MINU MATU.HÜPI VÕI MITTE?

Olesja RoosmaaValuoja PKKursusetöö

2010

VAATLUSE EESMÄRGID.saada lapse kohta struktureeritud ja süstematiseeritud infot;saada objektiivset infot;milline on õpilase töökiirus;missugune töökorraldus mõjub talle hästi;kas ta on motiveeritud ja huvitatud õppeainetest;kuidas talub pingeolukordi;kas ta on üksik või suhtlemisel aktiivne;milline on ta enesehinnang; kuidas reageerivad klassikaaslased tema käitumisele;millise töökorralduse,-viisi ja asukoha korral töötab ta hästi; kas satub tihti konfliktidesse;kas tal on probleeme keskendumise ja tähelepanuga;

PEREKOND.EMA45 a

•Läbisaamine hea•On range •Seab piire•Sageli Soomes tööl

VEND25 a

• Ei ela koos, on oma pere

• Aitab, kui saab• Suhe kaugem

ÕDE20 a

• Elab kodus, vahel eraldi

• On lähedasem• Saab paremini

Matuga läbi• Vahel ema eest

IMIKUIGA. Oli normkaalus (3.500g) Raskused uinumisel Uni oli pinnapealne Paljukordsed öised

ärkamised Jättis roomamise vahele Läks 7 kuuselt kõndima

(Vajas tähelepanu!)

LASTEAIAIGA. Läks lasteaeda 4

aastaselt Meeldis käia Rahutu-suur tegutseja Oli sõbralik- kallistas

ja lohutas teisi kui vaja Impulsiivne käitumine-

ärritudes võis lüüa Reisis palju perega

VÄIKELAPSEIGA Jätkus igale poole (“Ei püsinud pudeliski

paigal”) Ärkas enne teisi (Siis sai toimetada asjadega,

mis ei olnud talle lubatud.) Huvitasid asjad, mis olid keelatud

kasutamiseks Keelud ei mõjunud (Läks ikka väravast välja.

Käis poes ja oli kadunud.) Ei arvestanud ohte (Sageli muhud, vigastas

oma sõrme saumiksriga- see takistab pisut kirjutamist.)

Jättis paljud korraldused täitmata (Ei pannud lihtsalt tähele.)

Edasi

Sobivad küll!

Tagasi

KOOLIIGA Aasta 2007 – I A klass Koolis käib meeleldi Kindlaid sõpru ei ole kujunenud(Sõber

paljudega, mitte kauaks.)

Ülemäärane aktiivsus tegutsemisel

Vähene tähelepanuvõime

Impulsiivne käitumineSoovitus emale Sisutihe suvi

Edasi.

SOOVITUS EMALEKindlaksmääratud päevaplaani(struktureerimine)8:

hommikusel ärkamisel (Ei vaata telekat, teeb voodi korda)söömiselkoolitükkide tegemiselõues käimisekskoduste tööde tegemiseksmagamaminekul

Edasi

SISUTIHE SUVIElas SoomesLuges raamatuidParandas motikatKäis lomaaiasSõitis rattagaKäis mere ääresMängis palju väljasUuris teleskoobiga

tähti ja kuudTagasi

ÜLEMÄÄRANE AKTIIVSUS TEGUTSEMISEL:

Ei suuda rahulikult paigal püsida( Jalad ja käed käivad pingi all pidevalt.)

Eirab reegleid (Klassiõhtul käis kogu aeg toidule lisa võtmas, kuigi taldrik oli toitu täis.)

On pidevas liikumises (Jookseb, ronib, hüppab, roomab pingi all – ka olukordades, kus see ei ole sobilik. )

Puudub ohutunne (Vastlapäeval valis mäe, mis oli keelatud, põrutas oma selga.)

Edasi

VASTLAPÄEV

Torises, kuna mäele tuli minna 20 min.

Ei kuuletunud (Valis mäe, mis oli ohtlikum.)

Eiras reeglit (Tahtis kukli kohe ära süüa.)

Füüsiliselt nõrk (Ei tahtnud pingutada ja võistelda.)

Tagasi

VÄHENE TÄHELEPANUVÕIME.Suudab ühele tegevusele keskenduda lühiaegselt (

Joonistamine- see meeldib talle väga)Jääb unistama, ega pane tähele, mida küsin (Ei tea

järge, kui teda tunnis küsin. Liivakell aitas.)Uurib tihti, mida naaber teeb (Sageli tormab luba

küsimata tema juurde. Panin klassi taha istuma.)Jätab kohati tita mulje (Räägib tita häälega.

Vastlapäeval oli ainuke, kes kukli näole laiali hõõrus.)Järjepidevust nõudvad kohustused vajavad pidevat

meeldetuletamist (Tegin talle meelespea.)

Edasi

HEA KÄEGA

LEMMIKTEEMA!

Tagasi

KUKKEL

Tagasi

IMPUULSIIVNE KÄITUMINE Käitub mõtlematult Tegutseb enne kui on

korralduse lõpuni kuulanud8(Proovis soo sügavust.)

Segab teiste jutule vahele8

Ei suuda grupitöös oodata oma järjekorda8(Tahab olla esimene rääkija. Kui ei saa, on tal kohe igav.)

On esimesena kohal

Tagasi

KÄITUB MÕTLEMATULT.Seletuskiri 1 Seletuskiri 2

Tagasi

HÜPI VÕI MITTE?•Hüperaktiivsus on märkamist vajav erivajadus, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks vastavalt oma arengupotentsiaalile tegutseda ja areneda. 1

•Hüpi impulsiivset tegevust saab ennetada, hüpi oskab naerda, rõõmu tunda pisiasjast, hüpi on hell ja tundeline laps, ta suudab tegutseda võrdselt teistega, tuleb leida ainult õige nupp, kuhu vajutada.•Leian, et minu MATU on “väike HÜPI”, keda on vaja pidevalt suunata.•Ta nõuab palju rohkem energijat ja tähelepanu, püsivust, hoolt ja armastust.9

Edasi

HÜPI VÕI MITTE?

Tagasi

PEAN MEELES!Mida rohkem ma innustan last ja tal on

positiivsed tunded õppimisega seonduvalt, seda rohkem esineb lapsel sihipärast tegemist.7

Mida rohkem esineb õppimissituatsioonis riidlemist, näägutamist ja negatiivseid tundeid, seda vähem on lapsel sihikindlust.7

On vaja tervet küla, et üks laps üles kasvatada. (Lõuna- Aafrika vanasõna)3

Edasi

4 SOOVITUST ÕPETAJALE:

Ära tõsta hüpide peale häält!Hüpi ei talu näägutamist!Ole konkreetne!Kontrolli end, kui lähed klassi uksest sisse!

KASUTATUD KIRJANDUS1. “Arukad vanemad, õnnelikud lapsed.” Nõmme, A. 20072. “Hüpi lasteaias.” Nõmme, A. 20053. “Hüperaktiivne laps.” Roomeldi,M., Haldre,L., Susi,A.,

Metsis,L., Kõrgesaar,R. Tartu Ülikooli Kirjastus 20034. “Aktiivsus ja tähelepanuhäire diagnoosimine eelkooliealistel

lastel.” Kajaste, K. 20065. “Minu armas Hüpi.” Lina, M. 20076. “Aktiivsus - ja tähelepanuhäire ja sellega seotud

probleemid.” Padar, K. ja Vaarma, P. Tallinn 20017. “Motivatsioon kaasa kooliteele.” Viljaranta, J (loeng)Tallinn

20108. “Õpetuse struktureerimine.” Pilbacka-Rönka, T. (loeng)

Tallinn 20109. “Hüperaktiivne laps.” Oralane, T. (loeng) Tallinn 201010. “ATH sündroomiga õpilastest.” Ojala, T. (loeng)Tallinn 2010