Minu Ettevõte, sügis 2011

  • View
    245

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ettevõtlusleht Minu Ettevõte

Text of Minu Ettevõte, sügis 2011

  • ETTEVTLUSE TEEMALEHT 29. SEPTEMBER 2011

    MINU ETTEVTE

    Kuidas peaks aktsiahindade suurte kikumiste korra kituma vikeaktsionr? Nu annab Kalle Viks NASDAQ OMX Tallinna brsist. Loe lk 2

    Mtteid, kuidas uutel eks-porditurgudel hakkama saada, annab Peter Gor-nischeff Eesti Kauban-dus-Tstuskojast. Loe lk 3

    Miks on alustaval ettevttel eriti raske ksi hakkama saada, rgib usutluses ettevtluskonsultant Peeter Mistlik. Loe lk 4

    Kinnisvarasektor on tusuteel. Tanel Olek Seven Real Estate Advisorsist annab levaate rikinnisvaraturust. Loe lk 6

    ROBERT KITTSwedbanki ettevtete panganduse tegevdirektor

    VLAKRIISI MJUD

    Hiljuti titus 11. sep-tembri terrorirnna-kutest USAs kmme aastat. On eldud, et see sndmus muutis maailma, kuna USA ohverdas oma finant-silise turvalisuse fsilise tur-valisuse nimel. Ma ei ole kll pdev hindama, kas maailm on nd turvalisem kui siis, kuid kindlasti on finantsmaailm roh-kem tasakaalust vljas. Kogu arenenud maailma vlakoormus on sellest ajast tugevalt kasva-nud, kuid sama on teinud ka arenevate riikide vlisvaluuta-reservid.

    Teiste snadega on tekkinud vga suur globaalne ahel, kus hiinlased annavad ameeriklas-tele raha, et viimased saaksid osta esimese tehtud kaupu. See on viinud mrgilise thtsusega sndmuseni, kus agentuur Stan-dard & Poors krpis USA riigirei-tingut he pgala vrra. Euroo-pas on juba aastaid rgitud PI(I)GS-riikidest vi siis euroala perifeeriast. Ma ei tea, kas Kree-ka pankrotistub, astub vlja eu-roalast vi laguneb euroliit ld-se. Kll aga on finantsturud sel-list vimalust arvestanud ning mberkirjutamist ootab terve raamatukogutis finantspi-kuid, mis vidavad, et riigivla-kirjad on riskivabad.

    Euroala turgudel valitseb su-vest saati usaldamatus ning efek-tiivne turg enam ei tta: kellel on raha lejgid, ei julge seda vlja laenata. Seega need, kellel on raha puudu, peavad maksma

    lisapreemiaid oma vlgade ja nende uuendamise eest. Kik see on viinud Euroopas raha hinna les, samuti eksisteerivad tuge-vad erisused riikide poolt kasu-tada oleva raha hinnas. Kui Sak-samaa ning Phjamaade pikaaja-lised intressimrad on alla 2 protsendi, siis niteks Itaalia ja Hispaania intressid kipuvad ole-ma le 5 protsendi ja Kreeka omad le 20 protsendi. Tegemist ei ole jtkusuutliku olukorraga ning kikidele ettevtjatele t-hendab selline tasakaalutus Eu-roalal tiendavat riski.

    VIMALUS LANGUSEST PSEDABriti ajakirja The Economist en-nustuse kohaselt mdub arene-va maailma kogutoodang umbes 2017. aasta paiku arenenud maa-ilma kogutoodangust. Seda siis eelkige phjusel, et arenenud riikides enam mingit arengut ei toimu; kasvu prsib tohutu vla-koorem ning arengumaade ela-tustase juab jrele arenenud maailmale. See protsess on ki-vitunud juba 1990ndate alguses ning tundub, et prdumatult.

    Siiski, arenenud maailmale on jnud terve rida eeliseid, nagu intellektuaalne omand, kaubamrgid ja kik muu, mida ei ole vimalik lihtsasti kopeeri-da. Ka see muutub ajas, kuid vib-olla veidi aeglasemalt. Sa-mas on see Eesti vimalus, mi-da oleme viimase kriisi kaudu selgelt tajunud: oleme vike ava-tud majandus, mis baseerub suures osas ekspordil. Meie eks-porditurud ei ole aga selles suh-tes traditsioonilised vi lpp-tarbijale suunatud.

    Me ekspordime pris palju

    Soome, Rootsi ja Saksamaa ost-jatele, kes omakorda mvad oma tooted kiiresti kasvavatele Aasia siseturgudele. See allhan-ke tegemine on lisanud Eesti ma-jandusele tiendava kaitsekilbi. Meie eelised on kiirus ja paind-likkus, asume samas aja- ning kultuurivndis ja euroala kva-liteedisertifikaadiga majandus-ruumis. Eesti suurima pangana oleme kllalt hsti kursis Eesti ettevtete tervisega ning vin kinnitada, et ettevtjate seisuko-halt ei ole globaalse majanduse jahtumine Eestisse veel kohale judnud. Tellimusi jagub piisa-va varuga, pigem napib nende titmiseks tootmisressursse ja kvaliteetset tjudu. Ei ole kll

    vimalik, et meie majandus jb globaalsest jahtumisest puutu-mata, kuid on tiesti vimalik, et vikese (ent tubli) tegijana on meil kik ansid majanduslan-gusest psemiseks.

    RAHA PAKKUMINE JA HINDNagu eelnevalt eldud, on raha pakkumine muutunud vga va-likuliseks ning turud reageeri-vad igale viksemalegi uudise-le, mis saabub Kreeka, Itaalia ja teiste kneainet pakkuvate riiki-de parlamentidest. Phjamaad on olnud turgude lemmikud ning seeprast on meie laenu-intressid psinud seni peaaegu muutumatutena. Ent nrvilised

    turud sunnivad ka panku muu-tustega arvestama. Pangandu-ses rakendub jrgnevatel aasta-tel terve rida kapitali- ning lik-viidsusreegleid, millest tuntuim on nn Basel III regulatsioon.

    Nende kigi eesmrk on muuta pangad turvalisemaks. Vahendina selle saavutamiseks karmistuvad kapitalinuded, mistttu on jrgmise kolme aas-ta Euroopa pangandusse kirju-tatud sisse teatud laenuintressi-de tus. Pankade tervist on hinnatud erinevates stressitesti-des, milles kik Phjamaade pangad on nidanud vga hid tulemusi. Sellest tulenevalt on Phjamaade pankade aktsiate hinnad pidanud suvel toimunud

    turgude kikumises teistest olu-liselt paremini vastu. Raha nudluse osas ei ne me 2012. aastal vrreldes eelnevate aas-tatega olulisi muutusi.

    Eesti majandus vhendab jtkuvalt oma laenukoormust ning sellega seoses vheneb ka pankade tulubaas. Swedbank ja ka teised pangad on selleks val-mis, olles hsti kapitaliseeritud, enamikus vga likviidsed ning soovivad Eestis ri teha. Teisis-nu vin pankurite nimel elda, et soovime oma klientidega teha koostd sltumata maailma-majanduses toimuvast.

    Majanduse jrgmise aasta kasvunumbrid ei tule suured. Neme majanduses jtkuvalt v-la vhenemist, millel on panka-de puhul otsene seos tuludega. Oleme seetttu ka oma tulu-deprognoosis jnud vga kon-servatiivseks. Sama alalhoidlik-kust jlgime pidevalt ka oma ku-lude osas. Euribori muutus on selge riskifaktor nii meile kui ka meie klientidele. Siiski tundub olemasoleva info valguses, et baasintresside suur liikumine Eu-roopas on ettevtjatele viksem risk kui raha hinna kallinemine.

    Oma prognooside tegemisel oleme eeldanud, et Eesti ettevt-jad on vga heas vormis, plaani-vad kik oma risid kasvatada ning leida uusi turge. Ettevtja-te vime luua 2009. aasta kriisi-jrgselt uusi tkohti on olnud vike ime, mis annab usku, et 2012. aasta tuleb stabiilne. Siis-ki soovitaks melda ettevtjatel likviidsuspuhvrite olemasolule vimalike tagasilkide pu-huks, kuid ka riskijuhtimisele, et maandada toorme ning too-dangu hinnakikumisi.

    Ettevtjaid toitev sihtturg nihkub hes globaalse jukusegaEttevtja jaoks on sgis aeg, kui tuleb kohandada prognoose, et teha jrgmise aasta plaane ning eelarvet. Sarnaselt kitume pangas meiegi. Kuid tingituna meie ksutuses olevatest andmetest, saame jagada soovitusi laiemalt seda kas vi sisendi andmiseks, mida iga ettevtja vastavalt oma vajadustele kasutada saaks. Millised on lhtekohad ja milline viks olla siis panga soovitus oma klientidele ettevtete tuleviku prognoosimisel?

    Teemalehe vljaandmist toetavad:

    Ettevtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tstuskoda

    Teemalehe toimetaja: Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258

    Reklaami projektijuht: Anne Linnasanne.linnas@postimees.ee | 666 2328

    Kljendus ja makett: Andrus Rebane

    Vljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

    Robert Kitt neb, et Eesti majanduses vheneb laenukoormus veelgi.

  • 29. SEPTEMBER 2011MINU ETTEVTE2

    KALLE VIKSNASDAQ OMX Tallinna brs

    Augusti algus llatas investoreid Tallinnas jrsu hinnalangusega indeks OMXT kuk-kus kahe ndalaga enam kui 15 protsenti. Kui 8. augustil langes indeks 6,2 protsendi vrra, mis on halvemuselt teine pevatu-lemus prast 1998. aasta lppu, siis jrgmine pev oli tehingu-te arvult ks aktiivsemaid Tal-linna brsi ajaloos ning kive oli viimase 14 kuu suurim. Kl-lap olid selle peva mgite-hingute taga valdavalt emot-sioonid ja meeleheide, ostute-hingute taga aga loodetavasti ratsionaalsed kaalutlused.

    Kuidas elada keerulised tu-ruolud le nii, et investeeringu-te vrtus silib ja ka uni on ra-hulik? Soovitame investoritel taas vlja otsida vanad tarkuse-terad vi hankida uusi.

    VTA PIKAAJALINE VAADE INVESTEERIMISELEKasuta lbimeldud ja rahulik-ku lhenemist, et leida ettevt-

    ted, mille aktsiaid sooviksid hoida mitmeid aastaid. Kui oled leidnud hea ettevtte, teinud oma investeeringu, sul on aega oodata ning sa ei kiirusta lhi-ajalist kasumit/kahjumit vlja vtma, on eduks head eeldused olemas. Kogenud pikaajaline investor ei m kunagi head et-tevtet. Pikaajaline vaade ei t-henda aga kindlasti seda, et en-da investeeringud viks aasta-teks unustada. Ettevtete ke-

    kiku tuleb jlgida, et tabada hetk, mil enam mne ettevtte investorite hulka kuuluda ei ta-ha.

    OLE OBJEKTIIVNEVrtpaberite hindade liikumi-ne sltub sageli investorite emotsionaalsest meelestatusest mbritseva majandus- ja fi-nantskeskkonna vimalike muutuste suhtes. Seetttu on oluline saada aru aktsiahinna kilise liikumise phjustest. Sa-geli on hindade mjutajaks hir-mud ja ootused, mis investoreid hes vi teises suunas kalluta-vad. Nii kiputakse usaldama in-fot, mis kinnitab nende arva-must, ning eirama infot, mis ei toeta investori seisukohti. Ob-jektiivsete otsuste tegemiseks on vaja arvesse vtta kogu kt-tesaadavat informatsiooni.

    MTLE ISESEISVALTEduka investori lesanne on pda mbritsevaid emotsioo-ne ignoreerida ja kujundada iseseisev, eelarvamustevaba ot-sus. Investeerimisguru Warren Buffet on soovitanud, et kui sul pole piisavalt infot, et teha ise-seisvaid otsuseid, siis jta pa-rem otsus tegemata. Ettevaatli-kult tuleb suhtuda ka teiste in-vestorite tegevuse kopeerimis-se. Pigem tuleb pda massist eristuda ja liikuda vastassuu-nas osta siis, kui teised m-vad ja vastupidi.

    KOGU JA TTLE INFORMATSIOONIVrtpaberiturg phineb tead-mistel mida paremini oled kursis rahvusvahelise ja Eesti majanduskeskkonnaga, ettev-tete arengu ja turusituatsiooni-ga, seda suuremad on vimalu-sed edu