NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008 2024...NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008–2024 Narva 2007—2020 KINNITATUD Narva Linnavolikogu 26.09.2007 määrusega nr. 36 Muudetud 18.12.2007 määrusеga

NARVA LINNA ARENGUKAVA

2008–2024

Narva 2007—2020

KINNITATUD

Narva Linnavolikogu

26.09.2007

määrusega nr. 36

Muudetud

18.12.2007 määrusеga nr. 43;

15.05.2008 määrusеga nr. 28;

25.09.2008 määrusеga nr. 38;

25.09.2009 määrusеga nr. 27;

27.05.2010 määrusеga nr. 21;

23.09.2010 määrusеga nr. 32;

08.09.2011 määrusеga nr. 7;

20.09.2012 määrusеga nr. 21;

26.09.2013 määrusеga nr. 22;

25.09.2014 määrusеga nr. 20;

24.09.2015 määrusеga nr. 27;

15.09.2016 määrusеga nr. 19;

21.09.2017 määrusеga nr. 17;

22.02.2018 määrusеga nr. 4;

20.09.2018 määrusеga nr. 16;

26.09.2019 määrusеga nr. 20;

24.09.2020 määrusеga nr. 15.

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3

2. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS ................................................ 4

2.2. Keskkond ja ökoloogia ............................................................................................... 4 2.3. Rahvastik .................................................................................................................... 5 2.4. Infrastruktuur .............................................................................................................. 9 2.5. Ettevõtlus .................................................................................................................... 9 2.6. Turism ....................................................................................................................... 10

2.7. Tööhõive ................................................................................................................... 14 2.8. Sotsiaalhooldus ja tervishoid .................................................................................... 17 2.9. Haridus, kultuur, vabaaeg ja sport ............................................................................ 19 2.10. Koostöö ja partnerid ............................................................................................... 22

2.11. 2007. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 22 2.12. 2011. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 23 2.13. 2014. aasta hetkeolukorra näitajad ......................................................................... 25

2.14. 2017. aastaks planeeritud hetkeolukorra näitajad ................................................... 26 2.15. Narva hetkeolukorra SWOT-analüüs ..................................................................... 27

3. NARVA LINNA ARENGUVISIOON 2024. AASTAKS ....................................... 31

3.1. Missioon ................................................................................................................... 31

3.2. Narva linna tunnuslause ja logo................................................................................ 31 3.3. Visioon ..................................................................................................................... 31

3.4. Strateegilised eesmärgid ........................................................................................... 31

4. TULEMUSTE SAAVUTAMISE HINDAMINE .................................................... 37

4.1. Hindamise metoodika ............................................................................................... 37 4.2. Mõõdikud ja andmed ................................................................................................ 37

5. TEGEVUSKAVA ...................................................................................................... 40

6. NARVA LINNA JA LINNA ARVESTUSÜKSUSE EELARVESTRATEEGIA

2021-2024 ........................................................................................................................ 55

LISA 1. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE

VÄÄRTUSTE ARVUTAMINE AASTAL 2007 ......................................................... 81





3

1. SISSEJUHATUS

Käesoleva dokumendi ülesandeks on määratleda Narva linna arengu eesmärgid ja nende

saavutamise võimalused keskmises ja lühiajalises perspektiivis – eesmärgid, mille

saavutamine võimaldaks täita kohaliku omavalitsuse missiooni ja saavutada kuni 2024.

aastani määratud linna arengu strateegilise visiooni.

Linna arengu eesmärgid arvestavad kohalikku spetsiifikat ja hetkeolukorda, seejuures ei

ole arengueesmärgid vastuolus Ida-Virumaa arengustrateegiaga aastateks 2005-2013

ning Maakonna arengukava 2014 – 2020 eelnõuga ja käesoleva dokumendi eesmärkide

saavutamine aitab saavutada maakonna tasemel püstitatud eesmärke.

Linna arengustrateegia väljätöötamisel ja strateegiliste eesmärkide määramisel on

arvestatud probleemide ja kitsaskohtade integreeritud lahendustega (majanduslikke,

sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jt probleeme integreeritud käsitlus).

Tegevuskava koostamisest võtsid osa kõik linnavalitsuse ametid. Samuti on käesoleva

dokumendi projekt seadusega sätestatud aja jooksul olnud avalikuks aruteluks ning

ettepanekute ja paranduste tegemiseks kättesaadav.

Arengukava eesmärkide saavutamise hindamise metoodika töötas välja firma Geomedia,

mis on Eestis tunnustatud ekspert arengukavade koostamise ja konsulteerimise alal.

4

2. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

2.1. Geograafiline asend

Narva linn asub Eesti kirdeosas Venemaa piiril, Tallinnast 212 km ida pool ja Sankt-

Peterburgist 150 km lääne pool (vt. joonis 1). Linn seisab Narva jõe vasakul kaldal, 14

km kaugusel selle Soome lahte suubumise kohast, kus asub kuurortlinn Narva-Jõesuu.

Linna pindala - 84,5 km2. Narva kuulub Ida-Viru maakonna koosseisu ja on Eesti kõige

suurem piirilinn. Peale Eesti astumist Euroopa Liitu 2004. aastal, sai Narvast EL

piirilinn. 2007. aastal Eesti ühines Schengeni viisaruumiga.

2.2. Keskkond ja ökoloogia

Eesti asub Ida-Euroopa tasandikul. Riia ja Soome lahe kallastelt alates suureneb

maapinna kõrgus järkjärgult ida ja kagu suunas. Põhja-Eestis paljastuvad ordoviitsiumi

ja siluriajastu lubjakivisetted, mis on nähtavad järskudel astangutel (klintidel) kogu

Soome lahe kalda ulatuses.

Kuna Eesti asub merekliimalt kontinentaalkliimale üleminekutsoonis, siis on talved siin

suhteliselt pehmed ja suved mõõdukalt soojad. Hüdrometeoroloogia Instituudi andmetel

oli 2011. aastal Narvas keskmine temperatuur talvel – 6º C, suvel + 18,4º C. Minimaalne

temperatuur (veebruar 2011 a.) – 30,1º C, maksimaalne temperatuur (juuli 2011 a.) +

31,7º C. Aastane sademete hulk ligikaudu 600 mm, päevade arv, kus sademeid oli üle 1

mm – umbes 130.

Peamisteks Narva looduskaitseobjektideks on samanimeline Narva jõgi, Narva

veehoidla ja vanalinna piiril asuv Pimeaia park.

Unikaalseks loodusnähtuseks on Narva kosed, mis asuvad Narva linna piiril, kohas, kus

Kreenholmi saar poolitab jõe kaheks. Idapoolse kose kõrgus on 6-6,6 m ja läänepoolse

kõrgus 3,2-6,5 m. Narva Hüdroelektrijaama töö tõttu on kosed suurema osa ajast

veevaesed, nende ilu on võimalik ainult siis, kui Narva veehoidlast lastakse osa vett

mööda vana jõesängi välja.

Narva veehoidla ehitati 1956. aastal Narva Hüdroelektrijaama jaoks veevoolu ööpäevase

reguleerimise eesmärgil. Edaspidi sai veehoidlast veevarustuse allikas ja kahe üle 2000

MW võimsusega soojuselektrijaama (Balti ja Eesti) jahutusveekogu. Kui elektrijaamas

töötavad kõik katlad, siis Eesti elektrijaam on võimeline ühes tunnis välja töötama 1615

Joonis 1. Narva linna geograafiline asend.

5

MWh, aga Balti elektrijaam - 765 MWh.

2009. aasta sügisest töötab Narva elektrijaamades kaks uut

keevkihtpõletustehnoloogiapõhist energiaplokki, kus põletatakse koos põlevkiviga ka

biokütust (puiduhaket). Kahe uue energiaploki taastuvenergia aastatoodang on

keskmiselt 260-280 GWh, mis moodustab kogu Eesti aastasest elektritarbimisest ligi

4%.

Kui vaadata Narvast ja selle ümbrusest tehtud sputnikupilte, siis torkavad silma kaks

linnast lõuna pool asuvat ulatuslikku piirkonda – need on Balti Soojuselektrijaama

tuhaväljad (esimese pindala – 490 ha, teise – 570 ha). Teine tuhaväli on alates 1987.

aastast kasutusest väljas. 2008. aastal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetatud

keskkonnaprojekti raames osa tuhaväljast on ümber kujundatud tööstuslike jäätmete

prügilaks, ülejäänud on haljastatud ning sellele on rajatud tuulepark. Tuulikupargi

koguvõimsus on 39 MW ja aastane elektritoodang umbes 90 GWh.

Vaatamata Narva Elektrijaama lähedusele on kahjulike ainete sisaldus õhus normide

piirides. Mõõtmisi teostab linnas asuv keskkonnaseire jaam, mõõtmistulemused on

esitatud allpool toodud tabelis.

Tabel 1. Õhus sisalduvate kahjulike ainete kontsentratsioonid aastate lõikes, µg/m³

2008* 2009** 2010

aasta

keskmine

maksimaalne ööpäevakesk

mine

aasta

keskmine

maksimaalne

ööpäevakesk

mine

aasta

keskmine

maksimaalne

ööpäevakesk

mine

SO2 (norm 20 µg/m³ |

125 µg/m³) 3,8 4,7 1,6 9,7 2,1 16,7

NO2 (norm 40 µg/m³ |

200 µg/m³) 10,2 19,3 11,1 38,7 12,3 51,3

H2S (norm 8 µg/m³) 1,3 3,2 1,7 8,5 0,9 5,1

HCHO (norm 50 µg/m³) 7,9 21 6,4 21,8 7,3 39,8 * 2008. aastal mõõdeti saasteainete tasemeid vaid aasta lõpus kuu aega.

** 2009. aasta novembri lõpus muudeti jaama asukohta, siis on ka novembri lõpuni arvestatud saastetasemeid,

mis mõõdetud Grafovi tänaval ning alates novembri lõpust Kreenholmi tänaval mõõdetud andmeid.

Allikas: Riikliku keskkonnaseire alamprogramm, välisõhu seired

2006. aastal suleti normidele mittevastavuse tõttu Narva olmejäätmete prügila, mis asus

Vaivara valla territooriumil. Prügila töötas alates 1975. aastast, selle pindala oli

ligikaudu 16 ha, prügikihi paksus umbes 10 meetrit ja prügi kogukaal – ligikaudu 0,76

milj. tonni. Prügila sulgemistööd teostati vastavalt kehtestatud normidele. Narva linna

olmejäätmete sorteerimiseks ehitati jäätmekäitluskeskus mis tegutseb 2007. aastast.

Sorteeritud prügi tuleb vedada kaasaegsesse Uikala prügilasse, mis asub Ida-Virumaal,

Jõhvi linnast viie kilomeetri kaugusel põhja suunas.

Praegu käib Narvas töö jäätmete kogumise ja vastuvõtmise paremaks organiseerimiseks,

mis peab vähendama ohtlike jäätmete keskkonda sattumise riski.

2.3. Rahvastik

Narva on elanike arvult Tallinna ja Tartu järel vabariigis kolmandal kohal. 01.01.2012

seisuga elab Narva linnas 64 057 inimest. Viimase kahe aastakümne (1990. aastal 82,2

tuhat) jooksul on elanikkonna arv pidevalt vähenenud, kuid viimasel kümnendil on

kahanemise tempo suhteliselt stabiilne (vt. tabel 2).

6

Tabel 2. Narva linna elanike arv aasta alguseks, tuhat inimest.

2003

aasta

2004

aasta

2005

aasta

2006

aasta

2007

aasta

2008

aasta

2009

aasta

2010

aasta

2011

aasta

2012

aasta

69,8 69,7 69,4 68,9 67,5 66,6 65,9 65,5 64,7 64,0 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo

Narva linna elanike üksikasjalik vanuseline ja sooline struktuur on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Elanike jaotumine soo ja vanuse järgi seisuga 01.01.2012.a.

Vanuserühm Kokku Mehed Naised

0 – 4 2 843 1 487 1 356

5 – 9 3 088 1 544 1 544

10 – 14 2 744 1 467 1 277

15 – 19 2 694 1 404 1 290

20 – 24 4 434 2 307 2 127

25 – 29 4 439 2 378 2 061

30 – 34 4 016 2 079 1 937

35 – 39 4 456 2 177 2 279

40 – 44 4 212 2 034 2 178

45 –49 4 564 2 101 2 463

50 – 54 5 411 2 403 3 008

55 – 59 5 151 2 190 2 961

60 – 64 4 649 1 828 2 821

65 – 69 2 333 857 1 476

70 – 74 3 833 1 242 2 591

75 – 79 2 516 643 1 873

80 – 84 1 838 429 1 409

85 + 836 154 682

Kokku 64 057 28 724 35 333 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo

Joonis 2 on koostatud tabeli 3 alusel selleks, et anda kujundlik ülevaade ühiskonna

struktuurist ja prognoosida struktuurimuutusi.

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

0 –

4

5 –

9

10

–1

4

15

–1

9

20

–2

4

25

–2

9

30

–3

4

35

–3

9

40

–4

4

45

–4

9

50

–5

4

55

–5

9

60

–6

4

65

–6

9

70

–7

4

75

–7

9

80

–8

4

85

+

Naised

Mehed

Joonis 2. Elanike arv soo ja vanuserühmade järgi (01.01.2012)

7

Joonisel 2 esitatud Narva linna elanike struktuurist võib teha järelduse, et väikeste

migratsioonimõjude juures hakkab proportsioon töötava elanikkonna ja pensionäride

vahel muutuma. Lähima kahekümne aasta jooksul on oodata tööealise elanikkonna osa

olulist vähenemist võrreldes pensionäride osaga. Niisiis, võttes arvesse rahvastiku

negatiivset iivet (vt. tabel 4), võib iga teovõimelise Narva elaniku jaoks ette näha

sotsiaalse koormuse ja vastutuse suurenemist lähemas perspektiivis. Sellise situatsiooni

parandamiseks tuleb võtta vastu meetmed, mis suurendavad sündimust ja tekitavad

olukorra, kus noored tahavad Narvas elada ja töötada.

Tabel 4. Rahvastiku loomulik iive

Aasta Sünnid Surmad Iive

2002 693 1 058 -365

2003 611 1 008 -397

2004 670 881 -211

2005 687 895 -208

2006 634 858 -224

2007 557 993 -436

2008 644 949 -305

2009 645 917 -272

2010 536 885 -349

2011 531 792 -261 Allikas: Ida-Viru Perekonnaseisu osakonnd

Analüüsides rahvastiku muutumise andmeid tabelist 4 ja võrreldes neid tabeli 2

andmetega, võib teha järelduse, et Narva linna elanikkonna vähenemine ei toimu ainult

loomulikel põhjustel, ning et üha suuremat roll mängib selles migratsioon Narva linnast.

Tabel 5. Abielude ja lahutuste arv

Aasta Abielude arv Lahutuste arv

2002 321 277

2003 362 191

2004 452 198

2005 462 203

2006 563 206

2007 617 170

2008 478 209

2009 373 195

2010 369 173

2011 385 185 Allikas: Ida-Viru Perekonnaseisu osakonnd

Sotsiaalsest aspektist võib negatiivseks pidada viimastel aastatel vähenenud abielude

arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks (vt. tabel 5).

Narva linnas elavad kompaktselt koos paljud rahvused, keda Eestis peetakse

rahvusvähemusteks, mis jätab oma jälje paljudele eluvaldkondadele. Tabel 6 esitatud

andmetest selgub, et rahvusliku koosseisu järgi moodustavad venelased üle 80%

elanikkonna, eestlasi on vaid 4% (vt. joonis 3).

Tabel 6. Elanikkonna rahvuslik

koosseis seisuga 01.01.2012

Rahvus Inimeste arv

Eestlased 2 438

8

Venelased 52 677

Ukrainlased 1 612

Valgevenelased 1 362

Soomlased 460

Tatarlased 313

Teised rahvused 5 195 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna

Registreerimise Büroo

4%

82%

3%2%

1%0% 8%

Eestlased

Venelased

Ukrainlased

Valgevenelased

Soomlased

Tatarlased

Teised rahvused

Joonis 3. Elanikkonna rahvuslik koosseis % (01.01.2012)

Eesti kodanikud moodustavad Narva elanikkonnast vähem kui poole – ligikaudu 47%.

Umbes 36% elanikest on Venemaa kodanikud, 16% narvakatest on kodakondsuseta

isikud. Vähene riigikeele oskus mõjutab negatiivselt Narva elanike konkurentsivõimet ja

motivatsiooni. Siiski tuleb märkida, et igal aastal suureneb Eesti kodanike arv ja paraneb

riigikeele oskus, mis on otseselt seotud kodakondsuse saamisega gümnaasium

lõpueksamite sooritamisel, samuti sünnijärgselt kodakondsuse saamisega.

Tabel 7. Elanikkonna jaotumine kodakondsuse järgi

seisuga 01.01.2012

Kodakondsus Inimeste arv

Eesti 29 858

Venemaa 23 208

Ukraina 164

Valgevene 51

Läti 87

Leedu 98

Teiste riikide 188

Kodakondsuseta isikud 10 278 Allikas: Narva Linnavalitsuse Elanikkonna Registreerimise Büroo

47%36%

1%

16%

Eesti

Vene

Muud

Määratlemata

9

Joonis 4. Elanikkonna jaotus kodakondsuse järgi % (01.01.2012).

2.4. Infrastruktuur

Linna läbib Euroopa tähtsusega automagistraal (E20) ja Tallinn-Peterburgi raudtee, mida

mööda veetakse põhiline osa vabariigi eksport- ja importkaupadest.

Linnas on raudtee- ja autobussijaam ning lahtised ja kinnised tollilaod, töötab Euroopa

normidele ja standarditele vastav veoautode tolliterminal. 5 km kaugusel linnast asub

lennuväli, mis on võimeline vastu võtma väikelennukeid ja koptereid, mida võib

tulevikus kasutada Narvat külastavate turistide ja ärimeeste teenindamiseks mõeldud

infrastruktuuri loomisel. Lähimad suured rahvusvahelised lennujaamad asuvad Tallinnas

(212 km) ja Sankt-Peterburgis (150 km).

Narvast 25 km kaugusel asub Sillamäe sadam – EL kõige idapoolsem süvasadam.

Sadamakaid on võimelised vastu võtma suuri kaubalaevu, mis saabuvad Balti merre

Taani väinade kaudu, samuti reisilaevu, mis liiguvad Sillamäe-Kotka liinil.

2.5. Ettevõtlus

01.01.2012. a. seisuga on Narvas registreeritud 3240 ettevõtjat, neist füüsilisest isikust

ettevõtjate koguarv on 942 (vt. tabel 8).

Tabel 8. Registreeritud ettevõtjate arv

01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012

Füüsilisest isikust ettevõtjad 1 001 973 942

Tulundusühistud 53 51 49

Täisühingud 54 57 59

Osaühingud 1 623 1 709 1 936

Aktsiaseltsid 84 76 66

Usaldusühingud 81 100 116

Registreeritud Ettevõtteregistris 72 72 72 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

Levinuim ettevõtluse vorm Narva ettevõtjate seas on osaühing. 01.01.2012.a. seisuga oli

selliste ettevõtjate üldarv 1936 (60% registreeritud ettevõtjate üldarvust).

Vaatamata igal aastal suurenevale ettevõtjate arvule on ettevõtlusaktiivsus Narva elanike

seas madal. Nii tuli 2011. a. andmetel iga tuhande Narva elaniku kohta 50 registreeritud

ettevõtet, samal ajal oli Eesti keskmine näitaja – 120, ja Tallinnas – 180, mis on Narva

näitajast 3,6 korda suurem. Kohaliku elanikkonna madal ettevõtlusaktiivsus on osalt

tingitud sellest, et ajalooliselt on linna majandusvaldkonnas valitsenud suurettevõtted

suure töötajate arvuga ning inimestel puudus vajadus tegeleda individuaalse

ettevõtlusega. Praegu osutab ettevõtlusaktiivsuse näitaja madalale konkurentsile ja

täitmata ettevõtlusniššidele turul, mis omakorda on arenguperspektiiviks.

Kaks Narvas registreeritud ettevõtet on suurettevõtted (töötajaid üle 250): OÜ Komas

Estonia ja AS Eesti Energia Tehnoloogiatööstus. Suur tööandja on AS Narva

Elektrijaamad (töötajaid üle 1000 inimese), mis asub väljaspool linnapiire ja on

formaalselt mujal registreeritud ning sellepärast ei kajastu linnastatistikas.

Lähtuvalt Eestis ja EL vastu võetud klassifikatsioonist on tabelis 9 esitatud tänase päeva

seisuga tegutsevate Narva ettevõtete struktuur.

Tabel 9. Narva ettevõtete struktuur töötajate arvu järgi seisuga

01.04.2012

Ettevõtte tüüp %

Mikroettevõtted (kuni 10 inimest) 93,3

Väikeettevõtted (10 kuni 50 inimest) 5,4

10

Keskmised ettevõtted (50 kuni 250 inimest) 1,2

Suurettevõtted (üle 250 inimese) 0,1

Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

2012. a. alguse seisuga Narvas tegutseb 250 mujalt Eestist pärit kaubandusfirmat

(sealhulgas 120 neist on Tallinnast, 24 Tartust, 24 Sillamäelt, 13 Kohtla-Järvelt, 11

Jõhvistja, 10 Narva-Jõesuust ja 8 Rakverest).

Narvas on 18,6 ha paiknev tööstuspark Intec-Nakro, mille territooriumil asub 40

ettevõtet (01.05.2012. a. seisuga), mis tegelevad nahatöötlemisega, jalatsite

valmistamisega, õmblustöödega, metallitöötlemisega, elektroonikadetailide

valmistamisega, plastmassist detailide valmistamisega, puidutöötlemise ja

mööblivalmistamisega, ketrustöödega, kudumistöödega, valmiskangaste töötlemise ja

muude tegevusaladega. Tööstusesse uute investeeringute kaasamise eesmärgil on

arendamisel linna lõunaossa veelgi suurema pindala (60 ha) ja kaasaegse

infrastruktuuriga Narva logistika- ja tööstuspark.

2.6. Turism

Rikas ajalugu ning Narva ja Ivangorodi linnuste suurepäraselt säilinud kaitseehitised,

mis asuvad maalilise Narva jõe vastaskallastel, loovad suurepärased eeldused turismi

arendamiseks regioonis.

Sajanditepikkune linna ajalugu on säilitanud mõned ajaloo- ja kultuurimälestised.

Peamisteks ajaloolisteks vaatamisväärsusteks on:

Narva Hermanni kindlus, mille rajasid 13. sajandi lõpus taanlased. 1347. aastal

müüs Taani kuningas Põhja-Eesti koos Narvaga Liivi Ordule, mis ehitas kindluse

ümber võimsa Hermanni nimelise torniga konvendihooneks. Kindlus ja torn said

Teise maailmasõja ajal tugevalt kannatada. Taastamistööd algasid 1950-ndatel

aastatel. Külastajatele avati kindlus uuesti 1987. aastal. Kindluse restaureeritud

ruumides leidis oma koha Narva Muuseumi ekspositsioon. Keskaegne Hermanni

linnus ja Narva jõe vastaskaldal asuv Ivangorodi linnus moodustavad üheskoos

Põhja-Euroopa ühe unikaalseima kaitseehitiste kompleksi.

Narva raekoda, mis on Vana Narva arhitektuuriansambli administratiivkeskus,

kuhu kuuluvad samuti börsihoone, linnaapteek ja rikaste rootsi linnakodanike

elumajad. Tänaseni säilinud raekojahoone ehitati 1668-1671 aastatel

linnamagistraadi jaoks. Barokkstiilis maketi ja joonised tegi Georg Teuffel –

tuntud ehitaja ja skulptor Lübeckist. Projekti Stockholmis kinnitamisel lisati

sellele hollandi klassitsismi elemente. Peasissekäigu barokkstiilis portaali

valmistas Stockholmis Nicolaes Millich ja see paigaldati 1686. aastal.

Raekojahoone sai Teise maailmasõja ajal tugevalt kannatada. Põhilised

taastamistööd toimusid aastatel 1956-1964. 2004. aastal pandi Raekoja esiküljele

taastatud kell, mille kellalöögiintervall on 15 minutit.

Kunstigalerii – 1777. aastal Gloria bastionile proviandikaupluseks ehitatud

hoone. XIX sajandi teisel poolel ehitati ümber polgukasarmuteks. Teise

maailmasõja ajal sai tugevalt kannatada. Peale taastamistöid avati siin 1991.

aastal Narva muuseumi Kunstigalerii, mis on nii Narva linna kui kogu Ida-

Virumaa kunstielu oluline keskus.

XIX sajandil rajatud Pimeaed oli avalik linnaaed. Sai oma nime Pimevärava

järgi, mis kuulus linna kaitserajatiste süsteemi ja asus Victoria ja Pax bastionide

vahel. Aed asus algselt bastionidevahelisel nõlval, hiljem laiendati Victoria

bastioni territooriumile.

Mälestusmärk “Rootsi lõvi” on püstitatud 19. novembril 1700. aastal Narva all

toimunud Rootsi kuninga Karl XII ja Vene tsaari Peeter I vägede vahelises

11

lahingus langenute mälestuseks. “Rootsi lõvi” on koopia mälestusmärgist, mis

paigaldati 1936. aastal Narva läänepiirile ja purustati II maailmasõja ajal.

Taasavati 18. novembril 2000. aastal lahingu 300-nda aastapäeva auks ning on

tänapäeval Rootsi ja Eesti sõpruse ja koostöö sümboliks

Aleksandri kirik, ehitatud 1881-1884. a. Projekti autor – arhitekt O. Hippius.

Hoone on ehitatud klassitsismi elementidega historismi stiilis. Rajati aktsiaselts

«Kreenholmi Manufaktuuri Selts» rahaliste vahendite abil. I ja II maailmasõja

käigus kirik purustati. Hävis 34% hoone üldpindalast. Kirik tegutses kuni 1962.

aastani. Alates 1962. a. kuni 1970-ndate lõpuni asus peahoones

majapidamiskaupade ladu. 1990. aastal tagastati kirik luteri kogudusele.

Suurepärase akustikaga kirikut kasutatakse nii jumalateenistuste kui ka

kultuuriürituste läbiviimiseks.

Narva Ülestõusmise kirik, millele pidulik nurgakivi panek oli ajastatud kahe

imperaatori – Vene Aleksander III ja Saksa Wilhwlm II ametliku kohtumise

ajaks 5. augustil 1890. aastal. Esimese kivi pani vundamenti imperaator

Aleksander III isiklikult. Kirik ehitati täielikult Kreenholmi manufaktuuri

rahaliste vahenditega. Pühakoja pühitsemine toimus 17. novembril 1896. aastal.

Erilist vaimujõudu kiirgab meister Astafjevi poolt nikerdatud kullatud

ikonostaas. Ikoonid valmistati kiriku jaoks Moskva kunstniku Mihhail Dikarevi

töökojas ja need kujutavad endast suurepärast näidet vanavene ikoonimaalist.

Tänapäeval on Narva Ülestõusmise kirik linna õigeuskliku elu keskuseks.

Kreenholmi manufaktuur, esimese nurgakivi pani 30. aprillil 1857. aastal

avahoone vundamendi sisse saksa päritolu moskva ettevõtja Ludwig Knoop.

Ehitamiseks kulus ligi pool sajandit. Esialgu kasutati manufaktuuri

tööshoidmiseks Narva kose veeenergiat. Puuvillast toodeti niiti ja kangaid,

samuti vatti, millega varustati kogu Venemaad. Tänu manufaktuurile sai Narvast

XIX sajandil üks tähtsamaid tekstiilitööstuse linnu Euroopas. Tekstiiliturul on

manufaktuur tänaseni säilitanud tugeva positsiooni.

Vana haiglahoone, mis sai valmis 1913. aastal Romanovite dünastia

kolmesajandaks aastapäevaks. Arhitektuuris on ühendatud nii modernseid kui ka

vene arhitektuuri erinevate ajastute jooni. Algselt ehitati hoone Kreenholmi

manufaktuuri jaoks ja selles oli 200 voodikohta. Hoone sai II maailmasõja ajal

kannatada. Peale 1960-ndatel tehtud restaureerimistöid asub siin Narva

Linnahaigla.

Memoriaal Vabadussõjas langenutele, asub kalmistul, kuhu on maetud Narva all

1918-1920. aastatel Vabadussõjas langenud. Memoriaal avati 25. septembril

1921. aastal. Hävitati II maailmasõja ajal. Peale restaureerimist taasavati

pidulikult 15. juunil 1996. aastal.

Memoriaal Põhjasõjas langenutele, püstitatud Peeter I Preobraženski ja

Semjonovi kaardiväepolkude sõdurite mälestuseks, kes langesid 19. novembril

1700. aastal kuulsas Narva lahingus rootslastega võideldes. Lahingu võitis Rootsi

kuningas Karl XII. Memoriaal avati 19. novembril 1900. aastal. Purustati Teise

maailmasõja ajal. Taasavati 1. septembril 1956. aastal.

Tank T-34 – monument, mis avati 1970. aasta 9. mail Teises maailmasõjas

langenute mälestuseks. Tank T-34-85 on paigutatud kohta, kus 1944. aasta

veebruaris forsseerisid Punaarmee väeüksused kindral Fedjuninski juhtimisel

Narva jõe. Narva tank on ainuke omataoline tänaseni eksponeeritav

mälestusmemoriaal Eestis.

Turistide meeliskülastuskohaks on Narva Hermanni linnus ja selles asuv Narva

muuseumi ekspositsioon.

12

Linnas on olemas turistide teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Seitse erineva

mugavustasemega majutusettevõtet võivad üheaegselt vastu võtta üle 370-ne inimese

ning kümmekond restorani ja kohvikut suudavad toitlustada nii iseseisvalt reisijaid kui

ka kuni 50-liikmelisi turismigruppe.

Tabel 10. Narva majutusettevõtete statistika

2009 2010 2011

Ettevõtete arv 7 7 7

Tubade arv 194 195 194

Voodikohtade arv 371 374 378

Ööbimiste arv, sh: 26 623 27 396 44 697

- Eesti elanikud 11 761 9 139 15 353

- välismaalased 14 862 18 257 29 344

Ööpäeva keskmine maksumus, EUR

- ühene tuba 40 32 35

- kahene tuba 52 43 42

- sviit 147 97 62 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

Vaadates turistide reisieesmärke puudutavat statistikat (vt. tabel 11) võib väita, et Narva

puhkama tulnud inimeste arv suureneb. Seejuures kasvab ka külastuste absoluutarv, kuid

paistab silma selle poolest, et Narvas elas palju töölähetuses Eesti elanike ja

välismaalasi.

Tabel 11. Majutatud turistide arv reisieesmärgi järgi

2009* 2010 2011

Reisieesmärk arv % arv % arv %

Eesti elanikud 6 703 100 5 597 100 8 864 100

- puhkus 1 566 23 1 673 30 1 574 18

- töölähetus 4 515 67 3 846 69 7 290 82

- muu eesmärk 622 10 78 1

Välismaalased 8 016 100 9 614 100 15 012 100

- puhkus 3 371 42 4 696 48,8 7 959 53

- töölähetus 4 423 55 4 891 50,9 6 989 46,5

- muu eesmärk 222 3 27 0,3 64 0,5 * Viie Narva majutusettevõtete andmete alusel.


Tabelis 12 on esitatud andmed selle kohta, kust saabuvad Narva linna külalised.

Tabel 12. Majutatud turistide arv elukohariigi järgi

Riik 2009 2010 2011

Arv % Arv % Arv %

Eesti 7596 47,40 6396 38,36 8864 37,13

Soome 2780 17,35 2816 16,89 3193 13,37

Venemaa 1729 10,79 2666 15,99 5241 21,95

Läti 940 5,87 1385 8,31 1540 6,45

Rootsi 385 2,40 701 4,20 703 2,94

Leedu 626 3,91 434 2,60 954 4,00

Saksamaa 357 2,23 419 2,51 901 3,77

13

Norra 276 1,72 352 2,11 562 2,35

Poola 138 0,86 192 1,15 574 2,40

Ameerika Ühendriigid 48 0,30 174 1,04 71 0,30

Itaalia 155 0,97 161 0,97 163 0,68

Suurbritannia 116 0,72 82 0,49 93 0,39

Prantsusmaa 61 0,38 57 0,34 96 0,40

Hispaania 24 0,15 49 0,29 84 0,35

Taani 79 0,49 30 0,18 71 0,30

Muud riigid 714 4,46 760 4,56 766 3,21

Kokku 16024 100 16674 100 23876 100


2011. a. andmete põhjal olid suur osa (37%) Narva hotellides ööbijatest Eesti elanikud,

soomlasi oli 13%, venelasi – 22% ,lätlasi – 6% (vt. joonis 5). Narva populaarsus on

viimase kolme aasta jooksul Vene turistide seas kasvanud.

37,13%

13,37%

21,95%

6,45%

2,94%

4,00%

3,77%

2,35%

2,40%

0,30%

0,68%

0,39%

0,40%

0,35%

0,30%

3,21%

Eesti

Soome

Venemaa

Läti

Rootsi

Leedu

Saksamaa

Norra

Poola

Ameerika Ühendriigid

Itaalia

Suurbritannia

Prantsusmaa

Hispaania

Taani

Muud riigid

Joonis 5. Narva hotellides 2011. a. ööbinud inimeste jaotus nende elukohamaa järgi, %

Narvas tegutseb üle-eestilisse võrku kuuluv Külastuskeskus, mis oli ehitatud 2011.

aastal EASi meetmest "Turismiinfo jaotuskanalite toetamine" toetusel. Andmed selle

külastatavuse kohta on esitatud tabelis 13, andmed 2009 ja 2010 aasta eest on esitatud

Turismiinfokeskuse (mis oli aadressil A.Puškini 13) külastatavuse kohta.

Tabel 13. Narva Turismiinfokeskuse ja Külastuskeskuse külastatavus

2009 2010 2011

Külastajate arv 7 065 4 465 17 020

sh, Eesti elanikud 3 945 1 884 3 617

sh, välismaalased 3 120 2 581 13 403

Päringud 2 820 1 513 2 889

Kokku 9 885 5 978 19 909 Allikas: Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

Narvast 14 km kaugusel asub Soome lahe lõunakaldal Narva-Jõesuu linn. Avar, ligi 13

km pikkune liivarand ja männimets teevad sellest kohast kuurordi. Praegu areneb Narva-

14

Jõesuu turistide tõmbekeskuseks muutumise suunas, mis tähendab ka Narva jaoks

tulevikus suuremat turistide arvu.

2.7. Tööhõive

Tabelis 14 on esitatud andmed Narva elanike tööhõive andmed ettevõtete tegevusalade

järgi.

Tabel 14. Ettevõtete arv Narvas ja Narva elanike tööhõive tegevusalade järgi 2011 aastal

Tegevusala Ettevõtete

arv

Narva

maksumaksjatest

töötajate arv

Kalapüük ja vesiviljelus 1 54

Toiduainete tootmine 8 91

Tekstiilitootmine 17 246

Rõivatootmine 16 298

Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine 6 120 Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel;

õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine 7 21

Paberi ja pabertoodete tootmine 1 3

Trükindus ja salvestiste paljundus 5 28

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 1 3

Kummi- ja plasttoodete tootmine 2 23

Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 8 258

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed 33 783

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 1 1

Elektriseadmete tootmine 1 137

Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine 6 82

Mööblitootmine 13 244

Muu tootmine 5 223

Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 20 1711 Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga

varustamine 4 115

Veekogumine, -töötlus ja -varustus 3 112

Kanalisatsioon 1 9 Jäätmekogumine, -töötlus ja kõrvaldus; materjalide

taaskasutusele võtmine 6 92

Hoonete ehitus 41 322

Rajatiste ehitus 15 689

Eriehitustööd 101 988

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 45 187

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 84 403

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 179 746

Maismaaveondus ja torutransport 81 955

Veetransport 1 2

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad 22 258

Posti- ja kulleriteenistus 2 2

Majutus 6 62

Toidu ja joogi serveerimine 34 395

Kirjastamine 3 48

Telekommunikatsioon 5 47

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 13 28

Infoalane tegevus 3 4

Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid 2 3

Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad 5 38

15

Kinnisvaraalane tegevus 505 2434

Juriidilised toimingud ja arvepidamine 63 154

Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 10 23

Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 13 47

Teadus- ja arendustegevus 1 5

Reklaamindus ja turu-uuringud 5 20

Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 22

Veterinaaria 3 5

Rentimine ja kasutusrent 4 10

Tööhõive 6 290 Reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, reserveerimine ning

sellega seotud tegevus 9 28

Turvatöö ja juurdlus 8 68

Hoonete ja maastike hooldus 15 120

Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 5 25 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (see

tegevusala ei ole ettevõtjatele) 7 3021

Haridus 39 425

Tervishoid 37 1231

Hoolekandeasutuste tegevus 4 78

Sotsiaalhoolekanne majutuseta 11 306

Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus 4 26 Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude

kultuuriasutuste tegevus 1 106

Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused 21 78

Organisatsioonide tegevus (See tegevusala ei ole äriühingutele) 32 411

Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus 9 32

Muu teenindus 31 112

Muud tegevusalad 6 19

Kokku 1661 18927

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Nagu selgub Maksu- ja Tolliameti ülaltoodud andmetest, oli 2011 aastal linna

elanikkonnast kõige suurem osa hõivatud avalikus halduses ja riigikaitses (16%),

kinnisvaraalases tegevuses (13%), masinate ja seadmete remondis ja paigalduses (9%),

tervishoius (6,5%), eriehitustöödes (5%).

Eesti Töötukassa andmetel on 2009-2010 aastal Narvas ametlikult registreeritud töötute

arv oluliselt kasvanud ja kui võrrelda viimase 10 aasta andmeid, siis on praegu töötuse

tase üsna kõrge (vt. tabel 14 ja joonis 6).

Tabel 14. Registreeritud töötud kuu jooksul

jaanuar juuni detsember

2002 4 223 3 910 4 025

2003 4 055 4 041 3 940

2004 4 100 4 178 4 047

2005 3 693 3 647 2 880

2006 3 130 2 360 1 645

2007 1 450 1 272 1 311

2008 1 385 1 718 2 854

2009 3 322 5 232 7 119

2010 7 723 7 305 6 118

2011 6 112 5 612 5 147

16

Allikas: Eesti Töötukassa

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

jaanuar

juuni

detsember

Joonis 6. Registreeritud töötute arvu muutumise dünaamika

Joonisel kujutatud registreeritud töötute arvu muutumise dünaamika näitab väikseid

positiivseid muutusi tööturul aastal 2011.

Tabelis 15 esitatud andmetest on näha, et kogu 2011. a. jooksul on töötute arv

vähenenud ja moodustas aasta lõpus 11% tööealise elanikkonna arvust.

Tabel 15. Registreeritud töötute ja töötu abiraha saajate arv 2011. aastal

kuude lõikes

Registreeritud töötud kuu

lõpu seisuga

Töötutoetuse saajad

kuu kokku %

elanikkonnast (alates 16.

eluaastast kuni

pensionieani)

kokku %

elanikkonnast (alates 16.

eluaastast kuni

pensionieani

Jaanuar 5717 13,30 685 1,59

Veebruar 5675 13,20 694 1,61

Märts 5719 13,30 704 1,64

Aprill 5577 12,97 704 1,64

Mai 5345 12,43 689 1,60

Juuni 5114 11,89 672 1,56

Juuli 4949 11,51 602 1,40

August 4880 11,35 572 1,33

September 4731 11,00 591 1,37

Oktoober 4726 10,99 616 1,43

November 4830 11,23 678 1,58

Detsember 4844 11,27 701 1,63 Allikas: Eesti Töötukassa

Eesti Töötukassa kaudu suunati 2011. a. ümberõppele 1844 inimest, tööle rakendati

2556 inimest ning laekunud uute tööpakkumiste arv oli 367.

Eesti Töötukassa andmetel olid kõige nõutavamad spetsialistid: pakkijad, pesijad,

keevitajad, autojuhid, puusepad, õmblejad, müüjad.

17

Tabelist 16 on näha, et Narvas on keskmine brutopalk kuus Ida-Virumaa keskmisest

pisut madalam ja Eesti keskmisest tunduvalt madalam.

Tabel 16. Keskmine kuupalk, EUR

Aasta Narva Ida-Virumaa Eesti

2008 591 656 819

2009 562 634 781

2010 569 657 788

2011 611 674 831 Allikas: Statistikaamet

2.8. Sotsiaalhooldus ja tervishoid

Tabelis 17 on esitatud andmed taotluste arvu ning väljamakstud toimetulekutoetuste ja

täiendavate sotsiaaltoetuste summade kohta viimasel kolmel aastal.

Tabel 17. Toimetulekutoetuste ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmine

2009 2010 2011

Toimetulekutoetus 9 884,6

tuh. EEK

20 503,8

tuh. EEK

1 708,0

tuh. EUR

Toimetulekutoetuste

taotluste arv 6 004 11 541 12 069

Toetus ühe taotluse kohta 1 646

EEK

1 777

EEK

142

EUR

Sünnitoetus 1 923

tuh. EEK

783

tuh. EEK

50,5

tuh. EUR

Linnatoetus pensionäridele 1 2275,7

tuh. EEK

6113,2 tuh.

EEK

379,66

tuh. EUR

Kriisitoetus 357,0 tuh.

EEK

324,4 tuh.

EEK

18,86

tuh. EUR Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet

Tabelis 18 on ära toodud toimetulekutoetust saavate perekondade arv. Nende andmete

põhjal võib öelda, et viimastel aastatel on sotsiaal-majanduslik olukord Narvas

ebasoodne.

Tabel 18. Toimetulekutoetust saanud perekonnad

nende liikmete sotsiaalseisundite kaupa

Sotsiaalne seisund 2009 2010 2011

Töötu 1 597 1 721 1 896

Töötav 21 21 21

Pensionär 99 112 91

Üliõpilane 74 16 18

Õpilane 219 283 297

Koolieelik 188 146 154 Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet

Järgmine tabel annab ettekujutuse vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest.

Tabel 19. Vanemliku hooleta jäänud lapsed

2009 2010 2011

Esmakordselt arvele võetud 81 70 53

Viibisid laste hoolekandeasutustes 43 44 45

Eestkostele võetud 106 110 107

Hooldusele võetud 12 12

18

Laste arv, kelle vanematelt olid vanemaõigused ära

võetud

7 11 9

Laste arv, kelle suhtes Narva Linna Sotsiaalabiamet

olid lahendatud õiguslikud vaidlused

23 - 52

Allikas: Narva Linna Sotsiaalamet

Olukord pensioni kindlustatusega on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Sellisele

järeldusele võib jõuda tabelis 20 esitatud pensioniandmete põhjal.

Tabel 20. Erinevaid pensioniliike saavate inimeste arv (aasta alguses)

2010 2011 2012

Vanaduspensioni saajate arv 15 204 14 660 15 402

Rahvapensioni saajate arv 419 413 431

Toitjakaotuspensioni saajate arv 568 621 471

Väljateenitud aastate eest pensioni

saajate arv

261 220 335

Töövõimetuspensioni saajate arv 5 840 6 420 7 190

Teiste seaduste alusel - 83 -

Kokku 22 292 22 417 23 829

- sh naisi 14 543 14 391 15 335

- sh mehi 7 880 8026 8 600 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Narva tervishoiuasutuste arvu kohta andmed on esitatud tabelis 21.

Tabel 21. Raviasutuste arv Narvas (01.01.2012.a. seisuga)

Munitsipaal Era

Üldarstiabi, sealhulgas: 1 17

SA Narva haigla 1 0

Perearstikeskused 0 15

Füüsilisest isikust ettevõtja 0 2

Eriarstiabi 1 14

Hambaravi 0 13 Allikas: Narva linnaarsti teenistus

Vastavalt SA Narva haigla andmetele suurenes eelmisel aastal eelnevatega võrreldes

kiirabiväljakutsete arv ning vähenes voodipäevade arv ja arstide arv (vt. tabel 22).

Tabel 22. SA Narva haigla statistika

2009 2010 2011

Voodikohtade arv, keskmiselt 359 305 281

Ravitud haigete arv 14 973 13 612 13 851

Kiirabi väljakutseid, sh: 17 136 18 455 18 847

- abi saanud inimeste arv 15 991 17 185 17 127

Voodikoormus (päevades) 266,6 264,5 291,2

Haigeid voodi kohta 41,7 44,6 49,3

Keskmine ravi kestvus (päevades) 6,4 5,9 5,9

Voodipäevade arv 95 717 80 767 81 814

Töötajate arv kokku, sh: 711 717 712

-arstid 120 108 105

-meditsiiniõed 256 278 276

Traumapunkti külastusi 23 118 24 507 24 893 Allikas: Narva Linnaarstiteenistus

19

Ambulatoorsete külastuste arv SA Narva haigla eriarstide juurde võrreldes 2010. aastaga

vähenenud, kuid suurenes võrreldes 2009. aastaga (vt. tabel 23).

Tabel 23. SA Narva haigla eriarstide ambulatoorne ravi

2009 2010 2011

Ambulatoorsete külastuste

arv kokku 166 078 174 313 169 614

sh: lapsed 15 182 17 106 16 232

Seoses haigusega kokku 150 189 156 674 153 658

sh: lapsed 13 099 15 174 14 599

Kodukülastuste arv kokku 211 281 246 Allikas: Narva Linnaarstiteenistus

2.9. Haridus, kultuur, vabaaeg ja sport

Narvas töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledž, mis annab võimaluse kohapeal

kõrghariduse saamiseks. 2012. a. alguse andmetel õppis kolledži päevases õppevormis

465 inimest (vt. tabel 24). Andmetest selgub, et viimastel aastatel on nõrgenenud huvi

Avatud Ülikoolis õppimise vastu.

Tabel 24. Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Üliõpilaste arv

01.02.2011 01.02.2012

Statsionaarõpe 449 465

Avatud Ülikool 353 317

Kokku 802 782 Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Tartu Ülikooli Narva kolledži päevase õppevormi erialade loetellu kuuluvad

humanitaarerialad (vt. tabel 25).

Tabel 25. Tudengite arv Tartu Ülikooli Narva Kolledži päevases

õppevormis

Päevase õppevormi erialad Üliõpilaste arv

seisuga 01.02.2012

Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses

õppekeskkonnas 81

Humanitaarained mitmekeelses koolis 105

Klassiõpetaja mitmekeelses koolis (integr. Bak-

mag) 78

Kohaliku omavalitsuse korraldus 30

Noorsootöö 64

Magistriõppe:

Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis 101

Koolieelse lasteasutuse õpetaja 6 Allikas: Tartu Ülikooli Narva Kolledž

Narvas on Narva Kutseõppekeskus, mis annab võimaluse kutsehariduse saamiseks.

2011/2012 õppeaastal on õpilaste arv (1260 inim.) tunduvalt vähenenud eelmise aastaga

võrreldes (1413 inim.). Narva Kutseõppekeskuses antakse kutseharidust 16. erialal.

Majutamine ja toitlustamine, Mehaanika ja metallitöö, Audiovisuaalne ja muu media –

need on kõige suurema õpilaste arvuga erialad.

20

2012. a. alguse andmetel oli Narva 23. koolieelses lasteasutuses 3153 last, mis on

eelmise aastaga võrreldes pisut rohkem (3137 last).

Narva linnas on 12 erinevat üldharidusasutust, kus õppis 2011/2012 õppeaastal 6064

inimest (vt. tabel 26).

Tabel 26. Üldhariduskoolide ja õpilaste arv 2011/2012 õppeaastal

Koolide

arv

Õpilaste

arv

Põhikoolid 2 440

Keskkoolid ja gümnaasiumid 8 5277

Täiskasvanute kool 1 267

Erakoolid 1 80

Kokku 12 6064 Allikas: Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond

Linn annab mitmekesiseid võimalusi mitteformaalse hariduse saamiseks: 2011/2012

õppeaastal on 1204 noort tegelenud Narva Laste Loomemajas, 591 last on õppinud

kahes muusikakoolis, 321 last Koorikoolis, 205 last Kunstikoolis ning 213 last

Noormeremeeste klubis.

Narva linnas on üks linnaraamatukogu. Viimasel ajal on lugejate arv on piisavalt

stabiilne.

Tabel 27. Narva Keskraamatukogu statistika

2009 2010 2011

Lugejate arv 12 780 13 176 13 041

Laenutusi 540 140 590 743 541 296

Külastusi 188 627 207 479 191 046

Fondi suurus 438 818 437 523 439 392 Allikas: Narva Keskraamatukogu

Narva linna muuseum on üks olulisemaid Narva kultuuriobjekte. Põhiandmed külastuste

statistika osas on esitatud allpool toodud tabelis 28.

Tabel 28. Narva muuseumi külastuste statistika

2009 2010 2011

Näituste arv 52 48 49

Õppuste arv kooliõpilastele ja koolieelikutele

Osalejate arv

1111

20 024

1 014

10 288

1 106

17 494

Teadusraamatukogu ja arhiivi külastajate arv 500 589 569

Ekskursioonide arv 283 438 467

Üksikkülastajate arv 33 029 39 021 43 331 Allikas: Narva Muuseum

Narva linna üheks tähtsamaks kultuuriürituste läbiviimise kohaks on kultuurimaja

«Rugodiv», mille tööstatistika on esitatud tabelis 29.

Tabel 29. Kultuurimaja «Rugodiv» töö statistika

2009 2010 2011

Taidluskollektiivide arv 16 15 15

21

Kollektiivide tegevuses osalejate arv 544 575 588

Ürituste arv 1 029 1 177 1 179

Külastatavus 351 723 263 141 368 291 Allikas: Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond

Traditsioonilised Narvas korraldatavad kultuuriüritused:

Linna päevad;

F. Chopini loomingule pühendatud Läänemeremaade noorte pianistide

rahvusvaheline konkurss;

Vabariiklik kooliteatrite festival «Kuldkalake»;

Rahvusvaheline džässmuusikafestival «Jazzkaar»;

Jevgeni Mravinski nimeline rahvusvaheline muusikafestival;

Ajaloofestival «Narva lahing»;

Vana Narva päevad.

Narva linna sümfooniaorkester panustab linna kultuuriellu, parandab Narva imagot

Eestis ja välismaal.

Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna andmetel on Narvas 16 rahvuskultuuriseltsi, mis

sisustavad oma mitmekesiste üritustega linnakodanike vaba aega:

Narva Eesti Selts

Narva Juudi Kogukond

Narva Linna Slaavi Kultuuriselts Svätogor

Narva Valgevene Selts Sjabrõ

Narva Tatari Kultuuriselts

Narva Linna Ukraina Kaaslaskond

Narva Ingerisoomlaste Selts

Narva Linna Sakslaste selts Harmonie

Narva Poola Selts

Vene Kogukond Rusitš

Narvamaa

Poola klubi Polonez

Narva Linna Uzbeki kultuuriselts Sogdiana

Narva Tšuvaši Selts Narspi

Rahvuskultuuride keskus

Vene Kultuuriselts „Nadežda”

Linna noorsootööd koordineerib Narva Noortekeskus. Noortekeskuses tegutsevad:

noorsootöötalitus, noorte algatus- ja õppekeskus, infopunkt, Põhjamaade Ministrite

Nõukogu infopunkt, kohvik-klubi «EXIT».

Linnas töötab noorteparlament, skaudiklubi «Tšaika», avatud noortekeskused RLK ja

«Heategevuskeskus», klubi «Narva Noored Noortele» ning teised noorteühendused ja

mittetulundusühingud.

Narva on üks Eesti linnu, kus spordi rahastamine kohaliku omavalitsuse vahenditest on

üsna suur. Narvas on võimalusi sportimiseks kahes spordikoolis ja spordiklubides, mida

on üle 80. Spordikoolides käib sportimas üle 1200 lapse. Tegutseb 18 osakonda:

Spordikoolis Energia – sõudmine, aerutamine, ujumine, jalgrattasport, motosport, poks,

judo, laskesuusatamine, korvpall, võrkpall;

Spordikoolis Paemurru – korvpall, iluvõimlemine, kaskmine, lauatennis¸ poks¸ jäähoki,

iluuisutamine, kergejõustik.

22

Spordikoolid ja –klubid on korraldanud ja läbi viinud vaate- ja massilisi spordiüritusi,

mida aasta jooksul külastab üle 60 tuhande inimest.

Igal aastal osalevad Narva sportlased üle 20 spordiala üleriiklikel ja rahvusvahelistel

võistlustel. Euroopa ja Maailma meistrivõistlustel osalevad selliste spordialade esindajad

nagu akadeemiline ja süstisõudmine, laskesport, võimlemine, poks, laskesuusatamine,

lauatennis.

Harrastus- ja kutseliste sportlaste teenuseks on kaks staadioni, mootorrattasporditrass,

sõudebaas, ujula, lasketiir, lauatennise saal, jäähall, tehiskattega jalgpalliväljak ning

Narva Spordikeskus.

2.10. Koostöö ja partnerid

Narval on kaks sõpruslinna, nendeks on – Karlskoga (Rootsi) ja Tinglev (Taani). Allpool

on esitatud partnerite nimekiri, kellega Narva on linn sõlminud koostöö- ja

arengulepingud:

Pärnu (Eesti),

Ivangorod (Venemaa),

Petrosavodsk (Venemaa),

Pihkva oblast (Venemaa),

Sankt-Peterburgi Kirovi rajoon (Venemaa),

Moskva linna edelaringkond (Venemaa),

Forssa (Soome),

Lahti (Soome),

Donetsk (Ukraina),

Elblag (Poola),

Gorna Oryahovitsa (Bulgaaria).

Ühisprojektide elluviimisel on kõige tihedam koostöö Ivangorodi linnaga.

Perspektiivseteks koostöösuundadeks on turismi ja ettevõtluse arendamine.

Samuti on viimastel aastatel hästi laabunud ja muutunud perspektiivseks koostöö Sankt-

Peterburgi Kirovi rajooni, Moskva linna edelaringkonnaga.

2.11. 2007. aasta hetkeolukorra näitajad

Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud

peatükkis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Käesolevaga fikseeritakse hetkeolukord

Narva visiooni 2024. aastaks kolmes aspektis.

Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused elamiseks” aspekti mõõdikute

alusel 2007. aasta seisuga (paremad kohad on rohelisega värvitud)

Mõõdik Narva Kohtla-

Järve

Sillamäe Jõhvi Kiviõli

naiste keskmine oodatav eluiga 2 3 1 1 4

meeste keskmine oodatav eluiga 2 5 3 1 4

elussündinute arv 1000 fertiilses eas

naise kohta 2 4 5 3 1

elanike arvu aastase muutuse

koefitsient 1 4 2 3 5

abiellujate ja lahutajate vahe 1000 15-

64 aastase elaniku kohta 3 2 1 5 4

arvele võetud vanemliku hoolitsuseta

lapsed ja noored 1000 0-18 aastase

elaniku kohta1

4 3 1 2 5

eluruumide pind elaniku kohta 4 3 5 2 1

aasta jooksul kasutusloa saanud uute

eluruumide pindala 1000 elaniku 3 2 3 1 3

1 mõõdikul on negatiivne kaal

23

kohta

kohalike avalike teenuste ja toetuste

rahaline maht elaniku kohta 5 2 4 1 3

haiguspäevade arv 15-64 aastase

elaniku kohta2 1 1 1 1 1

kuritegude arv 10000 elaniku kohta 3 3 5 1 2 4

Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused töötamiseks” aspekti mõõdikute

alusel 2007. aasta seisuga


Järve


üksikisiku tulumaksu laekumine

elaniku kohta 5 4 3 1 2

toimetulekutoetused elaniku kohta4 5 1 3 4 2

aasta keskmine registreeritud töötute

arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta5 2 1 4 3 5

uute tööpakkumiste suhe

registreeritud töötute kohta 4 5 3 1 2

üksuste arv 100 elaniku kohta 2 3 4 1 5

Ida-Virumaa suurte linnade reitingu tabel „tingimused õppimiseks” aspekti mõõdikute

alusel 2007. aasta seisuga


Järve


laste arv lasteasutustes 2-6 aastaste

laste kohta 1 3 2 4 5

klassikomplektide arv

üldhariduskoolides 100 7-18 aastase

elaniku kohta

5 2 4 3 1

õppekavade arv kutsehariduses 1 2 3 2 4

kutsehariduse õpingud katkestanud

õpilaste suhe kõigisse õpilastesse6 1 2 3 2 4

erialade arv kõrghariduses 2 1 3 4 4

üldhariduskoolide, kutsekoolide ja

kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-

22 aastaste elanike kohta

3 2 1 2 4

gümnaasiumi riigieksamite keskmine

tulemus 3 2 4 1 5

täiskasvanute koolitusasutuste arv 2 3 4 1 5


Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud Narva

linna arengukava peatükis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Mõõdikute võrdlevad

väärtused ja indeksite väärtuste arvutamine on toodud lisas.

Esitatud tabelid iseloomustavad hetkeolukorda Narva visiooni 2024. aastaks kolmes

aspektis.


alusel 2011. aasta seisuga (parimad kohad on rohelisega värvitud).


Järve




2 andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse

võrdsed mõõdikute väärtused; mõõdikul on negatiivne kaal 3 mõõdikul on negatiivne kaal




24





abiellujate ja lahutajate vahe 1000

15-64 aastase elaniku kohta 1 2 4 3 5



elaniku kohta7

4 5 2 3 1

eluruumide pind elaniku kohta 4 3 5 2 1


eluruumide pindala 1000 elaniku

kohta

2 3 3 1 3



töövõimetuslehtede arv 15-64 aastase


kuritegude arv 10000 elaniku kohta9 3 4 5 1 2


alusel 2011. aasta seisuga.


Järve






arv 1000 15-64 aastase elaniku

kohta11

1 3 4 5 2







Järve






elaniku kohta

4 3 3 2 1



õpilaste suhe kõigisse õpilastesse12 3 4 2 1 4





3 2 1 2 4


tulemus 4 3 2 1 5

täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 3 4 2 5







25


Allpool esitatud reitingu tabelid on koostatud metoodika alusel, mis on kirjeldatud Narva

linna arengukava peatükis „Tulemuste saavutamise hindamine”. Mõõdikute võrdlevad

väärtused ja indeksite väärtuste arvutamine on toodud lisas.

Esitatud tabelid iseloomustavad hetkeolukorda Narva visiooni 2024. aastaks kolmes

aspektis.


alusel 2014. aasta seisuga (parimad kohad on rohelisega värvitud).


Järve








abiellujate ja lahutajate vahe 1000

15-64 aastase elaniku kohta 2 1 5 3 4



elaniku kohta13

4 3 5 1 3

eluruumide pind elaniku kohta14 - - - - -



kohta

2 2 2 1 2





kuritegude arv 10000 elaniku kohta16 2 3 4 1 5




Järve






arv 1000 15-64 aastase elaniku

kohta18

1 3 4 5 2




13

mõõdikul on negatiivne kaal 14

Statistikaamet peatas elamufondi andmete avaldamist ja tegeleb uue metoodika väljatöötamisega ning

on plaanitud andmeid avaldada 2017. aastal. 15




mõõdikul on negatiivne kaal

26




Järve






elaniku kohta

5 4 3 1 2



õpilaste suhe kõigisse õpilastesse19 4 5 3





3 2 1 2 4


tulemus 2 1 4 5 3

täiskasvanute koolitusasutuste arv20 - - - - -

2.14. 2017. aastaks planeeritud hetkeolukorra näitajad

Allpool esitatud tabelites on toodud Narva kohad reitingus 2007, 2011 ja 2014 aastal

Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi, Kiviõli linnade vahel ning reitingu planeeritud kohad,

mida Narva püüab saada 2017. aastaks. Planeeritud reitingu positsioonide saavutamine

tõendab linna arendamise positiivseid trende. Mõnede mõõdikute halvemaks muutmise

juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja vajadusel ressursid

ümberjaotada.

Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused elamiseks”

aspekti mõõdikute alusel 2017. aastaks

Mõõdik Narva koht

reitingus 2007

aastal

Narva koht

reitingus 2011

aastal

Narva koht

reitingus 2014

aastal

planeeritud

Narva koht

reitingus 2017

aastaks

naiste keskmine oodatav eluiga 2 3 2 1

meeste keskmine oodatav eluiga 2 3 4 3


naise kohta 2 3 2 1


koefitsient 1 2 2 1


64 aastase elaniku kohta 3 1 2 1



elaniku kohta21

4 4 4 5

eluruumide pind elaniku kohta 4 4 - 3



kohta

3 2 2 1


rahaline maht elaniku kohta 5 5 5 4


elaniku kohta22 1 5 4 5

19


Vastavalt jõustunud Täiskasvanute koolituse seadusele nüüd enamike koolituste puhul ei ole vaja

taotleda koolitusluba, selle asemel on soovijatel võimalik esitada majandustegevusteade. 21


27

kuritegude arv 10000 elaniku kohta 23 3 3 2 3

Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused töötamiseks”


Mõõdik Narva koht

reitingus 2007

aastal

Narva koht

reitingus 2011

aastal

Narva koht

reitingus 2014

aastal

planeeritud

Narva koht

reitingus 2017

aastaks


elaniku kohta 5 5 5 4

toimetulekutoetused elaniku kohta24 5 4 4 5


arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta25 2 1 1 2

uute tööpakkumiste suhe registreeritud

töötute kohta 4 4 4 3

üksuste arv 100 elaniku kohta 2 2 2 1

Planeeritud Narva kohad Ida-Virumaa suurte linnade reitingus „tingimused õppimiseks”


Mõõdik Narva koht

reitingus 2007

aastal

Narva koht

reitingus 2011

aastal

Narva koht

reitingus 2014

aastal

planeeritud

Narva koht

reitingus 2017

aastaks


laste kohta 1 2 2 1



elaniku kohta

5 5 5 4

õppekavade arv kutsehariduses 1 2 2 1


õpilaste suhe kõigisse õpilastesse26 1 3 4 5

erialade arv kõrghariduses 2 2 1 1


kõrgkoolide päevaste õpilaste arv 7-22

aastaste elanike kohta

3 3 4 3


tulemus 3 4 2 1

täiskasvanute koolitusasutuste arv 2 1 - 1

2.15. Narva hetkeolukorra SWOT-analüüs

Tugevused Nõrkused

soodne geopoliitiline asend EL-i ja

Venemaa vahelisel piiril;

kuurortlinna Narva-Jõesuu

lähinaabrus;

veekogude olemasolu – meri, jõgi ja

veehoidla;

Sillamäe sadama lähedus;

rikkalik ajaloo- ja kultuuripärand;

kultuuri- ja sporditraditsioonide

olemasolu ning narvalaste saavutused

riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel;

tihedad kultuurisidemed Venemaaga

ja vene keele tundmine;

enamuste ehitiste ja rajatiste suur

kulumisaste (sh ajaloo- ja

kultuuriobjektid);

infrastruktuuriobjektidesse suunatud

investeeringute madal tase;

erivajadustega inimestele kohandatud

infrastruktuuri puudulikkus;

elanikkonna arvu vähenemine;

noorte väljaränne;

elanikkonna vananemine on riigi

keskmisest kõrgem;

nõrk linna kuvand Eestis;

linna nõrk integreeritus Eesti

22






28

multikultuurne ühiskond;

munitsipaallasteaedades on tagatud

kohti kõigile lastele;

tugev munitsipaalhuvihariduse

süsteem;

üld-, kutse- ja kõrghariduse

võimalused;

väljakujunenud tervishoiusüsteem;

mitmekülgne

sotsiaalhoolekandesüsteem;

tootmistehnilise infrastruktuuri

olemasolu (sh tööstusalade

arendamine);

peamiste ressursside – vee ja

soojusenergia – suhteliselt madal

hind;

ettevõtluse toetamise süsteemi

olemasolu;

arengupotentsiaali olemasolu

(kõikides valdkondades);

suured investeeringuprojektid on

alanud;

koostöö Venemaa ja Euroopa Liidu

riikidega: ühisprojektid, kontaktid;

kolmanda sektori koostöö- ja

toetusmehhanismide olemasolu

Narvas (Narva linna

Mittetulundusühingute Ümarlaud ja

linna toetusfondid).

ühiskonda;

riigikeele ja võõrkeelte puudulik

valdamine;

elanikkonna madal

ettevõtlusaktiivsus;

nõutava kvalifitseeritud tööjõu

nappus;

töötuse tase on riigi keskmisest

kõrgem;

palga tase on riigi keskmisest

madalam.

Võimalused Ohud

transpordilogistika ja transiitveoste

teenindamisega tegelevate ettevõtete

arendamine;

viisavaba piiriületus;

uute turismimarsruutide arendamine;

riikliku poliitika paranemine tööjõu

ettevalmistamisel ja kvalifitseeritud

tööjõu sissetoomisel;

sotsiaalselt orienteeritud ettevõtete

tekkimine;

sündivuse suurendamiseks rakendatud

positiivsed muudatused

sotsiaalpoliitikas;

elanikkonna haridustaseme tõus tänu

uute kõrgkoolide tekkimisele;

välisinvesteeringute ja -vahendite

juurdevool (sh erinevate fondide

projektide kaudu).

riikidevaheliste suhete halvenemine

Venemaaga;

tehnogeensed avariiohud;

laevasõidu piiratud võimalused jõe

ülem- ja alamjooksul;

sotsiaalsete haiguste leviku tõus;

noorte lahkumine riigist;

kvalifitseeritud tööjõu lahkumine

riigist;

linna kohustuslike ülesannete hulk

suureneb riigipoolse toetuse

vähenemisel;

linna projektitaotlused ei saa toetust

otsustajate poolt.

29

Tugevused-võimalused-strateegiad

tingimustele vastavad sõiduteed ja liikluse korraldamine; ekspordiga tegelevate

ettevõtete kaasamine; kvalifitseeritud personali kaasamine Venemaalt;

„Euroregiooni“ loomine;

Narva – Narva-Jõesuu (vee-, jalgratta-) marsruudi ja navigatsiooni arendamine;

ühtne turismistrateegia arendamine;

transpordi- ja logistikaettevõtete arendamine; turistide arvu suurendamine; veetee

(Narva – Sillamäe) arendamine;

ajaloolise kultuuripärandi turundus; turistide arvu suurendamine; (turistidele

suunatud) regulaarsed meelelahutusüritused; ajaloolise kultuuripärandi potentsiaali

kasutamine majandusarenguks;

spordiobjektide arendamine;

koostööprojektid Venemaaga; turistide arvu suurendamine;

huviklubide (MTÜd) arendamine, töökohtade loomine hobi kaudu professionaalseks

tegevuseks;

linna struktuuriüksuste koostöö õppeasutustega ning Haridus- ja

Teadusministeeriumiga;

tervishoiusüsteemi säilitamine ja arendamine;

sotsiaalkindlustussüsteemi säilitamine ja arendamine;

tööstusalade arendamine, suurettevõtjate kaasamine; tööjõu ettevalmistamine;

spetsialistide kaasamine väljastpoolt;

alustavate ettevõtjate toetusmeetmete säilitamine ja arendamine;

asjakohane strateegiline planeerimine ja ressursside juhtimine;

alustatud projektide stabiilne ellu viimine ja uute projektitaotluste ettevalmistamine;

toetusfondide kasutamine rahvusvahelistele projektide toetamiseks;

sünergiline koostöö kolmanda sektoriga.

Tugevused-ohud-strateegiad

koostöösidemete arendamine Venemaa omavalitsustega (kohaliku omavalitsuse

tasandil);

ohtlike valdkondade/tegevusalade põhjalikum planeerimine ja järelevalve;

naaberomavalitsuste abistamine lobitöös või koostööprojektides, mis on suunatud jõe

navigatsiooni arengule;

tervisespordi infrastruktuuri ja ürituste arendamine;

noorte initsiatiivi toetamine; elukeskkonna arendamine, noorspetsialistide toetamine;

pikaajaline eelarve planeerimine ja eelarve säästlik kasutamine;

projektide lobitöö; positiivse infovälja loomine.

Nõrkused-võimalused-strateegiad

uute rajatiste ja infrastruktuuri objektide remont või ehitus välisfinantseerimise

kaasamisega; infrastruktuuri objektide õigeaegne tehnohooldus;

projekteerimisel ja ehitamisel arvestada maksimaalselt puuetega inimeste

vajadustega;

noorte perede toetamine; peredega spetsialistide kaasamine;

positiivse infovälja loomine;

suhete arendamine Eesti kohalike omavalitsustega;

keeleõppe ergutamine ja õppimise toetamine;

ettevõtlusalane õpe ja informeerimine (eelkõige koolides); noorte initsiatiivi

toetamine ettevõtlikkuse arendamise valdkonnas;

tööjõu ettevalmistamine; spetsialistide kaasamine väljastpoolt; suurettevõtete

kaasamine; tööstusalade arendamine; ekspordiga tegelevate ettevõtete kaasamine;

infrastruktuuri parandamise projektide elluviimine (sh kultuurilis- ajaloolise pärandi

kaasamine).

30

Nõrkused-ohud-strateegiad

tihedate koostöösidemete loomine ja säilitamine kohalike omavalitsuste tasandil;

ohtlike valdkondade/tegevusalade põhjalikum planeerimine ja järelevalve;

pikaajaline eelarve planeerimine ja eelarve säästlik kasutamine;

elukeskkonna arendamine;

tööstusalade arendamine; suurettevõtete kaasamine; tööjõu ettevalmistamine;

spetsialistide kaasamine väljastpoolt;

projektide lobitöö; positiivse infovälja loomine.

31

3. NARVA LINNA ARENGUVISIOON 2024. AASTAKS

3.1. Missioon

Narva linna omavalitsuse missioon seisneb linna territooriumil linna elanikele ja selle

külalistele ning turistidele võimalikult soodsate elamis- ja puhkamistingimuste

tagamises.

3.2. Narva linna tunnuslause ja logo

Tunnuslause on omalaadne kaubamärk, mis teenib linna eripära ja äratundmist ning

kasutatakse tegevuses kohaliku omavalitsuse ja kohalike ettevõtjate poolt linna, kohalike

kaupade ja teenuste populariseerimiseks.

2001. aastal korraldas Narva Linnavalitsus linna tunnuslause ja logo konkursi, mille

tulemusel valiti välja ja kinnitati linna tunnuslause «Hea energia linn» ja logo:

3.3. Visioon

2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks kõige

paremad tingimused Narva linnas, sest:

Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele soodsa,

turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse

arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks.

Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt arenev,

multikultuurne, mugav ja turvaline linn.

Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab linnaelanike

vajadusi maksimaalselt katta.

Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete

lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja

kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile.

Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa

keskmisest kõrgem.

Narva – rahvusvahelise kõlapinnaga eri kultuuride kohtumispaik, mille

arengumootoriks on rikkalik ja mitmekülgne kultuurielu, ettevõtlikud

inimesed ning loovust toetav ja väärtustav keskkond.

Käesolev visioon on soovitav olukord, mida püüab kohalik omavalitsus käesoleva

arengukava abil saavutada.

3.4. Strateegilised eesmärgid

Strateegiliste eesmärkide saavutamine võimaldab kohalikul omavalitsusel täita oma

missiooni ja realiseerida linna arenguvisiooni. Strateegilised eesmärgid määratakse iga

vastava arenguvisiooni osa jaoks eraldi, kuid nad käsitlevad probleemide lahendamisi

integreeritult (majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid jt probleeme integreeritud

32

käsitlus). Iga strateegilise eesmärgi saavutamiseks määratakse tegevussuunad27

,

omakorda iga tegevussuuna raames pannakse vastavad ülesanded.

Visiooni osa: kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele

soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob võimalused ettevõtluse

arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks

Strateegiline eesmärk 1.1: transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele

Tegevussuund 1.1.1: luua kaasaegne ja mugav liiklusinfrastruktuur

Ülesanded:

1.1.1.1. teede ehitamine ja rekonstrueerimine

1.1.1.2. jalgrattateede ehitamine

1.1.1.3. kõnniteede ehitamine ja rekonstrueerimine

1.1.1.4. sõidu- ja kõnniteedega kruntide munitsipaliseerimine

1.1.1.5. tarbijate vajadustele vastavate ühistranspordi bussipeatuste

ehitamine ja paigaldamine

1.1.1.6. ühistranspordi kvaliteedi parandamine

1.1.1.7. jõesadama rekonstrueerimine ja veeliikluse arendamine

1.1.1.8. parkimise korraldamine

1.1.1.9. infrastruktuuri kohaldamine puuetega inimestele

Strateegiline eesmärk 1.2: elukeskkonna infrastruktuur on parandatud

Tegevussuund 1.2.1: muuta linna territoorium heakorrastatuks ja meeldivaks

Ülesanded:

1.2.1.1. parkide rajamine ja rekonstrueerimine

1.2.1.2. puhketsoonide ja tänavate korrastamine

1.2.1.3. haljasalade ja lillepeenarde rajamine ning heakorrastamine

1.2.1.4. purskkaevude ehitamine

1.2.1.5. viitade ja infotahvlite paigaldamine

1.2.1.6. arhitektuursete väikevormide arendamine ja

mälestussammaste püstitamine

1.2.1.7. nõuetekohane infrastruktuuri objektide hooldus ja

remonditeenus

Tegevussuund 1.2.2: soodustada linna infrastruktuuri abil tervislike eluviiside

harrastamist ja kvaliteetset vaba aja veetmist

Ülesanded:

1.2.2.1. spordikomplekside ja –rajatiste ehitamine ja

rekonstrueerimine

1.2.2.2. kultuuriasutuste remont ja ehitamine

1.2.2.3. kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks infrastruktuuri

parendamine

Strateegiline eesmärk 1.3: linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused

Tegevussuund 1.3.1: viia tehniline infrastruktuur vastavusse tänapäeva nõuetega

Ülesanded:

1.3.1.1. linnavalgustuse süsteemi arendamine

1.3.1.2. veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine

1.3.1.3. traadita internetiühenduse (Wi-Fi) arendamine.

27

Mõiste „tegevussuund” siin on võrdne „otsese eesmärgi” mõistega, mis kasutatakse projektitöös.

33

Tegevussuund 1.3.2: arendada välja ühiskonna- ja elamufondi

munitsipaalinfrastruktuur

Ülesanded:

1.3.2.1. elamufondi arendamine

1.3.2.2. avalikke teenuseid osutavate asutuste infrastruktuuri

arendamine

Tegevussuund 1.3.3: parandada keskkonna olukorda

Ülesanded:

1.3.3.1. keskkonnasõbraliku eluruumi loomine

1.3.3.2. keskkonna- ja terviseriskide vähendamine

1.3.3.3. säästva arengu toetamine

Strateegiline eesmärk 1.4: turismi arenguks on loodud tingimused

Tegevussuund 1.4.1: luua linna külaliste jaoks meeldiv turismiinfrastruktuur

Ülesanded:

1.4.1.1. ajalooliste objektide väljaarendamine turismitoodeteks

1.4.1.2. vanalinna arendamine

1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja

turismiobjektidele juurdepääsu tagamine

1.4.1.4. turismiobjektide funktsioneerimise tagamine

1.4.1.5. Kreenholmi endise tööstusala arendamine

Strateegiline eesmärk 1.5: linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa

ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele

Tegevussuund 1.5.1: luua linnas kaasaegne tootmistehnoloogiline infrastruktuur

Ülesanded:

1.5.1.1. tööstusalade ja tööstusparkide arendamine

1.5.1.2. inkubatsiooni- ja innovatsioonikeskuste loomine ja

arendamine

Visiooni osa: Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt

arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn

Strateegiline eesmärk 2.1: linna kuvand on arendatud

Tegevussuund 2.1.1: tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uued meetmed linna

maine kujundamiseks ja informatsiooni paremaks levitamiseks

Ülesanded:

2.1.1.1. linna positiivse maine turustamine

2.1.1.2. uute reklaamtoodete valmistamine

2.1.1.3. osalemine rahvusvahelistel infomessidel

2.1.1.4. regulaarsete spordi-, kultuuri- ja meelelahutusürituste

läbiviimine ja nende tutvustamine

Tegevussuund 2.1.2: luua Läänemere riikide regioonis arenenud ja efektiivne

rahvusvaheliste sidemete ja koostöö võrk

Ülesanded:

2.1.2.1. osalemine naaberriikide üritustel

34

2.1.2.2. osalemine rahvusvahelistes liitudes, assotsiatsioonides,

komisjonides

2.1.2.3. suhete arendamine sõpruslinnadega

2.1.2.4. osalemine rahvusvahelistes ühisprojektides

2.1.2.5. piiriülese koostöö arendamine

2.1.2.6. Narva-Jõuesuuga ühine turismi arengustrateegia

väljatöötamine

2.1.2.7. Euroregiooni loomine Eesti-Vene piiril

Tegevussuund 2.1.3: tõhustada avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd

Ülesanded:

2.1.3.1. kolmanda sektori ürituste ja projektide toetamine

2.1.3.2. riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasamine linna

arenguküsimustesse

Visiooni osa: mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab

linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta

Strateegiline eesmärk 3.1: linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne

sotsiaalkaitse süsteem

Tegevussuund 3.1.1: laiendada puudust kannatavatele isikutele osutatavate

tugiteenuste spektrit

Ülesanded:

3.1.1.1. uute sotsiaalasutuste rajamine

3.1.1.2. koduteeninduse süsteemi arendamine

3.1.1.3. tugiteenuste arendamine

3.1.1.4. tugiteenuste osutamine psüühiliste erivajadusega inimestele

3.1.1.5. lastega perekondade toetamine

Tegevussuund 3.1.2: tagada sotsiaalselt kaitsmata isikute rehabiliteerimine ja

sotsialiseerimine

Ülesanded:

3.1.2.1. kodututele ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikutele

osutatavate teenuste arendamine

3.1.2.2. puuetega inimestele osutatavate teenuste arendamine

3.1.2.3. eakatele inimestele osutatavate teenuste arendamine

3.1.2.4. tööturule töötute integreerimine

Tegevussuund 3.1.3: viia sotsiaalasutuste materiaal-tehniline baas vastavusse

tänapäeva nõuetega

Ülesanded:

3.1.3.1. sotsiaalasutuste tehnilise seisundi parandamine

Tegevussuund 3.1.4: arendada välja preventiivsed suunad

Ülesanded:

3.1.4.1. psühholoogilise abi süsteemi organiseerimine ja arendamine

3.1.4.2. tervisliku eluviisi propageerimine

Tegevussuund 3.1.5: arendada välja tervishoiusüsteem

Ülesanded:

35

3.1.5.1. meditsiiniasutuste vahelise koostöö korraldamine

kvaliteetsete ja mitmekülgsete meditsiiniteenuste osutamise

tagamiseks

3.1.5.2. meditsiiniasutuste infrastruktuuri arendamine

Visiooni osa: linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete

lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise kõrgele tasemele ja

kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile

Strateegiline eesmärk 4.1: linnas on loodud konkurentsivõimeline

üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem

Tegevussuund 4.1.1: soodustada pedagoogide ja haridusala töötajate

kvalifikatsiooni tõstmise abil õpetamise kõrge tase

Ülesanded:

4.1.1.1. olemasoleva kaadri koolitamine

4.1.1.2. uue kvalifitseeritud kaadri kaasamine

Tegevussuund 4.1.2: viia vastavusse munitsipaalõppeasutuste materiaal-tehniline

baas tänapäeva nõuetega

Ülesanded:

4.1.2.1. koolide, lasteaedade ja huvikoolide remont

4.1.2.2. varustamine kaasaegse tehnika ja vajaliku inventariga

Tegevussuund 4.1.3: soodustada aktiivne noorte osalust linna ühiskondlikus elus

Ülesanded:

4.1.3.1. noortekeskuste arendamine

4.1.3.2. noorte initsiatiivi toetamine

4.1.3.3.noorte kaasamine noortevaldkonda võimaluste

kättesaadavuse ja mitmekesisuse abil

Tegevussuund 4.1.4: toetada erivajadusega õppijate arengut

Ülesanded:

4.1.4.1. õppeprotsessi arendamine

4.1.4.2. linna eripära arvestamine õppeprotsessis

Tegevussuund 4.1.5: mitmeharulise huvikooli loomine gümnaasiumiastme õpilaste

jaoks

Ülesanded:

4.1.5.1. võimaluse loomine Narva gümnaasiumiõpilastele

kooliõppeainete (füüsika, keemia, matemaatika jms)

sügavõppeks ning riigikeele ja võõrkeelte lisaõppeks

4.1.5.2. lektorite ja teadus- ja haridusasutuste õppejõudude kaasamine

õppetundide läbiviimisse Eestist ja välismaalt

Visiooni osa: Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa

keskmisest kõrgem

Strateegiline eesmärk 5.1: linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik

vajalikud tingimused

Tegevussuund 5.1.1: luua tingimused uute töökohtade tekkimiseks

Ülesanded:

36

5.1.1.1. soodustingimuste loomine tootmisettevõtetele ja

teenindussfäärile

5.1.1.2. linna haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete

konkurentsivõime suurendamine

5.1.1.3. investorite kaasamine

5.1.1.4. logistika- ja transpordiettevõtete kaasamine

5.1.1.5. alustavate ettevõtjate toetamine

5.1.1.6. hobi elukutseks muutmise toetamine

5.1.1.7. ettevõtluse oskusi edendamine ja koolitamine

5.1.1.8. linna ettevõtete ekspordipotentsiaali arendamine

5.1.1.9. noorte spetsialistide ja ettevõtjate toetamine stipendiumide ja

koolitusabi kaudu

Visiooni osa28

: Narva – rahvusvahelise kõlapinnaga eri kultuuride kohtumispaik,

mille arengumootoriks on rikkalik ja mitmekülgne kultuurielu, ettevõtlikud

inimesed ning loovust toetav ja väärtustav keskkond

Strateegiline eesmärk 6.1: linnas on kultuuri ja loovust väärtustav keskkond

Tegevussuund 6.1.1: arendada kultuuritegemise ja kultuuris osalemise võimalusi

Ülesanded:

6.1.1.1. linna kultuuriasutuste tegevuste toetamine

6.1.1.2. omaalgatusel ja mittetulundusühingute tööl põhineva

kultuuritegevuse toetamine

6.1.1.3. suurürituste läbiviimise toetamine

6.1.1.4. rahvusvaheliste koostööprojektide toetamine ja käivitamine

6.1.1.5. kultuuri ja loovuse tihedam sidumine teiste valdkondadega, sh

hariduse, noorsootöö, ettevõtluse, turismi, keskkonna ja

sotsiaalvaldkonnaga ja linnaruumi planeerimisega

6.1.1.6. tingimuste loomine loomeettevõtluse arenguks

6.1.1.7. koostöö tugevdamine loomemajanduse ja traditsioonilise

ettevõtluse vahel

28

Selle osa tegevused kajastatakse Euroopa Kultuuripealinnaks 2024 kandideerimise dokumentides.

37

4. TULEMUSTE SAAVUTAMISE HINDAMINE

4.1. Hindamise metoodika

Visiooni üldosa koosneb kolmest väitest («2024. aastal on Ida-Virumaal loodud

elamiseks, töötamiseks ja õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas»), mis on

kõik seotud Ida-Viru maakonna võrdlemisega. Võrdlemiseks on vaja töödelda kõik kolm

väidet, siduda need näitajate kogumiga ja arvutada välja väärtused.

Narva linna näitajate võrdlemiseks piisab teistest suurtest Ida-Virumaa linnadest, sest

väikestes asustatud kohtades erinevad elu-, töö- ja õppimistingimused linnatingimustest

kvalitatiivselt, ja nende kahe erineva omavalitsuskategooria võrdlemine ei oleks

korrektne. Pealegi toetab sellises kontekstis võrdlemist suhteliselt lihtne juurdepääs

suurte linnade andmetele.

Järgnevalt esitatakse iga visiooniväite kohta

Mõõdikute kogum, vajalikud andmed mõõdikute väljaarvutamiseks, andmete

saamise allikad ja avaldamise kriitilised tähtajad;

Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe, Jõhvi ja Kiviõli mõõdikute võrdlevad väärtused;

Mõõdikute alusel indeksite väärtuste arvutamine ja summaarne võrdlemine.

4.2. Mõõdikud ja andmed

4.2.1. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva

linnas.

Mõõdik Andmed Andmeallikad ja avaldamise

tähtajad

naiste keskmine oodatav eluiga naiste arvu vanuseline jaotus 1. jaanuari

seisuga: alla 1 aasta, 1-4, 5-9, 10-14 jne;

samade vanusrühmade surmade arv

eelmisel aastal; nende andmete olemasolul

vajalik elutabeli alus (lisatud), mis arvutab

keskmise oodatava eluea

vanuseline jaotus www.stat.ee juuni

alguses; surmade arv võimalik teada

saada teabenõudega ESA

rahvastikustatistika osakonnale

meeste keskmine oodatav eluiga sama meeste kohta vanuseline jaotus www.stat.ee juuni

alguses; surmade arv võimalik teada

saada teabenõudega ESA

rahvastikustatistika osakonnale

elussündinute arv 1000 fertiilses

eas naise kohta

elussündinute arv ja 15-44 naiste arv www.stat.ee


koefitsient

elanike arvu jooksva ja eelnenud aasta 1.

jaanuari seisuga

www.stat.ee või päring

Rahvastikuregistrist

abiellujate ja lahutajate saldo

1000 15-64 aastase elaniku

kohta

eelmise aasta abiellujate arv, lahutajate arv,

15-64 aastaste elanike arv 1. jaanuaril

www.stat.ee

arvele võetud vanemliku

hoolitsuseta lapsed ja noored

1000 0-18 aastase elaniku kohta

vanemliku hoolitsuseta lapsed , 0-18

aastased elanikud 1. jaanuari seisuga

http://sveeb.sm.ee/sveeb/

vanemliku hoolitsuseta lapsed -

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika

info ja analüüsi osakond

eluruumide pind elaniku kohta eluruumide pind eelmise aasta lõpu seisuga;

elanike arv 1. jaanuari seisuga

eluruumide pind - Riiklik

Ehitisregister, www.ehr - aruanded,

Tabel 2: Elamufond haldusüksuse järgi

aasta jooksul kasutusloa saanud

uute eluruumide pindala 1000

elaniku kohta

eelmise aasta jooksul kasutusloa saanud

eluruumide pind; elanike arv 1. jaanuari

seisuga

kasutusloa saanud eluruumide pind -

Riiklik Ehitisregister, www.ehr -

aruanded, Tabel 3: Kasutusloa saanud

eluruumid tubade arvu ja haldusüksuse

järgi

kohalike avalike teenuste ja

toetuste rahaline maht elaniku

kohta

kohalike eelarvete kulud; elanike arv 1.

jaanuari seisuga

Eelmise aasta kohalike eelarvete

täitmise riiklikust kuuaruandest

(www.fin.ee - Riigieelarve - Kohalikud

omavalitsused - eelarved) kulud kokku

38

töövõimetuslehtede arv 15-64

aastase elaniku kohta

eelmise aasta töövõimetuslehtede

summaarne arv; 15-64 aastaste elanike arv

1. jaanuaril

http://www.haigekassa.ee/haigekassa

/statistika/rahalised-hyvitised

kuritegude arv 10000 elaniku

kohta

kuritegude arv; elanike arv 1. jaanuari

seisuga

http://www.just.ee/53171

Kriminaalstatistika > Aastaülevaated

4.2.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused

Narva linnas.


tähtajad


elaniku kohta


kohalikesse eelarvetesse; kohalikesse

eelarvetesse laekumise määr; elanike arv 1.

jaanuari seisuga

Eelmise aasta kohalike eelarvete

täitmise riiklikust kuuaruandest

(www.fin.ee - Riigieelarve - Kohalikud

omavalitsused - eelarved) tulud

tulumaksu laekumisest; eelmise aasta

riigieelarve seadus

toimetulekutoetused elaniku

kohta

toimetulekutoetused elaniku kohta www.stat.ee, Sotsiaalelu - Sotsiaalne

kaitse - Toetused - SK42:

TOIMETULEKUTOETUSED

ELANIKU KOHTA

HALDUSÜKSUSE JÄRGI

aasta keskmine registreeritud

töötute arv 1000 15-64 aastase

elaniku kohta

registreeritud töötute arv kuude kaupa ja

nende summa, 15-64 aastaste elanike arv 1.

Jaanuaril

www.stat.ee, Sotsiaalelu - Tööturg -

Töötud - TT64: REGISTREERITUD

TÖÖTUD PIIRKONNA JA

HALDUSÜKSUSE JÄRGI (KUUD)

(mitteriiklik statistika — MRS)


registreeritud töötute kohta

registreeritud töötute arv aprillis,

tööpakkumiste arv 1. aprilli seisuga

tööpakkumised - Tööturuamet

üksuste arv 100 elaniku kohta ESA statistilisse profiili kuuluvate üksuste

arv; elanike arv 1. jaanuari seisuga

www.stat.ee, Majandus -

Majandusüksused - Üldandmed -

ER07: STATISTILISSE PROFIILI

KUULUVAD ÜKSUSED

ÕIGUSLIKU VORMI JA

HALDUSÜKSUSE JÄRGI

4.2.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva

linnas.


tähtajad

laste arv lasteasutustes 2-6

aastaste laste kohta

laste arv lasteasutustes aasta alguse seisuga;

2-6 aastaste laste arv 1. jaanuari seisuga

ESA / Ida-Viru Maavalitsuse

haridusosakond; www.stat.ee


üldhariduskoolides 100 7-18

aastase elaniku kohta

klassikomplektide arv üldhariduskoolides;

7-18 aastase elanike arv 1. jaanuari seisuga

Ida-Viru Maavalitsuse haridusosakond

(tabelites on kasutatud www.ida-

virumaa.ee andmeid); www.stat.ee

õppekavade arv kutsehariduses õppekavade arv kutsehariduses, mille on

jooksval õppeaastal õpilasi

Haridusministeeriumi Kutse- ja

täiskasvanuhariduse osakond (Meelis

Aunap); tabelites kasutatud 15.05

seisuga väljavõtet Eesti hariduse

infosüsteemist (EHIS)

kutsehariduse õpingud

katkestanud õpilaste suhe

kõigisse õpilastesse

kutsehariduse õpingud katkestanud õpilaste

arv, kõigi kutsehariduskoolide õpilaste arv

Haridusministeeriumi Kutse- ja

täiskasvanuhariduse osakond

erialade arv kõrghariduses erialade arv, millele toimus kestval aastal

vastuvõtt

Kõrgkoolide ja nende filiaalide

koduleheküljed

http://www.haigekassa.ee/haigekassa

http://www.just.ee/53171

39

üldhariduskoolide, kutsekoolide

ja kõrgkoolide päevaste õpilaste

arv 7-22 aastaste elanike kohta

üldhariduskoolide õpilaste arv,

kutsekoolide õpilaste arv ja kõrgkoolide

päevaste õpilaste arv; 7-22 aastaste elanike

arv 1. Jaanuaril

www.ida-virumaa.ee; kõrgkoolide

koduleheküldjed; www.stat.ee

gümnaasiumi riigieksamite

keskmine tulemus


tulemus

www.ekk.edu.ee

täiskasvanute koolitusasutuste

arv

täiskasvanute koolitusasutuste arv Haridus- ja teadusministeeriumi

analüüsiosakond

5. TEGEVUSKAVA

Tegevuskavas on esitatud strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused ning nende teostamiseks prognoositavad kulud arengukava perioodiks kuni

aastani 2024.

Kasutatud lühendid:

ALPA - Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

KO - Kultuuriosakond

LAÖA - Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

LMA - Linnamajandusamet

NNK - Narva Noortekeskus

RA - Rahandusamet

SAA - Sotsiaalabiamet

№ ID Tegevus Algus Lõpp Kulud

kokku, EUR

Omafin. kokku,

EUR

Omafin. %

omafin. aastal 2020

omafin. aastal 2021

omafin. aastal 2022

omafin. aastal 2023

omafin. aastal 2024

Vastutaja Partner

1. Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna külalistele soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob

võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks 1.1. transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele 1.1.1. luua kaasaegne ja mugav liiklusinfrastruktuur 1.1.1.1. teede ehitamine ja rekonstrueerimine

1 2768 Linna teede renoveerimine (sh projekteerimine)

2020 2023 3070313 2970313 97 1470313 500000 500000 500000 Linnamajandusamet

ALPA

2 2709 Viaduktide renoveerimine 2020 2022 700000 700000 100 55000 445000 200000 Linnamajandusamet

3 1105 Linnale kuuluvate kvartalisiseste teede ja parkimiskohtade projekteerimine ja ehitus


ALPA

4 3023 Igor Grafovi tn 24 parkla projekteerimine ja ehitamine

2020 2021 220000 Linnamajandusamet

ALPA

5 461 Narva linnas KÜ-tele kuuluvate kvartalisiseste teede remonttööde kaasfinantseerimine

2013 2024 1881874 1881874 100 136942 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet

ALPA

6 8 Ristmikute projekteerimine ja ehitamine

2020 2020 486000 486000 100 486000 Linnamajandusamet

ALPA

7 1089 TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas

2016 2022 11772372 2795973 24 279597 1924356 473610 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

LMA

8 2769 Narva linna teeületuskohtade ohutumaks muutmine Kangelaste prs, Võidu tn ja Kreenholmi tänaval


ALPA

41

1.1.1.2. jalgrattateede ehitamine

9 2810 Joala tn - Kulgusadama tee (kuni Kulgu sadamani) jalg- ja jalgrattatee ehitamine

2020 2022 Linnamajandusamet

LAÖA

10 3073 Narva tööstusaladeni (IVIA,

Nakro) jalg- ja jalgrattateede projekteerimine ja ehitamine

2021 2024 Linna Arenduse

ja Ökonoomika Amet

ALPA

11 2901 Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine III etapp

2021 2024 3239520 971856 30 918 49878 458694 462366 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

12 41 Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamine (I ja II etapp)

2014 2021 7469469 1150170 15 441434 65962 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

1.1.1.3. kõnniteede ehitamine ja rekonstrueerimine

13 1134 Uute kõnniteede ehitamine ja olemasolevate kõnniteede rekonstrueerimine


14 1525 Ülekäiguradade renoveerimine puuetega inimeste jaoks, pensionäride ja lastevankritega

inimeste jaoks (sh projekteerimine)


ALPA

1.1.1.4. sõidu ja kõnniteedega kruntide munitsipaliseerimine

1.1.1.5. tarbijate vajadustele vastavate ühistranspordi bussipeatuste ehitamine ja paigaldamine

15 1091 Narva linna bussi-ja raudteejaama arendus

2013 2020 1634023 560073 34 215000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

1.1.1.6. ühistranspordi kvaliteedi parandamine

16 2573 projekt „Narva ühistranspordi infrastruktuuri kaasajastamine“


LMA

1.1.1.7. jõesadama rekonstrueerimine ja veeliikluse arendamine

17 2825 Kulgu Sadama rekonstrueerimine, I etapp (MATA projekt "Väikesadamate võrgustiku arendamine nii põhjarannikul kui Peipsil")

2020 2021 62000 15500 25 15500 SA Narva Sadam

18 2207 Narva linna sadama bokside rekonstrueerimine


SA Narva Sadam

19 50 Projekt Narva ja Slantsõ jõeäärsete alade arendamine äri ja külastuskeskkonna loomiseks


1.1.1.8. parkimise korraldamine

20 1969 munitsipaalasutuste jalgrattaparklate projekteerimine


ALPA

42

ja ehitamine

1.1.1.9. infrastruktuuri kohaldamine puuetega inimestele

1.2. elukeskkonna infrastruktuur on parandatud 1.2.1. muuta linna territoorium heakorrastatuks ja meeldivaks

1.2.1.1. parkide rajamine ja rekonstrueerimine

21 2689 Rugodivi pargi rekonstrueerimistööd (A. Puškini tn. 8)


KO

22 2084 EV100 Narva linnas avaliku pargi projekteerimine ja rajamine


23 60 Võidu pargi ja Joala tn 8c (Gerassimovi pargi) projekteerimine ja rekonstrueerimine

2017 2022 1795901 1795901 100 297466 400000 670558 Linnamajandusamet

1.2.1.2. puhketsoonide ja tänavate korrastamine

24 1944 Tallinna mnt, Kerese ringi ning Peetri väljaku kujunduse ideevõstlus

2020 2021 25000 25000 100 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

25 1945 Tallinna mnt heakorrastus - projekteerimine ja ehitus

2019 2022 500000 500000 100 250000 250000 Linnamajandusamet

ALPA

26 1514 Hahni trepi ehitustööd (sh projekteerimine)


ALPA

27 1109 Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp


28 3027 Hariduse tn 30 puhkeala projekteerimine


ALPA

29 63 Puhketsoonide rajamine (sh projekteerimine)


ALPA

30 70 Koerte jalutusplatside korraldamine ja varustamine


ALPA

1.2.1.3. haljasalade ja lillepeenarde rajamine ning heakorrastamine

31 2849 Korteriühistute toetamine

korterelamute ümbruses oleva haljasala korrastamisel

2020 2024 25000 25000 100 5000 5000 5000 5000 5000 Linnamajandus

amet

1.2.1.4. purskkaevude ehitamine

1.2.1.5. viitade ja infotahvlite paigaldamine

32 2777 Viitade ja kaartide uuendus ja paigaldus


LAÖA

33 74 Narva sissesõiduteede (Tallinna, Narva-Jõesuu ja Ivangorodi poolt) tähistamise projekteerimine ja ehitamine


1.2.1.6. arhitektuursete väikevormide arendamine ja mälestussammaste püstitamine

34 2971 Linnakeskkonda väikevormide 2021 2024 40000 40000 100 10000 10000 10000 10000 Arhitektuuri- ja

43

rajamine (skulptuurid, valgustuselemendid jm kujunduslikud väikevormid)

Linnaplaneerimise Amet

35 1948 Unikaalsete liikluskorralduslike elementide projekteerimine ja paigaldus


ALPA

1.2.1.7. nõuetekohane infrastruktuuri objektide hooldus ja remonditeenus

36 2605 Üldkasutatavate kohtade remont ühiselamutes


SA Narva Linnaelamu

37 2604 Ühiselamute fassaadide rekonstrueerimistööd


SA Narva Linnaelamu

38 2179 Linna ühiselamutes kütesüsteemi vahetamine (Energia 4, Energia 6, Vestervalli 17, Viru 3)


SA Narva Linnaelamu

39 1822 Linna ühiselamutes vee- ning kanalisatsioonisüsteemide vahetamine (Puškini 26, Rakvere 91, Vestervalli17, Kreenholmi 32, Kreenholmi 40, Energia 4, Energia 6, Viru 3) ning ühisköökides ja kuivatusruumides ventilatsioonisüsteemide paigaldamine koos ruumide rekonstrueerimisega, sh projekteerimine


SA Narva Linnaelamu

1.2.2. soodustada linna infrastruktuuri abil tervislike eluviiside harrastamist ja kvaliteetset vaba aja veetmist 1.2.2.1. spordikomplekside ja –rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine

40 3064 Tehisjääga liuvälja

projekteerimine ja ehitamine

2020 2021 160000 160000 100 160000 Linnamajandus

amet

41 2962 Narva Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi spordihoone ehitamine (detailplaneeringu koostamine, arhitektuuri ideekonkursi läbiviimine)

2022 2024 60000 30000 50 5000 25000 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

LAÖA

42 3026 Narva Kreenholmi staadioni projekteerimine


KO

43 2946 Narva Kreenholmi staadioni rekonstrueerimine


LAÖA

44 2884 Narva linna Tallinna mnt 30 spordihoone energiatõhususe edendamine


LAÖA

45 2883 Narva Kesklinna Gümnaasiumi spordihoone energiatõhususe

edendamine


LAÖA

44

46 2791 Laste mängu- ja spordiväljaku ehitamine Joaorus


SA Narva Linna Arendus

47 2618 Narva Spordikeskuse katuse, põranda rekonstrueerimine


KO

48 2589 Äkkeküla tervisespordikeskuse väljaarendamine 2019-2022

2019 2022 400000 240000 60 60000 60000 60000 SA Narva Linna Arendus

49 1964 Narva linnas spordiväljakute ehitamise toetamine (vastavalt korrale)


50 1963 Narva linnas laste mänguväljakute ehitamise toetamine (vastavalt korrale)


51 914 Äkkeküla spordi- ja tervisekeskuse ujulaga ehitamine (detailplaneering)

2020 2021 SA Narva Linna Arendus

ALPA

52 2979 Äkkeküla spordi- ja tervisekeskuse ujulaga ehitamine (projekteerimine)

2022 2023 SA Narva Linna Arendus

LAÖA

53 78 Ekstreempargi projekteerimine ja

ehitamine (Äkkeküla spordi- ja vabaajakeskuse kõrval)

2020 2021 100000 100000 100 50000 50000 SA Narva Linna

Arendus

ALPA

54 1534 Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala rajamine


ALPA

55 1533 Laste mängu- ja spordiväljakute ning kahe pereväljakute projekteerimine linna avalikes mänguväljakutes ja muudel territooriumidel

2018 2020 182965 182965 100 Linnamajandusamet

ALPA

56 77 Uute spordi- ja mänguväljakute ehitamine (sh projekteerimine)


KO

57 1248 Narva Sõudebaasi hoone 9. boksi rekonstrueerimune (sh projekti korrigeerimine)


58 1017 Jõe tn 3 hoone katuse

renoveerimine

2013 2021 205378 205378 100 200000 Linnamajandus

amet

LAÖA

59 84 Kergejõustiku maneezi ehitamine, I etapp

2020 2022 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

KO

60 1136 Narva piirkondliku spordi-, tervise- ja rehabilitatsiooni keskuse ehitamine

2019 2020 MTÜ Narva Invaspordi Klubi ORDO

1.2.2.2. kultuuriasutuste remont ja ehitamine

61 2765 Uue raamatukogu ehitamine (ideekonkursi läbiviimine)

2023 2024 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

LAÖA

45

62 2764 Uue raamatukogu ehitamine 2022 2024 Linnamajandusamet

ALPA

63 91 Keskraamatukogu hoone rekonstrueerimine


64 92 Kultuurimaja Rugodiv

rekonstrueerimine

2017 2020 3845328 3845328 100 530400 Linnamajandus

amet

1.2.2.3. kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimiseks infrastruktuuri parendamine

1.3. linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused 1.3.1. viia tehniline infrastruktuur vastavusse tänapäeva nõuetega 1.3.1.1. linnavalgustuse süsteemi arendamine

65 1352 Projekt "Narva linna tänavavalgustuse taristu renoveerimine"


ALPA

66 97 tänavate välisvalgustuse rekonstrueerimine (sh projekteerimine)


ALPA

67 98 jalakäijate ülekäigukohtade lisavalgustus


ALPA

1.3.1.2. veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine

68 2754 Linna haldusterritooriumil tehisjärvede ja tiikide ehitamine (ettevalmistustööd)


LAÖA

69 2753 Linna haldusterritooriumil tehisjärvede ja tiikide ehitamine


LAÖA

70 2562 Joogivee torujuhtmeеte ja kanalisatsiooni projekteerimine ja ehitamine aiandusühistutele "Mebelštšik", "Retšnoi", "Pribrežnõi", "Jubileinõi"


71 2421 Sademeveekanalisatsiooni süsteemi rajamine


AS Narva Vesi

72 1966 Sademeveekanalisatsiooni kollektorite projekteerimine ja ehitamine


1.3.1.3. traadita internetiühenduse arendamine

73 3060 Linnaelanikele olulistes kohtades tasuta juhtmevaba internetiühenduse loomine

2020 2023 Linnakantselei

1.3.2. arendada välja ühiskonna- ja elamufondi munitsipaalinfrastruktuur 1.3.2.1. elamufondi arendamine

74 102 elamufondi remonditööde kaasfinantseerimine "Kodulinn kauniks" programmi raames


75 1469 aiandusühistute toetusprogrammi kaasfinantseerimine


46

76 105 munitsipaalelamute renoveerimine

2018 2022 1400000 1400000 100 300000 300000 300000 SA Narva Linnaelamu

LMA

1.3.2.2. avalike teenuseid osutavate asutuste infrastruktuuri arendamine

77 3072 Avaliku sauna projekteerimine ja ehitamine


78 2760 Narva uue linnavalitsuse hoone ehitamine (TTA kaasajastamine)


ALPA

79 1742 Narva uue linnavalitsuse hoone ehitamine

2022 2024 6500000 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

1.3.3. parandada keskkonna olukorda

1.3.3.1. keskkonnasõbraliku eluruumi loomine

80 2752 Elektriautode laadimispunktide

ehitamine (ettevalmistustööd)

2021 2021 Linnamajandus

amet

LAÖA

81 2751 Elektriautode laadimispunktide ehitamine


LAÖA

82 2687 Linna üldplaneeringu koostamine 2020 2023 280000 280000 100 140000 70000 70000 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

1.3.3.2. keskkonna- ja terviseriskide vähendamine

1.3.3.3. säästva arengu toetamine

83 2750 Elektribusside hankimine ning elektribusside laadimispunktide ehitamine (ettevalmistustööd)


LAÖA

84 2749 Elektribusside hankimine ning elektribusside laadimispunktide ehitamine


LAÖA

85 2571 Loomade varjupaiga loomine 2020 2021 1013000 15000 1 15000 Linnamajandusamet

1.4. turismi arenguks on loodud tingimused 1.4.1. luua linna külaliste jaoks meeldiv turismiinfrastruktuur

1.4.1.1. ajalooliste objektide väljaarendamine turismitoodeteks

86 2763 Honori bastioni restaureerimine 2022 2024 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

1.4.1.2. vanalinna arendamine

87 2302 Arheoloogiapargi väljaarendamine (projekteerimine ja ehitus)


ALPA

88 111 Peetri (J. Niimani) maja taastamine


LAÖA

1.4.1.3. turismiobjektide eksponeerimise tagamine ja turismiobjektidele juurdepääsu tagamine

89 118 Turismitoote „Vana Narva miniatuuris“ arendamine

2020 2024 SA Narva Muuseum

LAÖA

90 123 Projekt „Narva kindluse 2018 2020 SA Narva

47

väljaarendamine kindlusarhitektuuri ajalugu tutvustavaks rahvusvaheliseks külastuskeskkonnaks”

Muuseum

91 125 "5-krooni" vaateplatsi ehitustööd 2018 2020 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

ALPA

1.4.1.4. turismiobjektide funktsioneerimise tagamine

92 1554 Narva Stockholmi platsi ehitus, I etapp


ALPA

93 2770 Narva Stockholmi platsi ehitus, II etapp


LMA

94 127 Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine


ALPA

1.4.1.5. Kreenholmi endise tööstusala arendamine

95 1518 Narva rahvusvahelise kunstnike residentuurikeskuse loomine

(Joala 18).

2015 2020 663000 132600 20 Narva Gate OÜ Eesti Kunstiaka

deemia SA

96 1473 Kreenholmi ala taaselavdamine ajalooliseks ning kõrgekvaliteetseks Narva elu- ja ettevõtlusruumiks.

2016 2022 850583 552879 65 Narva Gate OÜ

97 1474 Kreenholmi tööstusinnovatsiooni teemaparki väljaarendamine

2016 2023 5000000 1700000 34 Narva Gate OÜ

1.5. linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele 1.5.1. luua linnas kaasaegne tootmistehnoloogiline infrastruktuur

1.5.1.1. tööstusalade ja tööstusparkide arendamine

98 2601 Tööstuse digitaliseerimise, robotiseerimise ja automatiseerimise keskuse loomine Narva Tööstuspargi territooriumil.

2019 2021 4000000 600000 15 200000 350000 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus

LAÖA

1.5.1.2. inkubatsiooni- ja innovatsioonikeskuste loomine ja arendamine

2. Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui dünaamiliselt arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn 2.1. linna kuvand on arendatud 2.1.1. tõhustada olemasolevaid ja töötada välja uued meetmed linna maine kujundamiseks ja informatsiooni paremaks levitamiseks

2.1.1.1. linna positiivse maine turustamine

99 2563 Linna ajalehe väljaandmine 2019 2022 120000 120000 100 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

48

2.1.1.2. uute reklaamtoodete valmistamine

2.1.1.3. osalemine rahvusvahelistel infomessidel

2.1.1.4. regulaarsete spordi-, kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimine ja nende tutvustamine

100 2737 Narva kultuuristrateegia 2030 tegevuste realiseerimine

2019 2024 Kultuuriosakond

101 3011 Aastaringselt regulaarsete suurürituste korraldamine ja läbiviimine Narva linnuses

2020 2024 SA Narva Muuseum

102 144 suvel Narva linnapäevad 2008 2024 425000 425000 100 85000 85000 85000 85000 85000 Kultuuriosakond

103 148 Narva - Sügispealinn 2009 2024 175000 175000 100 35000 35000 35000 35000 35000 Kultuuriosakond

104 149 sügisel Paul Keresele pühendatud maleturniir „Läänemere maletähed”

2009 2023 51000 51000 100 17000 17000 Kultuuriosakond

105 150 sügisel Narva motokross 2008 2021 8000 8000 100 2000 2000 Kultuuriosakond

106 151 sügisel poksiturniir "Lahing Narva all"

2008 2021 13600 13600 100 3400 3400 Kultuuriosakond

107 153 talvel Chopini konkurss 2008 2024 59000 59000 100 3000 25000 3000 25000 3000 Kultuuriosakond

108 154 talvel "Uus Aasta saabub Narvast" 2008 2024 100000 100000 100 20000 20000 20000 20000 20000 Kultuuriosakond

2.1.2. luua Läänemere riikide regioonis arenenud ja efektiivne rahvusvaheliste sidemete ja koostöö võrk

2.1.2.1. osalemine naaberriikide üritustel

109 157 Narva linna päevad Sankt-Peterburis

2008 2022 50000 50000 100 25000 Kultuuriosakond

2.1.2.2. osalemine rahvusvahelistes liitudes, assotsiatsioonides, komisjonides

2.1.2.3. suhete arendamine sõpruslinnadega

2.1.2.4. osalemine rahvusvahelistes ühisprojektides

110 1735 Rahvusvaheline koostöö ja projektid URBACT, HORISONT ja teiste sarnaste linnaliste piirkondade koostöövõrgustike arendamise meetmete raames


111 164 projekt "Via Hanseatica Plus" 2019 2021 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

2.1.2.5. piiriülese koostöö arendamine

112 1734 Kaksiklinnade päevad (Narva päev Ivangorodis / Ivangorodi päev Narvas), mitmesugused üritused erinevatele sihtgruppidele

2016 2024 45000 45000 100 5000 5000 5000 5000 5000 Kultuuriosakond LAÖA

113 1576 Projekt "Unikaalse piiriülese Narva-Ivangorodi kindluste ansambli kui ühtse kultuuri ja turismi objekti arendamine, II etapp"

2018 2024 3075178 SA Narva Muuseum

114 1107 Narva Kulgu tööstusala 2019 2022 SA Ida-Virumaa LAÖA

49

arendamine Tööstusalade Arendus

115 1101 Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise kaitseala integreeritud arendamine III etapp


ALPA

2.1.2.6. Narva-Jõuesuuga ühine turismi arengustrateegia väljatöötamine

2.1.2.7. Euroregiooni loomine Eesti-Vene piiril

2.1.3. tõhustada avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd

2.1.3.1. kolmanda sektori ürituste ja projektide toetamine

116 2870 Kodanikualgatuse toetamine 2020 2024 800000 800000 100 200000 200000 200000 200000 Linnamajandusamet

117 2566 Narva ja mittetulundusühingute vahelise koostöö toetamine

2008 2024 78255 78255 100 3500 3500 3500 3500 3500 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

2.1.3.2. riigi-, era- ja kolmanda sektori kaasamine linna arenguküsimustesse

118 2272 Geoinfosüsteemi soetamine (GIS) 2019 2024 71400 71400 100 11900 11900 11900 11900 11900 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet

119 1955 Tõhusam ja terviklikum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine avalike teenuste osutamise korraldamisel ja arendamisel ning kvaliteetsem ja kuluefektiivsem avalikke teenuste osutamine ja edasi arendamine

2016 2024 257452 257452 100 142969 21683 21683 21683 21683 Linnakantselei

3. Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem võimaldab linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta 3.1. linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne sotsiaalkaitse süsteem 3.1.1. laiendada puudust kannatavatele isikutele osutatavate tugiteenuste spektrit

3.1.1.1. uute sotsiaalasutuste rajamine

3.1.1.2. koduteeninduse süsteemi arendamine

3.1.1.3. tugiteenuste arendamine

3.1.1.4. tugiteenuste osutamine psüühiliste erivajadustega inimestele

120 1603 Psüühikahäiretega isikutele teenuste arendamine (sh kogukonnas elamise teenus ja kaitstud töö)

2016 2024 70000 70000 100 10000 10000 10000 10000 10000 Sotsiaalabiamet

121 184 MTÜ Laste Päevakeskuse "LAD" toetamine

2008 2024 1647979 1071186 65 89400 89400 89400 89400 89400 Sotsiaalabiamet MTÜ Laste Päevakeskus "LAD"

3.1.1.5. lastega perekondade toetamine

3.1.2. tagada sotsiaalselt kaitsmata isikute rehabiliteerimine ja sotsialiseerimine 3.1.2.1. kodututele ja kinnipidamisasutustest vabanenud isikutele osutatavate teenuste arendamine

3.1.2.2. puuetega inimestele osutatavate teenuste arendamine

50

122 2259 infrastruktuuri kohandamine puuetega inimestele Narva linna asutuste juurde


ALPA

123 1604 Eluruumi kohandamine vastavalt inimeste erivajadustele

2017 2023 149000 149000 100 20000 30000 30000 30000 Sotsiaalabiamet

124 2718 Sotsiaalteenuste arendamine ja teenuskohtade loomine


125 2715 Sotsiaalteenuste klientide elukvaliteedi parendamine ja võrdsete võimaluste tagamine


126 2717 Uute IT lahenduste kasutuselevõtt sotsiaalteenuste arendamiseks

2020 2024 225000 225000 100 45000 60000 60000 60000 Sotsiaalabiamet LK

127 2257 sotsiaal- ja terviseedenduse valdkonnas infoürituste korraldamine


3.1.2.3. eakatele inimestele osutatavate teenuste arendamine

3.1.2.4. tööturule töötute integreerimine

3.1.3. viia sotsiaalasutuste materiaal-tehniline baas vastavusse tänapäeva nõuetega 3.1.3.1. sotsiaalasutuste tehnilise seisundi parandamine

128 2809 Uue hooldekodu projekteerimine ja ehitamine


SAA

129 1702 Narva Sotsiaaltöökeskuse renoveerimistööd


SAA

3.1.4. arendada välja preventiivsed suunad

3.1.4.1. psühholoogilise abi süsteemi organiseerimine ja arendamine

3.1.4.2. tervisliku eluviisi propageerimine

130 202 laste tervist edendavad tegevused koolieelsetes lasteasutustes


131 203 õpilaste tervist edendavad tegevused koolides


132 204 tervist edendavate ettevõtete võrgustiku loomine ja arendamine


133 206 vigastuste ennetamine lastel 2008 2024 95650 24448 26 2500 2500 2500 2500 Sotsiaalabiamet

134 207 südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine


135 208 alkoholismi, narkomaania ja HIV/AIDSi ennetamine


3.1.5. arendada välja tervishoiusüsteem 3.1.5.1. meditsiiniasutuste vahelise koostöö korraldamine kvaliteetsete ja mitmekülgsete meditsiiniteenuste osutamise tagamiseks

136 384 Õendusabi ja hooldusabi teenuste osutamine

2013 2024 1398670 1398670 100 120000 170000 180000 191000 202000 SA Narva Haigla

137 205 linna tervise- ja heaoluprofiili koostamine

2008 2024 10628 10628 100 1000 Sotsiaalabiamet

3.1.5.2. meditsiiniasutuste infrastruktuuri arendamine

51

138 3074 Narva Haigla hoonete (Haigla tn 1, 3, 5, 7, 9) renoveerimine sisekliima parendamise eesmärgiga

2021 2024 11798141 SA Narva Haigla

4. Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise

kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile 4.1. linnas on loodud konkurentsivõimeline üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem 4.1.1. soodustada pedagoogide ja haridusala töötajate kvalifikatsiooni tõstmise abil õpetamise kõrge tase 4.1.1.1. olemasoleva kaadri koolitamine

139 218 õpetajate ja haridusala töötajate täiendõpe

2008 2024 2075873 173937 8 5000 5000 5000 5000 10000 Kultuuriosakond

4.1.1.2. uue kvalifitseeritud kaadri kaasamine

4.1.2. viia vastavusse munitsipaalõppeasutuste materiaal-tehniline baas tänapäeva nõuetega

4.1.2.1. koolide, lasteaedade ja huvikoolide remont

140 2887 Uuete lasteaedade projekteerimine ja ehitamine


KO

141 2758 Innovaatiliste ja kõrgemale energiaklassile vastavate koolieelse lasteasutuse hoonete ehitamine (ettevalmistustööd)

2020 2021 Kultuuriosakond ALPA

142 2757 Innovaatiliste ja kõrgemale energiaklassile vastavate koolieelse lasteasutuse hoonete ehitamine


LMA

143 2677 Munitsipaalharidusasutuste hoonete tehnilise ekspertiisi korraldamine

2021 2021 100000 100000 100 100000 Kultuuriosakond LMA

144 2675 Uue koolieelse lasteasutuse hoone ehitamine

2020 2022 6000000 6000000 100 500000 3500000 2000000 Kultuuriosakond LMA

145 2802 Riigigümnaasiumite ehitamine ja avamine Narvas vastavalt Haridusministeeriumi ja Narva linna vahel sõlmitud lepingule

2019 2023 Riik KO

146 1803 Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine


KO

147 1798 Projekt "Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine"


KO

148 2075 Küttesüsteemi väljavahetamine Narva lasteaias Põngerjas

2018 2020 86255 21564 25 Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet

KO

52

149 1580 Koolide ja gümnaasiumide projekteerimine ja renoveerimine vastavuses õppekava nõuetega füüsilise õppekeskkonna osas


150 457 reaal- ja loodusteaduse kabinettide rekonstrueerimine ja varustamine vastavalt uue õppekava nõuetele


KO

151 456 tööõpetuse kabinettide rekonstrueerimine ja varustamine vastavalt tänapäeva nõuetele


KO

152 231 koolieelsete lasteasutuste mängu- ja spordiplatside ning koolistaadionide ja territoriumide rekonstrueerimine (sh projekteerimine)


KO

153 1962 Narva lasteaia Punamütsike (Viru tn. 4) renoveerimine ja lasteaiahoones energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse

edendamine


KO

154 220 lasteaedade remondiks projekteerimine ja ehitustööd


KO

155 985 Koolieelsete lasteasutuste heakorrastamine ja välisvalgustus (sh projekteerimine)

2016 2020 1200522 1200522 100 Linnamajandusamet

KO

156 1898 Ujula hoone (Võidu 4) fassaadi ja ventilatsioonisüsteemi projekteerimine, rekonstrueerimine


157 975 Narva Lauatennise kompleksi (Puškini tn 25b) fassadi ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine


158 228 Paemurru kooli aadressil 26.Juuli

tn 4 spordisaali rekonstrueerimine ja remont (poksisaal)

2020 2022 400000 400000 100 200000 200000 Linnamajandus

amet

KO

159 229 Narva Muusikakool renoveerimine 2012 2021 314130 314130 100 160000 Linnamajandusamet

KO

160 459 munitsipaalharidusasutuste territooriumide ümbritsevate tarade renoveerimine või ehitamine


KO

4.1.2.2. varustamine kaasaegse tehnika ja vajaliku inventariga

161 2673 Turvameetmete rakendamine üldhariduslike asutuste


53

arvutivõrkudes

162 617 Koolieelsete lasteasutuste IKT-pargi arendamine


4.1.3. soodustada aktiivne noorte osalust linna ühiskondlikus elus

4.1.3.1. noortekeskuste arendamine

4.1.3.2. noorte initsiatiivi toetamine

163 2548 Noorte foorumi korraldamine 2019 2022 8000 8000 100 2000 2000 2000 Narva Noortekeskus

164 2547 Noorte vabatahtlikute keskkonna loomine ja arendamine

2019 2022 8000 8000 100 2000 2000 2000 Narva Noortekeskus

165 1767 Narva õpilasmalevate ja innovatsiooni malevate tegevuse arendamine (sh erivajadustega õpilastele ja noortele)


166 1766 Infomessi "Orientiir" korraldamine 2016 2022 62000 62000 100 10000 10000 10000 Narva Noortekeskus

167 1160 Noorsootöö projektide toetamine 2007 2022 114000 114000 100 10000 10000 10000 Narva Noortekeskus

168 1159 Narva Noorteparlamendi töö toetamine


4.1.3.3. noorte kaasamine noortevaldkonda võimaluste kättesaadavuse ja mitmekesisuse abil

4.1.4. toetada erivajadusega õppijate arengut

4.1.4.1. õppeprotsessi arendamine

169 625 Tugiteenuste arendamine koolides ja lasteaedades (sh tugispetsialistide teenuse rakendamine ka lasteaedades)


170 2801 Õpilaskodu toetamine 2019 2024 333510 165510 50 27585 27585 27585 27585 27585 Kultuuriosakond

4.1.4.2. linna eripära arvestamine õppeprotsessis

171 436 koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusrühmade avamine


4.1.5. mitmeharulise huvikooli loomine gümnaasiumiastme õpilaste jaoks 4.1.5.1. võimaluse loomine Narva gümnaasiumiõpilastele kooliõppeainete (füüsika, keemia, matemaatika jms) sügavõppeks ning riigikeele ja võõrkeelte lisaõppeks

4.1.5.2. lektorite ja teadus- ja haridusasutuste õppejõudude kaasamine õppetundide läbiviimisse Eestist ja välismaalt

5. Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-Virumaa keskmisest kõrgem 5.1. linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik vajalikud tingimused 5.1.1. luua tingimused uute töökohtade tekkimiseks

5.1.1.1. soodustingimuste loomine tootmisettevõtetele ja teenindussfäärile

5.1.1.2. linna administratiivterritooriumil tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime suurendamine

5.1.1.3. investorite kaasamine

172 245 Narva investeerimispassi arendamine


5.1.1.4. logistika- ja transpordiettevõtete kaasamine

54

5.1.1.5. alustavate ettevõtjate toetamine

173 246 alustavate ettevõtjate projektide kaasfinantseerimine


5.1.1.6. hobi elukutseks muutmise toetamine

5.1.1.7. ettevõtluse oskusi edendamine ja koolitamine

174 2303 Noorte ettevõtlikkuse tõstmise tegevused


5.1.1.8. linna ettevõtete ekspordipotentsiaali arendamine

175 247 ettevõtjate messidel osalemise toetamine


5.1.1.9. noorte spetsialistide ja ettevõtjate toetamine stipendiumide ja koolitusabi kaudu

55

6. NARVA LINNA JA LINNA ARVESTUSÜKSUSE EELARVESTRATEEGIA

2021-2024

6.1. Sissejuhatav osa

Eelarvestrateegia koostatakse Narva linna arengukavas sätestatud eesmärkide

saavutamiseks, et planeerida arengukavas kavandatavate tegevuste finantseerimist.

Eelarvestrateegia on finantsplaan, mis on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustiste

võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

Linna eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise

seaduse (edaspidi ka KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi

ka KOKS) § 372

alusel.

Vastavalt Narva Linnavolikogu 28.09.2006 määrusele nr 42 „Narva linna

arengudokumentide menetlemise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/427022013031)

eelarvestrateegia koostatakse linna arengukava osana.

Eelarvestrateegia koostamisel tagatakse linna stabiilse arengu realistliku planeerimise

kaudu. Arengukavas püstitatud eesmärke ja tegevuste elluviimiseks on vajalik tagada

linna tulubaasi stabiilsus ja investeerimisvõime jätkusuutlikkus.

Eelarvestrateegia hõlmab nelja eelseisvat eelarveaastat ning igal aastal tulenevalt

majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest korrigeeritakse. Käesolev eelarvestrateegia

kajastab Narva linna eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel

2021 – 2024.

Eelarvestrateegia koostatakse Narva linna arvestusüksuse kohta. Narva linna

arvestusüksusesse seisuga 31.12.2019.a kuuluvad järgmised üksused: Narva Linn (Narva

Linnavalitsuse isikus), SA Narva Linnaelamu, SA Narva Haigla, SA Narva Linna

Arendus, SA Narva Sadam, SA Narva linnaleht.

Eelarvestrateegias on rakendatud finantsdistsipliini tagamise meetme täitmine, et vältida

linna ja linna arvestusüksuse raske finantsolukorra ohtu.

Linna eelarvestrateegia koostamise lähtealusteks on Narva linna arengukava, 2020.aasta

lisaeelarve seadus (Riigikogu poolt oli võetud vastu 15.04.2020) koos seletuskirjaga, Eesti

Panga majandusprognoos 2020-2022 (Rahapoliitika ja majandus 2/2020), Euroopa

komisjoni soovitused Eestile ning teised kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi kov)

tegevust mõjutavad õigusaktid.

6.2 Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos

6.2.1 Eesti üldine majanduskeskkond

Statistikaameti andmete kohaselt suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2019.

aastal 4,3%, neljandas kvartalis kasvas SKP võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3,9%.

Jooksevhindades oli SKP 28 miljardit eurot. Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge

kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle 4%. Peamine kasvu eestvedaja oli

info ja side tegevusala, järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus. 2019.aasta keskel sai majanduskasv toetust ka töötlevast tööstusest

ja aasta teises pooles läks hästi varem tagasihoidlikku tulemust näidanud

põllumajandussektoril. Ainsana oli oluline negatiivne mõju energeetikasektoril. Info ja

side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid

https://www.riigiteataja.ee/akt/427022013031

56

2019. aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. Lisandväärtuse langust aga kogesid

mäetööstuse ja energeetika valdkonnad.

Sisenõudlus kasvas viimase seitsme aasta kiireima tempoga. Kasvu vedasid 13,1%

suurenenud investeeringud eelkõige 2019.aasta esimesel poolel. Investeeringute kasvu

andsid oma osa kõik valdkonnad ja sektorid, välja arvatud valitsemissektor. Oluline oli ka

kodumajapidamiste panus eluruumidesse investeerimisel. Eratarbimine suurenes 3,1%.

2019. aastal suurenes eksport 4,9%. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste

eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja

puittoodete väljavedu. Import suurenes 3,7%, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja

veoteenuste ost. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis 2019. aasta tarbijahinnaindeks

2018. aasta keskmisega võrreldes 2,3%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid eelmisel

aastal kõige rohkem toit ja mittealkohoolsed joogid.

Hõivatute arvu jätkuva suurenemise kõrval kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3%.

Tootlikkus töötatud tunni kohta kasvas aga 3,7%. Tööjõu ühikukulu suurenes lõppenud

aastal 4,6%. Statistikaameti andmetel aastal 2019 oli keskmine brutokuupalk Eesti

ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1 407 eurot ehk 7,4% kõrgem kui 2018. aastal.

Statistikaameti täpsustatud andmete alusel oli 1. jaanuaril 2020 Eesti rahvaarv 1 328 976,

see on 4156 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes

rahvaarv mullu 1302 inimese võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 5458

inimese võrra.

Statistikaameti täpsustatud andmed Eesti majanduse põhinäitajate kohta on avaldatud

Statistikaameti kodulehel http://www.stat.ee.

Eriolukord 2020.aasta kevadel

2020.aasta on alanud maailmas järjest suurema ulatusega leviva COVID-19 viirusega

(edaspidi ka : koroonaviirus). Hiinast üleilmselt levima hakanud koroonaviirus jõudis

Eestisse käesoleva aasta alguses, millest põhjustatud esimene COVID-19 haigusjuht

tuvastati 27. veebruaril. Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas 11. märtsil COVID-19

viirusest põhjustatud pandeemiaks.

12. märtsil 2020 moodustas Vabariigi Valitsus koroonaviiruse COVID-19 leviku ning

rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja

kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Vabariigi Valitsuse

eesmärk: tõkestada koroonaviiruse edasist levikut Eestisse ja Eestis, tagada

tervishoiusüsteemi toimetulek koroonaviiruse tõrje ja raviga, vältida paanika teket

ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust koroonaviiruse leviku tõkestamise ja ravi kohta,

tagada inimeste toimetulek koroonaviirusest tulenevate kaudsete mõjudega, tagada Eesti

majanduse võimalikult normaalne toimimine. 14.05.2020.a avaldas Vabariigi Valitsus

leevenduste kava, kuidas eriolukorra ajal kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuda.

Kõikide leevenduste puhul tuleb arvestada eritingimustega. Eriolukorra õigusaktid on

avaldatud https://www.riigiteataja.ee/viitedLeht.html?id=7 ning ametkondade juhised

eriolukorras käitumise kohta on avaldatud https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis.

Riigikogu poolt oli 15.04.2020 võetud vastu “Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadus”.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on

võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest

majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel

otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste

tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud.

https://www.riigiteataja.ee/viitedLeht.html?id=7

https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis

57

Eriolukord on avaldanud mõju ka linna tulubaasile, nt on vähenenud tulud huvitegevusest

ja huviharidusest, haridusalasest tegevusest, üüri- ja renditulud jne.

Eesti majandusprognoos

Koroonakriisist põhjustatud eriolukorra tõttu toimub riigi eelarvestrateegia aastateks

2021-2024 vastuvõtmine 2020.aasta septembris.

Narva linna ja linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2021-2024 koostamisel võeti aluseks

sealhulgas järgmised majandusprognoosid: 2020.aasta lisaeelarve seaduse (vastuvõetud

15.04.2020) seletuskirjas kajastav prognoos, Eesti Panga majandusprognoos 2020-2022

(Rahapoliitika ja majandus 2/2020).

Majandusprognoosid on tehtud olukorras, kus määramatus tuleviku ees on suur. Seoses

pandeemiaga iga järgmine päev toob uue olukorra ja uued poliitilised ja käitumuslikud

otsused.

Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas kajastava prognoosi järgi lähiaastate

majanduskasv võiks jääda 2,5% lähedale, kuid 2020. aastal ei õnnestu majanduslangust

vältida. Erinevalt eelmisest kriisist on sellel nii nõudlus- kui ka pakkumispoolsed tegurid,

eelmises mängisid rolli eelkõige nõudluspoolsed. Majanduse pakkumise ehk tootmise

pool saab kannatada rahvusvaheliste tarneahelate katkemise ning töötajate töölt

eemalejäämise tõttu. Nõudluspoolt mõjutavad tarbimisele seatud füüsilised piirangud ning

inimeste ettevaatusmotiivist tingitud suurem säästlikkus. Kuna Eesti majanduses on

väliskaubanduse osakaal oluliselt suurem enamiku ELi riikidega võrreldes, siis seda

kanalit pidi on teistega võrreldes suurem ka mõju majandusele. Tegevusalade lõikes

saavad esimeses järjekorras kõige suurema löögi turismi ja muud elanike vaba aja

veetmisega seotud valdkonnad. Tootmine tööstuses on takistatud nii tootmissisendite

tarneraskuste kui ka välisnõudluse vähenemise tõttu. Tööturg saab selles kriisis

paratamatult tugeva tagasilöögi, kuna isikuteenindusega ja kaubandusega seotud

valdkondades on müügitegevus kokku tõmbunud. Olukorras, kus müügikäibed

vähenevad, peavad ettevõtted ka töötajate osas kärpeid tegema. Majanduse toimivuse

seisukohalt ja eeldades kriisi lühiajalisust, oleks eelistatud töökoormuse vähendamine, et

lihtsustada majanduse taastumist ja ära hoida töötajate otsimisega seotud kulusid, kuid

paraku ei ole kõigil raskustesse sattunud ettevõtetel sellist puhvrit. Seetõttu ootame

lähikuudel märkimisväärset hõivatud inimeste arvu langust ning töötuse kasvu, mida

valitsuse poolt otsustatud toetusmeetmed ettevõtetele võiks oluliselt leevendada.

Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes

piirudutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele,

sideteenuste tarbimine ilmselt suureneb ja läbi ei saa ka ilma transpordita. Väliskaubandus

näitas mõningaid nõrkuse märke juba eelmise aasta lõpul, kuid praegu tuleb arvestada

vähemalt kümneprotsendise ekspordi langusega 2020. aastal. Tarbijahinnad jäävad nii

järsult taanduva nõudluse kui nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt

madalamaks, aeglustudes tänavu 0,6%ni. 2021. aastal majandusaktiivsuse taastudes ja

osalt madala võrdlusbaasi mõjul kiireneb tarbijahindade tõus 2% lähedale. Riigi 2020.

aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas kajastava prognoosi põhinäitajad on toodud

https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020._aasta_lisaeelarve_eelnou_seletuskiri.pdf

2020.aasta riigi lisaeelarvega on eraldatud kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest

130 miljonit, sellest 30 miljonit on mõeldud otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks, 70

miljonit uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit kohalike teede hoiuks. Selle rahaga

leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust.

https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020._aasta_lisaeelarve_eelnou_seletuskiri.pdf

58

Eesti Panga majandusprognoosi 2020-2022 (Rahapoliitika ja majandus 2/2020) järgi Eesti

läbib 2020 aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel

väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei

kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud

piirangute leevendamise järel on majandus juba taastuma hakanud, kuid taastumine on

aeganõudev. Mitmesse sektorisse jõuavad kriisi mõjud hilinemisega, osad

tegevuspiirangud on jäänud kehtima ka pärast eriolukorra lõppemist ning tarbijad on

kulutuste tegemisel ettevaatlikud. 2021. aastal ulatub oodatav majanduskasv kriisi

madalseisust väljumise tõttu ajutiselt 8,5%ni, kuid majanduse mahu kriisieelne tase

taastub alles 2022. aasta keskpaigaks. Muu hulgas takistab kiiret kosumist asjaolu, et nii

Eesti kui ka maailma majandus oli jahtumas juba enne kriisi. Koroonakriisi mõju

tööhõivele on ulatuslik, kuid seda pehmendavad valitsuse toetusmeetmed. On tõenäoline,

et tööjõunõudlus turismiga seotud valdkondades ei taastu niipea ning seetõttu suureneb

struktuurne tööpuudus eriti Ida-Virumaal, kus töötuse määr on olnud ajalooliselt Eesti

kõrgeim ning kus tööturu olukorda mõjutab lisaks koroonakriisile juba eelmisel aastal

alanud surutis põlevkivisektoris. Eesti Panga majandusprognoosi järgi eesti majandust

mõjutavad kõige rohkem neli tegurit: välisnõudluse ja turismi vähenemine; eriolukord ja

Eestis kehtestatud piirangud; ebakindlus tuleviku eest; riigi abimeetmed. Eesti Panga

prognoosi põhinäitajad on toodud https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-

ja-majandus/2020/rahapoliitika-ja-majandus-22020,

https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-

plaani-juurde-10062020 .

Euroopa komisjoni soovitused

Euroopa komisjon 20.05.2020 soovitab Eestil võtta 2020. ja 2021. aastal järgmisi

meetmeid:

1. Kooskõlas üldise vabastusklausliga võtta kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult

reageerida pandeemiale, toetada majandust ja tagada selle taastumine. Kui

majandustingimused võimaldavad, järgida eelarvepoliitikat, mille eesmärk on

saavutada usaldusväärne eelarvepositsioon keskpikas perspektiivis ja tagada võla

jätkusuutlikkus, suurendades samal ajal investeeringuid. Parandada

tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust ja vastupidavust, sealhulgas võttes meetmeid

tervishoiutöötajate nappuse leevendamiseks, tugevdades esmatasandi arstiabi ja

tagades elutähtsate meditsiinitoodetega varustatuse.

2. Suurendada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, sealhulgas töötushüvitiste katvuse

laiendamise kaudu.

3. Kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide

elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse taastumist.

Keskenduda investeeringute tegemisel üleminekule rohelisele majandusele ja

digitehnoloogiale, eelkõige ettevõtete digitaliseerimisele, teadustegevusele ja

innovatsioonile, energia puhtale ja tõhusale tootmisele ja kasutamisele,

ressursitõhususele ja säästvale transpordile, aidates järk-järgult vähendada

majanduse CO2 heidet. Toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

innovatsioonisuutlikkust ning tagada piisav juurdepääs rahastamisele.

4. Suurendada jõupingutusi rahapesuvastase raamistiku tulemusliku järelevalve ja

jõustamise tagamiseks.

https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2020/rahapoliitika-ja-majandus-22020

https://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/2020/rahapoliitika-ja-majandus-22020

https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-plaani-juurde-10062020

https://www.eestipank.ee/press/prognoos-esmaselt-kriisiabilt-tuleb-liikuda-pikaajalisema-plaani-juurde-10062020

59

6.3. Narva linna eelarvestrateegia perioodiks 2021 - 2024

Eelarvestrateegia koostamise peamiseks eesmärgiks on linna arengukavas ja samuti

valdkondlikes arengukavades toodud investeeringuprojektide elluviimise kavandamine

ning seeläbi piirkonna arengueesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Eelarvestrateegia

on aluseks iga-aastasele eelarve koostamisele ning samuti annab juhised vajalike

muutuste tegemiseks (tulude kasvatamiseks või kulude kärpimiseks) ja võimaldab

selgemalt aru saada kohaliku omavalitsuse võimekusest teha investeeringuid ning võtta

laene ja muid kohustisi.

Eelarvestrateegias on esitatud andmed võetud laenudest tulenevate kohustiste kohta.

Eelarvestrateegias on sätestatud Narva linna ja linna arvestusüksuse finantsdistsipliini

tagamise meetmete rakendamine ja täitmine. KOFS-i kohaselt peab linn tagama iga-

aastaselt põhitegevuse tulemi väärtuse lubaval tasemel ning hoidma netovõlakoormuse

individuaalsel piirmääral nii endal kui ka koos sõltuvate üksustega.

Linna arengukavas esitatud arengutegevuste realiseerimine on otseses seoses saadavate

tulude mahuga (sh tulumaksu laekumine, riiklikud toetused) ja laenu võtmise

võimalustega. Põhjenduseks on asjaolu, et linna tegevuste finantseerimine omavahendist

suuremas osas otseselt sõltub Eesti majanduse kasvust, linnaelanike tööhõivest ja sellest

tuleneva tulumaksu laekumisest, riigilt saadud toetustest, laenu võtmisest,

välisinvesteeringutest. Rahvastikuregistri andmetel 01.01.2020.a. seisuga oli Narvas

elanikkonna arv 55,9 tuh.inimest, aasta tagasi 01.01.2019.a seisuga oli 57,8 tuh.inimest.

Arvu vähenemise põhjusteks on loomulik iive ja ränne. Elanikkonna arvule avaldas mõju

ka seadusandlusest tulenev õigusnorm. Nimelt alates 02.01.2019 jõustunud

rahvastikuregistri seaduse §110 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist ruumi omaniku

nõudmisel isiku elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete

andmete hulgas säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega,

kaotavad kehtivuse. Rahvastikuregistri andmetel oli Narvas elanikkonna arv 01.02.2019.a

seisuga 56,46 tuh.inimest. Detailsemad andmed linna rahvastiku kohta on avaldatud

http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/page:12442.

20. jaanuariks 2020 oli Äriregistris registreeritud 4 236 Narva ettevõtjat (11.03.2019

seisuga oli registreeritud 4 215 ettevõtjat). Narvas on 99,9% kõigist ettevõtetest mikro-,

väike- ja keskmised ettevõtted. Põhiosa tegutsevatest ettevõtetest moodustavad

mikroettevõtted, kus töötajate arv ei ületa 9 inimest (93,3% kõigist ettevõtetest). Üldinfo

Narva ettevõtluse statistika kohta on avaldatud http://www.investinnarva.ee

Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu dünaamika on ära toodud alljärgnevas

võrdlustabelis.

NIMETUS 31.01.2019 31.12.2019 17.06.2020

Eesti 33 053 34 407 51 333

Ida-Viru Maakond 5 821 6 184 7 991

Narva linn 2 699 2 716 3 766

Tulude ja investeeringute tase prognoos 2021-2024 aastate kohta on kavandatud

konservatiivsuse printsiibist ja ei kata kõike linna arengukavas kirjeldatud tegevusi.

Tulude enamlaekumine võimaldab lisaeelarve koostamisel suunata lisavahendeid

http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/page:12442

http://www.investinnarva.ee/

60

vastavalt prioriteetsetele tegevustele. Majandusolukorra oodatust nõrgema arenguga, mis

võib tuua kaasa tulude alalaekumist, tuleb eelarve ja kuluplaanid õigeaegselt muuta.

Narva linna arengukava tegevuskava projektid/tegevused on oma vastavuselt jaotatud

visioonide järgi. Kokkuvõte arengukavas kavandatavate projektide/tegevuste

väljaminekute osas aastate lõikes ning visioonide järgi on esitatud tabelis “Arengusuunad

tegevuskava alusel” punktis 6.6. Detailsem ülevaade projektide/tegevuste kohta on

esitatud arengukava tegevuskava osas.

Käesolevas linna eelarvestrateegias perioodil 2021-2024 on prioriteediks tagada

seadusjärgsete avalike teenuste osutamine linna elanikele, muuta kov-i tegevus

tõhusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine. Selle

täitmiseks tuleb sealhulgas parandada elukeskkonna infrastruktuur, luues linnaelanikele

kaasaegseid ja mugavaid elutingimusi (sh tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur, spordi- ja

vabaaja veetmise võimalused) ning tagada kov-i asutuste töötajate motiveerimist. Kuna

kov-i võimalused kohustiste võtmises on piiratud ja finantsdistsipliini tagamise meetmeid

tuleb rangelt täita, prioriteedid investeerimistegevuses on eelkõige seotud toetuste (sh

Euroopa Liidu) ning välisabi kasutamisega, mis võimaldab kaasata vahendeid linna

infrastruktuuri rajamiseks ning uuendamiseks prioriteetsetele projektidele.

Eelarvestrateegia koostamisel, peale linna laekumiste kavandamist, ametiasutustele olid

antud piirsummad väljaminekute osas. Juhul, kui eesmärkide ja tegevuste täitmiseks oli

hinnatud, et olulised tegevused on ebapiisavalt rahastatud, olid need tegevused esitatud

eraldi reservtegevuste nimekirjana prioriteetide kaupa, mille realiseerimine saab olla

ainult algselt kavandatust suuremate tulude laekumise korral.

Eelaarvestrateegia prognoosimisprotsess koosneb osadest: põhitegevuse tulude ja kulude

prognoosimine, investeerimistegevuse prognoosimine, laenu võtmise vajaduse

väljaselgitamine, likviidsete varade muutuse leidmine ja netovõlakoormuse arvutamine.

Narva linna eelarvestrateegia perioodiks 2021 – 2024 on koostatud tekkepõhise

metoodika alusel, andmed on esitatud eurodes. Tekkepõhises eelarves kajastatakse

tehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või

välja makstakse. Tekkepõhine eelarvestamine annab ülevaate, kui palju saab eelarveaastal

kulutuste tegemiseks kohustisi võtta, sõltumata sellest, millal tuleb kohustiste eest tasuda.

6.3.1 Põhitegevuse tulud

Põhitegevuse tulud on jaotatud majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile järgmisteks

liikideks:

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

Ülevaade põhitegevuse tuludest 2019.aasta täitmise osas, 2020.aasta täpsustatud eelarvest

(prognoositav täitmine seis 31.07.2020, edaspidi 2020.aasta eelarve) ja eelarvestrateegia

aastateks 2021-2024 on esitatud punktis 6.6.

Maksutulud

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest

maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil

kehtestatavatest kohalikest maksudest. Käesolevas eelarvestrateegias on kavandatud

riiklikeks maksudeks füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Kohalikeks maksudeks on

reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu.

61

Füüsilise isiku tulumaksu laekumist reguleerivad tulumaksuseadus ja füüsilise isiku

tulumaksu kohaliku omavalitsuse üksustele eraldamise kord. Residendist füüsiliste isikute

makstud tulumaks laekub järgmiselt: arvestamata tulumaksuseaduse 4. peatükis sätestatud

mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele

11,96% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (ületav tulumaksu osa laekub

riigile). Pensionidelt ja tulumaksuseaduse § 18 lõikes 13 nimetatud dividendilt, vara

võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile. Kui Maksu- ja

Tolliametil puuduvad andmed residendi elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks

proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele.

Linna tulumaksu planeerimisel on sh võetud arvesse eelmise aasta tegelik ja jooksva aasta

oodatav laekumine; majandusolukorra prognoosid, kohaliku omavalitsuse üksustele

laekuva tulumaksu osakaal (sh kov-le eraldatav tulumaksu määr 2020.aastal 11,96%),

maksumaksjate arv, maksumuudatused. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse seletuskirjas

kajastava prognoosi kohaselt kohalikele omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaks

väheneb võrreldes 2019. aastaga 6,5%. Kuid analüüsides hetkeolukorda võib

alalaekumine osutuda oluliselt suuremaks. Võttes aluseks eespool kirjeldatud

informatsiooni, sh majandusalaseid prognoose, on Narva linna eelarvestrateegias

Aastateks 2021-2024 tulumaksu oodatav laekumine kavandatud 2019.aasta suhtes vähem

ca 4,19% ning 2020.aasta suhtes enam ca 3,79% .

Maamaksu arvestuse aluseks on võetud kehtivad maksumäärad, maamaksu eelmise aasta

tegelik ja jooksev laekumine eelarvesse. Narva linnas on kehtestatud maamaksu määrad

linna hinnatsoonides diferentseeritult 0,8%-st kuni 2,5% maa maksustamise hinnast

aastas. Narva Linnavolikogu poolt on 22.11.2012 võetud vastu „Maamaksust vabastamise

kord Narva linnas“, mis kehtib alates 01.01.2013. Vastavalt korrale vabastatakse Narva

linna poolt represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isikud. Aastateks 2021-2024 on

kavandatud maamaksu laekumine 2020.aasta tasemel.

Jooksva aasta aprillikuus valitsuskabinet kiitis heaks riigihalduse minister Jaak Aabi

ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks. Selle tulemusel saavad adekvaatse info maa

tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. Maa

hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks.

Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb

kehtima. Hindamise tulemused võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024.

aastal.

Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus, kes suudab kõige paremini hinnata

oma elanike maksevõimet ja kohalikke prioriteete. KOV-idel on õigus kehtestada erinev

maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada

maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust. Sõltumata KOV-ide kehtestatud

maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. Maamaksu määrad

peavad olema kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud vähemalt kuus kuud enne

uue eelarveaasta algust.

Kohalike maksude seaduse alusel võib kohalik omavalitsus anda määruse oma

haldusterritooriumil kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalikud maksud on kajastatud

eelarvestrateegias muude maksutuludena: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise

maks ning parkimistasu on kavandatud järgnevateks aastateks 2019.aasta suhtes vähem ca

22,68% ning 2020.aasta suhtes enam ca 21,86% .

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Antud tuludena on planeeritud riigilõivud, tulud haridusalasest tegevusest, kultuuri- ja

kunstialasest tegevusest, spordi- ja puhkealasest tegevusest, sotsiaalabialasest tegevusest,

62

tulud üldvalitsemisest, tulud muudelt majandusaladelt, üür ja rent, tulud õiguste müügist,

muu toodete ja teenuste müük.

Tulude kavandamisel on võetud arvesse 2019.aasta tegelik ja 2020.aasta oodatav

laekumine ning muudatused asutuste tegevustes. Suurimad laekumised antud osas on

kavandatud peamiselt haridus- ja sotsiaalabialasest tegevusest saadavate tulude arvelt.

Saadavad toetused tegevuskuludeks

Iga-aastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga kohalikele

omavalitsustele. Tasandusfondi jaotamise põhimõtted määratakse seadusega.

Tasandusfondi suurus ja jaotamise aluseks olevate arvnäitajate väärtused määratakse

riigieelarvega. Tasandusfondi eesmärk on vahendite kasutamise tingimusi määramata

ühtlustada kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimalusi. Tasandusfondi

jaotamisel võetakse aluseks kohaliku omavalitsuse üksusele laekuv tulumaks ja maamaks,

kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arv ja muud kohaliku omavalitsuse üksuse erisused.

Tasandusfondi jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsuse

korraldusega.

Toetusfondi suurus ja sellesse kuuluvad toetuste liigid määratakse riigieelarvega.

Toetusfond on kohaliku omavalitsuse üksustele seaduses määratud sihtotstarbel ja

tingimustel kasutamiseks või riigieelarves määratud sihtotstarbel antav toetus, mida

jaotatakse ainult arvnäitajate alusel. Toetusfondi jaotamise aluseks olevad arvnäitajad ja

nende arvestamise alused sätestatakse seadusega. Arvnäitajate väärtused määratakse

riigieelarvega. Toetusfondi jaotamise ja kasutamise tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega. 2020 aastal toetusfondi vahendid on ette nähtud sh

üldhariduskoolide pidamiseks antavaks toetuseks (tööjõukuludeks, täienduskoolituseks,

õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks), koolieelsete

lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetuseks, raske ja sügava puudega lastele abi

osutamise toetuseks, huvihariduse ja –tegevuse toetuseks, toimetulekutoetuse

väljamaksmiseks, matusetoetuseks, asendus- ja järelhooldusteenuse toetuseks,

rahvastikutoimingute kulude hüvitiseks, kohalike teede hoiu toetuseks. Toetusfondi

jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.

Vabariigi Valitsuse 01.05.2020 korraldusega nr 142 on jaotatud riigi 2020. aasta

lisaeelarve seadusega toetusfondi lisandunud vahendid kohalikele teede hoiuks ja

tulubaasi stabiliseerimiseks. Narva linnale 06.05.2020 eraldatud toetus moodustab 413

757 eurot teedehoiuks ja 1 038 097 eurot tulubaasi stabiliseerimiseks. Tulubaasi

stabiliseerimise toetuse eesmärk on kompenseerida kohaliku omavalitsuse üksustele

eriolukorrast tingitud tulude vähenemist ja kulude suurenemist. Haridus- ja

Teadusministeerium ning Narva linn sõlmisid 11.04.2018.a. kokkuleppe, mille kohaselt

pooled määravad tegevuskava ja põhimõtted riigigümnaasiumi asutamisel Narva linna.

Sellest tulenevalt on toetusfondi suurus otseses seoses koolivõrgu optimeerimisega.

Muudes saadud toetustes tegevuskuludeks on planeeritud täiendavad sihtotstarbelised

laekumised asutuste tegevuskuludeks. Eelarveaasta jooksul täiendavate toetuste saamisel

vastavad muudatused viiakse linna eelarvesse.

Muud tegevustulud

Antud tuludena on planeeritud trahvid, muud tulud varadelt, tulud varude müügist ning

muud tulud.

63

6.3.2 Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kulud on jaotatud majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile järgmisteks

liikideks:

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud.

2021-2024 aastate kavandamisel nimetatud kulude osas võeti aluseks eelnevate aastate

andmeid ning ametiasutuste tegevuste kavasid. Ametiasutused esitasid reservtegevuste

nimekirjad prioriteetide kaupa, mis viiakse ellu algselt kavandatust suuremate tulude

laekumise korral.

Antavad toetused

Toetustena tegevuskuludeks on kavandatud sotsiaalabitoetused ja muud toetused

füüsilistele isikutele, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised

toetused. 2021-2024 aastate kavandamisel nimetatud kulude osas võeti aluseks eelnevate

aastate andmeid ning asutuste tegevuste kava.

Aastatel 2021-2024 linna eelarves on planeeritud järgmised antavad toetused sh:

sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, linna üritustele, sotsiaaltoetused, iga-aastased

liikmemaksud jt.

Linnaeelarvest eraldatavad sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks peamiselt

planeeritakse 2020 aasta tasemel, sh SA-le Vaivara Kalmistud (korrigeeritud

tarbijahinnaindeksi võrra), SA-le Narva Linnaelamu eluruumide haldamiseks, SA-le

Narva Sadam, SA-le Narva Linna Arendus, SA-le Narva linnaleht, SA-le Narva

Muuseum; toetust avaliku liiniveo korraldamiseks.

Linnas on kehtestatud erinevad korrad, mis on suunatud nii soodsa linnakeskkonna

loomiseks kui ka aiandusühistute ja korteriühistute sihtotstarbelist toetamiseks.

Eelarvestrateegia perioodil kavandatakse need toetused lähtudes eelarve võimalustest.

Antavad toetused moodustavad ca 8 % põhitegevuse kuludest.

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud jagunevad personalikuludeks, majandamiskuludeks ja muudeks

kuludeks. 2021-2024 aastate kavandamisel võeti aluseks 2019 ja 2020 aastate andmeid,

ametiasutuste tegevuste kavad, majandamiskulude tariifide muutmist.

Personalikulud moodustavad linna põhitegevuse kuludest ca 65%.

Majandamiskulud koosnevad administreerimiskuludest, kinnistute, hoonete, ruumide,

rajatiste, sõidukite ja inventari majandamiskuludest, koolituse, õppevahendite, meditsiini-

ja hügieenikuludest, toitlustus- ja muude teenuste kuludest. Majandamis-ja muud kulud

moodustavad linna põhitegevuse kuludest ca 26%.

Eelarvestrateegia perioodil linna asutuste ülesannete täitmisest tulenevad tegevused (k.a

sõlmitavad lepingud) kavandatakse lähtudes eelarve võimalustest ning prognoosivatest

kuludest. Kuna majandamiskulud on sh otseses seoses riigihangete tulemustega, võib

nende maksumus ületada eelarvestrateegias planeeritud.

Eesti kohalikel omavalitsustel on oma kogukonna elu korraldamisel laialdane pädevus.

Narva linna olulisemateks kuluvaldkondadeks on haridusvaldkond; vabaaeg, kultuur ja

religioon (sh kultuurimajad, muusika-, spordi- ja huvikoolid, raamatukogud jne),

majandus (sh ühistransport), elamu-ja kommunaalmajandus, sotsiaalne kaitse (sh

toetused, teenused, hoolekande asutused).

64

Narva linna ametiasutuste (sh hallatavate asutuste), teenistuste kulude klassifitseerimine

toimub nii majandusliku sisu järgi kui ka valdkondade lõikes. Koondülevaade on esitatud

eelarvestrateegia punktis 6.6.

6.3.3 Investeerimistegevus

Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile

järgmisteks liikideks:

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

Käesoleva eelarvestrateegia perioodi jooksul seisab linna ees väga tähtis ülesanne

Euroopa Liidu (edaspidi EL) fondide rahaliste vahendite kaasamisel ja kasutamisele

võtmisel. Linna arengutegevuse töö optimeerimiseks on kõikide suuremahuliste

projektide töö (k.a kogu linna projektialase tegevuse koordineerimine) korraldatud läbi

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti.

Arvestades linna omafinantseerimisvõimekust kogu eelarvestrateegia perioodi jooksul, on

suuremate investeeringute tegemine võimalik ainult välisrahastuse toel.

Antud osa planeerimisel on 2021-2024 aastateks võetud aluseks linnas realiseeritavad ja

kavandatavad projektid. Projektide elluviimisest sõltub põhivara soetamiseks saadav

sihtfinantseerimine, selle arvelt põhivara soetus ning sellega kaasnevad finantskulud.

Riigihalduse ministri 15.05.2020 määrusega nr 19 oli vastuvõetud COVID-19

eriolukorras kohaliku omavalitsuse üksustele investeeringuteks, lammutamise ja

remonttöödega seotud tegevusteks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord.

Toetuse piirsumma Narva linnale moodustas 2,36 mln eurot. Toetus on ühekordne ning

kajastatakse eelarves põhivara soetuseks saadavaks sihtfinantseerimiseks.

Narva linna investeerimistegevuse arvnäitajad on toodud arengukava tegevuskava osas,

ülevaade põhiprojektidest (sh kavandatud investeeringuobjektidest) on esitatud punktis

6.6.

6.3.4 Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vastavalt KOFS-ile

järgmisteks liikideks:

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustiste

võtmine ning kohustiste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustiste täitmine,

emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete

alusel.

65

Kohustiste võtmine ja tagasimaksmine sõltub linnas realiseeritavatest ja kavandatavatest

projektidest ja tegevustest. Linna kohustiste tagasimaksmine on otseses sõltuvuses ka

sildfinantseerimise laekumisega.

Perioodil 2021-2024 investeerimisprojektide realiseerimiseks suurema tõenäosusega tuleb

kasutusele võtta sildfinantseerimise vahendeid. Esialgsete andmete kohaselt

sildfinantseerimine (ehk laenude võtmine) moodustaks 2021.a umbes 4,26 mln eurot,

2022.a umbes 3,45 mln eurot. Käesolevas eelarvestrateegias need vahendid pole

planeeritud sest seda osa oluliselt mõjutab 2020.aastal kavandatud projektide

prognoositav realiseerimine.

tuh.eurodes

Sildfinantseerimise eeldatav vajadus

investeeringuprojektide lõikes 2020 2021 2022

Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede võrgustiku

rajamine, II etapp 664 132

TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd Narvas 1 750 1 077

Narva raekoja hoone ja platsi rekonstrueerimine 201 946 816

Narva linna tänavavalgustuse taristu renoveerimine I

etapp 100 420

Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise kaitseala

integreeritud arendamine, III etapp 264

Stockholmi platsi projekteerimine ja ehitus , I etapp 18 324

Narva Eesti Gümnaasiumi ümberkorraldamisel tekkiva

põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine 378 347

Narva Kesklinna Gümnaasiumi ümberkorraldamisel

tekkiva põhikooli õppehoone ehitamine ja sisustamine 35 620 620

Muud projektid 263

Kokku 1 263 4 264 3 448

Täpsustatud andmed kajastatakse vastava aasta eelarves.

Linna võlakohustised on esitatud Narva linna eelarvestrateegia tabelis, esitatud punktis

6.6.

6.4 Narva linna sõltuvate üksuste eelarvestrateegia perioodiks 2021-2024

Narva linn kui kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuvad üksused moodustavad

Narva linna arvestusüksust. Eelarvestrateegia koostamiseks on vajalik linna sõltuvate

üksuste määramine. Sõltuvate üksuste määramisel lähtutakse KOFS-st ja rahandusministri

määrusega kehtestatud finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodikast (on

kinnitatud Rahandusministri 16.05.2011 määrusega nr 29). Eelarvestrateegia sisaldab

andmeid sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajaid, mis on vajalikud

põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks.

Sõltuvad üksused leitakse kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvate

sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute saldoandmike baasil iga aasta lõpu

seisuga. Sellest lähtudes 2019.aasta andmete põhjal Narva linna arvestusüksusesse koos

linna asutustega kuuluvad SA Narva Linnaelamu, SA Narva Haigla, SA Narva Linna

Arendus, SA Narva Sadam, SA Narva linnaleht.

66

Linnaeelarvest eraldatav toetus sõltuvatele üksustele peamiselt planeeritakse 2020. aasta

tasemel lähtudest eelarve võimalustest.

Sõltuvate üksuste andmed 2019. aasta kohta on võetud avalikest infosüsteemidest

(https://saldo.fin.ee).

6.4.1 SA Narva Linnaelamu

Sihtasutuse Narva Linnaelamu põhilisteks eesmärkideks on munitsipaalelamufondi

haldamine ja kasutamine.

Eelarvestrateegia koostamisel juhinduti KOFS-ist, õigusaktidest, mille põhjal teostatakse

asutuse tegevus, Eesti Vabariigi seadustest ning Narva linna kehtivatest õigusaktidest.

Sihtasutuse põhitegevuse tulud koosnevad enamjaolt omatuludest rendilepingutelt ja

Narva linna finantseerimisest.

Linnaelamu põhitegevuse kulud on munitsipaalelamufondi haldamine, ühiselamute

remonditööd, mitte-eluruumide ja eluruumide teenindamine, kommunaalteenused ja muud

haldamisega seotud kulud.

SA Narva Linnaelamu arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.

6.4.2. SA Narva Haigla

SA Narva Haigla peamiseks tegevusvaldkonnaks on haiglaraviteenused.

SA Narva Haigla tulud moodustuvad peamiselt meditsiinilise tegevuse arvelt (98% tulude

üldsummast). 2019. aastatel toimus meditsiiniliste teenuste maksumuse suurenemine,

mille tulemusel tulud kasvasid. 2020 aasta pandeemia tõttu tulud prognoositakse 2019

aasta tasemel. Tulude kõikumine aastate lõikes tuleneb meditsiiniteenuste maksumuse

hinnakirja prognoositavast muutumisest.

Kuna SA Narva Haigla põhitegevuseks on meditsiiniteenuste osutamine, siis suure osa

kuludest moodustavad personalikulud (üle 64%). 2020. aastal on plaanis personali töötasu

tõstmine ja Haigekassa raviteenuste hinnakiri muutmine.

SA Narva Haigla kulude kasv on peamiselt seotud sisseostetavate tervishoiu- ja

diagnostikateenuste mahu ja maksumuse suurenemisega ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kulude kasvuga.

2020.aastal lõpetatakse tn.Haigla 1 errakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimist.

SA Narva Haigla omafinantseerimise osa moodustab 1,6 mln eurot.

Samuti 2020.aastal lõpetatakse tn.Haigla 1 garderoobi renoveerimist personali jaoks. SA

Narva Haigla finantseerimine moodustab 480 tuh. eurot.

Rahaliste vahendite reservi vähendati 2019-2024. aastatel optimaalse miinimumini, mis

toetab asutuse finantsilisi võimalusi kuu algusele langevate maksete tipu katmiseks,

töötasu jooksvate arvelduste tegemiseks, maksude maksmiseks ja hankijatega

arveldamiseks. Vabad rahalised vahendid on suunatud 2020. aastal peamiselt SA Narva

Haigla materiaalse baasi parandamisele, meditsiiniseadmete ja kiirabiauto ostule.

SA Narva Haigla arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.

https://saldo.fin.ee/

67

6.4.3. SA Narva Linna Arendus

Sihtasutuse Narva Linna Arendus eesmärgiks on Narva linna piirkonna elukeskkonna

kvaliteedi tõstmine, soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks Narva linna

haldusterritooriumil läbi sihtasutuse omandis või käsutuses oleva kinnisvara ja maa-alade

arendamise linnaelanike huvides.

Sihtasutuse tegevus on seotud põhiliselt järgnevate tegevussuundadega: Äkkeküla spordi-

ja puhkeala korrastav ja arendav tegevus; hoone asukohaga Paul Kerese tn 20 arendamine

ja rendile andmine; Joaoru puhkeala (sh Joaoru Rannahoone) arendamine.

SA Narva Linna Arendus põhitegevuse tulu koosneb renditulust ja linnast saadud

toetustest. SA tulu olulisem osa otseselt seotud iga-aastaselt linna poolt laekuvatest

toetustest, mis on suunatud põhitegevuse kulude katteks. Põhitegevuse kulud on

tööjõukulud, majandamiskulud ning arendustegevusega seotud kulud.

Sihtasutus jätkab tegevust 2021-2024 aastatel kolmel märgitud suunal, lähtudes

avanevatest projektide finantseerimise võimalustest, mis on põhiliselt seotud Äkkeküla

alade arendamise (projektid ja iseseisev arendamine) ning Paul Kerese 20 tehtavate

vajalike renoveerimistöödega. Oma projektide elluviimisel püüab SA Narva Linna

Arendus kaasata rahavahendeid erinevatest fondidest ja partneritelt.

2020-2024 aastatele on planeeritud järgmised investeeringuprojektid: Ekstreempargi

projekteerimine ja ehitamine (Äkkeküla spordi- ja vabaajakeskuse kõrval); Äkkeküla

tervisespordikeskuse väljaarendamine 2019-2022 (projekti realiseeritakse

Kultuuriministeerium toel uue taotlusvooru “Regionaalsete tervisespordikeskuste

väljaarendamise toetus perioodil 2019-2022” raames); aastatel 2023-2024 kavandab

sihtasutus jätkata Äkkeküla tervisespordikeskuse väljaarendamist.

SA Narva Linna Arendus arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.

6.4.4. SA Narva Sadam

SA Narva Sadam on asutatud eesmärgiga Narva jõesadama (sh Kulgu osa)

rekonstrueerimiseks ning jahtide ja väikelaevade jaoks sadama arendamiseks, mis pakub

kvaliteetsed teenused nii turistidele kui ka kohalikele elanikele, sadama

administreerimiseks, opereerimiseks ja teiste tehingute teostamiseks, mis on tihedalt

seotud SA Narva Sadam tegevusega. SA Narva Sadama peamised sihtgrupid on

veeturistid, väikelaevade kohalikud omanikud ning muud piirkonda külastavad turistid.

SA Narva Sadama konkurentideks on eelkõige teised piirkonna väikesadamad, kuid

väikesadamate tegevusspetsiifikast tulenevalt tuleks neid vaadata mitte niivõrd

konkurentide kuivõrd koostööpartneritena. Lisaks investeeringutele, mille kaudu

parandatakse sadama teenuste kvaliteeti, on oluline Narva Sadama tuntuse kasv

sihtgruppide hulgas.

Olulised tegevused aastateks 2021-2024 strateegiliste eesmärkide saavutamise osas on:

Narva linna sadamate positsioneerimine Eesti, Soome, Rootsi, Venemaa (Sankt-Peterburg

ja Pihkva) purjesportlaste hulgas; sponsorite leidmine; Narva linna sadama bokside

rekonstrueerimine; ühekordsed projektid.

SA Narva Sadam arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.

6.4.5. SA Narva linnaleht

Sihtasutus on asutatud Narva linna ajalehe väljaandmiseks ja linna elanikele tasuta

levitamiseks. Põhieesmargi saavutamiseks sihtasutus: korraldab ajalehe kaudu

68

linnaelanike informeerimist linnavolikogu, linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate

asutuste ning linna osalusega juriidiliste isikute tegevusest; vahendab teavet linnas ja

piirkonnas toimuvatest üritustest ja muudest linnaelu uudistest; kujundab piirkonna

inimeste seas positiivset suhtumist kodukohta; tutvustab piirkonnas tegutsevaid asutusi ja

ettevõtteid; pakub ajalehe kaudu piirkonna inimestele võimalust oma arvamuse ja teadete

avaldamiseks; toodab või tellib vajalikud teksti-, foto- ja kujundusmaterjalid; trükib

ajalehte või korraldab selle trükkimist; korraldab ajalehe avaldamise veebilehel; teostab

sihtasutuse omandis või käsutuses olevate vara haldamist ja arendamist vastavalt

sihtasutuse eesmarkidele; täidab muid ülesandeid lähtudes sihtasutuse eesmärgist;

korraldab vastavalt põhikirjale saadud vahendite kasutamist.

SA Narva linnaleht arvnäitajad on esitatud punktis 6.6.

6.5 Finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine

Pikaajaliselt jätkusuutliku fiskaalraamistiku tagamiseks rakendatakse meetmeid kohalike

omavalitsuste finantsdistsipliini tõhustamiseks. KOFS-st tulenevalt kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsdistsipliini tagamise meetmed on kov-i ja kov-i arvestusüksuse

kinnipidamine põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest ja netovõlakoormuse

ülemmäärast seadusandluses kehtestatud tähenduses.

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse

tulemi lubatav väärtus ei tohi olla aruandeaasta lõpu seisuga väiksem kui null. Vastavalt

KOFS-ile eelarvestrateegias võib kavandada kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema

arvestusüksuse põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest väiksemana: kaheks

mittejärjestikuseks aastaks; järgmiseks eelarveaastaks, kui jooksva aasta eelarve

põhitegevuse tulem on kavandatud mitte väiksemana kui null. Antud nimetatud juhul

peab eelarvestrateegiaga kavandatavate aastate põhitegevuse tulemite summa olema mitte

väiksem kui null.

Netovõlakoormus leitakse võlakohustiste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma

vahena. KOFS-i alusel kehtivad netovõlakoormuse arvestuse reeglid “Netovõlakoormuse

ülemmäär“ (KOFS § 34) ja võimalikud piirangud sh: „ Finantsdistsipliini tagamise

meetmete rakendamisega arvestamine investeeringutoetuste andmisel“ (KOFS § 341);

„Võlakohustuste võtmise erakorraline piirang“ (KOFS § 35

1 ); „Võlakohustuste võtmise

erakorralise piirangu ajal võlakohustuste võtmine“ (KOFS §352).

Kui linnal või linna arvestusüksusel nimetatud finantsdistsipliini tagamise meetmete

rakendamata jätmine esines esmakordselt aruandeaasta lõpu seisuga ning kohaliku

omavalitsuse üksus kavandab vastuvõetud eelarvega meetmete rakendamata jätmist

jätkata, informeerib Rahandusministeerium kohaliku omavalitsuse üksust meetmete

rakendamata jätmise tagajärgedest.

Alates 07.05.2020 jõustusid KOFS-i muudatused finantsdistsipliini tagamise meetmete

täitmise osas, nimelt aastatel 2020 ja 2021 võib kohaliku omavalitsuse üksuse

netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude

ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta

põhitegevuse tulude kogusummat; kui KOFS-i § 34 lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse

tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordne vahe on aastatel 2020 ja 2021 väiksem kui 80

protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib kohaliku omavalitsuse üksuse

netovõlakoormus ulatuda nendel aastatel kuni 80 protsendini vastava aruandeaasta

põhitegevuse tuludest. KOFS-i §-des 351 ja 35

2 sätestatud piiranguid aastatel 2020 ja 2021

ei rakendata.

69

Arvestusüksuse näitajate arvutamisel võetakse arvesse kov-i ja temast sõltuvate üksuste

saldoandmikud ning elimineeritakse nendes saldoandmikes kajastatud read, millel

kajastub sama kov-i või temast sõltuva üksuse tehingupartneri kood.

Andmed Narva linna ja Narva linna arvestusüksuse põhitegevuse tulemist ja

netovõlakoormusest 2019 aastal, jooksvaks 2020 aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia

perioodi igaks aastaks (2021-2024) on esitatud punktis 6.6. Arvestusüksuse sisesed

tehingud on elimineeritud.

Esitatud andmetest tuleneb, et Narva linna ja Narva linna arvestusüksuse planeeritud

põhitegevuse tulem on positiivne, netovõlakoormus ei ületa KOFS-iga kehtestatud

ülemmäära ning vastavad seadusandlusega kehtestatud nõuetele.

70

6.6 Narva linna eelarvestrateegia 2021-2024 andmed

Arengusuunad tegevuskava alusel

Arengusuunad, 2020-2024 aasta, Narva linna omafinantseering

(tegevuskava koondandmed) 2020 2021 2022 2023 2024

1. visiooni osa: Kaasaegne infrastruktuur tagab narvalastele ja linna

külalistele soodsa, turvalise ja mugava elukeskkonna, samuti loob

võimalused ettevõtluse arenguks ja selle konkurentsivõime tõstmiseks 9401014 65,8% 10827577 53,3% 9442021 43,1% 10154503 50,5% 4284216 40,5%

strateegiline eesmärk 1.1: transpordi infrastruktuur vastab tänapäeva nõuetele 5268434 36,9% 3864862 19,0% 2213488 10,1% 2078694 10,3% 1282366 12,1%

strateegiline eesmärk 1.2: elukeskkonna infrastruktuur on parandatud 2722394 19,0% 2884417 14,2% 5290454 24,2% 2930159 14,6% 720000 6,8%

strateegiline eesmärk 1.3: linnaelanikele on tagatud mugavad elutingimused 956535 6,7% 2476530 12,2% 674000 3,1% 304000 1,5% 254000 2,4%

strateegiline eesmärk 1.4: turismi arenguks on loodud tingimused 253652 1,8% 1251767 6,2% 1264079 5,8% 4841650 24,1% 2027850 19,2%

strateegiline eesmärk 1.5: linna infrastruktuuri abil on aidatud kaasa

ettevõtluse arengule ja selle konkurentsivõime suurendamisele 200000 1,4% 350000 1,7% 0 0,0% 0 0,0% 0 0,0%

2. visiooni osa: Narva on Läänemere riikide regioonis tuntud kui

dünaamiliselt arenev, multikultuurne, mugav ja turvaline linn 361769 2,5% 644074 3,2% 385083 1,8% 424083 2,1% 385083 3,6%

strateegiline eesmärk 2.1: linna kuvand on arendatud 361769 2,5% 644074 3,2% 385083 1,8% 424083 2,1% 385083 3,6%

3. visiooni osa: Mitmekülgne ja efektiivne sotsiaalkaitse süsteem

võimaldab linnaelanike vajadusi maksimaalselt katta 718400 5,0% 1676900 8,2% 2007900 9,2% 1609900 8,0% 589900 5,6%

strateegiline eesmärk 3.1: linnas on loodud efektiivne ja mitmekülgne

sotsiaalkaitse süsteem 718400 5,0% 1676900 8,2% 2007900 9,2% 1609900 8,0% 589900 5,6%

4. visiooni osa: Linnas toimib konkurentsivõimeline üldhariduskoolide,

koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem, mis toetub õpetamise

kõrgele tasemele ja kaasaegsele materiaal-tehnilisele baasile 3810291 26,7% 7174075 35,3% 10057235 45,9% 7902340 39,3% 5304385 50,2%

strateegiline eesmärk 4.1: linnas on loodud konkurentsivõimeline

üldhariduskoolide, koolieelsete lasteasutuste ja huvikoolide süsteem 3810291 26,7% 7174075 35,3% 10057235 45,9% 7902340 39,3% 5304385 50,2%

5. visiooni osa: Narva elanikkonna tööhõive ja keskmise palga tase on Ida-

Virumaa keskmisest kõrgem 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0%

strateegiline eesmärk 5.1: linnas on loodud elanikkonna tööhõiveks kõik

vajalikud tingimused 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0% 4300 0,0%

Kokku 14295774 100,0% 20326925 100,0% 21896539 100,0% 20095126 100,0% 10567884 100,0%

Narva Linnavalitsuse 2019 aasta eelarve täitmine, 2020 aasta täpsustatud eelarve ja

eelarvestrateegia perioodil 2021-2024 eurodes

Narva Linnavalitsus

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 70 618 032 67 943 569 68 521 815 68 455 642 67 764 109 66 565 619

Maksutulud 31 073 917 28 656 625 29 750 994 29 750 994 29 750 994 29 750 994

sh tulumaks 30 675 619 28 314 523 29 388 892 29 388 892 29 388 892 29 388 892

sh maamaks 254 088 250 602 250 602 250 602 250 602 250 602

sh muud maksutulud 144 210 91 500 111 500 111 500 111 500 111 500

Tulud kaupade ja teenuste müügist 4 769 422 4 439 293 4 905 317 4 839 144 4 743 895 4 695 493

Saadavad toetused tegevuskuludeks 34 658 287 34 813 079 33 853 354 33 853 354 33 257 070 32 106 982

sh tasandusfond 15 798 060 15 652 561 15 334 624 15 334 624 15 334 624 15 334 624

sh toetusfond 16 862 869 17 831 488 16 793 604 16 793 604 16 197 320 15 047 232

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 1 997 358 1 329 030 1 725 126 1 725 126 1 725 126 1 725 126

Muud tegevustulud 116 406 34 572 12 150 12 150 12 150 12 150

Põhitegevuse kulud kokku 60 633 342 62 448 423 58 560 948 56 712 919 55 920 193 54 756 784

Antavad toetused tegevuskuludeks 5 502 734 5 971 606 4 985 283 4 646 764 4 500 025 4 492 407

Muud tegevuskulud 55 130 608 56 476 817 53 575 665 52 066 155 51 420 168 50 264 377

sh personalikulud 39 806 089 40 671 682 38 581 922 37 072 412 36 532 288 35 452 040

sh majandamiskulud 15 267 490 15 720 203 14 991 843 14 991 843 14 885 980 14 810 437

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed 4 700 68 548 38 934 21 216 8 579 909

sh muud kulud 57 029 84 932 1 900 1 900 1 900 1 900

Põhitegevuse tulem 9 984 690 5 495 146 9 960 867 11 742 723 11 843 916 11 808 835

Investeerimistegevus kokku -6 092 814 -19 282 943 -15 104 481 -11 782 669 -11 333 003 -5 090 642

Põhivara müük (+) 195 387 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000

Põhivara soetus (-) -7 123 597 -21 708 486 -27 507 963 -21 603 569 -17 757 408 -6 489 070

sh projektide omaosalus -5 948 112 -13 769 114 -14 654 553 -10 933 937 -10 629 230 -4 010 216

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 1 636 725 6 627 042 14 116 908 10 669 632 7 128 178 2 478 854

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -151 903 -1 660 520 -1 074 158 -150 000 0 -400 000

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -241 580 -2 201 166

Tagasilaekuvad laenud (+) 767 767 767 767 767 767

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 1 816 101 250 1 250 1 250 1 250 1 250

Finantskulud (-) -410 429 -541 830 -741 285 -800 749 -805 790 -782 443

Eelarve tulem 3 891 876 -13 787 797 -5 143 614 -39 946 510 913 6 718 193

Finantseerimistegevus -3 335 019 3 980 931 3 985 381 39 946 -510 913 -6 718 193

Kohustiste võtmine (+) 7 653 000 14 954 668 14 804 553 11 083 937 10 629 230 4 410 216

Kohustiste tasumine (-) -10 988 019 -10 973 737 -10 819 172 -11 043 991 -11 140 143 -11 128 409

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -

vähenemine) 2 918 886 -11 676 827 -1 158 233 0 0 0

Nõuete ja kohustiste saldode muutus kokku (+ /-) 2 362 029 -1 869 961 0 0 0 0

sh nõuete muutus (- suurenemine/ + vähenemine)

sh kohustiste muutus (+ suurenemine/ -

vähenemine)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 12 835 060 1 158 233 0 0 0 0

Võlakohustised kokku aasta lõpu seisuga 25 432 368 28 209 690 32 156 137 32 174 867 31 655 375 24 936 273 sh üle 1 a perioodiga mittekatkestatav kasutusrent

(konto 913100), sihtfinantseerimise kohustised (konto 253550), saadud ettemaksed (kontogrupp 2038) 1 273 247 69 638 30 704 9 488 909 sh kohustised, mille võrra võib ületada

netovõlakoormuse piirmäära 1 127 763 1 263 498

Netovõlakoormus (eurodes) 12 597 308 27 051 456 32 156 136 32 174 866 31 655 374 24 936 272

Netovõlakoormus (%) 17.8% 39.8% 46.9% 47.0% 46.7% 37.5%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 61 064 101 56 900 438 68 521 815 68 455 642 67 764 109 66 565 619

Netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär (%) 86.5% 83.7% 100.0% 100.0% 100.0% 100.0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 48 466 793 29 848 982 36 365 679 36 280 776 36 108 735 41 629 347

72

Narva linna investeeringuobjektid valdkonniti eurodes

Investeeringuobjektid* (alati "+"

märgiga)

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve 2022 eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Üldised valitsussektori teenused 0 49 822 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 31 826

sh muude vahendite arvelt

(omaosalus) 17 996

Riigikaitse 0 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


(omaosalus)

Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


(omaosalus)

Majandus 3 954 437 11 302 054 13 522 548 8 513 087 6 443 786 5 569 070

sh toetuse arvelt 1 075 152 3 338 096 7 800 612 4 525 520 2 470 286 2 478 854


(omaosalus) 2 879 285 7 963 958 5 721 936 3 987 567 3 973 500 3 090 216

Keskkonnakaitse 61 814 43 187 0 0 0 0



(omaosalus) 61 814

Elamu- ja kommunaalmajandus 744 333 3 066 093 4 130 880 370 000 370 000 270 000

sh toetuse arvelt 0 1 938 000 1 113 450 0 0 0


(omaosalus) 744 333 1 128 093 3 017 430 370 000 370 000 270 000

Tervishoid 0 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


(omaosalus)

Vabaaeg, kultuur ja religioon 1 435 129 2 814 610 3 789 796 6 637 361 5 285 127 0

sh toetuse arvelt 66 718 884 465 1 418 500 3 480 977 2 431 492 0


(omaosalus) 1 368 411 1 930 145 2 371 296 3 156 384 2 853 635 0

Haridus 927 884 4 402 720 5 064 739 5 083 121 4 658 495 650 000



(omaosalus) 894 269 3 962 420 2 543 891 2 419 986 2 432 095 650 000

Sotsiaalne kaitse 0 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 0

sh toetuse arvelt


(omaosalus) 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

KÕIK KOKKU 7 123 597 21 708 486 27 507 963 21 603 569 17 757 408 6 489 070



(omaosalus)* 5 948 112 15 032 612 14 654 553 10 933 937 10 629 230 4 010 216

* sh sildfinanseerimine 1 263 498

73

Narva linna suurimad investeeringuobjektid

eurodes

Olulised investeeringuprojektid ja tegevused

(alati "+" märgiga) - laenude arvelt

kavandatud/kavandatavad

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Narva linna bussi- ja raudteejaama arendus * 617 789 238 850 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 23 993 23 850

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 593 796 215 000

Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede

võrgustiku rajamine, I etapp 723 773 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 117 795

Narva linnapiirkonna jalg- ja jalgrattateede

võrgustiku rajamine, II etapp * 7 668 3 319 061 396 723 0 0 0

sh toetuse arvelt 2 213 559 330 761

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 7 668 1 105 502 65 962

TEN-T transiitteede rekonstrueerimistööd

Narvas * 52 602 728 417 7 759 015 3 166 530 0 0

sh toetuse arvelt 448 820 5 834 659 2 692 920 0 0

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 52 602 279 597 1 924 356 473 610

Narva raekoja hoone ja platsi

rekonstrueerimine * 69 357 729 534 2 446 848 2 158 862 0 0

sh toetuse arvelt 301 282 1 418 846 1 224 361

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 69 357 428 252 1 028 002 934 501

Narva linna tänavavalgustuse taristu

renoveerimine I etapp * 0 552 315 2 851 208 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 382 315 1 782 530

Narva ja Ivangorodi kaldapealsete ajaloolise

kaitseala integreeritud arendamine, III etapp * 0 550 000 1 545 091 482 484 0 0

sh toetuse arvelt 500 000 1 355 500 482 484


Narva Eesti Gümnaasiumi

ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli

õppehoone ehitamine ja sisustamine * 3 312 137 345 1 109 140 1 019 250 734 265 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 3 312 74 245 165 640 152 250 57 865

Narva Kesklinna Gümnaasiumi

ümberkorraldamisel tekkiva põhikooli

õppehoone ehitamine ja sisustamine * 6 000 811 379 2 777 240 3 077 240 3 179 230 0

sh toetuse arvelt 350 000 1 550 000 1 550 000 1 550 000

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 6 000 461 379 1 227 240 1 527 240 1 629 230

Stockholmi platsi

ehitus I etapp * 0 26 254 43 009 607 235 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 26 254 16 266 121 578

Narva ja Slantsõ jõeäärsete alade arendamine

äri- ja külastuskeskkonna loomiseks) * 0 25 000 272 087 6 200 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 0 84 626 0 0

Pimeaia pargi rekonstrueerimine, II etapp * 486 206 370 105 806 0 0 0

sh toetuse arvelt 0 24 062 0 0 0

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 486 182 308 105 806 0 0 0

Narva Paemurru Spordikooli Kreenholmi

staadioni projekteerimine * 0 370 000 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 0 0 0

Narva Kreenholmi staadioni

rekonstrueerimine * 0 0 0 4 642 893 4 642 877 0

sh toetuse arvelt 2 431 493 2 431 492


Narva Kesklinna Gümnaasiumi spordihoone

energiatõhususe edendamine 0 0 54 059 486 631 0 0

74



Uue hooldekodu projekteerimine ja ehitamine 0 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 30 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000

Narva Spordikool Energia spordisaali

(Tallinna mnt 30) renoveerimine

(riietusruumide rekonstrueerimine) vastavalt

projektile/Narva linna Tallinna mnt 30

spordihoone energiatõhususe edendamine 4 692 177 824 105 000 945 000 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 4 692 177 824 42 000 378 000

Loomade varjupaiga projekteerimine 0 15 000 0 0 0 0

sh toetuse arvelt 0


Loomade varjupaiga ehitamine 0 998 000 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine)

Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala

rajamise projekteerimine 0 42 170 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


Tuleviku ja Lavretsovi vahelisel alal puhkeala

rajamine 0 720 000 0 0 0 0



Igor Grafovi tn 24 parkla projekteerimine ja

ehitamine 0 220 000 0 0 0 0



Viitade ja kaartide uuendus ja paigaldus 0 24 150 54 672 0 0 0



Hariduse tn 30 puhkeala projekteerimine 0 50 000 0 0 0 0



Linna üldplaneeringu koostamine 0 140 000 70 000 70 000 0 0

sh toetuse arvelt


Eelpool nimetamata muud projektid kokku 5 637 918 11 596 817 6 918 065 3 941 244 8 201 036 6 489 070


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 5 092 404 11 398 616 6 915 923 3 824 862 5 730 750 4 010 216

KÕIK KOKKU 7 123 597 21 708 486 27 507 963 21 603 569 17 757 408 6 489 070


sh muude vahendite arvelt (omafinantseerimine) 5 948 112 15 032 612 14 654 553 10 933 937 10 629 230 4 010 216

* 2020.a eelarves on kajastatud prognoositav täitmine projektide osas (sh sildfinantseerimise osas)

75

Narva linna sõltuvate üksuste eelarvestrateegia 2021-2024

eurodes

Narva Linnaelamu SA

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 1 327 521 1 388 700 1 380 000 1 380 000 1 380 000 1 380 000

sh saadud tulud kohalikult

omavalitsuselt 700 572 757 186 757 186 757 186 757 186 757 186

sh alates 2012 sõlmitud

katkestamatud kasutusrendimaksed

sh saadud tulud muudelt

arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 1 322 666 1 388 700 1 380 000 1 380 000 1 380 000 1 380 000

sh tehingud kohaliku omavalitsuse

üksusega

sh tehingud muude arvestusüksusesse

kuuluvate üksustega 134 134 134 134 134 134

sh alates 2012 katkestamatud

kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse

mitte kuuluvatele üksustele)

Põhitegevustulem 4 855 0 0 0 0 0

Investeerimistegevus kokku (+/-) 181

Eelarve tulem 5 036 0 0 0 0 0

Finantseerimistegevus (-/+)

Likviidsete varade muutus (+

suurenemine, - vähenemine) 15 577 -46 000

Nõuete ja kohustuste saldode muutus

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 10 541 -46 000

Likviidsete varade suunamata jääk

aasta lõpuks 273 337 227 337 227 337 227 337 227 337 227 337

Võlakohustused kokku aasta lõpu

seisuga

sh kohustused, mille võrra võib

ületada netovõlakoormuse piirmäära

(arvestusüksuse väline)

sh võlakohustused (arvestusüksuse

sisene)

sh muud võlakohustused, mis

kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0


76

eurodes

Narva Haigla SA

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 21 499 500 21 358 680 23 083 211 24 869 928 26 757 901 28 756 153


omavalitsuselt 259 525 253 460 195 460 195 460 195 460 195 460




arvestusüksusesse kuuluvatelt

üksustelt

Põhitegevuse kulud kokku (+) 20 246 445 21 781 144 22 917 723 24 172 946 25 508 414 26 886 747


üksusega 11 609 11 429 11 429 11 429 11 429 11 429

sh tehingud muude

arvestusüksusesse kuuluvate

üksustega 8 666 8 666 8 666 8 666 8 666 8 666


kasutusrendimaksed

(arvestusüksusesse mitte kuuluvatele

üksustele)

Põhitegevustulem 1 253 055 -422 464 165 488 696 982 1 249 487 1 869 406

Investeerimistegevus kokku (+/-) -2 755 372 -855 904 -855 534 -723 643 -800 394 -811 784

Eelarve tulem -1 502 317 -1 278 368 -690 046 -26 661 449 093 1 057 622

Finantseerimistegevus (-/+) -55 416 -56 352 -57 126 -57 894 -58 671 -59 451


suurenemine, - vähenemine) -1 263 908 -1 273 127 -769 172 -106 133 369 297 977 520

Nõuete ja kohustuste saldode

muutus (tekkepõhise e/a korral)

(+/-) 293 824 61 593 -22 000 -21 578 -21 125 -20 651


aasta lõpuks 3 744 625 2 471 498 1 702 326 1 596 193 1 965 490 2 943 010


seisuga 483 103 426 751 369 625 311 731 253 060 193 609





sisene)





77

eurodes

Narva Linna Arendus SA

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve

Põhitegevuse tulud kokku (+) 440 557 431 806 450 000 450 000 450 000 450 000


omavalitsuselt 283 809 281 434 281 434 281 434 281 434 281 434





Põhitegevuse kulud kokku (+) 394 716 431 806 400 000 400 000 400 000 400 000


üksusega 6 836 6 836 6 836 6 836 6 836 6 836


kuuluvate üksustega 3 186 3 186 3 186 3 186 3 186 3 186




Põhitegevustulem 45 841 0 50 000 50 000 50 000 50 000

Investeerimistegevus kokku (+/-) -15 749 -39 980 -39 980 -39 980 -39 980 -39 980

Eelarve tulem 30 092 -39 980 10 020 10 020 10 020 10 020


-1 185


suurenemine, - vähenemine) 42 353 -28 350 20 020 20 020 20 020 20 020


(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 12 261 12 815 10 000 10 000 10 000 10 000


aasta lõpuks 131 049 102 699 122 719 142 739 162 759 182 779


seisuga 1 185 0 0 0 0 0





sisene) 1 185





78

eurodes

Narva Sadam SA

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve



omavalitsuselt 27 270 27 200 21 000 21 000 21 000 21 000







üksusega 8 051 8 000 8 000 8 000 8 000 8 000


kuuluvate üksustega 389 389 389 389 389 389




Põhitegevustulem 4 362 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000

Investeerimistegevus kokku (+/-) 3

Eelarve tulem 4 365 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000



suurenemine, - vähenemine) -2 707

1 000 1 000 1 000 1 000


(tekkepõhise e/a korral) (+/-) -7 072 -1 000


aasta lõpuks 8 732 8 732 9 732 10 732 11 732 12 732


seisuga

0 0 0 0 0





sisene)





79

eurodes

Narva linnaleht SA

2019

täitmine

2020

eelarve

2021

eelarve

2022

eelarve

2023

eelarve

2024

eelarve



omavalitsuselt 153 604 151 000 151 000 151 000 151 000 151 000




arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt 12 375 12 375 12 375 12 375 12 375 12 375



üksusega 2 565 2 500 2 500 2 500 2 500 2 500


kuuluvate üksustega




Põhitegevustulem -33 300 2 500 3 500 4 500 5 500

Investeerimistegevus kokku (+/-) -6

Eelarve tulem -39 300 2 500 3 500 4 500 5 500



suurenemine, - vähenemine) -2 818 -400 1 200 1 700 2 600 3 000


(tekkepõhise e/a korral) (+/-) -2 779 -700 -1 300 -1 800 -1 900 -2 500


aasta lõpuks 4 600 4 200 5 400 7 100 9 700 12 700


seisuga

0 0 0 0 0





sisene)





80

Narva linna arvestusüksuse eelarvestrateegia 2021-2024 ja finantsdistsipliini meetmete

täitmine

eurodes

Narva linna arvestusüksus 2019 täitmine

2020


2022

eelarve

2023


Põhitegevuse tulud kokku 92 693 270 89 853 135 92 256 806 93 978 350 95 175 790 95 976 552

Põhitegevuse kulud kokku 81 400 500 84 779 153 82 076 951 81 484 145 82 026 887 82 241 811


katkestamatud kasutusrendimaksed 4 700 68 548 38 934 21 216 8 579 909

Põhitegevustulem 11 292 770 5 073 982 10 179 855 12 494 205 13 148 903 13 734 741

Investeerimistegevus kokku -8 864 523 -20 179 594 -16 000 762 -12 547 059 -12 174 144 -5 943 173

Eelarve tulem 2 428 247 -15 105 612 -5 820 907 -52 854 974 759 7 791 568

Finantseerimistegevus -3 389 667 3 924 161 3 929 022 -17 181 -568 817 -6 776 877


suurenemine, - vähenemine) 1 707 383 -13 024 704 -1 905 185 -83 413 392 917 1 001 540


(+/-) 2 668 804 -1 843 253 -13 300 -13 378 -13 025 -13 151


aasta lõpuks 16 997 403 3 972 699 2 067 514 1 984 101 2 377 018 3 378 558


seisuga 25 915 471 28 636 440 32 525 761 32 486 597 31 908 434 25 129 881



(arvestusüksuse väline) 1 127 763 1 263 498 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 8 918 067 24 663 741 30 458 247 30 502 496 29 531 416 21 751 323


Netovõlakoormuse ülemmäär

(eurodes) 68 912 582 73 146 006 92 256 806 75 092 526 78 944 892 82 413 900

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 74.3% 81.4% 100.0% 79.9% 82.9% 85.9%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 59 994 515 48 482 265 61 798 559 44 590 030 49 413 476 60 662 577

81

LISA 1. MÕÕDIKUTE VÕRDLEVAD VÄÄRTUSED JA INDEKSITE VÄÄRTUSTE

ARVUTAMINE AASTAL 2007

1.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused aastal 2007

1.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud juunil 2007.a 2006/2007 aastate andmete alusel.

1.1.2. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud elamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.

Mõõdik Narva Kohtla-Järve Sillamäe Jõhvi Kiviõli

naiste keskmine oodatav eluiga

77,4 76 79,2 79,2 74,2

meeste keskmine oodatav

eluiga 64,8 61,2 63,9 68,3 63

elussündinute arv 1000

fertiilses eas naise kohta 47,7 43,2 38,0 45,8 49,4


koefitsient -0,34% -0,75% -0,46% -0,69% -1,15%

abiellujate ja lahutajate vahe


kohta 9,9 11,1 11,4 4,6 6,0



1000 0-18 aastase elaniku kohta 4,78 6,73 15,58 6,98 0,00

eluruumide pind elaniku kohta

24,98 26,30 23,58 31,68 31,99



elaniku kohta 0,0 17,3 0,0 25,5 0,0



kohta 8 921 kr 9 759 kr 8 954 kr 10 376 kr 9 360 kr

haiguspäevade arv 15-64

aastase elaniku kohta29 4,06 4,06 4,06 4,06 4,06


kohta 337 242 404 395 325

1.1.3. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud töötamiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.


üksikisiku tulumaksu

laekumine elaniku kohta

6 873 kr 7 188 kr 7 251 kr 9 048 kr 7 482 kr


kohta

203 kr 350 kr 297 kr 243 kr 331 kr



elaniku kohta

42,0 45,6 41,0 41,9 40,0


registreeritud töötute kohta

1,3 0,3 1,3 2,4 1,9

29

Andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse võrdsed

mõõdikute väärtused

82

üksuste arv 100 elaniku kohta

3,4 3,0 2,8 7,2 2,1

1.1.4. 2024. aastal on Ida-Virumaal loodud õppimiseks kõige paremad tingimused Narva linnas.



aastaste laste kohta 1,01 0,91 0,99 0,78 0,68



aastase elaniku kohta 3,67 4,28 3,87 3,96 4,74

õppekavade arv kutsehariduses

40 35 8 35 0



kõigisse õpilastesse 18% 12% 11% 12%

erialade arv kõrghariduses

5 8 3 0 0



arv 7-22 aastaste elanike kohta 0,74 0,76 0,76 0,76 0,64


keskmine tulemus

56,43 58,86 53,72 62,92 49,32


arv 6 3 2 9 1

1.2. Indeksite väärtuste arvutamine aastal 2007

1.2.1. Arvutamise metoodika

Indeksite arvutamisel standardiseeritakse näitajate suurused piirides 0-st kuni 1-ni selliselt, et kõige

suurem väärtus viie kohaliku omavalitsuse näitajate väärtustest võrdsustatakse ühega ja kõige

väiksem nulliga ning nende vahele jäänud väärtused jagunevad proportsionaalselt vastavalt nende

kaugusele maksimaalsest või minimaalsest väärtusest. Saadud tulemusi hinnatakse (negatiivset

hinnangut kasutatakse negatiivse näitaja korral) ja summeeritakse.


Mõõdik kaal Narva Kohtla-

Järve


naiste keskmine oodatav eluiga

1 0,64 0,36 1,00 1,00 0,00

meeste keskmine oodatav eluiga

1 0,51 0,00 0,38 1,00 0,25


naise kohta 1 0,85 0,46 0,00 0,68 1,00


koefitsient 1 1,00 0,49 0,85 0,57 0,00


64 aastase elaniku kohta 1 0,78 0,95 1,00 0,00 0,21



elaniku kohta -1 0,31 0,43 1,00 0,45 0,00

83

eluruumide pind elaniku kohta 1 0,17 0,32 0,00 0,96 1,00



kohta 1 0,00 0,68 0,00 1,00 0,00


rahaline maht elaniku kohta 1 0,00 0,58 0,02 1,00 0,30


elaniku kohta30 -1 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00

kuritegude arv 10000 elaniku kohta

-1 0,59 0,00 1,00 0,94 0,51

Kokku indeks 2,05 2,40 0,25 3,83 1,25



Järve



elaniku kohta 1 0,00 0,15 0,17 1,00 0,28

toimetulekutoetused elaniku kohta -1 0,00 1,00 0,64 0,27 0,87


arv 1000 15-64 aastase elaniku kohta -1 0,36 1,00 0,19 0,34 0,00


registreeritud töötute kohta 1 0,49 0,00 0,51 1,00 0,79

majandusüksuste arv 100 elaniku

kohta 1 0,25 0,18 0,14 1,00 0,00

Kokku indeks 0,38 -1,68 -0,01 2,39 0,20



Järve



laste kohta 1 1,00 0,72 0,95 0,31 0,00



elaniku kohta 1 0,00 0,57 0,18 0,27 1,00

õppekavade arv kutsehariduses

1 1,00 0,88 0,20 0,88 0,00


õpilaste suhe kõigisse õpilastesse

-1 1,00 0,67 0,61 0,67 0,00

erialade arv kõrghariduses 1 0,63 1,00 0,38 0,00 0,00



22 aastaste elanike kohta 1 0,79 0,98 1,00 0,98 0,00


tulemus 1 0,52 0,70 0,32 1,00 0,00

täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 0,63 0,25 0,13 1,00 0,00

Kokku indeks 3,56 4,42 2,55 3,77 1,00

30

Andmed on kättesaadavad kui toimub üleminek uuele süsteemile, hetkel andmeid ei ole ja arvutamisel kasutatakse võrdsed

mõõdikute väärtused

84

1.2.5. Järeldused aastal 2007

2006/2007 aasta tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa linnade seas

suhteliselt hea positsioon, kuid ta ei ole üheski kategoorias parim.

Niisiis käesoleva dokumendiga kehtestatud Narva linna arenguvisiooni saavutamine on võimalik

juhul, kui Narva suudab saavutada parimad tulemused igas kolmes määratletud aspektis.

Edasine töötulemuste hindamine Narva arenguvisiooni saavutamiseks peab toimuma perioodiliselt

ja indeksite väärtuste väljaarvestamise tulemusi tuleb võrrelda eelmiste tulemustega.

Võttes arvesse ajalisi piiranguid (mõningate andmete avaldamise kriitilised tähtajad), on andmete

kogumist otstarbekas teostada igal aastal juunis-juulis.

Samuti tuleb ära märkida seda, et arvestuste tegemisel tuleb iga kord kasutada sama metoodikat.

Olukorra tekkimisel, kus mingisuguste andmete kättesaamine osutub võimatuks, tuleb mõõdiku

võimaluse korral asendada sellele mõtteliselt kõige lähemal olevaga või siis eemaldada see kõikide

linnade arvestusest.

85



2.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused aastal 2011

2.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud septembril 2011.a 2010/2011 aastate andmete alusel.



naiste keskmine oodatav eluiga 78,18 76,18 75,45 81,48 79,53


eluiga 66,84 65,07 68,1 68,81 65,53




koefitsient -0,53% -0,87% -0,82% -0,51% -1,02%



kohta 5,9 4,4 1,2 4,1 1,2




eluruumide pind elaniku kohta 25,48 26,67 24,22 27,46 33,18



elaniku kohta 0,3 0,0 0,0 16,4 0,0



kohta 9 398 kr 10 796 kr 10 372 kr 14 525 kr 12 062 kr




kohta 410,6 354,6 300,9 852,0 434,3




laekumine elaniku kohta 4 014 kr 4 631 kr 4 605 kr 6 081 kr 4 748 kr


kohta € 20,96 € 36,05 € 32,15 € 18,98 € 60,84



elaniku kohta 145,7 118,3 113,1 99,8 129,7


registreeritud töötute kohta 0,011 0,014 0,022 0,015 0,004

üksuste arv 100 elaniku kohta 4,7 4,2 4,2 9,3 3,3

86











kõigisse õpilastesse

17% - 19% 24% -






keskmine tulemus 58,59 59,74 62,84 63,56 57,82


arv 17 8 1 11 0

2.2. Indeksite väärtuste arvutamine aastal 2011









Järve


naiste keskmine oodatav eluiga 1 0,45 0,12 0,00 1,00 0,68

meeste keskmine oodatav eluiga 1 0,47 0,00 0,81 1,00 0,12


naise kohta 1 0,42 0,00 0,26 1,00 0,55


koefitsient 1 0,97 0,30 0,41 1,00 0,00





elaniku kohta

-1 0,07 0,00 0,82 0,13 1,00

eluruumide pind elaniku kohta 1 0,14 0,27 0,00 0,36 1,00


eluruumide pindala 1000 elaniku 1 0,02 0,00 0,00 1,00 0,00

87

kohta




elaniku kohta -1 0,00 0,29 0,57 0,21 1,00

kuritegude arv 10000 elaniku kohta -1 0,20 0,10 0,00 1,00 0,24

Kokku indeks 3,20 1,26 0,29 5,64 0,62



Järve



elaniku kohta 1 0,00 0,30 0,29 1,00 0,36







kohta 1 0,23 0,14 0,14 1,00 0,00

Kokku indeks -0,46 0,19 0,83 2,59 -1,30



Järve



laste kohta 1 0,81 0,77 1,00 0,00 0,19



elaniku kohta

1 0,00 0,43 0,43 0,57 1,00

õppekavade arv kutsehariduses 1 0,55 0,00 0,21 1,00 0,00


õpilaste suhe kõigisse õpilastesse -1 0,00 -2,57 0,27 1,00 -2,57





1 0,42 0,69 1,00 0,69 0,00


tulemus 1 0,13 0,33 0,87 1,00 0,00

täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 1,00 0,47 0,06 0,65 0,00

Kokku indeks 3,82 6,26 3,40 3,38 3,76

2.2.5. Järeldused aastal 2011

2010/2011 aasta hindamise tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa

linnade seas reitingu positsioon üldistatult halvenenud.

„Tingimused elamiseks” ja „tingimused õppimiseks” aspektides võib öelda, et positsioon ei ole

muutunud, kuid „tingimused töötamiseks” aspektis on näha, et Narva kohad on halvenenud. Seega,

88

käesoleva hindamise tulemuse alusel võib järeldada, et arengukavaga kehtestatud Narva linna

arenguvisiooni saavutamise trend oli veidi negatiivne.

Planeeritud reitingu positsioonide parendamine tõendab linna arendamise positiivseid trende.

Mõõdikute halvemaks muutmise juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja

vajadusel ressursid ümberjaotada.

89



3.1. Mõõdikute võrdlevad väärtused

3.1.1. Mõõdikute väärtused on arvutatud oktoobril 2015.a 2014/2015 aastate andmete alusel.



naiste keskmine oodatav eluiga 81,53 78,77 80,79 82,10 77,36


eluiga 68,42 67,06 70,15 70,42 68,98




koefitsient -1,42% -2,05% -1,80% -1,26% -2,36%



kohta 6,6 8,0 1,0 3,9 1,4




eluruumide pind elaniku kohta - - - - -



elaniku kohta 0,0 0,0 0,0 70,8 0,0



kohta 770 € 903 € 944 € 810 € 961 €




kohta 327,69 223,67 213,85 389,10 150,84




laekumine elaniku kohta 374 € 466 € 473 € 524 € 409 €


kohta 20,38 € 30,58 € 29,70 € 14,93 € 64,59 €



elaniku kohta 73,4 59,8 47,1 45,7 69,1


registreeritud töötute kohta 0,013 0,030 0,029 0,119 0,003

üksuste arv 100 elaniku kohta 5,5 5,0 4,8 9,8 3,8

90











kõigisse õpilastesse31

22,10% 16,60% 22,40%






keskmine tulemus 51,02 53,35 48,27 46,39 50,90


arv32 - - - - -

3.2. Indeksite väärtuste arvutamine









Järve


naiste keskmine oodatav eluiga 1 0,88 0,30 0,72 1,00 0,00

meeste keskmine oodatav eluiga 1 0,40 0,00 0,92 1,00 0,57


naise kohta 1 0,51 0,48 1,00 0,35 0,00


koefitsient 1 0,85 0,28 0,51 1,00 0,00





elaniku kohta

-1 0,02 0,38 0,00 1,00 0,92

eluruumide pind elaniku kohta 1 - - - - -

31


Vastavalt jõustunud Täiskasvanute koolituse seadusele nüüd enamike koolituste puhul ei ole vaja taotleda

koolitusluba, selle asemel on soovijatel võimalik esitada majandustegevusteade.

91



kohta

1 0,00 0,00 0,00 1,00 0,00




elaniku kohta -1 0,34 1,00 0,72 0,00 0,86

kuritegude arv 10000 elaniku kohta -1 0,74 0,31 0,26 1,00 0,00

Kokku indeks 2,34 1,06 3,08 2,98 -0,14



Järve



elaniku kohta 1 0,00 0,62 0,66 1,00 0,23







kohta 1 0,28 0,21 0,17 1,00 0,00

Kokku indeks -0,74 0,23 0,71 3,00 -1,61



Järve



laste kohta 1 0,85 0,84 1,00 0,53 0,00



elaniku kohta

1 0,00 0,20 0,41 1,00 0,69

õppekavade arv kutsehariduses 1 0,43 0,04 0,32 1,00 0,00


õpilaste suhe kõigisse õpilastesse -1 0,95 -2,86 0,00 1,00 -2,86





1 0,31 0,73 1,00 0,73 0,00


tulemus 1 0,67 1,00 0,27 0,00 0,65

täiskasvanute koolitusasutuste arv 1 - - - - -

Kokku indeks 2,30 6,39 3,00 2,26 4,20

3.2.5. Järeldused

2014/2015 aasta hindamise tulemustest selgub, et Narva linna omavalitsusel on Ida-Virumaa

linnade seas reitingu positsioon üldistatult halvenenud.

92

„Tingimused töötamiseks” ja „tingimused õppimiseks“ aspektides võib öelda, et positsioon ei ole

muutunud, kuid „tingimused elamiseks ” aspektis Narva kohad on halvenenud. Seega, käesoleva

hindamise tulemuse alusel võib järeldada, et arengukavaga kehtestatud Narva linna arenguvisiooni

saavutamise trend on hetkel negatiivne.

Planeeritud reitingu positsioonide parendamine tõendaks linna arendamise positiivseid trende.

Mõõdikute halvemaks muutmise juhul tuleb tähelepanu pöörata vastavatele valdkonnale ja

vajadusel ressursid ümberjaotada.

Documents

NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008 2024...NARVA LINNA ARENGUKAVA 2008–2024 Narva 2007—2020 KINNITATUD Narva Linnavolikogu 26.09.2007 määrusega nr. 36 Muudetud 18.12.2007 määrusеga