Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kõrve rada on pikk matkarada (80 km)mitmepäevasteks jalg-
simatkadeks. Raja üks ots on Oandul, Lääne-Virumaal, Sagadi ja
Altja vahel Oandu looduskeskuse lähistel, teine Harjumaal Aegvii-
dus. Teekond Oandult Aegviitu on jagatud 4 lõiguks.
I lõik – Oandu-Võsu matkarada on 9,5 km pikkune, läbitav nii jalg-
si kui jalgrattal, talvel ka suuskadel. Kolmes kohas on rajal kõrvale-
põiked, mis käidavad üksnes jalgsi.. Rada on märgistatud punaste
värvitäppidega või punaste lintidega puudel, hargnemiskohtades
varustatud viitadega ja selle puhkepeatuseta läbimiseks kulub jalg-
si 4 tundi. Rajainfot saab kohapeal RMK Oandu looduskeskusest.
Oandul algab rada Oandu looduskeskuse teeotsa vastast rajavära-
vast ja suundub alla ligi 10-meetrisest Koljaku-Oandu astangust. Mat-
karada kulgeb suuremalt osalt mööda iidset Seljaku teed läbi põliste
metsade, ületades teel hulga allikaid, ojasid ja kraave, mis saavad vee
Koljaku-Oandu astangu nõlvadelt. Nagu nimigi ütleb, on Seljaku tee
aluseks liiva- ja kruusaseljandikud, mis tekkinud ~7000 aastat tagasi
siia ulatunud mere rannamoodustistena. Rajaäärsed metsad on range
kaitse all alates Lahemaa rahvuspargi moodustamisest 1971.aastal,
seetõttu on vanemate puistute väljanägemine üpris ürgmetsailmeline.
Samas on siia juba alates mõisaajast istutatud võõrpuuliike – valget
mändi, lehist, mägimändi. Võsu-poolses otsas kerkivad metsaga kaetud
luiteahelikud (rahvasuus Sae mäed) ligi 10 m kõrguseks, nende nõlva-
del leidub pärandkultuuri objekte – piirikive, vana tõrvaahju varemed,
veskitammi vare Võsu jõe ääres jne. Matkaraja ääres on 15 huvipunkti,
mida tähistavad numbritega postid, numeratsioon algab Võsu poolt.
Kõrve rada.
Matkaraja huvipunktid
Oan
du loo
dusk
esku
s
RM
K O
andu t
elki
mis
ala
Sagadi 3 km
Tepevälja, Sagadi
Halja
la
Oan
du 8
km
Altja
RM
K V
õsu t
elki
mis
ala
Võsu 1 km
Käs
mu
Palmse
Ilum
äe
m
600
1:2
8900
0900
N
300
sega
met
s; m
ixed
fore
st
okas
met
s; c
onife
rous
fore
st
KÕ
RVE
RA
DA
. O
AN
DU
-VÕ
SU
MAT
KA
RA
DA
LAH
EM
AA
RA
HVU
SPA
RK
asta
ng;
ter
race
met
sasi
ht;
fore
st ta
rget
lehtm
ets;
dec
iduo
us fo
rest
rohum
aa;
mea
dow
par
kla;
par
king
RMK Lahemaa teabepunkt:Palmse, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon 32 95 555e-post: [email protected]
Lahemaa Rahvuspark
Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aas-
tal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks,
uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala hõlmab 72 500 ha, sellest 47
410 ha maismaad ja 25 090 ha merd.
Kaitsealal viibides tuleb järgida Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja.
Lahemaa loodusega saab kõige paremini tutvuda loodusradadel.
Kogu 80 km pikkune Kõrve rada kulgeb läbi kaitsealade, selle I
lõik Oandu –Võsu matkarada asub Lahemaa RP sihtkaitsevööndis.
Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks:
LOODUSRESERVAAT (0,1% territooriumist, Esku ja Remnispea), kus ini-
meste viibimine pole lubatud. Reservaadid on tähistatud.
SIHTKAITSEVÖÖND (18% territooriumist), kus ei toimu majandus-
tegevust, kuid võib liikuda ja korjata marju ja seeni.
PIIRANGUVÖÖND - rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud loodus-
kaitse- nõuetega kooskõlas olev tegevus. Piirangud sätestab rahvuspar-
gi kaitse- eeskiri.
Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub
seadusevastane, helista keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313
Metsapõlengust teata telefonil 112
Lauli
Lahe
maa
Nat
iona
l Par
k
Peda
ssaa
re
Kar
ro m
ännik
Kol
jaku
-Oan
du a
stan
g
Oan
du-V
õsu m
atka
raja
alg
us;
th
e st
art o
f a O
andu
-Võs
u hi
king
trai
lO
andu loo
dusm
etsa
raja
alg
us;
th
e st
art o
f a O
andu
nat
ure
trai
l
telk
imis
ala;
cam
ping
are
a
Oan
du loo
dusm
etsa
rada;
O
andu
nat
ure
trai
lK
õrve
rad
a; O
andu-V
õsu m
atka
rada
Kõr
ve tr
ail.
Oan
du-V
õsu
hiki
ng tr
ail
RM
K O
andu loo
dusk
esku
s;R
MK
Oan
du N
atur
e C
entr
e
I lõik: Oandu-Võsu matkarada
RMK Oandu teabepunkt:Oandu, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon: 676 7010, e-post: [email protected]
1. Sae veskitammi varemed2. Tõrvaahju varemed3. Risti- e. piirikivid luiteaheliku harjal4. Kvartalisihid ja kvartalipost5. Lehised6. Valged männid7. Karu märgistatud puud8. Madalsoo ja „metssigade sügamispuud“9. Põlised männid10. 200-aastane männik11. Sügavas kanjonis voolav allikas12. Metsloomarada seljandikul, põtrade näritud mets13. Metssigade sügamispuud ja tegutsemisjäljed14. Nõmmemännik15. Koljaku –Oandu astang
1 R
MK
Lah
emaa
tea
bep
unkt
2 R
MK
Oan
du loo
dusk
esku
s /t
eabep
unkt
3 O
andu t
elki
mis
ala
4 K
opra
rada
1 km
5 M
ust
oja
lõkk
ekoh
t te
lkim
iseg
a6 O
andu loo
dusm
etsa
rada
4,7
km
7 A
ltja
õpper
ada
3 k
m8 O
jaää
rse
lood
usm
aja
9 O
jaää
rse
met
sara
da
3,5
km
10 V
õsu t
elki
mis
ala
11 K
äsm
u v
äike
rin
g 4,2
km
12 K
äsm
u m
atka
- ja
jalg
ratt
araj
ad 1
4 k
m13 P
ure
kkar
i te
lkim
isal
a14 J
um
inda
telk
imis
ala
15 T
sitr
e te
lkim
isal
a16 P
edas
saar
e m
etsa
maj
a17 P
edas
saar
e lo
odusr
ada
4 k
m18 P
edas
saar
e lõ
kkek
oht
telk
imis
eta
19 V
iru r
aba
lood
usr
ada
3,5
km
20 K
alm
eoja
lõk
keko
ht
tel
kim
iseg
a21 M
ajak
ivi-P
ikan
õmm
e lo
odusr
ada
7 k
m
22 N
õmm
eves
ki lõk
keko
ht
tel
kim
iseg
a23 R
MK
Sag
adi m
etsa
kesk
us
K
õrve
rad
a. 8
0 k
m p
ikku
ne
mat
kara
da
läbi La
hem
aa ja
Kõr
vem
aa O
andult
Aeg
viit
u.
24 K
õrve
rad
a 80 k
m, I
lõik
: O
andu-V
õsu m
atka
rada
10 k
m25 K
õrve
rad
a 80 k
m, II
lõi
k: V
õsu-N
õmm
eves
ki m
atka
rada
18 k
m26 K
õrve
rad
a 79 k
m, II
I lõ
ik: N
õmm
eves
ki-L
iiapek
si m
atka
rada
16 k
m
27
Kab
ernee
me
par
kla
28
Kab
ernee
me
lõkk
ekoh
ad t
elki
mis
eta
29 V
iitna
par
kla
30 V
iitna
õpper
ada
4 k
m /
7km
31 V
ainop
ea p
arkl
a