MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVAD I – IX klass (va IV klass) I kooliaste Õpitulemused 3. klassi lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises jaliikumises; 2) laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses kooris; mõistab laulupeo tähendust; 3) laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule; 4) laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 5) lähtub muusikat esitades selle sisust ja meeleolust; 6) rakendab pillimängu kaasmängudes; 7) kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes; 8) kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat; 9) väärtustab enese ja teiste loomingut. Õpitulemused ja õppesisu 1. Laulmine Õpitulemused Õpilane: 1) laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas; 2) mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu; 3) laulab järele meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 4) laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; 5) laulab peast kooliastme ühislaule 2. Pillimäng Õpitulemused Õpilane: 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des; 2) on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted 3. Muusikaline liikumine Õpitulemused Õpilane: 1) tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu; 2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

4. Omalooming Õpitulemused Õpilane: 1) loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel; 2) kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid; 3) loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne; 4) kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks. 5. Muusika kuulamine ja muusikalugu Õpitulemused Õpilane: 1) on tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, ru ̈tm, tempo, dünaamika ja muusikapala ülesehitus); 2) eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat; 3) eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat; 4) on tutvunud eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill); 5) kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara; 6) väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega; 7) seostab muusikapala selle autoritega. 6. Muusikaline kirjaoskus Õpitulemused Õpilane: 1) mõistab allolevate helivältuste, ru ̈tmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: 2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides; 3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides; 4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes; 5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida; 6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: a) meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; b) koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor; c) muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng,vahemäng; d) rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat; e) laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt. 7. Õppekäigud Õpitulemused Õpilane: 1) kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil; 2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 1. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.1. arendab vokaalseid võimeid; 1.2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; 1.4. musitseerib aktiivselt; 1.5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; 1.6. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 1.7. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; 1.8. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, tutvutakse eesti rahvalaulde ja eesti muusika arenguga, ergutatakse elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Lastelaulude laulmine õige kehahoiu, hingamise ja selge diktsiooniga. Laulude ja liisulaulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Tutvumine Eesti ja teiste rahvaste rahvalauludega. Regilaul.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS. Meetrum. Pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid. Takt, taktijoon, taktimõõt, noodijoonestik, noodikiri, lõpumärk, kordusmärk, refrään. Laulurütmi, rütmiharjutuste ja kaasmängude mängimine (koputamine-plaksutamine) kuulmise ja noodi järgi 2- ja 3-osalises taktimõõdus.

2.3. Rütm. Pikk ja lühike heli muusikas. Kõnerütmidele toetuv töö ettevalmistusena helivältuste suhete tundmaõppimiseks. Rütmivormide

tundmaõppimine ning nende kasutamine laulurütmis, rütmiharjutustes ja laulu rütmisaadetes, kehapillil. Rütmipillid.

2.4. MELOODIA: kõrged ja madalad helid. Dünaamikamärgid p – f ning < ja >. Heliastmed SO, MI, RA, JO ja vastavad käemärgid. JO võti ja õpitud astmed noodijoonestikul vastavalt JO võtmele.

2.5. Eesti rahvakalendri tähtpäevad 2.6. MUUSIKA KUULAMINE: eristab kurvakõlalist ja rõõmsat, kiiret ja aeglast

muusikat 2.7. MÕISTED: Luuletaja, helilooja, dirigent 2.8. LAULUVARA: Eesti hümn; Tere, Meie kiisul kriimud silmad, Küll on tähed,

Mõistata, Seeneralli, Lapsed tuppa, Päkapikula, Mu koduke; Kelgusõit; Kes elab metsa sees; Lapsed tuppa; Põdra maja, Pesapuu, Roosa jänku rokk, Meistrimehed, Kevadel. Teele, teele kurekesed; Pilvepildid

3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab võimetekohaselt, selge diktsiooniga ning ilmekalt 3.2.on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn; Tere, Meie kiisul kriimud silmad, Küll on tähed, Mõistata, Seeneralli, Lapsed tuppa, Päkapikula, Mu koduke; Kelgusõit; Kes elab metsa sees; Lapsed tuppa; Põdra maja, Pesapuu, Roosa jänku rokk, Meistrimehed, Kevadel. Teele, teele kurekesed; Pilvepildid 3.3.tunneb õpitud rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel 3.4.teab õpitud astmete käemärke ja asukohta noodijoonestikul vastavalt JO võtmele 3.5.oskab kasutada laulmisel dünaamika märke p ja f 3.6.oskab kirjeldada muusikateoste meeleolu ja karakterit 3.7.teab mõistete luuletaja, helilooja, dirigent tähendust 4. Õppekirjandus K. Anier; M. Muldma; T. Selke Muusikamaa I klassi muusikaõpik Kirjastus Koolibri 2009 K. Anier; M. Muldma; T. Selke Muusikamaa I klassi töövihik Kirjastus Koolibri 2009 MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 2. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.1. arendab vokaalseid võimeid; 1.2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; 1.4. musitseerib aktiivselt; 1.5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused, tutvub eesti muusikalooga ja

laulupidudega; 1.6. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 1.7. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; 1.8. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE: Laulude laulmine õige kehahoiaku ja hingamisega, selge diktsiooniga. Laulude esitamine liikumise ja kujundlike liigutustega. Lastelaulud, Eesti ja teiste rahvaste laulud. Regilaul

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS: Meetrum, pulsi tunnetamine, rõhulised ja rõhuta helid. Kahe ja kolmeosaline taktimõõt, takti viipamine. Kaanon (lihtne mitmehäälsus), fermaat, ostinato, noodikiri, dünaamikamärgid p-f ning vaibudes ja valjenedes,

2.3. RÜTM. Rütmiostinatod kehapillil ja rütmipillidega laulude saateks, Tempo, rütmipillid, plaatpillid ja kaasmängud lauludele plaatpillidel

2.4. Rütmivormid ja nende kasutamine rütmisaadetes 2.5. MELOODIA. Meloodia liikumise iseloomustamine laulmisel ja muusika

kuulamisel. 2.6. Heliastmed: JO, LE; MI; SO; RA, RA1 ja SO1 ja käemärgid, astmed

noodijoonestikul vastavalt JO asukohale 2.7. Rütmi ja astmeteharjutused noodist lugemisega 2.8. Eesti rahvakalendri tähtpäevad, Eesti rahvapillid, Kannel 2.9. Laulu ja tantsupidu, eesti rahvatantsud, rahvariided 2.10.Eesti heliloojad: Riine Pajusaar, Priit Pajusaar, Gustav Ernesaks 2.11. MUUSIKA KUULAMINE: muusikapala meeleolu ja karakteri kirjeldus,

kasutades väljendeid meloodia, rütm, tempo, dünaamika 2.12.LAULUVARA: Eesti hümn; Kui sul tuju hea, Igaühel oma pill, Mutionu

pidu, Teele, teele kurekesed, Kodulaul, Jorupill Jonn, Rongisõit, Hanepojad, Oh kuusepuu, Tiliseb aisakell, Pillerpall, Laul sõprusest, Me oleme pillimehed, Mu koduke, Hiiretips, Kummisäärik, Jänku-jenka, Sulle, emake

3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt;

3.2.on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn; Kui sul tuju hea, Igaühel oma pill, Mutionu pidu, Teele, teele kurekesed, Kodulaul, Jorupill Jonn, Rongisõit, Hanepojad, Oh kuusepuu, Tiliseb aisakell, Pillerpall, Laul sõprusest, Me oleme pillimehed, Mu koduke, Hiiretips, Kummisäärik, Jänku-jenka, Sulle, emake 3.3.tunneb 2- ja 3-osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi, teab dirigeerimise skeeme 3.4.oskab kasutada taktijoont ja lõpumärki rütmide jaotamisel taktideks 2- ja 3-osalises taktimõõdus 3.5.tunneb õpitud rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel 3.6.teab JO-võtme tähendust ja astmeid JO, LE, MI, SO, RA, RA1 ja SO1; osakb neid kasutada kaasa laulmises, astmete kirjalikes ülesannetes, oskab kasutada musitseerimisel märke p, f, <, > 3.7.oskab kirjeldada muusikateoste meeleolu ja karakterit 3.8.teab mõistete luuletaja, helilooja, koorijuht, dirigent, tempo, kaanon, ostinato, taktimõõt, fermaat, regilaul, pulss tähendust

3.9. Tunneb heliloojaid Riine Pajusaar, Priit Pajusaar, Gustav Ernesaks ja nende loomingut; teab mis on laulu -ja tantsupidu eesti kultuuris, teab tähtsamaid laule ja tantse nendega seoses 3.10. Tunneb eesti rahvakalendri tähtsamaid pühi ja tavandeid 4. Õppekirjandus K. Anier; M. Muldma Muusikamaa II; II klassi muusikaõpik Kirjastus Koolibri, 2010 K. Anier; M. Muldma Muusikamaa II; II klassi töövihik Kirjastus Koolibri, 2010 MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 3. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.1. arendab vokaalseid võimeid; 1.2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; 1.4. musitseerib aktiivselt; 1.5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused; 1.6. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 1.7. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; 1.8. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu

2.1. LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Laulude laulmine õige kehahoiu ja hingamisega, selge diktsiooni, ilmekusega.Kõlalise puhtuse, emotsionaalsuse taotlemine. Lastelaulud, kaanonid, Eesti ja teiste rahvaste laulud.

2.2. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS: Meetrum- 2- ja 3-osalise taktimõõdu tundmaõppimine kuulmise järgi.

2.3. RÜTM: rütmivormid ja nende kasutamine. Rütmiimprovisatsioonid. Eesti rahvapillid ja rütmiostinaatod rahvapillidel ja kehapillil

2.4. MELOODIA. Astmed SO1, RA1, JO, LE, MI, NA, SO, RA, DI, JO. Astmerida JO –JO ni ja RA -RAni. Rõõmsa ja kurvakõlaline helilaad. Pool -ja täistoon

2.5. Dünaamikamärgid: piano, forte, cresc ja dim tundmine ja kasutamine musitseerimisel

2.6. MUUSIKA KUULAMINE: Vokaal- ja instrumentaalmuusika mõisted ja kuulamine. Marss, valss, polka.

2.7. Muusikalugu - HELILOOJAD: Gustav Ernesaks, Miina Härma, Arvo Pärt, W. A. Mozart, Laulu- ja tantsupidu

2.8. Eesti rahvakalendri tähtpäevad ja tavandid, rahvapillid, rahvatantsud 2.9. LAULUVARA. Eesti hümn; Lemmikõpetaja, Kunstnik sügis, Vana Texas,

Kinga-rokk, Uhti-uhti uhkesti, Tali, Pagari piparkook, Aisakell, Vares, vaga linnuke, Süda tuksub, Eedelveiss, Kevadpidu, Mängulaul, Emakesele, Suur kontsert, Lapse laul

3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt; 3.2.on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn; Lemmikõpetaja, Kunstnik sügis, Vana Texas, Kinga-rokk, Uhti-uhti uhkesti, Tali, Pagari piparkook, Aisakell, Vares, vaga linnuke, Süda tuksub, Eedelveiss, Kevadpidu, Mängulaul, Emakesele, Suur kontsert, Lapse laul 3.3.tunneb 2- ja 3-osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi; 3.4. oskab lahendada astme-ja rütmiülesandeid, leida astmed noodijoonestikul kui on teada JO asukoht 3.5.oskab rütmistada teksti ja kirjutada noodijoonestikule rütmiseeritud astmenooti 3.6.tunneb õpitud rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel ja rütmiimprovisatsioonide loomisel; 3.7.teab astmeridu JO-JO ja RA-RA, pool ja täistoone 3.8.teab JO-võtme tähendust ja astmeid JO, LE, MI, NA, SO, RA, DI, JO1, RA1, SO1, oskab neid kasutada kaasa laulmises käemärkidega 3.9.oskab kasutada musitseerimisel märke p, f, < , > . 3.10.oskab kirjeldada muusikateose meeleolu ja karakterit; 3.11.eristab vokaal-ja instrumentaalmuusikat ning muusikat keel- ja puhkpillide esituses; 3.12.eristab muusikažanre marss, polka, valss, oskab neid iseloomustada; 3.13.teab mõistete luuletaja, helilooja, solist, ansambel, koorijuht, dirigent, orkester tähendust. 3.14. Tunneb heliloojate G. Ernesaks, M. Härma, A. Pärt, W. A. Mozart elutööd ja loomingut, tunneb nende (õpitud) teoseid muusikakuulamisel 4. Õppekirjandus L. Urbel, M. Pullerits. Muusikaõpik 3. klassile.- AS Bit, 2007 L. Urbel, M.Pullerits. Muusikaõpetuse töövihik 3.klassile AS Bit, 2007

II kooliaste Õpitulemused 6. klassi lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes: laulmises, pillimängus, muusika kuulamises, liikumises; huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles; 2) laulab u ̈he- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades; 3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendust; 4) oskab kuulata iseennast ja teisi koos musitseerides, mõistab oma panust ning toetab ja tunnustab kaaslasi; 5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule; 6) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 7) kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi; 8) julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades; 9) kirjeldab ning põhjendab suunavate ku ̈simuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust; 10) eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat; 11) leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas. Õppesisu 1. Laulmine Õpitulemused Õpilane: 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest; 2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega 3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid u ̈ksi ja rühmasl auldes; 4) laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; 5) laulab peast kooliastme ühislaule Pillimäng Õpitulemused Õpilane: 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des; 2) rakendab võimalusel musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid; seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga; 3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi. 3. Muusikaline liikumine Õpitulemused Õpilane: 1) tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, ru ̈tmi, tempot, dünaamikat ning vormi;

2) tantsib eesti laulu- ja ringmänge; 3) väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid. 4. Omalooming Õpitulemused Õpilane: 1) loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel; 2) kasutab improvisatsioonides astmemudeleid; 3) loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne; 4) kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist. 5. Muusika kuulamine ja muusikalugu Õpitulemused Õpilane: 1) kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi; 2) kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas; tuntumaid Eesti koore; teab Eesti laulupidude traditsiooni; 3) kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit; 4) tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi; 5) on tutvunud Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt; 6) iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara 6. Muusikaline kirjaoskus Õpitulemused Õpilane: 1) mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes: 2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides; 3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega); 4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neidmusitseerides; 5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides; 6) mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; b) vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet,

improvisatsioon; c) tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); d) tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo; 7) kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara. 7. Õppekäigud Õpitulemused Õpilane: 1) arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil; 2) kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara. MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 5. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.9. arendab vokaalseid võimeid; 1.10. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.11. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja

pillimängu kaudu; 1.12. musitseerib aktiivselt; 1.13. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused, tutvub eesti ja eesti

lähinaabrite muusikalooga ja laulupidudega; 1.14. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 1.15. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; 1.16. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE: Laulab selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga. Häälehoid. Ühe ja kahehäälsed laulud ja kaanonid ning Eesti ja teiste rahvaste laulud. PILLIMÄNG: Keha- , rütmi- ja plaatpillide kasutamine, tutvumine kuuekeelse kandle mänguvõtetega. Pillimängus muusikaliste ja teadmiste oskuste rakendamine. MUUSIKALINE LIIKUMINE: Meloodia, rütmi, tempo, dünaamika, vormi tunnetamine ja väljendamine läbi keha (erinevad tantsud, marss, käteliikumine, koordinatsioon) OMALOOMING: Rütmi- improvisatsioonid kaasmängudes keha-, rütmi- ja plaatpillidel. Rütmistatud meloodiaimprovisatsioonid koos lihtsamate laulusõnadega, omaloominguline regilaul koos värsiga Nooditundmine: tunneb astmete ja noodinimesid, leiab need noodi järgi, oskab kirja panna astemete järgi rütmiseeritud noote ja vastupidi

MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKALUGU: Eesti, Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra rahvamuusikaga tutvumine. Meloodia, rütmi, tempo ja dünaamika kuulamine ja eristamine muusikapalades. Kooriliigid (laste, poiste, mees, nais, segakoor), dirigendid, tuntumad koorid, laulupidude traditsioon. Eesti rahvamuusika: rahvalaul, pillid, tantsud Muusikaline kirjaoskus 1) Rümid (TI-TIRI, TIRI-TI, TI, veerandpaus), taktimõõt 6/8, noodivältused, rütmivältused 2) Klaviatuur, tähtnimed; Helilaad ja helistik (C-duur, a-moll) 3) Helistikumärgid, diees ja bemoll, bekarr 5) Vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, tuntumad koorid, dirigendid, lauljad 6) Sümfooniaorkester – dirigent, (keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid ja löökpillid) 7) Õppekäigud - Muusikaelamused- muusikaline oskussõnavara. 3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt 1-2 hääseid laule (lihtsamad kaanonid sh rütmikaanonid); 3.2.on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn; Me pole enam väikesed, Suusalumi, Sinine vagun, Karulaane jenka, Midagi head, eesti regilaulud valikul, Kodu (T. Voll), Krokodill Gena lauluke, Miki merehädas 3.3.tunneb 2- ja 3- ja 4 osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi, teab dirigeerimise skeeme 3.4.oskab jaotada õpitud rütmivältusi rütmide jaotamisel taktideks 2-, 3- ja 4 osalises taktimõõdus 3.5.tunneb õpitud rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel 3.6. Tunneb nootide asukohta klaviatuuril ja noodijoonestikul 3.7. Teab mis on helistik, duuri ja molli valem, oskab noodijoonestikul ehitada C-duuri ja a-molli ja nende kolmkõla 3.8. oskab noote kõrgendada (diees) ja madaldada (bemoll) ja nende nimetusi, teab mis on helistiku- ja mis juhuslik märk, teab bekarri tähendust 3.9. Tunneb erinevaid kooriliike ja eristab neid kuulmise järgi (segakoor, naiskoor, meeskoor), eristab kuulmise järgi erinevaid hääleliike (sopran, metsosopran, alt, koloratuursopran, tenor, bass, bariton) 3.10. Oskab nimetada tuntud Eesti koore, orkestreid ja dirigente 3.11. Teab, mis on sümfooniaorkester ja kes on dirigent. Oskab nimetada sümfooniaorkestri pillirühmad ja pillid, eristab keel-puhk- ja löökpille kõla järgi 3.12. Tunneb Eesti regilaulu ja uuemat rahvalaulu, eesti rahvapille ja -tantse, rahvakombeid 3.13. On tutvunud Eesti naabrite kultuuri ja rahvamuusikaga, lõimumises nende rahvaste ajaloo, kultuuri, geograafia, riigikorra, looduse, maailmakuulsate kunstnike, heliloojate, tänapäeva kuulsate interpreetide, kunstikollektiivide, heliloojate, teadlaste, muinasjuttude, kuningate ja tänapäeva kuulsuste (muusikas, spordis jm), arhitektuuri ja nende seostest Eestimaaga – Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra 3.14. Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid muusikapalu, kasutades selle juures muusikalisi väljendeid ja oskussõnu

4. Õppekirjandus: A. Sepp; H-M. Järv Muusikaõpetus 5. klassile Avita AS BIT, 2004 A. Sepp; H-M. Järv Muusikaõpetuse töövihik 5. klassile Avita AS BIT, 2004 MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 6. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.17. arendab vokaalseid võimeid; 1.18. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.19. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja

pillimängu kaudu; 1.20. musitseerib aktiivselt; 1.21. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused, tutvub valikuliselt eesti

ja vene heliloojate loominguga (O. Ehala, N. Rimski Korsakov, M . Mussorgski) ja erinevate Euroopa maade muusikaga (Suurbritannia; Iiri, Saksamaa, Austria ja Viini klassikud, Taani, Poola, Ungari)

1.22. arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust; 1.23. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite

kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel; 1.24. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada.

Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma muusikakultuuri.

2. Õppesisu LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE: Loomulik kehahoid, hingamine, selge diktsioon ning väljendusrikkus. Muusikalised teadmised läbi muusika väljendusvahendite üksi ja rühmas lauldes. Ühe ja kahehäälsed laulud ning kaanonid ja eesti ja teiste rahvaste laulud. Lauluvara „Eesti hümn“, „Eestlane olen ja eestlaseks jään “, „Mu isamaa armas“, „Kodulaul, Püha öö“, Oh kuusepuu; Me soovime kauneid jõule, Laul rõõmule, PILLIMÄNG: Keha , rütmi ja kaaspillide kaasmängud, kuuekeelne kannel- mänguvõtted. Pillimängus muusikaliste teadmiste väljendamine. OMALOOMING: Rütmilised ja meloodilised improvisatsioonid keha ja rütmi pillidel. Astmemudelid,regivärsside ja lihtsamate laulusõnade loomine. Loovliikumine. MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKALUGU: Suurbritannia, Iirimaa, Poola, Austria, Ungari, Saksa muusikatraditsioonidega tutvumine. Valikuliselt eesti ja vene heliloojate tutvumine – uued zhanrid (muusikal, orkestrisüit, klaveripalade tsükkel) O. Ehala Nukitsamees; N. Rimski-Korsakov Sheherezade”, M. Mussorgski Pildid näituselt Muusika väljendusvahendite kuulamine ja eristamine : meloodia , rütm, tempo, dünaamika, tämber, vorm MUUSIKALINE KIRJAOSKUS:

1) Helivältused, rütmifiguurid, pausid (TA-I-TI, TA-A – A-A, 4 löögiline paus). 2) Eeltakt, taktimõõt (4/4) 3) Helistikud (G-duur, e-moll, F-duur, d-moll ) 4) Klaviatuur, tähtnimed, helistiku märgid, juhuslikud märgid , bekarr, paralleelhelistikud 5) Instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon 6) tempoterminid, dünaamikaterminid Õppekäigud Oma arvamuse avaldamine suuliselt, kirjalikult või muul looval viisil. 3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge diktsiooniga ning ilmekalt 1-2 hääseid laule (lihtsamad kaanonid); 3.2.on omandanud ühislauluvara: Eesti hümn, „Eestlane olen ja eestlaseks jään “, „Mu isamaa armas“, „Kodulaul, Püha öö“, Oh kuusepuu; Me soovime kauneid jõule, Laul rõõmule, Shoti, Iiri, Inglise ja Saksa rahvalaule valikuliselt 3.3.tunneb 2- ja 3- ja 4 osalist taktimõõtu kuulmise ja noodi järgi, teab dirigeerimise skeeme 3.4.oskab jaotada õpitud rütmivältusi rütmide jaotamisel taktideks 2-, 3- ja 4 osalises taktimõõdus 3.5.tunneb õpitud rütmivorme ning oskab neid kasutada rütmiülesannete lahendamisel

2) 3.6. Tunneb nootide asukohta klaviatuuril ja noodijoonestikul 3.7. Teab mis on helistik, duuri ja molli valem, oskab noodijoonestikul ehitada C – a; G-e ja F-d ja nende kolmkõla 3.8. oskab noote kõrgendada (diees) ja madaldada (bemoll) ja nende nimetusi, teab mis on helistiku- ja mis juhuslik märk, teab bekarri tähendust 3.9. Tunneb tempo ja dünaamikatermineid ja oskab neid kasutada muusika kirjeldamisel ja analüüsimisel 3.10. Tunneb ja kirjeldab muusikali, orkestrisüiti ja klaveritsüklit 3.11. On tutvunud Suurbritannia, Iiri, Shoti, Taani, Poola, Ungari, Saksamaa ja Austria muusikaga sh Viini klassikutega, lõimumises nende rahvaste ajaloo, kultuuri, geograafia, riigikorra, looduse, maailmakuulsate kunstnike, heliloojate, tänapäeva kuulsate interpreetide, kunstikollektiivide, heliloojate, teadlaste, muinasjuttude, kuningate ja tänapäeva kuulsuste (muusikas, spordis jm), arhitektuuri ja nende seostest Eestimaaga 3.12. Tunneb Olav Ehala loomingut sh muusikafilmi Nukitsamees ja M. Mussorgski ja N. Rimski –Korsakovi eelpoolnimetatud tähtteostega 3.13. Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid muusikapalu, kasutades selle juures muusikalisi väljendeid ja oskussõnu

3.14. Suudab analüüsida ja arvustada kuulatud muusikapalu kasutades sealjuures muusikalist oskussõnavara 3.15. Musitseerib üksi vüi rühmana, kasutades kaasmänguks Orffi instrumentaariumit, 6- keelset väikekannelt või plokkflööti 3.16. Külastab võimalusel kontserte ja teatrietendusi ja väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda õpitud muusikalist oskussõnavara kasutades. 4. Õppekirjandus: A. Sepp; H-M. Järv Muusikaõpetus 6. klassile Avita AS BIT, 2001 A. Sepp; H-M. Järv Muusikaõpetuse töövihik 6. klassile Avita AS BIT, 2001

III kooliastme õppetegevused: 1) ühe- ja kahehäälsuse rakendamine laulmisel; 2) kahe- või kolmehäälne laulmine kooris; 3) relatiivsete helikõrguste (astmete) kasutamine, lauldes noodist lihtsamaid meloodiaid; 4) pillimänguoskuse rakendamine üksi ja koos musitseerides; 5) isiklike, põhjendatud seisukohtade avaldamine muusika kuulamisel, tuginedes muusika väljendusvahenditele ja oskussõnavarale; 6) muusika meeleolu, stiili ja vormi väljendamine liikumise kaudu lähtuvalt kujutlusvõimest; 7) loominguliste ideede teostamiseks sobivate muusika väljendusvahendite leidmine ja kasutamine; 8) esinemisvõimaluste pakkumine ning loomingulise eneseväljenduse toetamine; 9) teatris, kontserdil ja muuseumis käimine ning õppekäigud (helistuudiod, raamatukogud, muusikakoolid, muusikakõrgkoolid jne). 3. KOOLIASTE Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus; aktsepteerib muusika erinevaid avaldusvorme; 2) laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast; 3) laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes; mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust; 4) oskab kuulata iseennast ja kaaslasi ning hindab enda ja teiste panust koos musitseerides; suhtub kohustetundlikult endale võetud ülesannetesse; 5) oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule; 6) kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid); 7) rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid; 8) väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult; 9) leiab iseloomulikke jooni teiste maade rahvamuusikas ning toob eesti rahvamuusikaga võrreldes esile erinevad ja sarnased tunnused; 10) väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes; 11) teab autoriõigusi ning sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi; huvitub muusikaalasest tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus; 12) valdab ülevaadet muusikaga seotud elukutsest ja võimalustest muusikat õppida; 13) kasutab infotehnoloogia vahendeid muusikalistes tegevustes. MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 7. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.25. arendab vokaalseid võimeid; 1.26. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust;

1.27. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu kaudu;

1.28. musitseerib aktiivselt; 1.29. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused, tutvub helide maailma,

keel-, löök- ja puhkpillidega. Traditsioonid ja maailma rahvaste muusika ja kultuuripärand – Araabia, Juudi, Austraalia, Hiina, Jaapan, India, Indoneesia (Bali ja Jaava saar), arendab muusikalist mõtlemist ja eneseväljendusoskust;

1.30. arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;

1.31. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada. Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma erinevate rahvaste (muusika) kultuuri.

2. Õppesisu LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE. Loomulik kehahoid, hingamine, selge diktsioon, puhas intonatsioon ja väljendusrikkus, häälehoid ja häälemurre. Ea ja teemakohased ühe-, kahehäälsed laulud ja kaanonid ning eesti ja teiste rahvaste laulud. Lauluvara „Eesti hümn“, „Jää vabaks Eesti meri“, „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, „Laul põhjamaast“; Lapsepõlv on lahe aeg, Tuulepoiste jenka, Suudlus läbi jäätunud klaasi PILLIMÄNG: Keha-, rütmi -ja plaatipillide mängimine. (Kitarri lihtsamad akordmänguvõtted , tähtnimed). Muusikaliste teadmiste kasutamine musitseerimisel. OMALOOMING: Improvisatsiooni loomine keha- rütmi- ja plaatpillidel. Rütmilised ja meloodilised kaasmängud. MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKALUGU: Muusika väljendusvahendite eristamine. Kõla, kuju ja ehituse järgi eristamine: (keel-, puhk-löökpillid). Heli tekkimine ja omadused, akustika, müra. Araabia, Juudi, Austraalia, Hiina, Jaapani, India, Indoneesia (Bali ja Jaava saar), muusikakultuuridega tutvumine. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS 1) Rütmide ja helivältuste kordamine läbi muusikalise tegevuse, uued rütmid (sünkoop, triool) 2) Uus: muusikaline vorm: kahe ja kolmeosaline lihtvorm, rondo, variatsioon 3) UUS: Helidevaheline kaugus - intervall 4) Kordamine: klaviatuur, tähtnimetused helistik, helilaad, madaldus ja kõrgendusmärgid, tempo, dünaamika 5) Helistike mõistmise tähendus Õppekäigud Kontsertide, muuseumide, raamatukogude külastamine; arutlemine, analüüsimine, põhjendamine muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muullooval viisil. Muusikalise oskussõnavara kasutamine.

3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge, puhta diktsiooniga ning väljendusrikkalt 1-2 hääseid laule (lihtsamad kaanonid ); 3.2.on omandanud ühislauluvara: EV hümn; Jää vabaks Eesti meri“, „Eestlane olen ja eestlaseks jään“, „Laul põhjamaast“; Lapsepõlv on lahe aeg, Tuulepoiste jenka, Suudlus läbi jäätunud klaasi 3.3.tunneb õpitud rütmi ja noodivältusi sh uued üpitud rütmid – sünkoop ja triool; dünaamika ja tempomärke, lihtsamaid muusikalisi vorme (2-ja 3 osaline lihtvorm, rondo ja variatsioon), helidevahelisi kaugusi e intervalle ja oskab neid kasutada muusikateose analüüsimisel ja kirjeldamisel 3.4. Tunneb nootide asukohta klaviatuuril ja noodijoonestikul, teab õpitud helistikke ja oskab määrata võimalusel laulu helistiku 3.5. teab, mis on diees, bemoll ja bekarr, mis on helistiku- ja mis juhuslik märk 3.6.. On tutvunud Helide maailmaga – helide teke, -omadused, võimalused, akustika, müra 3.7. Tunneb keel-, puhk- ja löökpillide ajalugu, ehitust, tuntumaid interpreete ja kooslusi nii Eestis kui välismaal; eristab nende kõla kuulmise järgi 3.8. Tunneb erinevate rahvaste traditsioone ja muusikakultuure ja eripärasid sh filosoofiat, usundeid ja ja seoseid teiste valdkondadega nagu keel, kirjandus, ajalugu, poliitika, religioon jm - Araabia, Juudi, Austraalia, Hiina, Jaapani, India, Indoneesia (Bali ja Jaava saar) 3.9. Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid muusikapalu, kasutades selle juures muusikalisi väljendeid ja oskussõnu 3.10. On omandanud lihtsamad kitarrimängu võtted ja akordid 3.11. Musitseerib aktiivselt üksi või rühmana, kasutades kaasmänguks või soolopilliks Orffi instrumentaariumi k.a .plaatpillid, 6-keelset väikekannelt, plokkflööti või kitarri 3.12. Külastab võimalusel kontserte ja teatrietendusi, väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult 4. Õppekirjandus: A. Sepp; A. Skuin; K. Sepp Muusikaõpik 7. klassile Avita AS BIT 2006 A. Sepp; A. Skuin; K. Sepp Muusikaõpetuse töövihik 7. Klassile Avita AS BIT 2006 MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 8. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.1. arendab vokaalseid võimeid; 1.2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; 1.4. musitseerib aktiivselt; arendab muusikalist mõtlemist ja

eneseväljendusoskust; arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste

väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;

1.5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused 1.6. tutvub muusikaloos klahvpillide ja elektrooniliste pillidega ning vastava ala

interpreetide loominguga. Maailma rahvaste muusikas saab ülevaate Põhja ja Ladina-Ameerika, Hispaania muusikatraditsioonidest. Tutvub pop ja rokkmuusika arengulooga, muusikatööstuse ja autoriõigustega ning popmuusikaga Eestis

1.7. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada. Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma erinevate rahvaste (muusika) kultuuri.

2. Õppesisu

LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE: Hääle omapära, loomulik kehahoid, hingamine, selge diktsioon, puhas intonatsioon ja väljendusrikkus. Muusikateadmiste teadlikustamine üksi kui ka rühmas lauldes. Laulurepertuaari valimine ja põhjendamine . Ühe ja kahehäälsed laulud, kaanonid ning eesti ja teiste rahvaste laulud. Lauluvara „ Eesti hümn“ , „Laul põhjamaast“ , „Saaremaa valss“ ; Naerata, Isamaa ilu hoieldes, PILLIMÄNG: Keha- , rütmi -ja plaatpillide kasutamine iseseisvates palades. Kitarri lihtsamad akordimänguvõtted (tähtnimetused). Muusikaliste teadmiste ja oskuste rakendamine. OMALOOMING: Improvisatsioonid keha-, rütmi -ja plaatpillidel. Kindlas vormis rümilised ja meloodilised kaasmängud. Lihtsate laulusõnade ja viiside välja mõtlemine. MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKALUGU: Muusika väljendusvahendite kuulamine ja eristamine (meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber ning muusikateose ülesehitus). Rokk ja popmuusika (nende erinevad stiilid), popmuusika Eestis. Põhja ja Ladina-Ameerika, Hispaania muusikatraditsioonidega tutvumine. Muusikatööstus ja äri. Muusikatehnika areng. Autoriõigus ja sellega kaasnevad kohustused. Muusika analüüsimine läbi oskussõnavara. MUUSIKALINE KIRJAOSKUS 1) Helivältused, rütmid, pausid, muusikalises tegevuses. 2) Õpitud taktimõõtude arvestamine musitseerimisel 3) Helistikud (duur-moll), madaldus- ja kõrgendusmärgid muusikalises tegevuses, intervallid 4) Elektrofonid, klahvpillid, elekrooniline muusika 5) Tempo ja dünaamika ja vormi mõisted muuika analüüsimisel ja kirjeldamisel 6) Uus: Bassivõti ja akord; Klaviatuur viiuli ja bassivõtmes, tähtnimetused noodijoonestikul Õppekäigud kontserdile, muusikalavastustele, kinno (muusikafilm), muuseumi jm Arutlemine, analüüsimine ja põhjendamine, oma arvamuse avaldamine muusikaelamuste kohta.

3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge, puhta diktsiooniga ning väljendusrikkalt 1-2 hääseid laule (lihtsamad kaanonid ); 3.2.on omandanud ühislauluvara: EV hümn, „Laul põhjamaast“ , „Saaremaa valss“ ; Naerata, Isamaa ilu hoieldes, 3.3.tunneb õpitud rütmi ja noodivältusi; dünaamika ja tempomärke, lihtsamaid muusikalisi vorme (2-ja 3 osaline lihtvorm, rondo ja variatsioon), helidevahelisi kaugusi e intervalle ja oskab neid kasutada muusikateose analüüsimisel ja kirjeldamisel 3.4. Tunneb nootide asukohta klaviatuuril ja noodijoonestikul viiuli ja bassivõtmes, teab õpitud helistikke ja oskab määrata võimalusel laulu helistikku 3.5. teab, mis on diees, bemoll ja bekarr, mis on helistiku- ja mis juhuslik märk ja suudab neid noodist lugeda ja teab kürgendatud ja madaldatud nootide nimetusi 3.6.. Tunneb erinevaid klahvpille (klaver, klavessiin, orel, akordion), suudab kuulamisel nende kõla eristada, teab tuntud vastava instrumendi kuulsaid interpreete nii Eestist kui mujalt maailmast 3.7. On tutvunud elekrooniliste instrumentide arengulooga ja tunneb tähtsamaid interpreete/heliloojaid kogu maailmast 3.8. Tunneb erinevate rahvaste kultuuritraditsioone: muusikastiile ja erinevate kultuuride segunemisel tekkinud uusi stiile nii instrumentaal, vokaal kui tantsumuusikas; sinna juurde nende rahvaste filosoofiat, usundeid ja ja seoseid teiste valdkondadega nagu keel, kirjandus, ajalugu, poliitika, religioon jm – Hispaania, , Ladina-Ameerika (Brasiilia, Argentina, Kuuba, Jamaica, Mehhiko), Põhja-Ameerika (Indiaanlased, eEkimod, Euro-Ameerika, Afro-Ameerika) 3.9. Tunneb rokk- ja popmuusika ajalugu selle algusest kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni koos tähtsamate tehnika arengust tulenevate stiilide ja tähtsamaid esindajaid. 3.10. Omab ülevaadet Eesti pop ja rokkmuusikast koos tähtsamate esinadajate heliloojate/interpreetidega 3.11. Omab ülevaadet muusikatööstusest ja on tutvunud autoriõiguste ja autorikaitsega üldiselt ja ka Eestis (EAÜ, EFÜ, EEL)) 3.12. Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid muusikapalu, kasutades selle juures muusikalisi väljendeid ja oskussõnu 3.13. On omandanud lihtsamad kitarrimängu võtted ja akordid 3.14. Musitseerib aktiivselt üksi või rühmana, kasutades kaasmänguks või soolopilliks Orffi instrumentaariumi k.a. plaatpillid, 6-keelset väikekannelt, plokkflööti või kitarri 3.15. Külastab võimalusel kontserte ja teatrietendusi, väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult. 4. Õppekirjandus: A. Skuin; K. Sepp; J. Ojakäär; A. Sepp; Muusikaõpik 8. klass Avita AS BIT 2007 A. Skuin; K. Sepp Muusikaõpetuse töövihik 8. klass Avita AS BIT 2007

MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA 9. KLASSILE 1. Õppe-eesmärgid Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane

1.1. arendab vokaalseid võimeid; 1.2. arendab loovust, algatusvõimet ja katsetamisjulgust; 1.3. arendab improvisatsioonivõimet laulmise, rütmilise tegevuse ja pillimängu

kaudu; 1.4. musitseerib aktiivselt; arendab muusikalist mõtlemist ja

eneseväljendusoskust; arendab muusikalist analüüsivõimet, muusikaliste väljendusvahendite kasutamise oskust praktilises musitseerimises ja muusika kuulamisel;

1.5. omandab muusikalise kirjaoskuse põhialused 1.6. tutvub muusikaloos muusika esitamise koosseisudega (ansambel, orkester),

hääleorgani ja hääleliikidega, muusikateatriga (ooper ja Itaalia muusika, muusikal (USA), operett, ballett ja Prantsuse muusika); Eesti muusikateatri arengulooga, Aafrika muusikaga; läbib jazzi ajaloo kursuse, tutvub Eesti jazziga ning saab filmimuusika ülevaate.

1.7. oskab muusikale hinnangut anda ning oma arvamust põhjendada. Muusika kuulamisega kujundatakse muusikalist maitset; muusikaliste kujundite kaudu õpetatakse tunnetama ja mõistma ümbritsevat maailma, elavalt sekkuma muusika loomisse ja positiivselt suhtuma erinevate rahvaste (muusika) kultuuri ja tekitatakse huvi erinevate ajastute ja stiilide vastu.

2. Õppesisu LAULMINE JA HÄÄLE ARENDAMINE: Hääle omapära, kehahoid, hingamine , selge diktsioon, puhas intonatsioon ja väljendusrikkus arvestades esitava muusikapala stiili. Muusikaliste teadmiste kasutamine üksi ja rühmas lauldes. Laulurepertuaari valimine ja seisukohtade põhjendamine. Eesti ja teiste rahvaste laulude laulmine. Lauluvara „Eesti hümn“, „Mu isamaa on minu arm“, „ Oma laulu ei leia ma üles“, Frere Jacques, Mässajate laul, Vana jõgi, Saaremaa valss PILLIMÄNG: Keha- , rütmi -ja plaatpillide kasutamine iseseisvates palades. Kitarri lihtsamad akordimänguvõtted (tähtnimetused). Muusikaliste teadmiste ja oskuste rakendamine. OMALOOMING: Improvisatsioonid keha-, rütmi -ja plaatpillidel. Kindlas vormis rümilised ja meloodilised kaasmängud. Regivärsside ja laulusõnade loomine. MUUSIKA KUULAMINE JA MUUSIKALUGU: Muusika väljendusvahendite kuulamine ja eristamine (meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber ning muusikateose ülesehitus). Hääl ja hääleliigid, muusikaesitamise koosseisud (erinevad ansamblid ja orkestriliigid) Itaalia muusika, muusikateater ja selle alaliigid (ooper, operett, muusikal) Prantsuse muusika ja ballett, Eesti muusikateatrite arengulugu, tuntud teatrijuhid, dirigendid, lavstajad, algupärandid, muusika ja teatrifestivalid, filmimuusika ja jazzi ajalugu ja areng kuni tänaseni. Jazzi

tähtsamad interpreedid ja orkestrid ning jazz Eestis MUUSIKALINE KIRJAOSKUS 1) Helivältuste, rütmide ja pauside kasutamine muusikalistes tegevustes 2) Helistikud, bassivõtme tähendus ning rakendamine repertuaarist tulenevalt 3) Sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, jazzorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused. 4) Ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, spirituaal, gospel, bigband 5) Rondo, variatsioon Õppekäigud kontserdile, muusikalavastustele, kinno (muusikafilm), muuseumi jm Muusikaelamuse arutlemine, analüüsimine ja põhjendamine, oma arvamuse avaldamine kirjalikul, suulisel või muul looval viisil. Muusikaline oskussõnavara. 3. Õpitulemused Õpilane: 3.1.laulab vaba ja loomuliku hingamise, õige kehahoiu, selge, puhta diktsiooniga ning väljendusrikkalt 1-2 hääseid laule (lihtsamad kaanonid ); 3.2.on omandanud ühislauluvara: „Eesti hümn“, „Mu isamaa on minu arm“, „ Oma laulu ei leia ma üles“, Frere Jacques, Mässajate laul, Vana jõgi, Saaremaa valss 3.3.tunneb õpitud rütmi ja noodivältusi; dünaamika ja tempomärke, lihtsamaid muusikalisi vorme (2-ja 3 osaline lihtvorm, rondo ja variatsioon), helidevahelisi kaugusi e intervalle ja oskab neid kasutada muusikateose analüüsimisel ja kirjeldamisel 3.4. Tunneb nootide asukohta klaviatuuril ja noodijoonestikul viiuli ja bassivõtmes, teab õpitud helistikke ja oskab määrata võimalusel laulu helistikku, oskab ehitada kolmkõla (akord) 3.5. teab, mis on diees, bemoll ja bekarr, mis on helistiku- ja mis juhuslik märk ja suudab neid noodist lugeda ja teab kõgendatud ja madaldatud nootide nimetusi 3.6. Tunneb hääleorganit ja hääleliike (ulatusi ja omadusi), oskab kuulamisel ära tunda soprani, aldi, metsosoprani, koloratuursoprani, tenori, baritoni ja bassi hääle; tunneb maailmakuulsaid lauljaid ja Eesti tuntud ooperisoliste 3.7. Tunneb erinevaid muusikaesitamise koosseise: ansamblid (duo, trio, kvartett, kvintett, sekstett, oktett, klaverikvintett, puhkpillikvintett), orkestrid- (kammerorkester, sümfooniaorkester, jazzorkester, rahvapilliorkester) tunneb Eesti tuntud ansambleid ja orkestreid ja nende dirigente 3.8. Tunneb Itaalia muusikat ja Itaaliat kui ooperi sünnimaad, tuntud oopreid, ooperiheliloojaid ja soliste, on tutvunud opereti ja muusikalizhanriga ja eristab vähemalt nime järgi muusika kuulamisel tuntud viise muusikalidest ja opretettidest; tunneb muusikateatrite eripärasid ja zhanrilisi iseärasusi 3.9. Tunneb Prantsuse muusikat ja Prantsusmaad kui balleti sünnimaad, teab kuulsaid ballette ja priimabaleriine, on tutvunud ka eesti balletilooga 3.10. Omab ülevaadet Eesti muusikateatri arenguloost 3.11. On tutvunud jazzi eelkäija aafrika muusikapärandiga ja omab ülevaadet jazzi ajaloost kuni tänaseni, hõlmates kõiki jazzi stiile ja tuntud ja pöördelise tähtsusega muusikuid – interpreete/heliloojaid, orkestrid-ansamblid, ontutvunud eesti jazzi ja jazzmuusikutega ning festivalidega. 3.12. Omab ülevaadet filmimuusikast (ka Eesti filmiheliloojad – Pärt, Ehala, Tormis) 3.13. Oskab hinnata ja analüüsida erinevaid muusikapalu, kasutades selle juures muusikalisi väljendeid ja oskussõnu 3.14. On omandanud lihtsamad kitarrimängu võtted ja akordid

3.15. Musitseerib aktiivselt üksi või rühmana, kasutades kaasmänguks või soolopilliks Orffi instrumentaariumi k.a. plaatpillid, 6-keelset väikekannelt, plokkflööti või kitarri 3.16. Külastab võimalusel kontserte ja teatrietendusi, väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult või mõnel muul looval viisil. 4. Õppekirjandus: A. Skuin; K. Sepp Muusikaõpik 9. klass Avita AS BIT 2009 A. Skuin; K. Sepp Muusikaõpetuse töövihik 9. klass Avita AS BIT 2009 FÜÜSILINE ÕPIKESKKOND: Naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muusikakeskus HIFFI, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning MIDI salvestusprogramm, projektor, Orffi instrumentaarium, 6-keelsed väikekandled, plokkflöödid musitseerimiseks, CD-d , DVD-d kasutamise võimalus. HINDAMINE: Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele õppes. Kirjalikke uüesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana kokkuvõtval hindamisel. Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi. II ja III kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ja muusikaloo tundmisel ning oskuste kasutamisel muusikalistes tegevustes. ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE MUUSIKAÕPETUSES: Väärtuspädevus: Muusikaõpetuses nagu ka kõikides teistes õppeainetes on oma roll õppekavas nimetatud üldpädevuste arendamisel ja kujundamisel. Muusikaõpetuses tõuseb eelkõige esile väärtuspädevus, mis kujuneb nii muusikakultuuri ja kultuuripärandi tutvustamise kui ka omandamise kaudu. Kultuuriloo õppimine avardab õpilase silmaringi, aitab omandada edaspidiseks iseseisvaks eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi, loob seoseid nii erinevate

õppeainete kui ka inimelu erinevate valdkondade vahel, kasvatab ja arendab huvi ja armastust muusika ja kunsti vastu. Enesemääratluspädevus, ettevõtlikkus-ja sotsiaalne pädevus: Muusikat saab õpetada ainult muusika kaudu, seetõttu on muusikaõpetuses väga oluline anda võimalus loometegevuseks ja praktiliseks musitseerimiseks. Nende tegevuste kaudu õpib õpilane tundma ja hindama ennast, oma võimeid ja rolli kollektiivis, mis on oluline esemääratluspädevuse arengus ning sellele toetudes areneb koostööoskus ja oskus hinnata kaasõpilasi ja nende töid. Osalemine koorilaulus, ühislaulmine klassis, erinevate ülesannete täitmine rühmatööna. Õpipädevus: Toetub praktilisele musitseerimisele, mille käigus areneb oskus analüüsida ja hinnata enda ja teiste muusikalisi tegevusi, teadmisi ja oskusi. Erinevate muusikaliste tegevuste käigus, näiteks muusikainstrumentide mänguvõtete, muusikalise kirjaoskuse või noodilugemisoskuse omandamine, kujundatakse oskusi, mis on aluseks elukestva muusikaharrastuse tekkele. Matemaatikapädevus: Matemaatikapädevuse kujundamist toetavad õppetegevused ja ülesanded, mis on seotud loogilise mõtlemise arendamisega. Kuuldud muusika analüüsimine ja oma arvamuse või hinnangu põhjendamine; erinevates muusikalistes tegevustes (omalooming, pillimäng) loogiliste lahenduste leidmine. LÕIMING teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega: Muusika õppeaine kuulub kunstiainete valdkonda, mille moodustavad muusika ja kunst. Ühiseks eesmärgiks kunstiainete õpetamisel on teadmiste ja oskuste rakendamine praktiliste tegevuste kaudu – loovuse ja õpioskuste arendamine. Nii muusikas kui ka kunstis pööratakse tähelepanu infotehnoloogia ja meedia loodud virtuaalse keskkonna käsitlemisele kunstidega seoses, seejuures ka autorikaitsega seotud teemadele. 1) Väärtushoiakute kujundamine ja maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine. Kunstide kaudu saab hästi teadvustada kulturidevahelist dialoogi ja loovust nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana. Muusikakeel on rahvaste vahel kõige arusaadavam keel. 2) Kattuvate või lähedaste mõistete kasutamine (intervall, kompositsioon, rütm, plaan, motiiv, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika, struktuur jne) 3) Ainete sisust lähtuvate seoste esiletoomine Eesti keel – rahvalaulud edastavad meile kunagi kasutatud keelt, keelevorme ja sõnavara. Kaasaegsete laulude kaudu tutvuvad õpilased nii paljude heliloojate kui ka luuletajate loominguga. Muusikateoreetiliste ja muusikaajalooliste tekstide lugemine avardab õpilaste silmaringi, arendab sõnavara, õpetab kasutama omandatud terminoloogiat ja mõisteid, väljendama ennast emakeeles, kasutades muusikalist oskussõnavara. Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine ja infokanalite kasutamise oskus. Kirjandus – muusikaõpetus ja kirjandus arendavad õpilase oskusi, nt lugemisoskust. Laulude juurde kuuluv tekst aitab kiireminu lugema õppida ja arendab mitme tegevuse ühendamis (samal ajal jälgida noote, rütmivältusi ja teksti).Laulude õpetamise juures on väga oluline õpilasele rääkida laulu sõnade autorist, kelleks on kirjanduse tunnist tuttavad kirjanikud, luuletajad. Laulu teksti analüüsimine, mõtestamine. Rahvaloomingu kaudu soodustatakse õpilasel kujundliku mõtlemise oskuse, keele, kultuuriloolise tausta mõistmise oskuse arengut. Võõrkeeled – info hankimine internetist võõrkeelsetest portaalidest. Erinevate maade rahvamuusika õppimine ja võõrkeelsete laulude laulmine/tõlkimine. Vene muinasjutud ja muusikalised tõlgendused muusikas.Vene koolkonna heliloojad ja

nende looming. Matemaatika – seoste loomise oskus ja loogilise mõtlemise arendamine läbi muusikateoreetiliste ülesannete (matemaatiline keel, struktuur, sümbolid, mudelid ja meetodid). Helilooming kui matemaatiline kombinatsioon koos loomingulisuse ja musikaalsusega. Ajalugu – ajaloo isikustamine toimub muusikas läbi heliloojate elulugude käsitlemise. Muusikaloo läbi tutvustame eri maid, nende kultuuri ja ajalugu üldisemalt. Muusika peegeldab oma ajastu nägu ning sõltub ajastust – milline on aeg, selline on ka muusika. Läbi pillide arengu käsitleme ka üldist tehnoloogia arengut. Näitame läbi muusikaajaloo ajalises kronoloogias kogu maailma arengut, erinevaid ajastuid ja stiile (Vana- Egiptus, Vana-Hiina, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, vanaaeg, keskaeg, renessans, barokk, klassitsism, kaassaeg); erinevad usundid ja filosoofiad, maailmakäsitlused Inimeseõpetus – tunnete väljendamine, arvamuse esitamine, põhjendamine. Sallivuse kasvatamine. Ühiskonnaõpetus – meedia, teabekeskkond, infoühiskond, autoriõigused, eetika. Eestis ilmuvate muusikaajakirjade, raadio- ja telesaadete tutvustamine õpilastele. Muusika (laul) kui propaganda vahend- “laulev revolutsioon” jm Loodusõpetus – muusika kuulamine ( nt linnulaul, helid looduses, linnas). Laulud koduloomadest, looduslikel pillidel loodushäälte jäljendamine. Aastaajad – muusika kuulamine. Eesti rahvamuusika – Eesti erinevate piirkondade rahvaviisid, tantsud, rahvariided (laulupeol) Bioloogia – Inimene – hingamine, laulmise ajal õige hingamine. Hääleaparaat. Helide maailm. Geograafia – Tutvudes eri maade muusikaga, käsitleme ka nende geogfaafilst asendit, pealinna, loodust, jõgesid, järvi, loodusvarasid ja geograafilistest tingimustest tulenevaid kultuurilisi eripärasusi. Füüsika – Helilained, võnkumine, akustika Kehaline kasvatus – muusikaline liikumine (marss, jooks (Ti-ti rütm), kõnd (Ta- sammurütm) polka, jenka, valss), muusikaline eneseväljendus. Kehapillil musitseerimine. Loov liikumine, erinevad muusikastiilid, tantsustiilid. Käsitöö ja tööõpetus – käsitsi pillide valmistamine (löökpillid, väikekannel), lihtsad puhkpillid (karjapasun, vilepill jm), kuulsad pillimeistrid ajaloost Lõiming õppekava läbivate teemadega Muusikaõpetust on kõikides kooliastmetes võimalik ja vajalik seostada kõikide õppekava läbivate teemadega. 1) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – teemad ja õppetegevused, mille kaudu läbivat teemat käsitletakse: muusika kuulamine, kontsertide ja muusikalavastuste külastamine, laulmine üksi või kooris/ansamblis, omaloomingu ettevalmistamine ja ettekandmine, pillimäng. 2) Keskkond ja jätkusuutlik areng – teemad ja õppetegevused: temaatiline laulurepertuaar, rütmipillide valmistamine erinevatest looduslikest materjalidest, kooriliikumise traditsioon. 3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – osalemine koorilaulus, laulupidude protsess ja selles osalemine, kontserdi- ja teatrikultuur. 4) Kultuuri identiteet – kodukoha ja eesti muusikaga tutvumine, erinevate maade rahvamuusikaga tutvumine, pärimusmuusika, laulupidude traditsioon, laulutekstide mõtestamine. Kultuuriväärtuste väärtustamine ja kaitsmine 5) Teabekeskkond – tutvumine erinevate andmebaasidega ja meediakeskkonna võimaluste kasutamine, autorikaitsega seotud õigused ja kohustused. 6) Tehnoloogia ja innovatsioon – erinevate tehnoloogiate kasutamine muusika loomisel, salvestamisel, esitamisel, arvutimuusika.

7) Tervis ja ohutus – müra ja vali muusika, erinevate instrumentide mänguvõtetega tutvumine, hääle õige tekitamine ja kasutamine. 8) Väärtused ja kõlblus – kultuuri rolli teadvustamine igapäevaelus, eesti muusika väärtustamine, osalemine ülekoolilistel, linna, maakonna muusikaüritustel. 8Lõimumine teiste ainevaldkondadega 1) Matemaatika – duur ja moll-helilaadi ülesehituse valem, astmete omavahelised kaugused, rütmivältused, rütmide taktidesse jaotamine, astmete ja noodikõrguste leidmine noodijoonestikul 2) Ajalugu – muusikaloos erinevate maade ajalugu, traditsioonid, sarnsused ja erinevused rahvaste rahvamuusikas 3) Geograafia – muusikaloos erinevate maade asukoht, pealinn, kliimast ja loodusest tingitud kultuurilised erinevused 4) Kunst, arhitektuur – Erinevate maade kultuuritaust –kujutav kunst (kunstnikud, maailmakuulsad teosed, arhitektuuriväärtused (kirikud jm), Inimeseõpetus – Erinevate kultuuride traditsioonid sh ka eest rahvatraditsioon, kombed, elulaad jne) Eesti keel ja kirjandus – laulutekstid kui eesti jt luuletajate looming, laulutekstide analüüs, uued ja võõrad sõnad, teksti artikulatsioon ja ilmekas ettekanne, tonaalsus ja dünaamika. Võõrkeeled – laulude tekstid erinevates keeltes, tõlge ja erinevate keelte kultuuritaust, tekstide tähendus Füüsika – Heli tekkimine, heli kõrgus kui füüsikaline mõõde (Hz), heli liikumine looduses, ruumis, akustika), Poliitika – muusika (patriootiline laul) kui rahva tahte väljendumine, vabadusvõitluse vorm - Laulev revolutsioon, muusika ja laul – vahend oma poliitilise meelsuse ja väljendamiseks – reggae, punk jt. Muusikas peegeldub erinevate rahvaste ja kultuuride nägu, selle abil saab paremini teisi rahvaid ja nende elu-olu mõista. Tihti väljendub/peegeldub läbi muusika erinevate rahvaste religioon, usundid, maailmavaade ja sellest tulenev elulaad.