Mäng on väikese inimese tööOn Ükskoht, kus igav ei hakka,on Ükskoht, kus mängud ei lakka,on üks koht, kus on oma seadus:siin ei õpita jonni-teadust,selles majas pÜsigu headus.

Paha tuju jaoks ukse ees tabaRõõmus meel aga sisse saab vabalt,naer nagu varss tema sabas.

On Ükskoht, kus igav ei hakka,on Ükskoht, kus mängud ei lakka,ainult voodis ollakse vakka.

Siin ei tuntagi ÜksindustSiin on sõprus ja siin on lust!

Tule, lasteaed ootab sind just!(1. Lember)

".oo Laste kasvatamine on töö, vahestehk üks kõige alahinnatumaid, kuidsamas tähtsamaid töid, mida meteeme. Täis imet, üllatusi, nukrust,vahel ka rõõme kuid ka pettumusi.Laste kasvatamine esitab väljakutseidja need võitlused ning valikud polekergete killast. Kuid viis, kuidas melapsi kasvatame, avaldab mõju katulevastele põlvedele! Ja kas onparemat pärandit, kui meie omalapsed?" (E.C. Vinton)Eelkooliiga on laste mänguiga jalasteaed just see koht, kus mängudiialgi ei lakka. Mäng on see, mis looblastele lõbusa meeleolu ja pakub

Käesoleval sajandil.

emotsionaalset

elamust. Mängu kaudusaavad lapsed uusiteadmisi, oskusi jamängus kinnistuvadjuba olemasolevadkogemusedümbritsevast elust.

Mäng arendab lastekõnet, et saaks omamõtet teistelearusaadavalt

väljendada. Lapsedloovad mängus just neile omasemaailma, kus põimuvad reaalsus jafantaasia. Nad valivad endale sobiva

rolli: kas olla hea ja hoolitsev ema,tark apteeker, tähelepanelik javiisakas poemüüja, julge politseinikvõi tavaline autojuht. Nii tegutsedeskujunevad omavahelised suhted, kustuleb arvestada ka mängukaaslastega.Mängus õpib laps tundmakaotusekibedust, tõrjutustvõidurõõmu ja esiletõstmist. Siin saabselgeks hea ja halb, ilus ja inetu.Mängudes kajastub ümbritsevelu.Tüdrukukeste lemmikmänguks ongikodumäng - kus matkitakse nii emakui isa - laps on ju kodu peegel.Mänguks on vaja aega, kohta ja

mänguvahendeid ningpisut ka täiskasvanujuhendamist, kui vaja, siiska kaasa mängimist. Lapsomandab kõigepealt selle,mis on tema jaoks olulineja mis köidab tatähelepanu. On ju teadatõde, et lapsed mõtlevadsüdamega, õpivad agatunnetega. Seetõttu ongimänguline õppimineeelkoolieas kõige parem

Aasta siis oli 86.

teadmiste omandamise viis. Lapselpeab olema turvaline keskkond, tedaümbritsema sõbralikud inimesed, hoolja armastus. Armastagem oma lapsi.Aidakem neile leida õige teeotssadade tuhandete seas. Kallid

vanemad, leidkem pärast pingelistpäeva veidigi aega võtta laps sülle -hellita ja räägi lapsegamaailmaasjadest, loe lapsele õhtulmuinasjuttu. Ainult nii, kõik koos,võime loota, et meie lastest kasvavadelurõõmsad, teotahtelised, tugevadinimesed. Püüdke silmanurgast jälgidalaste mängu nii toas kui õues,veenduge, et lapse mäng ei piirduainult sihitult ringijooksmisega. Meiekõigi ühise eesmärgi nimel arenevadsellised lapsed, kes oskavad lugupidada kõrvalseisjast ja iseendast.Loodan, et meie lastel jätkubmänguideid ja mängulusti veelpaljudeks- paljudeks aastateks.Mängitakse ju edasi koolis; mängivadnoorukid ja mis seal salata, mängivadtäiskasvanudki, olgu need siis sport-,loto-, arvuti- või "näitemängud".

Head mängulusti kõigile!Lasteaia keskmise rühma kasvataja

Liia Soomre

Tõstamaa Tuuled lk 2

Vallavolikogu 2002. aasta esimene istungtoimus 1. veebruaril kaheksa päevakorrapunktiga.

veebruar 2002

1. Info. Vallavanem Toomas Rõhu

tutvustas vallavalitsuse tegevust javallas toimununud olulisemid

sündmusi istungitevahelisel perioodilja vastas küsimustele.2. Toimetulekutoetuse arvestamisel

kehtivate normpindade ja alalise

eluruumi alaliste kulude piir-määrade kehtestamine. Eelnõu

esitas sotsiaalnõunik Enda Väli javolikogu otsustas esitatud eelnõukinnitada. Määrus vaata käesolevaslehes.3. Hooldekodu kohatasu muutmine.

Ettekande esitas hooldekodu juhatajaEllen Aava, eelnõu esitasvallavalitsus.

Sotsiaalhoolekandeseaduse § 45 lõike1 alusel võib isikult võtta temale, või

tema perekonnale osutatava sotsiaal-teenuse eest tasu. Võetav tasu oleneb

teenuse mahust ja maksumusest.Juhindudes eeltoodust otsustas voli-

kogu kehtestada Tõstamaa hoolde-kodus järgmised kohatasu määrad:

voodihaige hoolealuse puhul 3500krooni kuus (varem kehtinud määr

2900) ja liikuva hoolealuse puhul3000 krooni kuus (varem kehtinudmäär 2600).

Kohatasu muutmise tingis hooIdus-

vahendite, hügieenitarvete jatoiduainete hinna tõus.

4. Lasteaia kohatasu, õppe-vahendite kulu ja toidupäevamaksumuse määramine.

Ettekande esitas lasteaia juhataja AitaLind, eelnõu esitas vallavalitsus.

Lasteaedade tegevust reguleeribkoolieelsete lasteasutuste seadus,mille §27 määrab lasteasutuserahastamise alused.

Lasteasutuse rahastamine toimub

valla eelarve vahenditest ja vanemate

poolt kaetavast osast. Lapse toidukulukatab vanem. Muude kulude (laste-

asutuse majanduskulude, personalitöötasu ja õppevahendite kulu)katmine toimub valla eelarve

vahenditest ning vallavolikogu otsusel

osaliselt vanemate poolt. Vanematepoolt kaetavosa ühe lapse kohta eivõi ületada 20 % Vabariigi Valitsuse

kehtestatud palga alammäärast. Seegavõib kehtestada kohatasu kuni 370

krooni. Volikogu otsustas kehtestadaalates 01.03.02 Tõstamaa lasteaias

kohatasu lapse kohta 50 krooni kuus,

õppevahendite kulu keskmises javanemas rühmas 35 krooni janooremas rühmas 20 krooni kuus.

Toidupäeva maksumuseks kinnitati 10krooni kuus.

Toiduraha, kohatasu ja õppevahenditekulu tasutakse lasteaiale iga kuu 20.kuupäevaks.

5. Muudatused valla jäätme-hoolduseeskirjas. Ettekande esitasarendus- ja keskkonnanõunik RaineViitas.

Pärnumaa Keskkonnateenistus sulges1. jaanuarist Tõstamaa prügimäevaatamata volikogu taotluselepikendada selle kasutusaega. Seosessellega on vajalik teha muudatused

valla jäätmehoolduseeskirjas:1. Tõstamaa valla territooriumile on

keelatud ladestada jäätmeid (vakompost oma territooriumile);

2. Iga Tõstamaa valla majapidamine,nii alevikus kui külades, on kohus-

tatud sõlmima lepingu jäätmeidvedava ettevõttega. Omavahelisekokkuleppe alusel on võimalikjäätmete vedu korraldada ka mitme

majapidamise peale;3. Loomseid jäätmeid tuleb matta

vallavalitsuse poolt määratud kohta.Volikogu otsustas teha muudatused

j äätmehoolduseeskirj as.

6. Vaba põllumajandus- jametsamaa erastamise enam-

pakkumise osavõtutasu määramine.

Ettekande esitas maakorraldaja HelleVahernäe.

Maareformi seaduse § 232 aluselvabade metsamaade erastamisellaekus 42 maatüki le avaldusi 174.

Kuna iga avalduse esitaja (29 esitajat)

saab tegelikkuses õiguse erastadaainult ühe tüki, siis on vastavalt

seadusele vajalik läbi viia oksjon.

Maareformi seaduses on oksjoniläbiviimise nõuded olemas, volikogu

pädevusse kuulub oksjoni osalemis-tasu määramine. Volikogu otsustaskehtestada vabade metsamaade

:oksjoni osalemistasuks 1000.- krooni.7. Valla 2001. a. eelarve teine

lugemine. Ettekande esitasvallavanem Toomas Rõhu ja pea-

raamatupidaja Karin Randmäe.Esimesel lugemiselolid vallaasutustejuhtide poolt esitatud taotlused 925

tuhande võrra prognoositavatesttuludest suuremad. Nüüd esitasvallavalitsus tasakaalu viidud eelarve

projekti. Toimus arutelu, ettekandegaesinejad vastasid küsimustele.

Volikogu võttis esitatudinformatsiooni teadmiseks. Järgnebkooskõlastamine komisjonidega ja

võimalike parandusettepanekutesisseviimine.

8. Valla vapimärkide omistamine.Volikogu arutas läbi esitatudkandidaadid. Sel aastalotsustati

vapimärgid koos rahalise preemiagaomistada Tõstamaa kauaaegselemetsaülemale Verner Kuusikule,

valla majandusjuhatajale ja külaelukorraldajale Elfi Voolile ning Tõhela

kultuurielu edendajale, raamatukogu-hoidja Silvi Rannale. Vapimärgidantakse üle vabariigi aastapüevaltoimuval kontsert -aktusel.

Volikogu infoteenistus

Toimetulekutoetuse arvestamisel kehtivad normpinnad ja alalise eluruumi alaliste kulude piirmäärad

1. Alaliste eluruumi alaliste 2. Alalise eluruumi normpinnaks on normpinnast väiksem, võetakse

kuludena normpinna ulatuses loetakse 18 m2 üldpinna pereliikme aluseks tegelik pind.võetakse toimetulekutoetuse kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna Üksi elava pensionäri eluruumimääramisel arvesse ainult neid kohta. Juhul kui eluruumi tubade arv normpinnaks loetakse kahetoalise

kuluartikleid, mille kohta esitatakse vastab pereliikmete arvule, kuid eluruumi puhul üldpind ja suuremakuludokumendid. üldpind on normpinnast suurem, tubade arvu puhul mitte rohkem kui

võetakse aluseks üldpind. Kui üldpind 51 m2. (järg lk 3)

veebruar 2002

(algus lk 2)3. Kehtestada toimetulekutoetuse

arvestamisel arvesse võetavate

jooksval kuul tasumisele kuuluvatealalise eluruumi alaliste kulude

piirmäärad järgmiselt:3.1. korteriüür või hooldustasu- 3 krooni ruutmeetri kohta

3.2. kütteks tarbitud soojusenergia võikütuse maksumus:

3.2.1. tsentraalse küttega eluruum- kütteperioodil (1.10 - 1.06) tegelikkulu vastavalt eluruumi sotsiaalselt

põhjendatud normile, kuid mitterohkem kui 13.50 kr/m2

3.2.2. ilma tsentraal- ja elektriküttetaeluruum

- kütteperioodil (1.10 - 1.05.) 8 kr/m23.2.3. elektriküttega eluruum- kütteperioodil (1.10 - 1.05) 10 kr/m23.3. vesi ja kanalisatsiooniteenused:Veevarustus:I. tsentraaIse kanalisatsiooni

puudumisel- 3 mOühe elaniku kohta kuus;

Veebruar- küünlakuu- hundikuu.

Küünlakuul ei minda kosja- see ollahundi jooksukuuks. Luuvalupäeval eitohi tööd teha- luuvalu tuleb kallale.

Veebruaris vanakuu kõval ajallangetatud ehituspuit ei mädane japõletispuud annavad valusa tule. Kuiveebruarikuul kuuseokkad pudenevad,saab sügisel palju kartuleid.Rahvapärimustest on lugematu hulktähelepanekuid ja küllap on neil katõepõhi all. Tõnisepäeval (17.jaanuar) pidavat pool talve läbi olema,ehk talve selgroog murtud, agaveebruari tuisud ja külmad võivadveel ees olla. Kuigi teadlasedennustavad pidevat kliimasoojenemist seoses kasvuhoone-efektiga, võib veel ette tulla küllaltkülmi ja lumerohkeid talvi. Kuivaadata ajas tagasi, siis 18. ja 19.sajandil on olnud väga külmi talvi,mil peaaegu kogu põhjapoolneLäänemeri on jäätunud, nii et sõidavõi reega Rootsi, ja lumehanged onulatunud katuseräästani. Eelmise

sajandi väga külmad ja lumerohkedtalved olid 1939/40, 1941/42,1954/55, 1955/56. 1959/60. aastatalvel sain suuskadega sõita üle 3

2. kanalisatsioon olemas- 6 m3 ühe elaniku kohta kuus;piirhind veele mitte rohkem kui 5kr/m3

Kanalisatsioon :1. tsentraaIse kanalisatsiooniolemasolul- 6 m3 ühe elaniku kohta kuus;piirhind kanalisatsioonile mitterohkem kui 8 kr/m3.

3.4. üldelektri kulu (trepikojad,kelder) kompenseeritakse vastavalttegelikule kulule, mis on märgitudesitatud arvele.

3.4.1. elektrienergia- üheliikmelisel perel 75 krooni kuus;alates teisest pereliikmest lisandubpereliikme kohta 25 krooni kuus3.5. majapidamisgaas- balloongaasi kasutamisel 1 balloonpoolaastas3.6. maamaksukuluks kuni kolme-

kordne elamualune pind võikonkreetsele eluruumile (korterile)arvestatud kulud.

Veebruar looduses.meetri kõrguse kuuseheki nii, et latvuei puutunudki. 1962/63 aasta talveloliväga külm märts, kui paljudluuviljalised (ploomid, kirsid) ärakülmusid ja koolid olid kaks nädalatkinni. 1966/67 aasta talv hävitas

Eestis hulgaliselt metskitsi. Siis võiskevadel Järvseljal peaaegu igasmetsakvartalis leida kitselaipu. Samakordus veel 1976/77. aasta talvel.

Kõige käredamat pakast mäletan1978.aasta detsembri lõpul, kui ühelhommikul Harjumaal näitaskraadiklaas -41. Külm oli veel

1984/85 talv. On ka erakordselt soojetalvi. 1960/61 aasta talvel eitekkinudki lumekatet. Märtsi keskel

oli juba suur kevad käes ja paljudrändlinnud kohal. Kes ei mäletaks

1990-ndate talvi. Olid ju enamus neistväga soojad. Eriti 1989 ja 1992, milkraadiklaas näitas veebruaris kuni +8.1975. aasta kohta ütles üks

naljahammas Treimanis, et ainukekuu, kus öökülma ei olnud, oliveebruar. Ja tõepoolest. Mai lõpulpeale troopikakuumust tuli veel lumimaha ja suvel kärpis öökülm igaskuus kartulilatvu. Kogu veebruari agaladistas vihma.

Tõstamaa Tuuled lk 3

3.7. hoonekindlustuse kuluks ainultkonkreetsele kasutatavale eluruumilearvestatud kulud.

4. Piirmääradest väiksemateeluruumi kulude korral ontoimetulekutoetuse määramisel

aluseks eluruumi tegelikud kulud.5. Alalise eluaseme alaliste

kululiikide hindade korrigeerimiselkinnitab uued hinnad vallavaolikoguning hindade aluseks võetakse:5.1. hooldustasul (üüril)- tasumäär vallas;5.2. vee- ja kanalisatsiooniteenusel

valla territooriumil kehtestatud

kõrgem kuupmeetri hind;5.3.elektrienergia hinnaks onametlikult kinnitatud kWh hind japüsitasu;.

:5.4. ballooni gaasi I maakonnas kehtivmüügihind.

Enda VäliSotsiaalnõunik

Mida siis veebruaris looduses tähele

panna? Esmapilgul tundub loodustalveunes. Aga tegelikult. Taimed onpuhkeseisundis. Loomadest magavadtalveund siil, nahkhiired, ka meilüliharuldased lagrits ja pähklinäpp.Karul, mägral ja kährikkoeral ontaliuinak, mitte talveuni. Taliuinak onkatkendlik ja looma kehatemperatuurlangeb vaid paar-kolm kraadi. Mägerja kährikkoer käivad ka urust väljas.Talveune ajal aga loomasüdametegevus aeglustub, ainevahetuson minimaalne ja kehatemperatuurlangeb nahkhiirtel kuni 7 kraadini,mõnel suslikuliigil isegi peaaegu 0lähedale. Kui talveunes loomi häirida,on nad määratud hukkumisele.

Käesoleval talvel on jaanuarikuu suursula ja vihm metsa paljudes kohtadesüle ujutanud ja nii mõnegi karu onmärg küljealune pesast välja ajanud.Kährikutel polegi sel talvel õigettaliuinakut olnud ja nad "paterdavad"päris laialt ringi. Viimastel talvedel onmitmed karud üles aetud metsatööde

käigus ja osa karupoegi on omalekoha leidnud Nigula metsloomadeturvakodus.

(järg lk 4)

""•..-------------------------------------------------------------------------------

Tõstamaa Tuuled lk 4

(algus lk 3)Sõralistel (põder, hirv, metskits jametssiga) on käesolev talv soodneolnud. Nende arvukus on pealevahepealset mõõnaperioodimärgatavalt tõusnud. Metskitsel jametsseal muudab elu raskeks

lumesügavus üle 30 cm ja 50 cm onjuba kriitiline piir. Kuna tänavu onmaapind sula, siis sigadeltoidupuudust ei ole ja sellepärast eikülasta nad söötmiskohti pidevalt.Põdrapullid ja sokud ajavadhilissügisel sarved maha ja veebruarisvõib näha juba karvase nahaga kaetudnoori sarvealgeid. Toidupuudust eipea ka põder ja metskits kartma. Vajaainult soolakud korras hoida, sestsoolast peavad nad praegu väga lugu.Veebruaris on jooksuaeg hundi I jarebase!. Kus hunte on rohkem, sealvõib selgetel talveöödel kuulda nendeulgumist. Kui on tegemisthundikarjaga, siis vastavalt vanuseleja soole on iga hundi hääl erikõrgusega nagu oreliviIed ja kui nadkorraga uluvad, siis on see üprisvõigas kontsert, mis võib kuulateskülmajudinad üle selja ajada.Rebaseid võib veebruaris-märtsis

päris päise päeva ajal põldudeluitamas näha. Huvitavon jälgidarebase hiirepüüki. Vahel on ta sellessenii süvenenud, et unustab oma tavaliseettevaatuse. Veebruari lõpupoolealgab jooksuaeg ka jänestel ja orava!.

Pole viga, pole viga igast põrsastkasvab silra.

Sel ajal võib hämarikus korraga näha2-3 jänest üksteise jälgedes. Oravaidnäeb kõige rohkem männi ja kuusetüvede ümber üksteist taga ajamas jahäälitsemas.

Aktiivsemaks muutuvad ka koprad.Kus leidub nende tegevusjälgi, sealvõib lahtise vee korral neid

õhtuhämaruses ja kuuvalgel ööl kanäha. Vaja vaid piisavalt kannatust jailmtingimata oodata allatuult.Käesoleval talvel on koprad Tõstamaajõelt kadunud.Nende tamme ja tegevusjälgi leidublaululava ja saeveski vahel üheskraavis ja Suurmetsa kuivendus-kraavides. Tõelise "harvendusraie" on

nad aga teinud Kolga oja ääres. Sealleidub ohtrasti ka ühe migrandi-ameerika naaritsa ehk mingi jälgi.Väikekiskjatest leidub värskel lumelveel metsnugise, tuhkru, kärbi ja nirgijälgi. Niipalju siis karvaste poolepealt.Sulelistest. Linde võime laias laastus

jagada rändlindudeks, paigalindudeksja talikülalisteks, kuigi see jaotus onveidi tinglik. Sest kustmaalt on piirrändlinnu ja paigalinnu vahel?Toimub ju paigalindudel kasessoonseid rändeid ja talikülalised onka põhimõtteliselt rändlinnud, ainultet talveks rändavad tundrast meiealadele.

Viimastel aastatel jääb ka osarändlinde meile talvituma. Üheks

huvitavaks linnuks on meil kõigerohkem tuntud hallvares, kesoleks nagu Tõstamaa"rahvuslind". Tema on tegelikulträndlind. Meil pesitsevadhallvaresed rändavad talveks kuni

Kesk-Euroopani. Asemele tulevadpõhja poolt teised. Hallvares onka laululind, sest kuulub ta juvärvuliste seltsi ja kevadel võibkuulda ka tema laulu, kuigi vägaharva.Päris rändlinde hakkame ootama

veebruari viimastel päevadel jamärtsis. Praegu kohtame kõigerohkem värvulisi, kes meiletalveks jäävad. Aastalinnud 2002on kodu- ja põldvarblane.Tihaseid on meil talvel 7 liiki,neist kõige arvukam onrasvatihane. Teda kohtab vägapalju just asulates, teised liigid onrohkem metsaga seotud.

veebruar 2002

Veebruari lõpul alustab rasvatihane kaoma laulu- "sitsikleit". Salkadenatoitumas kohtab rohekaskollaka

sulestikuga talvikesi ja hästi ilusavärvilise sulestikuga ohakalinde.Möödunud talvel, kui oli kuusekäbiaasta, oli näha suuri kuusekäbilindude ja siisikeste salku käbidekallal nakitsemas. Siisikesi oli paljunäha lasteaia hoovis ühel kuuse!.Talvist loodust kaunistavad veel

punasekuuelised leevikesed ja mitteigal aastal esinev talikülalinemännileevike. Tüüpilised talikülalisedon siidisaba, kes tuletab ennastmeelde iseloomuliku siristamisega jaurvalind, kes on väga sarnane rändlindkanepilinnuga. Kõik need tegutsvadsalkades. Käesoleval talvel võib

:Tõstamaa jõel näha vähemalt ühtevesipappi, kes on vapper talisupleja javahel laseb kuuldavale ka lühikeselaulu. Põldudel näitavad ennast

salkadena tegutsevad valkjasulestikuga hangelinnud, ehk vanemanimetusega lumetsiitsitajad, kes on katalikülalised. Haruldased talikülalised

on lumekakk, vöötkakk ja karvasjalg-viu. Lumekakk ja vöötkakk on kaainsad päeval tegutsevad kakud,teised on öölinnud. Kakkudesthakkavad veebruaris endast

huikamisega märku andma kodukakk,keda võib kuulda öösiti alevikuservades. Kes tahab kuulda

händkakku ja kassikakku, see peabminema õhtul hilja Sutiranna metsa,Palusse, või Porilaande. Ei tohi äraunustada ka meil talvel esinevaid

seitset rähniliiki, kellest kõigearvukam ja tuntum on suur-kirjurähn.Vareslastest on peale hallvarese kohalveel ronk, käelushakk, harakas,pähklimänsak ja pasknäär.Haruldasematest lindudest olen seltalvel kohanud merikotkast,kaljukotkast ja lääneviud. Kaljukotkason üks Pärnumaa loodussümbolitest.

Rändlindudest jäävad viimasteltalvedel meile talvituma sinikael-part,musträstas, metsvint ja rohevint.Lahtisel merel võib kohata mõnda

kajakaliiki, sõtkast, auli ja viimastelaastatel väga arvukaks muutunudkühmnokk-luike. Nii, et on, midatalvel tähele panna. Teravat silma jatähelepanelikku kõrva.

Raimo Soomre

veebruar 2002

Tõstamaa Lasteaia sünnipäevaks

Tõstamaa Tuuled lk 5

Sel sügisel saab 45 aastat sellest, kuilasteaia nüüdseks lammutatud

hoovimajas loodi esimene mängu-rühm IS-le lapsele. 1968.a.01. veebruaril avati lasteaia vanem

osa, 1982.a. 01. veebruaril aga uuemosa, kus praegu asubki Tõstamaalasteaed oma 3-e liitrühmaga. 11.-15.veebruarini toimuvad juubeli-üritused tähistamaks lasteaia 20.

sünnipäeva.Kuigi väljaspoolt räsitud ja väsinudilmega, on ta meie jaoks armas. Sedanäitab ka töötajate pikk tööstaaz: Õie,Ester ja Mare - 34 aastat, Tiiu - 31aastat, Anne - 29 aastat, Linda - 24aastat. Liia töötab siin juba teistkorda. Kokku on tal kasvatajanatöötatud 37 aastat, neist 13 aastatPärnus. 22 aastat on majandustöödteinud Aime Midri, sellest ajast on taka 8 aastat juhataja ametit pidanud. 20aastat peseb pesu Tiia Tõnissoo ja 16aastat valmistab lastele maitsvat toitu

Aime Maruse. Hoolas ja

TULE DOONORIKS !

Doonorid on inimesed meie hulgast,kes vabatahtlikult ja tasuta annetavadverd. Tänu neile on surmasuust või

raskest haigusest päästetud tuhandeidinimesi. Doonorid väärivad oma

ülimalt humaansete arusaamade jategutsemise eest meie kõikide austustja lugupidamist. Nad on elupäästjad,sest anda verd tähendab kinkida elu.Veri on eluskude, mida ei saavalmistada tööstuslikult ega asendadamuude preparaatidega. Seega on vereainsaks allikaks doonorid.

Kindlustamaks raviasutusi piisavaltvere ja sellest valmistatud erinevatepreparaatidega, peaks riigi elanik-konnast olema 4% doonoreid.

EestimaI on see protsent pooleväiksem, vaid 2%. Sellest ka aeg-ajaltraadios ja televisioonis kuuldudärevad teated- vajatakse kiiresti ühevõi teise veregrupiga doonoreid. Igalriigil peab olema ka oma strateegilineverevaru suurõnnetuste tarbeks. Kuigimeditsiinis kasutatakse üha enam

ravivõtteid, mille puhul on vere jaselle komponentide vajadus eelnevast

kohusetundlik õpetaja abi Rutt onolnud töölIS aastat. Häid mõtteid janooruslikku energiat saame Piretilt jaAidilt.

Paljud töötajad tegelevadfotograafiaga. Suur pildikogu lasteaiaalgusaastaist on Õiel. Kõiklasteaiaõpetajad on hea kunstiandega.Paljud kasvatavad kodus ja lasteaiashulgaliselt toalilli. Varasematelaastatel on lauldud segakooris jaansamblis, tantsitud rahvatantsu,tegeldud spordiga. Sagelimeenutatakse lasteaednike osalemistkadrikarnevalidel.

Hea lasteaiaõpetaja peab olema sõberja toetaja, mängukaaslane, näitleja,sotsiaaltöötaja, meedik, psühholoog,diplomaat, hea suhtleja, nõustaja,kunstnik-dekoraator, kõiketeadja,kuulaja, vaatleja, organisaator,teadmiste ja oskuste edastaja,raamatupidaja, juuksur, sportlane,detektiiv, laste eest vastutaja, kolleeg,alluv, õppija jne. Püüame oma

väiksem, siiski ilma vereta hakkamael saa.

Doonoriks võib olla iga terve inimenevanuses 18-60 aastat ja kehakaalugaüle 50 kg. Üle 60 aasta vanuseidinimesi enam esmakordselt doonoriks

ei võeta, kuigi terve doonor võibj ätkata vereandmist kuni 65eluaastani. Verd on soovitavandameestel 4-5 korda aastas, naistel 3-4korda aastas. Vereandmiste vaheline

aeg peab olema vähemalt 60kalendripäeva. Enne vereandmist peabdoonor olema puhanud , söönud jajoonud. Mitte süüa liiga rasvast toitu,tarvitada ravimeid või alkoholi.Vahetult enne vereandmist ei tohisuitsetada.Vereandmine on ohutu, sest kõikdoonoriga kokkupuutuv materjal onühekordseks kasutamiseks ja steriilnening hävitatakse peale kasutamist.Võetav verekogus ei kahjusta doonoritervist, verehulk taastub 24 tunnijooksul, rakulised osad taastuvadkolme nädala jooksul. Igal doonorilmääratakse vere

hemoglobiinisisaldus, veregrupp,reesusfaktor, AIDSi viirus, kollatõveproov (kollatõve vorm, mis levibverekaudu ja suguliselt), süüfilise

nappide vahenditega luua lastele paigaalushariduse omandamiseks. Laste

põhitegevus lasteaias on mäng, kuigiuusi mänguasju saame endale lubadaväga harva. Oma mängudes matki vadlapsed täiskasvanuid, saavad uusitedmisi ja oskusi, õpivad üksteisegaarvestama ja mänguasju sõpradegajagama. Areneb julgus, loovus"välj endusoskus.

20 aasta jooksul on lasteaiastöötanud 60 inimest, kellest paljudelekuulub meie siiras tänu: kauaaegnejuhataja Valve Randmäe, Liidia Pinn,Tiia Schär, Õie Klaats, TaimiMetsarnägi, Eve Käär, Lilli Rea jpt.Lasteaia koridoris on välja pandud

: Õie Org'i kunstlillede näitus jamängukarude näitus. Külastage meid13.veebruaril, lahtiste uste päeval.

Aita Lind

Tõstamaa LA juhataja(09. märtsil saab 20 aastat Tõstamaa

LA töötamist)

tekitaja antikehad ja maksa ningsüdame seisundit kajastav analüüs.Kõik need proovid määratakse verekaudu, eraldi mõnda muud proovinende tarbeks teha ei ole vaja. Kuikõik need proovid on korras, alles siiskasutatakse võetud verd. Võib ollakindel, et inimene, kes on doonor, onka terve inimene. Seda võiks meeles

pidada ka kõik noored- kui Teiepartner on doonor, siis võite ollakindel ka tema tervises.Doonoriks ei või olla inimene, kesarvab end olevat nakatunud AIDSi

viirusega. Verd ei või anda narko-maanid, seksuaalteenuse pakkujad ehkprostituudid, homoseksuaalsedinimesed ja inimesed kelleIan olnudseksuaalkontakt eelnimetatutega. Onveel rida haigusi, mille korral ondoonorIus vastunäidustatud: epilepsia,pahaloomulised kasvajad, astma,tuberkuloos, süsteravi saavaddiabeetikud. Osa haiguste puhul kaobpiirang peale teatud aja möödumist.Naised ei tohi anda verd raseduse ajalja aasta jooksul peale sünnitust.Verd võetakse poollamavas asendis.Üks veredoos on 450 mI, sellevõtmiseks kulub 5-10 minutit.

(järg lk 6)

•Tõstamaa Tuuled lk 6

(algus lk 5)Verevõtmiseks kasutataksespetsiaalseid ühekordselt kasutatavaidplastikkotisüsteeme. Nõel torgataksekäsivarre veeni, peale verevõtmistasetatakse sinna side, mis tuleb pealejätta vähemalt 3 tunniks. Pealevereandmist peaks doonor puhkama]0- 1S minutit. Vereandmispäeval onsoovitav rohkem istuda, vältidatugevat füüsilist koormust ja sauna.Verd võetakse peamiselt veretalitus-tes: Tallinnas, Tartus, Rakveres jaPärnus. Samad veretalitused

korraldavad regulaarseid väljasõitepea kõikidesse piirkondadesse, seegaon kõigil tervetel inimestel võimalusolla ka doonor. Paljudes õppe-asutustes on traditsiooniks, et

vastuvõtmisel "rebaseks" eelnebsellele ka vereandmine. Ka mitmetestöökollektiivides on kena kommemitmetel suurüritustel kutsuda endalekülla verevõtumeeskond. Pärnu

Veretalitus teostab väljasõite 3-4korda aastas ka Tõstamaale.Vereandmisekohaks on meie kandis

sobivaim Tõstamaa Seltsimaja. Niitoimubki meie doonoripäev.Tavaliselt koguneb doonoreid 20-30,see on tubli hulk, kuid saaks veelparemini. Enne järjekordsetdoonoripäeva antakse sellest teadakuulutuste, ajalehtede ja raadio kaudu.Igale doonorile on ka väike kingitus.Siiski tähtsaim on vere andmine jateadmine, et tervisega on kõik korras.

veebruar 2002

Täpsemaks teabesaamiseks javereandmiseks võib pöörduda PärnuVeretalitusse, Metsa 1, Pärnu, E,T,R8-13; T, N 13-17.Infot doooripäevade kohta Tõstamaalvõib saada meie tervisekeskusest, tel.71940 või seltsimajast, tel 96 172.Jälgige ka kuulutusi teadetetahvlitel.Tõstamaa Seltsimajas toimuvaddoonoripäevad sellel aastal 23.mail ja17.septembril kella 9-11.00. Oodatudon kõik mõtted, kuidas muuta üritustmenukamaks ja leida palju uusidoonoreid.

SINU VERI AITAKS PALJUSID ,

RAHAÜLEKANNE VÕIB VIIBIDA,VEREÜLEKANNE MITTE

................................................................................................................................................................................................................................. ;. .

Kes teeb sporti, sööb ka torti

Indrek Pertelson autogamme jagamas.

Sellise deviisi all toimus Tõstamaa

kooli jäljekordne võimlemispidu. Jakuna kõik õpilased tõepoolest agaraltosa võtsid, said nad ka oma suu

magusaks. Selles, et pidu kõigitikorda läks, ei kahtle küll keegi.Püüan mõne reaga edasi anda muljeidvõimlemiskavadest. Tore oli see, etiga klass püüdis ära kasutada omavõimalusi. 10. kl. tütarlapsedrõõmustasid vaatajaid rütmika line-tantsuga. Esireas särasid võlu vanaeratuse ja meeleoluka esinemisegaEiri ja Merit. 12. klassi neli neidukasutasid ära oma potensiaali, esitadesakrobaatiliste võtetega püramiide.Kandvaks jõuks oli rieil loomulikultEvelyn. 9. kl. tütarlastest paelus omaemotsionaalse esinemise ja sarmigaElo. Vaadates 12.kl. poiste sõdurlikkukava toolidega oli selge, et tulevasedriigikaitsjad on meil füüsiliselt tublid.Millise kergusega sooritasid MaailUS

ja Rain kätekõverdusi! Vägasportlikud olid 8. ja 10. kl poistekavad. Nemad kasutasid matte, hobustja kitse. Ja kui keegi tahaks ette heita,et mõni suure hooga lavalt allaprantsatas, siis see oli pigem sportlasepikkada jalgade süü, mitte oskamatusvõi saamatus. Hästi liikuvad olid Karlija Roland.Osavalt kasutasid hularõngaid 5. kl.Tüdrukud. Väga ühtlane ja aeroobneoli S. kl. poiste esinemine mattidel. 7.kl. poisid taaselustasid mõni aegtagasi väga moes olnud breiki.Graatsilisusega võlusid 10. kl.tütarlapsed keppidega kavas. Esiletahaks tõsta Margit Pusse meeldivatesinemist. Kui lavale tulid parukatesja miniseelikutes 9.kl poisid, ei jäänudükski pealtvaataja tõsiseks. Tulebvälja, et noormehed võivad olla samagraatsilised kui tütarlapsed. 8. klneiud olid vahvad ja efektsed oma

mustadest kilekottidest

ürpides ning värvilistessõrmikutes. Sinna juurdeveel vahva esinemine

kastidel ning Grete jaMerlini särav naeratus.Ega argipäeval valgetessärkides ja tumedatesviigipükstes noormehi justsageli ei kohta. Sellepärastoli tore näha 11. kl.

noormehi just sellisesriietuses esinemas,abivahendiks vihmavarjud.

Elegantselt kraadelik kava oli üllatav.Ja lõpuks jõudsid lavale reketite japallidega 7.kl tüdrukud. Kas oli seenüüd saatuse tahe, et kõige viimanekava oli kõige paeluvam? Tantsuline,meeleolukas, kooskõlas muusikaga,haarav ja tasuks Grand Prix.Parimad võimlejad olid seekordAnna-Kaisa Saar tütarlastest ja KarliKiirats poistest. Kooli parimatekssportlasteks valiti Karoliine Kask jaMaanus Midri.

Peale võimlemiskavade oli sel päevalveel mitmeid jõukatsumisi: jõurada,teatevõistlused, korvpallivisked,sumoturniir-show, pushpalliturniir.Selgitati välja Tõstamaa kooliRobinson, kelleks sai Erko Oidersalu.

Tegemist jätkus kõigile.Päeva oodatumaks sündmuseks oli

aga kohtumine Indrek Pertelsoniga.Ja nii ta siis tuligi - intelligentne,sundimatu humoorika esinemise jasõbraliku olekuga. Ta vastas meelsastikõigile küsimustele. Aga toredam oliikka jälgida Indreku sportlikku vormi,kui ta lennutas õhku väikesi Tõstamaapoisse ja tüdrukuid. Ja mälestusekskõigile Indreku autogramm.Võimlemispäeva sujuv kordamineknäitas järjekordselt Kairi Kuur'ioskusi ja võimeid panna massidtegutsema ja kaasa elama.Aitäh sulle ja edu seal eemal fjordide

maal. Üks mitte väga karmvõimlemisziirii liige

veebruar 2002

Fotonäitus rannaelust

Tõstamaa Tuuled lk 7

Heinategu Kastnas Seimani talus. Selles pildis on nii suveõhturomantikat kui parajal hulgal nostalgiat.

12. veebruarist saab Tõstamaa koolikorstnasaalis taas vaadata väikestnäitust kodukandi elu-olust. Näituse

pealkiri on "RANNAELU" ja seeräägib Lääne-Pärnumaa valdadeAudru, Tõstamaa ja Varbla randadeloodusest ja inimestest.Väljas on fotod, mis tehtud viimasenelja aasta jooksul. Suurem osapiltidest on tehtud 2001. aasta suvel.

..ULESKUTSE!

Tõstamaal on tore lasteaed - head

kasvatajad, kenad ruumid jamäguasjad ning vahvad traditsioonid.Lasteaia territooriumil aga on veidivähe vahendeid turnimiseks,mängimiseks ja mõttemaailmaarendamiseks. Miks oodata, et vald,maavalitsus, Euroopa Liit või veelkeegi tuleb sinna ehitama. Teeme seda

Väljapanek koosneb 50X60 cmmõõtmes pildiraamidest, kus iga raamon pühendatud ühele kindlale külale,tegevusele või teemale. Lisaksfotodele on näituse lahutamatuks

osaks artiklite ja ajaleheväljalõigetekogu, mis räägib elust Pärnumaaläänerannikul. Näitus on ühtlasi

stardiks samal päeval toimuvalepiirkondlikule algklasside päevale,

kuhu ootamekülla ka

naabervaldade

mudilasi. Lapsedvõtavad mõõtumitmel alal, seal-hulgas joonis-tavad oma kodu-kandi loodust.

Rannaelu jääd-vustamise teema

on ajendatudTõstamaa, Kihnuja Varbla vallamaadele rajatavaKihnu Väina

parem ise. Oleme mõtelnud sinnaehitada mitmed vedrukiiged, kapurjepaadi. Selleks ootame aga Teieabi. Oleksime rõõmsad, kui mõnikalur enam ei vaja oma vana paati -sellest saaks teha toreda ja arendavamänguvahendi. Autode spiraal-vedrudest aga saab kerge vaevagameisterdada maa külge kinnituvaidkiikhobuseid. Autokummid

Merepargi ideest. See on katsetalletada tavaliste inimeste elu, uuridamerega seotud tegevusi ja kombeidmöödanikus ja tänapäeval ning nendemuutumist ajas. Fotoprojektikavandatav pealkiri oli "Merepargi eluja inimesed", kuid töö käigus osutusnimetus "Rannaelu" märksa

paremaks. Nimelt jäi inimeste osakaalfotodel plaanitust pisut kesisemaks.Mõiste rannaelu on aga universaalne,sest selle alla mahuvad nii mereäärsed

inimesed kui kogu elusloodus.Rannarahvas on alati omavahellävinud, vaatamata sellele, millisesvallas nad elavad. Projekti olulisekseesmärgiks ongi piirkondliku

: ühtekuuluvustunde süvendamine neis

inimestes, kes elavad ja tegutsevadmerepargi aladel.Näitus jääb avatuks 3. märtsini. Seeon omaalgatuslik projekt, midarahastas Kohaliku OmaalgatuseProgramm.

Harvet Toots,ajalooõpetaja

mitutmoodi paigutatuna pakuvad kapalju võimalusi laste arendamiseks.KOKKUVÕTTEKS: Tõstamaa

Lasteaed ootab mänguväljakutäiendamiseks vana kaluripaati,jämedaid köisi, auto spiraalvedrusid,autokumme ja veidi laudmaterjali.

TEIE ABI ON OODATUD!

Info telefonil 96144 ja 71940Aita Lind, Madis Veskimägi

Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Sport Spor tSport Sport Sport Sport Sport

Võrkpall1. veebruaril lõppes võrkpalli-turniir 200l/2002. Esikohaomanik

selgus finaalmängu viiendasgeimis. Selleks osutus naabervallavõistkond SAULEPl koosseisus:

Liia Berggrünfeldt, MailiBerggrünfeldt, Liina Tetsmann,Egle Pärn, Rando Rohtväli,

Harli Käärt, Ruubo Aksin, AivoKrüger ja Armo Adler.II koha saavutas ALEV ja IIIkoha PÄÄSTEAMET. JärgnesidTõhela, Pootsi ja Keskkoolivõistkonnad.

Kõigile võrkpalluritele "pallvõrku" ja kohtumiseni aasta pärast

samal turniiril.

KorvpallAlgamas on Tõstamaa korvpalli-turniir. Osa võtma oodatakse 6-

liikmelisi nais- ja meeskondi.Osavõtumaks 100 krooni.

Registreerimine kuni 17.veebruarini telefonil 96202 või

056987002 (SirIi Väära)

Tõstamaa Tuuled lk 8 veebruar 2002

rikuuiil§i4jt:tnipäevalqJl~i~80 Helgi SalUmets>;))o ~in

", , .

Tervitame uusi vallakodanikke!Õnn ei olnudki mägede taga,kaugetel sinistel randadel.

NÜüd ta juba hällis sul magabja varsti tallab su kandadel.

Inger Vahuvee ja Jaak Tork - tütarMATHILDA-MARIA - 02.01.2002

Sirli Kepp ja Margo Siinne - tütarMAlLI S - 29.01.2002

Reedel 22. veebruaril algusega kell 21.00

Tõstamaa rahvamajas

TSELLULIIDI JA DEPRESSIOONI

/'RA VI SEANSS 8)J?{--:--,.. )(()J

Ravi viivad läbi: dr. Mlllmg ja dr. Nfum~t~Saalis viibivatele patsientidele soovitatavmeditsiiniline riietus (pidiaamadja muu selline).

Parimate patsientide kostüümid saavadpremeeritud!

Tantsuks

Audru lõelaevanduse Punt

Piletid eelmüügist Tõstamaa raamatukogus:11.- 16.veebruar 40.-18.- 21.veebruar 50.-

Pilet kohaDeal 70.-

SEEMNETESUURMÜÜK16. veebruaril kell 10.00-16.00

TÕST ~M~~ R~~M~ TUKOGUS

Müügil aed- ja köögivilja- ning lilleseemned!Kohapeal asjakohaseid nõuandeid ja soovitusi!Tõstamaa raamatukogu hubastes ruumides avanebTeil meeldiv võimalus rahulikult ja kontsent-reeritult tutvuda väga suure valiku seemnetega!

MTÜ FLORISTIDE ÜHENDUSINFO TELEFONIL 053405756

Tõstamaa rahvamajas24. veebruaril kell 12.00

Tõstamaa Valla

Vapimärkideüleandmine ja taidlejate kontsert

Üritus TASUTA

Olete kõik oodatud!

Teade

Maksuameti inspektor võtab 2001.a.tuludeklaratsioone vastu 07. märtsil kell 12.00 -

14.00 Tõhelas. Il. ja 12. märtsil kell 09.00 -15.00 Tõstamaa vallamajas.

Toimetus:Lea Rannik Tõstamaa RaamatukoguAlo Adler Tallinna Tehnikaülikool

Trükkinud OÜ Hansaprint

tel. 96 184tel. 96231

Iea.rannik@maiI.eealo.adler@maiI.ee