Närvisüsteemi ehitus ja talitlus

Embed Size (px)

Text of Närvisüsteemi ehitus ja talitlus

PowerPoint Presentation

Klli Kori, Meelis BrikkerTartu likool

Mida teame?Mis on neuraalne regulatsioon?Mis on humoraalne regulatsioon?Klli Kori, Meelis Brikker2

Mida teada saame?Millest koosneb nrvissteem?Milline on nrviraku ehitus?Kuidas toimub nrviimpulsi lekanne?3Klli Kori, Meelis Brikker

Original by McZusatzAnimatsioon: magnetresonantstomograafia abil jdvustatud kujutis inimajust

Inimese nrvissteemKlli Kori, Meelis Brikker4Original by CFCFpeaajuseljaajunrvidnrviganglionidKesknrvissteemPiirdenrvissteem

Nrvissteem jaotub kaheks osaks: kesknrvissteem (peaaju ja seljaaju) ja piirdenrvissteem. Nrvissteemi jaotusest kesk- ja piirdenrvissteemiks tpsemalt jrgmistel slaididel.

*Ganglionehknrvislmonnrvirakkudeslmjas kogum. Nad koosnevad nrvirakkude kehadest ja on mbritsetudsidekoe poolt. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. Sensoorsed ganglionid asuvadtoomanrvijuurelkesknrvissteemilhedal. Ganglionis leiduvadneuronidtoovad perifeerse jtkega rrituse nrvi kaudu ganglioni, tsentraalse jtkega viivad kesknrvissteemi. Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate nrvide teedel vi siseelundite seinas. Neis toimub snaptiline leminekkesknrvissteemist tulenevatelt nrvikiududelt elundisse kulgevale nrvikiule.

Jalusetekst

Kesknrvissteem5Klli Kori, Meelis BrikkerKesknrvissteemi moodustavad pea- ja seljaaju.Kesknrvissteem vtab vastu informatsiooni kigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust.

Jalusetekst

PiirdenrvissteemNrvid, mis hendavad pea- ja seljaaju kigi keha piirkondadegaJaguneb:sensoorseks nrvissteemiks retseptoritest kesknrvissteemi signaale toovateks tundenrvidekssomaatiliseks nrvissteemiks kesknrvissteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks nrvideksautonoomseks nrvissteemiks nrmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks nrvideks6Klli Kori, Meelis Brikker

Original by UC Regents Davis campus

Piirdenrvissteemi moodustavad nrvid, mis hendavad pea- ja seljaaju kigi keha piirkondadega. Piirdenrvissteemi vahendusel saab peaaju pidevalt teavet organismis toimuvast ning meeleelundite kaudu ka mbritsevast keskkonnast.

Piirdenrvissteemi alla kuuluvad sensoorne nrvissteem, somaatiline nrvissteem ja autonoomne nrvissteem.

Sensoorse nrvissteemi alla kuuluvad retseptoritest kesknrvissteemi signaale toovad tundenrvid.Somaatilise nrvissteemi alla kuuluvad kesknrvissteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed nrvid.Autonoomse nrvissteemi alla kuuluvad nrmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad nrvid.Jalusetekst

Autonoomsed nrvidSmpaatiline nrvissteem:stress ja fsiline koormuskiirendab sdametegevust ja avardab kopsutorusidvalmistab organismi ette kiireks reageerimiseksvitle vi pgeneParasmpaatiline nrvissteem:kige aktiivsem puhkeolekuskontrollib seedeelundite talitlustpuhka ja seedi7Klli Kori, Meelis Brikker

Original by The National Guard

Original by sethdickens

Talitluse phjal jagatakse autonoomne nrvissteem smpaatiliseks ja parasmpaatiliseks nrvissteemiks.

Smpaatiline nrvissteem suurendab organismi judlust. See aktiviseerub stressi ja fsilise koormuse ajal, kuid baastasemel toimib see stabiilse sisekeskkonna tagamiseks pidevalt. Smpaatiline nrvissteem kiirendab sdametegevust ja avardab kopsutorusid, mille tulemusel suureneb hapniku transport lihastesse. Smpaatiline nrvissteem aktiveerub niteks ohu korral. Smpaatilised ganglionid valmistavad organismi ette kiireks reageerimiseks, mistttu nimetatakse sellist reaktsiooni ka vitle-vi-pgene-vastuseks.

Parasmpaatiline nrvissteem talitleb kige aktiivsemalt puhkeolekus, niteks kontrollib seedeelundite talitlust. Seeprast iseloomustab seda nrvissteemi osa tlus puhka ja seedi. Igasse elundisse suunduvad nii smpaatilise kui ka parasmpaatilise nrvissteemi nrvikiud. Nad on sageli vastandtoimega: ks ergutab elundi talitlust, teine pidurdab seda.Jalusetekst

Nrvirakk8

DendriididRakukehaMeliintuppNeuriit ehk aksonNrvilpmedKlli Kori, Meelis Brikker

Nrvissteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad nrvirakud ehk neuronid. Nrviraku lesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada nrviimpulsse. Iga nrvirakk koosneb rakukehast ja jtketest.

Joonisel on nrviraku ehitus.

Dendriidid on enamasti lhikesed ja vga hargnenud jtked, mis vtavad vastu signaale ning juhivad neid edasi rakukeha poole.Neuriit ehk akson on sageli pikk ja otsast hargnenud. Koos mbritseva meliintupega moodustab neuriit nrvikiu.Meliintupe tekitavad nrvikiu mber neurogliiarakud. See toimib isoleerkihina mber neuriidi, kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.Neuriitide laienenud otsad moodustavad nrvilpmed.Nrvirakkude kehad ja aksonid ei jaotu kogu nrvissteemis htlaselt. Kesknrvissteemi nrviraku kehad paiknevad hallaineks nimetatud osas, piirdenrvissteemi nrviraku kehad aga nrviteedel nrvislmedes ehk ganglionides ja organites seinasisestes nrvipimikutes. Enamik aksoneid paikneb kesknrvissteemis valgeaines ja piirdenrvissteemis nrvides.Jalusetekst

NrviimpulssPiki nrvirakke liikuv elektriline signaalPhineb elektrilaengu muutumisel nrvirakku katva membraani sise- ja vlispinna vahel.Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.9Klli Kori, Meelis Brikker

Nrviimpulss on piki nrvirakke liikuv elektriline signaal. Nrviimpulsside abil suhtlevad rakud omavahel, et organism saaks reageerida vliskeskkonnas toimuvale. Nrvirakud annavad impulsi edasi, kuni see juab ajju. Ajus ttatakse vlja vastus, kuidas reageerida, ja saadetakse see uue nrviimpulsina nrvirakke mda vastavasse kohta kehas.

Nrviimpulss phineb elektrilaengu muutumisel nrvirakku katva membraani sise- ja vlispinna vahel. Puhkeolekus on rakumembraani sisepinnal negatiivne ja vlispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja vlispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Kuna laeng hel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse seda puhkepotentsiaaliks.

Jalusetekst

Potentsiaali muutus10

SignaalIoonkanalKlli Kori, Meelis Brikker

Nrviraku membraan laseb ioone lbi valikuliselt. Ioonide liikumine lbi rakumembraani toimub valkude, ioonikanalite (ehk ioonkanalite) ja ioonipumpade (ehk ioonpumpade) abil.

Selleks et nrvirakus siliks membraanipotentsiaal, peavad ioonikanalid olema suletud. Nrviraku ergastumisel ioonikanalid avanevad ning ioonid hakkavad kiiresti rakku liikuma. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist lbi ainult teatud ioone (niteks naatriumikanalid naatriumioone). Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt krgema kontsentratsiooniga poolelt madalama kontsentratsiooniga poolele. Mned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon mlemal pool membraani htlustub. Ioonikanalite seas on ka vravaid, mis avanevad vaid kindla signaali toimel muul ajal on need suletud ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel psib erinev.Jalusetekst

Potentsiaali muutus11

IoonpumpKlli Kori, Meelis Brikker

2. Ioonpumbad lasevad samuti lbi ainult teatud ioone (niteks Na+/K+ pump viib rakust vlja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt krgema kontsentratsiooniga poolele (ioonid liiguvad lbi membraani sinnapoole, kus neid oli juba ennegi rohkem). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistttu ioonpumbad kasutavad niteks ATP energiat. Ioonpumbad kivituvad kindlate signaalide toimel.Jalusetekst

Potentsiaali muutusIoonide liikumine lbi membraani phjustab membraanipotentsiaali muutuse.Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.Suure kiirusega piki nrvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse nrviimpulsiks.12Klli Kori, Meelis Brikker

Ioonide liikumine lbi membraani phjustab membraanipotentsiaali muutuse.

Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks (tegutsemispotentsiaal). Aktsioonipotentsiaal tekib ainult siis, kui ioonide sissevool letab kindla lvendi. Kui see on saavutatud vi isegi letatud, tekib alati hesuguse maksimaalse ulatusega aktsioonipotentsiaal (phimte kas kik vi mitte midagi).

Aktsioonipotentsiaal levib lainena piki nrvi- vi lihasraku membraani. Suure kiirusega piki nrvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse nrviimpulsiks, mis on kige kiirem informatsiooni edastamise viis inimorganismis. Puhkepotentsiaali taastamiseks on vaja kulutada energiat, et saata ioonipumpade abil naatriumioonid rakust tagasi vlja ning tuua kaaliumioonid sisse.Jalusetekst

SnapsNrvirakkude vaheline hendus, mille kaudu liigub erutus helt nrvirakult teiseleElektriline snaps elektrilise laengu edasiandmineKeemiline snaps lekandeaine ehk neurotransmitteri kasutamine13Klli Kori, Meelis Brikker

Erutus liigub helt nrvirakult teisele nrvirakkudevaheliste henduste ehk snapside kaudu.

Snapsid vivad olla elektrilised vi keemilised. Elektrilises snapsis ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises snapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks lekandeainet ehk transmitterit.Sellisteks lekandeaineteks on organismis niteks dopamiin ja serotoniin.hest nrvirakust erituva lekandeaine vtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub.

Joonis snapsist on toodud jrgmisel slaidil.Jalusetekst

Snaps

14Original by Looie496lekandeaine ehk transmitterPiekeRetseptorTransmitteri tagasi toomise pumpKaltsiumi kanalErutusSnapsi piluKlli Kori, Meelis Brikker

Ergastust le andva raku membraanil ehk presnaptilisel membraanil on lekandeainega tidetud piekesed. Nrvil