Eesti majanduse väljavaade ja euroala rahapoliitika

Madis Müller

Eesti Pank

1. oktoober 2012

Eesti majandusdiplomaatide seminaril

Välisministeeriumis

Euroala ei ole kriisieelset majandusmahu kõrgtaset veel saavutanud

Allikas: Eurostat

SKP püsihindades (2005=100)

70

80

90

100

110

120

130

1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1

Eesti Euroala UK

USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala

Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA

Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud

Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, juuli 2012

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad

euroala arenevad riigid• Erinevates riikides on

majanduse areng väga

ebaühtlane

• Euroala majandus on

2012. a languses

• Kiiret paranemist ei ole

oodata

• Majanduskasvu riskid on

pigem allapoole

3

Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud

Tööstussektori 3-kuu ootused

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

juuli.0

3

jaan.0

4

juuli.0

4

jaan.0

5

juuli.0

5

jaan.0

6

juuli.0

6

jaan.0

7

juuli.0

7

jaan.0

8

juuli.0

8

jaan.0

9

juuli.0

9

jaan.1

0

juuli.1

0

jaan.1

1

juuli.1

1

jaan.1

2

juuli.1

2

Soome Rootsi

4

Võlakriis on siiski mõjutanud ka meie ida- ja lõunanaabreid

Eksport (%, a/a)

-50%

-30%

-10%

10%

30%

50%

70%

juuni.0

2

dets

.02

juuni.0

3

dets

.03

juuni.0

4

dets

.04

juuni.0

5

dets

.05

juuni.0

6

dets

.06

juuni.0

7

dets

.07

juuni.0

8

dets

.08

juuni.0

9

dets

.09

juuni.1

0

dets

.10

juuni.1

1

dets

.11

juuni.1

2

Venemaa

Läti

Leedu

5

Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem

• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur

– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes

• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud

– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja aeganõudev

– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on selles tähtis roll

– Inflatsiooni riskid on tasakaalus

• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist

• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks

6

Eesti majandus on kriisijärgselt kasvanud euroala keskmisest oluliselt kiiremini Viimasel ajal on kasv toetunud suures osas sisenõudlusele

Allikas: Statistikaamet

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP kasv a/a, komponentide lõikes (%)

Eratarbimiskulutused Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused

KTKTI lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse

Varude muutus Netoeksport

SKP

Välisnõudluse kahanemine avaldub Eesti toodangumahtudes

Allikas: Statistikaamet

0

50

100

150

200

250

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööstustoodangu indeksid 2005=100

Tööstustoodangu müügiindeks Tööstustoodangu ekspordiindeks

Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära püsimist

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti välisnõudluse kasv

Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

4,5%

5,0%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

3 kuu EURIBOR

Allikas: EKP

9

Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala riikidega on nõrgad

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

Rootsi

Soome

Venemaa

Läti

Ameerika Ühendriigid

Saksamaa

Leedu

Nigeeria

Norra

Holland

Prantsusmaa

Taani

Suurbritannia

Hiina

Itaalia

Poola

Hispaania

Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)

Allikas: Satistikaamet

10

Eestis ollakse majanduse väljavaadete osas euroalast optimistlikumad

Allikas: Euroopa Komisjon

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

2008 2009 2010 2011 2012Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti

Majandususaldusindeks

Jaekaubanduse kasv on püsinud tugev, ehitussektoris jätkub elavnemine

Allikas: Statistikaamet

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tarbijate kindlustunne ja jaemüügi mahu muutus a/a

Jaemüügi mahuindeksi aastakasv Tarbijate kindlustunne SA (ps)

-60%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ehitusinvesteeringute ja ehitusmahu kasv a/a

Investeeringud (ehitusinvest) püsivhinnas Ehitusmahuindeks

Tööturu taastumine on olnud kiire, tööpuuduse määr langeb jätkuvalt

Allikas: Statistikaamet

0%

5%

10%

15%

20%

25%

480

500

520

540

560

580

600

620

640

660

680

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Hõivatud, tuhat Töötuse määr

Eesti inflatsioonitempo on Euroopa kiiremaid, kuid trend aeglustuv Inflatsioonis avalduvad energia varasema kallinemise järelmõjud

Allikas: statistikaamet

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

14

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Toit Alusinflatsioon Energia ÜTHI

Panused ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu (%)

Laenujäägi vähenemine on lõppenud, marginaalid püsivad stabiilsena

Allikas: Eesti Pank

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

2007 2008 2009 2010 2011 2012

EURIBOR 6kuu Eluasemelaenu marginaal

Eluasemelaenude intressimäär

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Muud erasektori laenud Eluasemelaenud

Ettevõtete laenud

Reaalsektori laenujääk, mld €

Eesti Panga juunikuine prognoos

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

2011 2012 2013 2014

SKP jooksevhindades (mld €) 16,0 17,0 18,1 19,4

SKP reaalkasv (%) 7,6 2,6 3,6 4,1

THI kasv (%) 5,1 3,9 3,2 2,7

Ekspordi kasv (%) 24,9 3,9 6,4 6,6

Eelarve tasakaal (% SKP-st) 1,0 -1,5 -0,5 0,0

Rahapoliitilised meetmed euroalal

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed

Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:

euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,

kuid selle lähedal

Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks

Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades

Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad omakorda mõju inflatsioonile

Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest)

Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksul intressimäärasid alandanud kolm korda

Allikas: Euroopa Keskpank

Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:

1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra

2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra

3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra

Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: erakorralised meetmed

Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele

Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost

Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja inflatsiooni

Erakorralised meetmed on olemuselt ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid

Erinevatest meetmetest hoolimata on jätkuvalt probleemiks madal usaldus mitme euroala riigi majanduspoliitika suhtes

Finantsintegratsiooni vähenemine euroalal: erinevused euroala ettevõtete rahastamise hinnas on suurenenud

Allikas: Merrill Lynch High Yield Global Index ja ECB arvutused

22

Nende arengute tulemusena kasvas vajadus lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete) järele

Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright monetary transactions, OMT; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud) rakendamine

OMT raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne

OMT ostude eelduseks on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on sõlminud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) abiprogrammi, mille osaks on võimalikud EFSF/ESMi poolsed ostud riiklike võlakirjade esmaturul

Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl securities market programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu ja keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule

Kokkuvõte

• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne

kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema

ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata

ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele,

riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini

• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama

sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud

võimalused eratarbimise suurenemiseks)

• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu

eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud

värbamise võimalused

• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik

maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad

Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks

24