MOOD 2011 12

MO

OD

2011 / II

12 MOOD 2011

Moekunst

1. Klaus, Leida 19472. Loik, Saima 19483. Lõhmus-Kaarma, Melanie 19484. Kammal, Õie 19495. Lokk-Sumendu, Leida 19496. Suurkuusk-Vahelaid, Emmi 19497. Kulles, Hilja 19508. Krull, Maria 19509. Hallik, Claire 195010. Kiis-Sepp, Vilma 195011. Kook-Kell, Kaja 195112. Madisson, Leida 195113. Tamsar, Õie 195114. Pundi-Remme, Selma 195115. Kruusi, Hilda 195216. Vilms, Lilli 195217. Jõe, Laine 195218. Edela-Habicht, Lygia 195219. Maranik, Helga 195220. Paltsmar-Kübar, Linda 195221.Kulgver-Truuts, Irene-Linda 195322.Leškin, Elga 195323. Isok, Dagmar 195324. Bulkin-Muravin, Astrid 195325. Arit, Sirje 195426. Tealane-Pajupuu, Veevi 195427. Parmas, Maris 195428. Maisaar, Jutta 195429. Selvet-Aren, Evi 195530. Aasmaa, Ina 195531. Silla, Helga 195532. Õlgus, Linda 195633. Vanderflit, Bella 195634. Kuhi-Preimann, Õie 195635. Loorits-Vare, Oivi 195636. Kask, Silvia 195837. Heapost, Luule 195838. Laisaar-Krik, Saima 195839. Dementjeva, Silvia 195840. Saulus-Tammik, Maimu-Koidula 196041. Polištšuk, Aldonia-Kristina 196042. Mürk, Tiiu 196043. Hmelnitskaja-Leedjärv, Kristel 196044. Klamm-Lepmets, Asta 196245. Kanasaar, Mari 196246. Briedis, Edite 196247. Pukk, Maie 196448. Kalling, Maria 196449. Hollas, Hilja 1964

50. Randküla, Ell-Maaja 196551. Kohk, Heli 196552. Luus, Eve (Sisa) 196653. Raid, Liivi 196654. Akberg, Tiiu-Heidi 196655. Ulas, Aime 196656. Smirnova, Tamara 196657. Teder, Tea 196658. Laos, Virve 196659. Dorch, Anne 196660. Maskulaitiene, Lyda-Mare 196661. Skvortsov, Gennadi 196762. Möhlmann-Kajandu, Krista 196763. Järvila, Piia 196764. Saarepera, Helvi 196865. Sinjukajeva, Larissa 196966. Tätte, Helle-Mari 196967. Aakre, Mari 196968. Mesikäpp, Lembi 197069. Laanemäe, Hille 197070. Vaus, Sirje 197071. Aava-Ruuben, Anne 197072. Beta, Biruta 197073. Stranberg, Anu 197174. Mehilane, Lea 197175. Zivere, Tatjana-Baiba 197176. Veelma, Maija 197177. Tolka, Silvija 197178. Rüütelmaa, Marika 197279. Domingo, Marja 197280. Sillaste, Eha 197281. Vissarionova , Anneli 197282. Kurm, Reet 197383. Paalberg, Liivia-Regiina 197384. Nurm, Laine 197385. Aljas, Esta 197386. Kaarma, Mari 197487. Pedanik, Inna 197488. Tsendsuren, Badamsureni 197489. Kivite, Nora 197490. Ird, Maie 197491. Kõrge, Sirje 197592. Vompa-Vahter, Juta 197593. Mikk, Piret 197594. Vanamölder-Kalvet, Krista 197595. Eelma, Sirje 197596. Priks-Poll, Saima 197597. Piirlaid, Juta 197598. Lamp, Silja 197699. Jakobi-Laansalu, Aino 1976100. Radzina, Maija 1976101. Lukina-Lebedeva, Ilze 1976

102. Raheltshik, Riina 1977103. Kliemane, Vesma 1977104. Gize, Sniedze 1978105. Girin, Leonid 1978106. Lääne, Iia 1978107. Moris, Velta 1978108. Mesikäpp-Tenter, Ivi 1979109. Lill-Unt, Vilve 1979110. Leškin, Liivia 1980111. Kivi, Kalju 1980112. Järg, Zoja 1981113. Noor, Viive 1981114.Apine, Ieva 1981115. Rätsep, Ilme 1982116. Raidma, Mare 1982117. Novakovskaja-Kerge. Natalja 1982118. Laurinja, Inese 1982119. Beita, Olga 1983120. Tüür, Hilja 1983121. Kasesalu, Katrin 1983122. Danieljanc, Arta 1983123. Johanson, Anu 1984124. Bule, Ilze 1984125. Metsis-Kasemaa, Anne 1984126. Hint, Anu 1985127. Valdma, Maire 1985128. Ljutjuk, Jelena 1985129. Pilvet, Thea 1985130. Salum, Tiia 1985131. Vabul, Anneliis 1985132. Mestsisina-Bristak, Larissa 1986133. Nikkolo, Ivo 1986134. Kuresaar-Tamm, Piret 1986135. Panina, Olga 1986136. Armas, Valentina 1987137. Kalnatsa, Elita 1987138. Kisand, Monika 1987139. Orgna, Tiia 1987140. Tsebotar, Natalja 1987141. Õng, Riin 1987142. Danilova, Marina 1988143. Jakovlev, Andrei 1988144. Lauce, Inguna 1988145. Müül, Astri 1988146. Upatniece, Dzintra 1988147. Reinula, Lee 1989148. Tuvikene, Külli 1989149. Sestakovskaja, Margarita 1989150. Vadopalasa, Jolanta 1989151. Vege, Dita 1989152. Haavel, Hiie 1990153. Mõtshärg-Mürk, Anu 1990

154. Lill, Evelin 1990155. Essi, Mirja 1990156. Ojavee, Anu 1990157. Senkane, Antra 1991158. Samarüütel, Anu 1991159. Jaansoo, Tarvo 1991160. Samsone. Elita 1991161. Laudere, Inguna 1992162. Urm, Irena 1992163. Rull, Marve 1992164. Tiitus, Tiina 1992165. Viks, Merike 1992166. Tunnel, Hele 1992167. Siska, Marika 1992168. Võrno, Hannes 1993169. Neimane, Una 1993170. Sprindzuka, Ilze 1993171. Silina, Inara 1993172. Metsma, Ülle 1993173. Avercenko, Liga 1994174. Sootna, Janika 1994175. Jefimova, Margarita 1994176. Medne, Una 1995177. Märjamaa, Sirje 1995178. Paumeri, Andrus 1995179. Kuldma-Raesaar, Katrin 1995180. Põvat, Liivika 1995181. Vingissaar, Anu 1995182. Kutan, Evelyn 1995183. Alev, Aet 1995184. Galvane, Gita 1995185. Mõttus, Marje 1996186. Sirel, Riina 1996187. Kattai, Evelin 1996188. Kööp, Andro 1996189. Urb, Anni 1996190. Aaremäe, Anu 1996191. Ahven, Marit 1997192. Hanson, Eve 1997193. Kivi, Katrin 1997194. Lensment, Anu 1997195. Malk, Kaidi 1997196. Männama, Liina 1997197. Talumees, Tiina 1997198. Tammik, Marju 1997199. Truverk, Iren 1997200. Vahtra, Jaanus 1997201. Joosing, Inessa 1998202. Seppius, Kadri 1998203. Aus, Reet 1998204. Promet, Gea 1999205. Bachmann-Põldroos, Ketlin 1999206. Pavelson, Külli 1999207. Põldroos, Riina 1999208. Simpson, Kati 1999209. Tepp, Ruta 1999210. Aas, Airi 2000

211. Herodes, Kristina 2000212. Lill, Natalia 2000213. Soome, Airika 2000214. Sehovtsova (Danavir), Vassilisa 2000215. Lembra, Irja 2001216. Tinn, Gerly 2001217. Alesmaa, Margit 2002218. Gross-Einasto, Eleri 2002219. Kaljuste, Catlin 2002220. Kull, Kristi 2002221. Luht, Madli 2002222. Seppänen, Hely 2002223. Talu, Agne 2002224. Varkki, Jaana 2002225. Alyaksina, Anna 2003226. Bassova, Marina 2003227. Jalakas, Kristi 2003228. Korovina, Julia 2003229. Nõlvak, Raili 2003230. Jukk, Annika 2004231. Lõhmus, Merle 2004232. Habicht, Maarja 2004 233. Meriste, Mai 2004 234. Siplane, Külli-Kerttu 2004 235. Kivari, Kaire 2004 236. Kuusik, Karolin 2004237. Paju, Kristina 2004 238. Rääbis, Merje 2004239. Järvela, Kadri 2005240. Kannelmäe, Ester 2005

Moedisain BA

241. Kaljuvee, Kätlin 2006242. Kesküla, Kristiina 2006243. Paal, Piret 2006244. Samoson, Britt 2006 245. Seppä, Mikko Antero 2006246. Terasmaa, Jaanika 2006247. Jedomskihh, Ksenja 2007248. Leon, Olga-Lea 2007249. Kolesnik, Mariana 2007250. Melnikova, Maria 2007251. Oborotova, Anna 2007252. Pallav, Helin 2007253. Einama, Eike 2008254. Kaiv, Triin 2008255. Kink, Evely 2008256. Kottise, Kaisa 2008257. Kravtšenko, Ekaterina 2008258. Puppart, Piret 2008259. Randver, Triin 2008260. Tatarinova, Kristina 2008261. Viidalepp, Maria 2008262. Aksjonova, Anna 2009263. Engso, Erkki 2009

264. Kermas Mardo, Merilin 2009265. Sild, Marin 2009266. Haring, Hanna 2010267. Kivihall, Joanna 2010268. Kotkas, Katrin 2010269. Kullerkupp, Triin 2010270. Merisaar, Kaire 2010271. Piirsalu, Marlis Lucila 2010272. Riimak, Maria 2010273. Sarapuu, Sille 2010274. Vagiström, Chris 2010275. Aukust, Karl 2011276. Jõhve, Triinu 2011277. Kaubi, Katarina 2011278. Laumets, Britta 2011279. Mägi, Piret 2011280. Rattik, Olga 2011281. Siim, Maarja 2011282. Tombak, Diana 2011283. Trofimova, Julia 2011

Moedisain MA

284. Ahven, Marit 2002285. Hanson, Eve 2002286. Aus, Reet 2002287. Lensment, Anu 2002 288. Paju, Kristina 2007289. Siplane, Külli-Kertu 2007290. Jahilo, Lilli (SHKS, Norra) 2008291. Ilison, Marit (TKTK) 2008292. Liivamägi, Gerli (TÜ) 2008293. Kuusk, Margit (TKTK) 2010294. Kink, Evely 2010295. Kaiv, Triin 2010296. Kottise, Kaisa 2010297. Vään, Kreete (TTÜ) 2010298. Unt, Johanna (EBS) 2010299. Tatarinova, Kristina 2011300. Kuusk, Kristi (TTÜ) 2011

Avatud Akadeemia moestilistika

1. Poduškina, Anna 20082. Pruks, Inge 20093. Pihlak, Marja-Liisa 20094. Salve, Leana 20105. Nõu, Jaana 20106.Tooming, Liina 20107. Plato, Liis 20118. Toome, Kristi 20119. Tork, Imbi 201110. Virunurm, Katrin 2011

Moeosakonna vilistlased alates aastast 194770 aasta jooksul (1947 – 2011) on moeosakond välja andnud 300 diplomit.

SISUKORD / CONTENTS

MINA & MOOD4 Noored õppejõud vastavadKristi Toome 7 küsimust alustavatele õppejõududele8 Tõeline MoeeluMoetoimetaja Anne Metsise meeleolukas tagasivaade oma õpinguaastatele 12 Unistust järgides Imbi Tork viis oma lapsepõlveunistuse täide EKAs õppides 14 Lennukas LilliKatrin Virunurm kohtus disainer Lilli Jahiloga, et rääkida ettevõtluse alustamisest 18 Kuldnõel – ihaldatuim tunnustus Annamaria Pupart

LAINEHARJAL20 Vettehüpe & karastumineKaasahaarav pihtimus Moenäituse katsumuslikust korraldusest. Kirjutab Anu Raat 26 Moeosakonna salongiõhtud Moeosaonna teemaõhtuid vahendab Linda Aasaru 30 Reet Aus „Terve mõistusega inimene“Käesoleva ajakirja endise peatoimetaja Reet Ausi suhtest moodi ja teatrisse läbi Kairiin Ruuveni sule 36 MOESEERIA

KULDAVÄÄRT 50 Ruumipuudus & MeestebuumKunagise tekstiili- ja moekateedri juhataja Maasike Maasiku enam kui kümme aastat tagasi kirjapandud märkmed ja ennustused54 Piret Puppart – pärimuse jälgedes Maria Viidalepp räägib moedisaineriga tema vastselt ilmunud raamatust 58 HULA & LOLAInnustav ja hariv lugu eelkõige moeeriala esmakursuslastele. Muinasjuttu HULAst vestab Birgit Hallist64 Kes riha ei tunne, sii riisu ei mõista ehk Piret Mägi tarkuseterad tulevasele ERKI Moeshow peakorraldajale Tarkuseterad sõelus välja Maria Viidalepp

ME & MY FASHIONYoung lecturers answer

Kristi Toome’s 7 questions to „budding professors“The real fashion life

An amusing retrospective of the study years of fashion editor Anne Metsis

Following a dreamImbi Tork has fulfilled her childhood dream at the EAA

Lively Lilli JahiloKatrin Virunurm met designer Lilli Jahilo to talk business about

becoming an entrepreneurThe Golden Needle – the ultimate acknowledgement

Annamaria Pupart

ATOP THE WAVEPlunge & Survive

An engaging confession about the ordeals of organising a fashion exhibition. Written by Anu Raat

Salon evenings of the Fashion DepartmentLinda Aasaru gives an overview of the fashion-flooded events

Reet Aus ‑ „A person with a common sense“Reet Aus, former editor-in-chief of MOOD magazine reveals her

relationship with fashion and theatre to Kairiin Ruuvenfashion photo series

GOLDEN WORDSLack of space & boom of men

Maasike Maasik, former Head of Department of Textile and Fashion opens her notes and predictions written

down more than a decade agoPiret Puppart‑ tracing traditions

Maria Viidalepp has an interview with the fashion desinger about her freshly published book

Hula & LolaInspirational and educational fairytale cooked up especially for the

fashion freshmen! The storyteller is Birgit HallistA poor tradesman always blames his tools, sound advice to future organisers of the erki fashion show from piret mägi

Bits and pieces of wisdom were picked up by Maria Viidalepp

See oli 70 aasta eest,mil esimesed üliõpilased kostüümikunstnik Natalie Mei juhendamisel moeõpingutega alustasid (1940), pannes sellega aluse professionaalsele moeharidusele Eestis. Esimene Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna album MOOD koostati aastal 1946, ent lubamatu valge-must-sini-punase värvikombinatsiooni kasutuse tõttu tudengite moejoonistes see paraku trükipresside alla ei jõudnudki.

Loosung „vormilt rahvuslik ja sisult sotsialistlik“ kehtis veel kuni 1960ndate aastateni, mistõttu jõudis oma ajakirjast unistada mitu põlve moekunstnikke. Oma-ajakirja-jonn viidi aga vormilt nahaalses ja sisult huligaanses lahenduses täies mahus ellu alles 50 aastat hiljem moeosakonna üliõpilaste poolt Reet Ausiga eesotsas.

Hoiad käes ametlikult teist moeosakonnas välja antud ajakirja, millega tähistame EKA moeosakonna 70. juubelit. Oma kogemusi, muljeid ja nõuandeid jagavad ning nii enda kui moeosakonna juubeliaasta tegemistest räägivad kevadsemestril Avatud Akadeemia moemeedia kursusel osalenud moestilistika ja päevase õppe moedisaini eriala tudengid. Vilistlase ja endise moeosakonna õppejõu Anne Metsise meeleolukad meenutused artiklis „Tõeline moeelu“ toovad paljudes kindlasti esile nii mõnegi naeruturtsatuse. Kuldaväärt materjalina avaldame ka endise tekstiili- ja moekateedri juhataja Maasike Maasiku 10 aasta tagused mälestused koos fotomaterjaliga. Erilises täispikas moeseerias paljastub aga moeeriala mitmepalgelisus.

Moeosakonna juubeliaasta tähistamine jätkub eesseisval sügissemestril dotsent Anu Ojavee korraldatavate salongiõhtute ning koostatava kataloogiga osakonna ajaloost. Seniks aga häid lugemiselamusi!

It was 70 years ago,

when the first students began their fashion studies under the supervision of costume designer Natalie Mei (1940) thus laying

the foundation for professional fashion education in Estonia. The first fashion magazine of the Fashion Department - MOOD - was

put together already in 1946, however, the first edition never reached the printing press due to the tabooed nature of the

white-black-blue-red colour combination in students‘ fashion drawings. The slogan - „national in form, socialist in content” -

was well in force in the 1960s, which is why several generations of fashion designers were left to merely dream of their own

magazine. „Our own magazine“ was, however, pushed through in full size and scope - „flagrant in form, blatant in content“ – 50 years later by the 4th year fashion students with Reet Aus being

the leading „hooligan“. The current „Mood“ is therefore officially the second magazine issued by the Fashion Department. With

this long-awaited event we celebrate the 70th anniversary of the Department of Fashion Design.

In this issue we share the experience and impressions of the students of Fashion Design and Fashion Stylistics of Open

Academy, who also give an insight into the organising of the anniversary events of the Fashion Department. Anne Metsis, the

former student and lecturer of the Fashion Department makes us chuckle more than once with her amusing reminiscences

in her article „The real fashion life“. We will also reveal the invaluable memories of Maasike Maasik, the former Head of

Department of Textile and Fashion written down and caught on camera a decade ago. The special full-length photo series will

unfold the many faces of fashion design to express the versatility of this field.

The celebration of the anniversary of the Fashion Department continues this autumn term with the anniversary catalogue and

salon evenings organised by the Associate Professor Anu Ojavee. In the meantime, we wish you a great reading experience!

täname: eesti kunstiakadeemia moedisaini osakondavatud akadeemia moestilistika erialaosakonnajuhataja professor vilve unt ja dotsent anu ojaveeeesti kultuurkapital

TOIMETUS / EDITORIAL TEAM

2011 MOODEesti Kunstiakadeemia moeosakonna ajakiri

Peatoimetaja / Editor-In-Chief: Maria Viidalepp maria.viidalepp@artun.ee

Kujundaja / Design & layout editor: Eike Einama eike.einama@artun.ee

Fotograaf / Photographer: Marin Sildmarinsild.photo@gmail.com

Korrektuur / Language editor: Mari-Liis Helvikmariliishelvik@gmail.comInglisekeelsed tõlked / Translations into English:

Johanna Unt johannaunt@hotmail.com

Trükikoda / Printing house: AS PAJO www.pajoprint.ee

Tagakaane illustratsioon: Back cover illustration:Maarja siim 2011

Esikaane illustratsioon: Front cover illustration: Triinu jõhve 2011

täname: eesti kunstiakadeemia moedisaini osakondavatud akadeemia moestilistika erialaosakonnajuhataja professor vilve unt ja dotsent anu ojaveeeesti kultuurkapital

12 MOOD 2011NOORED ÕPPEJÕUD VASTAVAD

MIdA PEAd VääRTUSLIKUIMAKS, MIS EKAs õPPIdES SAId?

KES OLI INSPIREERIVAIM õPPEJõUd JA MIS INSPIREERIS?

KUI PALJU ON SINU ELU EKAs õPITU MõJUTANUd?

MIS AJENdAS SINd õPPEJõUNA TööTAMA?

MIKS ANNAd JUST SEdA AINET?

MIS SULLE õPETAMISE/JUHENdAMISE JUURES MEELdIb?

KAS KAVATSEd õPPEJõUNA JäTKATA?

Tanel Veenre / Ehtestilistika Lilli Jahilo / Pidulik rõivastus, Kaunistusvõtted

Mõttekaaslased.

Kuigi olen veidi tegelenud ka moega ja sellest kirjutamisega, on siiski minu erialaline taust ehtekunst. Kindlasti Kadri Mälk ja tema absoluudijanu.

Minu jaoks tähendab õppimine eelkõige inimeste jälgimist. Ja seda oli EKAs haruldaselt hea teha – milline isiksuste galerii!

Ma olen lootusetult uudishimulik, eriti, mis puudutab teist inimest. Suhtlus noore tärkava andega hoiab virgena, tundlikuna, mõtlikuna.

Mind huvitab ehe tema kõigis avaldumisvormides.

Vt 4. vastus.

Raudselt!

Oma erialasse suhtutakse suure pühendumuse ja kirega. EKAs on õppejõudude ja üliõpilaste vahel väga tihe side, kõik on nagu üks suur perekond. Kaasmõtlejate innustavas seltskonnas ning koostööd tehes on kõik võimalik!

Nautisin kõigi õppejõudude tunde, kes suhtusid oma valdkonda pühendumusega ning tulid tundi ettevalmistatult. Katsun nüüd ka ise sama joont hoida.

Palju! Olen hetkel läbi elu keerdkäikude üsna tihedalt EKAga seotud.

Kui tehti ettepanek tunde tulla andma, võtsin mõtlemiseks aega. Erialased väljakutsed mulle aga meeldivad ja kui kas või üks inimene sellest targemaks saab, on ka hästi!

Autorikollektsioonide loomise ja tikanditega tegelen ka oma ateljees, mistõttu on see kõik minu jaoks tihedalt seotud ja oluline valdkond.

Üliõpilastega suhtlemine, nende värske energia ning enda professionaalsete oskuste arendamine.

Seniks kuni on huvi, vajadust ja võimalusi – kindlasti.

Foto

: era

kogu

KüSI

S: K

RIST

I TO

OM

E, A

A M

OES

TILI

STIK

A IV

Foto

: Gab

riel

a Li

ivam

ägi

Marit Ahven / HULA projekt, Filmi- ja Telestilistika, Reklaamistilistika

Ester Kannelmäe / StilistikaKarolin Kuusik / Muusikastiilid, Bändistilistka

Väärtuslik oli kogu EKAs veedetud aeg ja omandatud teadmised. Lahedadkursusekaaslased muutsid igapäevase õppimisrutiini põnevaks seikluseks.

Eriliselt meeldejäävad olid David Vseviovi ajalooloengud, andes elule teistsuguse vaatenurga. Liivia Leškini moejoonistuse nipid on aga tänaseni jäänud minu illustratsioonide käekirja mõjutama.

Kirglik unistus loominguga tegeleda sai tõelisuseks ilmselt just tänu EKAle ja sealt omandatud kogemusele. Eriti kasulikud olid magistriõpingud, võimaldades omandada vajalikke professionaalseid teadmisi.

Elu ise.

HULA eriala projekti juhendamine on väga südamelähedane, kuna olin ka iseüks HULA loojatest. Stilistikat õpetan lootuses, et ehk annab minu 15 aastase kogemuse jagamine tulevastele stilistidele sellest ametist parema arusaamise.

Õpilaste erilised innovaatilised ideed ja nende võime iga projektiga arenedaning leida endas uusi dimensioone. Iga läbiviidud aine on kui vaade tulevikku, millegi uue avastus ja loomine.

Mõne aine juhendajana olen kirjas ka järgmisel õppeaastal.

Ennekõike inspireeris mind EKAs õppimise kogemus kui selline, mis jätkub ka nüüd, sest inimesed, kellega EKA päevil tutvusin, on minu elus siiani ja nende areng ja tegemised mõjutavad ka mind.

Minu õpingute ajal sai stilistikat õppida vaid praktiseerijaid assisteerides. Minu jaoks on oluline, et tudengid mõistaksid, et tegemist pole valdkonnaga, kus lihtsalt pannakse inimesi ilusasti riidesse – pinna all on lugu taustsüsteemidest, sihtgruppidest jne.

Juhendamise juures tajun jätkuvalt, et ma pole vaid andja rollis. Tänapäeva maailmas on meeletul hulgal infoallikaid ning kõigiga on ühel inimesel lausvõimatu kursis olla. Seega saan ka tudengitelt olulist infot.

Kõige väärtuslikumaks pean suhtlemist üliõpilastega teistelt erialadelt.

Kõige inspireerivam oli tarbekunsti ajaloo õppejõud Inge Teder, kes andis oma loengut kirglikult, nakatades sellega oma üliõpilasi.

Ikka on, EKA haridus on mitmekülgne ja minu tänane töö samuti, seega “põhja” sai koolis kätte.

Tehti pakkumine ja pakutav aine on südamelähedane ning soov on nakatada kedagi samamoodi, kui Inge Teder mind omal ajal nakatas.

Vaata eelmist vastust.

Ise saab uut infot otsides targemaks, samuti on diskussioonid üliõpilastega huvitavad.

Jah.

Talent kui selline määrab vähe – edukas olemine tuleneb võimest-tahtest end jätkuvalt arendada, teistelt õppida, ambitsioonikusest, enesekindlusest, suhtlusoskusest, võrgustike loomisest jne.

Jah.

Vt 4. vastus.

Foto

: Gab

riel

a Li

ivam

ägi

Foto

: Mar

in S

ild

Foto

: Lau

ra K

alla

svee

Foto

: Lau

ra K

alla

svee

Vt 2. vastus.

12 MOOD 2011

Kätlin Kaljuvee / MoejoonistusMarit Ilison / Eksperimenteerimine vormidega, Lõikeõpetus ja tehnoloogia

NOORED ÕPPEJÕUD VASTAVAD

MIdA PEAd VääRTUSLIKUIMAKS, MIS EKAs õPPIdES SAId?

KES OLI INSPIREERIVAIM õPPEJõUd JA MIS INSPIREERIS?

KUI PALJU ON SINU ELU EKAs õPITU MõJUTANUd?

MIS AJENdAS SINd õPPEJõUNA TööTAMA?

MIKS ANNAd JUST SEdA AINET?

MIS SULLE õPETAMISE/JUHENdAMISE JUURES MEELdIb?

KAS KAVATSEd õPPEJõUNA JäTKATA?

Parimad sõbrad. Baasteadmised ja entusiasm, et jätkata seda, mida olen alati tahtnud teha.

Ma ei taha kedagi eriliselt esile tuua, kuna iga õppejõud oli just omamoodi inspireeriv ja kõik absoluutselt võrreldamatult erinevad ja omapärased isiksused.

Huvitav on see, et EKAs õpitu olulisus on minuni jõudnud just nüüd, paljud aastad hiljem. Nüüd on avanenud kogu ülikooli ajal õpitu mõistatus.

Ilmselt soov oma teadmisi jagada ja ka ise õpetades õppida.

Ma olen EKAs õpetanud moejoonistamist ja eks vist seepärast, et ma seda ise kõige rohkem armastan.

Meeldib jälgida protsessi ja tulemust ning sealt ka ise õppida.

Jah, kindlasti.

Lähedased ja alati inspireerivad sõbrad.

Anu Samarüütel, tema enda olemus ja drapeerimisel põhinev lähenemine disainimisele. Tegime paari päevaga lenneldes kollektsiooni, mida ainult pliiatsi ja valge paberiga poleks kunagi luua suutnud.

Tänu EKAle avanes mul võimalus õppida Taani Disainikoolis ja praktiseerida Antwerpeni moestuudiotes – need kogemused on minu jaoks olnud ülimalt olulised ja vundament senisele ning tulevasele elule.

Meil pööratakse väga vähe tähelepanu projektide ideelisele sisule – tahaksin kontseptuaalsele lähenemisele rohkem tähelepanu tõmmata. Tudengid peaksid mõtlema lihtsalt, efektselt ja sisukalt.

Soovisin ühendada kontseptsiooni ja vormi loomise. Vormiülesande kursusel loob iga tudeng isiklikust lähtepunktist ja uurimusele tuginedes kontseptsiooni ning väljendab seda eksperimentaalse seeliku (kui rõivaobjekti) vormis.

Saan tudengitega kohtudes tohutu energialaengu, sest on väga põnev teiste maailmadesse sisse piiluda. See on totaalne ajurünnak ja kõik varasemad teadmised peavad igal hetkel valmis olema letti tulema.

Jah, ikka tahaksin.

Foto

: Riin

a Va

rol

Foto

: Jim

my

Tour

oute

Maria Viidalepp / MoemeediaEike Einama / Moejoonistus, Moegraafika, Adobe InDesign, Portfoolio

Väärtustan EKAs omandatud kriitika vastuvõtmise ning sellesse positiivselt suhtumise oskust ning samuti ka haruldast sõpruskonda, mille koolist kaasa sain.

Kunstiajaloo ja -teooria õppejõud inspireerisid oma väärikuse, huumorisoone ning armastusega eriala vastu. Vahva oli see, et enamik õppejõude olid ise väga põnevad isiksused ning tegijad kunstnikud, mis seadis sihi iseenesest kõrgele.

Õpitu kohapealt on kõige olulisem suurenenud teadlikkus oma töö väärtustamise ning korrektse esitluse vajalikkuse osas.

Moemeedia loengut andma ajendas mind tühimik, mis senini moeõpingute programmis haigutas ning soov omandatud kogemusi jagada.

Kirjalik eneseväljendus on suur pluss – see sunnib selgelt mõtlema.

Üks kordaläinud loeng annab energialaengu mitmeks päevaks! Juhendamine annab ka suurepärase võimaluse õppida tundma tulevasi kolleege-konkurente ning võimalikke tiimikaaslasi.

Vahepeatustena ikka – soovin õpetada omandatud kogemustest lähtuvalt.

Jaana Varkki / Tööstuslik rõivakollektsioon, Moekaubandus: Stiilinõustamine

EKA andis mulle võimaluse õppida oma unistuste eriala.

Erialaõppejõududest tooksin välja Marve Rulli, kelle tööstusliku rõivakollektsiooni tunnid olid alati praktilised ja õpetlikud. Ja kindlasti ka Margarita Teeääre, kelle valvsa silma all valmisid esimesed enda disainitud rõivad.

Tänu EKAle sain tuule tiibadesse.

Uue kogemuse saamine.

Põhjus ilmselt ikka selles, et olen antud vallas pikaaegse töökogemusega.

See, et tundi on tulnud asjalikud inimesed.

Ilmselt küll.

Teadmised, kogemused, huvi otsida lahendusi ja unistada leidmata lahendustest. Kõige krooniks kallid sõbrad ja mõttekaaslased.

Õppimise ajal inspireerisid mind enamasti õppejõud, kes väga palju kiitsid. Nüüd aga mõistan, et tööd innustasid tegema eriti just need õppejõud, kes laitsid. Täna nimetan seda muidugi õiglaselt kriitikaks.

Palju... Kuidas ja milles mõõta, et lühidalt selleks ettenähtud lahtrisse vastus mahutada, ei tea.

Pakkumine tuli mulle üllatusena, kuigi sain kohe aru, et nii ju pidigi minema ja kuidas ma selle peale varem ise ei tulnud.

Mulle meeldib joonistada ja see hakkab aina enam meeldima, kui seda juurde õpid ja kätt harjutad – see äratundmine ei pruugi tulla esimesel kursusel.

Olen loomult vahetu ja siiras, juhendamisel saab seda olla 100 protsenti. Meeldib leida mõtte- ja stiilikaaslasi ning julgustada nägema oma töödes kunsti ja mitte vaenlast.

Kindlasti!

Foto

: Ren

ee S

uurk

aev

Foto

: Mar

in S

ild

Foto

: Jim

my

Tour

oute

Foto

: Mar

in S

ild

TEKST: ANNe MeTSiS, MoeToiMeTAJAeRKi 1979–1984 üLiõPiLANe, 1986–1990 JA 1995–2009 õPPeJõuDFOTOD: eRAKoGuTõELINE MOEELU

Moeüliõpilaste elu öösel... ... ja päeval

Section: Retro Title: The real fashion life Text by: Anne Metsis, fashion editorPhotos: private collection

Fashion editor Anne Metsis, the alumna (1979-1984) and former lecturer (1995-2009) of EAA describes humorously in her retrospective article the student life in Fashion Department at the beginning of the 1980s.

Anne: „There were no computers on lecturers‘ tables and often they did not even have their own tables. There was a tiny room for the office – the professors were sitting there, crammed into a small couch, holding meetings and killing time before the lectures. Behind the door we could often hear outbursts of laughter, which belonged to Mari Aakre, the youngest and most impulsive of the lecturers. The ladies in advanced years maintained a more modest tone. Therefore, we never knew, whether they were talking about the latest Parisian fashion, about their grandchildren or pie recipes. We spent our days in the front room at our individual tables with drawers. The rows of tables were arranged according to study years. We had a perfect overview of how many times a day the long-haired Hilja opened her handbag, took out a mirror with a handle and repainted her voluptuous lips. This happened quite often, that is why I remember it so well. We also had sufficient information about the boyfriends of senior year students, as they had to march through the entire hall to the corresponding desks.

The keywords of the exam sessions were lack of time, lack of sleep and togetherness. Usually friends came to help, for example, boys from TPI , to whom ERKI and its girls had a special appeal. It was they who climbed up to hang stuff and who spun foam rubber around the wire architectonic dummies. The assessment committee of the Department consisted of both fashion and textile professors and lecturers; the students neither participated in the process nor presented their work.

Parties formed an essential part of the academic life as the fashion weeks do of the fashion world. Before exams, after exams and in the meantime. The popularity of the Fashion Department was well illustrated by the fact that the male lecturers were always present as considerable dance partners. There was a war veteran among them, the lecturer of the History of the Communist Party, who had a foot prosthesis.

Although the Fashion Department was the proud owner of a single black and white book on history of Vogue and the street image outside the school windows seemed grey and bleak, we were still cherished in our art temple and marinated in our own fashion juice. The real life was not in the wriggling world of the 80s trend colours reflected in piles of Linea Italiana, L‘Officieli and Vogue, which could be found in the cupboards of the fashion designers of Tallinn Fashion House and which we borrowed from time to time. After the graduation party a horrible feeling crept under the skin – now it is the time for the real life to begin.

The life of fashion students at night.. ... and at the daytime

8 MOOD 2011 / RETRO

Ei saa öelda, et mul juba lapsepõlves oleks olnud kindel soov moekunstnikuks saada. Mingis õrnas eas tekkis küll ääretu moehuvi, mis maailmaavastamise vanuses vist kõigiga juhtub. Võib-olla mitte nii raskel kujul nendega, kes hiljem moodi elukutseks ei vali. Kopeerisin paberist nukke ja õmblesin pärisriideid otse moeajakirjast, milleks oli muidugi Siluett (Tallinna Moemaja ajakiri - toim). Selle lehekülgedelt vaatas vastu täiskasvanute maailm, tõeline elu. Unistamata moekunstniku või mannekeeni tulevikust soovisin endale just sellist elu! Hiljem, kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel, hiilis mood kuidagi iseeneset ligi ja algaski s e l l i n e elu. Aga elu aastal 1979 oli hoopis teistsugune kui praegu, kuigi mood oli peaaegu et samasugune.

MOEKATEEdERMeid oli mitmeid aastakäike väga väikesi kursusi, kaks eestlast pluss üks-kaks muulast: lätlane, moldaavlane, ukrainlane. Niisiis mina, Anu ja lätlanna Ilze. Blond, brünett ja satään. Kummaline, kuid ka meist eespool kehtis sama värvikood, justkui oleks vastuvõtukomisjon selle järgi otsustanud: blond Zoja, tumedam Viive ja pruunikas Ieva neljandal; blond Ilme, brünett Mare, satäänid Inessa ja Natalja kolmandal; blond Katrin, kastanpunane Hilja ja satäänid Arta ja Olja teisel. Ja nii viienda kursuseni välja – blond Kalju Kivi ja brünett Liivia Leškin! Seda loetelu võiks võtta mitte niivõrd moekunstnike juuksevärvi, vaid meie positsioneeringu määramiseks aastakäikude jadas.Kuigi muulased elasid oma seltsi- ja eraelu, ei takista see meid oma kursusekaaslastega siiani lähedased olemast. Kool liitis viie pika aasta jooksul inimesed ühte, sest kogu elu kulges kooliskäimise tähe all. Ei mingeid töökohti ega projekte õppetöö kõrvalt. Kuidas sa nii kaua said ühte projekti teha

– just nii küsis mu noorem põlvkond ühel päeval, kui talle jõudis kohale, et töötasin enne sisseastumist mitu aastat EKE Projektis. See oli mu esimene armas töökoht, praeguse Swedpanga Liivalaia peakontori majas, kus oli ainus üks soov – pääseda minema ERKIsse! Moodi oli ka siis suur konkurss, ühel aastal jäi mul sissesaamisest ainult pool punkti puudu ning tasulisi kohti ei olnud olemas. Võib ette kujutada, milline eufooria siis lõpuks esimestel koolipäevadel valitses. Seda raputasid vaid külmavärinad, sest harilikust madalam temperatuur oli moeosakonna otsaseina-ruumides tavaline,

„Kõik oli nagu päris, Soome televisoonist ja glamuurist kantud, kirjutuslaudadest ehitatud poodiumi, kummist basseini, trikoovooru ja Lääne Kaluri varieteest laenatud õhtukleitidega.“

kuni pakettakende ajastu saabumiseni. Muus osas oli õhkkond see-eest soe ja hoidev. Õppejõud ja abipersonal kuulusid keskealiste põlvkonda ja olid pealinna sattunud noortele mõtteliselt ka vanemate eest. Kateedrijuhtaja abi Ruth Klement aitas kinnast kududa ja teadis täpselt, kust kapist midagi leida, ta pidas arvet kõigi moekate elu- ja töökoha, sündinud laste ja isegi nende nimede kohta ka pärast kooliaja lõppu. Selleks oli Ruthil jooneline kaustik. Õppejõudude laual ei olnud siis arvuteid ja neil ei olnud enamasti oma laudagi. Kontoriruumiks oli pisike tuba 214. ja 216. ruumi vahel. Seal nad istusid trobikonnas pisikesel diivanil koosolekuid pidades ja enne tundi. Moeeriala kuulus tekstiilikateedri koosseisu, 1990. aastal saabus iseseisvumine, sama väärikalt ja vaoshoitult kui Eesti lahkulöömine Nõukogude Liidust.

„Moeosakonna populaarsuse näitajaks oli see, et maja meesõppejõud olid kohal ja tantsupartneritena arvestatavad. Nende hulgas ka sõjaveteranist jalaproteesiga parteiajaloo õppejõud.“

„Mod

ellim

ine”

Lev

a A

lpin

e di

plom

itöö

jaok

s 198

2. a

asta

l

... and at the daytime

„Mod

ellin

g” f

or L

eva

Alpi

ne´s

thes

is in

198

2

RETRO / MOOD 2011 9

12 MOOD 2011

Moeosakonna rahvas kogunes loengute vaheajal tagumisse ruumi, mis 90ndatel oli õppejõudude ruum, tookord aga pruuni kattega juurdelõikuslauaga õmblusklass. Ukse vahelt kostis sageli Mari Aakre naerurõkatusi, sest ta oli kõige noorem ja impulsiivsem õppejõud, soliidses eas daamid hoidsid tasasemat tooni. Nii me ei saanudki teada, kas oli juttu viimasest Pariisi moest, lastelastest või koogiretseptidest. Meie päev möödus eesruumis oma sahtlitega kirjutuslaudade taga. Neist laudadest ja sahtlitest sai paar aastakümmet hiljem ilus helesinine unistus möödanikust, sest pidevate ruumi avaramaks muutmise otsingutega kadus selline nähtus nagu üliõpilase oma laud,

sootuks. Laudaderead kulgesid tagant ettepoole kursuste järjekorras. Oli hea ülevaade, mitu korda päeva jooksul pikajuukseline Hilja käekotist varrega peegli välja otsis ja oma meelad huuled üle maalis. Seda juhtus tihti, seepärast ongi meelde jäänud. Ka vanemate kursuste boyfriend´idest oli selge pilt, sest nad pidid marssima läbi ruumi vastava laua juurde.

SESSIdSessinädalatel elati enamus aega koolimajas. Arhitektidel olid selleks puhuks isegi madratsid klassiruumis. Ajapuudus, magamatus ja ühtekuuluvus olid sessi tunnussõnad. Vähemalt Lomonossovi (praegune Gonsiori) tänaval asuva mätta otsast vaadates oli ERKI hindamine kõige tähtsam sündmus linnas. Tuttavatele sai telefonikõne võetud ja appi kutsutud – no kuidas ei saa!? Üksi tõesti ei jõudnud. Ühele ajahetkele kogunes väga palju asju,

mille pärast praegune tudeng ei stressa või lülitab Power Pointi sisse: akvarellide, joonistuste ja kompade äärte otseks lõikamine ja tugevale alusele kleepimine, pasporteerimine ja selleks paberite toonitamine, väikestest kavanditest voldikute valmistamine, tööde seinale paigutamine ja parima paigutuse testimine, ronimine, riputamine, naelutamine – elegantsel kujundusel oli hindamise juures väga tähtis osa. Hea tahtmise juures oleks saanud ehk paremini planeerida, kuid oma elu tahtis ju ka elamist, nii jäi palju viimase õhtu peale. Siis tulid sõbrad appi, näiteks TPI poisid, kelle jaoks ERKI maja ja tüdrukud omasid külgetõmmet. Nemad ronisid lae alla riputama ja keerutasid traadist arhitektoonikanuku ümber vahtkummi, siis, kui veel pulka ja pingpongipalli ei kasutatud. Vastu hindamishommikut möödusid tunnid laua peal magades. Kuna kateedrile pahupidi silmadega üliõpilased ei meeldinud, hakati nõudma, et tööd oleks juba õhtul väljas. Kuid nii väsinud, kui me

„Ukse vahelt kostis sageli Mari Aakre naerurõkatusi, sest ta oli kõige noorem ja impulsiivsem õppejõud, soliidses eas daamid hoidsid tasasemat tooni.“

10 MOOD 2011 / RETRO

Kohtumised teiste kõrgkoolide üliõpilastega Meeting the students from other universities

ka polnud, ruum oli hindamise hommikuks tipptopp korras, põrand pühitud ja lauad vatmanipoognatega kaetud. Ülemaja hindamiskomisjon võis tulla ja see oli ka auväärne seltskond: erialade juhatajad ja rektor vaatasid kõik osakonnad oma silmaga üle. Kateedri hindamiskomisjonis osalesid kõik moe- ja tekstiiliosakonna õppejõud, üliõpilased hindamise juures ei viibinud ja oma tööst rääkima ei pidanud.Kuna olime alati nii tublid, võis mõnest kolmest kujuneda suur isiklik tragöödia. Nii juhtus vaid üks kord, maalitud rätikutega, mida juhendas külalisõppejõud. Ehk taheti hoopis temale koht kätte näidata?

oli punase pearätiga tüdruk,” oli ta ühes tunnis maininud ja see oli väga julge väljaütlemine. Sellepärast oli ta meile sümpaatne, vaatamata punasele jurale, mida tuli eksamiks pähe ajada.

ÜKS KOOLIPäEVKui joonistamise tund algab hommikul kell 8.15, siis pole sellest mingit kasu. Sama käib kunstiajaloo kohta ja sellest oli hiljem tuline kahju. Kuid unevaegus vaevas noort inimest igal ajal. 20. sajandi moeajalugu loeti meile trepimademel asuvas pisikeses „konkus”, kus hoiti ka kateedri arhiivi. Istusime ühe huvitavaima aine tunnis, kaks kursuslast koos teispool lauda jutustava õppejõuga ja ikka vajus silm looja. Moekümnendite puzzle-tükid panin enda jaoks kokku alles hulk aega hiljem, siis kui piirid avanesid. Vabandust, ma ei ütle midagi halba õpetamise kohta, kõik andsid endast parima neis tingimustes, mis meil olid. Aga oli üksainumas

1979. aasta moe- ja tekstiilieriala rebased enne ristimist (vasakult kellaosuti suunas): Anu Põld (Johanson), Ene Riso, Ilze Bule, Merike Roodla, Heli Kelt (Saarnak), Anne Kasemaa (Metsis)

Seda kolme aitas Saima Loik talvevaheajal parandada, üliõpilase kõrval rätiraami kohal kummargil. Kavandil olid pintsliga vabalt visatud värvipritsmed, neid püüdis klassikalise käekirjaga õppejõud kuidagigi süstematiseerida. See rätt tuli lõpuks päris kena ja hinne samuti.

PEOdPeod kuulusid koolielu juurde sama kindlalt nagu fashionweek´id moemaailma. Enne sessi, pärast sessi ja vahepeal. Sügis algas rebaste ristimise pidudega. Traditsiooni järgi toimusid need moekateedris kadripäeva paiku, omaaegse kateedrijuhataja Natalie Mei sünnipäeva auks. Arhitektide ristimistest liikus kõlakaid, et pidi millestki kitsast läbi roomama ja valati mingi õudusega üle. Valmistusime esmakursuslastena ka millekski selliseks, vannimütsid peas ja vanad riided seljas. Meiega midagi jubedat ei juhtunud, moekad on ju peenetundelised! Üks teada-

must-valgete piltidega raamat Vogue´i ajaloost, reaalse eluga mittesuhestuvad isikud ja kirjeldused ning trööstitu hall tänavapilt kunstiinstituudi akende all, üle tee Teenindusmajast, kus õmmeldi individuaaltellijatele ränkraskest drapist kandilisi mantleid.

Siiski olime viis aastat oma kunstitemplis hoitud ja marineerisime omas moemahlas. Sest tegelik elu ei olnud ju ka see Tallinna Moemaja kunstnike toa kapis peituv Linea Italiana, L`Officieli ja Vogue´i 80ndate signaalvärvides väänlev maailm, mida sai vahel koju vaatamiseks laenata. Pärast lõpupidu torkas rinda kohutav teadmine – nüüd algabki päris elu.

Siiski olen oma m o e e l u l e siiani truuks jäänud ja ime küll, see inspireerib mind jätkuvalt. Praegu on veel ka see tore asi, et on võimalus ignoreerida seda, mis ei inspireeri. Nii moes kui ka elus.

The fashion and textile freshmen of 1979 before the „knighting“: (from left clockwise) Anu Põld (Johanson), Ene Riso, Ilze Bule, Merike Roodla, Heli Kelt (Saarnak), Anne Kasemaa (Metsis)

tuntud punapäine tekstiilieriala tüdruk käskis küll seinale joonistada teatud meesterahva organi, aga kuidagi neelasime selle „alanduse” alla. Järgmiste aastate ristimispeod kujunesid temaatilisteks kostüümipidudeks, kuhu kutsuti külalisteks kõik ülemaja õppejõud. Neljas kursus mõtles teema välja, oli tulnukate ja Toulouse Lautrecí stiilis pidu ning missivalimised, mida viis läbi meie kursus. Kõik oli nagu päris, Soome televisoonist ja glamuurist kantud, kirjutuslaudadest ehitatud poodiumi, kummist basseini, trikoovooru ja Lääne Kaluri varieteest laenatud õhtukleitidega. Moeosakonna populaarsuse näitajaks oli see, et maja meesõppejõud olid kohal ja tantsupartneritena arvestatavad. Nende hulgas ka sõjaveteranist, jalaproteesiga parteiajaloo õppejõud. Tema loengus saime teada, et Nõukogude Liidus ei eksisteeri mingit moodi. „Kõige moodsam tüdruk Stalini-nimelise traktoritehase hoovil

RETRO / MOOD 2011 11

Oma unistusi tasub teoks teha, isegi kui optimaalseim aeg on möödas. Ideaalis oleksin ehk tõesti tahtnud moestilistikani märksa varem jõuda, ent kunagi ei tea, millal on millekski õigeim aeg ning tihti veeretab elu ise ette sobival hetkel järjekordsed väljakutsed.

Mina võtsin väljakutse vastu ning järgides oma lapsepõlveunistust, astusin neli aastat tagasi Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia moestilistika erialale (tollal tekstiili-, moe- ja nahakunsti erialale). Eelnevalt olin lõpetanud Tartu Ülikooli orgaanilise- ja tekstiilikeemia eriala ning õppinud moodi ja moega seonduvaid erialasid nii Tartus, Hollandis, Rootsis kui Inglismaal. Pärast pikka võõrsilolekut Eestisse tagasi tulles tundsin erinevates õmblusettevõtetes töötades aga üha enam vajadust

UNISTUST JÄRgIDES

that time were, however, limited. When I finally discovered this opportunity, I decided to give it a try, so that I would not have to regret it later. “ She admits: “These four years have given me sleepless nights, a lot of nerve-wrecking moments, giving up family events, travelling, concerts, theatre etc. On the other hand, it has given me a fair amount of creativity, the joy of doing something by hand, the feeling of success, when something has been completed, self-transcendence, lots of knowledge and skills – experience, meeting a number of interesting people, self-confidence and belief in achieving something, discovering one‘s hidden or hiding talents. I truly recommend fulfilling your dreams, even if the right time has passed. On the other hand, we never know, when the right time is, because life tends to have its unexpected twists and turns.”

loomingulisema tegevuse järele. Vastselt EKA juurde loodud Avatud Akadeemia avas mulle selleks ukse.Ma ei salga, et need neli aastat nõudsid parajal määral pingutust ja tahet, et karmi koolilapseeluga pere kõrvalt toime tulla – unetud

ööd, kõvasti närveerimist, hulgaliselt stressi, loobumisi nii pereüritustest, reisidest, kontsertidest, teatrietendustest ja muustki. Samas oli mul kõikidel nendel aastatel võimalus tegeleda asjadega, millega mul varem pole kokkupuudet olnud. Näiteks

Section: ExperienceTitle: Following the DreamText by: Imbi Tork, OA Fashion Stylistics IVPhotos: private collection

Imbi Tork is a fourth year student of Fashion Stylistics at the Open Academy of the EAA. Having dreamt of studying and creating fashion ever since childhood, she is now finally fulfilling her dream and obtaining her second higher education at the EAA.„Studying Fashion Stylistics means fulfilling my childhood dream,” says Imbi. “I had always wanted to study art or handicraft; the possibilities at

AUTOR: iMbi ToRK, AA MoeSTiLiSTiKA iV / FOTOD: iMbi ToRK

maalimine ning erinevad projektid EKA õppejõudude juhendamisel – Tanel Veenre ehtekursus, Lilli Jahilo pidulik rõivas, telestilistika jpm. Minule on moestilistika õppimine olnud oma nooruseunistuse täitumine. Ma pole hetkekski kahetsenud, et neli aastat tagasi taas õpingutega alustasin. Elukestev õpe on väga levinud ka Rootsis, kus aeg-ajalt oma karjääris kannapöörde tegemist peetakse isegi soovituslikuks. On hea, kui inimene tahab ja julgeb muutuda ning teha (õppida) midagi täiesti teistsugust. Tänu omandatud kogemustepagasile olen avastanud endas peidetud andeid, mille üle mul on väga hea meel. Kõige tähtsam, mis ma koolist kaasa võtan, on nii enesekindlus ja usk millegi saavutamisse kui ka väärtuslikud kontaktid huvitavate inimestega.

Moejoonistuse tundFashion illustration class

12 MOOD 2011 / KOGEMUS

“Ma ei salga, et need neli aastat nõudsid parajal määral pingutust ja tahet. Samas oli mul võimalus tegeleda asjadega, millega mul varem pole kokkupuudet olnud.” Imbi Torki töid hindamas, juhendaja Mare RaidmaLecturer Mare Raidma assessing Imbi Tork

12 MOOD 2011

LENNUKAS LILLI JAHILOAutor: Katrin Virunurm, AA Moestilistika IV / Fotod: Gabriela Liivamägi, mark raidpere

Poolteist aastat tagasi Loomeinkubaatoris ettevõtjana alustanud moedisainer Lilli Jahilo (28) ei tee rõõmu kõrval saladust ka tööst ja vaevast, mis oma kaubamärgi loomisega kaasneb. „Vastutus on suur, kuid kõikidest nendest riskidest olen ma algusest peale teadlik olnud,“ sõnab armastust töö vastu oma peamiseks motivatsiooniks nimetav noor naine entusiastlikult.

Esialgselt oli vastsel ülikoolilõpetanul plaanis minna otse Itaaliasse või Prantsus-maale, ent tulenevalt elu keerdkäikudest ning kuuldes magistriõppe programmist suunitlusega kõrgmoele Eesti Kunstiaka-deemia moedisaini osakonnas, langes valik Eesti kasuks. Oma bakalaureusekraadi omandas Lilli Oslo Riiklikus Kunstide Aka-deemias moe- ja kostüümikujunduse erialal, mille viimasel kursusel teadis ta end juba üsna kindlalt kõrgmoe pisikusse nakatunud olevat. Bakalaureuseõpe on Lilli sõnul siiski ainult kõige aluseks, oskused juurduvad alles erialase töö ja praktika käigus. Disaineri sõnul on ta alati tahtnud kõigest maksimumi võtta ja magistritöö tegemine oli tema jaoks väga arendav.

Pealehakkamine tõi pool võituLilli on enda nime alt rõivaid disaininud kõrgkooliõpingutest alates, seega on raske määratleda täpset brändi loomise aega. Enne Loomeinkubaatorit oli ta ettevõtlusega

kokku puutunud Eesti Kunstiakadeemias õppides, mil moedisaini tudengitel oli või-malus EBSis ettevõtluse baaskursusel käia. Aastal 2009 avati Baltika Kvartalis „stuu-dio- ja ateljeelaadne ettevõtluskeskkond loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele, mis on võimelised looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalomandi loomise ja müügi“ (esa.ee). Lilli alustas Loomeinkubaatoris inkubandina 2010. aasta märtsis, sattudes sinna Tallinna linna poolt korraldatud infoseminari kaudu.

Kohal oli ka Loomeinkubaatori esindaja, kes tutvustas alustavale ettevõtjale mõeldud võimalusi. Sama päeva õhtuks oli vaja esitada avaldus ning idee, miks just tema sobiks inkubandiks. Lilli räägib, et seejärel sündis tundide jooksul projekti kava ning taotlus läks sama õhtu hilistel tundidel teele. Vastus osutus positiivseks ning edasi algas kolmekuuline ettevõtluse baaskooli-tus. Kursusel pidi täpselt läbi mõtlema oma brändi olemuse ja käekirja, seega oli see kõige alustalaks.

„Kunstnikuna tuleb oma tööd teha armastuse ja pühendumusega ning ettevõtjana on alati oluline klientide arvamust respekteerida!“

Vasakul: Lilli Jahilo kevad/suvi 2011Left: Lilli Jahilo Spring/ Summer 2011

ETTEVÕTLUS / MOOD 2011 15

Moedisain kui kliendilesuunatud äriEttevõtte loomine Eestis on disaineri sõnul väga lihtne, kuid pärast 2-3 kuud taipad, et see polegi nii lõbus kui algul tundus. Paberimajandus kuhjub üle pea ning enam ei suuda keskenduda oma loomingule, mis peaks siiski olema disaineri põhieesmärgiks. Lilli: „Ettevõtjana näed kogu loomeprot-sessi hoopis teise pilgu läbi. Enam ei ole kollektsioonide loomine ja moe-show`de korraldamine enda isiklikust ajast ja soovist lähtuv. Koolis õppides väljendad iseennast, disainerina töötades aga on su looming suunatud kliendile. See aga peab haakuma

„Ettevõtjana on väga oluline leida endale toetav tugigrupp.“

Section: EntrepreneurshipTitle: Lively Lilli Jahilo Text by: Katrin Virunurm, OA Fashion Stylistics IVPhotos by: Gabriela Liivamägi, Mark Raidpere

Fashion designer Lilli Jahilo (28), who started off as an entrepreneur in the Creative Incubator a year and a half ago, reveals that building her own brand has brought her joy but at the same time hard work and sleepless nights. „The responsibility is enormous, but I have been aware of all these risks from the very beginning,“ says Lilli enthusiastically, a young woman, whose love for work has always been her primary motivator.The idea to concentrate on haute couture was born long before entering the high fashion oriented master programme at the EAA, namely, already as a bachelor student at Oslo National Academy of the Arts. The initial plan was

„Bakalaureuseõpe on siiski ainult kõige aluseks - sellega ei kaasne suuri oskusi. Need juurduvad alles erialase töö ja praktika käigus.“

to continue the studies in Italy or France but life made its own plans and Lilli returned to Estonia. In her opinion the bachelor studies form simply a basis, which does not provide professional skills. The latter come only during practicing and working in your field.Lilli Jahilo has been designing clothes under her name since her studies at the university but in March 2010 she started off in the Creative Incubator in the Baltika Quarter in Tallinn. It is easy to start up a company in Estonia, Lilli says, but after 2-3 months the reality hits as well as the piles of paperwork. „As an entrepreneur you see the entire process of creative work quite dif-ferently. It’s not about designing collections and organising fashion shows from your own perspective anymore. At school you express yourself, but as a practicing designer your creation is aimed at the customer. At the same time it has to address yourself, as well, which sometimes makes it difficult to reach symbiosis.“

ka sinu kui disaineri nägemusega, teinekord on keeruline jõuda sümbioosini. Moedisain on siiski äri, ettevõtte tööshoidmine raske ja kõige tähtsam on pidev areng. Tundub, et esimesed 5 aastat on kriitilised, juba üle 10 aasta tegutsenud brändid võivad ennast hakata kindlamalt tundma. Õnneks on mul aga hea ja toetav tiim, kus igaüks teeb seda, mida ta kõige paremini oskab. Ettevõt-jana on väga oluline leida endale toetav tugigrupp, ainult nii on võimalik kõige efektiivsemalt töötada.“

Igapäevased väljakutsedKlientidega suhtlemise kohta ütleb Lilli: „Enamasti ikka oodatakse, et otsused võtab vastu disainer, vähe on neid, kes tulevad ülimalt konkreetse sooviga.“ Iga eratellimus on disaineri jaoks väljakutse ja kliendi ootused arendavad edasi ka tema isiklikke kollektsioone, muutes need tarbijasõbralikumaks. Põneva faktina lisab Lilli, et käesoleval hooajal on rohkem pruutkleitide tellimusi kui koolilõpetajaid, tavaliselt on olnud vas-tupidi. „Pulmakleitide kavandamine on igale disainerile loomulikult väga suur au ja rõõm. Meeste rätsepaülikonnad nõuavad spetsiifilisemat rätsepatööd, mida suudavad pakkuda hetkel vaid vähesed ateljeed. Mehed on nõudlikud kliendid, kuid kui usaldus on saavu-tatud, on nad sulle kui disainerile väga

truud ning oskavad ka tehtud tööd kõrgelt hinnata.“ Muutustest rääkides lisab Lilli veel, et kliendi keskmine iga on tõusnud keskea kanti – umbes 40 eluaasta juurde. „Kord helistas ateljeesse isegi 70ndatesproua, kes tehes komplimenti ajakirjas nähtud ilusa reklaami kohta, uuris, kas nii vanale inimesele kui tema ka midagi val-mistada õnnestuks,“ naerab Lilli. „Vanemate inimeste puhul ei ole üllatav, et kvaliteetset personaalset teenust hinnatakse. Nende klientide nooruspõlves kasutati ju palju õmblejate ja ateljeede teenuseid.“

Uudne kommunikatsioon Disaineri sõnul on peamine usaldada oma sisetunnet ja eksperimenteerida uuega. Sellest johtuvalt korraldas Lilli oma ke-vad-suvise kollektsiooniesitluse pealinna asemel hoopis romantilise interjööriga Haapsalu kuursaalis. Seoses kollektsiooni valmimisega katsetas Lilli aga ka suhtlus-viisi oma klientidega, avalikustades loomisprotsessi sotsiaalmeedia vahendusel. „Tahtsin kuulda inimeste mõtteid,“ selgitab disainer oma kavatsust ning lisab, et eksperimendi eesmärgiks oli vabaneda n-ö eksklusiivsusest, mida tihtipeale disaini- ja kunstimaailmaga seostatakse. Vastukaja inimeste poolt oli erinev – paljud nautisid kogu protsessi kõrvalt jälgimise võimalust, ent mõned arvasid siiski, et loomine võiks jääda suletud uste taha. Nii säiliks rõiva valmimise müsteerium.

Vaat

a ka

: ww

w.li

llija

hilo

.com

16 MOOD 2011 / ETTEVÕTLUS

Lilli

Jah

ilo k

evad

/suv

i 201

1Li

lli Ja

hilo

Spr

ing/

Sum

mer

201

1

Section: IdolTitle: The Golden Needle - The ultimate acknowledgementText by: Annamaria Pupart, Baltic Film and Media School III Photos by: Jürgen Joost, Marin Sild

The first Golden Needle was presented in January 1997. The award was initiated by magazine Stiil and the Baltic Fashion Fair in 1996. Marika Siska, the designer of Baltman and the alumna of the EAA was awarded the first Golden Needle for outstanding fashion deeds during the year 1996.

For some time the award was presented within Tallinn Fashion Days but since 2004 the Golden Needle is awarded during Tallinn fashion festival FIBIT (Fashion Is Back In Tallinn). It was also in 2004 when the nominees were first announced to the public; previously they were known only to the members of the jury and to the organisers.

According to the project manager Anu Kikas the idea to acknowledge Estonian fashion designers first concentrated on the industrial design, however, the concept has changed over time and the focus is more on independent designers and their creative work. The Golden Needle award recognises the best Estonian fashion designers, who demonstrate innovation, functionality and high artistic quality. The nominees are expected to have been active on the Estonian fashion scene for at least five years and presented a new collection during the past year. It is essential for the fashion designer to realize his/her ideas successfully; therefore also the ability to think in industrial and marketable dimensions is of utmost importance. The collections created specially for the Golden Needle gala enable the designers to express their creativity and offer the fashion enthusiasts a perfect opportunity to witness the impressive ideas of the Estonian top design.

The Golden Needle also presents an award called the Little Needle, which is given to the most promising young designer, and since 2009 the spokepersons of the Estonian fashion scene, who are professionally active home and abroad, are recognized with a special prize - Moemootor (“Fashion Engine”).

Jüri Siim, who has been a member of the jury 11 times, considers this award a worthy prize to the most outstanding fashion talent.

KULDNÕEL ̶ IHALDATUIM TUNNUSTUStekst: Annamaria Pupart, balti Filmi- ja Meediakool III / fotod: jürgen joost, marin sild

Pild

il ol

ev V

äike

Nõe

l kuu

lub

moe

disa

iner

Liin

a V

iiral

e. N

õela

aut

or J

aanu

s Val

tTh

e Li

ttle

Nee

dle

on th

e ph

oto

belo

ngs t

o th

e fa

shio

n de

signe

r Li

ina

Viira

. The

aut

hor o

f the

Nee

dle

is J

aanu

s Val

t

18 MOOD 2011 / EESKUJU

Esimene Kuldnõel anti välja 1997. aasta jaanuaris koostöös ajakirjaga Stiil. balti Rõivamessi raames väljakuulutatud Kuldnõel tunnustas 1996. aasta moetegude eest Marika Siskat, kes oli tol ajal ühtlasi nii baltmani disainer kui Eesti Kunstiakadeemia vilistlane.

Moeauhinda on välja antud lisaks Balti Rõivamessile mõnda aega ka Tallinna Moepäevade raames. Alates aastast 2004 antakse tunnustust üle aga Tallinna moefestivalil FIBIT (Fashion is Back in Tallinn). Projekti-juhi Anu Kikase sõnul oli ürituse algseks ideeks tun-nustada Eesti moedisaini tööstuslikku poolt, ent nüüd antakse moedisaineritele auhinda välja pigem loomingu-liste saavutuste eest.

Kuldnõelaga tunnustatakse Eesti parimaid moekunst-nikke, kelle kollektsioonides hinnatakse innovaatilis-ust, funktsionaalsust ning kõrget kunstilist kvaliteeti. Kuldnõela nominendiks võib kandideerida moekunstnik, kes on tegutsenud Eestis vähemalt viis aastat ning kes on viimase aasta jooksul välja tulnud uue kollektsiooniga. Oluline on, et moedisainer suudaks oma ideid ka edukalt realiseerida ning seetõttu väärtustab Kuldnõel loomin-gulisuse kõrval ka disaineri võimet oma ideedele turun-duslik mõõde anda. Spetsiaalselt Kuldnõela etenduseks loodud kollektsioonid pakuvad moehuvilistele võimalust tutvuda kodumaiste tippdisainerite lennuka moeloomin-guga.

Lisaks Kuldnõelale antakse sama ürituse raames välja ka noore disaineri auhinda Väike Nõel ning alates 2009. aastast ka auhinda Moemootor Eesti moemaailma eestkõnelejale, kes paistab erialase aktiivsusega silma nii kodu- kui välismaal.

EKA moeosakonna külalisdotsent Jüri Siim, kes on Kuldnõela žüriiliige olnud juba 11 korral, peab Kuldnõela igati tänuväärseks moeürituseks ning auhinda kõige väljapaistavama talendi tunnustamise vääriliseks.

EESKUJU / MOOD 2011 19

Kuldnõelade võitjad kronoloogilises järjekorras:The winners of the Golden Needle in chronological order:

2010 Ketlin Bachmann-Põldroos 2009 Eve Hanson (Ivo Nikkolo) 2008 Aldo Järvsoo2007 Riina Põldroos 2006 Katrin Kuldma (Chocolat)2005 Eve Hanson (Ivo Nikkolo) 2004 Evelin Lill (CHR) 2003 Merike Pääro (Bastion)2000 Aarne Niit (ARNE)1999 Janika Sootna (CHR) 1998 Tarvo Jaansoo (Baltman1997 Ivo Nikkolo (Ivo Nikkolo) 1996 Marika Siska (Baltman)

Väikese Nõela auhind/ The Little Needle award:

2010 Liina Viira2003 HULA2000 Riina Põldroos1999 Anu Samarüütel1998 Vassilissa Šehotsova1997 Aldo Järvsoo1996 Jaanus Orgusaar

Moemootori auhind:The Moemootor award:2010 Filippo Caroti2009 Reet Aus

Ket

lin B

achm

ann-

Põld

roos

201

0

Liin

a V

iira

201

0

12 MOOD 2011

VETTEHüPE & KARASTUMINE TEKST: ANu RAAT, MoeDiSAiN i / FOTOD: SANDeR JooN, ANu RAAT, GeRTA RoSAR, TRiiN LooSAAR

Section: ConfessionTitle: Plunge & Survive Text by: Anu Raat Fashion design I Photos by: Sander Joon, Anu Raat, Gerta Rosar, Triin Loosaar

To celebrate the 70th anniversary of the Fashion Department of the EAA six energetic first year fashion students decided to take the plunge into unknown waters and organise a fashion exhibition showcasing the creative work of the alumni. „At first we naturally had no idea what we were getting ourselves into,“ admits Anu Raat, the author of this article and one of the organisers of the exhibition. The opening day approached quicker than expected as did the dif-ficulties, which began to prevent the smooth organisation: thick snow cover blocked the access to the archives, many of the garments did not fit the mannequins and a week before setting up the exhibits there was an unexpected change of the exhibition halls. The fraternity developed a trend of sleeping only two hours per day and the exhibition hall in Rotermann Quarter turned into a true hippie community. The inhabitants left their abode only in case of emergency. And an hour before the grand opening, when it was time to switch on spotlights, „a slight explosion“ took place – all the power outlets at the exhibition hall short circuited. Although taking the first plunge into unknown waters was perhaps even too refreshing, the final result was applaudable and the fraternity of the fashion exhibition gained an invaluable experience.

20 MOOD 2011 / PIHTIMUS

Loomulikult ei teadnud seda ka ülejäänud neli agarat pead, kes ideele kaasa noo-gutasid ja tiimiga ühinesid. Meile kõigile oli jäänud mulje, et moeosakonna tegemistest pole piisavalt räägitud ning sellest ajenda-tuna otsustasime tähistada moeosakonna 70. juubelit näitusega, mis tutvustaks aja jooksul nii osakonnas teostatud koolitöid kui ka vilistlaste hilisemat loomingut. Kuuekesi algatatud „väike näitusekorralda-mine” kujunes tegelikkuses aga kõigeks muuks kui „väikeseks“.

Spioonitöö ja infouputus

Ettevalmistusperiood nõudis endale suurima osa näituse korraldusprotses-sist. Alustuseks jaotasime omavahel ära vilistlaste nimekirja ning igaüks võttis ühendust umbes 40 lõpetanuga. Kontakte tuli otsida küll googeldades, telefoniraama-tuid lapates, tuttavaid küsitledes või lihtsalt hea õnne peale välja minnes. Kuna telefonikõnesid oli väga palju, tuli hoolsalt üles märkida kellega ja mitu telefonikõnet pidasin, mis kellaajal ja kuupäeval, millal tagasi helistada, millist loomingut disainer näitusel eksponeerida soovib jne. Pärast kahte telefonikõnesid täis kuud oli oma mälu kasutamine kõige ebausaldusväärsem tegevus.

Inspiratsioon käsikäes meelehärmiga

Vilistlaste tööde kogumisprotsess nägi välja üsna kaootiline. Esialgsest plaanist saada

kõik tooted ja joonised kätte kaks kuud enne näituse algust, ei tulnud midagi välja. Planeerisime küll kõik pika ajavaruga ette, et saaksime varakult kureerimisega algust teha, kuid teadagi on moeloojate elu kiire ja nii polnud ka imestada, et viimased eksponaadid saime vilistlastelt kätte mõned päevad enne avamist ehk kolm kuud loodetud kuupäevast hiljem. Ent vaatamata sellele suhtusid moelõpetajad näituse ideesse äärmiselt optimistlikult ja meieva-heline suhtlus oli enam kui sõbralik – meid kutsuti oma kodudesse ja stuudiotesse ning just need olid ühed inspireerivamad hetked, mis andsid meile kinnitust, et õpime õiget eriala. Moenäituse korraldamise toredaks osaks oli ka pääs muuseumite ja EKA fondi arhiividesse. Näha sai uskumatult palju

„Tekkis üldlevinud trend magada ainult kaks tundi ööpäevas.“

Osa „peasüüdlaste” pundist: Hans, Anu, Gerta, Mirjam ja Sander

Kõik sai alguse „väikesest ideest“.Kõikide ideede sünni juures on kõige toredam see, et lõppu ei oska ette ennustada. Kui Linda (Linda Aasaru – toim) ja Piret (Piret Mägi – toim) 2010. aasta detsembrikuus esimesi optimistlikke mõtteid moe-osakonna loomingut tutvustavast näitusest mõlgutasid, ei teadnud kumbki, millesse end segab.

Some of the „main culprits”: Hans, Anu, Gerta, Mirjam ja Sander

PIHTIMUS / MOOD 2011 21

avalikkuse eest varjatud kunstitaieseid, millest valisime näitusele väljapanemiseks osakonna lõpetajate huvitavaimad tööd. Mida lähemale kriitiline kuupäev tuli, seda enam hakkasime kokku puutuma asjade käiku pidurdavate igapäevaste ja ootama-tute probleemidega, nagu näiteks talvega sadanud mitmemeetrine lumevall kuuriukse ees, mis sundis ootama lume sulamist, et tekiks ligipääs hoiule pandud töödele.

ärklikorruse office ja kasvav vastutus Ühel heal päeval rõõmustas Piret meid aga hea uudisega – juhtkond andis moenäituse korraldustiimile EKA peahoone ärklikorru-sel asuva väikese ruumi. Sellest sai näituse kodu ja meie pesa järgnevaks pooleks aastaks.

Pikkadel pimedatel talveöödel, samal ajal, kui kõik teised kodus magasid, istusime meie oma 5. korruse office’is ja kavandasime näitusesaali ülesehitust. Jaotasime ruumi aastakümnete kaupa eraldiseisvateks

„Abiväge kogunes aina juurde ning koos moodustasime ühtse hipikommuuni, kus töö käis ööpäeva- ringselt ning kust lahkuti ainult äärmisel vajadusel.“

22 MOOD 2011 / PIHTIMUS

osadeks. Need olid meie silmis kui väikesed boksid, mis sisaldasid endas vastava ajastu moejooniseid ja kostüüme. Linda üles-andeks sai läbi töötada massiivne hunnik ajaloolisi materjale, tehes ühtlasi läbi ka Eesti moeajaloo kiirkursuse ning koostada igat kümnendit iseloomustav tekst, mis kirjeldaks nii tolle aja moetrende kui ka moeosakonna arengulugu. Aja möödudes sai aga selgeks, et ülesandeid tuleb seoses kor-raldusega aina juurde, mitte vastupidi, ning hakkasime mõtlema lisaabiväele. Meeskon-naga liitusid Gerta (Rosar) ja Sander (Joon), kes lisasid tiimitöösse kauaoodatud värskust ning aitasid meid nõu ja jõuga.

Koos Sanderiga möödusid mitmed ööd arvuti taga plakateid ning muid trükiseid kujundades. Tundus, nagu liiguksid kella-seierid öösel eriti kiiresti ja halastamatult. Kui hetkeks pilgu kellalt eemale viisin ja siis seda uuesti vaatasin, oli märkamatult möödunud mitu tundi. Eriliselt suure vaen-lasena näis akna taga koiduvalguses järjest heledamaks muutuv taevas.

Rotermanni ajutine hipikommuun

Näituse korraldamise käigus tekkis alatasa mõõnaperioode, mis vaheldusid oma-korda posiitvsete hetkedega. Kui oli tunda sujuvat asjade kordaminekut, teadsime juba kõik, et peagi on oodata olukorda, mil negatiivne laine üle pea käib. See ei jäänud kunagi tulemata. Vahetult enne Rotermanni keskuses asuvale näitusepinnale koli-mist selgus, et ruum, mille kujunduse kallal me talveöödel töötasime, ei olnud siiski

mõeldud moenäitusele ning selle tegelik asukoht oli korrus kõrgemal. Ümberar-vestusi lisandus veelgi – tööde ja manne-keenide ülesriputamisel selgus, et paljud riided ei läinud mannekeenidele selga, mistõttu tuli nad väga hoolikalt rõivaste vahel ära jagada. Näituse ülespanekuks oli aega viis päeva – selle ajaga tegime aga ära tõenäoliselt mitme kuu töö. Abiväge ko-gunes aina juurde ning koos moodustasime ühtse hipikommuuni, kus töö käis ööpäe-varingselt ning kust lahkuti ainult äärmisel vajadusel. Igapäevaselt oli kosta kõikvõima-likke helisid: puurimine, erinevate esemete tagumine, õmblusmasina surin ja korralda-jate igavikulised arutlused teemadel, mida eksponeerida ja kuhu paigutada man-nekeenid. Kuigi avamiskuupäev lähenes hirmuäratava kiirusega, ootas kuhjaga ülesandeid veel lahendamist.

Unepuudus ja lähenev kaos

Kast energiajooki kahanes jõudsalt ning tekkis üldlevinud trend magada ainult kaks tundi ööpäevas. Praktika näitas, et popu-laarseimad unnevajumiskohad olid üksteise otsa laotud vaibavirnad. Koos uue trendiga nõrgenes ka kõigi tervislik seisund. Mina

suutsin loetud päevad enne avamist viiruse saada, selle mõne päevaga ära põdeda ning samaaegselt ka Hansu (Hans Henrik Val-limäe – toim) nakatada. Haigusele polnud aga mahti mõelda, veel vähem seda põdeda – juba paari päeva pärast kõõlusime taas lae all moejooniseid rivvi riputades.

Kõik see sujuv ühtlane kaos liikus ajaga märkamatult edasi ning ühtäkki avastasime end olukorrast, kus meie ees seisis Terevi-siooni võttegrupp kaamerate ning mikro-fonidega. Piret rääkis reporteritele näituse kontseptsioonist, Linda ja Hans andsid uneledes ülevaate oma lemmikeksponaati-dest. Viimast tegid nad riietes, mis olid juba nii mõnigi aeg ehitustolmus ja muus prügis päevi näinud.

„Kergemat sorti plahvatus“ tund enne avamist

Tõeline paanika algas näituse avamise päeval, kui kõigile sai selgeks, et mitte miski pole veel täielikult korras ja ruum on kaugel eksponeerimiskõlbulikkusest. Inimesed liikusid helikiirusel ja omavahel

„Mitmemeetrine lumevall kuuriukse ees sundis ootama lume sulamist, et tekiks ligipääs hoiule pandud töödele. “

„Tundus, nagu liiguksid kellaseierid öösel eriti kiiresti ja halastamatult.“

Linda Aasaru: „Korraldamisega kaasnevad igasugused kõrvalnähud – sa hakkad tiimikaaslastele närvidele käima, tekivad sisepinged, sõpru ei kohta mitu nädalat (sest oled korraldusega niivõrd hõiva-tud), kodu on hüljatud ja magamistoas on toimunud pommiplahvatus (korralduspäevil oled jõudnud koju ainult pesema ja riideid vahet-ama, kõik kapist väljatiritud ja mittekõlbulikud riided aga lesivad põrandal), kooli hindamiseks viid viimsel hetkel kokku keeratud käki ja loodad, et läheb õnneks...“

PIHTIMUS / MOOD 2011 23

suhtlemine oli privileeg, milleks kellelgi aega ei olnud. Siit-sealt oli kuulda üksikuid naeruturtsatusi, siis, kui meile meelde tuli, et mõne tunni pärast on samasse ruumi oodata 300 külalist.Tund enne näituse avamist, kui ruum oli peaaegu talutava välimusega, oli aeg viimaseks lihviks. Tuli üles seada kohtval-gustid, maha laotatud vaibad tolmuimejaga puhastada ning tööde alla lisada nimesildid. Plaan tundus olevat loogiline ja teostatav, ent samal hetkel, kui esimene valgusti seinakontakti puudutas, kostus kergemat sorti plahvatus ning jahmunud tudengid jäid segaste nägudega üksteisele otsa vaata-ma. Pärast operatiivset vestlust Rotermanni

„Hetkel, kui esimene valgusti seinakontakti puudutas, kostus kergemat sorti plahvatus ning jahmunud tudengid jäid segaste nägudega üksteisele otsa vaatama.“

Triin Loosaar: „Näituse korraldamise juures oli kurb see, et aega kooliülesan-netega tegelemiseks nappis ning ajaga tuli võidu tormata. Lõpuks lihtsalt aeg muutus ühiseks massiks, mis lihtsalt oli seal kusagil, aga sellest ma eriti midagi ei teadnud. Kuupäeva ei jaganud, kuud umbes teadsin, kellaaeg oli ka omamoodi, näiteks 16.00 = hommik.“

keskuse pintsaklipslasega selgus, et suurem osa pistikutest on lühises ning seda probleemi ainsana lahendada oskav elektrik saabub järgmisel päeval... Avamise-ni oli vähem kui tund. Appi võeti leidlikkus ning Gerta leiutas kohapeal uue elektrita vaibapuhastusviisi – prügikotti mähitud kätepaar puhastas vaibad ning lisaabiväed kolisid korrus allapoole, sinna, kus veel elekter olemas oli, ja printisid välja tööde juurde kuuluvaid nimesilte. Lõpuks jäi kõigile kümmekond minutit, et endale midagi puhtamat selga saada.Avamine toimus tavaliste laevalgustite val-guses ning nimesilte tekkis õhtu edenedes järjest juurde.

Mirjam Aasma: „See kogemus on olnud väsitav ja keeruline, röövides meilt neidki uneminuteid, mis kooli kõrvalt veel alles olid jäänud. Samas oleme saanud ühe tohutult suure ja hariva kogemuse võrra rikkamaks. Võin öelda seda, et nüüdsest vaatan näitusi teise pilguga, hindan rohkem vaeva, mis on ühe näituse ülespaneku jaoks nähtud ning uurin kunsti kõrvalt ka seda, kuidas on kinnitatud tamiilid, trossid ja kuhu on ekspo-naatide ülesriputamiseks puuritud augud.“

24 MOOD 2011 / PIHTIMUS

Moeillustratsioon / Fashion illustration: Maarja Siim 2011

MOOD 2011 25

MOEOSAKONNA SALONgIõHTUDtekst: Linda Aasaru, Moedisain I / kujundused: Eike Einama

Etno September 2010 Aldo Järvsoo Moeõhtute sarja avas septembrikuus oma vanalinna ateljees moekunstnik Aldo Järvsoo, kes rääkis moetudengitele ja teistele külalistele oma loometee suhteliselt futuristlikust ja etnokaugest algusajast (nt Supernoova vineerkonstruktsioonidega kollektsioon) ning sellest ajapikku välja-kasvanud vaimustusest ja armastusest etnomoe vastu. Rahvuslikke tikandeid kui kõrgmoodi esitlev moekunstnik nimetas üheks keerulisemaks ülesandeks oma töös professionaalsete tikkijate leidmise, kelle sõrmede alla kalleid kangaid usaldada võiks. Moekunstnikuga kohtuma tulnud tudengid noogutasid kõikemõistvalt peadega kui moekunstnik oma kiiremate töönädalate pea olematu unegraafiku avaldas – nii mõnedki ööd kui päevad mööduvad jär-jepanu Moesaatkonnas, paaritunnisteks puhkehetkedeks külje all diivan. Ajalooliselt poolelt tõi Anu ühe eeskujuliku-ma etnomoe viljelejana välja näiteks Saima Loigu. 1948. aastal moeosakonna lõpetanud Saima Loik tegi moeillustratsioone nii tolleaegsetele ajakirjadele kui ka albumile „Tänapäeva kostüüme rahvarõivaste ainetel“ (Tallinn, 1955). Samuti oli ta raamatu „Eesti rahvarõivaid“ (Tallinn, 1968) koostajaks.

"70 aastat moeharidust

Eestis"1940-2010

Moeosakonnajuubeliürituste sari

Ajalugu: Anu OjaveeTänapäev: Tiina Talumees

Tulemas teemaõhtud:

TeatrikostüümMoeajakirjandusMoeillustratsioonMood ja kommunikatsioon

Teemaõhtu II: Pidulik28. oktoobril 2010 kell 19.00, Rotermanni 5 / Roseni 10

Moeosakond tähistab oma 70. juubeliaastat seitsme salongiõhtuga, kus moehuvilistele tutvustatakse nii osa-konna ajalugu kui vilistlaste erinevaid tegevusvaldkondi. Eriliseks teeb õhtud asjaolu, et külastajatel on võimalus kohtuda mitteametlikus õhkkonnas silmast silma oma ala professionaalidega nende töökeskkondades.

Seitsme teemaõhtu sisu – etno, pidulik, teatrikostüüm, moeajakirjandus, moeillus-tratsioon, moedisain ning mood ja kommunikatsioon – kujunes välja esialgsete eri-alaprogrammide võrdluses praeguste õppekavadega. Üritustesarja eestvedaja dotsent Anu Ojavee arvates võiks sellistest eriala minevikku ja hetkeseisu tutvustavatest koh-tumisüritustest saada traditsioon, sest igal aastal lisanduvad osakonda üha uued tead-mishimulised esmakursuslased, keda eriliselt huvitab just lähiminevik. Senini on tuden-gite teadmishimu rahuldanud valikainena õppekavasse kuuluv Eesti moekunsti ajalugu, ent teemaõhtute näol avanenud lisavõimalus küsida küsimusi otse tegijatelt endilt, on esmakordne privileeg.

Section: Past & presentTitle: Salon evenings of the Fashion Department Text by: Linda Aasaru, Fashion Design IIllustrations by: Eike Einama

The Department of Fashion Design is celebrating its 70th anniversary with seven salon evenings, where fashion lovers are introduced to the history of the Department as well as to different fields of activity of the alumni. What makes it special is the fact that the visitors have the opportunity to meet the professionals face to face in their own working environment. The themes of the seven evenings – ethnic, festive, theatre costume, fashion jour-nalism, fashion illustration, fashion design and fashion and communication – have been chosen according to the subjects that have been taught in the Department in the early years. Anu Ojavee, the Associate Professor and the organiser of the fashion evenings feels that such events introducing the past and the present of fashion education and fashion design could become a tradition. So far the students have had the opportunity to satisfy their curiosity with an optional course – the History of the Estonian Fashion Design, but having the chance to enquire directly from the professionals during informal salon evenings is a first time privilege. In autumn 2011 the last two visits are due to take place. One of the events will take the fashion enthusiasts to Baltika Quarter, where Monton designer Kaire Kivari gives an insight into the contemporary industrial fashion design. The last salon evening will elaborate on fashion stylistics. Ester Kannelmäe, the current editor-in-chief of the monthly magazine „Anne & Stiil“ will speak about fashion and communication.

Further information about the forthcoming salon evenings: anu.ojavee@artun.ee

26 MOOD 2011 / EILE & TÄNA

Foto

: Mar

in S

ild

Pidulik Oktoober 2010 Tiina Talumees

Jahedas oktoobrikuus kohtusid moehu-vilised moekunstnik Tiina Talumehe Roter-manni kvartalis asuvas ateljees, kus pidulik teemaõhtu juhatati sisse 50ndate moodi kui üht moeajaloo pidulikumat kümnendit tutvustades. Glamuursed õhtutualetid val-misid tollal eelkõige paberil – vaid üksikud teostused jõudsid estraadi- ja teatrilavadele. Võrreldes tänapäevaga valdasid osakonna kuueaastase õppeprogrammi läbinud vilistlased moejoonistuse kõrgtasemelist kunsti, sest varasemas õppetöös oli suur rõhk traditsiooniliste käsitöövõtete oman-damisel ja erinevate kangamaterjalide ülitäpsel jäljendamisel. Viimati mainitu üheks silmapaistvaimaks asjatundjaks oli 1948. aasta vilistlane Melanie Kaarma (Lõh-mus). Kavandid õhtukleitidest olid detaili-derohked, kleidi materjal paberil tõetruu ja äratuntav. Aastas mitmeid pulmakleite ja uhkeid kõrgmoelikke kollektsioone ka-vandav Tiina Talumees tunnistas, et tema paberile visandatud kleidid ajapuuduse tõttu kunagiste hiilgavate moejoonisteni ei küündi, küll aga võis igaüks kohapeal veenduda sketšilikest kavanditest sündinud õhtutualettide suursugususes. Moekunstnik rõhutas üliõpilastele kliendiga suhtlemise kui ka ajakulu arvestamise olulisust – ainult tähelepanelik ja pühendunud vestlus kliendi ja moekunstniku/-disaineri vahel viib eduka lõpptulemuseni.

Teatrikostüüm Jaanuar 2011 Reet Aus

Kolmandat teemaõhtut mindi jäises jaa-nuarikuus pidama Tallinna Linnateatrisse, kus külalised suundusid pärast teatri-kostüümidele pühendatud ettekannet vaatama Elmo Nüganeni lavastatud eten-dust „Jumala narride vennaskond“, millele oli kostüümid kavandanud EKA moeosa-konna vilistlane Reet Aus. Moeosakonna esimesest õppeprogrammist tuleneva kostüümikunsti eriala diplomitöö sisuks olid ka teatrietendustele lavakostüümide kavandamine. Kuigi lavakostüümide kavan-damine kadus moe õppeprogrammist koos stsenograafiaeriala loomisega, on mitmed moeosakonna vilistlased just selles valdkon-nas oma tegevust jätkanud.

Moeajakirjandus Märts 2011 britt Samoson & Laura Kallasvee Märtsikuus räägiti ajakirja Mood moetoimetaja Britt Samosoni ja fotograaf Laura Kallasvee stuudios moeajakirjan-dusest. Varasemate ajakirjade Moealbum, Siluett ja Nõukogude Naine sisu kommen-teeris Anu Ojavee. Aastakümneid koolitati Eestis peamiselt moeloojaid ja moelehe-külgede kujundajaid ning ainult parimad tööd pääsesid nimetatud ajakirjadesse. Kui varem moodustasid enamuse ajakirja sisust moejoonised, siis tänapäeval on rõhk moefotodel ning moetööstusest rääkivatel artiklitel. EKA moeosakonna vilistlane Britt Samoson jagas muu hulgas oma kogemusi

Moeosakonnajuubeliürituste sari

Teemaõhtu III: TeatrikostüümAjalugu: Anu OjaveeTänapäev: Reet Aus

Tulemas teemaõhtud:

MoeajakirjandusMoeillustratsioonMood ja kommunikatsioon

"70 aastat moeharidust

Eestis"1940-2010

28. jaanuaril 2011, kell 17.30, Teatrisõprade klubis, Lai tn 23

Õhtu jätkub Tallinna Linnateatris, kell 19.00 etendusega

“Jumala narride vennaskond”

ka ajakirja moeveergude stiliseerimisest. Näiteks mainis ta, et stilistil tuleb foto-ses-siooniks varuga rõivaid laenutada, sest tihti-peale näevad riided läbi fotokaamera objek-tiivi märksa igavamad välja. Pildistamistel määrdunud esemed saadetakse paremal juhul enne poodi tagastamist keemilisest puhastusest läbi, õnnetumal juhul peab stil-ist laenutatud esemed välja ostma. Seetõttu pani Britt stilistikat õppivatele tudengitele südamele mitte laenutada kauplustest näiteks (valgest) siidist rõivaid või hirm-kalleid Cavalli kingi. Oma lemmikhetkeks ajakirja moeveergude koostamisel nimetas Britt aga moeillustratsioonide tegemist, sest nende joonistamine olevat moeajakirjaniku töö juures see kõige mõnusam osa.

Moeillustratsioon Märts 2011 Kätlin Kaljuvee

Varakevadet tervitati märtsi lõpus Ovaal-stuudios, mil osakonna noor moepublik tuli kuulama, mida räägib moeillustratsioonide tegemisest illustraator ja disainer Kätlin Kaljuvee. Näha sai nii kunstniku enda töid ajakirjadele, raamatutele ja internetile-hekülgedele kui ka üllatavaid lahendusi Montoni vaateakendele ning koostöös ühe mööblifirmaga sündinud moodsa kohvi-laua kujundust. Anu Ojavee tõi varasema aja ning tänapäeva võrdluseks esimeste vilistlaste moejooniste ja tänapäevaste illustratsioonide tegemise töömahu – tänapäeval on ühele joonisele kulutatavad tunnid varasemaga võrreldes vähenenud. Varasematest lõpetajatest väga häid joonis-tusi teinud kunstnikud töötasid enamjaolt Tallinna Moemajas ning nende joonised ilmusid moemaja ajakirja Siluett veergudel. Isikupärasema käekirja poolest erinesid kõige enam Mari Kanasaar ja Kristel Leed-järv (Hmelnitski).

Sügisel ootavad ees veel kaks viimast külaskäiku. Osakonna ajaloo seisuko-halt uudse teema moedisainiga min-nakse tutvuma baltika kvartalisse, kus tänapäevase tööstusliku moedisaini kohta saab küsida Montoni disainer Kaire Kivarilt. Viimane teema hõlmab moe suhteid teiste valdkondadega: stilistika, moeetendused ja nende kajastamine meediad. Moest ja kom-munikatsioonist vestleb külalistega ajakirja Anne&Stiil peatoimetaja Ester Kannelmäe.R

oh

kem

info

t tu

leva

ste

teem

aõh

tute

ko

hta

: an

u.o

jave

e@ar

tun

.ee

28 MOOD 2011 / EILE & TÄNA

12 MOOD 2011

Section: Theatre & Fashion Title: Reet Aus –„a person with a common sense“Text by: Kairiin Ruuven, Fashion Design IIPhotos: private collection

When children usually dream of becoming singers or policemen, then it was quite a different story with Reet (ed.: fashion designer Reet Aus). She wanted to become a sculptor. It might have been in his grandfather’s sculpture studio, where Reet spent a lot of her time as a child, that her future career option was sealed. It was not fashion design, it was sculpture instead. At the time it seemed the only possible option to follow her grandfather’s path. Although the later life directed her to the world of fashion, it can be said that grandfather’s studio has influenced her to this day. Namely, (environmentally) sustainable way of life crept into

Reet’s soul through grandfather’s words. He was by all means a man with a common sense as Reet describes him with admiration. For Reet the entire world obtained completely different dimensions when she took a deep interest in the magic of sustainable architecture years ago. Environmentally friendly ways of construction were adapted to fashion design and from there to theatre costumes. At the moment Reet has her hand in several exciting projects, however, one of the most intriguing and longest projects is the one with director Jaak Kilmi, the outcome of which is a documentary giving an insight into the negative sides of fashion industry. The finale has been planned for the end of 2012. The initial shooting took place in Peru, the next locations – India and Bangladesh – are due this autumn.

Reet does not believe in motivation nor in the necessity of finding it. Her driving force is the wish to know, the wish to dig deeper and reflect, the need to evolve. In creative work it is the process that is important and not the goal, Reet elaborates. For some reason this seems the only possible approach to life. To life as a creative process. And that is only fair(Reet’s surname „Aus“ means fair, honest, frank in English.)

30 MOOD 2011 / TEATER & MOOD

Foto

: Pel

le K

alm

o

disain kui kõikehõlmav tervik

Keeruline on täpselt määratleda, millal kõik alguse sai. Võimalik, et skulp-torist vanaisa ateljees, kus Reet lapsena palju aega veetis ja eriala valiku just seal ära otsustas. Selleks ei olnud mitte moekunst, vaid skulptuur. Tol ajal tundus talle ainuõige jätkata vanaisa tallatud rada. Kuigi hilisem elu suunas ta moemaailma, ei saa öelda, et mõjutused vanaisa ateljeest tänini alles ei oleks jäänud. Nimelt tungis (keskkonna)säästlik tegutsemisviis läbi vanaisa sõnade hinge. Oli ju mees „terve mõistusega inimene“, nagu Reet teda imetlusega meenutab.

REET AUS – „TERVE MÕISTUSEGA INIMENE“TEKST: KAiRiiN RuuVeN, MoeDiSAiN ii / FOTOD: ReeT AuS, ViLLe HYVöNeN, PeLLe KALMo

Kui tavaliselt tahavad lapsed saada lauljateks või politseinikeks, siis Reedaga olid teised lood. Tema tahtis saada skulptoriks. Tegelikult on temaga alati teised lood. Ta paistab silma ja on valmis isekalt oma visiooni nimel tegutsema. Sõna „isekus“ on siinkohal ainult kõige paremas tähenduses. Kuidas muidu seletada taaskasutus- ja filmiprojekte, kostüüme lavastustele, loodud kollektsioone, moekontserte ja kõike muud, millesse segatud käekiri, visioon ja tahe võidelda millegi puhta ja siira nimel selgelt silma paistab. Kõik, mis on, on tulnud otse tema seest. Ja nii ongi aus.

„teatris on kõige nauditavam hetk, kui taipad end olevat keset inimesi, kes unustavad argielu ja töötavad ühe eesmärgi nimel.“

Foto

: Pel

le K

alm

o

Reet Aus and the advertisement poster for her 2010 A/W collection Reet Aus oma 2010. a. sügistalvise kollektsiooni relkaamfotol

Vahest ei olegi ime, et skulptuurivaimustusest ühtäkki moeloomise kirg sai. Reeda jaoks ei ole mood ja skulptuur erinevad valdkon-nad. „Mõlemad tegelevad ju vormi ja kolmemõõtmelise objekti loomisega. Ja lähevad inimesele väga lähedale,“ selgitab Reet. Niisiis oli moekunsti õppimine teadlik valik. Kui alguses köitsid teda kostüümid, vorm ja stilistika ja kõige vähem disain, siis nüüd, olles selles maailmas olnud, õppinud janunema seletamatu järgi ja tajuma Päris Asja, on just disain kõige hingelähedasem. Disain on Reeda jaoks erakorselt lai valdkond, mille mõistmiseks on vaja sellesse põhjalikult süveneda. See võtab palju aega ning seda ei ole võimalik kolme aastaga õppida. Ilmselt ongi selle mõistmiseni jõud-mine viinud ta moealase doktorikraadi peatse omandamiseni.

Reeda koostöö lavastajatega

Teater on Reeda südamele alati tuttav paik olnud, käis ta ju noorena teatriklassis ja tegeles kooliteatriga. Ent uues valguses hakkas teater paistma siis, kui Peeter Jalakas kutsus ta tegema kostüüme etendusele „Graal!“ (2001). Sellest alates sai teatrist suur osa tema loomingust, mis köidab ja rikastab meelt. Teatrile kostüümide loomine on lühike ja intensiivne protsess. Iga etendus on erinev, sealhulgas on erinevad ka isiksused selle sees. „Teatris on kõige nau-ditavam hetk, kui taipad end olevat keset inimesi, kes unustavad argielu ja töötavad ühe eesmärgi nimel. Tekib kummaline sünergia, mis innustab ja annab emotsionaalselt palju tagasi. On olnud õnn, et erinevad lavastajad on tahtnud minuga koostööd teha,“ arvab Reet.

Tööprotsess on iga etenduse puhul erinev ja sõltub väga palju meeskonnast ning etenduse kontseptsioonist. Mõni lavastaja annab vabad käed ja on rahul kõigega, teine jälle tahab väga palju koostööd teha. Näiteks Saša Pepeljajeviga on neil paljude ühiste projektide tõttu tekkinud vastastikune usaldus. „Tantsiva torni“ (2011) puhul läksid koheselt teostusesse esimesed ideekavandid. Tantsutük-kidega olevatki protsess teistmoodi. Etendused küpsevad tihtilugu viimse sekundini ja näiteks Pepeljajevil on kombeks tükki ka peale esietendust kohendada. Tuleb olla valmis muudatusi tegema. Draamaetenduse tegemine on hoopis teise loomuga. Esmalt tuleb tutvuda sisuga, vestelda lavastaja ning näitlejatega, et paremini rolle mõista. Seejärel visandab Reet kavandid, mis vaadatakse koos lavastajaga üle. Tehakse muudatused, kui vaja, ning alles siis ka-vandid kinnitatakse ja hakatakse teostama. Ent ka see ei ole täiesti lõplik. Ikka juhtub, et proovide käigus lisandub mõni detail, sest roll küpseb ajaga.

Looduse vastu aus

Reeda jaoks avanes maailm hetkel, mil ta hakkas aastate eest süvenema keskkonnasäästliku arhitektuuri võludesse. Keskkonnaga arvestav ehitusviis kandus üle rõivadisaini ja sealt edasi teatri-kostüümi. Esimeseks teatritükiks, millele Reet teadlikult taaskasu-tuspõhimõtteid rakendades kostüümid kavandas, oli „Võluflööt“ (2006). Ent taaskasutust esines ka tema varasemas loomingus, näiteks värvis Reet „Eesti Ballaadide“ (2003) kostüümid naturaal-

„Tuleb olla leidlik ja kasutada seda, mis parasjagu saadaval. Utoopiline oleks tahta teha kleidid voogavast siidist.“

Reet Ausi kostüümid Peeter Jalaka lavastusele „Eesti naiste laulud“ (2009)

Riia moenädal 2009

Costumes by Reet Aus for a spectacle by Peeter Jalakas“ Songs of Estonian women”

Riga Fashion Week 2009

32 MOOD 2011 / TEATER & MOOD

Riia moenädal 2009Riga Fashion Week 2009

Foto

d: w

ww

.flic

kr.c

om/p

hoto

s/re

etau

sfas

hion

sete värvidega ning upcycle’s vanu teatrikostüüme (upcycle on vana toote materjali kasutades uue eseme loomine, millel on parem kvaliteet või kõrgem jätkusuutlik väärtus – toim).

Kangaste leidmine ei ole Reedale siiani veel muret tekitanud. Tõenäoliselt suuresti ka ratsionaalse mõtlemise tõttu. „Tuleb olla leidlik ja kasutada seda, mis parasjagu saadaval. Utoopiline oleks tahta teha kleidid voogavast siidist.“ Kangad etendustele tulevad kõikjalt. Näiteks on Reet kasutanud sama teatri laos seisvaid vanu kostüüme, need lahti harutanud ja uueks loonud. Hea koostöö on

Reedal Uuskasutuskeskusega, kus pakutakse eripalgelist ja head materjali. „Eesti naiste laulude“ (2006) kostüümid valmisid va-nadest kodutekstiilidest, „Eesti meeste laulude“ (2008) rõivad aga hoopis politseivormidest, mis oleksid muidu hävitamisele läinud. Kostüümid etendusele „Õnne valem“ (2007) tehti vanadest hotelli-linadest. „Tantsiva torni“ jaoks leidis Reet kangad aga tööstus-jääkide hulgast. Ei saa vist tõesti välistada ühtegi kohta, kust ta oma järgmise ettevõtmise tarbeks kangast leida võib. Seda põnevam on tal endal ja meil, pealtvaatajail.

Lavastamine kui sõpradega suhtlemise vorm

Reedast kõneledes ei saa mainimata jätta ka lavastuslikke moe-show’sid ehk moekontserte, nagu kunstnik neid ise nimetab. Kõige tähtsam ei olegi tulemus, nagu arvata võiks, vaid hoopiski teekond

selleni. Ja kindlasti seltskond, kuhu kuuluvad teiste seas ka Anne Türnpu, Maret Mursa, Kärt Johanson, Tõnis Mägi, Eva Klemets, Ingrit Vaher ja Maarja Jakobson. Neid ühendavad sarnased huvid ja soov teha midagi, mis arendab, on huvitav ja lõbus. Moekontser-tite lavastamine on Reeda jaoks sõpradega suhtlemise vorm. „Selle asemel, et reede õhtul end sõpradega täis juua, on palju ägedam minna mingisugusesse ruumi ja hakata imelikke hääli tegema. See on lihtsalt tõeliselt lõbus olnud,“ räägib Reet.

Raugematu protsess

Hetkel on Reedal käsil mustmiljon projekti. Augustis 2011 valmib Jaak Kilmi ja Kiur Aarma pseudodokumentaal „Tallinna kilud“, mis on natuke nagu tagasivaade keskaegsele Tallinnale läbi mitme tegelase loo. Reet on selle filmi kunstnik. 16.-26. juunil 2011 toimus Prahas kvadriennaal, kus Reet teatrikunstil põhineva instal-latsiooniga (mille kuraatoriks on Ene-Liis Semper) Eestit esindas. Samal ajal (17.juunil) esietendus Kuressaare Linnateatris Heiti Paki lavastus „Petmine“, mille kunstnikuks oli ei keegi muu kui Reet ise. Lisaks on tal käsil ka pikem projekt Jaak Kilmiga, mille tulemiks on moetööstuse pahupooli valgustav dokumentaalfilm. Finaal on plaanitud 2012. aasta lõppu. Esimesed võtted olid Peruus, järgmiseks on plaani võetud näiteks India ja Bangladesh. Veel on Reedal selle kõige kõrvalt aega ja jaksu tegeleda taaskasutusdi-saini teemalise platvormiga „Trash To Trend“, mille eesmärgiks on koondada disainerid, kes kasutavad oma loomingus upcycle-meeto-dit, ning koostada jäätmekaart. Ülevaade (moetööstuse) jääkidest aitab viia disainerid kokku olemasoleva taaskasutamist ootava materjaliga. Platvormi laiemaks eesmärgiks on muuta moemaailma tööstuspõhimõtted loodussõbralikumaks. Pinnale kerkivad krii-tilised küsimused, mis suunavad tööstusettevõtteid ja disainereid hoolikalt mõtlema oma disaini jätkusuutlikkuse üle. Tarbijaid kutsutakse üles langetama rõivaste soetamisel teadlikke otsuseid. Platvormiga on liitunud ka mitmed tööstusettevõtted. Täpsemalt loe aadressilt www.trashtotrend.com.

Kui uurida, kuidas Reet selle kõige tegemiseks motivatsiooni leiab, on vastus ootamatu. Nimelt ei usu ta motivatsiooni ega selle leidmise vajadusse. „Pigem on käivitavaks jõuks soov teada saada, soov süveneda ja iseennast rohkem tundma õppida, vajadus arene-da. Loomingulises tegevuses on oluline protsess, mitte eesmärk,“ selgitab Reet oma seisukohta. Millegipärast tundub see ainuõige lähenemine elule. Elule kui loomingulisele protsessile. Ja nii ongi aus.

„Disain on Reeda jaoks erakordselt lai valdkond, mille mõistmiseks on vaja sellesse põhjalikult süveneda.“

Vaata ka: www.reetaus.com

Reet Ausi kostüümid Sasha Pepeljajevi lasvastusele „Tantsiv torn“ (2011)Costumes by Reet Aus for a spectacle by Sasha Pepeljajev „Dancing Tower”

34 MOOD 2011 / TEATER & MOOD

Foto

d: w

ww

.flic

kr.c

om/p

hoto

s/re

etau

sfas

hion

TEATER & MOOD / MOOD 2011 35

12 MOOD 2011

MITME NÄOGA MOOD

MITME NÄOGA MOOD

FOTOD: MARiN SiLD STILISTID: LiSANN LiLLeVeRe (AA iii), LiiS PLATo (AA iV), JANA MöLDeR (AA iii)ILUTEGIJAD: TRiiNu-LiiS RAHe, KARiN õuNTäNUD: eLViRA MuTT, eKA RAAMATuKoGu, eLe-MALL VAiNoMäe, LooMeiNKubAAToR Photos by: Marin Sild Beauty makers: Triinu-Liis Rahe, Karin ÕunStylists: Lisann Lillevere (OA III), Liis Plato (OA IV), Jana Mölder (OA III), Many thanks to: Elvira Mutt, Library of the EAA , Ele-Mall Vainomäe, Creative Incubator

Kontseptuaalne moodModell, disain ja stiil: Marit Ilison, moedisainer ja esseist

MoeharidusModell: professor Vilve Unt, Moeosakonna juhataja ja õppejõudKleit & kaelaehe: Vassilissa (lõputöö 2000)Okkaline ehe randmel: Jana Mölder (ehtestilistika 2011)

MoeajaluguModell: dotsent Anu Ojavee, moeajaloo õppejõudKudumkleit: Anu Ojavee (kursusetöö 1989)Plastikust kõrvarõngad: Maarja Niinemägi, GRAMAksessuaarid: erakogu

TehnoloogiaModell: Jüri Siim, Moeosakonna külalisdotsentSärk & püksid: HULA (kursuse projekt 2010)Aksessuaarid: erakogu

MoejoonistusModell: Eike Einama, illustraator, disainer ja õppejõudLambavillast kasukas: Ruta Tepp (tfw 2010)Topp & püksid: Mikko Seppä (kursusetöö 2005)Ehe juustes: Kristiina Kibe, GRAMKingad: erakogu

MoemeediaModell: Maria Viidalepp, moeajakirjanikKleit: Britt Samoson (kursusetöö 2004)Sõrmused: Linda al-Assi, GRAMVasest kaelaehe: Kristiina Kibe, GRAM

MoestilistikaModell: Karolin Kuusik, stilist ja moetoimetajaSeelikud: Lilli Jahilo (ateljee tallinn 2011)Siidkorsett riiulil: Ester Kannelmäe (lõputöö 2005)

ÖkomoodPildil: Marit Ahven, Reet Aus, Anu Lensment, Eve Hanson; moedisainerid (hula kollektsioonid 2008 - 2010)Disain: HULA

Õmblus- ja rätsepatööModell: Margarita Teeääre, Moeosakonna õmblustöökoja juhatajaSiidkleit: Vilve Unt (kursusetöö 1978)Peaehe: Liis PlatoAksessuaarid: erakogu

MoeateljeeModell ja disain: Lilli Jahilo, moedisainer (ateljee tallinn 2011)

MITME NÄOgA MOODHeal lapsel teadagi mitu nime, ent moeerialal lisaks ka mitu nägu & tegu

CONCEPTUAL FASHIONModel, design and style: Marit Ilison, fashion designer and essayist

FASHION EDUCATIONModel: Vilve Unt, Head of Department of Fashion Design & lecturer

Dress & necklace: Vassilissa (the final project 2000)Spiky bracelet: Jana Mölder (Jewellery stylistics 2011)

HISTORY OF FASHIONModel: Anu Ojavee, the lecturer of Fashion History

Knit dress: Anu Ojavee (course work 1989) Plastic earrings: Maarja Niinemägi, GRAM

Accessories: private collection

FASHION TECHNOLOgY Model: Jüri Siim, visiting Associate Professor of the Department of Fashion Design

Shirt & trousers: HULA (course project 2010) Accessories: private collection

FASHION DRAWINGModel: Eike Einama, illustrator, designer and lecturer

Fur coat: Ruta Tepp (TFW 2010)Top & trousers: Mikko Seppä (course work 2005)

Headdress: Kristiina Kibe, GRAM Shoes: private collection

FASHION MEDIAModel: Maria Viidalepp, fashion journalist Dress: Britt Samoson (course work 2004)

Rings: Linda al-Assi, GRAM Copper necklace: Kristiina Kibe, GRAM

FASHION STYLISTICS Model: Karolin Kuusik, stylist and fashion editor

Skirts: Lilli Jahilo (Studio Tallinn 2011) Silk corset on the shelf: Ester Kannelmäe (the final project 2005)

ECO FASHIONIn the photo: Marit Ahven, Reet Aus, Anu Lensment and Eve Hanson;

fashion designers (HULA collections 2008 - 2010) Design: HULA

DRESSMAKINg AND TAILORINg Model: Margarita Teeääre, Workshop Manager of the Department of Fashion

DesignSilk print: Vilve Unt (course work 1978)

Headdress: Liis Plato Accessories: private collection

FASHION STUDIOModel and design: Lilli Jahilo, fashion designer (Studio Tallinn 2011)

THE MANY FACES OF FASHION A loved child has, as we all know, many names, fashion, however, has in addition many faces & forms

MOEHARIDUS

12 MOOD 2011

MOEAJALUGU

TEHNOLOOGIA

MOEAJALUGU

MOEJOONIS

MOEJOONIS

STILISTIKA

12 MOOD 2011

MOEMEEDIA

MOEMEEDIA

ÖKOMOOD

ÖKOMOOD

ÕMBLUS- JA RÄTSEPATÖÖ

MOEATELJEE

MOEATELJEE

RUUMIPUUDUS JA MEESTEBUUMTEKST: MAASiKe MAASiK, TeKSTiiLi- JA MoeKATeeDRi JuHATAJA AASTATeL 1986 - 1990 / FOTOD: eRAKoGu

Ruumipuuduse ja lõputu joonistuslaudade ja -pukkide põua kiuste olid „moekad“ enamasti suurepärased joo-nistajad ja „tekstiilikad“ jälle tuntud-teatud maalijad.

50 MOOD 2011 / RETRO

Section: Retro Title: Lack of space and boom of men Text by: Maasike Maasik, Head of Department of Textile and Fashion in 1986- 1990Photos: private collection

Maasike Maasik, the Head of Department of Textile and Fashion in 1986 – 1990 recalls: „Fashion Design was at that time quite multinational: we taught Latvians, Lithuanians, Moldavians, even one Mongolian citizen graduated from our Department. Fashion lectures were held in the Estonian language, but other subjects were also taught in Russian.

In terms of social life a more liberal and innovative period began at that time, which was also reflected in student life and events. There was a genuine „boom of men“ in the Department of Fashion: Ivo Nikkolo had come over from Architecture, Tarvo Jaansoo and Hannes Võrno joined our Department later. All of them had quite outstanding personalities already as students. Lovely female fashion students, on the other hand, presented their garments as mannequins and raised the spirit of the well-established and renowned members of the committee during the assessments. The last traces of academic atmosphere were wiped away completely!

The infamous ERKI fashion shows were also born at that time. At first they represented serious and academic creative work. However, it was joke and parody, grotesque and charade that received the standing ovations. The models were the authors of the collections as well as their friends from other departments. The materials and tools were lacking, which meant that utter resoursefulness and ingenuity had to be expressed to create something exciting and outrageous.

Moeeriala oli tollal tuntavalt paljurahvuseline – koolitasime ju lätlasi-leedulasi, moldaavlasi; isegi üks Mongoolia kodanik oli selleks ajaks lõpetanud. Erialane õpetus oli küll ette nähtud eestikeelsena, muudes ainetes töötasid aga ka venekeelsed grupid. Ühelt poolt lisas see rahvusvahelisus kindlasti vürtsi loomingulisele õhkkonnale, teisalt tõi kaasa ka parasjagu lisasekeldusi. Meenub, et pärast semestrivaheaegu ei saanud kuidagi õppetööd käivitada, kuna võõramaalastel oli kombeks mitte päevade, vaid nädalate viisi hilineda. Tollal peeti aga puudumiste kohta ranget arvestust ja patustajail võis minna vägagi täbarasti.

Minu kateedrijuhatajaks saamine (1986) polnud mulle kaugeltki pelgalt meeldiv tõus ametiredelil. Tolle aja mallide järgi olin ma üsna noor, et kateedrit juhatada, kuigi pedagoogina juba staažikas (alates aastast 1971). Kahe erineva eriala üliõpilaskond, õppekavad ja õpetamisega seotud tiim tõi kaasa korraldusprobleeme ja muresid, millest mul selle ajani aimugi polnud – näiteks ruumipuudus on alati olnud meie maja tont! Kuidas jagada ruume suurtele kahe (vahel ka enama) eriala joonistus- ja maalimisgruppidele? Lisaks lõputu joonistuslaudade ja -pukkide põud. Hädade kiuste olid aga „moekad“ enamasti suurepärased joonistajad ja „tekstiilikad“ jälle tuntud-teatud maalijad.

ERKI – algusest peale menukas

Ühiskondliku elu mõttes algas sel ajal juba vabam ja uuendusmeelsem periood, mis avaldus ka tudengielus ja -üritustes. Moeeriala hindamised (väikesed moedemonstratsioonid) olid ligitõmbavad etendused, kus „suur komisjon“ kogunes kohe hästi arvukaks. Moeeriala kenad tudengineiud oma rõivamudelite esitajate-mannekeenidena suutsid soliidsete ja tituleeritud komisjoniliikmete meeleolu nii üles lüüa, et igasugunegi akadeemilisus haihtus.

Umbes sel ajal läksid käima ka kuulsad ERKI moe-show’d. Esialgu olid need osalt tõsist ja akadeemilist loometööd esindavad, kuid erilise publikumenu saavutas nali ja paroodia, grotesk ja pila. Need olid avalikud üritused, mis tõmbasid kokku suuri rahvahulki kogu linnast. Pärast järgnes veel vägev pidu ja pillerkaar. Modellidena esinesid nii kostüümide autorid kui ka nende sõbrad muudelt erialadelt. Materjali ja töövahenditega olid sel ajal lood aga väga viletsad, nii et tuli rakendada silmatorkavat leidlikkust ja nupukust, et üldsegi midagi põnevat luua.

Täppi läinud ennustus

Moe- nagu ka tekstiilierialal on meeshinged alati saanud erilise tähelepanu osalisteks. Pole ka ime – meil on neid ju nii vähe olnud. Ajal, mida meenutan, oli moeerialal parasjagu tõeline „meestebuum“: arhitektuuriteaduskonnast oli üle tulnud Ivo Nikkolo, pisut hiljem Tarvo Jaansoo, veel hiljem asus moe- erialale õppima Hannes Võrno. Isiksustena on nad kõik juba tudengiajast eredalt meelde jäänud. Mäletan üht lõõpimismaigulist jutuajamist Ivo Nikkologa, milles avaldasin arvamust, et sellise kõla ja kirjapildiga nimi peab inimese lausa kuulsaks tegema. Ja täppi see ennustus läkski!

Ees õppejõud Kadi PAJUPUU ja Maasike MAASIK; taga praegune dotsent Piret VALK, tekstiili- ja kujunduskunstnik Kertu SILLASTE, tekstiili-kunstnik Siiri MINKA ning Tallinna Laste Kunsti-kooli õppealajuhataja Riste LAASBERG

In the foreground lecturers Kadi PAJUPUU and Maasike MAASIK; in the background the current Associated Professor Piret VALK, textile and interior designer Kertu SILLASTE, textile designer Siiri MINKA and Riste LAASBERG, the Head Teacher of Tallinn Art School

RETRO / MOOD 2011 51

12 MOOD 2011

Pilt illustreerib tekstiili- ja moekateedri joonistustundi. Esiplaanil tulevane Mongoolia kultuuriminister Tsendsuren Badamsureni (1974)

Diplomitööd kaitseb Lylian MEISTER. Retsensendiks Signe KIVI. Komisjoni esimees oli Enn PÕLDROOS. Juhendaja ja kateedrijuhataja Maasike MAASIK. Tagaplaanil rektor Jaak KANGILASKI (1989)Textile designer Lylian Meister defending her thesis, in the background among others the reviewer of the thesis and the present Rector of the EAA Signe Kivi in a black blouse

The photo illustrates the drawing class of the Depart-ment of Textile and Fashion. In the foreground the future Minister of Culture of Mongo-lia Tsendsuren Badamsureni (1974)

Pildil on Maasike MAASIK ja Aleksander SUUMAN – luuletaja ja kunstnik, hinnatud joonistusõpetaja. Pilt on tehtud SIRBI (tollal SIRP JA VASAR) jaoks – Sassil oli juubel ning mina sain ENSV teeneliseks kunstitegelaseks (1987)

Endist kateedrijuhatajat Mari ADAMSONI õnnitleb 80. juubeli puhul tekstiili- ja moekateedri pere (vasakult): Mari ADAM-SON, Maasike MAASIK, Mari AAKRE, Ruth KLEMENT, Ly HABICHT, Anu RAUD, Anne METSIS (1988)

Maasike Maasik, newly received the honorary title of ESSR Merited Art Worker and artist Aleksander Suuman celebrat-ing his jubilee

Department of Textile and Fashion is congratulating the former Head Mari Adamson on her 80th birthday

12 MOOD 2011

PIRET PUPPART – PäRIMUSE JäLGEDESTEKST: MARiA ViiDALePP / FOTOD: MARiN SiLD / ARTIKKEL ILMUNUD AJAKIRJA MOOD JUULINUMBRIS 2011

PIRET PUPPART – PäRIMUSE JäLGEDES

Loominguline tandem koosseisus moedisainer Piret Puppart ja fotograaf Marin Sild valmistus mõni kuu tagasi järjekordseks ühisprojektiks, otsides Tallinna lähiümbruses sobivaid maastikke ning püüdes koidueelseid värve Eesti tippdisainerite loomingu paremiku jäädvustamiseks raamatu „Mood ja Eesti rahvarõivas“ tarbeks.

„Aeg on küps anda välja uutmoodi moeraamat, mis võiks pakkuda inspiratsiooni rahvarõiva igapäevasemal kasutamisel,“ selgitab kirjastuse TEA projektijuht Tiia Vann. „Põlvikud ja past-lad on tõenäoliselt paljudel kodus olemas, ent päris rahvariiet kanname siiski ainult laulupidu-del või muudel pidulikel puhkudel.“

Section: inspirationTitle: Tracing traditionsText by: Maria ViidaleppPhotos by: Marin Sild

Fashion designer Piret Puppart has surprised our fashion enthusiasts this summer with an original bilingual album - „Estonian Folk Costume and Fashion“ - - a source of inspiration for taking the traditional folk costume into every day life. The gift book with translations to English also displays the collection of Estonian ethnic fashion elite. Next to designer items we can see the photos of historic garments, which mostly belong to the archives of the Estonian National Museum and which are provided with explanatory texts to highlight the connections between the modern design and the traditional folk culture. According to Piret it was important for her to develop a concept for the book that would make the readers think about the background and inheritage as well as to offer surprises and the joy to discover.

Muhu lilltikandi uudne kasutus läbipaistvast materjalist kinnastelKindad: Piret Puppart Foto: Marin SildMake-up: Karin Õun Modell: Hannele (E.M.A.)

Innovative application of Muhu flower embroidery on transparent gloves

INSPIRATSIOON / MOOD 2011 55

Tõuke raamatuprojektiks „Mood ja Eesti rahvarõivas“ andis 1955. aastal Eesti Riiklikus Kirjastuses ilmunud Mari Adamsoni 62-leheküljeline suures formaadis ja kõvas köites moealbum „Tänapäeva kostüüme rahvarõivaste ainetel“. Kuna moodi ja rahvarõivaid käsitleva raamatu ilmumisest on möödas juba üle poole sajandi ning Eesti moedisainerite kollektsioonides on juba aastaid märgata kauneid laene rahvapärimusest, otsustatigi välja anda kakskeelne ideealbum, kuhu on koondatud Eesti etnilise moeloomingu paremik. Nii eesti- kui ingliskeelse lugejaskonna seas väärtusliku kinkeraamatu sisuosa tekstid on inglise keelde tõlkinud Kai Takkis ning kujundanud mitmete kujundusauhindadega tunnustatud Piret Niinepuu-Kiik.

Setu- ja Ingerimaa kirjadest inspireeritud puuvillatikand lakknahast kleidil Kleit: Xenja JoostFoto: Marin SildMake-up: Karin Õun Modell: Hannele (E.M.A.)

Inspiratsiooni ja ideid

Esialgu oli kavas anda välja õpperaamat, mis tutvustaks stiliseeritud rahvarõivaste valmistamist. Kui aga autoriks valiti Montoni disainer ja pärimusmoega lähemalt kokku puutunud Piret Puppart, arenes idee jõudsalt hoopis uues suunas edasi. Uuendusmeelne noor di-sainer oli seisukohal, et raamat peab pakkuma inspiratsiooni ja vaatamisrõõmu mitte ainult käsitööhuvilistelele, vaid ka pro-fessionaalsetele disaineritele ja kunstnikele. Raamatus on pilti-dena avaldatud ühtekokku üle 40 mudeli Aarne Niidu, Xenia Joosti, Ülle Suurhans-Pohjan-heimo, Aldo Järvsoo jpt loomin-gust. Kõrvuti disaineritöödega leiab sealt peamiselt Eesti Rahva Muuseumi arhiividest pärine-vate ajalooliste esemete fotosid koos toetavate tekstilõikudega, et välja tuua tänapäeva disaini seosed pärimusliku rahvakul-

tuuriga. Pireti sõnul oli talle raamatu kontseptsiooni väja töötades oluline, et seda sirviv inimene hakkaks mõtlema, kust miski pärineb, ning et samas pakuks raamat ka üllatusi ja avastamisrõõmu.

Kuigi autor ütleb, et raamatus on peasõna disaineritel, kes kompavad piire ja katsetavad uute vormide ja materjalidega, on ta lisanud disaineritöödele omapoolse kommentaari ja otsinud seoseid moedisaini ja Eesti pärimuskultuuri vahel juhtudel, kui disainer tööprotsessi käigus otseseid paralleele konkreetse rahvarõivaga tõmmata ei pruukinudki. Näiteks on autor kõrvutanud Tõstamaalt pärit põletuskirjadega veimevakka ja Teele Koeli nahkvööd, põhjendades oma valikut nii: „Kuigi moelooja idee algallikaks oli kirivöö, mõjub tema materjali- ja vormikäsitlus etnilise mustriga detailides sarnaselt painutatud vineerile. Orna-mentika tonaalsus meenutab puupõletust, lisaks sarnaneb vööosa kinnitus vaka „nõelumisega“ ning paks nahk kannab endas puidule omast jäikust – kõigest sell-est ka kohane võrdlus vakaga.“

Cotton embroidery on patent leather dress inspired by traditional Seto and Ingrian patterns

56 MOOD 2011 / INSPIRATSIOON

Pireti seljas on tema näitustööna valminud väike must kleit, mis on inspireeritud komide põhjapõdranahast saabaste värvilistest säärekirjadest Kleit: Piret Puppart Foto: Marin SildMake-up: Karin Õun

Piret Puppart: rahvapärimuslikud rõivadon täiuslikkusele ilmselt kõige lähemal

Rahvakultuuri ja pärimuse vastu tundis Eesti kõige suuremalt saarelt pärit Piret huvi juba kooliajal, mil hakkas vanemate sugulaste mälestusi, ütlusi ja uskumusi seoses rahva-kalendri tähtpäevade ja pühadega kassetilintidele talletama. Kui tuli muutis hetkega tuhaks Pireti jõukast talust pärit vanatüdrukust vanavanatädi uhked riidekapid ja ehtelaekad, mis olid tulevasele moedisainerile suurt huvi pakkunud, tek-kis ka arusaam rõivastest kui kaduvast kultuuripärandist.

Huvi rahvuskultuuride vastu on Piret oma kollektsioonides jm loomingus tundnud nii Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna üliõpilasena kui ka professionaalse disainerina. 2005. aastal ERKI Moeshow`l esitletud etnokollektsiooni kohta on disainer ise öelnud: „Rahvapärimuslikud rõivad on täiuslikkusele ilmselt kõige lähemal, sest neid on lihvitud sadade aastate vältel. Neile on antud aega saada selleks, mis nad on.“ Tollase kollektsiooni puhul, millest osa on esitletud ka värskes moeraamatus, inspireerisid autorit muhu rahva-rõivad – kollased triibuseelikud, talupojasärgid ja loomulikult muhu lilled, kantuna üle riietele ja kinnastele. Muhu tanu kaunistavad litrid omandasid aga kollektsiooni tarbeks setu rinnaraha mõõtmed.

Oluliselt ergastas disaineri etnograafiaalast kirge EKA 2009. aasta suvel korraldatud uurimisreis Venemaale Komi vaba-riiki, kus peamiseks uurimispiirkonnaks oli ižmakomi külad ja Ust-Tsilma rajooni vanausuliste kogukonnad. Ekspedit-siooni eesmärk oli uurida ja fikseerida komide kui eestlaste sugulasrahva traditsioonilist elulaadi ja pärandkultuuri. Nädalatepikkuse uurimusretke tulemusena valmis ühisnäitus „Komiromantika“, kus Piretil oli lisaks etnograafilistele joo-nistustele väljas ka erialane töö, mis oli kombinatsioon Komi talverõivastuse ühest kesksemast elemendist ehk saapasääre kirjadest ning euroopaliku moe sümbolist – väikesest mustast kleidist. Piret: „Joonistasin ja pildistasin üles põhjapõdranahast saabaste „pimõide“ värvilistest paeltest moodustatud säärekirjad ning hiljem sai neist väikese musta siidkleidi näol osa näitusest.“

Rahvapärimusest otsib Piret inspiratsiooni ka oma igapäevatöös. Disainides 2008. aastal Pekingi olümpiamängude tarvis Läti sportlastele ja delegaatidele esindusrõivaid, leidis Piret huvitava rahvalegendi, mis rääkis ketilaadse sõrmuse populaarsusest läti meeste seas. Legend jääb esimeste ristirüütlite ja ristiretkede aega, mil kõik mehed olevat kandnud valitsejaga ühesugust sõrmust, et teda võõrvallutajate eest varjata. Hoolimata heast legendist ehitas disainer kollektsiooni siiski üles muudele sümbolitele.

Iga-aastaseks presidendi vastuvõtuks valmivad Piretil enamasti just etnoteemalised galakleidid. Seekord võis tema loomingut näha balletitantsija Age Oksa ja Kaie Rõõm-Laaneti seljas. Disainer peab ka oma isikliku garderoobi puhul lugu eri maade rah-vussümboolikaga esemetest ning vanavanematelt kingiks saadud kantavatest kultuuriväärtustest, olles nii rahvuskultuuri igapäevaseks moesaadikuks.

Piret is wearing her little black dress – an exhibition piece inspired by the colourful patterns of ethnic Komi boots made of reindeer leather

INSPIRATSIOON / MOOD 2011 57

12 MOOD 2011

HuLA & LoLATEKST: biRGiT HALLiST, AA MoeSTiLiSTiKA iii / FOTOD: KRiSTiNA õLLeK In the northernmost part of the grand fashion

kingdom, beyond three seas and behind deep woods lies tiny Estlandia, where bright-eyed people, playful fairies, merry maidens of Murueit, wicked goblins and many other mystical creatures live side by side. A snow-white palace rises above the glistening glass roofs and mossy towers, a palace where fashion clerks train and drill their successors. Large-eyed freshmen with slightly trembling feet and wings listen to their Headmis-tress, timidly observing their older fellow students rushing by.

Each year the wicked goblin - Lazy Lola - ap-pears from the darkest of the forests to make friends in the fashion castle. Once she has found

Section: FairytaleTitle: Hula & Lola Text by: Birgit Hallist, OA Fashion Stylistics III Photos by: Kristina Õllek

58 MOOD 2011 / MUINASJUTT

Suure moekuningriigi põh-japoolsemas osas, kolme mere ja mitmekümne sügava metsa taga asub pisikene Estlandia, kus särasilmsete inimestega elavad koos kelmikad haldjad, lustakad murueidetütred, kavalad kratid ning mitmed teised müstilised olevused. Päikese käes siller-davate klaaskatuste ja sam-maldunud tornide vahel kõrgub lumivalge loss, mille hiigel-suurte akende taga moeamet-nikud oma järeltulijaid kooli-tavad. Suurte silmade ja veidi värisevate jalgade ning tiibadega kuulavad esimese aasta õpilased moelossi direktrissi manitsusi, samal ajal uudishimulikult möö-datormavaid vanemaid kaaslasi uurides. Igal aastal tuleb sügavalt põlismetsast moelossi endale kaaslasi otsima laiskuse ja lohakuse Kratt, keda tuntakse Lolana. Kui kratt endale piisavalt järgijaid leiab, kolib ta koos oma ülejäänud austajatega metsatagusest puukindlusest moelossi ning hakkab sealt oma tõekspidamisi levitama, külvates niimoodi laiskust, lohakust ja korratust üle kogu

Estlandia. Eriti meeldivad Lolale lahtised niidiotsad, korratud kompositsioonid, lohakad õmblused ning läbimõtlematud projektid ja produktid. Et Lolast lahti saada, peavad õppurid ühtse andeka ja professionaalse rindena koos tegutsema ning pahareti minema ajama.

Lola viimasest külaskäigust oli möödas täpselt aasta ning sekundilise täpsusega oli kratt kohal direktrissi ukse taga, teavitades enda kohalolekust. Ta tundis, et see aasta on tema õnneaasta – inspiratsiooni oli õhus vähe ning õpilasi oli palju. Missugune täiuslik

kooslus Lola jaoks! Kratt sidus hipihaldjate paela endale ümber pea, vahetas sõrmenipsuga oma riided ning seadis sam-mud esimese tunni poole. Nii vanemad kui nooremad õpilased tundsid pahareti mõju levimas – hommikune ärkamine muutus järjest raskemaks, projektide kuupäevi lükati järjest rohkem edasi, niidid ja nõelad vedelesid põrandal ning õmblusmasinad torisesid isekeskis, kuna neid ei oldud juba mõnda aega õlitatud. Pahareti saabumisest möödus poolteist kuud ning moe-tarkadele hakkas tunduma, et seekord Lola ka võidab. Mida nad aga ei teadnud, oli see, et neli kõige vanema klassi haldja-neiut – Eve, Reet, Marit ja Anu – pidasid juba kuu aegalõunapoolse torni raamatukogus isekeskis kohtumisi ning neil oli kujunemas kindel idee, kuidas kratt seljatada. Oma liikumise nimetasid nad HULAks. Neiud tahtsid luua tugeva koostöö tulemusena firma, mis toodab isepäiseid rõivaid, mis val-mistatud nii korralikult ja ke-nasti, et Lola ei julge lausa 200 aastat tagasi tulla. Nii olidki nad juba kuu aega

enough followers, Lola moves in with the rest of her disciples and starts her crusade for laziness, negligence and untidiness all over Estlandia. Lola is especially fond of loose threads, careless compositions, reckless stitches and ill-considered projects and products.

It has been a year since Lola’s last visit and the goblin has already settled in. The students can feel her presence: it becomes more difficult to wake up in the morning and easier to postpone the dates. Four senior year fairies – Eve, Reet, Marit and Anu – are devising a quick plan of action against the goblin. They name their move-ment HULA. The girls want to establish a collec-tion of original clothes made with such care and consideration that Lola would not dare to come back for at least 200 years. As the goblin keeps a close eye on fabric rolls, the girls make the gar-ments of used clothes instead. The new collection has a magical impact on its wearers: girls and

boys become immediately smarter, more hard-working, noble and honest.

Weeks pass and Lola, feeling ill and weak, already dreads the worst. One day she is sum-moned to the Headmistress’s office. Lola pulls herself together and opens the office door. Four young fairies, smiling widely, are presenting her the designs, photos and ideas of HULA collection in complete silence. Lola is staring at them sadly: never has she seen something made so elabo-rately, inspiringly and nicely. She lets out a quiet squeal and before anyone can say a word, she scoots back into the woods.As HULA fairies know that Lazy Lola will be back in a year or two, they pass their knowledge and experience on to younger students and help them create perfect and tidy collections every year. This will scare the evil goblins and other demons away from the giant doors of the snow-white fashion palace indefinitely.

HULA collection „Vaccine” Fashion Design III

„Vaccine“ protects against boredom, harmful external influences and their essence. Multiple layers, smart cuts of hoods and high collars guarantee a double protection, the architectonic lines of the draping enable to create new body shapes; human nervous system, blood vessels and skeleton are expressed in patterns. Side effects: vaccine may inject hope for the new beginning into the daily routine!

Authors of the collection: Piret Mägi, Katrina Kaubi, Diana Tombak, Maarja Siim, Triinu Jõhve, Elina Peippo (Finland) Supervisors: Marit Ahven, Marit Ilison (pattern-making), Eelike Virve (print patterns) Supervisor of the photo series: Herkki-Erich Merila Photographer: Kristina Õllek Stylist: Maarja Siim

MUINASJUTT / MOOD 2011 59

suure saladuskatte all raama-tukogust omamoodi labori loonud ning seal kavandanud, disai-ninud ja õmmelnud. Kõige suuremaks takistuseks kujunes kanga hankimine, kuna Lola hoidis kõikidel kangarullidel

maks. Nende silmadesse ilmus rõõmusädemeke ja põskedele roosakas õhetus. Mida enam inimesed HULA riideid kandsid, seda halvemini hakkas Lola end tundma – kõik sai alguse kõhuvalust ja pidevast tujuku-sest, sealt edasi juba hambavalu

igaühel suul suur naeratus. Lola hüppas direktrissi tooli ning jäi ootama. Tema ette lauale asetati täielikus vaikuses HULA kollektsiooni kavandid, fotod ning ideed. Lola sil-mitses neid nukralt – midagi nii läbimõeldut, inspireerivat ja kaunilt valmistatut polnud ta juba kaua näinud. Pettunult ja pea norgus hakkas ta ukse poole lonkima. Kuid veel enne, kui ta jõudis selle avada, et endamisi sajatades lahkuda, avanes uks ning sisse astusid kümned noored HULA riietes. Kratt Lola kiunatas vaikselt ning enne kui keegi jõudis midagi öelda, jooksis ta saba jalge vahel kodulaande, et seal rahus oma haavu lakkuda. Kuna sarnased paharetid on kollitanud tervet moekuning-riiki, hakkasid teisedki uurima, kuidas Estlandias neist lahti saadi. Nii avanes HULA liik-metel võimalus käia oma plaani ja tooteid tutvustamas nii Pariisis (kus neile kõigele lisaks auhind anti) kui Kalinin-gradis, Helsingis, Stockholmis ja Kopenhaagenis. Kuna HULA haldjad teadsid, et Lola tuleb kindlasti aasta või kahe pärast tagasi, otsustasid nad oma teadmisi ja kogemusi noore-matele koolikaaslastele jagada ning aidata neil igal aastal luua ideaalseid ja korralikke kollektsioone, mis nii laiskuse ja lohakuse krati kui ka kõik teised paharetid kaua moelossi hiilgustest eemal hoiaksid.

ja jonnakushood. Kratt mõistis, et miski on korrast ära ning ei taibanud, kuidas küll on õpi-lased tema tähelepanuta tööle hakanud. Möödunud oli veel paar nädalat ning Lola tundis end juba päris kehva ja nõrgana. Ühel päeval kutsuti ta direktrissi kabinetti. Ukse taga seistes kuulis kratt, kuidas direktriss oma võt-meid kõlistas ning kellegagi rääkis. Paharet võttis viimased jõuvarud kokku ning lükkas ukse uhkelt lahti. Tema ees seisid neli noort haldjaneiut,

62 MOOD 2011 / MUINASJUTT

teraselt silma peal, et teada ette, millal õpilaste vasturün-nak algab. Haldjaneiud aga olid kavalamad, kui keegi arvata oskas – nad hakkasid rõiva-materjalina kasutama Estlandia juba korra valmimisprotsessis osalenud riideid, mida keegi enam kanda ei soovinud. Olles rõivad valmis saanud, kat-setasid HULA liikmed neid oma inimsõprade peal ning said kin-nitust, et idee töötab. Riideid kandnud neiud ja noormehed muutusid kohe targemaks, töökamaks, üllamaks ning ausa-

HULA kollektsioon „Vaktsiin“ on kaitseks igavuse, halbade välismõjude ja nende olemuse vastu. Kihilisus, kapuutside ja kõrgete kraede lõikela-hendused tagavad topeltkaitse, drapeeringute arhitektoonilised jooned aitavad luua uudseid kehavorme ning trükimustrite graafikas avalduvad inimese närvisüsteem, veresooned ja luustik. Kõrvalnähud: vaktsiin võib süstida argi-ellu uue alguse (l)ootust!

HuLA KoLLeKTSiooNi „VAKTSiiN“ AuToRiD: moedisaini iii 2011 üliõpilased Piret Mägi, Katrina Kaubi, Diana Tombak, Maarja Siim, Triinu Jõhve, elina Peippo (Soome)JuHeNDAJAD: Marit Ahven, Marit ilison (lõiked), eelike Virve (trükimustrid)FoToSeeRiA JuHeNDAJA: Herkki‑erich MerilaFoToGRAAF: Kristina õllekSTiLiST: Maarja Siim

12 MOOD 2011

„ERKI Fashion Show is a sort of missionary event, which should entail the responsibility of passing on your knowledge and experience to the following generations of organisers,“ says Piret Mägi, the chief organiser of the ERKI Fashion Show 2011 and the alumna of the Fashion Department. Below there are few tips and some friendly advice, which might come in handy for the next (chief) organisers. Learn to walk before you run, i.e. before becoming a chief organiser is is wise to first undergo apprenticeship. The future teaches us the mistakes we have made, i.e. pick your team carefully. Don’t hit the man who wants to know, yet sometimes you get a punch in the mouth for mere asking. Trust, but verify, i.e. a business relationship based on pure enthusiasm might or again might not be fruitful. If a friend‘s in sorrow, there’s no tomorrow, i.e. turn your team into a faithful fellowship. I can’t, I won’t, I shan’t, i.e. learn to put your foot down! In the team only the chief organiser is entitled to the word „I“, because the leader’s „I“ usually works in the name of success of the entire event. Don’t slate, offer a helping hand, if you see a mistake, i.e. do the necessary training and give these valuable instructions already at the very beginning. Talking much and saying much are two different things, i.e. decide, when it is wise to elaborate and go into details and when two words are just as much to get things done. What you sow is what you reap, i.e. set a positive example and believe in what you are doing. You can only reach far by pushing others forward with you, not under you, i.e. be generous and share your invaluable experience with future organisers – your kindness wins you colleagues

KES RIHA EI TUNNE,

SII RIISU EI MõISTA

ehk nõuanded ERKI Moeshow tulevasele

peakorraldajale Piret Mägi kogemuse näitel

teks

t: M

aria

Vii

dale

pp/

foto

d: e

rako

gu

„ERKI Moeshow on missiooniüritus, millega võiks kaasneda oma tead-miste ja omandatud kogemuste järgmistele tegijatele edasiandmise kohustus“, arvab ERKI Moeshow 2011 peakorraldaja ja moeoskonna vilistlane Piret Mägi. Järgnevalt mõned nipid ja sõbralikud soovi-tused, mis tulevastele (pea)korraldajatele abiks võiksid olla.

- Parem ette kaeda kui ruttu joosta ehk enne peakorraldamist on soovituslik läbi teha n-ö õpipoisiaeg. „See on eeltöö tegemise ja kogenumate kõrvalt õppimise aeg, mil saad selgeks, kuidas kogu süsteem üldse toimib,“ ütleb kahel varasemal aastal ERKI Moeshow korraldustiimi kuulunud Piret. - Oleviku vigu näeme alles tulevikus ehk vali oma tiimi hoolega. „Väga hea, kui tiimis on mõned, kellel on juba eelnev koge-mus olemas ning kes teavad ka ilma pikema seletamiseta, mida nad tegema peavad,“ teab Piret. „Kindlasti on vanade olijate sekka ka uusi ja ärksaid vaja.“- Küsija suu pihta ei lööda, ent vahel lüüakse siiski. ERKI show´d korraldatakse ena-masti ikka kibekiirel kevadsemestril, mistõttu võid hüüdjaks hääleks kõrbes jäädagi. Piret soovitab siinkohal otsida sõbralik mentor, kes pole kitsi oma kogemuste, dokumendipõhjade, kontaktide jms jagamisel. Samas ei tohi unus-tada ka iseennast usaldamast!- Usalda, aga kontrolli ehk puhtal entusiasmil põhinev töösuhe võib, aga ei pru-ugi vilja kanda. Tuleb arvestada, et algajad ei suhtu antud lubadustesse kui võlga ning lõpuks tuleb peakorraldajal kogu koorem enda kanda võtta. - Kui sõber palub, siis pole homset ehk loo oma tiimist sõpruskond. ERKI Moeshow korraldustiim kasvab iga aastaga aina üüratu-maks, mis raskendab eri sektsioonide omava-helist koostööd. Seetõttu tuleks organiseerida

näiteks tiimi tutvumispidu ja pidada vähe-malt alguses tihedalt üldkoosolekuid, kus nii näod, nimed kui erinevad vastutusvaldkon-nad selgeks saavad.- Ei saa, ei taha, ei suuda ehk „Mina enne kella kahte üles ei tõuse!“. Siin ei ole kellelgi teisel peale peakorraldaja õigus sõnale „mina“, sest juhi „mina“ on kasutusel kogu ürituse õn-nestumise nimel. Õpi end kehtestama!- Kus näed viga laita, seal tule ja aita ehk vajalik juhendustöö tee ära kohe alguses, siis ei pea sa kiirel ajal e-kirju üle kir-jutama ning telefonikõnede puhul abistama. Suuna sektsioonid omavahel suhtlema.- Palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja ehk vali, millal on hädavajalik detailideni selgitustöö ning millal piisab vähe-sest infost, et asi tehtud saaks. Andes oma tiimikaaslastele piisavalt otsustusvabadust, hakkavad nad ka ise lahendusi välja pakkuma. - Mida külvad, seda lõikad ehk näita positiivset eeskuju ning usu sellesse, mida teed. Paratamatult on juht see, kes kujundab oma suhtumisega tiimi sisekliima (kuid ka vastupidi). Usk, lootus ja armastus on kuldne kolmik, mida positiivse tulemi saavutamiseks rakendada.- Kaugele ei jõuta teistest üle sõites, vaid teisi edasi viies ehk ära ole kitsi omanda-tud kogemuste jagamisel tulevaste korralda-jatega – lahkusega võidad juurde asjatund-likke kolleege.

Section: Good old golden proverbsTitle: A poor tradesman always blames his tools, i.e. sound advice to future organisers of the ERKI Fashion Show from Piret Mägi based on her own experience.

KES RIHA EI TUNNE,

SII RIISU EI MõISTA

Moekunst

1. Klaus, Leida 19472. Loik, Saima 19483. Lõhmus-Kaarma, Melanie 19484. Kammal, Õie 19495. Lokk-Sumendu, Leida 19496. Suurkuusk-Vahelaid, Emmi 19497. Kulles, Hilja 19508. Krull, Maria 19509. Hallik, Claire 195010. Kiis-Sepp, Vilma 195011. Kook-Kell, Kaja 195112. Madisson, Leida 195113. Tamsar, Õie 195114. Pundi-Remme, Selma 195115. Kruusi, Hilda 195216. Vilms, Lilli 195217. Jõe, Laine 195218. Edela-Habicht, Lygia 195219. Maranik, Helga 195220. Paltsmar-Kübar, Linda 195221.Kulgver-Truuts, Irene-Linda 195322.Leškin, Elga 195323. Isok, Dagmar 195324. Bulkin-Muravin, Astrid 195325. Arit, Sirje 195426. Tealane-Pajupuu, Veevi 195427. Parmas, Maris 195428. Maisaar, Jutta 195429. Selvet-Aren, Evi 195530. Aasmaa, Ina 195531. Silla, Helga 195532. Õlgus, Linda 195633. Vanderflit, Bella 195634. Kuhi-Preimann, Õie 195635. Loorits-Vare, Oivi 195636. Kask, Silvia 195837. Heapost, Luule 195838. Laisaar-Krik, Saima 195839. Dementjeva, Silvia 195840. Saulus-Tammik, Maimu-Koidula 196041. Polištšuk, Aldonia-Kristina 196042. Mürk, Tiiu 196043. Hmelnitskaja-Leedjärv, Kristel 196044. Klamm-Lepmets, Asta 196245. Kanasaar, Mari 196246. Briedis, Edite 196247. Pukk, Maie 196448. Kalling, Maria 196449. Hollas, Hilja 1964

50. Randküla, Ell-Maaja 196551. Kohk, Heli 196552. Luus, Eve (Sisa) 196653. Raid, Liivi 196654. Akberg, Tiiu-Heidi 196655. Ulas, Aime 196656. Smirnova, Tamara 196657. Teder, Tea 196658. Laos, Virve 196659. Dorch, Anne 196660. Maskulaitiene, Lyda-Mare 196661. Skvortsov, Gennadi 196762. Möhlmann-Kajandu, Krista 196763. Järvila, Piia 196764. Saarepera, Helvi 196865. Sinjukajeva, Larissa 196966. Tätte, Helle-Mari 196967. Aakre, Mari 196968. Mesikäpp, Lembi 197069. Laanemäe, Hille 197070. Vaus, Sirje 197071. Aava-Ruuben, Anne 197072. Beta, Biruta 197073. Stranberg, Anu 197174. Mehilane, Lea 197175. Zivere, Tatjana-Baiba 197176. Veelma, Maija 197177. Tolka, Silvija 197178. Rüütelmaa, Marika 197279. Domingo, Marja 197280. Sillaste, Eha 197281. Vissarionova , Anneli 197282. Kurm, Reet 197383. Paalberg, Liivia-Regiina 197384. Nurm, Laine 197385. Aljas, Esta 197386. Kaarma, Mari 197487. Pedanik, Inna 197488. Tsendsuren, Badamsureni 197489. Kivite, Nora 197490. Ird, Maie 197491. Kõrge, Sirje 197592. Vompa-Vahter, Juta 197593. Mikk, Piret 197594. Vanamölder-Kalvet, Krista 197595. Eelma, Sirje 197596. Priks-Poll, Saima 197597. Piirlaid, Juta 197598. Lamp, Silja 197699. Jakobi-Laansalu, Aino 1976100. Radzina, Maija 1976101. Lukina-Lebedeva, Ilze 1976

102. Raheltshik, Riina 1977103. Kliemane, Vesma 1977104. Gize, Sniedze 1978105. Girin, Leonid 1978106. Lääne, Iia 1978107. Moris, Velta 1978108. Mesikäpp-Tenter, Ivi 1979109. Lill-Unt, Vilve 1979110. Leškin, Liivia 1980111. Kivi, Kalju 1980112. Järg, Zoja 1981113. Noor, Viive 1981114.Apine, Ieva 1981115. Rätsep, Ilme 1982116. Raidma, Mare 1982117. Novakovskaja-Kerge. Natalja 1982118. Laurinja, Inese 1982119. Beita, Olga 1983120. Tüür, Hilja 1983121. Kasesalu, Katrin 1983122. Danieljanc, Arta 1983123. Johanson, Anu 1984124. Bule, Ilze 1984125. Metsis-Kasemaa, Anne 1984126. Hint, Anu 1985127. Valdma, Maire 1985128. Ljutjuk, Jelena 1985129. Pilvet, Thea 1985130. Salum, Tiia 1985131. Vabul, Anneliis 1985132. Mestsisina-Bristak, Larissa 1986133. Nikkolo, Ivo 1986134. Kuresaar-Tamm, Piret 1986135. Panina, Olga 1986136. Armas, Valentina 1987137. Kalnatsa, Elita 1987138. Kisand, Monika 1987139. Orgna, Tiia 1987140. Tsebotar, Natalja 1987141. Õng, Riin 1987142. Danilova, Marina 1988143. Jakovlev, Andrei 1988144. Lauce, Inguna 1988145. Müül, Astri 1988146. Upatniece, Dzintra 1988147. Reinula, Lee 1989148. Tuvikene, Külli 1989149. Sestakovskaja, Margarita 1989150. Vadopalasa, Jolanta 1989151. Vege, Dita 1989152. Haavel, Hiie 1990153. Mõtshärg-Mürk, Anu 1990

154. Lill, Evelin 1990155. Essi, Mirja 1990156. Ojavee, Anu 1990157. Senkane, Antra 1991158. Samarüütel, Anu 1991159. Jaansoo, Tarvo 1991160. Samsone. Elita 1991161. Laudere, Inguna 1992162. Urm, Irena 1992163. Rull, Marve 1992164. Tiitus, Tiina 1992165. Viks, Merike 1992166. Tunnel, Hele 1992167. Siska, Marika 1992168. Võrno, Hannes 1993169. Neimane, Una 1993170. Sprindzuka, Ilze 1993171. Silina, Inara 1993172. Metsma, Ülle 1993173. Avercenko, Liga 1994174. Sootna, Janika 1994175. Jefimova, Margarita 1994176. Medne, Una 1995177. Märjamaa, Sirje 1995178. Paumeri, Andrus 1995179. Kuldma-Raesaar, Katrin 1995180. Põvat, Liivika 1995181. Vingissaar, Anu 1995182. Kutan, Evelyn 1995183. Alev, Aet 1995184. Galvane, Gita 1995185. Mõttus, Marje 1996186. Sirel, Riina 1996187. Kattai, Evelin 1996188. Kööp, Andro 1996189. Urb, Anni 1996190. Aaremäe, Anu 1996191. Ahven, Marit 1997192. Hanson, Eve 1997193. Kivi, Katrin 1997194. Lensment, Anu 1997195. Malk, Kaidi 1997196. Männama, Liina 1997197. Talumees, Tiina 1997198. Tammik, Marju 1997199. Truverk, Iren 1997200. Vahtra, Jaanus 1997201. Joosing, Inessa 1998202. Seppius, Kadri 1998203. Aus, Reet 1998204. Promet, Gea 1999205. Bachmann-Põldroos, Ketlin 1999206. Pavelson, Külli 1999207. Põldroos, Riina 1999208. Simpson, Kati 1999209. Tepp, Ruta 1999210. Aas, Airi 2000

211. Herodes, Kristina 2000212. Lill, Natalia 2000213. Soome, Airika 2000214. Sehovtsova (Danavir), Vassilisa 2000215. Lembra, Irja 2001216. Tinn, Gerly 2001217. Alesmaa, Margit 2002218. Gross-Einasto, Eleri 2002219. Kaljuste, Catlin 2002220. Kull, Kristi 2002221. Luht, Madli 2002222. Seppänen, Hely 2002223. Talu, Agne 2002224. Varkki, Jaana 2002225. Alyaksina, Anna 2003226. Bassova, Marina 2003227. Jalakas, Kristi 2003228. Korovina, Julia 2003229. Nõlvak, Raili 2003230. Jukk, Annika 2004231. Lõhmus, Merle 2004232. Habicht, Maarja 2004 233. Meriste, Mai 2004 234. Siplane, Külli-Kerttu 2004 235. Kivari, Kaire 2004 236. Kuusik, Karolin 2004237. Paju, Kristina 2004 238. Rääbis, Merje 2004239. Järvela, Kadri 2005240. Kannelmäe, Ester 2005

Moedisain BA

241. Kaljuvee, Kätlin 2006242. Kesküla, Kristiina 2006243. Paal, Piret 2006244. Samoson, Britt 2006 245. Seppä, Mikko Antero 2006246. Terasmaa, Jaanika 2006247. Jedomskihh, Ksenja 2007248. Leon, Olga-Lea 2007249. Kolesnik, Mariana 2007250. Melnikova, Maria 2007251. Oborotova, Anna 2007252. Pallav, Helin 2007253. Einama, Eike 2008254. Kaiv, Triin 2008255. Kink, Evely 2008256. Kottise, Kaisa 2008257. Kravtšenko, Ekaterina 2008258. Puppart, Piret 2008259. Randver, Triin 2008260. Tatarinova, Kristina 2008261. Viidalepp, Maria 2008262. Aksjonova, Anna 2009263. Engso, Erkki 2009

264. Kermas Mardo, Merilin 2009265. Sild, Marin 2009266. Haring, Hanna 2010267. Kivihall, Joanna 2010268. Kotkas, Katrin 2010269. Kullerkupp, Triin 2010270. Merisaar, Kaire 2010271. Piirsalu, Marlis Lucila 2010272. Riimak, Maria 2010273. Sarapuu, Sille 2010274. Vagiström, Chris 2010275. Aukust, Karl 2011276. Jõhve, Triinu 2011277. Kaubi, Katarina 2011278. Laumets, Britta 2011279. Mägi, Piret 2011280. Rattik, Olga 2011281. Siim, Maarja 2011282. Tombak, Diana 2011283. Trofimova, Julia 2011

Moedisain MA

284. Ahven, Marit 2002285. Hanson, Eve 2002286. Aus, Reet 2002287. Lensment, Anu 2002 288. Paju, Kristina 2007289. Siplane, Külli-Kertu 2007290. Jahilo, Lilli (SHKS, Norra) 2008291. Ilison, Marit (TKTK) 2008292. Liivamägi, Gerli (TÜ) 2008293. Kuusk, Margit (TKTK) 2010294. Kink, Evely 2010295. Kaiv, Triin 2010296. Kottise, Kaisa 2010297. Vään, Kreete (TTÜ) 2010298. Unt, Johanna (EBS) 2010299. Tatarinova, Kristina 2011300. Kuusk, Kristi (TTÜ) 2011

Avatud Akadeemia moestilistika

1. Poduškina, Anna 20082. Pruks, Inge 20093. Pihlak, Marja-Liisa 20094. Salvet, Leana 20105. Nõu, Jaana 20106.Tooming, Liina 20107. Plato, Liis 20118. Toome, Kristi 20119. Tork, Imbi 201110. Virunurm, Katrin 2011

Moeosakonna vilistlased alates aastast 194770 aasta jooksul (1947 – 2011) on moeosakond välja andnud 300 diplomit.

12 MOOD 2011

MO

OD

2011 / II