Mis mõtteid andsid intervjuudel põhinevad bakalaureusetööd?

Eno Tõnisson

Tartu Ülikool

Matemaatika-informaatikateaduskond

Arvutiteaduse instituut

Infotehnoloogia eriala bakalaureusetööd (6 EAP)

• Informaatika erialale sisseastunute õppima tulemise põhjused ja ootused aastal 2013 – Ethel Kirsimäe

• Arvutiteaduse instituudi üliõpilaste õpingute katkestamise ja tööleminemise põhjused – Helen Linn

• Naistudengid arvutiteaduse instituudi erialadel – Helina Ziugand

• Eesti kõrgkoolide programmeerimise algkursused – Karl Peedosk

Kava

• Keda intervjueeriti, küsitleti?

• Mis mõtted (mitte niivõrd tulemused)

– IKT karjääri projektiga seoses

• Lõpparuanne

• Artiklid

– Laiemalt

• Õppekavade arendamine

• Koostöö

Informaatika erialale sisseastunute õppima tulemise põhjused ja ootused aastal 2013 – Ethel Kirsimäe

• Juhendajad Eno Tõnisson, Margus Niitsoo

• Semistruktreeritud intervjuud – 11 inimest, TÜ informaatika esmakursuslased

• IKT karjääri uuringus küsitlustele vastanud

• õppekava või õpingud vastavad nende ootustele väga halvasti/halvasti või hästi/väga hästi.

• Täpsustada küsitluse vastuseid? – Ilmekamaid näiteid

– Mida saaks sügavamalt?

Üldiselt

• Inimesed erinevad – Erinevad põhjused, ootused …

Miks?

• Juba 9. klassis teadis, et tahab ITd õppima minna ja ta ei hakanud muu peale mõtlemagi. – Aga juba varem umbes neljandas või viiendas klassis, kui ta arvuti

sai, siis ta hakkas uurima erinevaid asju, näiteks proovis kodulehti teha. Konkreetset huvi tekkimise põhjust ta välja tuua ei osanud.

• “Ma ei oska öelda, mis see täpne põhjus oli. Kutsumus oli. Tuli järsku tunne peale, et seda peaks õppima.” – Hea sõbra vend, kes õppis ka ITd

– Tädipoeg IT valdkonnas

– Vanemad

– Kooliõde

– Noorem vend

Miks?

• “Isa lihtsalt ütles, et kui sa midagi ei oska, siis mine õppima seda, kus sa saad normaalse töö ja palga.”

• “Otseselt huvi polegi. Tahaks tööle minna ja raha teenida. Töö ja raha põhimõtteliselt tekitasid huvi. Midagi muud ei osanud sel hetkel valida. Vastu ka ei hakka.”

• Intervjueeritav ütles, mis kooliões pani teda IT vastu huvi äratama: “See, et meil oli sarnane taust, käisime ühes koolis, olid samad õpetajad ning samad huvid, et mõlemad lõpetasime muusikakooli. Ma tundsin, et kui tema sai hakkama, siis saan mina ka äkki hakkama.“.

• Lisaks sellele nägi ta gümnaasiumi lõpu poole, kuidas tema noorem vend programmeeris ning ka see äratas huvi ja andis parema arusaama programmeerimisest.

Koolis

• Umbes pooled puutusid koolis kokku arvutiõpetuse käigus ainult Wordi ja Exceliga.

• Vähesed koolis kokku puutunud programmeerimisega. – Python, Scratch ja QuickBasic

– Teaduskoolis PHP keeles. Kahel intervjueeritavatest ei olnud üldse koolis ITga seonduvat õppeainet.

Õppekava kohta teadmised

• Peamiselt vaadati õppekavas õpetatavaid aineid üleüldiselt ja väheste sisu uuriti lähemalt.

• Vanemad informaatikat õppivad tuttavad ja sõbrad rääkisid erinevate õppeainete sisu kohta ning tõid näiteid, mida nad ise teinud on.

• Sügissemestril said tudengid enda hinnangul hea ülevaate IT valdkonnas töötamise võimalustest õppeaine Sissejuhatus informaatikasse jooksul, kus käisid erinevate ametite esindajad enda tööst ja üleüldistest võimalustest rääkimas.

• Üks intervjueeritavatest ütles järgnevat: “Muidugi, et ITs jookseb raha. Aga see on sellepärast pluss, et ma ise ei aja raha taga, siis ma teadsin, et ma ei pea hakkama muretsema ja ma saan teha rahumeeli seda, mida ma hakkan huvitavaks pidama. Pluss siis see, et sellest räägitakse väga palju. On näha, et see liigub.”

• Intervjuus öeldu annab kinnitust, et mida rohkem kuuldakse IT kohta, seda rohkem paneb see inimesi selle peale mõtlema ja huvi tundma. Samuti on näha, et tööjõupuudus ja teadmine, et tööd on kergem leida, kui mõnes teises valdkonnas tuleb eriala valikul kasuks.

Ootused

• Üldiselt ollakse rahul siiamaani õpitava erialaga.

• Negatiivse poole pealt toodi välja, et praktilist tööd on loodetust vähem. – Konkreetse näitena öeldi, et tudeng lootis esimesel semestril

õppida arvutit kokku panema või näiteks ruuterit seadistama.

– Sooviti, et toodaks näiteid rohkem sellest, kus näiteks aine algebra raames õpitut rakendada saab.

Matemaatika

• Matemaatika teemal läksid arvamused lahku. – Toodi välja, et matemaatikat võiks veel rohkem olla.

– Samas tuli ka välja, et matemaatikat loodeti vähem olevat

– Leidus ka neid, kes kinnitasid, et olid arvestanud rohke matemaatikaga ja seda neile ka pakutakse.

Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste tasakaal

• Kümnendik leidis praktilist rohkem. Ülejäänud tudengid arvasid enam-vähem pooleks, et teoreetiliste teadmiste osakaal on võrdne praktiliste oskustega või teooriat on rohkem kui praktilisi oskusi.

• “Aga samal ajal kuna ülejäänud elus hakkab seda praktikat tulema palju ja teooriat üldse mitte, siis võib-olla ongi niipidi parem.”

• Praktiliste oskuste all peeti silmas

– programmeerimist, andmebaaside ülesandeid, erinevate õppeainete raames tehtavaid projekte. Ehk üleüldiselt see, mille käigus tuleb ise midagi ehitada.

• Teoreetiliste teadmiste alla paigutati

– erinevates loengutes käimine, matemaatilised tõestused ehk kõik, mis tuleb ära õppida.

Tartu?

• ITK ja TTÜ õppekavad tundusid spetsiifilisemad ning, et TÜ tutvustus jättis sümpaatsema mulje.

• Nende jaoks oli Tartusse elama või õppima jäämine mugavam.

• Varem kujunenud arusaam, et nad tahavad just Tartu Ülikoolis õppida.

• TÜ tundub võrreldes ITK ja TTÜ-ga teoreetilisem ja üldisem, mis annab laiema põhja.

• TÜ eelistest välja fakt, et saab võtta lisaks juurde vaba- ja valikaineid.

Mis siis?

• Kuivõrd põhjalikult on võimalik intervjuudega teada saada ja mis see teadmine annaks?

Arvutiteaduse instituudi üliõpilaste õpingute katkestamise ja tööleminemise põhjused (2010. aastal sisseastunute näitel)

– Helen Linn

• Juhendajad Eno Tõnisson, Margus Niitsoo

• Semistruktreeritud intervjuud – 8 inimest, 2010. sisseastunud TÜ informaatika ja infotehnoloogia

endised üliõpilased

• vähemalt üks aasta õppinud

• töötanud ja õppinud samal ajal

• pole lõpetanud

– Nemad ongi „murelapsed“

• Miks nad ei lõpeta?

Miks pooleli? • „Ühelt eksamilt ma kukkusin neli korda läbi ja siis oligi...

Ühe aasta proovisin ja teine aasta proovisin veel ja teise aasta lõpus mõtlesin, et teen midagi paremat siis.“

• „Täitsa alguses mõtlesin küll vist (ülikooli) lõpetada, et kui ma ei teadnud, et saan jääda tööle. Aga mingi hetk, kui ma olin olnud tööl mitu kuud, siis see muutus järjest ebareaalsemaks. Vastikud algebra ja geomeetria ja tõenäosusteooria. Mul ongi mingi ainult 3 ainet teha, aga pole motivatsiooni matemaatikat õppida enam. Ja noh, mida kauem ma tööl olin, seda rohkem sain aru, et mul ei ole mõtet pingutada nende nimel, sest ma ei kasuta mitte kunagi neid teadmisi tööjuures, mis ma sealt veel õpiksin.“

• „Pidin samal ajal tööl käima, ei jõudnud enam.“

• „Liiga palju aega võtab ära ja õpin tööjuures kõvasti rohkem kui koolis. Ülikoolis ei olnud enam midagi uut ega huvitavat.“

Mis nad said ülikoolist?

• „Sain ülevaate, et mis programmeerimine on, mida mul enne absoluutselt ei olnud. Sinna peale hakkasin ehitama enda teadmisi. Aa, ja kandideerimise lipiku (tööpakkumise) sain puhkeruumist, laua pealt“

• „Hästi palju teadmisi ja struktuurset mõtlemist. Ma arvan, et see loogika on kõige tähtsam, mis bakalaureuse astmel tuleb. Näide on siis selline, et matemaatika keskkoolis ja põhikoolis on enamasti tuupimise teema. Sa ei seosta. Kohe, kui ülikooli jõuad, hakkad aru saama, et tegelikult matemaatika on struktureeritud ja kerge isegi niivõrd kuivõrd. See oli äärmiselt äge!“

Mis nad said ülikoolist?

• „Tutvusi päris palju isegi. Algelise programmeerimisoskuse sain. Kõige rohkem sain ikkagi huvi. Võrreldes sellega, mis ma praegu teen (tööl), siis enamus olen ikkagi ise õppinud ja teinud. /.../ Algelised teadmised ja huvi sain ikkagi ülikoolist.“

• „Palju häid tuttavaid endale. /.../ Sain ülikoolis käimise kogemuse.“

Tagasi?

• „See on see, mida ma tahtsin tulla ja nagu vahetamise peale ma ei ole mõelnud, aga ma olen mõelnud, et ma oleks võinud valida pigem selle... mingi IT Kolledži või taolise rakenduskõrghariduse, mis siis keskendub infotehnoloogiale. Ma arvan, et see oleks mulle rohkem sobinud.“

• „Ma lähen ainult paberi pärast kooli, et saaks väljaspool Eestit tööle minna. /.../ Kui ma tahan minna kusagile viisakasse lääneriiki elama, siis tööviisa saab IT-bakaga. Näiteks Uus-Meremaal saab IT-bakaga tööviisa. Minuarust Austraaliaga on samamoodi. Pole kindel.“

• “(Oleksin nõus ülikooli tagasi minema) kui ma ei peaks tegema neid aineid (allesjäänud kolme) ja nende asendusained poleks identsed. Need võivad olla ka suuremate punktidega ained või isegi neid võib olla rohkem kui kolm. Oleks nõus neid tegema, aga mitte neid (praeguseid).”

Miks tööle?

• Erinev – hädavajalik

– soov iseseisvuda, (lisa)raha

– töökogemus, konkurentsis püsimine

• „Oleks hakkama saanud muidu ka. Rohkem tahtmise asi oli. Tahtsin ise oma elu peale üle minna.“

• „Las ma mõtlen, kas mul oli vanemate toetus... oli küll vist jah. Aga see oli ikkagi ebameeldiv. Elada mingi 3 aastat minimaalsetes tingimustes.“

• „No ma teadsin, et ma tahan teha midagi erialast. Ja siis mingil hetkel esimese aasta lõpus, kui meil olid need põhilised ained ära olnud ehk siis programmeerimine ja objektorienteeritud programmeerimine. – Need ained olid ära ja siis ma mingil hetkel mõtlesin, et okei, et need

ained on läbi ja olid väga huvitavad ja ma tahaks teha kindlasti midagi. Arvasin juba enne, et tahan arvatavasti programmeerida. Jäi täiega toppama see.

– Mingid imelikud ained olid ülikoolis, näiteks mingi arvutitehnika mingid ebamäärased mingid flopiseadmete ajalugu. Kui suvi tuli, siis ma hakkasin ise tegelema sellega. /.../ Julmalt kodus ise möllasin sellega (.Net), et aru saada, kuidas see värk käib ja siis hakkasin igale poole kandideerima.“

Kool ja tegelik elu

• „Rühmatööd pole praegu üldse sarnased tööga. Kui sul on kindel struktuur, siis ikkagi asjad ei tööta nii nagu firmas. Ütlen näiteks, et Mati on projektijuht, siis see ei loe. Kõik peab olema 100%, et on tähtajad ja kõik teevad, aga muud asjad tulevad vahele. Kaastöötajad ka ei tea, mida nad teevad, mitte nagu tööl. Tööl on 100% usaldus, et kõik teevad oma töö ära. Muidu saad pähe ja lastakse lahti ja siis on elu läbi. Ülesanded on ära jaotatud, testija testib ja arendaja kirjutab koodi. Koolis ei ole nii.“

Tööandja toetus

• „See ongi see, mis mul tekitab suuri süümepiinasid, et mu ülemus on mingi 10 korda öelnud, et... noh, ma ei ole rääkinud, et mul pole plaanis ära lõpetada. Siis, kui me oleme rääkinud sellel teemal ja ma käisin ülikoolis töö kõrvalt, siis tal oli alati, et see on ikka tähtis, et... ülikool on tähtis. /.../ Kui ma praegu välja kukun, siis sellest ei muutu midagi minu jaoks ja noh, ma ei tea, kas sisse astudes oli see nende jaoks kriteerium.“

• „Meil üks Tallinnast läks. Ütles, et ei suuda tööl ja koolis korraga käia ja talle anti 3 kuud puhkust. 1 kuu palgata vms, selline diil tehti, et mine käi koolis ära ja tule tagasi. Hea töötaja oli, ei lastud ära, aga nad üldiselt ei toeta, vaid lepivad sellega, sest heast töötajast ei taha ilma jääda.“

• „Siin toetatakse töötegemist.“

Milleks diplom?

• Teistest uuringutest ka

• “Pole loogiline, et kõik firmad hakkaks paberit küsima. Sellepärast küll rohkem palka ei saa, kui sul paber on.”

• “Ma ei tea, kas nad oleksid nii, et “ah, siis me ei võta isegi vestlusele, kui sa pole ülikoolis kordagi käinud.” Testülesanne oli.”

• “Ma arvan, et ilma paberita on raskem tööle saada. Alguses vaadatakse paberit ja siis vaadatakse sind. /.../ Kui sa suudad neile selgeks teha, et sul ei ole paberit vaja (teed testülesande hästi ära), siis see enam nii tähtis ei ole.”

Uus kõrghariduse süsteem

• 30 EAP jms.

• “Ma arvan küll jaa, et see oleks mõjutanud. Ma oleksin rohkem mõelnud sellele, et kas ja üldse see valdkond mind huvitab, mitte lihtsalt venitada kuidagi välja. Sest ma saan aru, et kui sa vähem aineid läbid, siis hakkad maksma õppimise eest. See oleks kogu aeg peas tiksunud, et peaks minema loengusse ikka. Ma oleks ilmselt lihtsalt varem ära läinud. Poleks venima jätnud. Liiga lihtsalt sai ülikooli sisse.”

• „See on tobe. What the...(mida...). See on tehtud selleks, et on võimalikult raske tööl käia kooli kõrvalt. Ei motiveeri positiivselt, pigem tahan vähem minna selle pärast. Ongi vaja 30EAP kindlasti ära teha iga semester? Nojah, väga tobe. Ma ei tea, miks nad sellise asja välja mõtlesid. Väga ebameeldiv.”

Uus kõrghariduse süsteem

• “Ajapuudus oleks lihtsalt nii suur, et ei oleks tööle läinud. Kui ma selle peale mõtlen, siis on ikka kohutav auk, mis tekib. Selles mõttes, et ühelt poolt on arvamus, et õppetoetustega peaks ära elama kuidagi. Peaks ühika koha selle eest saama ja siis peaks end elus hoidma ja samas selle uue seadusega pead mingit sada normi ka täitma, aga see eeldab ikkagi seda, et sa ei saa täiskohaga tööl käia. Ja siis on ikka päris jõhker. Enne seda seadustki oli probleeme.”

• “Ülikool vaatas, et inimesed lähevad minema, mis teeme? Sunnime nad jääma nüüd ja paneme reeglid, et enam ei saa vaadata, et mis tööl toimub ja proovida, kuidas on. Mulle ei meeldi üldse see. Ta võib-olla oleks mind sundinud ainult koolis käima küll, aga väga läbivedamisega, kindlasti ainult E-dega. See ei parandaks mu õppeedukust küll, et... võib-olla oleks ikkagi kooli lihtsalt pooleli jätnud. Sa ei saa enda järgi teha asju... enda tahtmise ja vajaduste järgi”

Stipendium

• “Igaljuhul oleks tööle läinud, sest ma ei õpi ilmselt nii hästi, et stippi saada ja see poleks piisav summa ka.”

• “Kusjuures siis, kui ma sisse astusin, ei saanud stippi nii palju, kui praegu antakse. See oleks täiega mõjutanud. Need IT-akadeemia stipid ja kõik. See oleks kindlalt (otsuseid) muutnud. Mõtlengi, et isa sai natuke ikka toetada mind ja oleks hakkama saanud. 300 euroga saaks ära elada küll.”

Naistudengid arvutiteaduse instituudi erialadel

– Helina Ziugand

• Juhendajad Eno Tõnisson, Margus Niitsoo

• Semistruktreeritud intervjuud – 11 inimest, informaatika ja infotehnoloogia 2. ja 3. aasta üliõpilased

• naisüliõpilased

– Eraldi käsitleda?

• Arvuliselt oluliselt vähem

– ca 22% õppimas, ka IT-sektoris vähe

• Kuidas sobivam?

– Millised mured soost tulenevalt, millised üldisemad?

Naistudengite arvuline osakaal • Jah, olen küll. Päris tihti on nii, et on praktikumid, kus on umbes 20

inimest praktikumis ja sa oled ainukene tüdruk seal. Või siis lähed kuskile loengusse, kus on 50 tudengit sellel teatud päeval kohal loengus ja peale sinu on 1 või 2 tüdrukut veel. Muidugi on aru saada, et tüdrukuid on vähe.

• Kas võiks olla rohkem? – 9 jah / 2 pole oluline

– Võiks. Aga ma arvan, et selleks peaks muutuma mingisugused moodulid või õppekavad veidi. Sest praegusel juhul ma ei näe väga palju naisi peale tulemas siia, kui samamoodi edasi läheb.

– Ma arvan küll. Sellepärast, et kuna disaini poole pealt on mehed ikka suhteliselt nõrgad enamus programmeerijad. Kes nagu ei saa isegi aru, kuidas üldse võiks olla ilus. Nad ei kujutagi ette. Neil pole seda kujutusvõimet. Siis kindlasti võiks olla jah.

– Ma ise ei tunne selles mõttes nendest puudust, et jubedalt oleks mulle neid siia ümber vaja. Ühesõnaga mina ei näe vajadust nende järele, aga võib-olla riik näeb.

Suhtlus kaastudengitega

• Üldiselt muresid pole.

• Need poisid, kes on kooliajal rohkem suhelnud ja aktiivsemad olnud, siis nendega on lihtsam suhelda. Aga need, kes on tegelenud rohkem üksi arvutitega ja pole nii aktiivsed olnud, siis nendega on raskem suhelda. Nad nagu ei taha sinuga eriti rääkida. Seda on kohe tunda, et mingi tõrge on ees. Ma arvan, et erisus tulebki just sellest, et see teine grupp mehi ei oska tüdrukutega suhelda. Nad ei tea, millest nendega rääkida (isegi ka IT-d õppivate tüdrukutega) kuna nad kipuvad oma jutuajamistes minema väga konkreetse teema peale, mida ei pruugi kõik teada.

Eelarvamused

• Võib-olla on see, et mehed kuidagi vaatavad, et sa oled ikkagi naisterahvas. Saavad nagu sellest aru, et sa võib-olla ei saa sellest programmeerimisest nii hästi aru, et mehed omavahel siis ikka. Kuidas sa aru ei saa või et see on lihtne, aga naistega on nad natukene kannatlikumad, seletavad kauem.

• Mõni praktikumijuhendaja on tahtmata võib-olla vihjanud, et sa oled naine või midagi. Et võib-olla natukene blondiin ja ei saa kõigest aru kohe.

• Üks vastanutest tõi positiivsena välja, et õppejõud tulevad lahkemalt naistudengite käest küsima, kui kaugel nad on ning kas nad on tunni materjalidest aru saanud. Kinnitati ka seda, et küsimuste korral on õppejõud alati rõõmsalt aidanud ning selgitanud raskemad kohad üle.

Õppeained

• Ükski vastanutest ei arvanud, et teaduskonnas esineb aineid, mis võiksid olla ühele soole prioriteetselt raskemad. – Arvati, et ained on võrdselt rasked kõigile tudengitele. Samas

selgitati, et programmeerimine ja algoritmide tundmist nõutavate ainete ülesehitus on ilmselt meeste loogika jaoks paremini loodud.

– Sarnaselt arvati riistvaraliste teadmiste kohta. Öeldi, et ainetega hätta jäämised on pigem isiklikud probleemid ning see ei sõltu kuidagi soolisusest.

• Ma arvan, et asi ei ole just selles, et kas on tegemist mehe või naisega vaid pigem see, et mis keda huvitab. Sellest tulevad need lõhed, mitte et mehed oskavad rohkem programmeerida, sest nad on mehed. Lihtsalt kui naisi ei huvita, siis nad ei tee seda lihtsalt.

Lahendusettepanekuid • Ma arvan, et õppeainete koostamist võiks teha nii naine kui ka

mees. Näiteks vastutavad õppejõud, võiks olla mõlemad esindatud. Siis oleks võimalik ühiselt midagi kokku panna. Siis ei oleks ainete juures ainult meeste vaatepunkt.

• Võiks teha võib-olla täiesti uue mooduli või mingeid aineid juurde, mis on keskendunud sellistele sotsiaalsematele valdkondadele või ametitele. Näiteks testimisele rohkem või analüütikutele või projektijuhtidele. Praegu on tõesti hästi palju tõsiseid matemaatika või programmeerimise aineid. Ma arvan, et nende ainete lisamine tooks naisi juurde.

• Äkki võiks mingeid uusi vabaaineid luua, mis oleksid naiselikumad, mitte nii tehnilised. Või mis huvitaks naisi. Teaduskonnas võiks olla mingeid vabaaineid näiteks testimise, analüüsimise ja disaini kohta. Siiamaani on olnud nii, et mida see analüütik siis lõpuks teeb. Keegi käib rääkimas, aga keegi ei saa täpselt aru, mida nad siis teevad. Võiks olla küll mingi aine, kus räägitakse lähemalt ja saaks ise proovida asju.

Võimalused IT-alasel tööturul

• Ma arvan, et ega nad väga halvad ei ole. Karjääripäevadel on tegelikult päris palju rõhutatud sellele, et kõik IT firmad tahavad endale rohkem naisi firmadesse tööle saada. Samas ma tunnen, et tänu sellele… kuna ma ei ole päris palju seda tehnika poolt vallanud pikalt nagu tihti poisid on. Et on mänginud rohkem arvutitega, siis neil on mõnes mõttes väike eelis. Selle läbi tunnen, et võib-olla on natukene raskem tööle kandideerida, kuna poistel võib olla rohkem oskusi. Mõtlen just seda, et tiheda konkurentsi korral, kus on rohkem kogenud mehi võin jääda ise tööpakkumisest ilma.

• Päris headeks. Samasugusteks nagu meestelgi. IT ettevõtted kuidagi ei eelista mehi või ei palka sind selle pärast, et sa oled naine. Hinnatakse ikkagi oskusi.

• Ma just tulin karjääripäevalt. Ma hindan nende võimalusi väga madalalt. Sest otsiti väga palju programmeerijaid ja see oli minu jaoks kurb. Kui ma programmeerida ei oska, siis ma ei taha programmeerijaks hakata. Samas katseülesanded on head, siis nähakse oskusi, mitte ei arvata „ah tšikk, mida sina ka tead“.

Kuidas rohkem

• Ei tohi hirmutada neid kuidagi moodi. Tuleb just rääkida, et kõik on nii äge. Sa saad teha kõike nii nagu ise tahad. Kõik projektid, et saad ise välja mõelda mida sa teha tahad. Näiteks tahad teha mingit küünekunsti laborit, siis see on kõik võimalik. Ei ole nii tehniline see värk kõik.

• Tuleks käia koolides rääkimas. Tuleks julgustada keskkoolis tüdrukuid sellise eriala peale mõtlema. Muidu lähevad ikka kuskile keeli õppima või midagi sellist. Tuleks tutvustada neile informaatikat või arvuteid ja neid aineid. Et see polegi midagi nii hullu ja see pole ainult poistele vaid tüdrukud saavad ka hakkama. Eriala nagu iga teinegi. Siin ei ole mitte midagi rasket. Kui matemaatika huvitab, siis saab hakkama

Organisatsioonist • Naistele suunatud organisatsioonid

– Tech Sisters

– Rails Girls

– Digi Girls

– Tartu Ülikoolis??

• Vastajatest 10 olid ideest huvitatud ning sooviksid hea meelega ise osaleda mõnes taolises ühenduses.

Lahendusi

• Harvey Mudd Kolledž Californias – Aine “Sissejuhatus programmeerimisse Javas” muudeti aineks “Loovad

lähenemisviisid probleemide lahendamiseks teaduses ja tehnikas, kasutades Pythonit”.

• Sõnad “loovad” ja “probleemide lahendamiseks” kõlasid antud kontekstis vastuvõtlikumalt. Klawe arvates pidi programmeerimine Pythoni keeles olema praktilisem ning mõnevõrra lihtsam.

• Professor jagas oma tunnis õpilased kahte rühma. – “Kuld”

• kõik, kes polnud varem programmeerimisega kokku puutunud

– “Must”

• tudengid, kellel oli mõni varasem kogemus olemas.

– Õpetamisel kasutati operatsiooni“Elimineerida matšod”

• kutsus õppejõud enda juurde üliõpilasi, kes näitasid liigselt oma teadmisi. Ta kiitis neid teadmiste eest, ent mainis, et diskussiooni oleks õigem jätkata näost näkku.

• Selline meetod aitas ära hoida teatud esinemise ja hoidis õpilasi võrdsena.

Eesti kõrgkoolide programmeerimise algkursused

– Karl Peedosk

• Juhendaja Eno Tõnisson

• Kursuste andmed – ÕISid

– Kõrgkoolide vastused

• Võimalik edasine koostöö – Kas eristada rühmi?

Erinevad kõrgkoolid

• Arvutikolledž

• Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

• Eesti Infotehnoloogia Kolledž

• Eesti Lennuakadeemia

• Eesti Maaülikool

• Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

• Tallinna Tehnikakõrgkool

• Tallinna Tehnikaülikool

• Tallinna Ülikool

• Tartu Ülikool

Kursus Keel EAP Tudengeid

Programmeerimine I - Tallinna Tehnikaülikool C 5

Programmeerimise alused - Eesti Ettevõtluskõrgkool

Mainor C# 5 30 – 75

Programmeerimise alused Java baasil - Arvutikolledž Java 4,5

Programmeerimise algkursus Java baasil - Eesti

Infotehnoloogia Kolledž Java 6 280

Programmeerimise alused - Eesti Lennuakadeemia Java 4 20

Veebiprogrammeerimine - Tallinna Ülikool PHP 4 80 – 90

Programmeerimise süvendatud algkursus - Tallinna

Tehnikaülikool Python 5

Programmeerimise põhikursus - Tallinna Tehnikaülikool Python 4

Programmeerimise alused - Tallinna Ülikool Python 5 100

Programmeerimise alused - Tallinna Ülikool Python 6 20

Programmeerimine - Tartu Ülikool Python 3 320

Programmeerimise alused - Tartu Ülikool Python 4 150

Programmeerimise algkursus - Tallinna Tehnikaülikool Scratch, Visual Basic 3

Programmeerimise alused - Tallinna Tehnikakõrgkool Visual Basic 3

Programmeerimine - Eesti Maaülikool Visual Basic Application 3 17

Veebirakendused I - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 2

Infotehnoloogia eriala bakalaureusetööd (6 EAP)

• Informaatika erialale sisseastunute õppima tulemise põhjused ja ootused aastal 2013 – Ethel Kirsimäe

• Arvutiteaduse instituudi üliõpilaste õpingute katkestamise ja tööleminemise põhjused (2010. aastal sisseastunute näitel) – Helen Linn

• Naistudengid arvutiteaduse instituudi erialadel – Helina Ziugand

• Eesti kõrgkoolide programmeerimise algkursused – Karl Peedosk