisruumides tek-kivatel kontaktidel, suhtlemisel ja murede-rõõmude jagamisel on oluline osa noore ettevõtja arengus. Seda ei asenda internet ega kümned e-kirjad päevas,» leiab Mõistlik.

IDEEBÖRS IDEEDE TESTIMISEKS

Võrreldes näiteks Ühendriiki-de ärikultuuriga on Eesti noo-red ettevõtjad oluliselt kinnise-mad. Sisuliselt tähendab see, et oma ideest ilmajäämise hirm on suurem kui koostöös nähtav võimalik kasu. «Aga me liigu-me sinnapoole, kus me julge-me, tahame ja otsime tagasisi-det oma ideedele,» tõdeb Pee-ter Mõistlik.

Üks populaarsemaid vorme oma tärkavale äriideele tagasi-side saamiseks on lühikesed, ühe-kahepäevased tempokad üritused, kuhu tulevad kokku nii oma äriideele toetust ja part-nereid otsivad praegused ja tu-levased ettevõtjad kui ka heade oskustega aktiivsed inimesed, kes sooviksid kellegi ideest osa saada ja seda arendada. Üks sel-lelaadsetest ettevõtmistest on ettevõtlusnädala raames Tallin-nas ja Tartus toimuv ideebörs Start. Pealinnas toimub Start neljandal oktoobril, heade mõ-tete linnas aga päev hiljem.

«Sellist tüüpi ürituste levik ja populaarsuse kasv on seotud sellega, et ettevõtluse kommu-nikatsiooni- ja turundusmeet-med on muutunud,» kommen-teerib Mõistlik. Tema sõnul on

Ideebörsilt stardivad säravad ideedKuigi eestlasele omane kinnisus sunnib avatud koostööle vaatama umbusklikult, siis ideid jagades ja teineteise projektidest teades on

noorel ettevõtjal oluliselt kergem kaugemale jõuda, usub ettevõtluskonsultant ja Kopli ettevõtlusinkubaatori juhataja Peeter Mõistlik.

Äsja viienda tegevusaasta täitumist tähistanud

Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise

Sihtasutuse (ESA) üldeesmärk on toetada jätku- ja

kasvusuutliku ettevõtluse kasvu ning vähendada

alustava ettevõtja arenguriske inkubatsiooniteenuste

pakkumise kaudu.

ESA opereerib Tallinnas kolme ettevõtlusinkubaatorit

kogupinnaga 2450 m2. ESA peamiseks sihtgrupiks on

ambitsioonika äriideega alustavad ettevõtjad, kelle

eesmärgiks on koostada jätkusuutlik äriplaan ja see

kaheaastases perspektiivis inkubaatori äriarenduse

teenuse toel ellu viia.

Viie tegutsemisaasta jooksul on ESA-le esitatud üle

300 taotluse inkubatsiooniteenuste saamiseks,

inkubaatorites on äriplaani edukalt kaitsnud 155

ettevõtjat ja inkubeeritud 112 erinevat ettevõtet.

MIDA ESA INKUBAATORID PAKUVAD

• hea äriplaan

• ärikoolitused

• personaalne konsultant

• koostöövõrgustik

• edukate kogemus

Kuidas liituda? Tutvu tingimustega www.esa.ee/liitumine ja täida

liitumistaotlus, mille saad alla laadida ESA kodulehelt.

ESA veebist (www.esa.ee/ettevotja-test) leiad nüüdsest ka lihtsa,

paarikümne küsimusega testi, mis aitab sul selgusele jõuda, kas sinus on

piisavalt ettevõtlikku vaimu, et saada tubliks ettevõtjaks.

Inkubaator võtab taotlusi liitumiseks vastu aasta ringi. Kaks korda aastas

korraldab inkubaator ettevõtluse baaskoolitust ehk nõndanimetatud

eelinkubatsiooni, mille jooksul inkubaatoriga liituda soovijad läbivad

ettevõtluse põhitõed, koostavad äriplaani ja kursuse lõppedes kaitsevad

seda komisjoni ees. Äriplaani edukas kaitsmine on eelduseks inkubaatoriga

liitumiseks. 2011. a sügisene eelinkubatsioon algab juba 18. oktoobril.

7. oktoobril on ESA ettevõtlusinkubaatorites traditsioonilised lahtiste uste

päevad, kus huvilistel on võimalik tutvuda inkubaatori ruumidega,

töötajatega ning osaleda ettevõtlusalasel seminaril. Lisainfo www.esa.ee.

Inkubaator otsib ambitsioonikaid äriideesid

teadmised ja informatsioon vaid paari hiirekliki kaugusel ning see loob pinnase ideede vahetu-se hoogustumisele. «Kui on te-gus ja konstruktiivne mees-kond, siis võib saavutada häm-mastavaid tulemusi,» ütleb ta. Tulemuste konkretiseerumisele aitab kaasa piiratud aeg ja ruum, mida osalistel on võimalik kasu-tada projekti tutvustamiseks, meeskonna koostamiseks ja ideede lihvimiseks.

IDEEBÖRSILT LEIAB HÄID IDEID

Tallinna ettevõtlusinkubaatori-te korraldatavatele ideebörsi Start-üritusele on oodatud osa-lema kõik huvilised, kel aktiiv-sust ja pealehakkamist erineva-te ideede arendamisel kaasa lüüa. Oodatud on nii konkreet-semate ideedega tulijad kui ka näiteks turunduse, kommuni-katsiooni, disaini või muu vald-konna spetsialistid, kes aitaksid ideedest toimivaid tooteid-tee-nuseid vormida.

«Kui päeva lõpuks valmib toimiv toode või teenus, on häs-ti. Kui ei, pole ka midagi katki,» ütleb Mõistlik. Küsides, milliste ootustega peaks huviline idee-börsile minema, toob Peeter Mõistlik välja kolm peamist põh-just. «Esimese asjana tooksin välja tagasiside, kommunikat-siooni. Kohtumisel nii teiste osa-lejate kui mentoritega saab oma ideele hulga vajalikku tagasisi-det, millest võib olla palju kasu idee arendamisel.

Teiseks toob Mõistlik välja kogemuste hankimise. Ideede ümber moodustatakse töörüh-mad, kus inimestel tekivad rol-lid. «Uuringute järgi on vaid 5 protsenti inimestest liidri tüü-pi,» ütleb Mõistlik, rõhutades, et hea spetsialist on igasuguse uue äriidee juures väga vajalik ini-mene, kes saab aidata ideel reaalsuseks kasvada.

Ja kuigi kohe miljonäriks saamise lootust ideebörsil pole, siis kolmandana toob Mõistlik välja lootuse, et hea idee jääb kõ-lama. «Teadmine, et ideega võiks edasi minna, on väga väärtuslik ning ideebörsile koondunud ini-mestega mõtteid vahetades ja edasi suheldes on võimalik ideed arendada,» ütleb ta.

Üüripinda-dest olulise-mad on naab-rid ja koos-tööd soosiv keskkond. Pildil Tallin-na Loomein-kubaatori rõõmsad ruu-mid.

FO

TO

: A

RT

UR

SA

DO

VS

KI

Page 5: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011 MINU ETTEVÕTE 5

Vastuvõetavad kõned Venemaal tasuta!

tele2.ee/ariklient

Tule Tele2 võrku vähemalt 5 mobiilinumbriga ning räägi koduste ja äripartneritega nii pikalt kui soovid, sest Sinu jaoks on Venemaa Tele2 võrgus vastuvõetavad kõned 0 €/minut.

Vastuvõetavadkõned

0 €/min

Möödunud nädalast pakub Ees-ti Gild Londonis koostöös EASi-ga Suurbritannia turust huvita-tud Eesti ettevõtetele uusi teenu-seid, mis võimaldavad leida uusi kontakte ning kohalike eest-laste kogemuste abil end Briti tu-ru eripäradega kurssi viia, kirju-tab majandusportaal E24.ee.

Uued teenused sisaldavad võimalust reklaamida oma ette-võtet Gildi kodulehel, edastada infot Gildi meililisti, juurdepää-su kontaktidele Gildi uues suht-lusvõrgus, käsiraamatut Suur-britannias äriga alustamise tee-mal ning nõustamist turundus-materjalide ja äristrateegia koos-tamiseks. Lisaks jätkab EAS koos Gildiga Londonis Eesti et-tevõtjatele suunatud tasuta õpi-tubade ja ühiste messikülastus-te sarjaga.

«Loodame, et tänu Gildi uutele teenustele ning võrgu-keskkonnale saavad ettevõtjad

edaspidi Briti turule teadliku-malt siseneda ning oma toote või teenusega konkurentsivõi-melisemad olla,» ütles EASi esindaja Londonis, Tiina-Maria Väravas, kes on ühtlasi üks Gil-di ellukutsujaid. Väravas soovi-tab Suurbritannia turust huvita-tud ettevõtjatel alustada kohali-ke eestlastega kontaktide sobi-tamisest.

Gildi juhi Sten Saare sõnul on uued teenused ja suhtlusvõr-gustik loomulik jätk Gildi seni-sele tegevusele ettevõtjate nõus-tamisel ning abistamisel.

Eesti Gild Londonis on Briti saartel tegutsevaid eestlasi ühendav võrgustik, mille lõid kohalikud eestlased Eesti saat-konna ja EASi toel 2009. aastal. Gildi võrgustikku kuulub üle 700 erineva taustaga professio-naali Suurbritannia era- ja ava-likust sektorist, nende hulgas ka arvukalt ettevõtjaid.

Eestist kasvavad järjest välja uued ettevõtted, mis konku-reerivad edukalt idufirmade konkurssidel üle maailma. September on toonud selles vallas mitmeid rõõmustavaid uudiseid.

Möödunud nädalal Kana-das toimunud uute finants-teenuste konkursil oli üks võitjatest Eesti päritolu GuardTime, mis sai auhinnaks 50 000 USA dollarit. Guard-Time on teenus, millega saab tagantjärele tõestada digitaal-sete andmete ehtsust.

Kümne parema hulka fi-naali pääses aga teinegi Ees-ti idufirma, Skype’i ühe esi-mese töötaja Taavet Hinriku-

se loodud Transferwise, mis pakub pankadele konkurent-si oma raha ülekande-kon-verteerimislahendusega.

Kuu algul Londonis toi-munud Seedcampil võidutses aga nn inseneride Facebooki loov GrabCAD. Tõsi, ettevõte otsustas 25 000 eurose esiko-ha loovutada konkurendile. Ka Londoni idufirmade kon-kursil pääses Transferwise esimese kolme hulka. Kuid Eesti osalusega idufirmasid astus Londonis üles teisigi. Nii oli kohal sotsiaalmeedia kasumlikkust turunduses mõõta aitav Campalyst ja ter-visesportlaste sotsiaalvõrk Sportlyzer.

Tänasest kuni 10. oktoobrini toi-mub registreerimine noorte et-tevõtlikkuse arenguprogrammi Entrum, mis sel õppeaastal kes-kendub Lõuna-Eesti regioonile.

«Entrumi programmi ees-märk on edendada noorte seas ettevõtlikku vaimu ja julgusta-da noori ise oma elu juhtima,» tutvustab SA Entrumi tegevjuht Darja Saar programmi eesmär-ki. Sel sügisel tuleb programm Lõuna-Eestisse, et arendada just selle piirkonna noorte ettevõt-likkust.

Oktoobrist maini kestev programm ootab osalema Jõge-vamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa noori, kes tahavad arendada oma ettevõt-likkust Eesti parimate tipptegi-jate toel.

Entrum on üle-eestiline noorte ettevõtlikkuse arengu-programm, mille teeb eriliseks noortele pakutav võimalus aren-dada ettevõtlikkust Eesti pari-mate tipptegijate toel. Programm õpetab noortele aktiivses ja kaa-sahaaravas vormis, kuidas olla elus ettevõtlik ja aktiivne. Mit-mesajast erinevast organisat-sioonist ja Eesti oma ala tippu-dest koosneva võrgustiku koos-

töö on suunatud noorte arenda-misele.

Programm lähtub oma tege-vuses Eesti Kaubandus-Tööstus-koja ettevõtlusõppe edendami-se kavast «Olen ettevõtlik!». 2011. aastal pälviti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriu-mi korraldatud konkursil «Tun-nusta ettevõtluse edendajat» pa-rima ettevõtluse edendaja tii-tel.

2010/2011. õppeaastal osales Ida-Virumaa programmis 644 eesti ja vene emakeelega Ida-Vi-rumaa üldharidus- ja kutsekoo-lide õpilast vanuses 15–17 aas-tat. Kokku algatati noorte poolt 87 projekti. Programmis osale-nud Ida-Virumaa noored nime-tasid saadud kogemust hinda-matuks.

Ida-Virumaa parima projek-ti tiitli sai noorte tööbörsi loo-nud projekt InSpe.

Õppeaastal 2011/2012 tegut-seb Entrum Lõuna-Eestis, viies eesmärke ellu koostöös majan-dus- ja kommunikatsioonimi-nisteeriumi ning maakondlike arenduskeskustega.

Registreerimine Entrumi arenguprogrammi toimub aad-ressil www.entrum.ee.

Eesti Gild Londonis aitab ettevõtjaid uute teenustega

Eesti idufirmad pälvivad tähelepanu

Entrum viib ettevõtlikkuse Lõuna-Eesti noorteni

FO

TO

: S

AN

DE

R M

UR

U

Page 6: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011MINU ETTEVÕTE6

TANEL OLEKSeven Real Estate Advisors’i

tegevjuht

Suhteliselt kindlalt võib väita, et turu madalsei-sud on jäänud seljataha. Kui alates 2007. aastast

oli tunda allapoole libisemist, kuni järsu kukkumiseni välja, siis 2010. aastal oli turu liiku-mine juba horisontaalsem.

Käesoleval aastal on üüri-pindade osas tunda teatud nõudluse teket. See ei tähenda, et oleme tagasi buumiaegsel ta-semel, kuid võrreldes kriisiaas-tatega oleme siiski paremal po-sitsioonil.

Väita, et kõik halb on selja-taga ning helge tulevik on ees, oleks liiga naiivne. Majanduse stabiliseerumine ei tähenda tõusu ning miski ei välista uut langusperioodi. Kuigi viimane poolteist aastat on sisendanud kindlustunnet majanduse sta-biliseerumise osas, on praegu-ne selgusetu olukord välismaa-ilmas ning eurotsoonis sead-nud selle kindlustunde teatud määral küsimärgi alla.

VASTASTIKKU KASULIKUD TEHINGUD

Uue äripinna valimisel tuleb lähtuda väga ratsionaalselt oma ettevõtte vajadustest ning pers-pektiividest tulevikus. Eeldusel, et Eesti majandust ei taba uus langus, on käesolev aasta hea aeg uute pindade üürimiseks.

Arvestades ehitushindade kallinemist ligi 20-30 protsenti ning üldist inflatsiooni, pole võimalik saada tulevikus raja-tavates hoonetes äripinda sama soodsalt kui olemasolevates.

Kui eluasemeturg liigub ühtlasemalt, siis ärikinnisvara puhul on volatiilsus suurem. Enda võrdlemine teiste turu-osalistega ei pruugi anda adek-vaatset infot.

Mõistlik äri eeldab, et tehingu kõik osapooled on rahul. Liiga kõrge või liiga madal hind ei saa olla jätkusuutlik ning varem või hiljem leiab ahistatud pool alter-natiivse lahenduse – üürnik sood-sama pinna või pinna omanik äri-liselt kasumlikuma üürniku.

ÜÜRIPINNA PAINDLIKKUSMüügitehinguid oma tarbeks soetamiseks toimub äärmiselt

vähe, kuna ettevõtjad ei soovi omavahendeid kinni panna ning võõrkapitali kaasamine on liiga kulukas. Samuti annab üüripind paindlikkuse tegutse-da vastavalt ettevõtte arengule.

Kuna ehitushindade tõus on ära söönud kinnisvaraaren-duse potentsiaalse kasumi, sa-tuvad hinnasurve alla ka ehi-tusõigusega tühjad kinnistud. Nende müügikäive langeb, mil-le tulemusena langevad ka sel-liste kinnistute hinnad.

BÜROOPINNAD

2011. aasta esimesel poolaastal olid üürihinnad kesklinna A+ märgistusega büroohoonetes vahemikus 11-15 eurot/m2, A-klassi hoonetes 9-12 eurot/m2 ja B-klassi büroomajades 6-8 eurot/m2. Vakants A+ ja A-klas-si büroohoonetes on kuni 7 protsenti, B-klassi pindadel 30 protsenti. Üürihinnad näita-vad mõõdukat kasvu ning va-kantsuste vähenemist.

Paar viimast aastat andsid üürnikele jõupositsiooni, mis lubas neil kaubelda endale vä-ga soodsaid üüritingimusi. Arendajad olid üürniku nimel nõus jagama pindu vajalikeks suurusteks, investeerima pin-dade viimistlusse ning tegema muidki soodustusi, näiteks ta-suta parkimise näol.

Rasked olud tingisid uute arenduste plaanide seiskumise, mis omakorda on tekitanud nõudluse, mida olemasolevad vakantsused ei suuda rahulda-da. Vakantsuse moodustavad üksikud väiksemad pinnad ning suurklientide jaoks (~700 m2 ja enam) on valik väga piiratud või lausa olematu.

Praegust olukorda turul võib seletada põhimõttega «võ-ta või jäta». Leidub vaid üksi-kuid vabu büroopindu – valik ruumi suuruse, korruste ja vii-mistluste vahel on piiratud ning lepingud ja hinnapoliitika on tunduvalt jäigemad. Arendajad on lõpetanud või lõpetamas üürisoodustusi ning hinnad ühtlustatakse turuga samale tasemele. Selle valguses on jul-gemad arendajad uuesti oma projektidesse elu sisse puhu-nud ning alustanud ehitusega.

Hea näide on Tallinna Tea-duspark Tehnopol, kus on ker-kimas kaks uut hoonet, mille täitumus üürnikega on juba üle 50 protsendi. Samas on veel mitmeid arendajaid, kes on an-kurüürniku olemasolul valmis turule tulema.

Meie turg on äärmiselt väi-ke ning ka nõudlus, kuigi ole-mas, siiski väga õhuke. Turg suudab absorbeerida paar uut hoonet korraga. Liiga järsult

suurenev arendusmaht seaks ohtu olemasolevate hoonete va-kantsused ning viiks tasakaa-luhinna alla.

KAUBANDUSPINNAD

Üürihinnad varieeruvad vasta-valt asukohale, keskusele, pin-na suurusele, otstarbele ning ka pinna kuju eripäradele. Pinna suurusest sõltuvalt võivad hin-nakõikumised olla üsna suured. Kaubanduspindade keskmised üürihinnad on A-klassi hoone-tes 10-32 eurot/m² ning B- ja C-klassi hoonetes 3-10 eurot/m².

Kaubandussektoris on pi-kalt ületanud nõudlus pakku-mist ning vakantsused on ol-nud nullilähedased. Ka kriisi-aastatel toimisid populaarsei-mad keskused sisuliselt 100-protsendilise täitumuse juures, kuid seda saavutati tänu mär-kimisväärsetele üürisoodustus-tele. Sellest langesid ka kau-banduskeskuste käibed.

Nüüdseks on üüritasemed normaliseerunud. Jätkub koon-dumine suurematesse keskus-tesse ning täitumuse pärast hoi-tud üürnikud vahetatakse väl-ja huvitavamate kaubandus-kontseptsioonide ning jätku-suutlikemate üürnike vastu.

Sellest tingituna on tunda üüritaseme mõõdukat tõusu ning vakantsuste suurenemist ette näha pole. Vabade pindade valikuid eksisteerib nn nišikau-bandusele, mis ei pea olema tra-ditsioonilisel A-klassi pinnal.

LAO- JA TOOTMISPINNAD

Üüritasemed on A-klassi lao- ja tootmispinnal 3-4,2 eurot/m² ning B- ja C-klassi puhul 1-2,5 eurot/m². Hinnad varieeruvad vastavalt asukohale, suurusele ning seisukorrale.

OÜ Reiting PR Kastani 39-12

50410 TartuTel +372 7333 690

+372 5565 [email protected]

www.reiting.ee

Õppida pole kunagi hilja!

Pearaamatupidajate ja finantsjuhtide täiendkoolitus “Finantsarvestusest kaasaegse pilguga”

Teemad: Raamatupidamise arvestusest juriidilises kontekstis. Varade arvestus. Töötasu arvestus. Maksuarvestus. Äriühenduste arvestus. Ettevõtte väärtuste ja riskide juhtimine. Koostöö juhiga. Finantsanalüüs. Kuluarvestuse ja juhtimisarvestuse osa. Lektorid: Mai Palmipuu jt. Maht on 68 tundi. Koolitused toimuvad Tartus 03.11.11-15.12.11 ja Tallinnas 02.11.11-26.01.12. Registreerumine telefonil 7333 690 või meie kodulehel www.reiting.ee Vaadake ka meie teisi koolitusi!

Ärikinnisvara hinnad Ärikinnisvara hin-

nad ja nõudlus muu-

tuvad elukondliku

kinnisvaraga võrrel-

des üldjuhul väike-

se nihkega. See ni-

he võib olla suurus-

järgus üks aasta.

Leidub vaid üksikuid

vabu büroopindu – valik

ruumi suuruse, korruste

ja viimistluste vahel on

piiratud ning lepingud

ja hinnapoliitika on

tunduvalt jäigemad.

Klaasiga ehitud büroohooned on tavaliselt üürnikest tulvil, aastatetagused soodsad pakkumised as

ESET SMART SECURITY 5

VIIRUSETÕRJENUHKVARATÕRJETULEMÜÜRRÄMPSPOSTITÕRJEVANEMLIK KONTROLL WWW.ESET.EE

Page 7: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011 MINU ETTEVÕTE 7

WWW.KODA.EE

Soovid seista ettevõtjate ühishuvide eest ja kaasa rääkida majanduskeskkonda puudutavate otsuste tegemisel?Liitu Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA –

ETTEVÕTJATE ESINDUSORGANISATSIOON

Tallinnas • Toom-Kooli 17, 10130, tel 604 0060, [email protected]

Tartus • Pikk 14, 51013, tel 744 2196, [email protected]

Pärnus • Rüütli 39, 80011, tel 443 0989, [email protected]

Jõhvis • Pargi 27-203, 41537 tel 337 4950, [email protected]

Kuressaares • Tallinna 16, 93811, tel 452 4757, [email protected]

KAUBANDUSKOJA KALENDERoktoober 2011

3. oktoober Ettevõtlusnädal 2011 peakonverents Tallinnas„Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?” www.eas.ee/ettevotlusnadal/tallinn/avakonverentsOsalemine on tasuta, vajalik eelregistreerumine***

4.–27. oktoober Üle-eestiline seminarisari koostöös Euroopa Komisjoni Esindusega Eestis „Uut Euroopa Liidu rahastusest ning abiprogrammidest ettevõtte arenguks ja ekspordi edendamiseks”Lisainfo Kaubanduskoja kodulehel www.koda.eeOsalemine on tasuta • Vajalik eelregistreerumine

5. oktoober Tasuta seminar „Uued tarneklauslid Incoterms 2010 – Mis on muutunud?” TartusToomas Hansson • Tel: 744 2196E-post: [email protected] • Vajalik eelregistreerumine

5. oktoober Ärihommikusöök Pärnus Ott Pärnaga „Kuidas oleks Pärnumaal võimalik jõukamalt elada?”Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected] liikmetele 10 eurot ja mitteliikmetele 12 eurot

6. oktoober Tasuta seminar-kontaktkohtumine „Ettevõtja ja disaineri koostöövõimalused” TallinnasMarju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: [email protected] eelregistreerumine

11. oktoober Finantskoolitus firma võtmeisikutele II TallinnasToomas Hansson • Tel: 744 2196 E-post: [email protected]äevase koolitustsükli hind liikmetele 210 eurot, mitteliikmetele 420 eurot*

12. oktoober Ekspordi Akadeemia konverents „Edu läbi oskuste” TallinnasMarju Naar • Tel: 604 0092 • E-post: [email protected] liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 120 eurot

12. oktoober Seminar „Kaasaegse asjaajamise ja dokumendi-halduse korraldamine ettevõttes” TallinnasKati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected] liikmetele 55 eurot, mitteliikmetele 110 eurot*

13. oktoober Hommikukohv suursaadikuga Tallinnas: Eesti suursaadik Norras – Arti HilpusPriit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected] liikmetele 7 eurot, mitteliikmetele 14 eurot*

13. oktoober Internetimess energia-, keskkonna-, säästliku ehituse ja jäätmekäitluse valdkondades tegutsejatele Skype’i vahendusel veebisKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: [email protected] osalemine on tasuta

24. oktoober Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus TartusHaili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: [email protected] 19,17 eurot**

24. oktoober Sihtturuseminar „Soome äripartnerina” TallinnasEva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: [email protected] 30 eurot**

25. oktoober Turu-uuringute koostamise koolitus TartusHaili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: [email protected] 19,17 eurot**

26. oktoober Välismessikoolitus TartusLidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: [email protected] 19,17 eurot**

28. oktoober Visiooniseminar „Ida-Virumaa 2020” Kukruse PolaarmõisasMargus Ilmjärv • Tel: 3374950 • E-post: [email protected] eelregistreerumine****

* NB! Hindadele lisandub käibemaks!

** Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

*** Koostöös Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Euroopa Komisjoni Eesti

esinduse, Estonian Business Schooli ja Praxisega.

Konverentsi toimumist rahastab osaliselt Euroopa Komisjon.

**** Koostöös Ida-Viru Maavalitsuse, Europe Direct Jõhvi Teabekeskuse ja

Ida-Viru Ettevõtluskeskusega.

Vakantsuste kasvu pole ette näha, kuna uued mahud tuuak-se turule ainult ankurüürnike olemasolul. Üürihinna tõus tu-leb mõõdukas ning hinna suu-rem kõikumine sõltub üürnike spetsiifilistest vajadustest.

Kuni 2007. aastani otsusta-sid paljud ettevõtted üürimise asemel rajada lao- või tootmis-pinnad ise. Vähenenud mahtu-de tõttu või lausa pankrotistu-mise tagajärjel jäid need hoo-ned kahjuks tühjalt seisma ning vajasid hädasti uusi üürnikke.

Selles tulenevalt oli võima-lik saada turult tänapäevaste kommunikatsioonide, teine-kord koos riiulitega laopinda ning seda väga soodsate hinda-dega, alates 2,5 eurost/m². Sel-le aasta alguseks olid need ma-hud ammendunud, mistõttu käivad läbirääkimised uute hoonete rajamiseks ning seda juba normaliseerunud hinnata-semelt.

Eelkõige soovitakse arenda-da põhimõttel «built to suit», ehk ehitada hoone konkreetse üürniku tarvis. Nõudlus on kas-vanud suurematele mahtudele, alates 3000 m², kuna neile puu-dub pakkumine. Turg on aktiiv-sem väiksemate pindade osas, kus on olemas nii nõudlus kui ka pakkumine.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et varem või hiljem hakkavad hinnatasemed tõusma. Ärikin-nisvara turgu hakkab mõjuta-ma ehitushindade järsk kasv. See tähendab, et 2011/2012 on uute projektide turule lisandu-mine äärmiselt tagasihoidlik.

Kui tänapäevaste valmis-hoonete vakantsus on vähene-nud 5-10 protsenti, hakkavad turul üürihinnad jälle tõusma ehk tasakaalupunkti poole lii-kuma.

hakkavad tõusma

TALLINN

TABASALU KESKUS

Tehnopargi ala

Arendatav elamuala

müüa

arendaja AS Karumaaasukoht Tabasaluvalmimisaeg valmis kruntide suurus 6700–15 300 m²kruntide arv 12kruntide hind 40–50 eurot/m²

Lisainfo: kinnistu hind sisaldab gaasitrassiga liitumist krundi piiril (sh liitumistasu), elektrivõrguga liitumist krundi piiril (80 A), vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumist kinnistu piiril (sh liitumis-tasu), asfalteeritud juurdepääsuteid, tänavavalgustust, sidetrassi.

Krundid Tabasalu tehnopargis

AS KarumaaArmin MutleTel 56 456 966, [email protected] www.karumaa.ee

Noorte ettevõtlikkust

edendab

• Tule jaga noortele oma edulugu;

• Juhenda ja nõusta noori nende esimeste projektide elluviimisel;

• Kutsu noored oma ettevõtet külastama ja jaga praktilist kogemust.

Lüües kaasa ENTRUM programmis:• Kohtud aktiivsete oma kodupiirkonda arendavate noortega;

• Saad võimaluse tutvustada oma ettevõtet ja leida koostöökohti;

• Oled osaline meie tulevaste ettevõtjate inspireerimisel.

Tule anna oma panus Eesti tuleviku arendamisse!Noorte ettevõtlikkuse arenguprogramm ENTRUMkutsub Sind arendama Lõuna-Eesti noori:

Rohkem infot leiad meiekoduleheküljelt: www.entrum.ee

Tule aita kaasa hoiaku„Juhin oma elu ise!“ kujundamiselenoorte hulgas! Võta meiega ühendust

[email protected] või 55656392.

NÕUANDED ÄRIPINNA ÜÜRIMISEKS

Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.

1 Alternatiiv. Väike- või alustava ettevõttena võib kaaluda ka

büroohotelli seniks, kuni on teada, millises tempos ja suunas hakkab

ettevõte edasi arenema. Büroohotell annab võimaluse kasutada ruume

nõupidamisteks, sekretäri, kööki ja teisi mugavusi vastavalt vajadusele.

2 Asukoht. See võib sõltuda ettevõtte kuvandist, klientidest, tööjõust,

logistikast kuni kauba liikumiseni välja. Analüüsides enda jaoks olulisi

ning määravaid näitajaid, saab otsustada, milline on ettevõttele

ideaalne asukoht.

3 Pinna suurus. Eelkõige lähtutakse töötajate arvust. Kui on ette näha

töötajate arvu muutust, tasub eelistada suuremaid hooneid, kus on

võimalik hoonesisene liikumine vajaduse järgi. Võimalusel vali hoone,

kus on olemas üldkasutatavad ruumid nõupidamisteks, tualetid ning

kohvik, vähendades sellega oma püsikulusid.

4 Üürikulude eelarve. Tihti lastakse ennast eksitada soodsast

üürihinnast, arvestamata iga-aastast hinnatõusu, pinna kõrvalkulusid

ning parkimistasusid. Kokku tuleb lüüa kõik võimalikud kulud ning

võrrelda oma üürikulude eelarvega, vältides sellega ebameeldivaid

üllatusi tulevikus.

5 Parkimine. Sõltuvalt asukohast võivad parkimisvõimalused olla väga

piiratud ning erineva kulumääraga. Arvestades ettevõtte profiili mõtle

läbi, millised on parkimisvõimalused töötajatele ja klientidele. Arvesse

tuleks võtta ka ühistranspordi kättesaadavust, kui selleks vajadus

peaks olema/tekkima.

6 Üürileping. Kaalu läbi, kui pikaks ajaks on üüripinda tarvis ja kui jäik

on ettevõtte areng. Muutlikuma arenguga ettevõtte puhul on mõistlik

jätta lepingust väljumise võimalus. Kindla visiooni korral on kasulikum

sõlmida konkreetne tähtajaline leping, mis tagab stabiilsuse.

7 Eritingimused. Paljudel ettevõtetel võivad olla väga spetsiifilised

erinõudmised, millele pole sageli lihtne lahendust leida. Näiteks

soovides ettevõtte reklaami hoone seinale, ei pruugi see igal pool

võimalikuks osutuda. Enne üürilepingu sõlmimist lepi kõiges täpselt

kokku, sest see, mis võib tunduda iseenesestmõistetav, võib osutada

hiljem ootamatuks takistuseks.

ALLIKAS: SEVEN REAL ESTATE ADVISORS

senduvad juba kallimatega.

FO

TO

: K

AIR

I K

UL

LA

SE

PP

Page 8: Minu Ettevõte, sügis 2011

29. SEPTEMBER 2011MINU ETTEVÕTE8

* kehtib isikutele vanuses alates 1 kuni 18; ** ei kehti üle 64. aastastele isikutele.

Pakkumine kehtib kuni 25.10.2011. ning ainult eraisikutele.

Uuri täpsemalt ja sõlmi poliis: 68 68 068, www.bta-kindlustus.ee, BTA müügikontorites ja BTA partnerite juures

Kaitstud argipäevad -õnnelik pere

Nüüd õnnetusjuhtumikindlustus lastega peredeleeriti soodne!

Pakume võimalust valida endale sobivaim kindlustussumma - alates 5 000.- EUR kuni 25 000.- EUR (surma ja püsiva puude korral).

Poliisi maksumus (sõltuvalt kindlustussummast)SurmPüsiv puueValurahaRavikuludHaigla päevarahaLapse õppetoetusKommiraha Kriitiliste haiguste kindlustusMatusetoetus

1.*

6,90 kuni35,50 EUR

2.*

9,30 kuni

37,86 EUR

3.**

13,20 kuni44,30 EUR

Uus!

Uus!

Uus!

OLIVER OJAMAATele2 tootearendaja

Mida harvem on või-malik näost näkku kohtuda, seda oluli-semaks muutub nii

töökaaslastele kui ka partnerite-le helistamine. Mis puudutab rii-gipiire ületavat tööalast suht-lust, on telefon paljudele üks põ-hilisi töövahendeid.

Ajal, mil üha vähem on ko-dudes lauatelefone, võib neid endiselt kohata kontorites. Kui töö iseloom on paiksem, siis ajabki lauatelefon asja ära. Üha enam kasutatakse aga tööalases suhtluses mobiiltelefone, ka rii-gipiire ületavas suhtluses, sest see võimaldab asju ajada juht-mevabalt.

Helistamine on rahvusvahe-liselt suhtleva ettevõtte puhul sadu ja tuhandeid kordi sood-sam kui silmast silma kohtumi-ne. Nii võib suhtlusega seotud kulude kontrolli all hoidmise hulka lugeda ka reisikulud, mil-lelt on võimalik säästa tõhusa ja soodsa telefonside olemasolul.

Sobivad sidevahendid ja ka-

nalid tuleks valida ettevõtte tüü-bi ja tööülesannete iseloomu alusel. Kui kõik töötajad on paiksed ja ajavad oma tööasju vaid ühe laua taga, siis ajab va-namoodne lauatelefon elemen-taarse suhtlusvajaduse ära. Samm edasi on mobiilsideteh-noloogia, mis annab praktiliselt samade kulude juures palju roh-kem liikumisvabadust.

Äriettevõtetele on mobiilsi-deoperaatorid välja töötanud si-delahenduste paketid, kus tasu-ta ettevõttesisesed mobiilikõned on kujunenud praktiliselt stan-dardiks. Innovaatilisemad ja rahvusvahelise haardega mo-biilsideoperaatorid on nihuta-nud piire veelgi enam ning pa-kuvad tasuta ettevõttesiseseid kõnesid ka rahvusvaheliselt. Eriti sobilik on selline lahendus ettevõtetele, mille harukontorid asuvad näiteks Eestis, Lätis ja Leedus ning mille töötajad suht-levad omavahel pidevalt. Lisaks kulude optimeerimisele lisab mobiilsidetehnoloogia liikumis-vabadust, sest pole vahet, milli-ses Balti riigis viibida – kõned kolleegidele erinevates riikides

on sama maksumusega mis ko-duski. Rahvusvahelised mobiil-sideoperaatorid otsivad pidevalt koostöövõimalusi, et pakkuda klientidele soodsaid sidelahen-dusi lisaks Baltikumile ka Eu-roopas, Venemaal ja Skandi-naavias.

ALTERNATIIVIKS KA INTERNETIKÕNED

Kõne ja lühisõnumi kõrval on järjest olulisemaks muutumas andmeside ning just mobiilne andmeside, millest annavad tunnistust ka viimastel aastatel mitu korda kasvanud mobiilse andmeside mahud. Internetist on saanud meie igapäevane kaaslane ja paljudele ka tööva-hend, ilma milleta on tänapäe-val juba keeruline konkurentsis püsida.

Interneti peamine tugevus seisneb selles, et see hõlmab ko-gu maailma. Ükskõik millises riigis sa internetti ka ei kasu-taks, oled ikka ühtses interneti-võrgus. See piirideülese võrgu ideoloogia on pannud nii mõne-gi inseneri mõtteid mõlgutama – tulemuseks tehnoloogilised

lahendused kõneteenuse vahen-damiseks internetis. Otsapidi asuvad mobiilioperaatoridki in-terneti kõneteenust pakkuma.

Internetikõnedel on omad plussid ja miinused. Ettevõtete-le, kelle töö iseloom on paiksem, kuid nõuab palju suhtlust just

välisriigis viibides, pakuvad in-ternetikõned olulist kokkuhoi-du. Algatades internetikõne üks-kõik millises riigis, maksusta-takse see üldjuhul samamoodi kui koduriigis.

Samamoodi on omavahel üle interneti seotud suured rah-

vusvahelised ettevõtted, mille harukontorid suhtlevad omava-hel üle maailma. Kui töötajad on pigem paiksed ja igas kontoris olemas kiire internetiühendus, ei ole suhtlus üle interneti prob-leem. Lisaks kõneteenusele on sellistes ettevõtetes üle interne-ti üles ehitatud ka muud suht-lust võimaldavaid lahendused – videokonverentsid, slaidiesitlus-programmid ja teised grupitöö lahendused.

Selle asemel et töötajaid naa-berriiki komandeeringusse saa-ta ja kõrgeid reisikulusid tasu-da, investeeritakse telekonve-rentsilahendustesse, mis ühen-dab inimesi erinevatest asukoh-tadest üle maailma. Üha enam nutitelefone saab mobiilikõnede tegemise kõrval lisavõimalusi nimetatud telefonikonverentsi-dest osasaamiseks.

Liikumist nõudvate ametite puhul, nagu transpordi- ja logis-tikaettevõtted, on mobiilside kõ-neteenuse kasutamiseks endi-selt parim lahendus, sest inter-net ei pruugi kõikjal vabalt saa-daval olla või on roaming’us vii-bimise tõttu liialt kulukas.

Rahvusvaheline ettevõtte peab mõtlema sidekuludeleHästi toimiv telefonside on rahvusvahelise ettevõtte juhtimise puhul olulisemaid töövahendeid. Isegi

e-kirjade tulekuga ei ole kadunud vajadus kiireks otsesuhtluseks ja siin on telefon endiselt asendamatu.

Rahvusvahelise ettevõtte puhul tähendab see kulusid, mida on õnneks võimalik optimeerida.

Rahvusvaheline ettevõtte saab sidekulusid säästa ka väliskõ-nedelt, leiab Oliver Ojamaa.