Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht 1 SISSEJUHATUS ... · Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava

Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava

1

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht

1 SISSEJUHATUS SOOJUSSEADMETE KÄITAJA ERIALA ÕPINGUTESSE 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast ja energiasüsteemi toimimise põhimõtetest, orienteerub erialatööl olulistes

töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia, eesti- ja võõrkeele-,

füüsika -, matemaatikaalaseid pädevusi ning algatusvõimet, ettevõtlikkust ja õppimisoskust.

Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad

Õpetajad: Liudmila Turaeva, Juri Zivetjev, Gennadi Medkov

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid

Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid

Hindamismeetodid

ja

hindamisülesanded T Pt P I

Õpilane:

1. omab ülevaadet

soojusseadmete käitaja

eriala õppekavast ja

tööjõuturul õpitaval

kutsel nõutavatest

kompetentsidest

Õpilane:

leiab iseseisvalt vajalikku teavet

õppekorraldusega seonduva

kohta eriala õppekavast ning

info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia-

põhistest õpikeskkondadest

analüüsib juhendi alusel ennast

õppijana ja seab oma õpingutele

eesmärgi

leiab iseseisvalt teavet

edasiõppimise, täiendus- ja

ümberõppe võimaluste kohta,

kasutades erinevaid eesti- ja

võõrkeelseid veebikeskkondi

iseloomustab soojusseadmete

käitaja kutset ja kutsetasemete

erinevusi, kasutades

kutsestandardite registrit

iseloomustab kutsesüsteemi

ning selle rakendamise

võimalusi oma karjääri

planeerimisel

1. Kutsehariduse

süsteemi ja standardite

tutvustamine Edasiõppimise /

enesetäiendamise /

elukestev õppimine/

võimalused.

Valitud eriala

tutvustamine.

66 12 loeng

loengupäevik

arutelu

info kogumine

Teoreetiliste teadmiste

kontroll

Kirjalik ülevaade

kutsetöö eripära ja

soojsseadmete käitaja

erialal tööle

rakendumise

võimaluste kohta

Iseseisev töö: õpimapi

koostamine

2. omab üldist

ettekujutust selgitab Eesti energiasüsteemi

seoseid lähinaabrite

2. Eesti energiasüsteem

Energiasüsteemi

loeng


kontroll


2

energiasüsteemist ja selle

toimimise põhimõtetest,

kutsealaga seotud

õigusaktidest

energiasüsteemidega ning

analüüsib juhendi alusel sellest

tulenevaid võimalusi ja ohte

toob näiteid erinevate

elektritootmise viiside ja

võimaluste kohta ning nimetab

Eestis töötavate elektrijaamade

tüüpe

iseloomustab päikese- ja

tuuleenergia elektrienergiaks

muundamise võimalusi ja

otstarbekust Eesti oludes,

kasutades erinevaid

teabeallikaid

iseloomustab Eesti

energiasüsteemis viimase 20

aasta jooksul toimunud arenguid

lähtuvalt tööülesandest

loetleb elektrivõrgus esineda

võivaid häireid ja nimetab nende

tekkepõhjuseid

toimimise põhimõtted.

Erinevate elektritootmise

viisid ja võimalused.

Päikese- ja tuuleenergia

elektrienergiaks

muundamise võimalus ja

otstarbekus.

Eestis töötavate

elektrijaamade tüübid.

Elektritootmine õiguslik

regulatsioon.

loengupäevik

esitlus

töö parides ja

gruppides

arutelu

Rühmatööna esitluse

ettevalmistamine,

koostamine ja

esitlemine rühmale

3. omab energiatootmise

viiside eripärast,

mõistab töötervishoiu,

tööohutuse ja

keskkonna ohutuse

olulisust töödel ja

oskab anda esmaabi

selgitab elektriohtlike

olukordade tekkimise võimalusi

(katkised, lahtised, maha

langenud juhtmed või kaablid

jms) ja kirjeldab teabeallikatele

tuginedes tegevust

elektriõnnetuse korral

selgitab teabeallikate põhjal

elektrivoolu füsioloogilist

toimet inimese organismile

selgitab elektrilöögivastase

kaitse põhireegleid, kasutades

erinevaid teabeallikaid

demonstreerib nõuetekohaselt

3.Töötervishoid ja

tööohutus.

Üldnõuded, töökoht,

töövahendid.

Tööohutuse ja

töötervishoiu tagamise

meetmed.

Töökeskkonna

ohutegurid (peamised

ohuallikad tööobjektil)

ja ohutusjuhendid.

Isikukaitsevahendid ja

nende õige kasutamine

töödel.

Töötaja väärtegevusest

tulenevad ohud ja nende

mõju töökeskkonnale,

loeng

loengupäevik

praktiline ülesanne

õpimapi kaitsmine


kontroll (referaat)

Praktiline ülesanne

(esmaabi andmine)

Iseseisev töö: õpimapi

koostamine


3

esmaabivõtteid

demonstreerib esmaabivõtteid

elektrilöögi korral ja põhjendab

oma tegevust kannatanu

abistamisel, arvestades

elektriohutusnõudeid

kaastöötajatele.

Õnnetusoht ja käitumine

ohuolukorras.

Tööõnnetus ja

kutsehaigus.

Ergonoomia.

4.Esmaabi.

Tegutsemine

õnnetuspaigal

Esmaabivõtted:

lämbumise, uppumise

haavandite,

vereringehäirete,

põrutuse, venituste,

verejooksude, mürgituse,

võõrkehade,

luumurdude, põletuse,

teadvusekaotuse puhul.

Esmaabi vahendid

töökohal.

Iseseisev töö moodulis:

(eesmärk, teema,

vajadusel hindamine)

Iseseisev töö: õpimapi „Erinevate elektritootmise viisid ja võimalused“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks.

Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning kõik kirjalikud ülesanded.

Iseseisev töö: referaat (tööohutus, töötervishoid, riskid soojusseadmete käitaja töödel, kutsehaigused).

Iseseisev töö: info kogumine soojusseadmete käitaja erialast. Eesmärk: materjalide ettevalmistamine esitamiseks. Mitteeristav

hindamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine

Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktililine ülesanne, referaadi kirjutamine, iseseisevad tööd, õpimapp.

Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel.

Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö,

vastavalt hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.


4

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)

/õppematerjal

http://www.kutsekoda.ee

Elektrikontrollikeskus. Elektriohutus kodus. Tallinn: Europrint, 1996

Elektriohutusseadus [http://wlex.lc.ee/log/ELEKTRIOHUTUSSEADUS]. 09/12/2009

„Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60.

“Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning

vastavushindamise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määrus nr 24.

„Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007

määrus nr 19 ja 19.07.2007 määrus nr 63

“Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 19.06.2007 määrus nr 53.

„Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“. Majandus– ja

kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 62.

Гуржий А.А. Теплотехника: Курс лекций. Киев, 2003.

http://www.kutsekoda.ee/


5


2 KARJÄÄRIPLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED 6 EKAP / 156 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppe

põhimõtetest.


Õpetajad: Natalja Kaalik, Tatjana Norman, Jelena Zabegajeva, Natalja Dehant, Natalja Pekarskaja

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht

(tundides)

Õppemeetodid Hindamismeetodid

T Pt P I

1. Mõistab oma

vastutust teadlike

otsuste langetamisel

elukestvas

karjääriplaneerimise

protsessis.

1.1. analüüsib

juhendamisel enda

isiksust ja kirjeldab

oma tugevusi ja

nõrkusi

1. Enesetundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

1.1 Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp,

temperament ja iseloom. Väärtused,

vajadused, motivatsioon, hoiak,

emotsioonid, mõtlemine

1

1

Loeng, arutelu,

praktiline töö,

grupitöö

Praktiline töö

(töölehtede täitmine

„Minu omadused“

„Temperamenditüübid“

„Väärtused ja soovid“)

1.2 Võimed, intelligentsus, huvid, oskused

(üldoskused, erioskused). Minapilt,

enesehinang, identiteet, reflektsioon,

sotsiaalne küpsus (Eneseanalüüsi

läbiviimine oma tugevate ja nõrkade

külgede väljaselgitamise kaudu.)

1 1 Loeng, praktiline

töö, grupitöö, arutelu

Praktiline töö


„ Huvid“, „Vajadused“,

„Võimed“, „Oskused“,

„Elurollid“ „ Minapilt“)

1.2. seostab kutse, eriala

ja ametialase

ettevalmistuse

nõudeid tööturul

rakendamise

võimalustega

1.3. leiab iseseisvalt

informatsiooni, sh

elektrooniliselt

tööturu, erialade ja

õppimisvõimaluste

kohta

2. Õppimisvõimaluste ja

tööjõuturu tundmine karjääri

planeerimisel. 4 t

2.1. Tööjõuturg ja selle muutumine eriala

valdkonnas: nõudlus ja pakkumine,

konkurents, trendid ja arengusuunad,

prognoosid.

Nõutud kompetentsid tööturul, tööandjate

ootused, kutsestandardid, ametid ja kutsed,

kutseoskused, kutse-eelistused ja

kutseriskid eriala näitel.

1

1

Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö

Praktiline töö


„Erinevad tööturgu

tutvustavad infoallikad

internetis“), „ Nõutud

kompetentsid tööturul“,

„Kutsed ja ametid“)

2.2. Tööseadusandlus. töötamist mõjutavad

õiguslikud alused. Kutsestandardid, kutse

ja Töömotivatsioon. Töötus ja

1 1 Loeng, esitlus,

arutelu, praktiline

töö

Praktiline töö


„Töövõtulepingu


6

tööturuteenused. Elukestev õpe.

Töömotivatsioon. Valdkonna erialad,

haridussüsteem, mitteformaalne haridus,

hariduse ja tööturu vahelised seosed,

õpimotivatsioon ja elukestev

näidis“

„ Töölepingu näidis“,

„ Hea töö“)

1.4. leiab iseseisvalt

informatsiooni,sh

elektrooniliselt

praktika-ja

töökohtade kohta

3. Planeerimine ja karjääriotsuste

tegemine 5t

3.1. Muutustega toimetulek, elurollid ja

elulaad. Karjääriotsuseid mõjutavad

tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise

tagajärjed. Ametialane

karjäär.Karjääriplaneerimine kui elukestev

protsess: karjäär, karjääriplaneerimine,

karjääriinfo allikad ja karjääriinfo

otsimine. Karjääriteenused ja

karjäärinõustamine. Tööotsimine:

tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine.

1

1

Loeng, arutelu,

paaristöö, praktiline

töö

Praktiline töö


„Elurollid“, „Kuidas on

võimalik tööd leida?“)

1.5. koostab juhendi

alusel elektroonilisi

kandideerimisdokum

ente- CV,

motivatsioonikiri,

sooviavaldus-,

lähtudes

dokumentide

vormistamise heast

tavast

1.6. valmistab juhendi

alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul

1.7. koostab

juhendamisel endale,

sh elektrooniliselt

lühi-ja pikaajalise

karjääriplaani

3.2.Kandideerimisdokumendid,

tööintervjuu eriala näitel. Isikliku

karjääriplaani koostamine: eesmärkide

seadmine, tegevuste ja aja planeerimine.

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan eriala

valdkonna näitel.

1 2 Loeng, iseseisev töö,

grupitöö

Grupitöö

(„Tööintervjuul“

osalemine)

Iseseisev töö

(Curriculum Vitae ja

motivatsioonikirja

koostamine ja

esitamine)

(Lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani

kirjutamine)

2. Mõistab majanduse

olemust ja

2.1 kirjeldab oma

majanduslikke Majanduse alused

Alateemad:

6 9 5 loeng,

esitlus,

Mitteeristav (A)

Infootsing e-


7

majanduskeskkonna

toimimist.

vajadusi, lähtudes

ressursside piiratusest

2.2 selgitab nõudluse ja

pakkumise ning

turutasakaalu kaudu

turumajanduse

olemust

2.3 koostab juhendi

alusel elektrooniliselt

oma leibkonna ühe

kuu eelarve

2.4 loetleb Eestis

kehtivaid otseseid ja

kaudseid makse

2.5 täidab juhendamisel

etteantud andmete

alusel elektroonilise

näidistuludeklaratsio

oni

2.6 leiab iseseisvalt

informatsiooni

peamiste

pangateenuste ja

nendega kaasnevate

võimaluste ning

kohustuste kohta

2.7 kasutab

majanduskeskkonnas

orienteerumiseks

juhendi alusel

riiklikku infosüsteemi

„e-riik“

1. Mina ja majandus (Majanduslikud

otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja

omadused.)

2. Piiratud ressursid ja piiramatud

vajadused (Ressursid majanduses.

Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu.

Erinevad majandussüsteemid.)

3. Pakkumine ja nõudlus (Nõudlus,

pakkumine. Turu tasakaal. Turuhind.)

4. Maksud (Riigi roll majanduses.

Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve

tulud ja kulud.)

5. Finantsasutused Eestis (Eestis

tegutsevad pangad. Pankade teenused.

Kiirlaenud.)

kirjeldus,

analüüs,

selgitus,

rühmatöö

loeng-seminarid

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsiooni

lahendamine

iseseisev töö

andmebaasidest

Eesti maksusüsteem;

finantsasutuste hüviste

võrdlus;

Eesti majanduse

põhinäitajad;

Uurimistöö

Turumajanduse

olemuse kirjeldamine

turu nõudmise,

pakkumise ja tasakaalu

seisukohast;

Harjutused (sh

veebipõhised)

Tuludeklaratsiooni

täitmine juhendi alusel;

Probleemülesannete

lahendamine

(majanduslike vajaduste

kirjeldamine ja eelarve

koostamine);

Testid

3. Mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas.

3.1 kirjeldab

meeskonnatööna

ettevõtluskeskkonda

Eestis oma õpitavas

valdkonnas

3.2 võrdleb iseseisvalt

Ettevõtluse alused

Alateemad:

1. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus (Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja

olukord Eestis ning kodumaakonnas.)

2. Ettevõtja ja töövõtja

6 9 4 loeng,

esitlus,

kirjeldus,

analüüs,

meeskonnatöö,

loeng-seminarid

Töölehtede täitmine

juhendi järgi teemadel:

ettevõtja ja palgatöötaja

erinevused,

ettevõtluskeskkond,

ettevõtte töökorraldus,


8

oma võimalusi

tööturule sisenemisel

palgatöötajana ja

ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnas

t

3.3 kirjeldab

meeskonnatööna

vastutustundliku

ettevõtluse

põhimõtteid

3.4 selgitab

meeskonnatööna ühe

ettevõtte

majandustegevust ja

seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda

3.5 kirjeldab

meeskonnatööna

kultuuridevaheliste

erinevuste mõju

ettevõtte

majandustegevusele

3.6 kirjeldab ja analüüsib

ettevõtte äriideed

õpitava valdkonna

näitel ja koostab

juhendi alusel

meeskonnatööna

elektrooniliselt

lihtsustatud äriplaani.

ettevõtluskeskkond

(Poliitiline keskkond. Majanduslik

keskkond. Sotsiaalne keskkond.

Tehnoloogiline keskkond.)

3. Äriidee ja selle elluviimine (Äriideede

leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja

näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.)

arutelu

videod

harjutused (sh

veebipõhised)

töölehed

praktiline töö

probleemsituatsiooni

lahendamine

Õppemängud

Õpilasfirma

Õppekäik

Ettevõtlusalase info

otsing

(www.eas.ee;

www.eesti.ee jm)

iseseisev töö

äriidee

Praktiline töö (ÕF)

Test

Suuline esitlus: Eesti

ettevõtluse areng ja

olukord

Enesehindamine

Ülesanne/harjutus

Tööleht (Äriideede

leidmine ja hindamine)

Majandustegevuse

ülevaate koostamine

praktikaettevõtte või

õpitava valdkonna

ettevõtte näitel;

Ärimudeli püstitamine,

lihtsa äriplaani

koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine

Ärimudeli püstitamine,

selle põhjal lihtsa

äriplaani koostamine

meeskonnatööna või

ettevõtlusprojektis

osalemine.

Tunnikontroll

Iseseisev töö: Oma

võimaluste hindamine

tööturule sisenemisel

palgatöötaja või

ettevõtjana;

Õpimapp/portfoolio

(kokkuvõttev)

4. Mõistab oma õigusi

ja kohustusi

töökeskkonnas

4.1 loetleb ja selgitab

iseseisvalt tööandja ja

töötajate peamisi

Teema1. Sissejuhatus

töökeskkonda.Töökeskkonnaalase

töökorraldus

6

loeng

esitlus

diskussion

Teema1.

Struktureeritud

kirjaliktöö:test (õige-

http://www.eas.ee/

http://www.eesti.ee/


9

toimimisel. õigusi ning kohustusi

ohutu töökeskkonna

tagamisel

4.2 tunneb ära ja

kirjeldab

meeskonnatööna

töökeskkonna üldist

füüsikalisi, keemilisi,

bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja

füsioloogilisi

ohutegureid ja

meetmeid nende

vähendamiseks

4.3 tunneb ära

tööõnnetuse ja loetleb

meeskonnatööna

lähtuvalt õigusaktides

seadustes sätestatust

töötaja õigusi ja

kohustusi seoses

tööõnnetusega

4.4 kirjeldab tulekahju

ennetamise võimalusi

ja oma tegevust

tulekahju puhkemisel

töökeskkonnas

4.5 leiab juhtumi näitel

iseseisvalt eri

allikatest, sh

elektrooniliselt

töötervishoiu ja

tööohotuse alast

informatsiooni

1.1 Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahendid.

1.2 Ergonoomia.

1.3 Tööandja ja töötaja kohustused ja

õigused.

Teema2.Töökeskkonna ohutegurid

2.1 (Töökeskkonna füüsikalised,

keemilised, bioloogilised, füsioloogilised

ja psühhosotsiaalsed ohutegurid Meetmed

ohutegurite mõju vähendamiseks.)

Teema3. Tööõnnetused ja kutsehaigused

3.1 Kutsehaigus ja tööga seotud haigus.

3.2 Tööõnnetus.

3.3Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

uurimine ning registreerimine

Teema 4.Esmaabi ja tuleohutus

4.1 Esmaabikorraldus. Esmaabivahendid ja

põhilised esmaabivõtted.

4.2 Tulekahju ennetamine. Tegutsemine

tulekahju puhkemisel

Teema5. Riski analüüs ja hindamine

4

4

4

2

6

e-õppe keskkond

õppefilm

meeskonnatöö

iseseisev töö

situatsioonülesanne

kirjalik töö

analüüs

selgitus

arvestus

paaritöö

vale vastustega

küsimused)

Teema2.Struktureeritud

kirjaliktöö:test

(valikvastustega

küsimused)

Teema3.Struktureeritud

kirjaliktöö: küsimus -

vastus

Teema4..

Struktureeritud

kirjaliktöö: test (õige-

vale vastustega

küsimused)

Teema5.Analüüs. NB!

Vaata iseseisev töö

4.6 leiab iseseisvalt

töölepinguseadusest

informatsiooni

töölepingu,

Tööseadusandlus

Kontaktõpe (sh praktiline töö) ja iseseisev

töö - 1EKAP

1. Lepingulised suhted

13

7

6

Esitlus

Mitteeristav hindamine,

esitlus.


kirjalik töö.


10

tööajakorralduse ja

puhkuse kohta

4.7 nimetab töölepingu,

töövõtulepingu ja

käsunduslepingu

peamisi erinevusi ja

kirjeldab

töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja

õigusi, kohustusi ja

vastutust

4.8 arvestab juhendi abil

iseseisvalt ajatöö,

tükitöö ja

majandustulemustelt

makstava tasu bruto-

ja netotöötasu ning

ajutise töövõimetuse

hüvitist

(Füüsilised ja juriidilised isikud. Leping,

selle liigid, sisu ja sõlmimise kord).

2. Töölepinguseadus –põhimõtted

(Töölepingu mõiste ja sisu. Tähtajalise

töölepingu sõlmimine. Katseaeg.

Töölepingu muutmine. Töölepingu pooled,

nende kohustused. Töölepingu lõpemine.

3. Töökorraldus

(Töö- ja puhkeaeg. Ületunnitöö. Palk,

lisatasu. Palgatingimuste kehtestamine ja

palga maksmise kord.

Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid:

põhipuhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja

kasutamata puhkuse hüvitamine

4. Kollektiivleping

(Põhimõtted, vorm, sisekord. Lepingu

sõlmimine, õigused ja kohustused)

Loeng,

kirjalik ja praktiline

töö

Loeng, kirjalik ja

praktilised töö,


Loeng, kirjalik ja

praktilised töö,


Loeng


kirjalik töö.


praktiline töö,

situatsioonülesanne.


situatsioonülesanne.

4.9 koostab ja vormistab

juhendi alusel

iseseisvalt

elektroonilise

algatus- ja vastuskirja

ning e-kirja sh

allkirjastab

digitaalselt

Dokumentide loomine

1. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine

dokumentide vormistamisel.

2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi

elemendid. Dokumentide liigid.

3. Dokumendiplank. Dokumendiplankide

liigid.

4. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm.

Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja

liigid.

5. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja

vormistamine.

6. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja

esitusvorm. E-kirja koostamine ja

vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-

posti haldamine.

7. Dokumentide, sh digitaaldokumentide

säilitamine: Dokumentide hoidmine,

dokumentide säilitamise vajalikkus,

8 10 4 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe keskkond

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

poostiga saatmine.

Test Moodle

keskkonnas

„Dokumentide

loomine“


11

dokumentide säilitamise tingimused,

säilitustähtajad, dokumentide hävitamine.)

4.10 kirjeldab

iseseisvalt

dokumentide

säilitamise vajadust

organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide

säilitamisega.

Asjaajamine ja dokumendihaldus

organisatsioonis

1. Dokument, asjaajamine,

dokumendihaldus,

dokumendihaldussüsteem.

2. Dokumentide haldamise vajalikkus.

3. Dokumendi elukäik, dokumendi

omadused.

4. Dokumendihalduse õiguskeskkond

(seadused, määrused, standardid, juhised).

Organisatsiooni dokumendisüsteemi

alusdokumendid (asjaajamiskord,

dokumentide liigitamine.)

2

2 loeng

esitlus

diskussion

e-õppe

iseseisev töö

praktiline töö

analüüs

rühmatöö

test

lünktekst

Lünktekst „Asjaajamine

ja dokumendihaldus“

Test Moodle

keskkonnas

„Asjaajamine ja

dokumendihaldus“

5. Käitub vastastikust

suhtlemist toetaval

viisil.

5.1 kasutab

situatsiooniga sobivat

verbaalset ja

mitteverbaalset

suhtlemist nii ema-

kui võõrkeeles

5.2 kasutab eri

suhtlemisvahendeid,

sh järgib telefoni- ja

internetisuhtluse head

tava

5.3 järgib üldtunnustatud

käitumistavasid

5.4 selgitab tulemusliku

meeskonnatöö

eeldusi

5.5 kirjeldab juhendi

alusel

meeskonnatööna

kultuurilisi erinevusi

suhtlemisel

1. Suhtlemise olemus

1. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded.

2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine

3. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine.

4. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine.

5. Telefonisuhtlus.

6. Internetisuhtlus.

7. Kirjalik suhtlemine.

8. Suhtlemisbarjäär ja selleületamise

võimalused.

9. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad

tegurid.

10. Tõepärane enesehinnang.

2. Käitumine suhtlemissituatsioonides.

1. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud

ja läbirääkimised.

2. Positiivse mulje loomine.

3. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine.

4. Erinevad suhtlemissituatsioonid.

5. Konfliktid javeaolukorrad ning nende

tekkepõhjused.

6. Grupp ja meeskond.

7. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid

8

8

2

2

Loeng,arutelu

Esitlus

Diskussion

Ruhmatöö

Meeskonnatöö

Analüüs

Loeng

Loeng

Situatsioonülesande

lahendamine

Esitlus

Diskussion

Teema1.

Arvestustöö.

,, Suhtlemise olemus,

meeskonnatöö

iseärasuste ja tähtsuse

tundmine,,

Teema2.

„Käitumine

suhtlemissituatsioonide

s“

Struktureeritud

kirjaliktöö: Kirjalik test.


12

grupis.

8. Meeskonnatöö põhimõtted.

9. Meeskonda kuulumise positiivsed ja

negatiivsed küljed.

10. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.

3. Toimetulek stressiga.

1. Pingete tekkepõhjused.

2. Stress ja seda põhjustavad

tegurid.Tööstress.

3. Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja

stressiga.

4. Klienditeenindus

1. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted.

2. Teenindussituatsioonid ja nende

lahendamine

2

2

2

Analüüs.

Esitlus

Teema3.

Ruhmatöö.,,Stress ja

seda põhjustavad

tegurid. Tööstress“

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Iseseisevtöö:

1. Töötervishoid ja tööohutus – 6t.

Portfoolio kohustusliku osa:

Eesmärk- leida, hinnata ja läbi viia riskide analüüs töökeskkonnas. Vormistada Word-dokumendina. Dokument sisaldab järgmiseid

osi: tiitelleht, töökeskkonna iseloomustus ,töökeskkonnas riskide hinnang, riskide analüüs, kokkuvõte.

Ülesanne: Riskianalüüs ja hindamine (Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna)

Mitteeristav hindamine (arvestatud)

2. Karjäär – 2t.

Koostada juhendi alusel CV, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine –mitteeristav

Koostada juhendi alusel motivatsioonikiri, esitada elektrooniliselt. (0.5t) Hindamine- mitteeristav

Koostada lühi- ja pikaajaline karjääriplaan. (1t) Hindamine- mitteeristav

3. Suhtlemine – 6t.

Õppija teeb esitluse või referaati teemal: „Suhtlemise päritolu“.

4. Asjaajamine ja dokumendihaldus – 4t.

Õppemappi „Asjaajamine ja dokumendihaldus“ koostamine. Õppemappis peab olema: dokumendiblank, algatuskiri, vastuskiri,

CV, motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll, lünktekst „Asjaajamine ja dokumendihaldus“.

5. Tööseadusandlus – 6t.

Esitlus: „Tööseadusandluste põhimõtted“

6. Majanduse alused – 5t.

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana". Analüüsida iseseisvalt

turumajanduse toimimist, arvestades nõudluse, pakkumise ja turutasakaaluga õpitavas valdkonnas. Lisada oma uurimistöö

kokkuvõttev õpimappi.

Mooduli hinde Mitteeristav hindamine


13

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõttev hinne kujuneb protsessihinnete koondhindest, sooritatud iseseisvatest töödest, õpimappi esitamisest ja testist (Moodle

keskkonnas).

Õpimapp (+ esitlus või vestlus) kohustuslikud osad:

Kandideerimisdokumendid (CV, motivatsioonikiri)

Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan

Enda leibkonna 1 kuu eelarve

Lihtsustatud äriplaan

Peamised ohutegurid. Riskitegurid, mis tulenevad töökeskkonna.

Töötamisõiguslikud alused (töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus)

Aja- ja tükitöö tasustamise arvestus (haigushüvitis, puhkusehüvitis)

Algatus- ja vastuskiri, e-kiri

Tavapärase teenindussituatsiooni lahendus

Uurimustöö: "Oma võimaluste hindamine tööturule sisenemisel palgatöötaja või ettevõtjana"

Kasutatav

õppekirjandus

(avalikult

kättesaadav)

/õppematerjal

1. Töötervishoid ja tööohutus –http://ti.ee/index.php?page=16&

2. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus -https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtivTöökeskkonnaohutuse alused.

Ohutegurid - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpEsmaabi. Tuleohutus - https://moodle.e-ope.ee/login/index.phpRiski- ja

ohutusõpetus - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

3. Karjääriplaneerimine. Töölehtede kogumik kutseõppeasutuse õpilasele I, II, III. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie

inimesed, 2013

4. Mc Kay, M., Davis, M., Fanning, P., Suhtlemisoskused. 2004

5. Naesseń, L-O., Parem teenindamine. Tallinn.1997.

6. Rekkor, S jt., Teenindamise kunst. 2013

7. Ettevõtlusarendamise Sihtasutus www.eas.ee

8. Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

9. Kulu, L. Majandusõpik gümnaasiumile. Ermecol, 2011

10. Rahandusministeerium www.fin.ee

11. Randma, T. Ettevõtluse alused. Infotükk, 2008

12. Suppi, K. Ettevõtlusõpik- käsiraamat. Altex, 2013

13. Maksu- ja tolliamet www.emat.ee

14. Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013063

15. Sotsiaalministeerium. Töökeskkonna käsiraamat http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf

16. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060

17. Töölepingu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030

18. Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013009

19. http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

20. http://www.ti.ee/index.php?page=987&

21. Karjääriinfoportaal www.rajaleidja.ee

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://moodle.e-ope.ee/login/index.php

https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6zic#euni_repository_10895

http://e-ope.khk.ee/oo/erne_lepingud/tvtuleping_ja_ksundusleping.html

http://www.ti.ee/index.php?page=987&

http://www.rajaleidja.ee/


14

22. SA Innove Abiks otsustajale- kutseõppevõimalused 2014/2015

23. Amundson, N., Poehnell G., Karjääriteed. Eesti Töötukassa. 2011

24. Karjääriplaneerimine ja elukestev õpe. Valikaine õpetajaraamat. 2007, lk. 20 - 26

25. Õpetajaraamat- Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine kutseõppeasutusele. 2007, lk. 20 - 26

26. Vaatame koos tulevikku.2003, lk. 22 - 23

27. Karjäär – redel või tee? P. Jamnes, K.Savisaar.1998, lk. 41 - 43

28. Abiks valikutel. Eesti Töötukassa. 2009, lk. 6 - 7

29. http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament - temperamenditüüpid

30. http://www.rajaleidja.ee/akab/ - ametite ja kutsealade andmebaas

31. http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375 – võimete jaotus H.Gardneri järgi

32. http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Va

lter.pdf - karjääriteemalised loengud koolides

33. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

34. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

35. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

36. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

37. http://www.e-

ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

38. https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364 - e-kursus „Asjaajamine ja dokumendihaldus“

39. http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

40. http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/

http://ru.wikipedia.org/wiki/Temperament

http://www.rajaleidja.ee/akab/

http://www.rajaleidja.ee/voimed-ja-oskused/&parent_id=84375

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

http://www.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20601/Karjaariteemalised_loengud_Laane_Harjumaa_koolides_Kersti_Valter.pdf

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/662/Personalijuhtimise%20kursuse%20loengumaterjal.zip/personalidokumendid.html

https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=2364

http://www.nvtc.ee/e-oppe/Pekarskaja/pravouus/

http://zakon24.ee/zakon-o-trudovom-dogovore/


15


3 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA ALUSED 5 EKAP / 130 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab elektrotehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektroonika alustest,

elektrimõõtmistest ja tehnilise dokumentatsiooni (sh joonised ja tingmärgid) kasutamisvõimalustest soojusseadmete käitaja eriala töödel.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodul „Sissejuhatus soojusseadmete käitaja eriala õpingutesse“

Õpetajad: Liudmila Turaeva, Gennady Medkov, Aleksandrs Lunovs

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. mõistab elektrotehnika

seaduspärasusi ning

nende praktilise

kasutamise võimalusi

soojusseadmete

juhtimise ja hooldamise

töödel; elektrotehnika

põhimõisteid

Õpilane:

defineerib ja seostab omavahel

järgmised elektrotehnika

põhimõisted: vooluring,

elektromotoorjõud,

elektrivoolu tugevus, pinge

(potentsiaalide vahe), takistus,

elektriväli (laeng), magnetväli,

alalisvool, vahelduvvool,

elektromagnetism,

elektromagnetiline

induktsioon, võimsus

eristab elektritehniliste

suuruste tähistusi ja nimetab

nende mõõtühikuid ning

teisendab neid SI-süsteemi

vastavalt etteantud

tööülesandele

selgitab Coulomb´i seadusest

lähtuvalt elektrilaengute

omavahelist mõju

rakendab vastavalt

tööülesandele Ohmi ja

Kirchhoffi seadusi etteantud

elektriskeemi alusel

vooluahelate arvutamisel

Elektrotehnika alused

1. ALALISVOOL.

Elektrivool. Elektriahelad ja

tingmärgid. Elektriskeem.

Erinevate ainete ja

keskkondade elektrijuhtivus.

Elektritakistus, eritakistus ja

takistite liigid (püsitakistid,

reostaadid,

potentsiomeetrid). Takistite

värvikood. Elektriallikate

sisetakistus. Vooluring.

Ohmi seadus. Allikapinge

(elektromotoorjõud).

Takistite ja energiaallikate

ühendusviisid. Liht- ja

liitahelad. Kirchhoffi

seadused. Voolu soojuslik

toime. Töö ja võimsus.

2. MITTELINEAARNE

ALALISVOOLUAHEL.

Lihtahelate parameetrid ja

väärtused.

Võimsuse valemid. Jada- ja

rööpahelate parameetrid ja

väärtused.

68 52 10 Loeng

Loengupäevik

Info otsing

e-õpe

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga


kontroll

Praktilised tööd 1:

juhtmetakistuse

arvutused; vooluahelate

arvutused Ohmi ja

Kirchhoffi seaduste järgi

(ALALISVOOL).


elektrivoolu

töö ja võimsuse

arvutused

(ALALISVOOL).


16

toob näiteid elektrivoolu ja

magnetvälja vastastikustest

seostest, kasutades erinevaid

teabeallikaid

määrab vastavalt etteantud

tööülesandele Lenzi reegli abil

elektromotoorjõu suuna

sirgjuhtmes, juhtmekeerus ja

poolis

määrab vastavalt etteantud

tööülesandele kruvireegli abil

magnetvälja jõujoonte suuna

vooluga juhtmes

määrab vasaku käe reegli abil

elektrijuhtmele mõjuva jõu

suuna, lähtudes etteantud

tööülesandest

selgitab etteantud tööülesande

põhjal mehaanilise energia

muundamist elektriliseks ja

vastupidi, kasutades parema ja

vasaku käe reegleid

arvutab etteantud

elektriseadme pinge ja

võimsuse järgi alalis- ja

vahelduvvooluahela

voolutugevuse vastavalt ette

antud lihtsale ülesandele

mõõdab etteantud

tööülesandest lähtuvalt jada-,

rööp- ja segaühenduse

elektriskeemil vajalikud

parameetrid ja arvutab nendest

tulenevalt erinevaid elektrilisi

suurusi

määrab praktilise töö käigus

voolutugevuse alalisvoolu- ja

vahelduvvooluahelas,

3.ELEKTROMAGNETISM

Magnetvälja mõisted.

Elektrivoolu magnetväli

(sirg- ja ringvoolu

magnetväli). Vooluga

juhtmele mõjuv jõud

(vasaku käe reegel).

Magnetvoo tihedus,

magnetvoog, magnetiline

läbitavus, magnetvälja

tugevus. Elektromagneti

külgetõmbejõud.

Magnetiline hüsterees.

Induktiivsus.


17

kasutades Ohmi seadust

2. omab ülevaadet

ettekujutused

elektrilistest ja

magnetilistest nähtustest,

nende vahelistest

seostest ja praktilistest

kasutamistest

tunneb elektrilistest ja

magnetilistest nähtustest,

nende vahelistest seostest ja

praktilistest kasutamistest

selgitab elektromagnetismi ja

elektromagnetilise

induktsiooni olemust,

eristab elektriliste ja

magnetiliste suuruste

mõõtühikuid ja tähiseid

Elektrotehnika alused

4.

ELEKTROMAGNETILINE

INDUKTSIOON.

Elektromagnetilise

induktsiooni mõiste.

Sirgjuhtmes, juhtmekeerus

ja poolis indutseeritav

allikapinge

(elektromotoorjõud). Lenzi

reegel. Mehaanilise energia

muundamine elektriliseks.

Elektrienergia muundamine

mehaaniliseks.

Endainduktsioon.

Vastastikune induktsioon.

Pöörisvoolud. Magnetvälja

energia.

5. ELEKTRIMAHTUVUS.

Elektrimahtuvus,

kondensaator ja tema

ühendused.

Elektrimahtuvus.

Lamekondensaatori ehitus.

Elektrivälja energia.

Loeng

Loengupäevik

Info otsing

e-õpe

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga


kontroll


elektrivälja tugevuse,

punkti potentsiaali ja

kahe punkti vahelise

pinge arvutused

(ELEKTRIMAHTUVUS

).


kondensaatorite patarei

mahtuvuse arvustused

erinevate ühendusviiside

puhul.

(ELEKTRIMAHTUVUS

).

3. tunneb

elektroonikakomponenti

de rakendamisvõimalusi

soojusseadmete

juhtimise ja hooldamise

töödel

eristab

elektroonikakomponente

(pooljuhid (diood, transistor,

türistor), takisti,

kondensaator) ja toob näiteid

nende kasutusvõimalustest

elektrotehnikas

selgitab

elektroonikakomponentide

markeeringutelt välja

soojusseadmete käitaja

töödeks vajalikud tehnilised

Elektroonika alused

1. DIOODID.

Elektrijuhtivus pooljuhtides

(omajuhtivus ja

lisandjuhtivus. P-N siirde

tekkimine ja tema

põhiomadus. Vastuvool P-N

siirdes. Temperatuuri toime

P-N siirde omadustele).

Pooljuhtdioodide liigid:

alaldusdioodid,

kõrgsagedusdioodid,

Loeng

Loengupäevik

Info otsing

e-õpe

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs


kontroll


lihtsamate skeemide

koostamine kasutades

ohutuid töövõtteid

Iseseisev töö:

referaat (tööohutus,

töötervishoid, riskid,

kutsehaigused


18

näitajad, lähtudes

tööülesandest

visandab nõuetekohaselt

ühefaasilise täisperioodalaldi,

üheastmelise võimendi ja

pingejaguri elektriskeemid,

kasutades asjakohaseid


tähistusi ja tingmärke

valib tööülesandest lähtudes

töövahendid, seadistab need ja

teeb juhendaja abiga

lihtsamaid


jootmistöid vastavalt

juhendile, järgides tööohutus-

ja elektriohutusnõudeid

stabilitronid, varikapid,

fotodioodid, valgusdioodid.

Praktilised tööd:

pooljuhtdioodi omaduste

uurimine. Dinistori, DIAC-i,

SCR-türistori, sümmistori ja

GTO-türistoride ehituse ja

omaduste sarnasused ja

erinevused. Avanemis- ja

sulgumistingimused.

2.TRANSISTORID.

Transistori ehitus ja

võimendav toime.

Transistor kui neliklemm

(sisend ja väljundtakistus).

Transistori kolm lülitust.

Transistori tunnusjooned.

Transistori kolm töörežiimi.

Transistor lülitina.

Transistori tööpunkti valik

ja fikseerimine.

temperatuuri toime

transistori omadustele.

Termokompensatsioon.

Transistori omadusi

iseloomustavad parameetrid.

Transistoride liigitus.

Väljatransistoride üldine

tööpõhimõte ja omadused.

Väljatransistoride liigid.

Väljatransistoride tööpunkti

fikseerimine. Moonutused

võimendamisel.

Eelvõimendid.

Lõppvõimendid. Tagasiside

plokkskeem ja toime

võimendi omadustele.

Tagasiside lülitusi.

keevitustöödel).


19

3.

OPERATSIOONVÕIMEN

DID JA NENDE

RAKENDUSED.

Võimendite liigid ja neid

iseloomustavad parameetrid.

Moonutused

võimendamisel.

Eelvõimendid.

Lõppvõimendid.

Tagasiside plokkskeem ja

toime võimendi omadustele.

Tagasiside lülitusi.

4. kasutab lihtsaid

elektrite arvutamise

meetodeid

kasutab lihtsaid elektrite

arvutamise meetodeid

kontrollib ja analüüsib

arvutuste ning mõõtmiste

tulemusi

Alalis- ja

vahelduvvooluahelate

arvutusmeetodid.

Elektriliste suuruste

(voolutugevus, pinge ja

takistus) arvutamine

ja mõõtmine.

loeng

loengupäevik

praktiline

arvutusülesanne


kontroll

Praktiline

arvutusülesanne

5. mõõdab etteantud

tööülesandest lähtudes

elektrilisi suurusi,

kasutades nõuetekohaselt

sobivaid mõõteriistu ja

mõõtmismeetodeid

eristab näidiste põhjal analoog-

ja digitaalmõõteriistu ning

selgitab kasutusjuhendi alusel

mõõteriista skaalal toodud

tähistusi, sh täpsusklassi

valib tööülesandest lähtudes

mõõtvahendid ja seadistab need

erinevate elektriliste suuruste

mõõtmiseks, arvestades

mõõteriista skaalal olevaid

tähistusi ja parameetreid

mõõdab tööülesandest lähtuvalt

voolutugevust, pinget, takistust

ja elektriseadme võimsust nii

alalis- kui vahelduvvoolu puhul,

kasutades asjakohaseid

mõõtevahendeid ja -meetodeid

Elektrimõõtmised

1. METROLOGIA

ALUSED

Terminid ja definitsioonid.

SI-süsteem. Põhiliste

elektriliste suuruste

mõõtühikud. Elektriliste

suuruste mõõtmiste

meetodid. Mõõtevigade

klassifikatsioon ja

mõõteriistade täpsusklassid.

Mõõtevigade arvutamine.

2. MÕÕTERIISTADE

LIIGITUS JA

PARAMEETRID

Elektromehaanilised

mõõteriistad.

Elektronmõõteriistad.

Loeng

Loengupäevik

Info otsing

e-õpe

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs


kontroll:

testid e-keskkonnas

http://miksike.net/

- Метрология_1




mõõtmine

analoogmultimeetriga,

mõõtmine

digitaalmõõteriistadega

ja meerikutega;

elektrimõõteriistade

korrashoid ja remont;

elektrimõõteriistade

kontrollimine ja taatlus.

http://miksike.net/


20

Digitaalmõõteriistad.

Elektrotehniliste

mõõtevahendite taatlemine

ja kalibreerimine, ülevaade

riikliku järelevalve

nõuetest. Elektriliste ja

mitteelektriliste suuruste

mõõtmine. Ülevaade

arvutiga koostöötavatest

mõõtesüsteemidest.

3. visandab lähtuvalt

tööülesandest

elektriskeeme, kasutades

asjakohaseid tingmärke

ja tähistusi

visandab passiivelementidega

ahela elektriskeemi, kasutades

asjakohaseid tingmärke ja

tähistust vastavalt etteantud

tööülesandele

koostab praktilise tööna jada-,

rööp- ja segaühenduse

elektriskeemi nii alalis- kui

vahelduvvoolu puhul

Elektrotehnika

VAHELDUVVOOL.

Vahelduvvoolu

tunnussuurused.

Vahelduvvoolu saamine.

Faas ja faasinihe. Takistused

vahelduvvoolu ahelas,

induktiivsus ja mahtuvus

vahelduvvoolu

ahelas.Vektordiagrammid.

Pingeresonants,

vooluresonants. Aktiiv- ja

reaktiivvõimsus.

Võimsustegur.

Kolmefaasiline

pingesüsteem. Tarvikute

täht- ja kolmnurkühendused.

Faasi mõiste kolmefaasilise

vahelduvvoolu korral.

Generaatorite täht- ja

kolmnurkühendus. Faasi- ja

liinipinge mõisted ja

vahekorrad. Generaatorite

tähtühenduse korral

erinevate pingete saamine.

Elektriskeemid

Loeng

Loengupäevik

Info otsing

e-õpe

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs

Töö tekstiga


kontroll


siinussuuruste graafiline

kujutamine,

ühevahelduvvoolu

ahelate arvutamine:

aktiivtakistusega,

induktiivtakistusega ja

mahtuvustakistusega

vahelduvvoolu ahel.

Pooli ja kondensaatori

rööpühendus.

(VAHELDUVVOOL)

4. järgib praktiliste

tööde sooritamisel järgib praktiliste tööde tegemisel

töötervishoiu-, tööohutus- ja

Elektriohutus

Elektrivoolu füsioloogiline

Loeng



21

töötervishoiu-,

tööohutus- ja



toime, esmaabi elektrilöögi

korral, kaitse elektrilöögi

eest, elektriseadmete

kaitseaste, madalpingeliste

vahelduvvooluvõrkude

juhistiksüsteemid, otse-ja

kaudpuutekaitse eri

juhistiksüsteemides, kaitse-

ja talitlusmaandamine,

elektrialane seadusandlus.

Loengupäevik

Info otsing

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

Analüüs

kontroll

Praktilised tööd

õppekeskkonnas

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust elektrotehnika

seaduspärasuste

rakendamisel praktiliste

ülesannete lahendamise

käigus

analüüsib juhendaja abiga enda

toimetulekut elektrotehnika ja

elektroonika seaduspärasuste

rakendamisel laboratoorsete

tööde ja elektrimõõtmiste

teostamisel ning hindab

juhendaja abiga arendamist

vajavaid aspekte

koostab kokkuvõtte analüüsi

tulemustest ja vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahendeid

Rakenduslik

elektrotehnika ja

elektroonika

Analüüs

Analüüsib juhendaja

abiga enda toimetulekut

elektrotehnika ja

elektroonika

seaduspärasuste

rakendamisel

laboratoorsete tööde ja

elektrimõõtmiste

teostamisel ning hindab

juhendaja abiga

arendamist vajavaid

aspekte.


(eesmärk, teema,


1. „Elektriahelad ja tingmärgid“. Töö erinevate allikatega. (ALALISVOOL). Eesmärk: tingmärgi joonestamine, tutvumine kahe

keeles (eesti ja vene)

2. „Takistite kood“. Õppefilmi vaatamine (Moodle keskkonnas) (ALALISVOOL). Eesmärk: takistite koodi, tüüpide ja

parameetritega tutvustamine.

3. „Lamekondensaatori ehitus“ . Õppefilmi vaatamine (Moodle keskkonnas) (ELEKTRIMAHTUVUS). Eesmärk: kondensaatori

koodi ja parameetritega tutvustamine.

4. „Generaatorite täht- ja kolmnurkühendus“ . Töö tekstiga (VAHELDUVVOOL). Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja

üldistus.

5. „Ühefaasilise trafo ehitus“ Töö tekstiga (VAHELDUVVOOL) .Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.

6. „Elektrijuhtivus pooljuhtides“. Eesmärk: eelmiste teadmiste kordamine ja üldistus.

7. Ülevaate koostamine „Elektroonika energeetika teenistuses“

8. Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne: analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest

ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid. Kokkuvõte sisaldab eneseanalüüsi, korrektseid mõisteid,

täiendamist vajavad oskusi, vastavus RAK „Kirjalike tööde juhend“ nõuetele.


22

Mooduli hinde

kujunemine:


Teoreetiliste teadmiste kontroll ja testid, praktilised tööd, iseseisvad tööd.

Õpiväljundid loetakse arvestatuks (A), kui õpilane on saavutanud tulemuse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Kokkuvõtva hinde


Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö,

vastavalt hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Elektrotehnika:

a. Rein Lahtmets „Elektrotehnika alused“, 2001

b. Elektrotehnika teatmik (2004). Pütsep, Raivo. Tallinn : Ilo, 2004 (Tallinn : Ilo Print). 68 lk. : ill. Kutseõpe.

c. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.

d. В. С. Попов, С. А. Николаев «Общая электротехника», Москва, «Энергия», 1996

e. Задачник по электротехнике: Учебное пособие для начального профессионального образования: Учебное пособие для

среднего профессионального образования (2003). Новиков, Петр Николаевич. Москва: Академия, 2003

Elektroonika alused: 1. Usai, U. Elektroonika alused. Pärnu: PKHK, 2007;

2. Floyd, T. Electronics Fundamentals. USA: Pearson Education, 2009;

3. Usai, U. Elektroonika alused. Tallinn: Tallinna Polütehnikum, 1998;

4. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.

5. Игумнов Д. В., Костюнина Г. П. Основы полупроводниковой электроники 2005

1. Pütsep, R. Elektrotehnika ja elektroonika. Tallinn : Ilo, 2008.

http://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1217

Elektriohutus:

1. Elektrikontrollikeskus. Elektriohutus kodus. Tallinn: Europrint, 1996

2. Elektriohutusseadus [http://wlex.lc.ee/log/ELEKTRIOHUTUSSEADUS]. 09/12/2009

3. „Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 60.

4. “Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele, märgistuse ja teabega varustamisele ning

vastavushindamise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 10.04.2007 määrus nr 24.

5. „Elektripaigaldiste kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007

määrus nr 19 ja 19.07.2007 määrus nr 63

6. “Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded“. Majandus– ja kommunikatsiooniministri 19.06.2007 määrus nr 53.

7. „Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sagedus“. Majandus– ja

kommunikatsiooniministri 12.07.2007 määrus nr 62.

8.Elektripaigaldiste käit. Standard EVS-EN 50110-1:2005.

Mõõtmised:

1. Tamm,U. Elektrimõõtmiste alused. Tallinn: INFOTRÜKK 2003

2. Laansoo,A. Elektrimõõtmised. Tallinn: 2007

http://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1217


23


4 MATERJALIÕPETUS 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: : õpetusega taotletakse, et õpilane tunneb tehnilistes seadmetes kasutatavate materjalide omadustest, kasutusaladest, nende saamisest ja töötlemise

viisidest


Õpetajad: Vladislav Ivanov, Jelena Ibragimova

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja alateemad Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

tehnilistes

seadmetes

kasutatavate

materjalide

omadustest,

kasutusaladest,

nende saamisest ja

töötlemise viisidest

2. omab ülevaade

konstruktsiooni- ja

soojustehniliste

materjalide ehitusest

3. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

konstruktsiooni- ja

soojustehniliste

materjalide

klassifitseerimisel

põhiparameetrite

alusel

Õpilane:

kirjeldab materjale

vastavalt nende

kasutusalasid

valib materjale

vastavalt nende

kasutamise

tingimustele

klassifitseerib materjale

põhiparameetrite alusel

eristab materjale ja

tooteid välisilme järgi

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle

korrektses eesti keeles,

kasutades

infotehnoloogiavahend

eid

1. Konstruktsioonimaterjalid.

Metallide struktuur, metallide

kristallvõre põhitüübid.

Metallide kristallisatsioon.

Metallide füüsikalised ja

tehnoloogilised omadused.

Mehaanilised

katsetamised. Metalsed sulamid.

Malmi ja terase saamine.

Süsinik- ja legeeritud terased.

Konstruktsioon- ja

tööriistaterased. Katla- ja

turbiiniterased. Teraste ja

malmide markeerimine.

Terase termotöötlus.

Termokeemiline pindamine.

Korrosioon. Korrosioonikaitse.

Värvilised

metallid ja sulamid.

Komposiidid. Kõvad sulamid.

Toodete valmistamise

tehnoloogia;

survetöötlemine, valtsimine,

valamine, keevitamine,

jootmine, lõiketöötlemine.

66 12 loeng

loengupäevik

rühmatöö

iseseisev töö

analüüs


kontroll


24

Valtstoode.

Plastmassid.

2. Soojustehnilised materjalid.

Tulekindlad materjalid.

Soojuskaitsekatte materjalid.

Põhilised ja uued

soojusisolatsioonimaterjalid,

nende karakteristikud ja

kasutusalad. ekraani- ja

vaakumisolatsioon.

Tihendusmaterjalid.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Iseseisev töö 1: õpimapi koostamine

Iseseisev töö 2: kirjalikult eneseanalüüs

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Mitteeristav hindamine Teoreetiliste teadmiste kontroll, iseseisev töö 1.

Õpiväljundite saavutamist hinnatakse mitteeristavalt.

Kujundava hindamise hinne kujuneb „A“ (arvestatud) kui kõik õpiväljundid on saavutatud läveni tasemel.

Kokkuvõtva hinde


Mooduli kokkuvõtva hindamise hinde saamiseks peab õppija sooritama kõik kujundava hindamise ülesandeid,sh iseseisvat töö, vastavalt

hindamiskriteeriumidele ja vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Kozlov J. Materjaliõpetus. 1996

http://web.zone.ee/nv_ac/

e-kursused Moodle keskkonnas

http://web.zone.ee/nv_ac/


25


5 SOOJUSTEHNIKA ALUSED 4 EKAP / 104 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab soojustehnika ja termodünaamikaalase terminoloogia ning põhimõisted, laiendab ja süvendab teadmisi

füüsikaliste nähtuste ja soojusvahetuste protsesside olemusest, soojusülekandest ja selle kasutamisest erinevates protsessides; tunneb soojustehnika ja

termodünaamika seadusi ning põhiprotsesse.


Õpetajad: Aleksandr Mošnikov

Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid

ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

soojustehnika ja

termodünaamikaalase

terminoloogiast,

põhimõistetest j a

seadusest

2. omab ülevaadet

füüsikaliste nähtuste ja

soojusvahetuste

protsesside olemusest,

soojusülekandest ja selle

kasutamisest erinevates

protsessides; soojuslevi

viisidest ja

arvutusvalemitest

3. järgib töökoha

korrastamisel ja töötamisel

töötervishoiu-, tööohutus-

ja elektriohutusnõudeid

4. rakendab õppetöö

käigus omandatut

Õpilane:

valdab termodünaamika

terminoloogiat

nimetab ja iseloomustab

gaaside ja veeauru

omadused, soojusvahetite

tüüpid

selgitab ideaal- ja

reaalgaaside oleku

muutumise protsessid,

aurujõuseadmete

ringprotsessid

eristab soojusvahetite

tüüpe

kasutab veeauru

olekudiagramme ning –

tabeleid

määrab gaaside segude ja

veeauru parameetreid

määrab

soojusülekandetegurit

voolamisel torukimbus

soojusülekande erisusi

määrab katseliselt

1. Termodünaamika. .Mehaaniline töö. Soojuse ja

töö ekvivalentsus.Siseenergia.

Soojuse mõiste.

Termodünaamika seaduste

analüütiline väljendamine.

Ringprotsessi mõiste. Carnot’

Ringprotsess.

Termodünaamilised

põhiprotsessid. Entalpia

mõiste. Ts-diagramm.

Töövõime ehk eksergia.

Termodünaamiline tasakaal.

Termodünaamilise keha

voolamine: energiavõrrand,

voolamine düüsides. Veeauru

omadused. Põhiprotsessid

veeauruga. Veeauru Pv-, Ts- ja

hS-diagrammid. Niiske gaaside

karakteristikud. Gaaside

voolamine. Gaasisegud. Gaasi

tõeline, keskmine, eri-, massi-,

mahu-, molaarne, isobaarne,

isokoorne soojusmahutavus.

Gaasi Pv-diagramm. Gaaside ja

66 26 12 Loeng

Loengupäevik

Instrueering

Info kogumine

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne


kontroll

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs


26

teoreetilisi teadmisi ja

praktilisi oskusi reaalses

töökeskkonnas juhendaja

juhendamisel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda tegevust

soojustehnika kasutamisel

ja hooldamisel

isoleermaterjali

soojusläbikandetegurit ja

suhetCp/ Cv

arvutab tahke keha

soojusmahutavust ja

vabakonvektsiooni

soojusülekandetegurit

arvutab kütteradiaatori

soojusläbikandetegurit ja

toruisolatsiooni

soojusjuhtivustegurit

arvutab soojusisolatsiooni

termilist takistust,

temperatuuri seina pinnal,

soojusvaheti küttepinda,

aritmeetilist

temperatuurivahet

järgib töökoha

ettevalmistamisel, töö

kestel ja töökoha

korrastamisel rangelt

töötervishoiu- ja

tööohutusnõudeid ning

arvestab inimeste ja

keskkonnaga enda ümber

kasutab töötsooni

eesmärgipäraselt ja hoiab

selle korras, järgib

töövahendite ja muude

seadmete kasutamisel

etteantud juhendeid, sh

ohutusjuhendeid

koostab kokkuvõtte

analüüsi tulemustest ja

vormistab selle korrektses

eesti keeles, kasutades

infotehnoloogiavahendeid

rakendab õppe käigus

aurude drosseldamine.

Ülevaade kompressori ja

kolbmootori tööprotsessist.

Carnot’ ja Rankine’i

ringprotsess veeauru puhul.

Auru vaegpaisumisega

ringprotsess. Binaarsed

ringprotsessid.

Termofikatsiooni

termodünaamilised

alused.Gaasi- ja

auruturbiinjõuseadmete

ringprotsess.

2. Soojusjuhtivus.

Soojuslevi liigid. Ainete

soojusfüüsikalised omadused.

Tasapinnalise ja silindrilise

seina soojusjuhtivus. Termilise

takistuse ja soojusläbikande

mõiste. Varda soojusjuhtivus ja

ribitatud küttepinnad.

Soojusjuhtivus sisemiste

soojusallikate olemasolul.

Mittestatsionaarse

soojusjuhtivuse põhimõisted.

3. Konvektiivne- ja

kiirgussoojusvahetus.

Mõisted ja määratlused.

Soojusvahetuse põhiseadus.

Konvektiivsoojuslevi liigid

ning arvutusvalemid. Piirikihi

mõiste. Konvektiivsoojuslevi

keskkonna faasimuutustel –

keemine ja kondenseerumine.

Konvektiivsoojuslevi

erijuhtumid – voolamine suure

kiirusega, hõrendatud


27

omandatud teadmisi

konkreetsete

tööülesannete täitmisel,

mis on vastavuses

õpiväljunditega

keskkonnad, vedelmetallid,

keskkonna kriitilised

parameetrid, joad, sulamine ja

tahkumine. Soojuslevi

intensiivistamine.

Turbulentsuse ja ekraanide

mõiste. Gaaside kiirgus.

Kiirgusseadused. Kiirgus

neelavas, kiirgavas ja hajutavas

keskkonnas. Tahkete pindade

kiirgusomadused.

Kiirgussoojuslevi arvutus.

Liitsoojusülekanne: kiirguslik-

konvektiivne soojuslevi,

kiirguslik-konduktiivne

soojuslevi tasapinnalises kihis,

kiirgussoojuslevi katla koldes.

Soojusleviprotsesside sarnasus,

sarnasusarvud; difusioon ja

konvektiivne massilevi.

Regulaarne režiim ja selle

rakendusi.

4. Soojusvahetid. Soojusleviseadmete

iseloomustus ja liigitamine.

Soojuskandjad, nende

liikumise skeemid. Keskmise

temperatuurivahe

soojusvahetites.

Rekuperatiivsoojusvahetite

konstruktsioonid. Soojuslevi

arvutusvalemid.

Soojusläbikandeteguri

arvutused. Ülevaade

tsükkeltoimega

rekuperatiivsoojusvahetid,

mahtboilerid,


28

reaktsioonaparaadid, nende töö

põhimõte. Ülevaade

soojusvahetite

dimensioneerimisest ja

kontrollarvutus meetoditest.

5. Praktika.

Kütteradiaatori

soojusläbikandeteguri,

toruisolatsiooni

soojusjuhtivusteguri

arvutamine.

Soojusülekandeteguri

määramine voolamisel

torukimbus. Soojusülekande

erisuste määramine keemisel.

Vabakonvektsiooni

soojusülekandeteguri

arvutamine. Suhte Cp/ Cv

katseline määramine. Tahke

keha soojusmahutavuse

arvutamine. Isoleermaterjali

soojusläbikandeteguri katseline

määramine.


(eesmärk, teema,


Õpimapi koostamine. . Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis peavad olema kõikide

loengute konspektid ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade

parandus.

Praktika aruande koostamine. Eesmärk: ülevaate esitamine praktika käigust ja püstitatud eesmärkide saavutamisest. Mitteeristav

hindamine. Aruandes peavad olema osad ning kõik ülesanded peavad olema lahendatud. Kui on vead, siis peab olema tehtud

vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktika päeviku täitmine, eneseanalüüs ja kirjalik aruanne.


Kokkuvõtva hinde

kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.


29

Moodul loetakse arvestatuks, kui õpilane esitab kõik nõutud praktikadokumendid, koostab iseseisvalt juhendmaterjali põhjal

praktikaaruande ning kõik õpiväljundid on hinnatud hindega „A“ (arvestatud).

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Филин В.М. Термодинамика, гидравлика, пневматика. ЭЭЭ-2013, Раздел теплотехника.


Сергеев А.В. Справочное учебное пособие для персонала котельных (топливное хозяйство). СПб. 2005

Soojustehnika. Tallinna Tehnika Ülikooli kirjastus; 2003

Harri Käär. Inglise-eesti-vene soojustehnika sõnastik.Tallinn, 1997


30


6 HÜDROGAASIMEHAANIKA 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet ventilaatorite ja pumpade ehituse, tööpõhimõtete ja kasutamise kohta

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Soojustehnika alused”


Õpiväljundid


Mooduli teemad ja

alateemad


Hindamismeetodid ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

hüdromehaanika

põhiseisukohtadest;

pumpade ja

ventilaatorite

ehitusest,

tööpõhimõtetest ja

kasutamisest

2. teostab torustike

hüdraulilisi arutusi

vastavalt

tööülesandele

3. järgib töökoha

korrastamisel ja

töötamisel tööohutus-

ja elektriohutus- ning

keskkonnaohutusnõud

eid


käigus omandatut


praktilisi oskusi

reaalses

töökeskkonnas

juhendamisel

Õpilane:

kirjeldab gaaside ja vedelike

omadusi kasutades hüdraulika

terminoloogiat;

selgitab teabeallikate põhjal

hüdrostaatika ja

hüdrodünaamika põhimõisteid

kirjeldab pumpade ehitust,

tööpõhimõtteid ja kasutusala

kirjeldab ventilaatorite ehitust,

tööpõhimõtteid ja kasutusala

eristab erinevate pumpade

tüüpe

eristab erinevate ventilaatorite

tüüpe

tunneb ära hüdraulika ja

aeromehaanika põhiseadusi

määrab voolava keskkonna

rõhke, rakendades erinevaid

meetodeid

määrab vedeliku suhtelise

tasakaalu

arvutab kõvade tasandiliste ja

kõverjooneliste pindade

survejõudu;

1. Hüdrostaatika ja

hüdrodünaamika alused. Hüdrostaatika

põhivõrrand.

Vedeliku voolu ja

elementaarjoa mõiste.

Voolu hüdraulilised

elemendid. Vedeliku

püsivaks muutunud ja

muutmata ning ühtlane ja

ebaühtlane liikumine.

Bernoulli võrrand, selle

füüsikaline olemus ja

praktiline kasutamine.

Vedeliku liikumise liikide

liigitamine. Vedeliku

laminaarne ja turbulentne

liikumine torudes.

Hüdrauliliste takistuste

liigitamine. Kohalikud

hüdraulilised takistused.

2. Vedeliku voolamine ja

liikumine.

Voolamine torudes ja

kanalites. Kokkusurumatu

vooluse

hõõrdetakistustegur.

Kohttakistustegur.

20 52 6 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Arvutusülesanne

te lahendamine

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne


kontroll teemadel

„Hüdrostaatika“,

„Hüdrodünaamika“,

„Pumpad“.

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika päeviku täitmine

Praktika analüüs


31

pumpade ja

ventilaatorite

kasutamisel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust pumpade ja

ventilatsioonisüsteemi

käivitamisel ja

seismisel

kohttakistustegurit,

kokkusurumatu vedeliku

voolamist püsisurve korral

valib ventilaatorite ja pumpade

tööskeeme

selgitab töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid ja järgib

neid tööde teostamisel


omandatud teadmisi

konkreetsete tööülesannete

täitmisel, mis on vastavuses

õpiväljunditega

Kokkusurumatu vedeliku

väljavool. Vedeliku

väljavoolamine läbi

erinevate otsakute.

Torustike otstarve ja

liigitamine. Torustike

hüdraulilised

karakteristikud.

Hüdrauliline löök.

Kokkusurutava gaasi

väljavool. Jugade

voolamine. Vee ja

soojusvõrgud.

Võrgupumbad,

pompaažinähud võrkudes.

3. Pumbad. Tsentrifugaalsete pumpade

töö põhimõte ja

liigitamine.

Tsentrifugaalse pumba

põhivõrrand. Pumba

karakteristikud. Erosioon

ja korrosioon pumpades.

Pumpade ehitus.

Tsentrifugaalpumpade

kasutamine energeetikas.

Maht- ja telgpumpade töö

põhimõte, ehitus,

töökarakteristiku

iseärasused, kasutamine ja

käit. Jugapumbad.

Toitepumbad.

Kondensaadipumbad.

Ringluspumbad.

Vaakumpumbad. Vee

keemilise puhastuse

pumbad. Õlipumbad.


32

Pumpade käitamine:

pumba ja võrgu koostöö,

pumpseadmete pompaaž,

müra, käivitamine ja

seiskamine.

4.Praktika

Rõhu praktiline

mõõtmine, erinevate

meetotite rakendamine.

Vedeliku suhtelise

tasakaalu määramine.

Bernoulli võrrandi

rakendamine. Kõvade

tasandiliste ja

kõverjooneliste pindade

survejõudude arvutamine.

Voolamisrežiimide

tundmaõppimine läbi

Reynoldsi katse.

Kohttakistusteguri arvutus.

Kokkusurumatu vedeliku

voolamise arvutus

püsisurve korral. Gaasi

voolamise arvutus.


(eesmärk, teema,


Arvestusülesannete lahendamine

Info kogumine ja õpimapi „Hüdrogaasimehaanika“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis

nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesanne, praktika aruanne, iseseisev töö.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.


Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded (sh.

iseseisva töö) vähemalt hinele „3“ (kolm) ja „Arvestatud“


33

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal






Karl Ingermann. Soojusvarustussüsteemid. Tallinn, 2003


34


7 KÜTUSE JA VEE ETTEVALMISTAMINE 2 EKAP / 52 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija omab ülevaadet energeetilise kütuse liikidest, koostisest ja nende tööstuslikuks

tarbimiseks ettevalmistamisest, tehnoloogiliste skeemidest ja vee ettevalmistamise seadmetest; tunneb veepuhastuse põhiliste meetodeid.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodulid ”Materjaliõpetus”, “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

energeetilise kütuse

liikidest, koostisest ja

nende tööstuslikuks

tarbimiseks

ettevalmistamisest

2. omab ülevaadet

veepuhastuse

põhilistest

meetoditest,

tehnoloogilistest

skeemidest ja vee

ettevalmistamise

seadmetest

3.järgib töötervishoiu

ja tööohutusnõudeid

tööde teostamisel

4.rakendab õppetöö

käigus omandatut


praktilisi oskusi

reaalses

töökeskkonnas

juhendamisel kütuse

Õpilane:

eristab ja kirjeldab kütuste

erinevaid liike

iseloomustab erinevat

liiki kütuste tootmise ja

laondamise tehnoloogiaid

iseloomustab tahk ekütuse

tolmustamise operatsioone

iseloomustab kütuste

etteande masinaid ja

seadmeid

nimetab kütuste

isesüttimistingimusi ja

tolmu plahvatusohtu

selgitab kütuste

väärkäitlemisest

tulenevaid

keskkonnareostuse ohte

arvestab kütuse

tuharikkust, kütuse

niiskust, lendainete

eraldumus, kütuse

põlemiseks vajalikku õhu

ja tekkivate põlemigaaside

1. Kütused.

Kütuste teke, varud, koostis,

analüüsid. Kütuse niiskus:

hüdraatniiskus, seotud

ehk kolloidne- ja adsorbtsioon

niiskus, kapillaarniiskus. Kütuse

mineraalosa ja tuhk, tuha

sulamiskarakteristikud. Kütuse

lendosised ja koks. Kütuse

kütteväärtus, tingkütus, söe- ja õli

ekvivalendid. Ülevaade

tahkekütustest. Põlevkivi: Eesti

põlevkivileiukoha üldine

iseloomustus. kütteväärtus

süttimistemperatuur; põlevkivi

keemilis-mineraloogiline koostis,

kütteväärtus, tuhk;

kaevandatavate süte

klassifikatsioon, pruunsöed,

kivisöed, antratsiidid ja

poolantratsiidid.

Puitkütused: mõõtühikuid,

elementaarkoostis, niiskus, tihedus,

kütteväärtus süttimistemperatuur,

lendosised ja koks, tuhk; hakkpuit,

puitpelletid ja briketid.

22 26 4 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Arvutusülesanne

te lahendamine

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne

Teooria teadmiste

kontroll teemadel

„Kütused“, „Kütuste

põlemine“,

„Gaaskütus“, „Vee

kvaliteet“,

„Veepuhastus“

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs


35

ja vee

ettevalmistamisel

5.analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust vee ja kütuse

ettevalmistamissüstee

mide ohutu käitamisel

hulka

reguleerib juhendamisel

kütuse leegi ja

põlemisiseloomu järgi

põlemiseks vajaliku õhu

hulka

loetleb looduslike vete

füüsilisi ja keemilisi

omadusi

selgitab vee

puhastusmeetodeid

tunneb ära vee auramise

skeemi

määrab veerežiimi häireid

määrab katla toitevee

kvaliteeti kasutades

ekspressmeetodid

selgitab töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid ja järgib

neid tööde teostamisel


omandatud teadmisi

konkreetsete


mis on vastavuses

õpiväljunditega

Turvaskütused: turba

elementaarkoostis, lagunemisaste,

niiskus, kütteväärtus,

süttimistemperatuur, tuhk;

turbabrikett ja tükkturvas.

Vedelkütused: põlevkiviõli, raske

kütteõli (masuut), kerge kütteõli;

nende kütteväärtus ja

süttimistemperatuur.

Ülevaade küttegaaside (maagaas,

tehisgaas), jäätmekütuste,

biokütuste, vesinikkütuse olemusest

ja kütteväärtust

süttimistemperatuuril.

2. Kütuse põlemine. Üldmõisteid

põlemisest. Kütuste süttimine.

Gaaskütuse põlemine, vedelkütuse

põlemine, tahkekütuse põlemine.

Põlemisreaktsioonid. Kütuse

põlemiseks vajalik õhu hulk.

Kütuse põlemisel tekkivate gaaside

hulk. Õhu ja põlemisgaasi entalpia

(soojussisaldus). Kütuse täielik ja

osaline põlemine. Liigõhk.

Väärõhk.

3. Tahkekütuse majandus ja

ettevalmistamine.

Energeetilise kütuse liigid ja

koostised. Kütuseladude skeemid.

Kütuste isesüttimine laondamisel.

Konveierite, metallipüüdurite,

klassifitseerijate ja purustite

otstarve, ehitus ja tööpõhimõte.

Kütuse jahvatuskarakteristikud.

Tolmuvalmistussüsteemide

seadmestik. Veskite ehitus.


36

Toorkütuse ja tolmupunkrid.

Söötjad, separaatorid, tsüklonid,

tolmutorustikud. Tolmuvalmistuse

lahtised ja kinnised skeemid.

Tolmuvalmistuse kütuse etteande

seadmete valimine. Nõuded kütuse

ettevalmistamiseks

keevkihtkateldele. Tolm- ja

terakütuste süsteemide käit.

4. Gaas- ja vedelkütuse majandus.

Raske kütteõli (masuudi)

põletamiseks tehnoloogiline

ettevalmistamine.

Vastuvõtuseadmed, maapealsed,

maa-alused () ja kulumahutid,

erinõuded maaalustele

kulumahutitele, masuudi

eelsoojendamine ja filtreerimine.

Masuudimajanduse skeemid.

Gaaskütuse etteandmine jaama.

Gaasimajanduse skeemid.

Seadmete valimine.

5.Vee kvaliteet. Katlasisene

korrosioon.

Vee-ettevalmistamise ülesanded

elektrijaamades. Veebilanss.

Veevarustuse põhiallikad. Vees

sisalduvad lisandid. Loodusliku vee

kvaliteedi tunnussuurused –

karedus, leelisus, elektrijuhtivus,

ränisisaldus, vesinikueksponent

(pH). Katlakivi liigid, koostis,

struktuur ja omadused. Katlasisesed

protsessid, mis tingivad katlakivi ja

lobri teket. Katlakivi ärastamise

viisid. Metallide korrosioon.


37

6. Veepuhastamise meetodid.

Katelde vee ja auru

kvaliteedinormid. Toite- ja lisavee

kvaliteedi normid.Katla

veepuhastusskeemi valik.

Kolloidsete ja jämedisperssete

lisandite eemaldamine veest:

puhastusmeetodi valik, kolloidide

koaguleerimine, filtrimine. Vee

töötlus lubimeetodil. Vee töötlus

ioonvahetusmeetodil Agressiivsete

gaaside mõiste ja nende veest

eemaldamise meetodid (vee

dekarboniseerimine, vee termiline

deaereerimine, elektrokeemiline

hapnikuärastus).

7. Vee pehmendamise ja

soolatustamise seadmed.

Vee pehmendamise skeemid,

kasutatavate seadmete ehitused ja

konstruktsioonid. Vee keemilise

soolatustamise

skeemid. Lisavee ettevalmistamise

seadmestiku tehnoloogiline skeem

ja kokkuseadmine. Kondensaadi

tootmisseadmed.

Iseseisev töö

moodulis:

(eesmärk, teema,


Arvestusülesannete lahendamine

Info kogumine ja õpimapi „Kütuse ja vee ettevalmistamine“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on

vead, siis nad peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesanne, praktika aruanne, iseseisev töö.

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul. Kõik hindamisülesanded on kujundava hindamise ülesanded.



38

Hindekriteeriumid

Kokkuvõtva hinde

kujunemine

Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel.Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt hinele „Arvestatud“. Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav) /õppematerjal

Липов Ю.М., Третьяков Ю.М. Котельные установки парогенераторы. Москва-Ижевск, 2004








39


8 KATELSEADMETE KÄIT 11 EKAP / 286 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet soojatootmise viisidest ja vastavatest süsteemidest ning kaasaegsete

soojussõlmede, jõuaurukatelde ja abiseadmete käidust; katelseadmetest ja nende elementidest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”, ”Kütuse ja vee ettevalmistamine”


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

soojatootmise viisidest ja

vastavatest süsteemidest

ning kaasaegsete

soojussõlmede,

jõuaurukatelde ja

abiseadmete käidust

2. koostab katla

soojusbilanssi ja

eskiisjoonist vastavalt

tööülesandele

3. järgib töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid tööde

teostamisel


käigus omandatut


praktilisi oskusi reaalses

töökeskkonnas

Õpilane:

selgitab

soojusenergeetiliste

protsesside olemust

eristab auru- ja

veekatelde tüüpe ja

liigitust

selgitab etteantud

tööülesande põhjal

erinevate katelde vee-

ja aurutraktide skeeme,

aurustusküttepindade

koosteskeeme, katelde

käivitusskeeme

loetleb katla

soojusisolatsioonimater

jale omadusi

nimetab korstnate

tüüpe

iseloomustab

suitsugaaside tuhast

puhastamise protsessi

valib katelseadmeid

sõltuvalt kütuse tüübist

ja otstarbest

koostab katla

1. Koldesisesed

protsessid ja aurukatelde

veereziim.

Põlemissaaduste

soojusbilanss. Soojuskaod

lahkuvgaasidega, keemilisest ja

mehhaanilisest mittetäielikust

põlemisest. Soojuskaod keskkonda.

Soojusbilansi koostamin se

põhimõtted. Aurukatla

põhielemendid ja nende otstarve.

Kollete liigitamine ja tehnilised

karakteristikud. Kütuse

tolmpõletamine. Tahke- ja

vedelräbuärastusega

tolmpõletuskollete ehitus. Kütuse

mineraalosakäitumine koldes.

Poolavatud kolded.

Tolmküttekollete arvutuslikud

karakteristikud. Maagaasi ja rasket

kütteõli kasutavate kollete ehitus.

Põletid ja pihustid. Kütuse

pöörispõletamine. Kütuse

põletamine keevkihis.

Keevkihtkolded, nende arendamise

ja kasutamise perspektiivid.

Ülelaadimisega kolded.

104 10 156 16 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne

Elektrijaama

katlaoperaatori

treening

simulaatori

kasutamisel

Teooria teadmiste

kontroll teemadel

„Auru- ja

veekatlad“,

„Küttepinnad“,

„Soojusvõrgud“,

„Aurukatelde käit“.

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs


40

juhendamisel katelde ja

abiseadmete käidu

läbiviimisel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust katelseadmete

hooldamisel

soojusbilanssi lähtudes

etteantud tööülesandest

arvutab katlaküttepinda

ja kamberkolde

soojusvastuvõttu

koostab katla

eskiisjoonist

teostab katelseadmete

remonditöid

arvutab katla

soojuskadusid

võrreldab juhendi abil

katelde erinevaid

käivitusmeetodeid

sõltuvalt

temperatuuriseisundist


omandatud teadmisi

konkreetsete


mis on vastavuses

õpiväljunditega

Koldearvutuse metoodika.

Kahefaasilise voo parameetrid ja

režiim vertikaal- ja

horisontaaltorudes. Torude

temperatuurirežiim. Soojuslik ja

hüdrauliline ebaühtlus. Aurukatla

vee loomuliku ringluse kontuur.

Trumli ülesanne ja ehitus. Nõuded

auru kvaliteedile

soojuselektrijaamades. Puhta auru

saamise meetodid.

Auruseparatsiooniseadmed. Pidev

ja perioodiline läbipuhe. Astmeline

aurustamine. Otsevoolukatelde

veerežiimi erisused.

2. Auru ja veekatlad. Aurukatelde

tüübid ja liigitus. Kaasaegsete

aurukatelde, trummelja

otsevoolukatelde ehitus. Suure-ja

väikese võimsusega

veekuumutuskatlad, ülelaadimisega

katlad, nende karkasside tüübid ja

ehitus. Trumlite, kollektorite ja

torude kinnitamine. Müüritisele

esitatavad nõuded. Müüritiste

tüübid. Soojusisolatsioon.

Aurukatelde garnituuri

(vaateluugid, siibreid, ventiilid

kraanid jms) otstarve ja ehitus.

Katla vee- ja aurutrakt. Trummel-

ja otsevoolukatla vee- ja aurutrakti

skeemid. Katla elementide

töötingimused. Katelseadmete

gaasija õhutrakti skeem ja selle

konstruktiivsed elemendid.

Hüdrauliline takistus, tõmme ja

ülelaadimine. Korstnate tüübid.


41

Tõmbe- ja puhumismasinad.

Suitsugaaside puhastamine tuhast.

Tuhapüüdurite tüübid. Gaasi- ja

õhutrakti takistuse määramine.

3. Küttepinnad. Aurustusküttepinnad. Katla kiirgus-

ja konvektiivaurustuspinnad.

Aurustusküttepindade

koosteskeemid, nende ehitus vee

loomuliku- ja sundringlusega

aurukateldes, nende töötingimused.

Kasutatavad materjalid.

Auruülekuumendite otstarve ja

liigitus. Konvektiiv-, sirm- ja

radiatsioonauruülekuumendite

ehitus. Gaasi ja auru liikumise

skeemid auruülekuumendites.

Vaheauruülekuumendid, nende

töötingimused. Auru

ülekuumendustemperatuuri

reguleerimise viisid. Aurujahutid.

Katla järelküttepindade otstarve ja

liigitus, töötingimused, kasutatavad

materjalid. Ökonomaiserite liigid ja

ehitus. Rekuperatiiv- ja

regeneratiivõhueelsoojendite

otstarve, ehitus ja töö põhimõte.

Õhu ja põlemisgaasi kiiruse

valimine sõltuvalt kasutatavast

kütusest. Soojusvahetuse

intensiivsuse tõstmise viisid

õhueelsoojendis. Tuha ja räbu

füüsikalised omadused,

sulamiskarakteristikud. Tuha- ja

räbuärastuse süsteemid, nende

ehitus. Pneumotransport.

Pneumotuhaärastuse skeemid.


42

Tuhapunkrid. Tolmu- ja

räbutranspordi torustikud.

Bagerpumbad. Keskkonnanõuded

tuha ja räbu ladestamisele.

4. Soojusvõrgud. Soojusvõrgu

hüdrauliline režiim ja soojuskadude

hindamine. Soojustorustike

konstruktsioonid ja kasutatavad

materjalid. Eelisoleeritud torud.

Torustiku paigaldusviisid.

Torustiku koormused,

piirseisundid. Soojuskaod ja nende

liigid. Torustike hooldus ja remont.

Soojussõlmed.

5.Aurukatelde käit.

Katla ettevalmistamine

käivitamiseks. Seadmete

soojusolek. Trummelkatelde

käivitusskeemid. Aurukatelde

soojuskarakteristikud.

Režiimikaardid.

Otsevoolukatelde käivitamine.

Ploki käivitusskeem.

Käidupersonali ülesanded.

Tehnilise käidu ja ohutuseeskiri.

Käidupersonali väljaõpe ja

atesteerimine. Aurukatelde

hooldamine, põhiparameetrite

reguleerimine, katla töö liugrõhul.

Katelde avariiseisund.

Tolmsöekollete käit. Põletiseadmed

ja nende roll koldeprotsessi

korraldamises. Pruunsüte, turba ja

põlevkivide põletamise iseärasused.

Gaasi- ja masuudikollete käit. Töö

tingimused. Katla küttepindade


43

väline ja sisemine korrosioon, tuha

mõjust tingitud kulum.

Põlemisgaaside kastepunkti

temperatuur, selle füüsikaline sisu.

Madaltemperatuuriline korrosioon.

Pindade korrosiooni ja kulumise

vältimise meetmed. Nõuded auru-

ja kuumveetorustikele. Torustike

soojendamine ja jahutamine

seadmete käivitamisel ja

seisatamisel. Torustike

soojusisolatsioon.

Küttepindade puhastamine:

sadestiste liigid ja iseloom katelde

küttepindadel. Puhastusmeetodid,

kasutatavate meetodite tõhusus ja

valiku põhimõtted.

6. Remonttööde korraldamine.

Remontide liigid (plaaniline ja

avariiline remont, hooldustööd) ja

nende perioodilisus. Remondi

teostamise töökäskude süsteem.

7.Praktika.

Põlemissaaduste koguste ja entalpia

määramine. Katla soojusbilansi

koostamine, kadude ja kasuteguri

võrdlemine, kadude analüüsimine.

Kamberkolde soojusvastuvõtu

arvutamine. Katla küttepindade

põhielementide mõõtmete

määramine. Soojusbilansi täpsuse

määramine. Katla piki- ja ristlõike

eskiisjoonise koostamine.Katelde

erinevate käivitusmeetodite

võrdlemine sõltuvalt

temperatuuriseisunditest.


44


(eesmärk, teema,


Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine

Eneseanalüüs ja kirjalik aruanne (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid

aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine.


Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja

praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hinele „Arvestatud“

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal









45


9 TURBIINISEADMETE KÄIT 11 EKAP / 286 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet elektrijaamade elektrigeneraatorite, auruturbiinide ja gaasiturbiiniseadmete ajamina kasutatavaid

seadmetest ning nendes kulgevatest protsessidest; omandab oskused turbiiniseadmete käidu ja remondi korraldamiseks.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodulid „Materjaliõpetus“, “Soojustehnika alused”, „Hüdrogaasimehaanika”.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1) 1. omab ülevaadet

elektrijaamade

elektrigeneraatorite,

auruturbiinide ja

gaasiturbiiniseadmete

ajamina kasutatavaid

seadmetest ning

nendes kulgevatest

protsessidest

2. korraldab

turbiiniseadmete

käidu ja remondi

vastavalt

tööülesandele

3. järgib töötervishoiu ja

tööohutusnõudeid

tööde teostamisel


käigus omandatut

Õpilane:

selgitab turbiinis

toimuvate

soojustehniliste

protsesside olemust

eristab

kondensatsiooniturbi

inide tüüpe ja

tähistust, nende

seadmete

tööpõhimõtet;

selgitab etteantud

tööülesande põhjal

auru- ja

gaasiturbiinide

ehitust, pind- ja

segamiskondensaato

rite ehitust,

ülevaatlikult

turbiinide

kaitsesüsteemide

ehitust

nimetab

gaasiturbiinide

tüüpe ja kasutusala;

iseloomustab

1. Auruturbiini ehitus.

Auruturbiinide põhitüübid.

Auruturbiinseade, ringprotsessid,

efektiivsusnäitajad: turbiini ja

turbiiniseadme suhteline ja absoluutne

kasutegur. Regeneratsiooniga

auruturbiiniseadme põhimõtteline

soojusskeem. Auru kulu turbiini

kohta. Auruturbiini

tüüpkonstruktsioonid. Õlitussüsteem.

Kondensatsiooni-seadmed.

Turbiini korpus. Kõrg-, kesk- ja

madalrõhusilindrite ehitus skeemid.

Auruturbiinide düüsseadmed.

Diafragmade ehitus. Turbiini rootori

ehitus. Töölabade töö tingimused ja

ehitus. Turbiinimaterjalid.

Auruturbiini tihendid ja nende

otstarve. Tihendite radiaal- ja

telklõtkud. Auruturbiinide laagrid.

Radiaallaagrite töötingimused, ehitus.

Laagrite materjalid.

2. Turbiiniaste.

Energia muundamine turbiini astmes.

Turbiini astme arvutus. Kaod turbiini

astmes. Astme suhteline sisekasutegur

ja sisevõimsus. Mitmeastmeliste

104 10 156 16 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Arvutusülesannete

lahendamine

Elektrijaama

katlaoperaatori

treening

simulaatori

kasutamisel

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne

Praktika kaitsmine

Teooria teadmiste

kontroll teemaadel

„Auru- ja

gaasiturbiinide

ehitus,“,

„Turbiiniaste“,

„Auruturbiinide

reguleerimine“,

„Õlivarustus ja

kaitse.“

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs

Praktika aruande

koostamine.

Praktika kaitsmise

seminaril osalemine


46


praktilisi oskusi

reaalses

töökeskkonnas

juhendamisel

turbiiniseadmete

käidu läbiviimisel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

turbiiniseadmete

hooldamisel

ülevaatlikult õli

etteande- ja

jaotussüsteeme

valib

turbiiniseadmete

õigeid käivitus ja

seiskamisrežiime;

koostab turbiini

pikilõiget

arvutab säästliku

vaakuumi ja

turbiinide

soojuspaisumist

võrreldab juhendi

abil

käivitusmeetodeid

lähtuvalt turbiini

temperatuuriseisundi

st

esitab turbiinis

toimuvat protsessi

hS-diagrammil

arvutab auruturbiini

soojusregeneratsioo

niskeemija erinevate

rõhuastmete

koguvõimsust

rakendab õppe

käigus omandatud

teadmisi

konkreetsete

tööülesannete

täitmisel, mis on

vastavuses

õpiväljunditega

praktika lõppedes

esitab

tööandjapoolse

aktiiv- ja reaktiivturbiinide

läbivooluosa konstruktiivsed skeemid.

Astme kaod.. Turbiinide lauptihendid.

Lekkekaod lauptihendite kaudu. Auru

paisumise protsessid mitmeastmelistes

aktiiv- ja reaktiivturbiinides (hS-

diagramm). Soojustagastustegur.

3. Auruturbiinide erijuhud. 3.1. Kondensatsiooniturbiinid:

kondensatsiooniturbiinide tüübid ja

tähistus. Seadme tööpõhimõte; auru

paisumise protsessi kujundamine hS-

diagrammil auru vahepealse

ülekuumenduseta ja vahepealse

ülekuumendusega regeneratsiooniga

turbiinide puhul.

Kondensatsiooniturbiini režiimide

diagramm. Kondensatsiooniseadme

otstarve ja skeem. Pind- ja

segamiskondensaatorite ehitus.

Kondensatsiooniprotsess ja vaakuumi

tekitamine kondensaatoris.

Kondensaatori soojusarvutus.

Kondensaatori auru- ja veepoolne

hüdrauliline takistus. Auru- ja

veejugaejektorite(pumpade) ehitus ja

töökarakteristikud. Vaakumi mõju

turbiini tõhususele.

3.2. Kaugkütteturbiinid:

kaugkütteturbiinide tüübid, nende

tähistamine ja ehitus.

Kaugkütteturbiinide koosteskeemid ja

auru paisumisprotsesside kujundamine

hS-diagrammil. Kaugkütteturbiinide

soojusökonoomsus ja režiimide

diagrammid.

4. Auruturbiinide reguleerimine,

õlivarustus ja kaitse.


47

hinnangu oma

tegevuse kohta

ettevõttes täidab

nõuetekohaselt

päevikut

(tööpäeviku) kogu

praktika perioodi

vältel

koostab aruande kus

kirjeldab tehtud

tegevusi ja saavutusi

ning analüüsib

saadud kogemusi

ning töökeskkonnas

nähtut

esitleb aruande

kaasõpilastele

annab hinnangu

kaasõpilaste aruande

esitlusele

Reguleerimissüsteemi otstarve.

Kiiruseregulaatorid.

Otsereguleerimine. Reguleerimis-

süsteemide ebaühtlus ja

mittetundlikkus. Hüdrauliliste seostega

reguleerimisskeem.

Vasturõhuturbiinide

reguleerimine. Rõhuregulaatorid. Auru

vaheltvõtuga turbiinide reguleerimine.

Tööstuslike, ülekuumenduseta

kondensatsiooniturbiinide ning auru

vahemikülekuumendusega

kondensatsiooniturbiinide

reguleerimine. Õli etteande- ja

jaotussüsteemid. Õlipaagid.

Õlipumbad. Avariipaagid. Õlijuhtmed.

Õlijahutid. Turbiinide kaitsesüsteemid.

Kaitse kiiruse suurenemise eest.

Väljavõttude sulgklapid ja

tagasilöögiklapid. Sulgklappide ja

tagasilöögiklappide side- ja

juhtimissüsteem. Ohutusautomaadi

ülesehitus. Kaitse rootori telgnihke

eest. Kaitse vaakumi halvenemise eest

kondensaatoris. Kaitse

liigrõhulangu eest astmele.

5. Turbiiniseadmete käit.

Auruturbiinide

käivitamisoperatsioonide järjekord.

Turbiini käivitamine kuumast ja

külmast olekust.

Kondensatsiooniseadme käivitamine.

Kriitiline pöörlemiskiirus ja selle

ületamine. Pöörlemiskiiruse

sünkroniseerimine ja koormamine.

Turbiini väline ülevaatus ja

läbikuulamine käivitamisel ja

töötamise algul. Turbiini


48

seiskamisprotsess. Auru reguleeritava

väljavõtuga ja vasturõhuturbiinide

käivitamise ja seiskamise iseärasused.

Ülekriitiliste algparameetritega

auruturbiinide käivitamine ja

seiskamine. Reguleerimissüsteemile

esitatavad nõuded. Rikked.

Kaitsesüsteemi kontrollimine.

Turbiiniõli margid ja karakteristikud.

Turbiiniõli tehnilise ekspluatatsiooni

eeskiri. Õli regenereerimine, lisandid,

hoidmise eeskiri.

Kondensaatorite karakteristikud.

Õhutihedus. Imurite asukohad.

Hüdrauliline tihedus.

Kondensaatorite saastumine.

Puhastamise viisid.

6. Turbiiniseadmete remont.

Turbiiniseadmete remondi liigid ja

otstarve. Remontide ettevalmistamise

ja korraldamise tehniline

dokumentatsioon. Auruturbiinide

enimesinevad rikked. Turbiini

vibreerimine ja selle põhjused.

Veelöögid. Soolade ladestumine

turbiini läbivooluossa. Diafragma

paine. Tugi- ja radiaallaagrite rikked.

Tiguülekannete rikked. Rike

labaseadme töös. Vaakumi

halvenemine. Kondensaatoritorude

vibreerimine, pragude tekkimine,

korrosioon. Monteerimise kvaliteedi

mõju auruturbiiniseadmete

töökindlusele.

7. Gaasiturbiinid. Gaasiturbiinide põhitüübid ja

kasutusvaldkonnad. Gaasiturbiinseade.

Gaasiturbiinide tüüpkonstruktsioonid.


49

Gaasiturbiin ja gaasiturbiinseade;

nende kasutusvaldkonnad, ehitus,

tööparameetrid ning kasutegurid.

Metallide töö iseärasused

kõrgtemperatuuride korral,

gaasiturbiinides kasutatavate

materjalide tunnussuurused.

Gaasiturbiinide silindrid, võllid,

trumlid ja kettad, labaseadmed.

Gaasiturbiiniseadmete

ettevalmistamine käivitamiseks,

pöörlemise algetapid, koormamine.

Gaasiturbiinide avariirežiimid.

Gaasiturbiiniseadmete normaalne ja

avariiseisatamine.

8.Praktika.

Turbiinis toimuva protsessi esitamine

hS-diagrammil. Auruturbiini

soojusregeneratsiooniskeemi

koostamine ja arvutamine. Erinevate

rõhuastmete koguvõimsuse

arvutamine. Turbiini pikilõike

koostamine. Pindkondensaatori

katsetamine ja karakteristikute

määramine. Kondensaatori vee- ja

auru kulu ning jahutuse kordarvu

määramine.

Kondensatsiooniturbiinide

reguleerimisskeemide lugemine.

Tutvumine kaasaegsete

energiaplokkide juhtimisskeemidega.

Säästliku vaakuumi arvutamine.

Turbiinide soojuspaisumise

arvutamine. Käivitusmeetodite

võrdlemine lähtuvalt turbiini

temperatuuriseisunditest.


(eesmärk, teema, Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine



50

vajadusel hindamine) aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine, praktika aruanne, praktika kaitsmise seminaril

osalemine.


Kokkuvõtva hinde



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hinele „Arvestatud“

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal






51


10 SOOJUSSEADMETE AUTOMAATIKA 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet automaatika põhimõistetest ja kasutusvaldkondadest;

tutvub kaasaegsete automaatikaseadmete tööpõhimõtetega.

Nõuded mooduli alustamiseks: läbinud moodulid “Elektrotehnika”, „Katelseadmete käit“.


Õpiväljundid


ja


Õpilane:

1. omab ülevaadet

automaatika

põhimõistetest ja

kasutusvaldkondadest;

kaasaegsete

automaatikaseadmete

tööpõhimõtetest

2. uurib simulaatori abil

seadme erinevate

režiime, analüüsib

avariiolukordi vastavalt

tööülesandele

3. järgib töötervishoiu,

tööohutus- ja

keskkonnaohutusnõude

id tööde teostamisel


käigus omandatut


praktilisi oskusi

Õpilane:

loetleb automaatika

põhimõisteid

loetleb andurite

tööpõhimõtteid

selgitab negatiivse ja

positiivse tagasiside

olemust

loetleb regulaatorite ja

täiturseadiste

tööpõhimõtteid

iseloomustab

tööstusautomaatikas

kasutatavate andurite

liigitust, kasutamise

valdkondi

selgitab avatud ja

suletud

automaatikasüsteemide

põhimõttelist erinevust

lahti mõtestab

lihtsamaid

automaatikaseadmete

struktuurskeeme

1. Automaatika olemus. Automaatika põhimõisted.

Juhtimine ja automaatjuhtimine.

Automaatkontroll.

Automaatreguleerimine.

Automaatkaitse, sealhulgas

blokeerimine. Negatiivne

ja positiivne tagasiside, tagasiside

mõju automaatikasüsteemi

stabiilsusele. Regulaator ja

reguleerimisobjekt. Staatiline ja

dünaamiline režiim. Avatud ja

suletud juhtimissüsteemid, nende

erinevused.

2. Automaatikasüsteemi

elemendid. Andurid, nende mõiste ja

struktuur. Anduri tundlikkus.

Võrdluselemendid, loogika- ja

aritmeetikaelemendid. Tajurite

(reostaat-, tenso-, mahtuvus-,

induktiiv-, pieso-, halli tajurid,

fotoelektrilised tajurid)

tööpõhimõtted. Võimendid,

täiturmehhanismid ja nende

kasutusalad. Automaatika

48 6 12 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Õppefilmide

vaatamine

aruteluga

Arvutusülesannete

lahendamine

Elektrijaama

katlaoperaatori

treening

simulaatori

kasutamisel

Praktika

töökeskkonnas

Aruanne

Teooria teadmiste

kontroll teemadel

„Automaatika

olemus“,

„Automaatikasüstee

mi elemendid“.

Arvutusülesannete

lahendamine

Praktika päeviku

täitmine

Praktika analüüs


52

reaalses töökeskkonnas

juhendamisel

soojusseadmete

automaatika

kasutamisel

5. analüüsib koos

juhendajaga enda

tegevust

soojusseadmete

automaatika

kasutamisel

funktsionaalskeemidel

kasutatavad tingmärgid ja

lühendid. Tootmisprotsesside

liigitus. Pidevad ja diskreetsed

protsessid. Automatiseeritud

süsteemide energiavarustus.

Soojustehnika

automaatikasüsteemid, otstarve,

klassifikatsioon. Soojuslike

reguleerimisobjektide omadused.

Regulaatorihäälestuse valik

soojustehniliste objektide puhul.

Näited soojuslike

automaatreguleerimissüsteemide

kohta.

Katelseadmete automatiseerimine.

Tööstuslikke

veevarustussüsteemide

automatiseerimine.

Külmutusseadmete

automatiseerimine.

Küttesüsteemide

automatiseerimine.

Ventilatsioonisüsteemide

automatiseerimine. Õhu

konditsioneerimissüsteemide

automatiseerimine. loogilised

juhtsüsteemid soojustehnikas.

Automaatikasüsteemide

erinevused plahvatusohtlikus

töökeskkonnas.

Kaitsesignaliseerimise ja

blokeerimissüsteemid.

Valvesignalisatsiooniseadmed ja -

süsteemid.

3. Praktika. Automaatikaseadmete ehituse ja

tööpõhimõtete tundmaõppimine.


53

Automaatikaseadmete

kontrollmõõtevahendit,

regulaatorte, muundurite, täiturite

hooldamine. Telemehhaanika

süsteemide tundmaõppimine.

Reguleerimissüsteemide

tundmaõppimine.


(eesmärk, teema,


Info kogumine, kontrolltöödeks ettevalmistamine

Õpimapi koostamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teooria teadmiste kontroll, arvutusülesannete lahendamine, praktika päeviku täitmine.


Kokkuvõtva hinde



praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal









54

Mooduli nr VALIKÕPINGU MOODULI NIMETUS Maht

11 ERIALANE INGLISE KEEL 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab erialaga seotud sõnavara, mõisted ja terminid, teadmised tööde tehnoloogilise järjekorra kirjeldamiseks,

erialaste tekstide mõistmiseks vajalike teabeallikate kasutamise oskuse. Õpingute käigus arendab õppija infotehnoloogia- ja võõrkeelepädevust, meeskonnatöö- ja

õppimisoskust.


Õpetajad: Natalja Varkki

Õpiväljundid

Hindamiskriteeriumid Mooduli teemad ja

alateemad

Maht (tundides) Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. saab aru

võõrkeelsetest

tööülesannetest ja

töökirjeldustest

2. saab aru

võõrkeelsetest

materjalide,

töövahendite ja seadmete

märgistustest

3. loeb erialast teksti

sõnaraamatu abiga

Õpilane:

saab aru erialaga seotud

võõrkeelsest kõnest ja vestlusest

mõistab lihtsamaid erialaseid

tekste

oskab leida ja kasutada õpitava

võõrkeele vahendusel infot eri

allikatest

kasutab seletavat sõnaraamatut

Erialage seotud mõisted ja

terminid.

Töövahendite nimetus

Materjalide liigitus ja

tähistused

Töötlemise tehnoloogia

mõisted.

Seadmete kasutusjuhendid.

26 40 12 kirjalikud tööd

info kogumine

õpimapp

rollimäng

audio-, video-

esitlused

lünklikud testiga

töö

mõttega

lugemine

Sõnavara teadmiste

kontroll

Kontrolltööd:

1. lünklikud testiga töö

2. kirjalikud vastused

etteantud küsimustele.

Õpimapi „eriala

sõnavara“ koostamine


(eesmärk, teema,


Õpimapi „Eriala sõnavara“ koostamine. Eesmärk: Ettevalmistamine kontrolltööks. Mitteeristav hindamine. Õpimapis kõik

ülesanded peavad olema täidetud, sõnavara koostatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Sõnavara teadmiste kontroll, kontrolltööd, iseseisev töö.



55

Kokkuvõtva hinde




Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Resources of the Internet and Moodle English course

English for life . Hutchinson, Tom. Oxford ; New York : Oxford University Press,

Be my guest, Student book (2005). O'Hara, Francis. Cambridge : Cambridge University Press, 2005

Õpetajatega koostatud õppematerjalid

e-kursused Moodle keskkonnas

https://nvtc.webriks.ee/index.asp?action=201&type=a&str=O%27Hara%2C+Francis


56


12 ARVUTI KASUTAMINE 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb infotehnoloogia põhimõisteid ning kasutatavamaid rakendusi, levinumate dokumentide vorme ning koostamise

aluseid.


Õpetajad: Aleksandrs Lunovs, Jelena Ibragimova, Tatjana Kink

Õpiväljundid


alateemad



Õpilane:

tunneb

infotehnoloogia

põhimõisteid

arvuti abil koostab ja

vormistab teksti,

lihtsamaid tabeleid

kasutab

tabelarvutuse

rakendusi

kasutab levinumaid

internetiteenuseid

Õpilane:

koostab ja vormistab juhendi

alusel iseseisvalt elektroonilise

algatus- ja vastuskirja ning e-

kirja sh allkirjastab digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt

dokumentide säilitamise

vajadust organisatsioonis ja

seostab seda isiklike

dokumentide säilitamisega.

1.Infotehnoloogia

põhimõisted ja

infoühiskond.

Arvuti koostisosad.

Riistvara (arhitektuur ja

põhikomponendid).

Arvutite tüübid (MAC,

PC, jne).

Sisendseadmed

(klaviatuur, hiir, skänner,

mängukonsool, mikrofon)

ja

väljundseadmed (kuvar,

printerid, kõlarid). Mälu

(mäluseadmed,

mälutüübid, mälumahu

mõõtmine). Tarkvara

(tarkvara tüübid,

operatsioonisüsteemid,

rakendustarkvara) .

Infotehnoloogia ja

ühiskond. Töökeskkond,

tervis ja töökaitse.

Turvalisus.

2.Interneti rakendused.

Veebi kasutamise

26 40 12 Loeng

Loengupäevik

Esitlus

Praktiline töö

Info kogumine

e-õpe

Teoreetilisi teadmisi

kontrollitakse e-õppe

keskkonnas:

Test „Dokumentide

loomine“

Praktilised tööd:

Algatuskirja ja

vastuskirja korrektne

vormistamine.

Digitaalselt

allkirjastatud kirja e-

postiga saatmine.

Dokumendi sisu

analüüs

Tabeli koostamine

lähtuvalt erialastest

nõuetest


57

elementaaroskused. Veebis

navigeerimine (brauseri

põhimäärangute

muutmine). Otsing veebis

(veebiaadresside

kasutamine, otsimootori

kasutamine). Järjehoidjad.

Elektronposti kasutamise

elementaaroskused.

Kirjavahetus (elektronkirja

saatmine, kopeerimine,

teisaldamine, kustutamine,

kirja lugemine, kirjadele

vastamine, netikett)

Adresseerimine

(aadressraamatu

kasutamine, kirja saatmine

mitmele adressaadile).

Postkasti haldamine. Listid

ja uudisgrupid.

3.Tekstitöötlus.

Põhioperatsioonid

(andmete sisestamine,

märgistamine,

kopeerimine, teisaldamine

ja kustutamine, otsing,

teksti asendamine).

Vormindamine (teksti

kujundamise põhivõtted,

üldine vormindamine,

mallid). Dokumendi

viimistlemine (stiilid ja

leheküljed, päised ja

jalused, õigekiri ja selle

kontroll, lehekülje

vorming). Printimine.

Tabelid. Valemid. Pildid.


58

Objektide lisamine

dokumenti.

Hulgipostitus.

4.Tabeltöötlus.

Põhioperatsioonid

(andmete lisamine,

märgistamine,

kopeerimine, teisaldamine,

kustutamine, otsimine ja

asendamine, read ja

veerud, andmete

sorteerimine). Valemid ja

funktsioonid (aritmeetika

valemid, töötamine

funktsioonidega).

Vormindamine

(arvandmed, tekstandmed,

lahtrite plokk, õigekiri,

dokumendi häälestus).

Diagrammid ja objektid.

Printimine.

5.Andmebaasid. Andmebaasi mõiste.

Põhioperatsioonid.


(eesmärk, teema,


Õppemappi koostamine. Õppemapis peab olema: kõikide loengute konspektid, dokumendiplank, algatuskiri, vastuskiri, CV,

motivatsioonikiri, avaldus, garantiikiri, volikiri, käskkiri, protokoll.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Teoreetiliste teadmiste kontroll, praktilised tööd, iseseisev töö.


Kokkuvõtva hinde



59



Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

1. https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp -seadused eesti keeles

2. http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29 –Dokumendihalduse ABC

3. www.sekretar.ee

4. http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht - Arvuti ja asjaajamisõppe (Kuressaare õpetajate õpiobjekt)

5. http://www.olekaasas.ee/rus/ - Interneti kasutamine

6. Tilk, T. Arvutiõpik MS Office. Kuressaare: T. Tilk, 2005

7. Ilves, L. Ametikirjad ja bürooetikett. Tallinn: Kirjastus Kentaur, 2003

8. Miller, S. Meilietikett. Tallinn: Ersen, 2003

9. Laas, A. Ametikirja vormistamine. [http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/asjaajamine/?Avaleht]. 10/05/2009

10. Vreimann, K. Ametikirjade vormistamine.

[http://www.tyritmk.ee/vreimann/asjaajamine/AMETIKIRJADE_VORMISTAMINE.html]. 10/05/2009

11. Konno, M. Dokumendielemendid ja vorminõuded. [http://koolielu.edu.ee/margitk/objekt/]. 10/05/2009

https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

http://www.ra.ee/abc/index.php?tree_id=29

http://www.sekretar.ee/

http://cmsimple.e-ope.ee/arvuti/?Avaleht

http://www.olekaasas.ee/rus/


60


13 TÖÖ TEHNILISE DOKUMENTATSIOONIGA 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet tehnilise dokumentatsiooni ülesehitust, kasutamise ning koostamise põhimõtetest.

Nõuded mooduli alustamiseks: Läbinud moodul „Elektrotehnika ja elektroonika alused“

Õpetajad: Juri Zivetjev, Aleksandrs Lunovs, praktikajuhendaja ettevõtte poolt

Õpiväljundid


alateemad


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. tunneb tehnilist

dokumentatsiooni

2. leiab endale ja

kasutab vajaliku

erialase

dokumentatsiooni

3. koostab lihtsamat

tehnilist

dokumentatsiooni

Õpilane:

selgitab tehnilise

dokumentatsiooni vajadust ja

selle ülesehituse struktuuri

koostab õppeprotsessis vajalikku

erialast tehnilist

dokumentatsiooni

annab ülevaate elektrialastele

tingmärkidele, leppemärkidele

ja lihtsustustele

joonestab põhimõtteskeeme

kasutades erialaseid tingmärke,

leppemärke ja lihtsustusi

loeb elektri-, elektroonika- ja

montaažiskeeme

seostab ehitusjooniseid

elektripaigaldiste

joonistega

kasutab ja koostab lihtsamaid

elektri-,

elektroonika- ja

montaažiskeeme ning vormistab

nende spetsifikatsioone

TEHNILINE

DOKUMENTATSIOON.

1. Tehnilise

dokumentatsiooni

mõiste ja selle

koostamine. Ülesehitus,

kasutamine, koostamise

põhimõtted.

2. Skeemide liigid ja

tüübid.

ELEKTRISKEEMID

1. Elektrialased

tingmärgid,

leppemärgid,

lihtsustused.

2. Põhimõtteskeemide

joonestamine.

3. Elektroi- ja

elektroonika

komponentide

tingmärgid.

26 40 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Praktiline töö

Praktiline töö 1:

seadme

ekspluatatsiooni

dokumentatsiooni

lugemine.

Praktiline töö 2:

remondi

dokumentatsiooni

lugemine

Praktiline töö 3:

elektriskeemide

joonestamine kasutades

põhilisi tingmärke.

Praktiline töö 4:

elektroonika- ja

montaažiskeemide

joonestamine kasutades

põhilisi tingmärke.


61

eristab elektroonika

komponentide

jooniseid ja montaažiskeeme

4. Elektri-, elektroonika-

ja montaažiskeemid.


(eesmärk, teema,


Info kogumine ja õpimapi „Tehniline dokumentatsioon“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõikide loengute konspektid ning

kõik ülesanded peavad olema täidetud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus. Mitteeristav hindamine.

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Praktilised tööd, iseseisev töö.


Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel. Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik praktilised

ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt hindele „Arvestatud“.

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Asi, Urmas. Tehniline joonestamine. 2009, Tallinn, Argo. 127 lk.

Õpetajaga koostatud õppematerjalid.

Tehnilist dokumentatsiooni käsitlev kirjandus.


62


14 LUKKSEPATÖÖD 3 EKAP / 78 tundi

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised lukksepa-, lihvimis- ja viimistlustöödest, kasutatavatest tööriistadest ja töövahenditest, nende

teritamisest ja hooldamisest, mõõte- ja kontrollvahendite kasutamisest ning tööohutusest lähtudes elukestva õppe põhimõtetest.


Õpetajad: Andrey Matveenkov, Alexey Ivanov

Õpiväljundid


alateemad


hindamisülesanded

T Pt P I

Õpilane:

1. omab ülevaadet

lukksepa töökohale

esitatavaid nõudest,

lukksepatööriistu ja

kasutatavatest

materjalidest

Õpilane:

Selgitab lukksepa töökohale ja

varustatusele ning tööohutuse

tagamisele esitatavaid nõudeid.

valib sobivad töövahendid ja -

võtted, juhindudes etteantud

tööülesandest

Loetleb lukksepatöödeks

kasutatavaid tööriistu ja

vahendeid, mõõteriistu ning

nendele esitatavaid nõudeid.

Kirjeldab lukksepatööriistade

kasutamise võtteid ja

tööohutusalaseid eeskirju.

Nimetab lukksepatöödeks

kasutatavaid metallseid ja

mittemetallseid materjale ning

nende töödeldavust.

Demonstreerib praktiliselt

lukksepatööriistade kasutamist

vastavalt etteantud ülesandele

järgides tööohutuse nõudeid.

Lukksepa töövahendid

ja töökoha

korraldamine.

Lukksepa tööriistad ja

kontrollmõõteriistad.

Töötervishoiu-,

tööohutus- ja

elektriohutusnõuded.

26 40 12 Loeng

Loengupäevik

Info kogumine

Esitlus

Ülesannete

lahendamine

Praktiline töö

Tabeli täitmine

Õpimapi

koostamine

Rühmatöö

Analüüs

Teooria teadmiste kontroll:

1. erinevate

lukksepatöödel

kasutatavate materjalide,

tööriistade ja

kontrollmõõteriistade

tundmine otstarbe järgi).

Õpilane vastab kirjalikult

etteantud küsimustele.

2. Kirjalikud praktilised

ülesanded leht- ja

ümarmaterjalist toorikute

pikkuste määramiseks

enne painutamist

Õpimapi „Lukksepatöö

alused“ koostamine

Arvutusülesanne

Materjalikulu arvutamine.

Esitlus

Praktilised tööd


63

Järgib praktiliste tööde

tegemisel töötervishoiu-,

tööohutus- ja


2. demonstreerib

tasapinnalist märkimist Nimetab tasapinnalisel

märkimisel kasutatavaid

märkimisriistu ja vahendeid

Kirjeldab tasapinnalisel

märkimisel läbiviidavate

tegevuste järjekorda ja

töövõtteid

Demonstreerib geomeetriliste

kujutiste joonestamist,

ringjoonte ja joonte jaotamist

ning sujuvühendamist.

Viib praktiliselt läbi

tasapinnalist märkimist vastavalt

etteantud tööjoonisele.

Lukksepatööd.

Tasapinnaline

märkimine. Rist- ja

rööpjoonte tõmbamine

tasapinnalisel

märkimisel. Ringjoone

keskme otsimise viisid.

Kaldjoonte

konstrueerimine ja

nurga jagamine

võrdseteks osadeks.

Joonte sujuvühendite

konstrueerimisviisid ja

ringjoone ning sirglõigu

võrdseteks osadeks

jagamine.

Lihtsate kehade

pinnalaotus.

Arvutusülesanne


Praktilised tööd

3. demonstreerib metalli

õgvendamist,

painutamist, lõikamist ja

viilimist

Kirjeldab metalli õgvendamist,

õgvendamisel kasutatavaid

tööriistu ja õgvendamisvõtteid.

Kirjeldab metalli painutamist,

painutamisel kasutatavaid

tööriistu ja painutamisvõtteid.

Viib praktiliselt läbi metalli

õgvendamist ja painutamist

vastavalt etteantud

tööülesandele järgides

tööohutuse nõudeid.

Kirjeldab metalli lõikamist ja

viilimist ning lõikamisel ja

viilimisel kasutatavaid tööriistu

Lukksepatööd.

Latt-, leht- ja

varbmaterjali käsitsi

õgvendamine ning

painutamine.

Metalli lõikamine.

Metalli viilimine.

Metalli rajumine,

õgvendamine ja

neetimine.

Arvutusülesanne


Praktilised tööd


64

ja töövõtteid.

Nimetab käsi- ja mehaanilistele

saelehtedele esitatavaid nõudeid,

nende kulumise ja purunemise

põhjuseid.

Kirjeldab ja võrdleb viilide liike

ja valikuid, nende raideid ning

kasutamist erinevatel

viilimistöödel.

Viib praktiliselt läbi metallide

lõikamist ja viilimist vastavalt

etteantud ülesandele ja

tööjoonisele järgides tööohutuse

nõudeid.

2. demonstreerib avade

puurimist ja

sisekeermete lõikamist

Kirjeldab metalli avade

puurimist ning selleks

tegevusteks kasutatavaid

tööriistu ning töövõtteid.

Kirjeldab puuride

lõikegeomeetriat, lõikeriistade

valikut, hooldust ning teritamist.


avade puurimist vastavalt

etteantud ülesandele ja


nõudeid.

Kirjeldab metalli keermetamist,

väliskeermete lõikamisel

kasutatavaid tööriistu ja

töövõtteid.

Iseloomustab keerme profiile,

elemente ja keermete

kontrollmõõteriistu.

Lukksepatööd.

Puurimine.

Keermetamine

Arvutusülesanne


Praktilised tööd


65


väliskeermete lõikamist

vastavalt etteantud ülesandele

ning tööjoonisele järgides

tööohutuse nõudeid.

3. demonstreerib metalli

lihvimist ning

poleerimist

Kirjeldab metalli lihvimist ja

poleerimist, selleks kasutatavaid

käsi- ja mehaanilisi tööriistu,

töövahendeid ning töövõtteid.

Liigitab lihvimis- ja

poleerimismaterjale nende

käsisemis- ja lihvimisomadustelt

lähtuvalt.

Demonstreerib käsi- ja

mehaanilisi lihvimis- ning

poleerimisvõtteid vastavalt

etteantud ülesandele.


käsitsi ja mehaanilist lihvimist

ja poleerimist vastavalt

etteantud ülesandele ning


nõudeid.

Lukksepatööd.

Lihvpingid.

Lihvimis- ja

poleerimistööd.

Arvutusülesanne


Praktilised tööd

4. analüüsib koos

juhendajaga oma

tegevust lukksepatööde

sooritusel

analüüsib koos juhendajaga

erinevate tööülesannetega

toimetulekut lukksepatööde

sooritusel ja hindab arendamist

vajavaid aspekte

Analüüs

Eneseanalüüs.

Väljendusoskus.

Täiendamist vajavad

oskused.

Eneseanalüüs ja

enesehindamine:

töötervishoiu töö- ja

keskkonnaohutusnõudeid.

Juhtumi analüüs

Näitlik selgitus

keskkonnaohutusnõudest.


66


(eesmärk, teema,


Tabeli "Viilide valik erinevate töötlemistulemuste saavutamiseks"täitmine.

Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad

peavad olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Esitluse „Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded“ ettevalmistamine (tööohutus, töötervishoid, riskid, kutsehaigused lukksepa töödel,

töökoha korraldamine)


aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses emakeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

Mooduli hinde

kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid


Tabeli "Viilide valik erinevate töötlemistulemuste saavutamiseks"täitmine.

Info kogumine ja õpimapi „Lukksepatöö alused“ koostamine. Õpimapis peavad olema kõik osad. Kui osades on vead, siis nad peavad

olema parandatud ning uuesti toimub õpimapi esitamine õpetajale.

Kokkuvõtva hinde


Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded (sh.

iseseisva töö) vähemalt hindele „Arvestatud“

Kasutatav

õppekirjandus


/õppematerjal

Покровский, Б. С., Скакун, В. А. Слесарное дело. Москва, 2007

Покровский Б.С. Основы слесарного дела. Москва, 2010

Покровский Б.С. Сборник заданий по специальной технологии для слесарей. Москва, 2008

Чумаченко Ю.Н. Материаловедение и слесарное дело. Ростов-на-Дону, 2006

Documents

Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht 1 SISSEJUHATUS ... · Narva Kutseõppekeskuse Soojusseadmete käitaja 60 EKAP (statsionaarne töökohapõhine õpe) õppekava moodulite rakenduskava