of 25/25
KINNITATUD SA Tallinn 2011juhatuse liikme _______.a käskkirjaga nr_ Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord 1. Sihtasutus Tallinn 2011 (edaspidi sihtasutus) eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord (edaspidi kord) sätestab juriidilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele sihtasutuse eelarvelistest vahenditest mittetulundustegevuseks toetuste taotlemise, taotluste läbivaatamise ning toetuste andmise ja toetuste kasutamise üle järelevalve teostamise korra. 2. Toetuseks käesoleva korra mõistes on punktides 7 ja 8 sätestatud tingimustele vastav sihtasutuse eelarveline eraldis juriidilistele isikutele, füüsilisest isikust ettevõtjatele või füüsilisele isikule mittetulundusliku tegevuse toetamiseks. 3. Toetuse taotlemise aluseks on vormikohane taotlus (lisa 1), mis esitatakse sihtasutusele paberkandjal või elektrooniliselt hiljemalt 1.septembriks 2011. 4. Informatsioon taotluste esitamise tähtaja kohta ja andmed esitatud taotluste, nende rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta avalikustatakse sihtasutuse veebilehel. 5. Taotlusele lisab taotleja täiendavalt alljärgnevad dokumendid: 5.1 füüsilise isiku puhul eluloo kirjeldus (CV); 5.2 kavandatava tegevuse kirjelduse. 6. Sihtasutus lisab taotlusele väljavõtte Maksu- ja Tolliameti veebilehelt taotleja maksuvõlgnevuste puudumiste kohta. 7. Sihtasutus kontrollib kümne tööpäeva jooksul esitatud dokumentide vastavust käesoleva korra punktis 3 sätestatud nõuetele. Puuduste esinemisel teavitatakse sellest taotlejat ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla pikem kui kümme tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda nimetatud tähtajaks puudusi, jäetakse tema taotlus läbi vaatamata. Juhul, kui taotlus ei vasta punktis 3 sätestatud kriteeriumile või kriteeriumitele, lõpetab sihtasutus taotluse menetlemise, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Toetuse andmise menetluse lõpetamine peab

Mt%c3%9c kord

  • View
    218

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

http://www.kultuurikatel.ee/get/62/MT%C3%9C_kord.doc

Text of Mt%c3%9c kord

TALLINNA LINNAVALITSUS

KINNITATUDSA Tallinn 2011juhatuse liikme_______.a kskkirjaga nr_Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord

1. Sihtasutus Tallinn 2011 (edaspidi sihtasutus) eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord (edaspidi kord) stestab juriidilistele isikutele, fsilisest isikust ettevtjatele ja fsilistele isikutele sihtasutuse eelarvelistest vahenditest mittetulundustegevuseks toetuste taotlemise, taotluste lbivaatamise ning toetuste andmise ja toetuste kasutamise le jrelevalve teostamise korra. 2. Toetuseks kesoleva korra mistes on punktides 7 ja 8 stestatud tingimustele vastav sihtasutuse eelarveline eraldis juriidilistele isikutele, fsilisest isikust ettevtjatele vi fsilisele isikule mittetulundusliku tegevuse toetamiseks.

3. Toetuse taotlemise aluseks on vormikohane taotlus (lisa 1), mis esitatakse sihtasutusele paberkandjal vi elektrooniliselt hiljemalt 1.septembriks 2011.

4.Informatsioon taotluste esitamise thtaja kohta ja andmed esitatud taotluste, nende rahuldamise vi rahuldamata jtmise kohta avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.

5. Taotlusele lisab taotleja tiendavalt alljrgnevad dokumendid:5.1 fsilise isiku puhul eluloo kirjeldus (CV);

5.2 kavandatava tegevuse kirjelduse.

6. Sihtasutus lisab taotlusele vljavtte Maksu- ja Tolliameti veebilehelt taotleja maksuvlgnevuste puudumiste kohta.

7. Sihtasutus kontrollib kmne tpeva jooksul esitatud dokumentide vastavust kesoleva korra punktis3 stestatud nuetele. Puuduste esinemisel teavitatakse sellest taotlejat ja antakse thtaeg puuduste krvaldamiseks, mis ei tohi olla pikem kui kmme tpeva. Kui taotleja ei krvalda nimetatud thtajaks puudusi, jetakse tema taotlus lbi vaatamata. Juhul, kui taotlus ei vasta punktis3 stestatud kriteeriumile vi kriteeriumitele, lpetab sihtasutus taotluse menetlemise, millest teavitatakse taotlejat kirjalikult. Toetuse andmise menetluse lpetamine peab olema kirjalikult phjendatud, phjenduses tuleb mrkida ra toestuse andmise ja sellest keeldumise faktilise ja igusliku aluse.8. Taotluste lbivaatamiseks moodustatakse sihtasutuse juhatuse liikme kskkirjaga komisjon, (edaspidi komisjon), mille koosseisu kuulub vhemalt kaks administratiivosakonna liiget. Komisjoni otsuste vastuvtmine toimub hletamise teel. Hlte vrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni esimehe hl vi tema puudumisel esimehe asetitja hl.

9. Toetuste mramisel lhtub komisjon jrgmistest kriteeriumitest:

9.1kavandatava tegevuse lppthtaeg on hiljemalt sama eelarveaasta 31.detsember;9.2 tegevus on koosklas sihtasutuse phikirja, eelarve strateegia ja eelarveaasta rahaliste vimalustega. Vajaduse vib sihtasutus mrata tiendavaid kriteeriume, mis tehakse avalikult kttesaadavaks sihtasutuse kodulehel (www.tallinn2011.ee); 9.3 tegevus, millele toetust taotletakse, toimub ldreeglina Tallinna territooriumil vi esindab Tallinnat kui Euroopa Kultuuripealinna 2011 aastal maailmas;

9.4tegevusel on realistlikud eesmrgid oodatava tulemuse saavutamiseks;9.5tegevused vastavad seatud eesmrkidele;9.6tegevuse eelarve on otstarbekas ja kulutused phjendatud;9.7tegevuse teostajatel on vajalik kompetentsus tegevuse lbiviimiseks;9.8tegevuse kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu olemasolu on soovitatavalt vhemalt 10% tegevuse kogumaksumusest;9.9tegevus on rahvusvaheliselt oluline;9.10tegevus on omas valdkonnas eristuv vi ainulaadne;9.11tegevus tagab sndmuse spetsiifilisuse tttu kontakti sihtasutuse jaoks olulises sihtrhmas;9.12tegevus tagab osalejate, publiku ja/vi massimeedia vahendusel mrkimisvrse kontaktide arvu (vlis- ja/vi siseriikliku);9.13tegemist peab olema mittetulundustegevusega;9.14tegevus peab olema koosklas sihtasutuse turunduskontseptsiooniga 2008-2010 (lisa 4);9.15sihtasutuse juhatuse liikmel on igus kehtestada korra alusel tiendavaid kriteeriume toetuste mramiseks. Nimetatud kriteeriumid avalikustatakse sihtasutuse veebilehel.10. Komisjon vaatab esitatud taotlused lbi lhtudes sihtasutuse eelarves selleks ettenhtud vahendite mahust ja olemasolust vhemalt ks kord kvartalis ning teeb juhatuse liikmele ettepaneku toetuse andmise, toetuse suuruse ja toetuse saamise tingimuste kohta. Komisjoni otsus on soovitusliku iseloomuga.

11. Toetuse andmise otsustab juhatuse liige kskkirjaga 10tpeva jooksul komisjoni ettepaneku tegemisest. Kui komisjon ei ole toetuste mramisel arvestanud kesolevat korda, on sihtasutuse juhatuse liikmel igus saata materjalid komisjonile uuesti lbivaatamiseks. Komisjon peab materjalid uuesti lbi vaatama he kuu jooksul.

12. Toetuse taotluse rahuldamata jtmisest ja selle phjustest vi taotluse komisjonile uuesti lbivaatamisele suunamise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat kirjalikult 5 tpeva jooksul vastava otsuse tegemise pevast.13. Toetuse andmise otsustamisel esitatakse 10 tpeva jooksul kskkirja allkirjastamisest toetuse taotlejale slmimiseks vormikohane toetusleping (lisa 2). Kui toetuse taotlus oli esitatud elektrooniliselt, esitatakse ka leping allkirjastamiseks elektrooniliselt ning toetuse taotlejal on igus leping digitaalselt allkirjastada. Toetuse taotlejal on igus lepingu slmimisele 30kalendripeva jooksul arvates talle lepingu esitamisest. Kui toetuse taotleja ei tagasta allkirjastatud lepingut 30kalendripeva jooksul vi pooled ei jua lepingu slmimises kokkuleppele, kaotab toetuse taotleja lepingu slmimiseks iguse ja toetuse andmise menetlus loetakse lppenuks. 14. Lepingus stestatakse:14.1 toetuse sihtotstarve, sh tegevuse kirjeldus;14.2 toetuse vljamaksmise viis, thtaeg vi maksegraafik;14.3 sihtasutuse igused toetuse sihiprase kasutamise kontrollimisel;14.4 sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

14.5 aruande esitamise aeg ja kord;14.6toetuse saaja kohustused toetatava tegevuse vi toetuse kasutamise avalikustamisel ja kajastamisel; 14.7muud sihtasutuse poolt mratud tingimused.

15. Toetus makstakse kahes osas, kuni 50% toetuse suurusest prast lepingu slmimist ning vhemalt 50% toetuse suurusest peale toetuse kasutamise aruande esitamist. Uue toetuse andmine sihtasutuse poolt on vimalik peale eelneva/eelnevate toetuse/toetuste kasutamise aruande/aruannete kinnitamist sihtasutuse poolt.

16. Toetuse saaja on kohustatud esitama hiljemalt he kuu jooksul peale toetatud tegevuse lpetamist aruande (lisa 3). Lepingus mrgitud kontaktisikul on igus nuda toetuse saajalt tiendavaid kuludokumente ning igal ajal kontrollida toetuse kasutamise sihiprasust, nuda seletusi ja vahearuandeid.

17. Kui toetuse saaja on esitanud ebaigeid andmeid, ei esita nutud dokumente ega aruandlust vi ei kasuta toetust sihipraselt, on lepingu slminud juahtuse liikmel igus toetuse saajaga leping lpetada, toetus tagasi nuda ja kolme aasta jooksul mitte toetada toetuse saaja mittetulunduslikku tegevust. Kasutamata jnud toetus, toetuse mittesihiprase kasutamise tttu tagasi nutud toetus ja lepingus ettenhtud leppetrahv ning viivis tasutakse lepingus mrgitud sihtasutuse arveldusarvele.18. Toetuse sihiprase kasutamise kontrollimise eest vastutab lepingus mrgitud kontaktisik.Lisa 1. TaotlusvormLisa 2. Lepinguvorm

Lisa 3. Aruandevorm

Lisa 4. SA Tallinn2011 turunduskontseptsioonMikko Fritze

Juhatuse liige

Lisa 1

SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks

toetuste andmise korra juurde

Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks ettenhtud vahendite arvelt eraldatava toetuse taotlus

Tidab SIHTASUTUSSisse tulnudOtsus

Kuupev Kuupev

Suunatud

Summa

Toetuse sihiprase kasutamise kontrolli aeg ning kontrolli teostamisel tehtud mrkused

TIDAB TAOTLEJA

Projekti nimi

Sihtgrupp

Suunitlus TallinnEestiRahvusvaheline

Taotleja andmed

TAOTLEJA NIMI

(juriidilise isiku; fsilisest isikust ettevtja vi tallinna elaniku nimi)

REGISTREERIMISNUMBER / ISIKUKOOD

AADRESS (tnav, maja, linn, sihtnumber)

ARVELDUSKONTO (number ja pank)

TELEFON

FAKS

E-POST

Taotleja esindaja andmed

PEREKONNANIMI

EESNIMI

FUNKTSIOON TAOTLEJA JUURES

* kui taotluse esitaja ei ole taotleja seaduslik esindaja, lisatakse esindusigust testav volikiri

SNNIAEG (fsilise isiku puhul)

TELEFON

FAKS

E-POST

Tegevuseks taotletava toetuse kasutamise eesmrk

Tegevuse tulud ja kulud kokku

Vastavalt lisatud tegevuse tulude ja kulude eelarvele on:

Tulud kokku

Kulud kokku

Taotleja omafinantseering

Taotletav toetus

Toetuse suurus

Tegevuse eelarve kogumaht

Toetuse kasutamise aeg

Teised organisatsioonid, kuhu taotlus on esitatud

Organisatsioon 1

Taotletav toetus

Otsus vi vastamise thtaeg

Organisatsioon 2

Taotletav toetus

Otsus vi vastamise thtaeg

Lisa

1. Kavandatava tegevuse kirjeldus, mis sisaldab muuhulgas pstitatud lesandeid, tegevuses osalejaid ning tegevuse tulude ja kulude tpset eelarvet.

Taotleja kinnitus

Olen tutvunud toetuse saamise tingimustega vastavalt SA Tallinn 2011juhatuse liikme_______.a kskkirjaga nr____kinnitatud Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korrale.

/Kuupev, kuu, aasta/

/Ees- ja perekonnanimi/

.

Allkiri

Mikko Fritze

Juhatuse liige

Lisa 2

SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks

toetuste andmise korra juurde

MITTETULUNDUSTEGEVUSE TOETUSE LEPING nr

Tallinn ________ 2009

Sihtasutus Tallinn 2011 (edaspidi toetuse andja), keda esindab juhatuse liige, kes tegutseb phikirja ja seaduse alusel helt poolt ja

_________________ (edaspidi toetuse saaja), keda esindab ______________ teiselt poolt, kes tegutseb phikirja/volituse alusel

(edaspidi eraldi pool ja koos pooled) leppisid kokku alljrgnevas (edaspidi leping):1. Lepingu eesmrk

1.1. Kesoleva lepingu slmimise eesmrk on kindlaks mrata Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvelistest vahenditest mittetulundustegevuseks antava sihtotstarbelise toetuse kasutamise tingimused ning poolte igused ja kohustused.

2. Lepingu ese2.1 Toetuse saaja kohustub ______ajavahemik______tegema______, mille eesmrgiks on ____________________________(edaspidi projekt).

2.2 Toetuse andja toetab toetuse saajat lepingus nimetatud tegevuse teostamiseks ___________summa______________ krooni (edaspidi toetus) ulatuses.

2.3 Toetus kantakse toetuse saajale le prast projekti toimumist ning prast projekti lpparuande kinnitamist toetuse andja poolt 21 (kahekmne he) kalendripeva jooksul.

3. Poolte igused ja kohustused

3.1 Toetuse saajal on igus:

3.1.1 kasutada toetust projekti elluviimiseks ning sellega seotud tekkephiste kulutuste katmiseks;

3.1.2 kajastada raamatupidamisarvestuses tekkephist toetuse tulu peale toetuse andja poolt aruande aktsepteerimist.

3.2 Toetuse andjal on igus:

3.2.1 teostada toetuse kasutamise le kontrolli ning nuda toetuse saajalt kuludokumentide koopiaid ja selgitusi toetuse kasutamise kohta;

3.2.2 keelduda toetuse vljamaksmisest juhul, kui toetuse saaja ei vimalda toetuse andjal teostada toetuse kasutamise le kontrolli vi toetuse saaja ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt;

3.2.3 nuda toetuse saajalt leppetrahvi 10% toetuse summast, lpetada leping toetuse saajaga, nuda tagasi antud toetus ja kolme aasta jooksul mitte anda toetuse saajale uut toetust juhul, kui toetuse saaja on esitanud ebaigeid andmeid, ei esita nutud dokumente vi aruandlust vi ei ole toetust kasutanud sihtotstarbeliselt;

3.2.4 kui toetuse saaja ei pea kinni punktides 3.3.6 ja 3.3.7 toodud thtajast toetussumma tagastamiseks ja leppetrahvi tasumiseks, on toetuse andjal igus nuda toetuse saajalt viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud peva eest.

3.3 Toetuse saaja kohustub:3.3.1 teavitama avalikkust toetuse andja poolt eraldatud toetusest (kodulehel, pressiteadetes, artiklites jms);

3.3.2 kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt lepingule;

3.3.3 esitama toetuse andjale toetuse kasutamise kohta projekti lpparuande vastavalt lisale 1 hiljemalt 15 kalendripeva jooksul alates projekti lppemisest;

3.3.4 toetuse andja kirjalikul taotlusel esitama tiendavaid aruandeid, kuludokumente ja selgitusi toetuse kasutamise kohta viie (5) tpeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest;

3.3.5 tagastama toetuse andja kirjalikul nudel neljateistkmne (14) kalendripeva jooksul prast vastava nude saamist kasutamata jnud toetuse vi mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse toetuse andja arvelduskontole nr_____________;

3.3.6 punktis 3.2.3 aluste esinemisel ning toetuse andja nudel tasuma toetuse andjale leppetrahvi 10% toetuse summast neljateistkmne (14) kalendripeva jooksul prast vastava nude saamist;

3.3.7 vimaldama toetuse andjal, kontrollida toetuse kasutamise sihtotstarbelisust, projekti raames elluviidud tegevuste otstarbekust ja eesmrgiprasust, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete igsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

3.3.8 viivitamatult teavitama toetuse andjat asjaoludest, mis takistavad toetuse saajal lepingut titmast vi tingivad lepingu lisa muutmise, vi muudest probleemidest, mis esinevad lepingu titmisel;

3.3.9 silitama kiki toetuse kasutamisega seotud dokumente vhemalt kolm (3) aastat alates projekti lpparuande aktsepteerimisest.

3.4 Toetuse andja kohustub:

3.4.1 jagama olulist informatsiooni, mis on vajalik toetuse eesmrgi saavutamiseks, abistama toetuse saajat oma vimaluste ja vahendite piires; 3.4.2 toetuse le kandma toetuse saaja arvelduskontole prast projekti toimumist ja toetuse andja poolt lpparuande kinnitamist 21 (kahekmne he) kalendripeva jooksul prast toetuse saaja esitatud arve kttesaamist.

4. Poolte vastutus

4.1 Pooled tidavad lepingust tulenevaid kohustusi nuetekohaselt, mistlikult, heas usus, jrgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat.

4.2 Pooled vastutavad teineteisele oma lepingujrgsete kohustuste titmata jtmise vi mittekohase titmisega tekitatud kahju eest.

4.3 Poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hvitab kahju tekitanud pool.

4.4 Pooled ei vastuta kohustuste titmata jtmise eest, kui lepingu mittekohase titmise phjustab teine pool lepingut mittekohaselt tites vi kui see on tingitud vramatust just.

4.5 Pool esitab teisele poolele leppetrahvi ja viivise nude kolmekmne (30) kalendripeva jooksul alates kohustuse rikkumisest teadasaamisest.

5. Vramatu jud

5.1 Vramatu jud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mjutada ja mistlikkuse phimttest lhtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu slmimisel selle asjaoluga arvestaks vi seda vldiks vi takistava asjaolu vi selle tagajrje letaks.

5.2 Vramatu ju asjaolude ilmnemisel on pooled vabastatud endale lepinguga vetud kohustuste titmisest selles ulatuses, mis on vramatu ju asjaoludega hlmatud ning ajaks, mil need asjaolud olid jus.

6. Teated

6.1 Poolte vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist vimaldavas vormis, vlja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa iguslikke tagajrgi, vi kui kesolevas lepingus on ette nhtud teisiti.

6.2 Teade loetakse kttesaaduks, kui:

6.2.1 teade on le antud allkirja vastu;

6.2.2 teade on saadetud thitud kirjaga teise poole lepingus nidatud aadressil ja teate leandmisest postiasutusele on mdunud viis (5) tpeva.

6.3 Informatiivset teadet vib edastada vahetult, telefoni, faksi vi e-posti teel.

6.4 Pooled kohustuvad teineteisele teatama kontaktisikute andmete muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viis (5) tpeva prast andmete muutumist.

7. Vaidluste lahendamine

7.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkige vastastikusel mistmisel phinevate ja avalikke huve arvestavate lbirkimiste teel.

7.2 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus seaduses ettenhtud korras Harju Maakohtus.8. Lepingu muutmine

8.1 Lepingu muutmine toimub kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana ning mis justub allakirjutamisel.

8.2 Toetuse andja vib lepingut hepoolselt muuta, kui muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid igusakte (sh Sihtasutus Tallinn 2011 eelarvet).9. Lepingu kehtivus ja lepingust taganemine

9.1 Leping justub hetkel, kui pooled on sellele alla kirjutanud ja kehtib lepingujrgsete kohustuste titmiseni. Lepingu muudatus justub selle allakirjutamisest mlema poole poolt, vlja arvatud punktis 8.2 stestatud juhul. Lepingu hepoolsel muutmisel justub muudatus selle teatavakstegemisest toetuse saajale.

9.2 Pool vib lepingust taganeda, teatades sellest ette seitse (7) kalendripeva, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja pool ei ole kohustuse titmiseks antud kmne (10) pevase thtaja jooksul asunud kohustust titma. Kesolevas punktis ette nhtud lepingu lpetamisel tekib pooltel igus nuda lepingu alusel saadu tagastamist.

Lepingu lppemine ei mjuta enne lepingu lppemist tekkinud kohustuste titmist.

10. Lppstted

10.1 Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks mravad pooled kontaktisikud. Toetuse andja poolne kontaktisik on_____________, tel.________, e-post: _________________. Toetuse saaja poolne kontaktisik on___________, tel._____________, e-post:_________________.

10.2 Lepingu peatkkide ja punktide pealkirjad on ainult lugemise hlbustamiseks ja nad ei mjuta mingil mral peatkkide ega punktide sisu tlgendamist. Kui kontekst seda nuab, thendavad ainsuses olevad snad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lhtudes lepingu mttest ja eesmrgist ning poolte omavahelisest praktikast.

10.3 Lepingus on ette nhtud kik lepingu tingimused. Lepinguga loetakse lppenuks kik poolte vahel varasemalt slmitud kokkulepped punktis 2.1 nimetatud toetuse kasutamiseks.

10.4 Kui kskik milline lepingu ste on vi osutub thiseks, on poolte tahteks, et lepingu lejnud stted jksid kehtima.

10.5 Lepingu lppemisel mistahes phjusel, kohaldatakse ka peale lepingu lppemist neid lepingu stteid, mis oma olemuse tttu stestavad poolte igusi ja kohustusi prast lepingu lppemist.

10.6 Lepinguga reguleerimata ksimustes lhtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest igusaktidest.

10.7 Leping on koostatud kahes (2) vrdset juriidilist judu omavas eksemplaris, millest mlemale poolele jb ks (1) eksemplar. Pooled viseerivad kik lepingu ja lepingu lisa lehekljed ning allkirjastavad lepingu ja lepingu lisa.10.8 Lepingu slmimisel on lepingule lisatud alljrgnev lisa:

Lisa 1 Lpparuande vorm

Toetuse andjaToetuse saaja

Sihtasutus Tallinn 2011

Reg. kood 90009424

Vike-Karja 9

10148 Tallinn

Tel_________________________

Mikko FritzeNimi

Juhatuse liigeAmetinimetus

Mikko Fritze

Juhatuse liige

Lisa 3

SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks

toetuste andmise korra juurde

MITTETULUNDUSTEGEVUSEKS ANTUD TOETUSE ARUANNE

TIDAB TOETUSE ANDJA

Kontrollija

Kontrollimise kuupev

Kontrolli tulemus

Mrkused

TIDAB TOETUSE SAAJA

ldandmed

Lepingu number

Toetatud tegevus

Toetatud tegevuse toimumise tegelik aeg ja koht

Toetuse saaja

Registreerimisnumber vi isikukood

Aadress, telefon,

e-post

Toetuse suurus

Teised toetajad ja nendelt saadud toetuse suurus

OrganisatsioonToetuse suurusToetuse saamise aeg

Koostpartnerid

Tegevusaruanne

Planeeritud Tidetud

Eesmrk

Sisuline kokkuvte

Tegevused

Osalejad, nende arv

Muu

Finantsaruanne

EelarveSumma

Tulud

Tulud, sh omatulud ja teistest allikatest saadud tulud

Tulud kokku

Kulud

Kulud kogu toetussumma ja tegevuse kogueelarve ulatuses

Kulud kokku

Jk

Vastutan esitatud andmete tesuse eest

Ees- ja perekonnanimi

kuupev, kuu ja aasta

allkiri

___/allkiri/_____ ___/allkiri/____Mikko Fritze/nimi/

AmetinimetusAmetinimetus

Mikko FritzeJuhatuse liige

Lisa 4

SA Tallinn 2011 eelarvest mittetulundustegevuseks

toetuste andmise korra juurde

SA TALLINN 2011 TURUNDUSKONTSEPTSIOON 2008-2010

1. Sisukord

2. Olukorra kirjeldus

3. Alusmaterjalid

4. Turunduse eesmrgid

4. 1. Tallinn 2011 turundustegevuse peaeesmrgid

4.2. Turundustegevuse alaeesmrgid

5. Sihtrhmad ja sihtturud

6. Turundusprintsiibid 2008-2010

7. Peamised turundustegevused

7.1 Eeldused turunduseesmrkide saavutamiseks (sihtrhmaphine)

7.2 Turundustegevuste leotelu aastal 2009

2. OLUKORRA KIRJELDUS

16.11. 2007 kinnitati Tallinn Euroopa Ministrite Nukogu poolt 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Teine samal aastal tiitlit kandev linn on Turu, Soomest. Tallinna kandideerimistaotluse snum tugines Tallinna linnakeskkonna ja senise tugeva kultuuritegevuse tausta tugevuste esiletstmises- vanalinn, laulupidu, koorimuusika, filmi- ja jazzfestival, primuskultuuri sndmused.

Sihtasutus Tallinn 2011 alustas Euroopa kultuuripealinna projektiga td 2008. aasta kevadel. Tallinn 2011 logo lansseeriti esmakordselt 20. mail 2008. Viimase poole aastaga loodi Tallinn 2011 uus logo ja graafika. Logovahetuse tingis asjaolu, et kandideerimsifaasi logo oli liialt ajastuhnguline ja Tallinna vanalinna keskne. htlasi seadis eelmine logo alles loodavale programmile range teemaraami. Uus logo on kergem, elegantsem, haakub erinevate teemadega, mnguline ja tnu poolikule numbrilahendusele uudishimu tekitav. Koos logoga muutus ka graafiline keel. Kadusid varem kasutatud raskeprased lilleornamendid, keskaegsed visuaalsed lahendused. Kogu graafika on nd Tallinn 2011 osalejate sihtrhmaga kergemini kohandatav.

Koos uue identiteedi lansseerimisega kuulutati mais 2008 vlja ideekonkurss 2011. aasta programmi koostamiseks. Eesmrk on 2009. aasta lpuks 75% programmist kokku saada. Samaks ajaks selguvad ka 2011. aasta suursndmused.

3. ALUSMATERJALID

Tallinna arengukava 2009-2027 3. peatkis, mis ksitleb Tallinna arenguvisiooni, on kultuuriturismi arendamise peamiste tegevustena mrgitud kultuuripealinna projekti tutvustamist ja vhemalt he Tallinna festivali kujundamist rahvusvaheliselt tuntud sndmuseks. Kesolev turundusstrateegia keskendub ka muu seas just neile Tallinna arengukavas esile tstetud eesmrkidele. Arvesse on vetud ka Eesti Kultuuriministeeriumi arengukava 2009-2013, milles seatakse eesmrgiks Eesti (Tallinna) loomingu toetamist ja Eesti kultuuri tutvustamist. Lisaks on kontseptsiooni koostamisel lbivalt kasutatud Tallinn 2011 taotlusraamatut, mis esitati Euroopa Komisjonile, ning 2008. aasta kevadel valminud SA Tallinn 2011 turundus- ja kommunikatsioonistrateegiat.

4. TURUNDUSE EESMRGID

4. 1. Tallinn 2011 turundustegevuse peaeesmrgid:

4.1.1. Tallinna Euroopa kultuuripealinn 2011 projekti (ldisemalt) ja sndmuste (sisulisemalt) tutvustamine Eestis ja (lhi)vlismaal, eesmrgiga tagada ulatuslik osalus programmi loomisel ja kultuuripealinna sndmuste klastamisel.

4.1.2. Ekspluateerida kultuuripealinna staatust linna (ja ka riigi) tuntuse tstmisel ning unikaalse positsiooni loomisel ja seda mitte vaid ritusekeskselt (Viide: Linn, mis ei saa kunagi valmis , taotlus Euroopa Komisjonile).

4.2. Turundustegevuse alaeesmrgid4.2.1 Tagada vimalikult paljude inimeste kaasatus kohalikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil kvaliteetse kultuuriloome protsessi, eesmrgiga koostada 2011. aastaks Tallinn 2011 kultuuriprogramm 150 sndmusega, sealhulgas 10-15 suursndmusega.

4.2.2 Tagada avaliku sektori ja muude partnerite aktiivne kaasatus kultuuriaasta projekti elluviimisesse konstruktiivse ja sujuva koost abil, et luua uusi jtkusuutlikke hisprojekte PPP (Public Private partnership) osalusel (nt Tallinna Merepevad) ning arendada olemasolevaid projekte ulatuslikumaks (nt Tallinna Vanalinna pevad).

4.2.3 Saavutada vimalikult paljude inimeste kaasatus kohalikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil kultuuri tarbimisse. Eesmrk tekitada 2011. aasta jooksul katkematu phjus Tallinna klastamiseks (Tallinna Turismiturundusstrateegia 2009-2012).

4.2.4 Kindlustada Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 projekti kasvav ja positiivne meediakajastus Eestis ning alates 2010. teisest poolest ka lhivlismaal, mis tagab projektile positiivse meediakuvandi ning aitab projektipartnerite leidmisel. Eesmrk leida 4-5 suurtoetajat, 7 teemapartnerit, 20 partnerit.

4.2.5 Tagada Tallinn 2011 programmi ja Tallinna tutvustava info levik kultuuripealinnas Turus ning Turu linna ja kultuuripealinna programmi info levitamine Tallinnas, et suurendada riikidevahelist (kultuuri)turismi.

4.2.6 Korraldada 2011. aasta Euroopa kultuuripealinnade Tallinna ja Turu histurustamine vlisriikides, et meelitada siia ennekike kaugemate riikide (kultuuri)turiste, kes klastaksid oma reisi ajal mlemat linna.5. SIHTRHMAD JA SIHTTURUD5.1 Sihtrhma kirjeldus (Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia):

Kultuuripealinna programmi projektide laiahaardelisusest ja rohketest eri formaatidest lhtuvalt on sihtrhmad turundustegevuste likes jaotatud jrgmiselt:

1. Loojad -loomeinimesed ja -organisatsioonid Eestis ning (lhi)vlismaal

2. Osalejad/kultuuritarbijad (segmenteeritud programmi strateegias)

-tallinlased ja kik Eesti elanikud kui kultuuritarbijad;

-potentsiaalsed kultuuritarbijad vlismaalt (vt. sihtturud)

3. Partnerid-ettevtjad, kultuuritoetajad, koos- ja kaastpartnerid, turismifirmad, majutusettevtted, vabatahtlikud

-partnerid vljaspool Eestit: EASi vlisesindused, saatkonnad, kultuuripealinnad (eesotsas Turu), eratoetajad.4. Otsustajad-Turismiamet, EAS, ametnikud, administratiivttajad ja poliitikud omavalitsuste ning riigiasutuste tasandil

5. Kajastajad

- meediafirmad Eestis ning (lhi)vlismaal.

5.2 Sihtturgude kirjeldus (Linn, mis ei saa kunagi valmis, Tallinna taotlus):

Vttes aluseks 2007. aastal Euroopa Komisjoni esitatud Tallinna kultuuripealinna kandideerimistaotluse, jaguneb meie sihtrhm kahte suurde gruppi:

Eesti-sisene: Tallinn ja Harjumaa ning muu Eesti;

Eesti-vlised, mis omakorda jagunevad kolmeks:

lhiturismiturud Lti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Norra.

Euroopa riigid

kaugemad turismiturud Jaapan, USA.

heks sihtturuks on ka sjased ja lhiajal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvad linnad (Vilnius, Linz, Liverpool, Ruhr, Istanbul, Turu). Eesti-vlistel sihtturgudel teeb Tallin 2011 koostd EASi, Tallinna Turismiameti, Eesti Kunstiakadeemia, Soome MEKiga, teiste kultuuripealinnadega, vlismeedia partneriga.6 . TURUNDUSTEGEVUS LBI SNDMUSTE

Lisaks lbi Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011 kultuuriprogrammi kuuluvate sndmuste, toimub sihtasutuse turundustegevus, seda just peamiselt enne 2011. aastat, ka lbi teiste projektide. Turunduskanalina kasutame vaid sndmusi, mis:6.1 on rahvusvahelise silmapaistvusega;

6.2 on omas valdkonnas eristuvad vi ainulaadsed;

6.3 tagavad sndmuse spetsiifilisuse tttu kontakti Tallinn 2011 jaoks olulises sihtrhmas;

6.4 tagavad osalejate, publiku ja/vi massimeedia vahendusel mrkimisvrse kontaktide arvu (vlis- ja/vi siseriikliku).

7. TURUNDUSPRINTSIIBID 2008-2010

Lhtuvalt asjaolust, et TOOTE ehk 2011. aasta kultuuriprogrammi lesehitamine on evolutsiooniline protsess, esitletakse Tallinn 2011 snumid perioodil 2008-2010 emotsionaalse turunduse vtmes (emotional marketing) ning meie vrtusi esile tstes (roheline turundus). 2010. aastani rgime Tallinn2011 projektidest rohkem vlisturgudel, et ratada 2011. aastaks Tallinna ja Eesti vastu rahvusvaheline huvi.

Kogu Tallinn 2011 turundustegevus toetub aastani 2010 kahele kontseptsioonile:

Rohelise turunduse kontseptsioon. Rohelise turunduse kontseptsioon tugineb kokkuvtvalt jrgmistele mrksnadele:

Keskkonnasstlikkus. Leiame meenete tootmiseks keskkonnasstliku lahenduse. Iga meene kannab taaskasutuse ja pikaealisuse phimtteid.Lokaalsus. Kus vhegi vimalik, kasutame kohalikku toormaterjali. Eelistame Eesti disainerite loomingut ning kaasame meenete tootmiseks kohalikku tjudu, hoides niiviisi oma tegevusega eetilist joont.Vrtustamine. Iga meie materjal kannab kultuuripealinna rohelise turunduse kontseptsioonist kantud lugu. Iga meie meene omab oma unikaalset saamislugu (nt. Kultuuripealinna rinnamrk on toodetud Phavaimu kiriku 1688 ehitatud ja 2000 tules kannatada saanud vaskkiivrist).

Nidis: Vljavte meene infosildilt

Kik Tallinn 2011 meened on sndinud rohelisest mtteviisist. Need on valdavalt Eesti disainerite poolt loodud ja siin valmistatud. Iga meene kannab endas keskkonnasstlikkuse, taaskasutuse, praktilisuse ja pikaealisuse phimtteid. Kuula, igal meenel on pajatada lugu!

Sihtrhmade/sihtriikide kontseptsioon. Turundustegevus vtab lbivalt aluseks sihtrhmad, kellele lhenetakse lbi barjre kummutavate tegevuste (Tallinn 2011 Turundus- ja kommunikatsioonistrateegia). Seega saab elda, et Tallinn 2011 turundusel on mitu erinevat ngu- ta on konkreetse sihtrhma ngu (nt helt poolt SimpelSession teiselt Tiuslik Vaikus), mis jrgib alati rohelise turunduse printsiipe.

8. PEAMISED TURUNDUSTEGEVUSED

8.1 Eeldused turunduseesmrkide saavutamiseks (sihtrhmaphine)

8.1.1 Loojad tuleksid kaasa, haaraksid initsiatiivi, pakuksid oma ngemusi,

kituksid Tallinn 2011 saadikutena;

8.1.2 Osalejad/Tarbijad oleksid aktiivsed osavtjad, kannaksid positiivse vrustaja hoiakut;

8.1.3. Partnerid annaksid oma panuse (finants, osksuteave, t) projekti nnestumiseks, kituksid Tallinn 2011 saadikutena;

8.1.4. Otsustajad vtavad Tallinn 2011 rahastamist ja heade otsuste tegemist prioriteetsena;

8.1.5. Kajastajad edastavad Tallinn 2011 projekti kohta pidevat, ajas kasvavat infot.

8.2. Turundustegevuste loetelu aastal 2009

Eesmrk: 2008. aastal tehtud turundus- ja kommunikatsioonistrateegiaphiste sihtrhmade teavitamine ja kaasamine. Brndiloomine.

Detailsemalt defineerides turundustegevuste fookus sihtrhmade/partnerite likes: 1. Loojad- julgustamine, abistamine, kaasakutsumine, lbipaistva hoiaku rhutamine, infoliikumise tagamine;

Veebilehe atraktiivsuse tagamine;

imagomaterjalide, -kampaaniate lbiviimine;

PPP (public private partnership) koostvahendaja roll.

2. Osalejad/Tarbijad- programmitugevuste kommunikeerimine, viksemate tvitude kommunikeerimine, infoga varustamine;

veebilehe atraktiivsuse tagamine;

Tallinn 2011 infopunkti/infokioski avamine (sh ka Turus);

programmi tutvustavate trkiste tootmine;

Turu-Tallinn hisprojekte tutvustavate materjalide tootmine.

3. Partnerid- atraktiivsete turundusvljundite pakkumine (sh sponsorlus), infomaterjalidega varustamine, Tallinn 2011 meened;

PPP suhtluse koordineerimine;

histegevused turismi-, hotelli-, toitlustus ja konverentsisektoriga;

infomaterjalide, meenete (peamiselt vlismesside jaoks) tagamine;

vabatahtlike vrbamiskampaania kivitamine;

noore publiku projekti lansseerimine;

koost olemasolevate sndmustega.

4. Otsustajad- hiseesmrkide fikseerimine, partnerlussuhete hoidmine, hisinfomaterjalid, hisritused (nt. Merepevad);

vlisturunduslike tegevuste ja snumite koosklastamine;

messikontseptsioonide koosklastamine;

kulturiataeede kaasamie Tallinn 2011 saadikutena;

Eesti/Tallinna vlisesinduste infomaterjalidega varustamine (spets. tooted);

5. Kajastajad- meie asja rhutamine, koosttunde loomine;

meediahuvi tekitamine;

veebilehe pidev infoga tiendamine;

info levitamine.

Lisa 3