MÜÜRILEHT 45 : suvi 2015

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Müürilehe neljakümne viies number

Text of MÜÜRILEHT 45 : suvi 2015

  • NDISKULTUURI HLEKANDJA NELJAKMNE VIIES NUMbER : JUUNI/JUULI 2015

    HIN

    D 2

    #45

    TELLI MRILEHT!

    MUURILEHT.EE/TELLIMINE

  • 2 : NELJAKMNE VIIES NUMBER : JUUNI/JUULI 2015

    KA

    ASA

    UTO

    RID

    Triin Loide pib Tallinna likoolis vrdlevat kirjandusteadust ja kultuurisemiootikat. Vabal ajal kirjutab lhijutte ja vitekirja, vaatab udusfilme, loeb obskuurset kirjandust ja mngib siira rmuga arvutimnge. Planeerib silmatorkavalt edukat karjri igavese lipilasena. Selles lehenumbris (lk 6) kirjutab Triin inimese ja riigi suhtest.

    Carl-Robert Kagge on EKA GD osakonna vilistlane aastast 2012, prast mida tiendas end praktikal stuudios 44flavours berliinis. Ta on olnud seotud mitmete linnaruumiprojektidega ning osalenud erinevatel nitustel Eestis ja mujal. Koos Kert Viiartiga asutasid nad disainistuudio LE60. Vaata lhemalt studiole60.com. Carli illustrat-sioone neb lk 711.

    Maria-Ursula Kurm on kirjandus- ja filosoofiatudeng Tartus, kes veel viimast aastat paigal psib, et siis maailma avastama minna. Unistaja, maailmaparandaja ja muusikaarmastaja, kellele meeldib uusi asju katsetada ja lihtsalt elu nautida. Maria-Ursula on Mrilehe praktikant, kes aitas kokku panna selle lehenumbri festivalide vlim-raja lhitutvustused (lk 1214).

    Kaisa Ling on Tartu likooli maailmakirjanduse magistrant, kes kirjutab praegu lputd Severo Sarduy neobarokist, uurib his-paaniakeelset kirjandust, korraldab ja sebib ning tlgib siit ja sealt alati midagi. lejnud aja kasvatab ta oma koera ja laulab mnuga vana bluusi. Kaisa intervjuu hispaania poeedi Jenaro Talensiga leiab lk 1617.

    Liisi Rnkla on ppinud Tartus semiootikat ja Tallinnas kultuuri- teooriat. Metsalt ja merelt ja vaikuselt ja valguselt on ppinud ka, muid asju. Vahel ta kirjutab. Selle numbri 19. lehekljel neb trkivalgust Liisi arvustus Tartu Kunstimuuseumi nituse Unistuste linn kohta.

    Dirk Lloyd on reisiselliks prdunud endine kirjandus- ja filmi- kriitik, kes on veetnud palju judeaega Tartus, kuid nd hl- bustab oma eksistentsi pealinnas, ttades keeletoimetajana, harrastades muusikat ning proovides ktt hobiaedniku ja DIY-entusiastina. Sellest lehenumbrist (lk 29) saab lugeda Dirki kinotripi kohta Laosesse.

    Sven Vabar on kirjanduse ja kirjutamisega tegelev pereisa. On kirjutanud jutte ja koostanud juturaamatuid. Tunneb svendatud huvi helide vastu. Kesolevas numbris kirjutab Sven ulmeheeros Ray Bradbury lapselikust kollaaromaanist Prmust tusnud (lk 31) ja Francisco Lpeze seitsmetunnisest heliplaadist (lk 24), mis sisaldab ainult vaikust. Peaaegu.

    Berit Petolai pib Tartu likoolis magistrantuuris maailmakirjan-dust. Omal kel harjutab suupilli- ja akordionimngu ning avastab fotograafiamaailma. (Sooja) leiba teenib berit Juhan Liivi juures Liivi muuseumis giidi, lugudevestja ja nirgijlgijana. Elukulgemised on teda linnast viinud maale, seal mttab ta pllul, kasvatab knnu-seeni ja karjatab nahkhiirebandesid. Kui tuju peale tuleb, kirjutab. Kireks on kirjandus ja loodus ning nende kahe smbioos. Lk 3233 vime leida Beriti reportaai kirjanduslikust retkest Paluphja rappa.

    Linda-Mari Vli on avaldanud kolm lhiromaani ja muud proosat. Ta otsib nii oma loomingus kui elus vljapsu praegu valitsevast majandusmudelist ja mentaliteedist, mis neb ette olemasolevate ressursside vimalikult kiiret rahaks vahetamist ja realiseerimist. Natuke hirmutavaks peab seda, kuidas kultuur, inimese identiteet ja tema elu suur saladus on muutumas ha rohkem kaubaks ja arvab, et mrgid ldise mentaliteedi muutumisest on ha rohkem hus. Lehekljel 23 saab tutvuda Linda-Mari artikliga 2011. aastal vastu vetud metsanduse arengukava probleemidest.

    Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eePiret Karro kunsti- ja teatritoimetaja piret@muurileht.eeHenri Kiv sotsiaaliatoimetaja henri@muurileht.eeMariliis Mttus muusikatoimetaja mariliis@muurileht.eeMaia Tammjrv kirjandustoimetaja maia@muurileht.eeEmilie Toomela filmi- ja reklaamitoimetaja emilie@muurileht.ee

    Sille Pihlak arhitektuuritoimetaja sille@muurileht.eeTriin Loosaar moereporter triinloosaar@muurileht.eeHelena Lks veebitoimetaja helena@muurileht.eePille Sepp keeletoimetaja pille@muurileht.eekujundus/kljendus Madis Katz, Marja-Liisa Plats fotograafid Renee Altrov, Patrik Tamm, Tnu Tunnel, Janis Kokk, Aleksander Kelpman

    KoLLEEgiuM: EVELIN ARUST, KAISA EIcHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, AHTO KLVET, MARTIN OJA, KRISTINA PAJU, MAARJA PRTNA, JOONAS SILDRE , TRIIN TULGISTE, ANNA-LIISA UNT, bERK VAHER, VERONIKA VALK, KEIU VIRRO, MART ZIRNASK VLJAAndJA: MT TARTU KULTUURITEHAS ToETAJAd: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL TRKK: PRINTALL TiRAA: 4500

    Jlgi Mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

    reklaam@muurileht.ee

    TOIM

    ETU

    SEsikaanel Viljandi XXIII primusmuusika festival. Foto: Renee Altrov.

    sja sai mber ks kevadise kirjandus-elu olulisimaid sndmuseid Tallinnas toimuv festival HeadRead , mis then-dab, et elu saab taas harjumusprases tempos jtkuda. Kirjutangi seda teksti esmaspeva htul umbes kell pool ks-teist, kui olen just meilidele vastamise

    lpetanud. Postkast judis ndalavahetusel le re ajama hakata. Tin mai alguses kirjandusfestivali Prima Vista raames toimunud raba-

    retkelt kaasa mtte, mis tundub seda ilmsem, mida rohkem selle le ml-gutada: teiste elusolendite, taimede, puude, lindude, loomade, aga ka maastike, ilmastikunhtuste ja loodushlte matkimiseks, nimetamiseks, mjutamiseks ja kutsumiseks on olemas terve omaette keelemaailm, mida me oleme unustamas, sest vahetu looduskogemus ise on aina enam ta-vaelu realale trjutud. Me tunneme pigem rivabrndide kui taimede nimetusi, oma nutiseadmete marke kui linnunimesid. Keelest ei kao aga mitte lihtsalt snad, vaid tkk vib-olla see kige olulisem kollektiivse mlu sellest osast, kuhu on talletunud loodusliku maailmaga suhtlemise oskus. Need pole ju lihtsalt snad, vljavahetatavad thistajad, vaid terve hoiakute, lugude, thenduste vrgustik, mis ei kujuta endast mitte arhais-mide kogumit, vaid tulevikuperspektiivi. Vib-olla just kirjandus ning eriti luule suudab seda osa keelest (ja meelest) elusana hoida ning juha-tada pealetkkivast virtuaalsusest tagasi aistilise ja kogemusliku juurde?

    Millal oli arvuti minu jaoks viimati ainult tvahend, ainult ks tavaline tekstittlemise masin? Vastus klab muidugi, et millalgi enne seda, kui saabus interneti psihendus. Arvuti taga veedetud aeg ei kulu ju ainult toimetamisele, kirjutamisele vi tlkimisele, vaid ka suhtlemisele, kirjava-hetusele (millest pooled asjad saaks telefonitsi mrgatavalt kiiremini ae-tud), uudiste lugemisele, osaliselt ka sotsiaalmeediale. Facebookile, mille infovoogu lipsab aina enam postitusi inimestelt, keda ma ei tunne (aga kki tahaksid!), ning asjade ja teenuste reklaame, mille vastu mul pole huvi (aga kki siiski ostaksid!). Kui selle peale niteks Paluphja rabast vaadata, siis hakkab tunduma, et just mdutunne on see, millest ma praegu kige enam puudust tunnen.

    Ma ei taha teha ettepanekut, nagu peaks nd juhtme lplikult seinast vlja tmbama. Saab ka teistmoodi, mdukamalt, miks mitte ka juhusli-kumalt, alustades niteks paarist ksikust snast ja vahetust kogemusest. Vi nagu tleb oti kirjanik Kathleen Jamie: Ma ei saa vtta didaktilist hoiakut, elda inimestele ette, mida nad peavad mtlema inimesed mt-levad seda, mida nad tahavad. Minu asi on kohata. Parim, mida ma teha saan, on minna vlja ja olla maailmas olemas teataval vabal, avatud viisil, ning panna thele, mis siis juhtuma hakkab. Panna thele, mis see on, mille otsa ma siis komistan.

    Maarja Prtna, luuletaja, toimetaja ja Mrilehe kolleegiumi liigeK

    IRI K

    OLL

    EE

    GIU

    MIL

    T

  • Maarja Prtna

    KuHu on KAdunud iniMLiK KonTAKT?

    Paistab, et kik mberringi arvavad kogu aeg midagi ja nii tundubki, nagu peaks kige kohta kindlasti arvamust oma-ma. Kuid oma arvamuse kujundamisel on mtet vaid siis, kui selleks on knealuse teema vallas olemas kompetents ja teadmised. Vastasel juhul ei paku asja le emotsioneeri-mine arutellu kuigi palju konstruktiivsust. Igasuguste inimes-te kikvimalikud seisukohavtud ei aita tegelikke prob-leeme lahendada, vaid ainult suurendavad lhesid kllaltki hoomamatuks kujunevate vastaspoolte vahel, jttes prob-leemid endid sootuks tagaplaanile.

    Snadest otsitakse tde, aga argumentatsiooni kigus unustatakse ra phjused, millest lhtuvalt inimesed oma arvamusi kujundavad. Enamasti on need emotsionaalsed (hirm enda vi oma lhedaste prast) vi empaatiast tule- nevad (soov abivajajaid aidata ja kaitsta). Mlemal juhul soovib inimene tegelikult kellelegi head. Vttes selle lhte- punktiks, on htkki vimalik nha ka vastaspoole inimlikku klge. Ning ehk mista ka seda, et probleemi tegelik lahen-dus ei seisne vastase maatasa tegemises.

    Samal ajal kui meie siin vaidleme kllaltki banaalsete tee-mapstituste le, upuvad hdas inimesed merre vi poo-vad ennast ahastusest les. Ja selle ra hoidmiseks ei ole igahe arvamusavaldustest lpuks palju kasu. Keda tegeli-kult ka huvitab, saab hdasolijaid lbi vastavate organisat-sioonide rahaliselt toetada, ja saab ka vabatahtliku tga panustada. Vi niteks lbi ajakirjanduse ja/vi kunstide on vimalik abiks olla selle anonmse nn vaenlase deifree-rimisel aidata vahendada konkreetsete inimeste lugusid. Tuttavaks saanud ngu ei tundugi enam nii ohtlik ja ma usun, et suurem osa rahvuskaaslastestki loobuks seelbi kui ka mitte umbusust, siis vhemalt viimasel ajal esile kerkinud agressiivsetest hoiakutest. Vga vhe on neid, kes vaimset ja fsilist vgivalda puhtalt selle enda prast harrastavad. Inimesi oleks vaja aidata algallikatele lhemale, mitte ked-rata probleemi tuumast aina kaugemale triivivaid mtte-avaldusi.

    Viimasel ajal tundub mulle ha enam, et oleks tore kui me piks arvamuse avaldamise krval ka seisukoha vtmisest loobumist. Kui me oskaks maavanaemale klla minn