2
Kõrve rada on pikk matkarada (80 km)mitmepäevasteks jalg- simatkadeks. Raja üks ots on Oandul, Lääne-Virumaal, Sagadi ja Altja vahel Oandu looduskeskuse lähistel, teine Harjumaal Aegvii- dus. Teekond Oandult Aegviitu on jagatud 4 lõiguks. I lõik – Oandu-Võsu matkarada on 9,5 km pikkune, läbitav nii jalg- si kui jalgrattal, talvel ka suuskadel. Kolmes kohas on rajal kõrvale- põiked, mis käidavad üksnes jalgsi.. Rada on märgistatud punaste värvitäppidega või punaste lintidega puudel, hargnemiskohtades varustatud viitadega ja selle puhkepeatuseta läbimiseks kulub jalg- si 4 tundi. Rajainfot saab kohapeal RMK Oandu looduskeskusest. Oandul algab rada Oandu looduskeskuse teeotsa vastast rajavära- vast ja suundub alla ligi 10-meetrisest Koljaku-Oandu astangust. Mat- karada kulgeb suuremalt osalt mööda iidset Seljaku teed läbi põliste metsade, ületades teel hulga allikaid, ojasid ja kraave, mis saavad vee Koljaku-Oandu astangu nõlvadelt. Nagu nimigi ütleb, on Seljaku tee aluseks liiva- ja kruusaseljandikud, mis tekkinud ~7000 aastat tagasi siia ulatunud mere rannamoodustistena. Rajaäärsed metsad on range kaitse all alates Lahemaa rahvuspargi moodustamisest 1971.aastal, seetõttu on vanemate puistute väljanägemine üpris ürgmetsailmeline. Samas on siia juba alates mõisaajast istutatud võõrpuuliike – valget mändi, lehist, mägimändi. Võsu-poolses otsas kerkivad metsaga kaetud luiteahelikud (rahvasuus Sae mäed) ligi 10 m kõrguseks, nende nõlva- del leidub pärandkultuuri objekte – piirikive, vana tõrvaahju varemed, veskitammi vare Võsu jõe ääres jne. Matkaraja ääres on 15 huvipunkti, mida tähistavad numbritega postid, numeratsioon algab Võsu poolt. Kõrve rada. Matkaraja huvipunktid Oandu looduskeskus RMK Oandu telkimisala Sagadi 3 km Tepevälja, Sagadi Haljala Oandu 8 km Altja RMK Võsu telkimisala Võsu 1 km Käsmu Palmse Ilumäe m 600 1:28900 0 900 N 300 segamets; mixed forest okasmets; coniferous forest KÕRVE RADA. OANDU-VÕSU MATKARADA LAHEMAA RAHVUSPARK astang; terrace metsasiht; forest target lehtmets; deciduous forest rohumaa; meadow parkla; parking RMK Lahemaa teabepunkt: Palmse, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon 32 95 555 e-post: [email protected] Lahemaa Rahvuspark Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aas- tal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala hõlmab 72 500 ha, sellest 47 410 ha maismaad ja 25 090 ha merd. Kaitsealal viibides tuleb järgida Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja. Lahemaa loodusega saab kõige paremini tutvuda loodusradadel. Kogu 80 km pikkune Kõrve rada kulgeb läbi kaitsealade, selle I lõik Oandu –Võsu matkarada asub Lahemaa RP sihtkaitsevööndis. Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks: LOODUSRESERVAAT (0,1% territooriumist, Esku ja Remnispea), kus ini- meste viibimine pole lubatud. Reservaadid on tähistatud. SIHTKAITSEVÖÖND (18% territooriumist), kus ei toimu majandus- tegevust, kuid võib liikuda ja korjata marju ja seeni. PIIRANGUVÖÖND - rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud loodus- kaitse- nõuetega kooskõlas olev tegevus. Piirangud sätestab rahvuspar- gi kaitse- eeskiri. Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastane, helista keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313 Metsapõlengust teata telefonil 112 Lauli Lahemaa National Park Pedassaare Karro männik Koljaku-Oandu astang Oandu-Võsu matkaraja algus; the start of a Oandu-Võsu hiking trail Oandu loodusmetsaraja algus; the start of a Oandu nature trail telkimisala; camping area Oandu loodusmetsarada; Oandu nature trail Kõrve rada; Oandu-Võsu matkarada Kõrve trail. Oandu-Võsu hiking trail RMK Oandu looduskeskus; RMK Oandu Nature Centre I lõik: Oandu-Võsu matkarada RMK Oandu teabepunkt: Oandu, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon: 676 7010, e-post: [email protected] 1. Sae veskitammi varemed 2. Tõrvaahju varemed 3. Risti- e. piirikivid luiteaheliku harjal 4. Kvartalisihid ja kvartalipost 5. Lehised 6. Valged männid 7. Karu märgistatud puud 8. Madalsoo ja „metssigade sügamispuud“ 9. Põlised männid 10. 200-aastane männik 11. Sügavas kanjonis voolav allikas 12. Metsloomarada seljandikul, põtrade näritud mets 13. Metssigade sügamispuud ja tegutsemisjäljed 14. Nõmmemännik 15. Koljaku –Oandu astang

N Kõrve rada. I lõik: Oandu-Võsu matkarada - Vosu... · 2019. 8. 22. · Kogu 80 km pikkune Kõrve rada kulgeb läbi kaitsealade, selle I lõik Oandu –Võsu matkarada asub Lahemaa

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Kõrve rada on pikk matkarada (80 km)mitmepäevasteks jalg-

    simatkadeks. Raja üks ots on Oandul, Lääne-Virumaal, Sagadi ja

    Altja vahel Oandu looduskeskuse lähistel, teine Harjumaal Aegvii-

    dus. Teekond Oandult Aegviitu on jagatud 4 lõiguks.

    I lõik – Oandu-Võsu matkarada on 9,5 km pikkune, läbitav nii jalg-

    si kui jalgrattal, talvel ka suuskadel. Kolmes kohas on rajal kõrvale-

    põiked, mis käidavad üksnes jalgsi.. Rada on märgistatud punaste

    värvitäppidega või punaste lintidega puudel, hargnemiskohtades

    varustatud viitadega ja selle puhkepeatuseta läbimiseks kulub jalg-

    si 4 tundi. Rajainfot saab kohapeal RMK Oandu looduskeskusest.

    Oandul algab rada Oandu looduskeskuse teeotsa vastast rajavära-

    vast ja suundub alla ligi 10-meetrisest Koljaku-Oandu astangust. Mat-

    karada kulgeb suuremalt osalt mööda iidset Seljaku teed läbi põliste

    metsade, ületades teel hulga allikaid, ojasid ja kraave, mis saavad vee

    Koljaku-Oandu astangu nõlvadelt. Nagu nimigi ütleb, on Seljaku tee

    aluseks liiva- ja kruusaseljandikud, mis tekkinud ~7000 aastat tagasi

    siia ulatunud mere rannamoodustistena. Rajaäärsed metsad on range

    kaitse all alates Lahemaa rahvuspargi moodustamisest 1971.aastal,

    seetõttu on vanemate puistute väljanägemine üpris ürgmetsailmeline.

    Samas on siia juba alates mõisaajast istutatud võõrpuuliike – valget

    mändi, lehist, mägimändi. Võsu-poolses otsas kerkivad metsaga kaetud

    luiteahelikud (rahvasuus Sae mäed) ligi 10 m kõrguseks, nende nõlva-

    del leidub pärandkultuuri objekte – piirikive, vana tõrvaahju varemed,

    veskitammi vare Võsu jõe ääres jne. Matkaraja ääres on 15 huvipunkti,

    mida tähistavad numbritega postid, numeratsioon algab Võsu poolt.

    Kõrve rada.

    Matkaraja huvipunktid

    Oan

    du loo

    dusk

    esku

    s

    RM

    K O

    andu t

    elki

    mis

    ala

    Sagadi 3 km

    Tepevälja, Sagadi

    Halja

    la

    Oan

    du 8

    km

    Altja

    RM

    K V

    õsu t

    elki

    mis

    ala

    Võsu 1 km

    Käs

    mu

    Palmse

    Ilum

    äe

    m

    600

    1:2

    8900

    0900

    N

    300

    sega

    met

    s; m

    ixed

    fore

    st

    okas

    met

    s; c

    onife

    rous

    fore

    st

    RVE

    RA

    DA

    . O

    AN

    DU

    -VÕ

    SU

    MAT

    KA

    RA

    DA

    LAH

    EM

    AA

    RA

    HVU

    SPA

    RK

    asta

    ng;

    ter

    race

    met

    sasi

    ht;

    fore

    st ta

    rget

    lehtm

    ets;

    dec

    iduo

    us fo

    rest

    rohum

    aa;

    mea

    dow

    par

    kla;

    par

    king

    RMK Lahemaa teabepunkt:Palmse, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon 32 95 555e-post: [email protected]

    Lahemaa Rahvuspark

    Lahemaa on Eesti vanim ja suurim rahvuspark, asutatud 1971. aas-

    tal Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks,

    uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala hõlmab 72 500 ha, sellest 47

    410 ha maismaad ja 25 090 ha merd.

    Kaitsealal viibides tuleb järgida Lahemaa Rahvuspargi kaitse-eeskirja.

    Lahemaa loodusega saab kõige paremini tutvuda loodusradadel.

    Kogu 80 km pikkune Kõrve rada kulgeb läbi kaitsealade, selle I

    lõik Oandu –Võsu matkarada asub Lahemaa RP sihtkaitsevööndis.

    Rahvuspark jaguneb kolme tüüpi vöönditeks:

    LOODUSRESERVAAT (0,1% territooriumist, Esku ja Remnispea), kus ini-

    meste viibimine pole lubatud. Reservaadid on tähistatud.

    SIHTKAITSEVÖÖND (18% territooriumist), kus ei toimu majandus-

    tegevust, kuid võib liikuda ja korjata marju ja seeni.

    PIIRANGUVÖÖND - rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud loodus-

    kaitse- nõuetega kooskõlas olev tegevus. Piirangud sätestab rahvuspar-

    gi kaitse- eeskiri.

    Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub

    seadusevastane, helista keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313

    Metsapõlengust teata telefonil 112

    Lauli

    Lahe

    maa

    Nat

    iona

    l Par

    k

    Peda

    ssaa

    re

    Kar

    ro m

    ännik

    Kol

    jaku

    -Oan

    du a

    stan

    g

    Oan

    du-V

    õsu m

    atka

    raja

    alg

    us;

    th

    e st

    art o

    f a O

    andu

    -Võs

    u hi

    king

    trai

    lO

    andu loo

    dusm

    etsa

    raja

    alg

    us;

    th

    e st

    art o

    f a O

    andu

    nat

    ure

    trai

    l

    telk

    imis

    ala;

    cam

    ping

    are

    a

    Oan

    du loo

    dusm

    etsa

    rada;

    O

    andu

    nat

    ure

    trai

    lK

    õrve

    rad

    a; O

    andu-V

    õsu m

    atka

    rada

    Kõr

    ve tr

    ail.

    Oan

    du-V

    õsu

    hiki

    ng tr

    ail

    RM

    K O

    andu loo

    dusk

    esku

    s;R

    MK

    Oan

    du N

    atur

    e C

    entr

    e

    I lõik: Oandu-Võsu matkarada

    RMK Oandu teabepunkt:Oandu, Vihula vald, Lääne-Virumaa. Telefon: 676 7010, e-post: [email protected]

    1. Sae veskitammi varemed2. Tõrvaahju varemed3. Risti- e. piirikivid luiteaheliku harjal4. Kvartalisihid ja kvartalipost5. Lehised6. Valged männid7. Karu märgistatud puud8. Madalsoo ja „metssigade sügamispuud“9. Põlised männid10. 200-aastane männik11. Sügavas kanjonis voolav allikas12. Metsloomarada seljandikul, põtrade näritud mets13. Metssigade sügamispuud ja tegutsemisjäljed14. Nõmmemännik15. Koljaku –Oandu astang

  • 1 R

    MK

    Lah

    emaa

    tea

    bep

    unkt

    2 R

    MK

    Oan

    du loo

    dusk

    esku

    s /t

    eabep

    unkt

    3 O

    andu t

    elki

    mis

    ala

    4 K

    opra

    rada

    1 km

    5 M

    ust

    oja

    lõkk

    ekoh

    t te

    lkim

    iseg

    a6 O

    andu loo

    dusm

    etsa

    rada

    4,7

    km

    7 A

    ltja

    õpper

    ada

    3 k

    m8 O

    jaää

    rse

    lood

    usm

    aja

    9 O

    jaää

    rse

    met

    sara

    da

    3,5

    km

    10 V

    õsu t

    elki

    mis

    ala

    11 K

    äsm

    u v

    äike

    rin

    g 4,2

    km

    12 K

    äsm

    u m

    atka

    - ja

    jalg

    ratt

    araj

    ad 1

    4 k

    m13 P

    ure

    kkar

    i te

    lkim

    isal

    a14 J

    um

    inda

    telk

    imis

    ala

    15 T

    sitr

    e te

    lkim

    isal

    a16 P

    edas

    saar

    e m

    etsa

    maj

    a17 P

    edas

    saar

    e lo

    odusr

    ada

    4 k

    m18 P

    edas

    saar

    e lõ

    kkek

    oht

    telk

    imis

    eta

    19 V

    iru r

    aba

    lood

    usr

    ada

    3,5

    km

    20 K

    alm

    eoja

    lõk

    keko

    ht

    tel

    kim

    iseg

    a21 M

    ajak

    ivi-P

    ikan

    õmm

    e lo

    odusr

    ada

    7 k

    m

    22 N

    õmm

    eves

    ki lõk

    keko

    ht

    tel

    kim

    iseg

    a23 R

    MK

    Sag

    adi m

    etsa

    kesk

    us

    K

    õrve

    rad

    a. 8

    0 k

    m p

    ikku

    ne

    mat

    kara

    da

    läbi La

    hem

    aa ja

    Kõr

    vem

    aa O

    andult

    Aeg

    viit

    u.

    24 K

    õrve

    rad

    a 80 k

    m, I

    lõik

    : O

    andu-V

    õsu m

    atka

    rada

    10 k

    m25 K

    õrve

    rad

    a 80 k

    m, II

    lõi

    k: V

    õsu-N

    õmm

    eves

    ki m

    atka

    rada

    18 k

    m26 K

    õrve

    rad

    a 79 k

    m, II

    I lõ

    ik: N

    õmm

    eves

    ki-L

    iiapek

    si m

    atka

    rada

    16 k

    m

    27

    Kab

    ernee

    me

    par

    kla

    28

    Kab

    ernee

    me

    lõkk

    ekoh

    ad t

    elki

    mis

    eta

    29 V

    iitna

    par

    kla

    30 V

    iitna

    õpper

    ada

    4 k

    m /

    7km

    31 V

    ainop

    ea p

    arkl

    a