New EMÜ lõputööde vormistusnõuded VORMISTAMISE NÕUDED... · 2017. 12. 15. · 3 SISSEJUHATUS Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga ühtlustada lõputööde (v.a doktoritööde)

Kinnitatud Eesti Maaülikooli rektori

14.12.2017. a käskkirjaga nr 1-8/45

EESTI MAAÜLIKOOL

LÕPUTÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED

Tartu 2017

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. LÕPUTÖÖ VORMISTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED ........................................ 4

1.1. Lõputöö struktuur ..................................................................................................... 4 1.2. Lõputöö keel ............................................................................................................. 7 1.3. Lõputöö vormistus .................................................................................................... 8

1.3.1. Üldnõuded ..................................................................................................... 8 1.3.2. Loetelud ......................................................................................................... 9

1.3.3. Tabelid ......................................................................................................... 11 1.3.4. Joonised ....................................................................................................... 12 1.3.5. Kaardid ........................................................................................................ 20 1.3.6. Plakatid ........................................................................................................ 21 1.3.7. Valemid ....................................................................................................... 22

2. VIITAMINE .................................................................................................................... 23

2.1. Tsiteerimine, refereerimine, vahendatud viitamine ................................................ 23 2.2. Viitamissüsteemid ................................................................................................... 24 2.3. Nime ja aasta järgi viitamine .................................................................................. 25

2.4. Numbriline viitamine .............................................................................................. 28 3. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU VORMISTAMINE .................................... 29

3.1. Üldreeglid ............................................................................................................... 29 3.2. Loetelukirjed nime-aasta viitamissüsteemis ........................................................... 30

3.2.1. Raamatud ..................................................................................................... 30 3.2.2. Artiklid ........................................................................................................ 32 3.2.3. Elektroonilised allikad ................................................................................. 34

3.2.4. Muud allikad................................................................................................ 35 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 37

LISAD ................................................................................................................................. 38 Lisa 1. Bakalaureusetöö tiitellehe näidis ....................................................................... 39

Lisa 2. Magistritöö tiitellehe näidis ............................................................................... 40 Lisa 3. Lühikokkuvõtte vorm eesti keeles ..................................................................... 41 Lisa 4. Lühikokkuvõtte vorm inglise keeles .................................................................. 42 Lisa 5. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning

juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta ............................... 43 Lisa 6. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks

tegemiseks (avaldamise tähtajaline piirang) ning juhendaja(te) kinnitus töö

kaitsmisele lubamise kohta ................................................................................ 44 Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu piirang) ning

juhendaja(te) kinnitus töö kaitsmisele lubamise kohta ...................................... 45 Lisa 8. Ehitusjooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 ........................................... 46

Lisa 9. Näidishoone 3D vaade ....................................................................................... 47 Lisa 10. Näidishoone plaan ............................................................................................ 48 Lisa 11. Näidishoone lõige ............................................................................................ 49 Lisa 12. Näidishoone vaade ........................................................................................... 50

3

SISSEJUHATUS

Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga ühtlustada lõputööde (v.a doktoritööde)

vormistamise nõuded Eesti Maaülikoolis. Esitatud nõuded kehtivad ka õppeainetes tehtavate

kirjalike tööde (nt kursusetöö jms) kohta, kui õppekava haldav instituut või õppeainet õpetav

õppejõud ei ole kehtestanud teistsuguseid nõudeid. Juhendi koostamisel on aluseks võetud

maaülikoolis väljakujunenud kirjalike tööde vormistamise tavad. Erialast tulenevaid

spetsiifilisi vormistamise nõudeid selgitatakse uurimistöö aluseid käsitlevas õppeaines.

Lõputöö teema valimise, juhendamise, retsenseerimise, kaitsmise ja avalikustamisega

seonduvaid tingimusi ning korda sätestab Eesti Maaülikooli nõukogu määrus

„Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise

tingimused ja kord“.

Allikatele viitamisel ja bibliograafiliste kirjete koostamisel võib kasutada rahvusvaheliselt

tunnustatud süsteeme (APA, Harvard, Oxford jt). Sellisel juhul peab töö sissejuhatuses

näitama, millist süsteemi on töö koostamisel kasutatud.

Juhendi koostajad: Ina Järve, Marko Kass, Mart Külvik, Anneli Lorenz, Siim Maasikamäe,

Villu Mikita, Vello Pallav, Ülle Roosmaa.

Korrektor: U. Ansip.

Küljendaja: R. Ruus.

4

1. LÕPUTÖÖ VORMISTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED

1.1. Lõputöö struktuur

Lõputöö (edaspidi nimetatud töö) kohustuslikud osad on tiitelleht, eesti- ja ingliskeelne

lühikokkuvõte, sisukord, sissejuhatus, töö sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse

loetelu, lisad (vajaduse korral) ja lihtlitsents.

Tiitellehele märgitakse ülikooli logo, ülikooli ja instituudi nimetus, töö koostaja ees- ja

perekonnanimi, töö pealkiri eesti (suurte tähtedega, paksus kirjas) ja inglise keeles (suurte

tähtedega), töö liik (bakalaureusetöö, rakenduskõrgharidusõppe lõputöö, magistritöö, ehitus-

inseneriõppe lõputöö, loomaarstiõppe lõputöö), õppekava nimetus, juhendaja ees- ja

perekonnanimi ning akadeemiline kraad, töö kaitsmise koht ja aasta (lisad 1 ja 2). Tiitellehe

iga element paikneb omaette real, töö kaitsmise koht ja aastaarv samal real.

Lühikokkuvõte koostatakse vastava vormi kohaselt eesti ja inglise keeles (Abstract) (lisad

3 ja 4). Lühikokkuvõte sisaldab töö kohta järgmisi andmeid: autor, õppekava, töö pealkiri,

lehekülgede arv, jooniste arv, tabelite arv, lisade arv, töö koostamist kureeriv osakond või

õppetool, uurimisvaldkond, juhendaja(d), kaitsmiskoht ja -aasta. Sellele järgneb töö

lühiiseloomustus, kus antakse ülevaade valdkonna probleemidest, töö eesmärgist, uurimis-

ja analüüsimeetoditest, olulisematest tulemustest (probleemilahendustest), järeldustest ning

nende rakendusalast. Lühikokkuvõtte pikkus on 150–250 sõna. Lühikokkuvõtte lõpus

esitatakse kolm kuni viis võtmesõna. Võtmesõnadena ei korrata töö pealkirjas olevaid sõnu.

Võtmesõnad on töö sisu ja mõtet kandvad olulised märksõnad, mis eraldatakse komaga.

Võtmesõnade loetelu ei ole töö pealkirja taasesitus.

Sisukorras esitatakse töö kõikide kohustuslike osade ja sisulise osa jaotiste (põhijaotis ehk

peatükk, jaotis, alajaotis) pealkirjad koos nende alguse lehekülje numbritega. Pealkirjade

sõnastus sisukorras peab täpselt vastama sõnastusele töös. Töö põhijaotiste pealkirjad on

soovitatav esile tõsta suurte tähtedega või paksus kirjas. Järjenumbritega tähistatakse ainult

töö sisulise osa põhijaotised, jaotised ja nende alajaotised. Soovitatav on kasutada kuni

5

kolmetasemelist järjestussüsteemi (näide 1). Minimaalne alajaotiste arv on kaks. Jaotiste ja

alajaotiste pealkirjad algavad taandega.

Näide 1.

1. __________

1.1. __________

1.1.1. __________

1.1.2. __________

1.2. __________

2. ___________

Tiitelleht, lühikokkuvõtted, sisukord, lühendid ja tähised, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud

kirjanduse loetelu, lisad ning lihtlitsents ei kanna jaotisenumbrit. Kõik lisad (maketid,

tehnilised joonised, plakatid, kaardid, plaanid jne) numereeritakse ja esitatakse sisukorras

koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Sisukorras kajastatakse ka töö välised lisad.

Lühendite ja tähiste loetelu esitatakse vajaduse korral. Enne erialatermini või vähetuntud

lühendi kasutamist tuleb see defineerida. Üldkasutatavaid lühendeid ei ole vaja defineerida

ja koondloendis esitada. Lühendid ja valemites esinevad tähised esitatakse tähestikulises

järjestuses, eraldades need kasutatavate tähestike järgi rühmadesse – ladina tähed, kreeka

tähed, vene tähed. Lühendite ja tähiste loetelu esitatakse sisukorra järel.

Sissejuhatuses antakse ülevaade tööst ja tutvustatakse selle ülesehitust. Põhjendatakse

teema valikut ja selle aktuaalsust, uudsust ja esitatakse töö eesmärk (vajaduse korral

hüpotees) ja selle saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded (küsimused). Lühidalt

kirjeldatakse töös kasutatavaid andmeid ja metoodika. Sissejuhatus hõlmab umbes 5% töö

sisulisest mahust.

Tänuavaldus töö valmimisele kaasa aidanud isikutele ja organisatsioonidele esitatakse

põhjendatud vajaduse korral sissejuhatuse lõpus.

Töö sisulise osa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust ning temaatikast. Tavaliselt

jaguneb vaatluste või eksperimentide käigus kogutud materjalil põhinev töö kolmeks

põhijaotiseks: kirjanduse analüüs, materjal ja metoodika, töö tulemused ning arutelu. Töö

sisulises osas kasutatakse soovitatavalt teksti kuni kolmetasemelist liigendust ja

liitnumeratsiooni, kus esimene number tähistab põhijaotise, teine jaotise ning kolmas

vastava alajaotise numbrit. Töö sisuline osa peab sisaldama viiteid kasutatud allikate kohta.

Töö sisulise osa maht peab moodustama 70–80% kogu tööst.

6

Kirjanduse analüüsi põhijaotises selgitatakse töö teoreetilisi lähtekohti ja antakse põhjalik

süstematiseeritud ülevaade vastavast temaatikast kirjanduse alusel. Selle põhijaotise maht

on empiirilise uurimuse korral ligikaudu 25%, teoreetilise uurimuse korral ligikaudu 50%

töö sisulisest mahust. Kirjanduse analüüsi osa pealkirjastatakse teemakohaselt.

Materjali ja metoodika põhijaotises antakse uuritava objekti või probleemi üksikasjalik

kirjeldus ja andmete kogumise ning töötlemise meetodid. Märgitakse ka, millist tarkvara on

töö autor kasutanud. Standardmeetoditele peab olema viidatud ja originaalmeetodid peavad

olema põhjalikult kirjeldatud. Selle põhijaotise osakaal on umbes 5% töö sisulisest mahust.

Töö tulemuste ja arutelu põhijaotises esitatakse uurimise käigus saadud tulemused ja nende

tõlgendus. Tulemuste osa võib sisaldada ka statistilise töötluse tulemusi ja ruumilis-

kontseptuaalseid lahendusi. Töös saadud tulemusi võrreldakse kirjanduses avaldatud

seisukohtadega ja põhjendatakse tulemuste sarnasust või erinevust nendega. Arutluses

kasutatud argumendid peavad põhinema uurimistulemustel ja töö autor peab selgitama oma

seisukohti töös käsitletud põhiküsimuste kohta. Töö tulemuste ja arutelu põhijaotise maht

on umbes 40–50% töö sisulisest mahust.

Kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused

ja hinnangud ning antakse vastused sissejuhatuses püstitatud uurimisülesannetele (küsimus-

tele). Kokkuvõttest peab selguma, kuidas töö eesmärk saavutati (nt kas töös püstitatud hüpo-

tees leidis kinnitust või ei) ja milliseid lahendusvõimalusi pakuti. Kokkuvõttes antakse ka

soovitused tulemuste rakendamiseks ja tuuakse välja edaspidist lahendamist vajavad

probleemid. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata seisukohti ja järeldusi

küsimustes, mida töös ei käsitletud, st kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esita-

mata andmeid ning järeldusi. Kokkuvõte moodustab umbes 5–10% töö sisulisest mahust.

Kasutatud kirjanduses esitatakse töös viidatud allikate loetelu alfabeetilises või

numereeritult kasutuse järjestuses.

Eestikeelne üldkokkuvõte lisatakse ainult eesti õppekeelega õppekaval koostatud

ingliskeelsele lõputööle. Üldkokkuvõte on kokkuvõte kogu tööst. Selles esitatakse

kokkuvõtlik ülevaade töös püstitatud eesmärkidest, uuritavatest probleemidest, uurimisüles-

annetest, nende lahendamise meetoditest, uurimistöö peamistest tulemustest ja nende

rakendatavusest. Üldkokkuvõtte pealkirjaks on „Üldkokkuvõte“ ja selle all lõputöö teema

eestikeelne pealkiri. Üldkokkuvõtte maht on 1–3 lehekülge.

7

Lisades esitatakse tööga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (arvandmed, joonised,

mahukad tabelid, dokumendikoopiad, küsitlusleht, intervjuu plaan jmt). Töös peab viitama

kõikidele lisadele. Esimese lisa ette paigutatakse leht pealkirjaga „Lisad“, mis vormin-

datakse lehe keskele. Kõik lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse kas numbri- või tähestik-

süsteemis tekstis viitamise järjekorra kohaselt. Ühetüübilised väiksemahulised täiendavad

materjalid (nt fotod) võib esitada ühe lisana. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisa paikneb

mitmel lehel, siis alates lisa teisest lehest on märge lehe ülaserval (lisa 1 järg või lisa A järg).

Lihtlitsents ja juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Lihtlitsentsiga (lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks;

lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (aval-

damise tähtajaline piirang); lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu

piirang)) määrab üliõpilane oma töö avaldamise korra. Peale selle tõendab töö juhendaja

oma allkirjaga, et töö on lubatud kaitsmisele (lisad 5, 6, 7). Lihtlitsentsil kui töö osal on

lehekülje number ja see köidetakse viimase lisana töö lõppu.

1.2. Lõputöö keel

Töö koostatakse vastava õppekava õppetöö keeles. Kui lõputöö juhendaja on välisriigist,

võib erandina ja juhendaja(te) nõusolekul eesti õppekeelega õppekava lõputöö koostada

inglise keeles. Sellisel juhul peab lõputöö sisaldama eestikeelset üldkokkuvõtet.

Töö keelekasutus peab vastama teaduskeele nõuetele, olema täpne, neutraalne ja järgima

kirjakeele normi. Töö sõnastus peab olema selge ja ladus ning lausete sisu üheselt mõistetav,

lausete ja lõikude ülesehitus peab olema loogiline ning sidus.

Töös tuleb kasutada konkreetse teadusala üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat.

Terminite tõlkimisel on täpse vaste puudumise korral soovitatav termini järele sulgudesse

lisada ka vastav võõrkeelne termin.

8

1.3. Lõputöö vormistus

1.3.1. Üldnõuded

Töö vormistamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest:

1) töö vormistatakse üldjuhul A4 formaadis valge paberi ühele või kahele küljele;

2) veerised on lehe ülemises ja alumises servas 2,5 cm, siseküljel 3 cm ning välisküljel

2,5 cm;

3) töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reasamm 1,5,

töö sisukord vormistatakse reasammuga 1,0;

4) töö jaotatakse lõikudeks; kasutatakse plokkstiili, kus tekstilõigud eraldatakse

12-punktise lõiguvahega; kasutatakse rööpjoondust (Justified), s.o servast servani

joondatud ridu;

5) tiitelleht vormistatakse kirjasuurusega 14 punkti, v.a töö pealkiri, mis kirjutatakse

kirjasuurusega 16;

6) töö põhiosad (sisukord, sissejuhatus, töö sisuline osa, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus)

alustatakse uuelt leheküljelt, jättes ülaservast vabaks kaks tühja rida (tühja rea

kirjasuurus 12 punkti, reasamm 1,5, lõiguvahe 0);

7) kõik pealkirjad ja alapealkirjad kirjutatakse paksus kirjas (Bold) kirjatüübis Times New

Roman, pealkirja sõnu ei poolitata ning lõppu punkti ei panda. Pealkirjad joondatakse

lehe vasakusse serva;

8) põhijaotiste (esimese taseme jaotise) pealkirjad on suurtähtedega ja kirjasuurusega

16 punkti, teise taseme jaotiste pealkirjad on väiketähtedega (esimene sõna suure algus-

tähega) ja kirjasuurusega 14 ning kolmanda ja järgnevate tasemete jaotiste pealkirjad

väiketähtedega (esimene sõna suure algustähega) kirjasuurusega 12;

9) põhijaotise (esimese taseme jaotise) ja teise taseme jaotise pealkirja vahele jäetakse üks

tühi rida kirjasuurusega 12 punkti, samuti teise ning kolmanda jaotise pealkirja vahele

üks tühi rida kirjasuurusega 12;

10) pealkirja ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida kirjasuurusega 12 punkti;

11) pealkirjad ei sisalda viiteid ega üldjuhul ka lühendeid;

12) pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida kirjasuurusega 12 punkti;

13) põhi- ja alajaotiste pealkirjade vahel vaheteksti ei esitata;

14) loetelus on reasamm 1,5 ja lõiguvahe 0, vajaduse korral võib tihendada;

9

15) tabelites on üldjuhul reasamm 1,0 ja lõiguvahe 0 punkti; tabeli kirjasuurus võib vajaduse

korral olla väiksem põhitekstis kasutatavast, kuid mitte väiksem kui 10 punkti. Tabelite

ja jooniste all esitatud märkuste kirjasuurus on 10 punkti;

16) tabelite pealkirjad ja jooniste allkirjad ning nendega koos esitatavad märkused

rööpjoondatakse;

17) ühtki töö osa ei alustata ega lõpetata loetelu, joonise, tabeli, valemi või viitega;

18) kasutatud kirjanduse loetelu vormistatakse kirjasuurusega 11 punkti, reasammuga 1,5,

lõiguvahega 0 ja teise rea taandega 0,8 cm;

19) kasutatud kirjanduse loetelu rööpjoondatakse;

20) kõik töö leheküljed alates tiitellehest võetakse nummerdamisel arvesse, kuid numbrid

märgitakse lehekülgedele alates sisukorrast. Leheküljenumber paigutatakse lehel

alumisse serva keskele;

21) teksti vormistamisel tuleb jälgida, et lisaks pealkirjale mahuks lehekülje lõppu vähemalt

kaks rida järgnevat teksti;

22) võõrkeelsed terminid, lühendid jm kirjutatakse kaldkirjas (Italic).

1.3.2. Loetelud

Loetelud tähistatakse araabia numbri, väiketähe või mõne muu tähisega. Loetelu järjekord

tuleb tähistada numbri või tähega juhul, kui toodud andmete järjestus või arv on tähtis,

samuti kui tekstis on vaja mõnele punktile viidata või kui loetelu punktid koosnevad mitmest

lausest. Muudel juhtudel on järjekorda tähistavad numbrid või tähed parem asendada mõtte-

kriipsu või mõne muu märgiga.

Kui numbri või väiketähe järel on ümarsulg, alustatakse loetelurühmi väiketähega. Loetelu

võib paigutada ka teksti sisse üksteise järele (näited 2 ja 3). Loetelule peab eelnema või

järgnema selgitus, mis tähendab, et põhijaotist või alajaotisi ei alustata ega lõpetata

loeteluga.

Näide 2.

Ravi peamised ülesanded on: 1) rebenenud kõõluse otste lähendamine ja

fikseerimine, 2) haigele kõõlusele rahu tagamine ja 3) tüsistuste vältimine.

10

Näide 3.

Eesti kalakasvanduses esinevad kalade haigused võib tinglikult jagada nelja rühma:

1) haigused, mis on põhjustatud kalade ebaõigest toitumisest ja kahjulikest kesk-

konnatingimustest;

2) kalade infektsioonhaigused;

3) senini lõplikult selgitamata põhjustega haigused;

4) parasitaarhaigused.

Kui väiketähega algavates loetelurühmades on täislauseid, algavad need suure tähega ja lau-

sete vahele pannakse punkt. Kui lause on loetelurühma lõpp ja loetelu jätkub, pannakse lause

lõppu semikoolon (näide 4).

Näide 4.

Proovivõtukohad on tavaliselt jaotatud kahte rühma:

1) toodetega otseselt kokku puutuvad pinnad, nt seadmete osad või alad, mis

puutuvad vahetult kokku toiduga ja on puhastatavad. Nende tootmispindade halb

hügieen mõjutab toodete mikrobioloogilist kvaliteeti;

2) toodetega kaudselt kokku puutuvad pinnad, millelt saadud ATP bio-

luminestsentsi tulemused näitavad ettevõttes heade hügieenitavade rakendamist

ja selle efektiivsust.

Kui loetelurühmaks on laused, lõpeb sissejuhatav lause kooloniga. Loetelu osadeks olevad

laused algavad suure tähega ja lause lõppu pannakse punkt (näide 5).

Näide 5.

Ökonomeetrilisi uurimusi võib liigitada kolme rühma:

1. Teoreetilise mudeli kontroll. Meetodeid ja andmeid loetakse usaldusväärseteks,

eesmärk on uurida teoreetilise majandusmudeli paikapidavust.

2. Meetodite kontroll. Teooria ja andmed on aktsepteeritavad, ülesanne on uurida

meetodi omadusi ja kasutusvõimalusi.

3. Andmete kontroll. Eesmärk on hinnata andmeid, nende usaldusväärsust ja

representatiivsust.

Loetelude puhul võib kasutada reasammu 1,0.

11

1.3.3. Tabelid

Tabelid nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon) või

kaasates põhijaotiste numbrid (liitnumeratsioon). Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse

tabeli kohale kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti. Pealkiri algab sõnaga

„Tabel“ ning sellele järgneb tabeli number (mõlemad paksus kirjas). Tabeli pealkirja lõppu

punkti ei panda. Tabelisse kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst vormistatakse üldjuhul

kirjasuurusega 11 ning reasammuga 1,0. Tabeli lahtrites lausete lõpus punkti ei kasutata.

Veergude pealkirjades kasutatakse suurt algustähte ja keskjoondust. Tabeli ning sellele

eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Joonised, tabelid ja graafikud peavad

olema loetavad eraldiseisvana, tuues vajaduse korral nende all kasutatud lühendite seletused.

Tabeli pealkiri peab olema piisavalt informatiivne, selgitades, mida joonise või tabeliga

kirjeldatakse.

Üldjuhul tabeli veerge ei nummerdata. Veerud tuleb nummerdada (st moodustada

ülekanderida), kui selleks on otsene vajadus, näiteks:

tabel jätkub järgmisel leheküljel;

töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele;

mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas sellesse veergu on saadud tulemus

(nt veerg 2 + veerg 3).

Veergude nummerdamisel on soovitatav tähistada veerud, kus pole arvandmeid,

suurtähtedega A, B jne, ülejäänud veerud aga nummerdatakse 1, 2, 3 jne. Tabeli järje

ülekandmisel teisele lehele kirjutatakse lehe paremale ülanurgale ülekanderea kohale

„Tabeli X järg“.

Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste

juures, eraldades mõõtühikud eelnevast tekstist komaga.

Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga ja kõikidele tabelitele tuleb tekstis enne

viidata. Kui tabelis toodud andmed ei pärine autorilt, tuleb tabeli pealkirja järel

viitamisreeglite (tabel 1) kohaselt viidata andmete allikale.

12

Tabel 1. Tabeli pealkiri (sisu, objekt, ajavahemik), mõõtühik (perekonnanimi aasta: 55)

/[3: 55]

Suure algustähega

Suure algustähega Suure algustähega

väikese

algustähega

väikese

algustähega

väikese

algustähega

väikese

algustähega

A 1 2 3 4

1. Esimese rea pealkiri 123,45 123 – 789

2. Teise rea pealkiri 0,00 0 456 …

Märkused:

1. Tähis „0“ tähendab, et näitaja on olemas, kuid tema väärtus väike, st ümardamisel saadud 0.

2. Tähis „-“ või vahel kasutatakse tähist „.“ tähendab, et mõiste (näitaja) pole rakendatav (leitav).

3. Tähis „…“ märgib, et andmed pole kättesaadavad või on avaldamiseks ebakindlad.

Märkused tabelis oleva teabe kohta paigutatakse tabeli alla. Kui märkusi on üks, siis pärast

sõna „Märkus“ pannakse punkt ja sellele järgneb selgitav tekst. Kui märkusi on mitu, siis

pärast sõna „Märkused“ pannakse koolon ja märkused esitatakse nummerdatult üksteise all.

Märkuse(d) võib esitada ka joonealuse viitena. Sel juhul sõna „Märkus“ ei kirjutata.

1.3.4. Joonised

Kõiki töös esitatud illustratsioone nimetatakse joonisteks. Joonised jaotatakse kaheks: 1)

tekstisisesed joonised (illustratsioonid: diagrammid, graafikud, kaardid, joonistused, skee-

mid, plaanid, fotod) ja 2) tekstivälised joonised (tehnilised joonised, graafikud, plakatid vms,

mis esitatakse lisadena või eraldi köidetuna).

Joonised nummerdatakse kogu töö ulatuses järgarvuga või liitnumbriga, mille esimene

number tähistab põhijaotise numbrit ja teine joonise järjenumbrit selles jaotises. Joonis peab

olema nii selgelt esitatud ja allkirjastatud, et joonisel toodust on võimalik põhiteksti

lugemata aru saada (joonis 1). Joonise allkiri lõpeb punktiga. Tekstis tuleb viidata kõikidele

joonistele. Kogu joonistel olev teave tuleb töö tekstis selgitada. Väikeste mõõtmetega joonis

paigutatakse teksti vahele sobivasse kohta, suurem eraldi lehele. Joonise ning sellele eelneva

ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.

Joonised peavad olema must-valge väljatrüki korral loetavad.

13

Joonis 1. Piimalehmade arv (seisuga 31. detsember) ja keskmine piimatoodang lehma

kohta aastas Eestis aastatel 2010–2014 (PM09; PM12).

Joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esimest korda viidati.

Tekstiväliste tehniliste jooniste formaadid ja vormistamine. Tehniliste jooniste

vormistamisel on soovitatav võtta aluseks väljaanded „Ehituskonstruktori käsiraamat“

(2014) ja „Mehaanikainseneri käsiraamat“ (2012). Üliõpilastele on kättesaadavad ka muud

materjalid, mis lihtsustavad tehniliste jooniste vormistamist, nt ISO vastavad standardid ning

CAD keskkondades kasutatavad dokumentide vormingud, tingmärkide kogud jms.

Käesolevas juhendis on piirdutud põhiliste nõuete esitamisega.

Jooniste esteetiliselt vastuvõetav ja ökonoomne kujundus eeldab, et paberi pinnast oleks

kujutiste, mõõtmete ja teksti näol esitatava teabega hõlmatud ligikaudu kaks kolmandikku.

Joonised tehakse paberilehtedele, mille kõrguse ja laiuse vahekord ehk formaat on kindlaks

määratud standardiga ISO 5457 (joonis 2).

96,5

96,2

96,8

97,9

95,67021

7168

7526

7990

8233

6400

6600

6800

7000

7200

7400

7600

7800

8000

8200

8400

94,0

94,5

95,0

95,5

96,0

96,5

97,0

97,5

98,0

98,5

99,0

2010 2011 2012 2013 2014

Kes

km

ine

pii

mat

oo

dan

g, kg

Pii

mal

ehm

ade

arv,

tuh

pea

d

Piimalehmade arv Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas

14

Joonis 2. Põhiformaadid.

Formaate kasutatakse horisontaalsena (v.a A4) või vertikaalsena (joonis 3). Igal joonisel on

raamjooned, kirjanurk ja köiteriba. Vajaduse korral võivad joonisel olla ka tsentreerimis- ja

orientatsioonimärgid.

Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus

formaati lõigatud paberi servast on formaatidel A4, A3 ja A2 vähemalt 10 mm, formaatidel

A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm.

Joonis 3. Orientatsioonimärkide ja kirjanurga kasutamine: a – horisontaalsel formaadil (v.a

formaat A4); b – vertikaalsel formaadil.

a b

15

Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu

alumist ja lühemaga vastu paremat raamjoont (joonised 3 ja 4). Standardid annavad

kirjanurga koostamiseks vaid üldisi põhimõtteid ja soovitusi. Maaülikoolis kasutatakse

joonistel 5, 6, 7 ja lisas 8 (ehitusjooniste kirjanurk) esitatud kirjanurki.

Tehnilise sisuga lahtris „Näitamata piirhälbed“ esitatakse vajalikud andmed ISO 2768 järgi

ja ehitusjooniste kirjanurgad ISO 7200 järgi.

Joonis 4. Objekti korrektne paigutus.

Kui dokument on ühel või mitmel lehel, tuleb kirjutada lisaks lehe numbrile kaldkriipsu

järele ka lehtede üldarv, näiteks 1/6.

Eseme ja sellest joonisel tehtud kujutise suuruse vahekorda selgitab mõõtkava ehk mastaap.

Mõõtkava numbriliseks väljenduseks on mõõtsuhe. Standard ISO 5455 määrab kindlaks

järgmised mõõtsuhted:

suurenduse korral 2 : 1; 5 : 1; 10 : 1; 20 : 1 ja 50 : 1;

vähenduse korral 1 : 2; 1 : 5; 1 : 10; 1 : 20; 1 : 50; 1 : 100; 1 : 200; 1 : 500; 1 : 1000;

1 : 2000; 1 : 5000; 1 : 10 000.

16

Joonis 5. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4.

17

Joonis 6. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4.

Joonis 7. Muude jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4.

Mõõtkava kirjutatakse kirjanurga lahtrisse „Mõõt“. Kui kasutatakse kirjanurga varianti, mis

on näidatud joonisel 6, nt objekti asendiplaani joonisel, märgitakse mõõtkava joonise väljale.

Objekti suuruse ja vajaliku mõõtkava järgi valitakse sobiv paberi formaat (joonis 4).

Prindituna peab joonis olema hästi loetav ja kõik vajalikud lisaelemendid (mõõdujooned,

telgjooned, tingmärgid, märkused jne) peavad mahtuma joonise raamjoonega piiritletud

18

alale. Mõõtkava ja paberilehe mõõdud peavad olema sellised, et objekti kujutis paberilehel

ei oleks liiga väike ega ka ülearu suur sellisel juhul ei mahu osa vajalikke lisaelemente

joonisele või jäävad need liiga serva lähedale.

Joonte liigid ja kasutusalad. Joonisel 8 on näidatud enam kasutatavad joonte liigid ja

joonisel 9 nende põhilised kasutusalad.

Joonis 8. Joonte liigid. (Riives et al. 1996)

Joonte jämedus ja selle valik. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat

joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme- ja peenjoone suhe peab olema vähemalt 2 : 1. Joonte

jämeduste rida: 0,13; 0,18; 0,25; 0,35; 0,5; 0,7; 1; 1,4 ja 2 mm. Need nõuded kehtivad ka

joonise vähendamise korral.

Paralleeljoonte vaheline kaugus ei tohi joonisel kunagi olla väiksem kui kahest

kõrvutiolevast joonest jämedama joone kahekordne jämedus. On soovitatav, et see vahe ei

oleks väiksem kui 0,7 mm.

Pärast väljatrükki peab vähim peenjoone jämedus olema 0,13 mm ja jämejoonel 0,25 mm.

Joonistel kasutatakse standarditega EVS-EN ISO 3098-1:2015 ja EVS-EN ISO 3098-5:1999

kehtestatud normkirja. Kuna normkiri on kaldkiri, tuleb ka arvutisse teksti sisestades

Joonte liigid EVS-EN ISO 128:1982

Pidev jämejoon (põhijoon)

Jäme kriipsjoon

Jäme kriipspunktjoon

Pidev peenjoon

Pidev vabakäejoon

Murretega peenjoon

Peen kriipsjoon

Peen kriipspunktjoon

A1,A2

E1,E2

J1

B1…B14

C1

D1

F1,F2

G1…G3

19

kasutada kaldkirja (Italic). Kirja suuruseks loetakse suurtähtede kõrgust millimeetrites.

Kehtestatud on järgmised kirjasuurused: 2,5; 3,5; 5; 7; 10; 14 ja 20 mm. Väiketähtede kõrgus

ei tohi olla väiksem kui 2,5 mm. Seega saab kirja suurusega 1,8 mm kirjutada vaid

suurtähtedega.

Joonis 9. Joonte kasutusalad: A1 – nähtav kontuurjoon; A2 – nähtav ülemineku- ja

servajoon; B2 – mõõtjoon; B3 – distantsjoon; B5 – viirutusjoon; B9 – keerme põhjajoon;

B11 – väljatoodud elemendi eraldusjoon; C1 – katkestusjoon, vaate ja lõike eraldusjoon;

E1 – varjatud kontuur; G2 – sümmeetriatelg; J1 – termiliselt töödeldud pinna märgistusjoon.

(Riives et al. 1996)

Jooniste kokkumurdmine. Suureformaadilisi jooniseid võib köitmise eel kokku murda.

Kokkumurdmisel volditakse formaat kõigepealt vertikaalseks lõõtsaks, millel joonise

kirjanurk on pealpool, ja edasi murtakse tekkinud lõõts formaadi A4 kõrguseks. Voldiku

alumise kihi laius koos köiteribaga on 297 mm, pealmised kihid on kitsamad. Kirjanurgaga

pealmise kihi laius on 190 mm. Joonise ülemine vasakpoolne nurk murtakse tagasi.

Masinaehituslikud joonised. Toote joonisel peavad olema kõigi tootesse kuuluvate

detailide kujutised. Vaated, lõiked ja väljatoodud elemendid peavad andma täieliku

ettekujutuse kõigi detailide konstruktsioonist.

Pöördkehade detailide (nt võllide, rataste ja pukside) kuju on täielikult määratud ühe

projektsiooniga. Keerukamate detailide kuju määramiseks tuleb kasutada mitut

20

projektsiooni. Konstruktsiooni määramiseks esitatakse joonisel lisaks võllidest tehtud

laotislõikele, mis on põhivaade, veel ka eest-, pealt- ja külgvaade ning mitu kohtlõiget.

Põhivaadete joonestamisel kasutatakse mõõtkava 1 : 1. Vähem tähtsad vaated joonestatakse

vähendatult (1 : 2; 1 : 5). Nende vaadete juurde käivad lõiked ja väljatoodud elemendid

tehakse mõõtkavas 1 : 1 või suurendatult (2 : 1; 5 : 1).

Ehitusjoonised. Ehitusjooniste koostamisel tuleb arvestada väljaandes „Ehituskonstruktori

käsiraamat“ esitatud nõudeid. Tehniliste jooniste kujutised on määratud standardiga ISO 128

ja ehitusjooniste kujutisi käsitlevad standardid ISO 4068, ISO 8048 ning infokaart

RT 15-10635-et. Hoone põhikujutised on vaade, plaan ja lõige. Vaate, plaani ja lõike

näidisjoonised on esitatud lisades 9, 10, 11 ning 12.

1.3.5. Kaardid

Kaardil peavad olema esitatud järgmised andmed:

1) autor;

2) loomise kuupäev;

3) pealkiri;

4) vajaduse korral alapealkiri (ühel lehel mitme kaardifragmendi näitamisel kohustuslik);

5) mõõtkava (mitme mõõtkava puhul iga kaardifragmendi juures eraldi), soovitavalt kasu-

tada standardmõõtkavasid ning dubleerida joonmõõtkavaga;

6) põhjasuund;

7) leppemärgid;

8) vajaduse korral koordinaatsüsteemi atribuudid;

9) soovitatavalt raamjoon (kaugus formaati lõigatud paberi servast 10 mm, köiteservas

40 mm).

Mitme sama pealkirjaga kaardi puhul peab igal lehel olema unikaalne märge (number), mis

võimaldaks erinevatest lehtedest ülevaadet saada ja neile tekstis viidata.

Planeeringujoonisel tuleb kasutada soovituslikke leppemärke.

21

Kui kaardil esitatakse materjale, mis pole autori enda loodud, tuleb neile korrektselt viidata.

Kui autori looming tugineb teise autori tööl seda edasi arendades (nt Maa-ameti aluskaardile

teostatud analüüsikaart), tuleb selline tuletamise fakt kaardil ära märkida ning algallikale

viidata.

1.3.6. Plakatid

Kui töö olulise osa moodustavad plakatid, tuleb jälgida, et plakatite ja töö tekstilise osa

vormistus oleks visuaalselt terviklik. Teksti ja graafilise osa vormistamisel tuleb pidada

silmas kompositsiooni ning maksimaalset loetavust.

Plakatina vormistatud graafilisel materjalil peab esitama järgmised andmed:

1) autori nimi;

2) loomise kuupäev;

3) üldistav pealkiri (nt X projektala kujundusidee);

4) vajaduse korral alapealkirjad;

5) mõõtkavalise joonise (plaan, lõige) puhul selle mõõtkava (mitme mõõtkava puhul iga

fragmendi juures eraldi), soovitatav on kasutada standardmõõtkavasid ja dubleerida

joonmõõtkavaga;

6) põhjasuund, kui tegu on kaardi või plaaniga;

7) vajaduse korral leppemärgid;

8) soovitatav on raamjoon (kaugus formaati lõigatud paberi servast 10 mm, köiteservas

40 mm);

9) mitmel lehel plakatite kogumi puhul unikaalne märge (number), mis võimaldaks erine-

vatest lehtedest ülevaadet saada ja neile tekstis viidata.

Kui plakatil esitatakse materjale, mis pole autori enda loodud, tuleb neile korrektselt viidata,

kui autori looming tugineb teise autori tööl seda edasi arendades (nt Maa-ameti ortofotole

teostatud analüüsiskeem), tuleb selline tuletamise fakt plakatil ära märkida ja algallikale

viidata.

22

1.3.7. Valemid

Valemid esitatakse omaette real kaldkirjas kirjasuurusega 12 punkti. Lihtsad seosed, millele

ei ole vaja teksti teistes lõikudes viidata, võib esitada ka tekstirea sees (murru puhul

kasutatakse kaldkriipsu). Valemite kirjutamisel tuleb kasutada valemiredaktorit. Kõigi töös

esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kui töös on mitu

valemit, tuleb need nummerdada. Valemite numereerimisel liitnumeratsiooni (näide 6)

kasutades tähistab esimene number töö põhijaotist ja teine valemit põhijaotises. Valemi

number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemi sümbolite seletus

algab sõnaga „kus“ ja selgitused võivad olla esitatud tekstis või ülevaatlikkuse mõttes

üksteise all (näide 6).

Näide 6.

Soojusenergia akumuleerumist radiaatorites ja torustikus kirjeldab diferentsiaalvõrrand

(Kokin et al. 2000: 62–70)

,17121184555 QQQQQQTdt

dC SSSSS (1.1.)

kus CS5 on soojaveetorustiku ja selles oleva vee summaarne soojusmahtuvus J/kg;

t – aeg s;

TS5 – soojavee temperatuur °C;

QS5 – soojaveesüsteemis salvestuv soojusvoog W;

QS4 – soojusvaheti primaarpoolelt sekundaarpoolele ülekanduv soojusvoog W;

QS8 – juurdeantava veega süsteemi sisenev soojusvoog W;

Q11, Q17 – tarbitava veega süsteemist lahkuv soojusvoog W;

Q12 – soojaveetorustiku soojuskaod W.

Mõõtühikud esitatakse valemi selgitusteksti rea lõpus, koma ja sulgudega eraldamata.

23

2. VIITAMINE

2.1. Tsiteerimine, refereerimine, vahendatud viitamine

Töös kasutatud teiste autorite seisukohtadele, ideedele, andmetele, fotodele jms tuleb

korrektselt viidata. Viitama ei pea üldiselt teadaolevatele tõdedele.

Tsiteerimine on originaaltekstile täpselt vastav sõnasõnaline (sh kirjavahemärgid, kaldkiri,

sõrendused jm) väljavõte. Tsiteerimist kasutatakse, kui on kahtlus, et refereerimisel võib

teksti autori idee jääda arusaamatuks või on tsitaat teksti sisu mõistmiseks tähtis või on

tegemist eriti ilmeka, huvitava, värvika näitega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viide

märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause

lõpus või keskel. Pikem tsitaat (rohkem kui 40 sõna) esitatakse üldjuhul eraldi lõiguna

kaldkirjas ja jutumärkideta. Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja pikemaid lauseosi või

lauseid, märgitakse vahelejätukoht katkestusjoontega (---).

Refereerimine on teise autori seisukoha, idee või töö ümberjutustus oma sõnadega.

Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, kuid kohustus on viidata kasutatud allikale.

Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile

ja kust algab töö autori enda tekst. Töö koostamisel pole lubatud teiste autorite lausetest

kokku seada oma töösse sobivaid tekstilõike.

Refereerimiseks on kolm võimalikku viisi:

1) parafraseerimine – algteksti pikkus säilib, mõte antakse edasi teiste sõnadega või muutes

lausestruktuuri teises järjestuses. Kokkuvõtva refereerimisega võrreldes on parafraasis

esitatud rohkem detailset teavet algallikast;

2) summeeriv e kokkuvõttev refereerimine – allika põhiidee antakse edasi oma sõnadega,

algteksti oluliselt lühendades;

3) sünteesimine – erinevatest kirjandusallikatest võetud põhiseisukohtade kokkuvõtlik

edasiandmine.

24

Vahendatud viitamine. Kui ühe autori materjale on tsiteeritud või refereeritud teise autori

töös ning originaaltekst ei ole kättesaadav, siis viites tuuakse välja mõlema allika andmed:

esimesel kohal algallika andmed ja teisel kohal täiendiga tsit (tsiteeritud) või ref

(refereeritud) selle allika andmed, mille kaudu viidati (vt näide 17). Kasutatud kirjanduse

loetelus tuuakse kõigepealt algallika andmed, mille kohta leitakse andmed teisese allika

kirjanduse loetelust, ja seejärel andmed kasutatud allika kohta.

Plagiaat e loomevargus on teis(t)e autori(te) uurimistulemuste, mõtete, ideede või teose

osaline või täielik esitamine oma loominguna.

2.2. Viitamissüsteemid

Viitamissüsteemi valimisel lähtutakse eriala valdkonnas enamkasutatavast viitamise viisist.

Üldjuhul kasutatakse üliõpilastöödes tekstisisest nime ja aasta järgi viitamist või numbrilist

viitamist. Kogu töö ulatuses peab kasutama ühte viitamissüsteemi.

Nime ja aasta järgi viitamise puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu

ümarsulgudes viidatava autori perekonnanimi (-nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad

leheküljed.

Numbrilise viitamise korral märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu nurksulgudes

viidatava allika number viidatud kirjanduse loetelus ja vajaduse korral viidatavad leheküljed

(oleneb valdkonnas kasutatavast viitamissüsteemist).

Tekstisisene viitamine ei välista joonealust teksti, mis täiendab põhiteksti. Kui ka seal on

vaja viidata, tehakse seda põhiteksti viitamissüsteemis.

Viite asukoht lauses sõltub sellest, kas soovitakse esile tõsta autori isikut (autorikeskne

viitamine) või on käsitluse põhirõhk teksti sisul (teemakeskne viitamine). Autorikeskse

viitamise puhul tuuakse enne autori väidete esitamist autori nimi jm viitekirje teave (vt näide

10). Teemakeskse viitamise korral on viite asukoht lause või tekstilõigu lõpus (vt näide 7).

25

Kui viide käib ühe lause kohta, pannakse viide enne lauset lõpetavat punkti. Kui viidatakse

tervele lõigule, lisatakse viide lõigu viimase lause punkti järele. Tervele lõigule viitamist

võib kasutada erandjuhtudel, eelistada tuleb algallika refereerimist.

Loetelude puhul sõltub viite asukoht sellest, mitme allika materjale on loetelu koostamisel

kasutatud. Ühe allika kasutamisel pannakse viide enne koolonit, loetelu ette. Kui loetelu

koostamisel lähtuti mitmest allikast, pannakse viide loetelu osadele enne loetelu vahemärki

või vahetult pärast loetelu lõpetavat punkti.

2.3. Nime ja aasta järgi viitamine

Nime ja aasta järgi viitamise korral algab viide autori perekonnanimega, millele järgneb

allika ilmumisaasta. Eesnimi või selle esimene täht märgitakse ainult siis, kui töös viidatakse

mitmele sama perekonnanimega autorile. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda.

Kui on vaja osutada leheküljenumbrile või -numbritele, järgneb aastaarvule koolon, tühik

ning viidatava lehekülje number või numbrite vahemik.

Kui viite allikaks on kahe autoriga teos, siis märgitakse viites mõlema nimed (näide 7).

Näide 7.

Kaudkulud on tüüpiliselt käitumuslikult olemuselt püsikulud (Haldma, Karu

1999: 51).

Kolme ja rohkema autoriga teosel pannakse viitesse esimese autori nimi koos lühendiga „jt“

või „et al.“ (näide 8).

Näide 8.

Plagieerimine väljendub sageli puuduliku või ebamäärase viitamisena (Hirsijärvi jt

2005: 110) või (Hirsijärvi et al. 2005: 110)

Kui ühes viites viidatakse mitmele sama autori tööle, ei ole autori nime vaja korrata. Tööde

ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komaga ning esitatakse ilmumisaastate kronoloogilises

järjestuses. Kui on kasutatud sama autori mitut ühel aastal ilmunud publikatsiooni, lisatakse

aastaarvudele tähis a, b jne (näide 9).

26

Näide 9.

Üraskite arvukus oli suur samuti aastatel 1920–1930 ja muidugi pärast 1967. ja 1969.

aasta torme (Voolma 1998, 2002a, 2002b).

Kui viidatava allika autor ja pealkiri tuuakse ära juba lauses, siis esitatakse viites ainult

täiendavad andmed (näide 10).

Näide 10.

Ivar Trikkel kirjutab raamatus „Ja ilma ja inimesi“ (1990: 26): „Ajakirjanik ei ole

teateruupor, vaid oma maa ja rahva ees (ka nende eest) vastutav.“

Kui viited samale teosele järgnevad üksteisele ja vahepeal pole viiteid teistele autoritele, siis

võib kordusviites kasutada sõna „Sealsamas“ või „Ibid.“ (Ibidem) (näide 11).

Näide 11.

Aameri arvates on taoline käsitlus õige ja lihtsalt mõistetav (Aamer 1990: 12).

Olulise tähtsusega on töötegur. Ettevõtteprotsessis toimub pidev vara ümber-

rühmitamine. (Sealsamas: 9) või (Ibid.: 9)

Kui viidatakse kogu teosele, siis leheküljenumbrit viites ei tooda (näide 12).

Näide 12.

Üliõpilastöö koostamisel võivad heaks abiks olla mitmed raamatud, sealhulgas

„Õppimine kõrgkoolis“ (McMillan, Weyers 2011).

Kui teosel puudub autori nimi, tuleb viites märkida pealkirja esimene sõna (või esimesed

sõnad), mille järele lisatakse kolm punkti ja allika väljaandmise aasta (näide 13).

Näide 13.

Agronoomias on katsevariandiks taimeliigid, nende sordid, aretised või hübriidid

(Eesti Maaelu… 2008: 311).

Kui viidatakse entsüklopeedia või sõnaraamatu märksõnale, esitatakse teatmeteose pealkiri

või selle lühend, ilmumisaasta, selle järel lühend s. v. (lad k sub verbo – sõna all) ning

teatmeteose märksõna (näide 14).

Näide 14.

Pinnasesse rammitud sulundseinad ankurdatakse (EE 1996 s. v. tugisein).

27

Määruste, mitmesuguste komiteede otsuste jms allikatele viitamisel, mille puhul autor ei ole

teada, algab viitekirje publikatsiooni pealkirjaga, mõnikord väljaandva organisatsiooni

nimega, sellele järgneb aasta ja viidatava teksti asukoha leheküljenumber (näide 15).

Näide 15.

Maa hindamisel on kasutatud juhendit (FAO 1976: 125).

Õigus- ja normatiivaktide puhul märgitakse viites allika pealkiri, väljaandmise aeg,

paragrahvi ja lõike number (näide 16).

Näide 16.

Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda

kandmiseks äriregistrisse (Äriseadustik 2012, § 3 lg 2).

Vahendatud viitamisel tuuakse tekstis algallika andmed ja täiendi „tsit“ või „ref“ järel

materjali andmed, mille kaudu algallikale viidati (näide 17).

Näide 17.

Alternatiivsete majanduspoliitiliste otsuste hindamisel eristatakse majandus-

poliitilise põhiliini analüüsi (baseline simulation) ja poliitika uuendamisega seotud

kõrvalekaldeid tekitavate otsuste analüüsi (pesturbed simulation) (Wallis 1993 ref

Majandusprotsesside modelleerimine 1996: 98).

Internetiallikatele viitamisel tuleb lähtuda samadest üldnõuetest nagu paberkandja korral, st

peab olema tagatud allika kontrollitavus ja identifitseeritavus.

Veebiallika kasutamisel viidatakse autorile või pealkirjale, lisades kas materjali avaldamise

aasta või selle puudumisel kasutamise aasta ning võimaluse korral leheküljenumbri. Kui

leheküljenumbrit ei ole võimalik tuvastada, tuuakse ainult allika nimetuse algus ja aastaarv.

Internetiaadressi viites ei esitata.

Nimeviidete korral järjestatakse viitekirjed kirjanduse loetelus tähestiku järgi.

28

2.4. Numbriline viitamine

Numbrilise viitamise puhul pannakse viidatava teksti lõppu nurksulgudes olev viitenumber

(viidatava allika järjekorranumber kasutatud kirjanduse loetelus), mis peab ühtima kasutatud

kirjanduse loetelus olevaga (näide 18).

Näide 18.

Teiskeelsete allikate kasutamisel peab olema valvel, et võõrkeel ei hakkaks autori

oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [2].

Kui viidatakse mitmele allikale, pannakse viitesse kõigi viidatud publikatsioonide järje-

korranumbrid, mis eraldatakse koma või mõttekriipsuga, kui on tegemist järjestikuste

viidetega (näide 19).

Näide 19.


oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [1, 2] või [6–9].

Tsiteerimisel, või kui seda vajalikuks peetakse, lisatakse numbrilisse viitesse allika lehe-

küljenumber (näide 20).

Näide 20.


oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [2: 18].

Numbrilisel viitamisel peavad viitekirjed kirjanduse loetelus olema nummerdatud.

29

3. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU VORMISTAMINE

3.1. Üldreeglid

Kirjandusloetelu vormistamine on seotud viitamissüsteemiga. Kirjandusloetelu süsteemi

võib üliõpilane valida lähtuvalt valdkonnas enim kasutatavast süsteemist. Kasutatud kirjan-

duse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad, samuti peab igale loetelus olevale allikale

olema viide töös. Viidatud kirjanduse loetelus on nõutav kirjeelementide esituse range ühe-

taolisus: järjestatus, lühendite ja kirjavahemärkide reeglipärane kasutamine.

Nime ja aasta järgi viitamise korral esitatakse allikad alfabeetilises järjestuses autori pere-

konnanime või autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul

esitatakse nimed allika tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut

teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Probleemiks võib osutuda autori nime

esitamine, kui mõnel loetellu kuuluval allikal on autori eesnimi välja kirjutatud ja mõnel

piirdutud eesnime algustähega. Ühtlustamise huvides tuleb kasutada kõigil juhtudel autori

eesnime algustähte.

Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, lisatakse põhipealkirjale koolon

ja siis täiendandmed. Mitme väljaandmiskoha korral märgitakse esimene.

Viitekirje koostatakse viidatava algallika keeles ja kirjetes kasutatakse vastava keele

traditsioonilisi lühendeid.

Esmalt tuuakse ladinatähestikuline ja seejärel teistes tähestikes esitatud kirjandus. Kirillitsas

olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on

märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian), sel juhul paiknevad kirjed üldises

järjekorras. Kasutatud kirjanduse loetelu rööpjoondatakse ning vormistatakse kirjasuurusega

11 punkti, reasammuga 1,5, lõiguvahega 0 ja teise rea taandega 0,8 cm.

30

3.2. Loetelukirjed nime-aasta viitamissüsteemis

3.2.1. Raamatud

Andmed kasutatud kirjanduse loetelus esitatud allikate kohta saadakse nende tiitellehelt

ja/või selle pöördelt. Raamatute puhul alustatakse kirjeldamist autori(te) nime(de)ga, mis on

soovitatav kirjutada paksus kirjas (Bold) (tabel 2). Sellele järgneb ümarsulgudes ilmumis-

aasta. Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga s. a. (lad k sine anno – ilma aastata).

Sama autori samal aastal ilmunud teoste puhul lisatakse aastaarvule väiketähed a, b, c jne.

Raamatu pealkiri ja täiendpealkiri (selle esinemise korral tiitellehel) eraldatakse omavahel

kooloniga. Mitmeköitelise teose puhul järgneb köite number raamatus esitatud kirjaviisis.

Kordustrükkide puhul märgitakse trüki number araabia numbritega ümarsulgudes. Välja-

andmiskoha ja väljaandja (kirjastuse) nimi esitatakse täielikult ning nende vahele pannakse

koolon. Kui teos on välja antud mitmes kohas, tuuakse kirjes ainult üks koht (esimene). Kui

väljaandmiskohta ei ole võimalik kindlaks teha, kirjutatakse sine loco (ilma kohata).

Väljaandja (kirjastuse) nimes ei kasutata jutumärke. Raamatute puhul näidatakse kirjes

raamatu lehekülgede koguarv (maht) (näide 21).

Näide 21.

Autor, A. A. (aasta). Raamatu pealkiri: Täiendpealkiri. Köite nr. (x trükikordus).

Väljaandmiskoht: Väljaandja. Maht.

Kui raamatul ei ole autorit, kuid tiitellehel on toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), on

kirjes esikohal raamatu pealkiri, sellele järgneb aasta, seejärel kaldjoone taga vastavad

lühendid (Toim., Koost.) ja isiku nimi (eesnime esitäht ja perekonnanimi) ning

väljaandmiskoht, väljaandja ja maht (näide 22, tabel 3).

Näide 22.

Raamatu pealkiri. (aasta). /Koost. E. Perekonnanimi. Väljaandmiskoht: Väljaandja. Maht.

Vahendatud viitamise puhul on allika kirje ees tärn „* “:

* Algallika kirje, viidatud: Teise allika kirje, lk x vahendusel.

Järgnevas vahendatud viitamise näites on allikaks artikkel, millele on viidatud raamatu

vahendusel (näide 23).

31

Näide 23.

* Wallis, K. F. (1993). On macroeconomic policy and macroeconomic models. – The

Economic Record, Vol. 69, No. 205, pp. 113–130, viidatud: Majandusprotsesside

modelleerimine. 1996. Tartu: AS Atlex, lk 98 vahendusel.

Tabel 2. Autori(te)ga raamatute loetelukirjed

Allika liik Näited

Ühe autori raamat Aamer, A. (1990). Maksud. Tallinn: Valgus. 26 lk.

Trikkel, I. (1990). Ja ilma ja inimesi: Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi,

mõtisklusi 1984–1989. Tallinn: Perioodika. 112 lk.

Oksanen, S. (2010). Baby Jane. (2. tr.). Tallinn: Tänapäev. 229 lk.

Mitme autori raamat Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn:

Medicina. 412 lk.

McMillan, K., Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis: Tudengi

käsiraamat. Sihtasutus Archimedes, programm Primus. 542 lk.

Ühe autori samal

aastal avaldatud

raamatud

Lyons, J. (1981a). Language and linguistics. Cambridge: Cambridge

University Press. 370 p.

Lyons, J. (1981b). Language, meaning and context. London: Fontana.

256 p.

Kui allikal puudub autor, kuid on kas koostaja või toimetaja, siis esitatakse vastavad andmed

kaldkriipsu järel.

Tabel 3. Autorita raamatute loetelukirjed

Allika liik Näited

Autorita raamat,

mille tiitellehel on

märgitud koostaja

või toimetaja

Põllumajandus ja maaelu: 2006/2007. (2007). /Koost. A. Laansalu. Toim.

S. Pärismaa. Tallinn: Põllumajandusministeerium. 194 lk.

Mediating Languages and Cultures. (1991). /Eds. D. Buttjes, M. Byram.

Clevedon: Multilingual Matters. 330 p.

Eesti puidusektori konkurentsivõime. (2004). /Toim. U. Varblane, K.

Ukrainski. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 367 lk.

Autorita ja

tiiteltoimetajata

raamat

EE8 = Eesti Entsüklopeedia. (1995). 8. kd. Tallinn: Eesti

Entsüklopeediakirjastus. 576 lk.

Biogaasi tootmine ja kasutamine: Käsiraamat. (2009). Tartu: Eesti

Põllumeeste Keskliit. 157 lk.

32

Raamatute puhul võib loetelukirje koostamiseks vajalikku teavet leida mõnel juhul raamatu

tagakaanelt.

3.2.2. Artiklid

Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest mõttekriipsuga. Esimeses

osas tuuakse artikli autor(id), avaldamise aasta (või kuupäev) ja artikli pealkiri. Teises osas

tuuakse andmed väljaande kohta, kus artikkel on ilmunud, ning artikli alguse ja lõpu

lehekülje numbrid (tabel 4).

Kui väljaandeks on kogumik, siis näidatakse kirjes ka kogumiku nimetus, toimetaja ja/või

koostaja, väljaandmiskoht ning avaldaja. Kuna kogumike puhul võib olla tegemist ka sari-

väljaannetega, siis lisandub kirjele ka sarja nimetus või number (näide 24).

Näide 24.

Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. – Kogumiku pealkiri. /Kogumiku

tiiteltoimetaja(te) või koostaja(te) nimi (nimed). Sarja nimetus ja/või number.

Väljaandmiskoht. Avaldaja, lk xx–xx.

Teatmeteose artikkel esitatakse analoogiliselt kogumiku artikliga, kuid kirje võib olla

esitatud ka lühikirjena, kasutades lühendit s. v. (lad k sub verbo – sõna all).

Konverentside materjalide kasutamisel tuuakse loetelukirjes välja konverentsi nimetus ja

kogumiku nimetus.

Ajalehe- ja ajakirjaartikli puhul esitatakse kirjes järgmised andmed (näide 25).

Näide 25.

Artikli autor(id). (Aasta või ajalehe ilmumiskuupäev). Artikli pealkiri. – Ajakirja või

ajalehe nimi. Ajalehe aastakäik, number; ajalehe sektsiooni number, lk xx–xx.

33

Tabel 4. Artiklite loetelukirjete näited

Allika liik Näited

Artikkel kogumikus Leetsar, J. (1997). Mida mõista „maamajanduse“ all? – Mis saab Eesti

maast? /Koost. J. Kivistik. EAA väljaanne nr 11. Tallinn: AS

Infotrükk, lk 23–27.

Vinkler, P. (1995). Some aspects of related performances of individuals.

– Scientimetrics. Vol. 32, No. 2, pp. 23–45.

Artikkel ajakirjas Parts, E. (1995). Välisinvesteeringud maailmamajanduses. – Eesti

Välismajanduse Teataja. Nr 8, lk 56–59.

Värnik, R., Omel, R. (2007). Konkurentsivõime tähendab ellujäämist. –

Maamajandus. Nr 8, lk 6–7.

Artikkel ajalehes Laidre, A. (31. jaanuar 2000). IT-investeeringu tasuvust saab mõõta. –

Äripäev, lk 12.

Varblane, U. (2. veebruar 1996). Kas Eesti vajab välisinvesteeringuid? –

Eesti Ekspress, B2.

Lehtsaar, T. (2007). Tippjuhil tuleb arvestada üksildusega. – Juhtimine

(Äripäeva lisa), lk 8–9.

Konverentsi teesid Schröder, A., Südekum, K.-H. (1999). Glycerol as a by-product of

biodiesel production in diets for ruminants. – Proceedings of 10th

International Rapeseed Congress. New Horizons for an Old

Crop.(Eds. N. Wratten, P. A. Salisbury), Canberra, Australia. Paper

No. 241.

Werner Omazic, A., Bertilsson, J., Tråvén, M., Holtenius, K. (2009).

Dietary glycerol supplementation to dairy cows: effects on lactation

performance and metabolism. – Proceedings of the 11th International

Symposium on Ruminant Physiology (Eds. Y. Chilliard et al.),

Clermont-Ferrand, France, pp. 694–695.

Tänavots, A., Kaart, T., Kiiman, K. (2014). Platsillüpsi lüpsisageduse ja

automaatse lüpsiseadme mõju piimatoodangule ja

kvaliteedinäitajatele erinevatel laktatsioonidel. – Konverentsi „Terve

loom ja tervislik toit 2014“ kogumik. Tartu: Eesti Maaülikool, lk

3347.

Teatmeteose artikkel Saare maakond. – EE kd. 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995,

lk 286.

34

Antud juhend ei kajasta näiteid kõikide võimalike allikate esitusviiside kohta, mistõttu tuleb

autoril eriliste allikate kajastamisel kasutatud kirjanduse loetelus leida vastava allika jaoks

kõige sobivam ja töö lugejale allika leidmist võimaldav esitusviis.

3.2.3. Elektroonilised allikad

Elektrooniliste allikate kirjed esitatakse samal põhimõttel kui trükiste kirjed, st peab olema

tagatud allika kontrollitavus ja identifitseeritavus (tabel 5). Kirjete koostamisel tuleb lähtuda

lihtsast reeglist: tuleb tuua ära kogu võimalik teave. Lisaks allikakirje tavalistele osadele

(autori(te) nimi (nimed), aasta, raamatu/artikli pealkiri, väljaande andmed) tuleb

nurksulgudes näidata multimeediumi tüüp, nt [on-line], [e-ajakiri], ja seejärel kodulehe

omanik. Kirje lõpus esitatakse ümarsulgudes külastamise kuupäev.

Elektrooniliste andmebaaside (nt EUROSTAT, Eesti statistika andmebaas) puhul

märgitakse tabeli nimetus, kodulehekülje omanik, andmebaasi nimetus, aadress ning

viimase kasutamise kuupäev.

Tabel 5. Elektroonilised allikad

Allika liik Näited

E-raamat Building a Virtual Library. (2002). /Ed. A. Hanson. Hershey: Information

Science Publishing. [on-line] ebrary (13.04.2009).

Artikkel e-

ajakirjas

Ernits, P., Reinap, A., Lees, M. (2000). Investeeringud looduse arvel. –

Luup. Nr. 7. [e-ajakiri] http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja1.shtm

(14.04.2000).

Koduleht Eesti Maaülikool. (s.a). Ülikool arvudes. [veebileht]

http://www.emu.ee/ylikoolist/yldinfo/ylikool-arvudes/ (27.12.2016)

Aruanne Maaelu arengu aruanne 2011. (2011). Tartu: Eesti Maaülikooli majandus- ja

sotsiaalinstituut.

http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/01/maaelu_arengu_aruanne_2

011final.pdf (25.09.2012).

Normdokument Vee uurimise üldküsimused. (2017). Vee kvaliteet. Määramatuse hindamine

valideerimise ja kvaliteedikontrolli andmeid kasutades: Eesti standard

EVS-ISO 11352:2017. Tallinn: Eesti standardikeskus. [veebileht]

https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-11352-2017 (25.09.2017).

http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja1.shtm

http://www.emu.ee/ylikoolist/yldinfo/ylikool-arvudes/

http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/01/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf

http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/01/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf

https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-11352-2017

35

Allika liik Näited

Patent Valdmann, A., Valdmann, M. (2015). A device for collecting samples:

Euroopa patent EP2029026B1. [veebileht]

https://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/originalDocument?

FT=D&date=20151202&DB=EPODOC&locale=en_EP&CC=EP&NR=

2029026B1&KC=B1&ND=4# (25.09.2017).

Õigusakt Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid. (vastu võetud 12.03.2003,

viimati jõustunud 22.03.2004). – Riigi Teataja

https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015007 (25.09.2017)

Mittetulundusühingute seadus. (vastu võetud 06.06.1996, muudetud,

täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2012). – Riigi Teataja

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011008 (21.09.2012).

Andmebaasid IT011: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja

tööga hõivatud isikute arvu järgi. (andmed uuendatud 29.06.2010). –

Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee/ (20.04.2012).

Elektrooniliste allikate esitamisel, mida antud juhend ei kajasta, tuleb töö autoril leida

analoogia põhjal sobivaim esitusviis.

3.2.4. Muud allikad

Intervjuu kohta peavad viidatud materjalide loetelus olema järgmised andmed (näide 26):

1) intervjueeritava perekonna- ja eesnimi; 2) intervjuu pealkiri; 3) intervjueerija nimi;

4) intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutus, helisalvestis, videolindistus, e-kiri),

5) intervjueerimise koht ja aeg.

Näide 26.

Milk, Madis. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tartu. 16.04.1997.

Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi

nimetus (ka ettevõtte nimetus), võimaluse korral väljaandmise aeg (aasta või kuupäev),

dokumendi liik (näide 27).

Näide 27.

Eesti väikse ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. (2005). Uuringu

aruanne. Saar Poll OÜ. 103 lk.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015007

https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011008

http://pub.stat.ee/

36

Arhiivimaterjalide puhul tuuakse kasutatud arhiiviühiku pealkiri ja kuupäev, võimaluse

korral ka autor. Seejärel järgnevad arhiivi andmed: arhiivi nimetus, fondi number, nimistu

number, säiliku number ning lehe või lehekülje number (näide 28).

Näide 28.

Tartu linna ja ümbruse plaan. M 1:8400. Koostanud 1901–1902 ja 1920. a mõõtmise alusel

L. Jakobson. – Ajalooarhiiv. EAA.2072.9.756.

Kasutatud teiste lõputööde (doktori-, magistri-, bakalaureuse- või muu lõputöö) kirjes

tuuakse töö autori perekonna- ja eesnimi, aasta, töö pealkiri (mitte läbiva suurtähtkirjana),

töö liik, kõrgkooli ning allüksuse nimetus, kus töö asub, kaitsmiskoht, maht (näide 29).

Näide 29.

Ots, Sirje. 1999. Kurgsoo talu äriplaan. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikooli majandus- ja

sotsiaalinstituut. Tartu. 36 lk.

Käsikirjalised allikad esitatakse kasutatud/viidatud kirjanduse loetelus. Peale autori nime

ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ning asukoht (näide 30).

Näide 30.

Linda Sibula kiri Peeter Saulile. (10. aug. 1972). Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis.

37

KASUTATUD KIRJANDUS1

Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. 412 lk.

Ilves, K. (2009). Akadeemilise kirjutamise alused. http://hdl.handle.net/10062/14276 (02.12.2015)

Kokin, E., Liiske, M., Peets, T. (2000). Hoone küttesüsteemi modelleerimine −

Põllumajandustehnika, -ehitus ja -energeetika. EPMÜ teadustööde kogumik, nr 206. Tartu.

EPMÜ, lk 62–70.

Mehaanikainseneri käsiraamat. (2012). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli

Kirjastus. 492 lk.

Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. (1996). Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn:

Valgus. 176 lk.

Rohusaar, J., Mägi, R., Masso, T., Talvik, I., Jaaniso, V., Otsmaa, V., Voltri, V., Loorits, K.,

Peipmann, T., Pukk, O., Õiger, K., Just, E., Just, A., Hartšuk, V. (2014).

Ehituskonstruktori käsiraamat. (4. tr). Tallinn: Ehitame kirjastus. 577 lk.

1 Juhendi koostamisel kasutatud kirjandus.

http://hdl.handle.net/10062/14276

38

LISAD

39

Lisa 1. Bakalaureusetöö tiitellehe näidis

EESTI MAAÜLIKOOL

Majandus- ja sotsiaalinstituut

Kaisa Kriisk

EESTI PÕLLUMAJANDUSE RAHVUSVAHELINE

KONKURENTSIVÕIME

INTERNATIONAL COMPETITIVENESS OF ESTONIAN

AGRICULTURE

Bakalaureusetöö

Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava

Juhendaja: lektor Katri Mäesoo, MSc

Tartu 2017

40

Lisa 2. Magistritöö tiitellehe näidis

EESTI MAAÜLIKOOL

Tehnikainstituut

Margus Kukkerpill

MAAGAASI KASUTAMISE TEHNILIS-MAJANDUSLIK

ANALÜÜS TRAKTORIMOOTORIS

THE TECHNO-ECONOMIC ANALYSIS OF THE USE

OF NATURAL GAS IN TRACTOR ENGINE

Magistritöö

Tootmistehnika õppekava

Juhendaja: dotsent Villu Tuhkanen, PhD

Tartu 2017

41

Lisa 3. Lühikokkuvõtte vorm eesti keeles

Eesti Maaülikool

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Magistritöö / Bakalaureusetöö /

Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö

lühikokkuvõte

Autor: Õppekava:

Pealkiri: *

Lehekülgi: Jooniseid: Tabeleid: Lisasid:

Osakond / Õppetool:

ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood:

Juhendaja(d):

Kaitsmiskoht ja -aasta:

Töö tausta kirjelduses (1–2 lauset**) antakse ülevaade probleemi olemusest, seotusest

mingi teise töö või probleemiga, probleemi varasemast uuritusest jne. Tuuakse välja töö

eesmärk (üks lause). Antakse ülevaade töös kasutatud andmetest ja tuuakse metoodika

kirjeldus (paar lauset). Töö tulemuste ja arutelu osas (mitu lauset) esitatakse tähtsamad

tulemused, võrreldakse saadud tulemusi eelmiste analoogiliste töödega, viidatakse jätku-

uuringute võimalustele, töö kasutatavusele reaalse projektina jms.

Märksõnad: kuni viis märksõna

* pealkiri kirjutatakse harilikus kirjastiilis (mitte suurtähtedega);

** lühikokkuvõtte lausete arv on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, sõltudes suurel määral

töö sisust ja olemusest.

42

Lisa 4. Lühikokkuvõtte vorm inglise keeles

Estonian University of Life Sciences

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Abstract of Master’s / Bachelor’s /

Professional Higer Education Thesis

Author: Curriculum:

Title:

Pages: Figures: Tables: Appendixes:

Department / Chair:

Field of research and (CERC S) code:

Supervisors:

Place and date:

Siin esitatakse töö ingliskeelne lühikokkuvõte samadel alustel nagu eestikeelne

lühikokkuvõte.

Keywords:

43

Lisa 5. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks

ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi)

sünniaeg _______________,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri)

mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi)

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil,

1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja

1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks

kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______________________________ (allkiri)

Tartu, ___________________ (kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)


44

Lisa 6. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks

tegemiseks (avaldamise tähtajaline piirang) ning juhendaja(te) kinnitus töö

kaitsmisele lubamise kohta

Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi)

sünniaeg _______________,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________, lõputöö pealkiri

mille juhendaja(d) on _____________________________________________________, juhendaja(te) nimi

1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil,

1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja

1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks pärast tähtajalise piirangu

lõppemist

kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega



Tartu, ___________________ (kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta


_____________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)


45

Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu piirang) ning

juhendaja(te) kinnitus töö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, __________________________________________________________________, (autori nimi)

sünniaeg _______________,

1) annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö

_________________________________________________________________________

_________________________________________________________________________

__________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri)

mille juhendaja(d) on _____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi)

salvestamiseks säilitamise eesmärgil, sh digitaalarhiivis DSpace säilitamise eesmärgil kuni

autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2) olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3) kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega



Tartu, ___________________ (kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta.




46

Lisa 8. Ehitusjooniste kirjanurga elemendid formaadil A4

47

Lisa 9. Näidishoone 3D vaade

48

Lisa 10. Näidishoone plaan

49

Lisa 11. Näidishoone lõige

50

Lisa 12. Näidishoone vaade

Documents

New EMÜ lõputööde vormistusnõuded VORMISTAMISE NÕUDED... · 2017. 12. 15. · 3 SISSEJUHATUS Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga ühtlustada lõputööde (v.a doktoritööde)