Eesti muldkateGeograafia 9. klassileGeograafia 9. klassile

Eesti muldkatet iseloomustab:

• Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest;

• Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus;• Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja

Lääne-Eestis;• Muldade kivisus.

Mulla koostis• Muld koosneb peamiselt tahkest ainest, milles

eristatakse omakorda mineraalset (liiva-, saviosakesed) ja orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa.

• Mullas leidub alati ka teatav hulk vett ja õhku.• Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla

mehaaniline koostis.– Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste

protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis.– Eristatakse näiteks kruusa, jämedat, keskmist ja peent

liiva jne.

Mulla ehitus• Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega

kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. • Neid tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. • Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla

profiili. • Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla

lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. • Eestis on neid enamasti 2-5. • Mulla üldine tüsedus, mida horisondid haaravad, ulatub

mõnekümnest sentimeetrist pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Lõuna-Eestis.

• JÄTA MEELDE: Mullaprofiil on mullahorisontide – erineva tiheduse, värvuse ja omadustega mullakihtide – läbilõige.

Eesti muldade tähtsamad horisondid (1)

• Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise horisondina vaid osades metsades. Ta koosneb mitmesuguses lagunemisastmes metsavarisest (oksad, lehed, okkad, rohttaimede ja sammalde jäänused).

• Huumushorisont (A) on mulla peamine horisont, mis huumuse sisalduse tõttu on omandanud musta või halli värvuse. Sageli mõistetaksegi ekslikult seda horisonti mullana.

• Väljauhtehorisont (E) on valge, halli või kollaka värvusega. Esineb enamasti huumushorisondi all. Vastavalt väljauhteprotsesside iseloomule ja sellele, milliseid aineid välja uhutakse, eraldatakse rida variante, mis on eri muldades erisugused.

Eesti muldade tähtsamad horisondid (1)

• Sisseuhtehorisont (B) on pruuni värvusega. Paikneb A või E horisondi all.

• Mulla lähtekivim (C) on mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud. Lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal.

• Kui mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustamisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D).

Mõisteid

• LEETUMINE-mulle mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul lahustavaiks ühendeiks,mille mullavee laskuv vool tekkekohalt välja kannab.

• LEOSTUMINE-vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast

Paepealsed mullad

• ... on kujunenud lubjakivide avamusalal, kus pinnakate on väga õhuke või puudub täiesti.

• Mullakiht on võrdlemisi õhuke (kuni 30 cm), kuid huumus- ja toitaineterikas.

• Need mullad on väga kivised ja põuakartlikud. • Levivad peamiselt Põhja-Eesti lavamaadel,

Lääne-Eestis, Saaremaal ja Muhus. • Põllumaaks paepealsete muldadega

alad ei sobi, isegi tüsedama huumus-horisondi korral on nende muldade viljakus madal.

• (huumus,lubjakivi)

Rähkmullad

• ... on tekkinud Eesti põhja- ja lääneosas, kus lubjakivil olev moreenikiht on õhuke (valdavalt 0,5 m).

• Enamasti rähksel hallikal moreenil on kujunenud kivised huumusrikkad mullad.

• Kohati on needki mullad põuakartlikud. • Paremad rähkmulla-alad, kus huumushorisont

on tüsedam ja mis on vähem põuakartlikud, on üles haritud ja põllustatud.

• (huumus, lubjarikas moreen, lubjakivi)

Leostunud ja leetjad mullad

• ... on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. • Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus lahustunud ained

uhutakse koos sademeveega mullas allapoole.• Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht,

mis loob eeldused soodsa niiskusrežiimi kujunemiseks. • Need on nii koostiselt kui ka ehituselt Eesti

kõige paremad põllumullad.• Leostunud ja leetjad mullad on

rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal.

• (huumus, väljauhtekiht, sisseuhtekiht, lubjakivi)

Leetunud ja leedemullad• ... levivad Kagu-Eestis, Lahemaal ja väiksematel liivastel aladel üle kogu

Eesti. • Nende muldade lähtekivimiks on liiv. • Leetumine on protsess, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul

laguneb ja toitained mullast välja kantakse.• Omavahel erinevad nad selle poolest, et leetunud

muldadel on profiilis huumushorisont, leedemuldadel aga see puudub.

• Üldiselt on need mullad huumus- ja toiteainetevaesed ja põuakartlikud.

• Looduslikult kasvavad neil muldadel männikud, põllumaadena on nad väheviljakad ja vajavad lupjamist.

• (huumus, liivakiht, savikiht)

Gleimullad• ... levivad suurte massiividena Lääne-Eestis, Alutagusel ja

väiksemate aladena üle kogu Eesti (suurima levikuga mullad Eestis).

• Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. • Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest

mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema.

• Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega.

• Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks.

• (huumus, leetunud gleikiht, liivakivi)

Soomullad

• ... esinevad madalamatel liigniisketel aladel ja on levinud ligi neljandikul Eesti territooriumist.

• Suuremateks esinemisaladeks on Lääne-Eesti madalik, Vahe-Eesti, Alutaguse, Emajõe suudmeala jt.

• Neid muldi iseloomustab üle 30 cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont.

• (turvas, gleikiht)

Muldade vaheldumist põhjustab...

• ... lähtekivimi ja pinnamoe muutumine (viimane mõjutab muldi veereziimi kaudu):

– Põhja-Eestis on lubjarikkal rähksel moreenil tekkinud valdavalt rähk- ja paepealsed mullad

– Kesk-Eestis (Järvamaal, Lääne-Virumaa lõunaosas, Jõgevamaal) rähavaesemal lähtekivimil on kujunenud leostunud ja leetjad mullad;

– Lõuna-Eestis levivad happelised leetunud mullad, sest nende lähtekivimis on palju lubjavaest materjali.

• Kõigis kolmes piirkonnas paiknevad madalamatel aladel glei- ja soomullad.

• Lääne-Eestis on enamlevinumateks muldadeks gleimullad. – Need ümbritsevad suuri rabasid ja väiksemapindalalisi

rähksete või leostunud ja leetjate muldadega kõrgemaid alasid.

• Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul on künkliku reljeefi tõttu oluliselt erinevad mullad, mis vahelduvad juba väga väikesel maa-alal. – Põllustatud küngaste nõlvadel levivad erodeeritud mullad.

Kodune ülesanneVasta küsimustele

(Slaidid + õpik lk 47-49)

1. Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid.2. Millised mullad on iseloomulikud Eesti erinevatele

piirkondadele? (vt ka õpiku joonist lk 48)3. Milline mullahorisont iseloomustab liigniiskes

keskkonnas kujunenud muldi?4. Millised mullad on Eestis kõige viljakamad?5. Millistes piirkondades Eestis on mullaviljakus kõige

suurem? (Millised mullad sobivad Eestis kõige enam põlluharimiseks?)

6. Mille poolest erinevad Põhja- ja Lõuna-Eesti mullad?