Noorteleht Tankla nr18 (veebruar 2015)

Valgamaa noorteleht nr 18 Veebruar 2015Heade mõtete ja ideede jagajawww.tankla.net

«Tegelikult on selle kõige taga suur trenn ning vaimne ja füüsiline töö, et olla võimeline nii külmas kui ka kuumas pikki päevi rooli taga vastu pidama.»

«Modifitseerides pärilik-kusainet, on võimalik luua näiteks organisme, kes on võimelised tootma inimeste jaoks vajalikku produkti.»

Lemmikautomark: Mitsubishi Evolution

Iidol: Sebastien Loeb

Suurim unistus: kuuluda maailma parimate sõitjate hulka

Lapsepõlve elukutse: rallisõitja

Karl Martin

Lemmikloom: koer

Lemmikraamat: Leona Blair «Inglite poolel»

Suurim unistus: panustada inimkonna tulevikku

Lapsepõlve elukutse: baleriin

Mare

Maxima tulevikutalendi preemiad on jagatud juba neli aastat. Sel aastal olid edukad Tõrva noored, kus kategooriasse «sport ja tervis» kandideerinud KARL MARTIN VOLVER (15) ning valdkonnas «teadus» finalistide sekka jõudnud MARE VAHTRE (18) pälvisid stipendiumi.

EGLE KÕ[email protected]

Tulevikutalendi stipendiumit jagatak-se õpilastele, kes on õpingute käigus saavutanud märkimisväärseid tulemu-si erinevatel võistlustel, konkurssidel või ühiskondlikus tegevuses.

Karl Martin ja Mare sõnasid kui ühest suust, et võidetud stipendium on tõestus sellele, et ka väiksemast piirkon-nast ja koolist pärit õpilased võivad suu-ri samme astuda. «Ehk julgustab see ka teisi püüdlema oma unistuste suunas olenemata sellest, kust nad pärit on, sest suure soovi korral on võimalik pal-ju saavutada,» julgustab Mare.

Põhikooli lõpuklassis õppiv Karl Martin on kindel, et tahab edaspidigi tegeleda autospordiga ja üks unistus-test on jõuda maailmatasemele. «See on olnud mu unistus juba lapsest saa-ti ning püüdlen selle poole igapäeva-selt.» Mare näeb end teadlasena. «Ta-haksin olla kasulik meditsiinivaldkon-nas, mis väljenduks uute ravivõtete väljatöötamisel ja haiguste uuringu-tel.» Peamiseks sooviks on neiul tule-vase töö juures olla kasulik inimeste-le oma teadmiste ja oskustega. «Loo-dan tegeleda puuetega või raskelt hai-gete inimestega, kelle ravimiseks saab kasutada molekulaarbioloogiat.»

Hobi peab tekitama hea tunde südamesseMare tõdeb, et kuigi ta leidis bioloo-gia enda jaoks alles gümnaasiumiast-me alguses, on õpetaja suutnud ainet põnevalt õpetada ja temas huvi teki-tada. «Uus bioloogiaõpetaja oli ise molekulaarbioloogiast väga huvitatud ja suutis minusse süstida huvi aine vastu ning seejärel hakkasin otsima erinevaid viise sellega tegelemiseks.»

Viimaste aastate jooksul on neiu palju osalenud aineolümpiaadidel. Nii

on osa võetud bioloogia olümpiaadi-dest, kus saavutatud kõrgeid kohti. Osalenud on ta ka Eesti teadusagen-tuuri poolt korraldatud noore uurija stipendiumil, kus osutus valituks ja sai võimaluse teha teaduslikku uurimis-tööd maaülikooli teaduslaboris. Nime-

isa kõrvalt Off-road võistlustel käidud ja garaažis abiks oldud. Tollal oli uudis-himu kõige vastu veel eriti suur – pidin alati kõik ise lahti võtma, peadpidi juu-res olema ning kõik ise üle katsuma.»

Kõik nõuab tööd ja vaevaAutospordiga on koolilõpetaja tõsise-malt tegelenud 2011. aastast, kui osa-les esimesel lumeraja võistlusel Simu-nas, olles ise alles 11aastane. «Rallit ehk siis sportrallit sõidan ma nüüd ju-ba teist aastat,» nendib 91 karika oma-nik Karl Martin. Poisi sõnade läbi ku-jutab ralli endast autodega ajaliselt mõõduvõtmist selleks eraldatud kin-nistel radadel ehk enda osavuse näi-tamist rooli keerates. «Pealtnäha liht-ne – istu autosse, vajuta gaasi ja sõi-da. Tegelikult on selle kõige taga aga suur trenn ning vaimne ja füüsiline töö, et olla võimeline nii külmas kui ka kuumas pikki päevi rooli taga vas-tu pidama.»

Põhjus, miks Mare jaoks tekitab kir-ge molekulaarbioloogia, seisneb selles, et see on teadus, mis areneb kiiresti. «Kasutan ära iga võimalust sellega te-gelemiseks, mis väljendub erineva eri-alakirjanduse lugemises, täiendkooli-

tustel, õppepäevadel osalemisel ja li-saks teaduskoolis õppimises.»

Pidevalt saabub maailmast uusi avastusi ja saavutusi. Selline olukord paneb Maret mõtlema, mis juhtub järgmisena. Muutused molekulaarsel tasemel mõjutavad oluliselt inimese funktsioneerimist, mis viib selleni, et inimestele, kes kannatavad raske hai-guse käes, võib pakkuda meditsiinilist abi näiteks tüvirakuteraapia abil. «Mo-lekulaarbioloogia annab meditsiinile suurel määral erinevaid ravivõimalu-si. Raskelt haigete inimeste ravimine on tänu uutele tehnoloogiatele oluli-selt kergemaks muutunud.»

Spetsiifilisemalt võttes huvitub neiu insenergeneetikast. «Põhjus väga lihtne – modifitseerides pärilikkusai-net, on võimalik luua näiteks organis-me, kes on võimelised tootma inimes-te jaoks vajalikku produkti. Lisaks on võimalik muuta olulisel määral orga-nismide omadusi, tulevikus ehk ka ini-mese omadusi, mis põhinevad pärilik-kusainel,» on Mare kursis.

tatud uurimistöö põhjal kandideeris Mare ka tulevikutalendi tiitlile.

Meelepärase hobiga tegelemist pea-vad noored väga vajalikuks. «See annab uut inspiratsiooni ja jõudu edasiliiku-miseks,» sõnab Mare. Väga tähtis on, et hobi tooks naeratuse suule ja hea tun-de südamesse, lisab Karl Martin.

Mõeldes lapsepõlvele, tõdeb Karl Martin, et juba siis istus ta autoroolis. «Huvi tekkis väga väikse poisina, kui sai

Ära nurise, vaid tegutse!Karl Martin soovitab, et kui tahad roh-kem jõuda, aitab aja planeerimine ja süsteemsus. «Tee kõike innuga ning si-susta rohkem aega tegevusteks, mitte nende üle nurisemiseks.» Lähtudes öeldust, on noor rallisõitja võtnud vas-tu meie lõunanaabrite pakkumise minna üle Läti ASRT rallimeeskonda.

Sealse meeskonnaga on poiss vä-ga rahul. «Varem pidime oma jõudu-dega hakkama saama nii rallide ajal boksis kui ka hiljem garaažis. Nüüd on rallide ajal abiks eraldi meeskond, kes tegeleb ka auto remontimisega rallide vahel. Nüüd on võimalik põhirõhk pöörata sõidule, legendi parandami-sele ning enda kogumisele järgmisteks kiiruskatseteks.»

Noored soovitavad loota ja unista-da, sest ka seda on vaja teha. Tuleb jõu-da selgusele, mida tulevikus on soov te-ha ning seada endale eesmärgid ja neid täitma hakata. «Kui on selge siht silme ees, on oluliselt lihtsam unistuse poole püüelda,» kinnitab Mare.

Huvi autospordi vastu tekkis Karl Marti-nil väiksena, mil sai isale võistlustel abiks oldud. FOTO: EDGARS LEONOVS

(MOTORS & SPORTS)

Nüüdsest Läti rallitiimi ASRT esindavale Karl Martinile meeldib

lõunanaabrite meeskonnatöö.FOTO: ASRT MEDIA

Talendid tegutsevad,mitte ei nurise!

Mare kasutab ära iga võimalust molekulaarbioloogiaga tege-lemiseks, et täita ühel päeval oma unistus.

FOTO: ARVO MEEKS

2 Arvamus

Viimasel ajal saame üha enam kaasa elada Valgamaa noortele läbi teleekraani. Näiteks laulukarussell,

Rakett 69, varsti algav Eesti otsib superstaari saade või

Kättemaksukontor. Hiljuti said tuntuks õde ja vend, kes osalesid

saates Livin Aloha.

PLUSS +

Elame päevast päeva kusagil kastis. Ruumis, kus meie ees, ta-ga ja külgedel asetsevad seinad, justkui liiguks labürindis, et jõuda ühest paigast teise. Leidsin igapäevase melu keskelt aja, et jõuda kastist välja – loodusesse. Kõnnin mööda teed, pea täis mõtteid, ideid, jalge all krõbiseb lumi ja õues on nii mõnus. Puud kohisevad tasa mu kõrval, maanteelt kostub autode su-minat, eemal asuvatest korstendest kerkib suitsu taeva poole.

Olen üksinda keset suurt maailma, kus mind ümbritseb vaid mets ning laiad põllud ja mul on valikuvabadus, kuhu poole tee hargnemisel suund võtta. Kui oleksin kellegi kaasa kutsu-nud, aiman juba, et oleksime läinud vaidlema. «Lähme vasa-kule, sealtkaudu on tagasitee lühem» või «lähme siit, sest tee on parem». Oleme harjunud laskma enda otsuseid kellelgi tei-sel mõjutada, kuid kas need on seljuhul minu otsused?

Mitmete küsimuste ees seisavad ka paljud noored kevade-hakul. Gümnasistidel tuleb teha õigeid valikud, leida oma kirg ja rada, mille lõppu midagi luua. Et me aga neid otsuseid lan-getada saaksime, peame esmalt ühtteist endast teadma. Tuleb mõelda, kas valikud, mida teeme, on need, mida mina tahan või on meie sees liiga palju «teisi». Peame leidma aja, et seis-ta endaga vastamisi. Enne, et langetada õiget otsust, peame leidma vastused küsimustele «kes ma olen?», «mis mulle meel-dib?», «mida ma saavutada soovin?», «millised on minu väi-kesed eesmärgid?», «millised on minu unistused?».

Need kõik vastused on tegelikkuses meie sees olemas, me lihtsalt peame ennast ja oma võimeid teadvustama ja neisse uskuma, et olla edukad. Eneseusk on eeldus tegutsemiseks. Peame eeldama, et meid ümbritsevad positiivsed inimesed, sest olles ise positiivne, saame seda ka teistega jagada. Ja po-sitiivsus on see, mis motiveerib ja suurendab usku endasse. Me ei tohi oma kartuses lahingut ette kaotada. Küll üks hetk saavad meie väikestest mõtetest suured teod, aga ainult siis, kui oleme valmis tegutsema.

Soovin, et me kõik märkaks ennast ja teisi, hindaks ning kiidaks üksteist, toetaks uusi mõtteid ja häid ideid, avaldak-sime arvamust, oleksime julged ja enesekindlad, et meil oleks piisavalt otsustusvõimet ja et me usuks oma tõekspidamisse, kuid oleksime paindlikud neid vajadusel ümber korraldama. Soovime edu, kindlat meelt ja õigeid otsuseid kõigile koolilõ-petajatele!

Usu endasse ja saad hakkama!

sebra sõbrad

TOIMETUSVäljaandja: MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TanklaAadress: Jaama pst 12, Valga, 68205Telefon: 5617 9757 (Egle Kõvask)E-post: [email protected]: www.tankla.netLoe noortelehte internetis: issuu.com/tanklaleht

Vastutav väljaandja: Ülla Tamm. Peatoimetaja: Egle Kõvask. Sotsiaaljuht: Catlin Saar. Turundusjuht: Ülla Tamm. Keeletoimetajad: Greta-Maria Kivi, Maileen Pillaroo. Fotograafid: Timo Arbeiter, Ülla Tamm. Küljendajad: Timo Arbeiter, Triin Talvik. Illustraator: Sandra Veski. Reporterid: Natalija Golubenko, Karoliina Kruusmaa, Siiri Linde, Maileen Pillaroo, Hanna Ring, Mia-Melanie Saar, Triin Talvik, Cärol Tutk, Erki Vessin.

Trükk: AS Kroonpress. Tiraaž: 2000. Rahastaja: Valgamaa Omavalitsuste Liit. Partnerid: Sebra Sõbrad, Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK.

Noorteleht Tankla ilmub 2015. aastal neli korda: 16. veebruar, 11. mai, 12. oktoober, 14. detsember.

FACEBOOK: facebook.com/tankla

TWITTER: twitter.com/tanklanet

TUMBLR: valgamaa.tumblr.com

Vikipeedias täiendati maavalitsuse tellimusel infot Valga maakonna kohta. Eraldi alapealkirjana on välja toodud haridus ja noorsootöö, kuid viimase kohta jääb mulje, et seda Valgamaal ei eksisteerigi.

- MIINUS

Juhtkiri

ÜLLE TAALRitsu lasteaed-algkooli direktor

Õpilased on õppinud ajast aega. Mi-nu lapsepõlv möödus maal ja käisin maakoolis, kus olid head õpetajad. Lasteaias ei ole käinud, alushariduse omandasin kodus. Minu kooliaeg jäi aastate 1966-1977 vahele. Tol kor-ral ei olnud infotulva nii palju, aga olles uudishimulik kõige uue suhtes, sain koolis palju teada. Eriti meeldi-sid need õpetajad, kes tavalise õpi-kutarkuse juurde lisasid elulisi näi-teid. Mulle meeldis õppida. Palju oli siis ideoloogilist materjali, mida tuli õppida. Olid õpikud ja töövihikud. Osa tunni materjalist sai konspektee-ritud, sest arvuteid ju ei olnud.

Viimasel ajal räägitakse väga pal-ju kodutööde vajalikkusest ja kasu-likkusest. Minul ei olnud küll mida-

gi kodutööde vastu. Õpitavat olen püüdnud kogu aeg mõista ning sellega seoseid loonud: koolis koolitarkus, kodus lahtiste silma-

de ja kõrvadega jälgimine-kuulami-ne. Praegused lapsed kurdavad iga-vuse üle. Minul ei olnud kunagi igav

ja ei ole siiamaani. Meie kodus pol-nud televiisorit, lugesin väga palju raamatuid. Üsna varakult sai selgeks, et õppida tuleb enda jaoks ja sealt tu-li ka soov saada õpetajaks.

Sellel aastal täitub kolmküm-mend kaheksa tööaastat hariduspõl-lul, aga iga päev õpin midagi uut juurde. Tänapäeval on laste haridu-se omandamine muutunud. Loodud on paljud võimalused õppimiseks: uurimis- ja avastusõpe, projekt- ja probleemõpe. Õppimine on viidud klassiruumist välja – metsa, raama-tukogusse, muuseumi ja veel palju-desse kohtadesse. Netiavarustest on

võimalik leida palju infot, aga kas se-da osatakse õigesti leida ja kasutada?

Kõik peab olema huvitav. Huvita-vaks muudab õpilase elu huviringid, mis koolide juures tegutsevad. Samu-ti arendavad laste silmaringi mitme-sugused väljasõidud loodusesse, teat-risse, muuseumidesse. Seepärast tu-lebki õpetada õpilased süsteemselt õppima. Koolides on tööle võetud tu-gispetsialistid – logopeedid, eripeda-googid, sotsiaalpedagoogid ja psüh-holoogid, kes aitavad lastel hakkama saada. Suureks abiks on Rajaleidja keskused.

Elutempo on läinud kiireks ja sel-lega tuleb kaasa minna, ka lastel tu-leb sellega harjuda. Samuti tuleb har-juda rutiiniga. Minu arvates on väike kool väga lapsesõbralik ja toetav õp-peasutus, kus jõutakse iga lapseni. Oluline on koostöö õpilase, õpetaja ja lapsevanema vahel. Mõned lapse-vanemad nõuavad oma lapselt roh-kem kui laps suudab anda.

«Minu arvates on väike kool väga lapsesõbralik ja toetav õppeasutus, kus jõutakse iga lapseni.»

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKIHariduse omandamine läbi aja

GÜMNAASIUMIHARIDUS LÄBI NOORTE SILMADE

Valgamaal pakutava keskhariduse kvaliteedi mõistmiseks viidi lä-bi küsitlus, millele said vastata nii põhikoolide ja gümnaasiu-mide õpilased kui ka vilistlased. Vastajaid oli nii Valgast, Tõrvast, Otepäält, väiksematest kohtadest kui ka naaber-maakondades õppivatest noortest. Kokku vastas küsit-lusele 72 noort, kellest 6 olid põhikooliõpilased, 41 gümnaasiumiõpilased ning 25 vilistlased.

55% keskastme õpilastest ja vilistlastest on rahul Valgamaa gümnaasiumitega. Ülikoolis võib tekkida raskusi mõningatel erialadel, kuid vaeva nähes on võimalik kõigega hakkama saada. Nendel õpilastel, kes siirdusid kooli teise linna, olid kohalikud gümnaa-siumid valikus, kuid paraku on noorte sõnul teistes maa-kondades rohkem võimalusi enese arendamiseks, haridu-se tase kõrgem ja õpetajad innovaatilisemad. Populaar-seimaks suunaks osutusid reaal-, humanitaar- ja ma-jandussuund. Noored tõid välja, et maakonnas võiks olla ka draama- ja meditsiinisuunasid.

Küsitluse põhjal võib kokku võtta, et Valgamaal on rahuldav gümnaasiumiharidus. Tuleks tegele-da õpetajate tänapäevastamise ja enesetäiendami-sega. Võimalusi arendades ei siirduks Valgamaa noored mujalt hüvesid otsima.

39%

26%26%

9%

47%18%

17%4%

17%

ANNA-MARIJA SLJUSARTŠUKValgamaa noortekogu esimees

56%

44%

Jah

Ei

Kas

oled

rahul

gümnaasiumiharidus

ega

Valg

amaa

l?

Millised on populaarseimad suunad gümnaasium

iastm

es?

Kui õ

pid

juba

muj

al, m

ille

ga sa siin rahul ei olnud?

Hariduse tase

Vähesed võimalused enese

täiustamiseks

Kuulujuttude põhine karm

kord koolis

Muu

ReaalsuundHumanitaarsuunLoodussuundMajandussuunRiigikaitsesuund 0% Muu

Uudised

Hea põhikoolilõpetaja, tule ja tutvu õppesuundadega:

Lähte Ühisgümnaasium –heade võimaluste kool

Lähte Ühisgümnaasium –heade võimaluste kool

Õppetöö renoveeritud kooliruumides, avar spordihall, kaasaegne õpilaskodu, tasuta lõunasöök ja oode ning ülisoodne hommiku- ja

õhtusöök. Vaba aeg möödub muusika- ja spordikoolis ning huviringides.

Leia õige lähtepunkt terveks eluks!

Küsi lisa: [email protected] veebist: alahte.edu.ee

MEEDIA võimalus loomingulistele, aktiivsetele noortele

TEHNOLOOGIA võimalus tuunijatele ja leiutajatele

SPORT võimalus visadele ja sihikindlatele noortele

Esimene töine tund toimub ajalehe tegemisest huvitujatele 8. märts ja teletööd harrastajatele 15. märts kõigis kolmes piirkonnas.

ReaalsuundHumanitaarsuunLoodussuundMajandussuunRiigikaitsesuund 0% Muu


Valgamaal antakse 2011. aastast välja noortelehte Tankla, mille eesmärgiks on pakkuda noortele koostöölist ene-searenemise õhkkonda ja võimalust valida hobisid, kus igaüks saab end proovile panna kas siis reporteri, foto-graafi, illustraatori, küljendaja, sot-siaal-, või turundusjuhi, keeletoimeta-ja ametit proovides. 2012. aastal võt-tis tuurid üles Tankla TV, mille eesmär-giks on laiendada maakonna noorte silmaringi ning anda võimalus olla re-porter, operaator või monteerija.

Noortelehel on ilmunud juba ka-heksateist numbrit ja noortetelevi-sioon on vaatajateni toonud hulgali-selt põnevaid saateid. Nii noorteleh-te kui ka televisiooni teevad noored täiesti ise, enamasti vanuses 14-25 eluaastat. Oma kokkuhoidvuse, hu-vitavate ametite ja nendega kaasne-vate ülesannetega oleme suutnud meediapisiku anda ka endast aastaid noortematele.

Meediaring maakonna kolmes piirkonnasValgamaa noorsootöökeskus Tankla otsustas alanud aastal anda meedia tootmise võimaluse ka põhikooliealis-tele huvilistele. 22. veebruaril on kõi-gil kirja- kui ka filmindusesõpradel võimalik osa võtta esimesest meedia-ringist, mis kannab nime Tankla mini.

Meediaringi eesmärgiks on teki-tada meedia vastu huvi juba varases eas, pakkudes teooria kõrval ka prak-tilist meedia tegemise kogemust, et

SIIRI [email protected]

Valgamaal tegutseb mitu aktiivset noortevolikogu. Tankla toimetus uu-ris, millised on nende plaanid käes-olevaks aastaks. Kõikide maakonna noortevolikogude plaanid noortele-he toimetuseni kahjuks ei jõudnud, kuid Palupera, Valga ja Tõrva noor-tevolikogude aasta tõotab tulla tegus.

Palupera valla noortevolikogu plaanid jagunevad kaheks: noorte ar-vamuse esindamine valla tasandil ning

tagada maakonnas meediat tegevate noorte järelkasv.

Esimesele kohtumispäevale on oodatud kõik huvilised, olenemata, kas teda köidab kirjutamine või fil-mimine. Sel päeval antakse ülevaade Tanklast – mis see on ja millega tege-letakse. Lisaks saab tutvuda oma piir-konna koordinaatoritega. Suveni on meediaringil katseperiood ja osale-mine on TASUTA.

Ring hakkab toimuma kolmes Val-gamaa piirkonnas – Valgas, Tõrvas ja

need pühapäeviti ja üle nädala. Mee-diaringi on oodatud noored vanuses 10-14 ja päeva pikkuseks on kaks tundi.

Perioodi vältel räägitakse teema-del, kes on (tele)ajakirjanik ja milline on tema eetika; millised on ajakirjan-duslikud žanrid ja kuidas neil vahet te-ha; kuidas käsitseda kaamerat ja mis on pressifoto; kirjutatakse uudiseid, kujundatakse ja küljendatakse ajaleh-te; mis on heli ja kuidas seda salvesta-da; kuidas teha saadet, animatsiooni ja plakatit; kuidas monteerida videot ja millega selle juures arvestada. Mui-dugi kuulub iga teema juurde prakti-line pool. Kõiki valdkondi õpetavad Valgamaa meediahuvilised noored en-da teadmiste ja kogemuste põhjal.

Valga piirkonna juhid ajalehe poo-lel on Egle Kõvask ([email protected]; 5617 9757) ja Pille-Riin Vessin ning TV poolel Catlin Saar ([email protected]; 5849 3379) ja Reio Raudheiding. Ring toimub Valgamaa noorsootöökes-kuses Tankla (Jaama pst 12).

Tõrva piirkonna juhid ajalehe poolel on Ülla Tamm ([email protected]; 5645 0719) ja Sandra Saar ning TV poolel Margo Metsoja ([email protected]; 5632 3049) ja Matthias Markus. Ring toimub Tõr-va noortekeskuses (Spordi 1).

Otepää piirkonna juhid ajalehe poolel on Mia Melanie Saar ([email protected]; 5373 9579) ja Grete Liivamägi ning TV poolel Paul Poderat ([email protected]; 5901 5882). Ring toimub Otepää noortekeskuses (Lipuväljak 13).

Palupera valla noortele ürituste korral-damine. Näiteks on sel aastal tulemas kevadine täika, spordisündmus suvel ja sügisene teatrikülastus. Sügisel toi-muvad ka Palupera valla noortevoliko-gu kolmandad valimised.

Tõrva noortevolikogu soovib sel aastal tegeleda pigem noori puuduta-vate sisuliste teemadega kui ürituste korraldamisega. Näiteks on juba tehtud ettepanekud kooli arengukavasse ja lin-na kaasavasse eelarvesse. Kavatsetakse külastada piirkonnas tegutsevaid ette-

võtteid ja korraldada Tõrva gümnaa-siumis teemanädal. Kindlasti lükatakse Tõrva tule-äevade raames ning jõulu-de ajal taas käima Tõrva raadio.

Valga noortevolikogu suurimaks eesmärgiks on sügisel välja kuuluta-da uued noortevolikogu valimised, milleks juba praegu valmistutakse. Lisaks korraldatakse erinevaid sünd-musi ja üritusi. Noortevolikogu soo-vib samuti teha senisest rohkem koostööd Valga linnavalitsuse ja Val-ga linnavolikoguga.

VALGAMAA NOORTEVOLIKOGUDE PLAANID ALANUD AASTAKS

Põhikooliealised meediasõbrad saavad huviringi

Otepääl. Lehe ja televisiooni töötoad toimuvad eraldi ja üle nädala. Kui tuntakse huvi mõlemast, on võimalik osaleda mõlemas ringis. Küll aga tu-leb enne eelregistreerida 20. veebrua-riks meilil [email protected]. Mei-lis palume märkida piirkonna, soovi-ja nime ja vanuse.

Teadmised ja kogemused meedia loomisestEsimene töine tund toimub ajalehe tegemisest huvitujatele 8. märts ja te-letööd harrastajatele 15. märts kõi-gis kolmes piirkonnas. Aset leiavad

Tänapäeva ühiskonnas on meedial väga suur roll ja tahes-tahtmata oleme selle poolt mõjutatavad. Teatavasti on meedias mitmeid võimalusi – leht, TV, foto – mille kaudu end väljendada.

TARTU ÜLIKOOL PAKUB TASUTA UURIMISTÖÖ NÕUSTAJA TEENUST

KOLM VALDA SAID ÜHISE KODULEHE

Tihtipeale ollakse uurimistööde-ga kimpus küll teemade valiku, ülesehituse või millegi muu pä-rast. Kui tundub, et koolis tuge pakkuvast õpetajast jääb vähe-seks ja tahaksid tööd tulemusli-kumalt teha, on antud võimalus abi professionaalidelt küsida.

Tartu ülikool pakub võima-lust kaasata tööprotsessi uuri-mistöö nõustajat, mille teenus on õpilasele ja koolile tasuta.

Uurimistöö nõustaja aitab töö teemat konkretiseerida, lei-da vastavat kirjandust, valida uurimismetoodikat ning toetab kasuliku nõuga.

Pärast spetsialisti abi vastu-võtmist on võimalus kirjutada kvaliteetsem töö, saada koos-

CÄROL [email protected]

Aasta alguses ilmus interne-tiavarustesse uus kodulehe-külg, mis tutvustab Taheva, Ka-rula ning Mõniste valla tegemi-si. Koduleht on loodud Taheva valla projekti raames, mis kan-dis nime «Taheva valla väärtus-te ja võimaluste võrgustik».

«Projekti eesmärgiks on suu-rendada kolmes vallas tegutse-vate ettevõtete, vabaühenduste ja aktiivsete inimeste vahelist koostööd; tutvustada piirkonnas elavatele ja tegutsevatele ini-mestele ning külalistele, turisti-dele ja huvilistele valdade tege-misi; töötada välja turismipake-tid, mille abil turundada antud piirkonda Eestis ja läbi interne-

töökogemusi teadlasega, saata uurimus õpilaste teadustööde riiklikule konkursile ja võita au-hindu ning külastada Tartu üli-kooli laboratooriume.

Kui tekkis mõte leida oma uurimistööle nõustaja, siis saada hiljemalt 14. märtsiks teadus-kooli oma uurimistöö teema, uu-ritava probleemi või uurimistöö idee lühikirjeldus koos esialgse-te uurimisküsimustega, juhenda-va õpetaja soovitus ja motivat-sioonikiri (sisaldab õpilase ja õpetaja kontaktandmeid) e-kir-jaga aadressile [email protected].

Täpsemalt saab uurida: tea-duskool.ut.ee/et/opilasuurimis-toode-autorite-noustamise-eeskiri (Tankla)

ti ka mujal maailmas,» räägib projekti eestvedaja Rasmus On-kel.

Tema sõnul tekkiski idee kodu-leht luua projekti käigus. «Oli vaja «keha», mille kaudu näidata ja tut-vustada tehtud töid, kuid koostöö ideed on keerelnud piirkonnas rin-gi pidevalt.» Rasmuse sõnul on nad saanud palju positiivset taga-sisidet. «Inimesed on pakkunud ja pakuvad siiani ideid, kuidas mida-gi veel paremini võiks teha või kel-lega tasuks ühendust võtta, et näi-teks täiustada turismipakettides olevaid teenuseid ja võimalusi.»

Rasmus lubab ka, et kuu lõ-pus saab Kotus endale näo ehk lo-go ja tunnuslause, mis annab ko-dulehe tegemistele rohkem isiku-pära juurde.

Maakond


Aasta maanooreks tituleeritud Mar-go Metsojal jääb Tartu ülikoolis geo-graafia ja füüsika õpetajaks õppimi-se kõrvalt veel kõvasti jaksu üle, et ka Valgamaal märkimisväärselt palju korda saata. Margo on korraldanud väga palju sündmusi, osaleb vallavo-likogu töös, on kirjutanud mitmeid projekte ning teeb kaasa Tankla TV-s. Sündmustest, mis Margo eestveda-misel on käima läinud, tasub kindlas-ti ära mainida Tõrva ÖöLAN, mis on toimunud juba kuuel korral ning kus osales lisaks Valgamaa noortele ka noori üle Eesti.

Maria Pibilota Murumaa, aasta linnanoor, on Valga põhikooli 9. klas-si õpilane. Peale koolipäeva lõppu käib Maria Pibilota muusikakoolis, autokoolis ning tantsib stuudios Joy. Maria on ka Tankla TV reporter, lööb kaasa Valga noortevolikogu töös, osa-leb saates Rakett 69, laulab ja näit-leb üle-eestilises noorte Muusikali-teatris ning selle kõrvalt tegeleb veel vabatahtliku tööga.

Valgamaa aasta noortesõber Jele-na Kalames töötab Valgamaa Raja-leidja keskuses noorte karjäärinõus-tajana, kus puutub tihedalt kokku noortega. Koos karjäärispetsialisti Tuuli Mekiga käib Jelena maakonna koolides ja noortekeskustes noortega karjäärist, töömaailma valikutest ja võimalustest rääkimas. Jelena on ka Tankla lehe mentor, kus annab noor-tele nõu ja aitab sündmusi korralda-da. «Igapäevategevuste hulka mahub ka kolmanda klassi matemaatika ja muud ained,» lisab Jelena muhele-des.

Elus on palju olulisi asjuNii Margo, Jelena kui ka Maria Pibi-lota jaoks on elus tähtis nende pere ja sõbrad, kes on alati suureks toeks ja julgustajaks. «Tahan oma lastega jääda elu lõpuni sõpradeks, mitte lihtsalt olla nende jaoks vanema rol-lis,» nendib Jelena.

Margo püüab elada selle nimel, et inimesed oleksid õnnelikud ja oma eluga rahul. «Tasapisi tahan oma te-gudega aidata kaasa jõudmaks selle-ni, et inimesed, kes tahaksid elada ükskõik kus, ei peaks elama Tallin-nas, Tartus või välismaal ainult see-pärast, et seal on suurem palk,» lisab Margo. Jelena arvates on kõige täht-sam rõõmustada väikeste momenti-de üle ja neid nautida osata, sest nen-

dest koosnebki elu. Lisaks sellele on tähtis, et meie kõrval oleks lähedasi, kellega arutleda maailmaasju.

Julgusel on oluline rollAktiivne olemiseks ja erinevates et-tevõtmistes kaasalöömiseks on eel-kõige vaja julgust. «Ärge kartke proo-vida uusi asju ning öelda võimaluste-le jah,» annab Maria Pibilota nõu. Kõik algab iseendast, tuleb ise olla aktiivsem ja julgeda kaasa rääkida. Ei tohi karta ebaõnnestumisi, need on-gi õppimiseks, et järgmine kord tar-gem olla. «Alustage väikeselt, siis on ka ebaõnnestumised väiksemad,» soovitab Margo.

Läbi proovimise saab õppida ise-end rohkem tundma, võib leida en-

Valgamaa noortekogu korraldas iga-aastast aasta linna- ja maanoore ning noortesõbra valimist. Igale tiitlile oli küll mitmeid kandidaate, kuid möödunud aasta maanooreks valiti MARGO METSOJA, linnanooreks MARIA PIBILOTA MURUMAA ning aasta noortesõbra tiitli pälvis JELENA KALAMES.

«Tahan oma lastega jääda elu lõpuni sõpradeks, mitte lihtsalt olla nende jaoks vanema rollis.»

das külgi ja oskusi, mida varem ei teadnud eksisteerivat. Samas ei tohi enda heaolu kõiksuguste ettevõtmis-te juures ära unustada. Aeg-ajalt tu-leb võtta endale aega ja olla rahulik, siis on jälle jõudu olla aktiivne. «Me oleme kõik erinevad ja vajame erine-vaid tegutsemisviise, et olla õnneli-kud,» ütleb Jelena.

Noortealgatuse olulisusNoortealgatus ja noorte tegevuse toe-tamine on väga tähtis. «Just tänu toe-tusele ja julgustamisele saavad noo-red indu juurde,» arvab Maria Pibilo-ta. Noored peaksid varuma palju eri-nevaid kogemusi ning saama võima-lusi kogeda enda nahal võimalikult palju, et kõike õpitut eesootavas elus kasutada. Kogemused võiksid eelkõi-ge olla küll ainult positiivsed, kuid hoopis paremini õpitakse oma viga-dest.

«Noor inimene peab tundma, et tema arvamusel on kaalu, et ta on täisväärtuslik ühiskonna liige,» lisab Jelena. Margo arvates ei tohiks noo-red end liialt üle tähtsustada, kuna nemadki on ainult üks osa kogu ühis-konnast, nagu kõik teised inimesed. Ei tohiks ära unustada, et on ka tei-si, kes midagi tähtsat korda saada-vad. «Kõik algatused on olulised ning erinevate tegemiste toetamine on tähtis,» lisab ta.

Tublimad pälvisidtunnustuse


Tõrva raadio läks esmakordselt eetrisse möödunud augustis Tõrva tule-päevade raames, mil Tõrva ja Helme kandi noored said kokku ning viiel järjestikusel päeval oli võimalus kuulda erinevaid interv-juusid, otselülitusi, reportaaže, uu-diseid, muusikat ja erinevaid tea-daandeid. Novembri lõpus käis Tõrva linnapea noortele välja idee järgmise suve ootamise asemel lü-kata Tõrva raadio ka jõulude ajal käima ning see idee oli noortele meeltmööda.

Tänu suvist ettevõtmist saat-nud edule ning äärmiselt positiiv-sele tagasisidele oli Tõrva raadio meeskond taas stuudios jõuluajal, mil raadio tegutses lausa kümnel päeval. Jõuluraadio raames loodi jõulumeeleolu mõnusa muusikaga, kuulati inimeste aastalõpumõtteid, intervjueeriti erinevaid inimesi ning anti ülevaade sündmustest.

Tõrva raadio eetrissejõudmi-ne oli täielikult vabatahtliku töö vili. Detsembris raadio peatoime-taja olnud Karl Kirt usub, et üks peamisi põhjuseid, miks noored sellisesse ettevõtmisesse panusta-vad, on siiski äärmiselt vinge seltskond, kellega koos töötati, pandi proovile oma loovus ning ületati hirme. «Näiteks tuli interv-jueerida tuntuid inimesi ja vastu-tus oli suur. Tõrva raadio töös osalemine andis paljudele noorte-

le rohkelt väärtuslikke kogemu-si,» lisab ta.

Suur roll entusiastlikul meeskonnalVabatahtlikult noorteraadio tege-miseks on kindlasti tarvis tugevat meeskonda. Tugeva meeskonna juures on kõige olulisem suhtumi-ne ning väga hea on töötada meeskonnas, mis koosneb ettevõt-likest, entusiastlikest ning lahen-dustele orienteeritud noortest. Karli sõnul on suhtumine nagu muusikariista häälestamine ning sellest oleneb see, kas ettevõtmist saadab edu või ebaedu.

Raadio tegemise juures on ka omad raskuspunktid. Ettevõtlikud ja rõõmsameelsed noored mees-konna näol ei ole veel kogu raa-dio. Rohkem vaeva pidi nägema lubade taotlemise ja tehnika mu-retsemise ning ülesseadmisega, kuid kõigega saadi hakkama kas tänu sponsoritele või meeskonna-tööle.

Igapäevatöös on aga väga olu-line saadete ettevalmistamine, raadioprogrammi sisustamine kuulaja jaoks huvitavalt. «Etteval-mistus on väga oluline, eriti kui saatejuht on esimest korda eetris, sest harjuda tuleb mikrofoni sisse rääkimise ja helipuldi kasutamise-ga,» nendib Karl. Selle aasta suve-raadio veel paremaks toimimiseks korraldatakse saatejuhtidele eri-nevaid koolitusi.

RAADIO PANEB NOORED VABAL AJAL PROOVILE

Vabatahtliku töö käigus õpivad noored ette valmistama ja sisustama saateid ja kasutama helipulti. FOTO: ÜLLA TAMM

TRIIN [email protected]

Mis paneb inimesi oma soojadest kodudest välja külma kätte mine-ma? Kas on need emotsioonid ja üh-tekuuluvustunne või midagi ena-mat, mida on raske sõnadesse pan-na? Nendele küsimustele peitub vas-tus vaid igas laulupeolises endas.

Kolmandat talve järjest kogu-nes üheks õhtuks Pühajärve lau-lulavale hulk inimesi, et tunda pi-sikest killukest sellest emotsioonist, mis valdab inimesi iga nelja aasta järel suvisel suurel üldlaulupeol.

Jõudes Pühajärve äärde, sam-musime romantiliste põlevate küü-naldega ümbritsetud lumisel teera-jal laululava poole, et tunda taas emotsiooni, mis paneb südame kii-remini põksuma ja tekitab suursugu-se ühtekuuluvustunde. Lauluvälja-kule oli laiali jaotatud 365 küünalt.

Peagi saabusid lõbusas rongkäi-gus tervitushõigete saatel kaare alla lauljad. Selleaastasel talveöölaulu-peol kohtas kaare all koore üle kogu Eesti. Ning öölaulupidu saigi alguse oma esimese lauluga «Pilvevatimees».

Tänavuaastasesse talveöölaulu-peo repertuaari kuulus 17 lugu, millest viis kõlasid eelmisel aastal. Kõikidel laulupeolistel oli võimalik jälgida laulude sõnu lava kõrval asuvalt suurelt ekraanilt.

Külmast hoolimata oli laulupeo viimaseks lauluks näha inimeste silmis sära ja õhus võis tunda rõõ-mu ning rahulolu. Need inimesed on erinevad, aga üks asi mis neid kõiki seob, on armastus kodumaa vastu, armastus laulupidude vastu.

Talveöölaulupeo lõpetas viima-se loo ajal õhku lastud ilutulestik, peale mida lahkusid kõik kodudes-se uue öölaulupeo ootuses.

TALVEÖÖLAULUPIDU LÕI EMOTSIOONID LÕKKELE

Linnanoore tiitliga pälvitud Maria Pibilo-ta julgustab vastu võtma väljakutseid.FOTOD: TIMO ARBEITER

Maanoore tiitliga tunnustatud Margo püüab teha kõik, et inimesed oleks eluga rahul ja õnnelikud.

Noortesõber Jelena peab oluliseks

väärtustada väikseid momente.

Haridus


Esmakordselt täidetud arendus- ja noorsootööjuhi ametikoht on oma ülesannete osas veel välja kujunemas. Küll aga tuleb peamiste ülesannetena hoolitseda huvi- ja ringitegevuse ning ülekooliliste ürituste koordineerimise, õpilasesinduse töö juhendamise, koo-likeskkonna kujundamise ja kajasta-mise ning arendustegevuse eest.

«Ma naudin tööd, mis aitab pa-nustada ühiskonna arengusse ning luua uusi väärtusi noortele.» Lisaks tunneb Maria, et siin on roll ka mis-sioonitundel. «Aeg-ajalt meenub mulle kaitseliidu ajast kodutütarde tervitus, kus pöidla alla painutatud väike sõrm sümboliseerib isiklike hu-vide allutamist üldhuvide alla. See on mind ka edaspidi saatnud – et mu isiklikud huvid ja tegevused teeniks ka ühiskonna huve.»

Lühikese ajaga palju kogetudKaks kuud koolielus aktiivselt tegut-senud Maria on oma sobivust kohale tublisti üles näidanud. «Esimeseks suuremaks ülesandeks sain kohe jõu-lupidude korraldamise. Jaanuaris te-gime õpilasesindusega suured plaanid poolaastaks ning organiseerisime sõb-ranädalat.» Vaikselt tehakse plaane ka õpilasfirma loomiseks, kuid ametlikult saadakse seda teha alles sügisel. «Praegu aga olen tulevase õpilasfirma

aktiiviga arutanud tootearenduse ja hinnakujunduse teemal. Samuti kat-setame koolitusteenuse pakkumist, kus õpilased juhendavad käelise tege-vuse õpitubades õpetajaid.»

Väikeseid toredaid hetki on koo-lipere uuel töötajal olnud mitmeid. Kõige meeldejäävamaks peab ta töö-päeva, mil andis esimest korda ingli-se keele asendustunde. «Arvasin, et kõige raskem on vanemate klasside-ga, kuid nooremate klassidega on rohkem tegemist. Peab olema nagu kapten laevas – kogu aeg valmis, nä-gema 360 kraadi, mis klassis toimub ja hoidma kurssi, et tunni eesmärk saaks täidetud. Kõigil on toredaid ideid, mida tunnis teha ning neid püütakse üksteise võidu avaldada. Sealjuures püüdsin sõbralikult kõiki märgata, aidata, kaasata ja vahetut tagasisidet saada. Ja kui esimesed 45 minutit läbi said, mõtlesin hoopis, et oh, kui toredad nad on!»

Valgaga on Maria seotud olnud juba lapsepõlvest, mil ise praeguste kolleegide käe all õppis. «Kuigi mul oli võimalus ka Tallinnas ja Tartus erialast tööd teha, paeluski mind just see, et saan tulla tagasi kodulinna ning anda oma endisele koolile ja lin-nale midagi tagasi. Väiksemad kogu-konnad hoiavad rohkem kokku, nad on loovamad ning nende tegevus on tihti väärtuslikum.»

Äraoldud aeg kulges kiirelt ja oli

Üheksa aastat kodulinnast eemal tegutsenud MARIA SIKK alustas möödunud aasta detsembrikuus Valga põhikooli arendus- ja noorsootööjuhi ametikohal.

täis uusi teadmisi ja avastusi. «2006. aastal lõpetasin Valga gümnaasiumi ja asusin õppima Võrumaa kutseharidus-keskuses turismi- ja toitlustuskorraldust. Õpingute ajal veetsin paar kevadet ja su-ve Kreekas ja Küprosel erialast tööd te-hes. Pool aastat õppisin vahetusüliõpila-sena Soomes turismikorraldust. Pärast rakenduskõrgharidusõpinguid viis tee mind tööle Tartusse, kus alustasin Tartu ülikoolis magistriõpinguid kultuurikor-ralduse erialal. 2013. aastal omandasin sotsiaalteaduste kraadi cum laude.»

Tulevikuplaanid leiavad tasapisi rakendustOma vähese tööaja jooksul on aren-dus- ja noorsootööjuhil kujunenud ju-ba mõned tulevikuväljavaated. «Olen palju mõelnud sellele, kuidas teha tundi õpilasele huvitavamaks ning õppimist atraktiivsemaks. Selle suu-nas on juba liigutud ja kool on tege-lenud huvitavate õppemeetodite ko-gumise ja rakendamisega. Kindlasti peaks nii huvi- kui õppetööd muutma elupõhisemaks.»

Maria peab tulemusliku ja huvitava õppeprotsessi eelduseks õpilaste pide-vat kaasamist, nende panuse hindamist ja ideedega arvestamist. «Kui õpilane on aktiivselt õppeprotsessi kaasatud, siis on õppimine meeldivam ning tule-mus isiklikum ja olulisem.» Lisaks ta-hab ta tegeleda edasi päevakooli idee-ga, mille raames on õpilasele tagatud mitmekülgne huviharidus ja vabamas õhkkonnas koosõppimise võimalus.

Igasugust õppimist ja kogemuste saamist peab ta rikastavaks. «Minu jaoks on oluline võtta vastu uusi välja-kutseid ning julgustada ka noori end harima ja aktiivselt oma unistuste poo-le püüdlema.»

Maria Sikk naudib noortele väärtuste loomist

Sõbrapäevadisko korraldusse kaasas Maria nii suuremate kui väiksemate klasside õpilasi. FOTO: JANNO TINTSON

GÜMNAASIUMIHARIDUSE PLUSSID VALGAMAAL

2016. aasta sügisel luuakse Valka riigigümnaasium. Õpilasi ootab ees renoveeritud koo-limaja koos uue tehnika ja sisustusega. Linnavalitus maksab stipendiumi kooli edukai-matele õppijatele ja koolil on õpilaskodu võimalus. Pakutakse erinevaid kursuseid, näi-teks äppide valmistamine, 3D modeleerimine ja töö mikrokontrolleritega.

Otepää peab oma erilisuseks uuenevat gümnaasiumiastme õppekava, mis on 1/3 osas moodulipõhine ning millest õpilane saab 1/3 ise kujundada. Kool pakub ka huvitavaid valikaineid nagu näiteks jooga põhitõed ja meedia. Olemas on õpi-laskodu, mida täiendatakse pidevalt parema sisustusega.

Tsirguliinas on sõbralik ja soe keskkond, kus on abivalmid inimesed ning kus tegutsetakse kõigi heaolu nimel. Koolis võimaldatakse erinevaid tegevusi ja seda lähtuvalt noorte huvist. Olulisel kohal on elulähedus – õpinguid rakenda-takse reaalses elus, läbi kogemusõppe.

Pukas saab õppida kolmanda võõrkeelena saksa keelt. Õppe kaasajastamiseks ning tu-lemuslikumaks teadmiste omandamiseks antakse 10. klassi astujatele tahvelarvutid. 11. klassi õpilastel on soodustingimustel võimalik õppida autoõpetust. Kõigik saavad aktiiv-selt tegeleda spordiga ja trenni teha ühes maakonna kaasaegsemas jõusaalis.

Tõrva õpilasesindus tõi välja oma kooli ümbritseva võrratu looduse, mis loob suu-repärased võimalused õuesõppeks ja aastaringselt head sportimisvõimalused. Samas majas tegutseb muusikakool. Iga aasta toimub sõprusfestival Läti, Leedu ja Venemaa koolidega. Koolil on B-kategooria mootorsõidukijuhtide koolitusluba ning iga kuu leiavad aset füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad.

HANNA [email protected]

Paljud meie lugejatest lõpetavad kevadel põhikooli ja plaanivad minna edasi õppima gümnaasiumisse. Võib juhtuda, et olulisi valikuid on raske teha. Selle jaoks võttis noortelehe toimetus ühendust kuue Valgamaa güm-naasiumiga saamaks teada, miks minna edasi õppima just nende kooli.

FOTO: JELENA KALAMES

FOTO: ANDRA SÖÖT

FOTO: TIMO ARBEITER

FOTO: TIMO ARBEITER

FOTO: PUKA.EDU.EE

6 Aktiivne elu

NATALIJA [email protected]

Kui õues on halb ilm ning süda vajab soojust, kutsu sõbrad külla ja valmista-ge koos südantsoojendav laavalamp!

KUIDAS ISE SÜDANTSOOJEN-DAVAT LAAVALAMPI TEHA?

KAROLIINA [email protected]

12 aastat tagasi, kui enamus prae-gustest rühma tantsijatest astusid 1. klassi, sai Nuustaku noorte tantsutee-kond alguse Kaire Ojavee juhenda-misel. Tantsijaid on läbi käinud sel-lest rühmast päris mitmeid – noori liikmeid on nüüdseks juurde tulnud ja mõned vanemad on seoses kooli vahetamisega pidanud lahkuma. OG algklasside õpetaja Kaire on rahva-tantsuga tegelenud ligi 30 aastat.

«Meie rahvatants on väga eriline, kes kord pisikuga on nakatatud, see tuleb ikka selle juurde tagasi.» Rah-vatantsul on Eesti kultuuri kujunemi-sel ja püsimisel üks väga oluline osa. Selles väljendatakse nii tundeid, mõt-teid kui ka suhtumist. Rahvatants ku-junes vanasti välja koos rituaalsete toimingutega ning perekondlike sündmustega nagu näiteks pulmad.

Pealtnäha tundub rahvatants vä-ga lihtne ning eks me kõik oskame kaerajaani põhisamme, kuid tegeli-kult nõuab see palju pühendumist, tööd ja kaasamõtlemist.

Nagu üks suur tantsupereNuustaku noored osalesid kõrgeima kategooria saavutanuna tantsupeol esimest korda 2007. aastal, kusjuu-res tantsijad olid siis alles 4. klassis. Tantsude ülevaatusel hinnatakse kõi-ge rohkem tantsijate emotsiooni ja rühma kokkukuuluvust, kuid ka teh-niline tase on väga oluline.

Otepää gümnaasiumis on rahvatantsupisik juba väga ammusest ajast. Erinevaid koosseise on tegutsenud palju, kuid üheks pikemaajalisemaks on siiani olnud rühm Nuustaku Noored.

Nuustaku noored tantsisid läbi koolitee

plastpudel, toiduõli, vesi, toiduvärv, vett kihisema panevad värvusetud tabletid

Vaja läheb:

Laavalambi valmistamine:1. Täida neljandik plastpudelist

veega, millesse on segatud toiduvärv.2. Lisa pudelis olevale veele toi-

duõli, nii et pudeliavani jääks vähe-malt 10 cm vaba ruumi.

3. Lisa pudelisse paar kihisevat tabletti ja jälgi reaktsiooni.

Õli ja vee molekulid ei segune kokku erineva ehituse tõttu. Õli mo-lekulid tõukavad vee molekule en-dast eemale. Tablettide tekitatud sü-sihappegaas pudeli põhjas moodus-tab veest mullikesi ning tõstab neid Trenni tehakse enamasti poolteist

tundi nädalas ning suvel toimuvad laagrid juhendaja Kaire kodus. Neid oodatakse alati pikisilmi, sest siis tantsitakse palju, ööbitakse telkides ning veedetakse koos lõbusalt aega. Laagrites tehakse alati midagi nalja-kat või eriskummalist, näiteks ühel suvel rohisid rühmavanem Erkki Te-der ning endine tantsija Ken Areng ühel ööl Kaire lillepeenraid.

Tantsupidu on olnud üks võimsamaid kogemusi23. jaanuaril toimus kaheteistküm-nenda koostantsitud aasta auks Nuustaku noorte kontsertetendus, kus nad esitasid oma kõigi aegade lemmiktantse. Lisaks esinesid ka 4 ja 7. klasside tantsurühmad ning mee-leolu hoiti üleval rühmaliikmete vai-mukate lugude ja meenutustega.

«Rahvatantsul on minu elus suur roll. Ei kujutagi ette seda aega, kui peab siit koolist lahkuma ja kõik rüh-maliikmed oma teed lähevad. Õnneks jääb mulle väga palju kustutamatuid mälestusi tantsupidudest, laagritest ja ühistest reisidest,» nendib Randel Uibopuu, kes on samuti kaksteist aas-tat rühmas jalga keerutanud.

Tants on miski, mis ühendab väga erinevaid inimesi. Grete ütleb, et on vä-ga rahul oma otsusega rühmaga liitu-da. «Rahvatants on andnud mulle hea rühi, uusi teadmisi tantsuvaldkonnas ning võimaluse osaleda tantsupeol, mis on minu arvates üks võimsamaid üritusi. See oli väga emotsionaalne ko-


Kolm Põrsakest on õpilasfirmast väl-ja kasvanud osaühing, kus Valga-maalt löövad kaasa Anna-Marija Sl-jusartšuk, Monika Muru, Polina Rubt-sova ja Birgit Maranik.

Osaühing korraldab teaduseten-dusi lastele ja täiskasvanutele, kuid li-saks meelelahutuslikule poolele käi-vad noored ka lasteaedades teadus-tunde läbi viimas, mille raames te-hakse lastele erinevaid katseid ja mängitakse nendega harivaid mänge.

Huvi Kolme Põrsakese tegevuse vastu Valgamaal on küll väiksem kui

Tartus või Tallinnas, kuid ka Valga-maal kogub nende tegevus populaar-sust. Noorte ettevalmistamiseks tea-dusetenduse jaoks toimub kord kvar-talis koolitus, kus õpetatakse uusi trikke, korratakse üle vanad ja räägi-takse ohutusest.

Anna-Marija sõnul ei ole väljaõpe keeruline ning isegi kui midagi esma-pilgul keerulist peaks olema, saab te-gelikult alati kõigega hakkama. Moni-ka liitus Kolme Põrsakese meeskonna-ga, kuna ta üritab alati uutest ja huvi-tavatest võimalustest kinni haarata ning see tundus ka ideaalne viis, kui-das kooli kõrvalt taskuraha teenida.

KOLM PÕRSAKEST TÕESTAVAD, TEADUS ON LIHTSALT LAHE!

«Meie rahvatants on väga eriline, kes kord pisikuga on nakatatud, see tuleb ikka selle juurde tagasi»

Tants on miski, mis ühendab väga erinevaid inimesi.

Nuustaku noored on käinud esine-mas ka Saksamaal ja Rootsis. Ühised reisid on jätnud kõigile meeldejäävaid kogemusi. «Saksamaal elasime peaae-gu nädal aega ühes majas, kus olid nii väiksed toad, et ruumi jäi vaid voodi-tele. Vaatamata sellele mahtusi-me ikka õhtuti terve rühma-ga ühte tuppa kaarte män-gima või niisama aega veetma. Iga päev oli kee-gi köögitoimkonnas ja nii me kokkasime, kat-sime laudu ja koristasi-me nagu üks suur pe-re,» meenutab Grete Madi, kes liitus rühma-ga 10. klassis.

FOTOD: NATALIJA GOLUBENKO

ülespoole õlikihti.Kuna vesi ja õli ei segune, tekib

veemullikeste ringlus õlis, mis kestab seni, kuni tablett lõpuni lahustub. Laavalambi uuesti tööle panemiseks tuleb tablette lisada.

VALGAMAA NOORTEKOGU

Öeldakse, et uus aasta algab uuelt le-helt, nii toimus ka noortekogu töös üle pika aja muudatusi. Nimelt mitmeid aastaid esimees olnud Sirli Pippar an-dis võimaluse oma ametit proovida kellelgi teisel, tuues värskust ja uusi mõtteid organisatsiooni tegevustesse. 1. veebruaril toimunud üldkoosolekul valiti uueks esimeheks Anna-Marija Sljusartšuk ja juhatuse liikmeteks Mo-nika Muru ning Sirli Pippar.

Esimene selle aasta suurim tege-vus on noortekogu esindamine hari-dusmessil. Käivad aktiivsed arutelud, kuidas organiseerida tegevust nii, et

tõmmata üritusel osalevate noorte tä-helepanu. Sel aastal pöörame tähele-panu liikmetele: otsime liikmeid eri-nevatest maakonna paikadest, külas-tame koole, korraldame meeskonna-päevi. Noortekogu töö saab maakon-na tasandil olla väärikas ainult juhul, kui esindatud on kõik linnad ja vallad.

Selleks, et kaasata võimalikult palju aktiivseid noori, hakkame arendama koostööd MTÜ Tanklaga. Veebruari algu-ses toimunud üldkoosolekul oligi Tankla esindus kohal ning koos arutleti ühiseid tegutsemisvõimalusi. Inimestele mõjuvad pikkade tekstide asemel üha enam vi-deod, seetõttu ilmub sel aastal Tankla TV alt ka noortekogu promoklipp.

VALGAMAA NOORTEKOGU – UUS AASTA, UUS ALGUS

Aktiivne elu


Klubi loomine on olnud Kerli üks lapsepõlveunistustest. Väikesest saati jalga keerutanud naine oli juba tollal kindel, et see on ala, millega tahab seotuks jääda. «Kuna mul endal on suur soov tantsida, siis tahaksin seda tantsupisikut anda edasi laste-le ja noortele.»

Klubi loomisel oli oluline, et see oleks omanäoline ja tantsida saaksid nii tüdrukud kui poisid alates 3. eluaastast. Praegu juhendab Kerli klubi üksinda, kuid soovib leida õpetajaid, kes treeninguid läbi viiksid. Kuna Tõrva on spordilinn, leidub seal ka hulganisti tantsusõpru. Tantsuklubis on nelja rüh-ma peale kokku 50 huvilist.

Klubi nimi HOP tuli sel-lest, et oli vaja leida nimi, mis sobiks nii poistele kui tüdrukutele. «HOP tähen-

dab minu jaoks jõulisust ja lennu-kust. Trenni tehes kasutan väga pal-ju sõna «hop» kui lapsed teevad näi-teks mingeid hüppeid.»

Loovtants versus showtantsKerli sõnul on oluline, et klubini jõuaksid need lapsed ja noored, kes tahavad tantsida ja on nõus heade tulemuste nimel vaeva nägema ja tööd tegema.

Tõrva tantsuklubi viljeleb kahte stiili – loov- ja showtantsu. «Loov-

tants tähendab loovust, uues olukor-ras lahenduse leidmist, katsetamist, ülesannete andmist, oma keha tund-maõppimist.» Läbi selle avastatakse, millist jõudu ja energiat keha omab, õpitakse märkama ruumi, suunda, suurust ja tasandit. Kuna loovtantsu eesmärgiks on juhtida õpilane tant-suelementide loova kasutamiseni, näitab õpetaja trennis võimalikult vä-he ette, andes õpilastele märksõnad, mille järgi liikuda ja mida liikumisel arvestada.

Showtants on energiline, hoogne, erinevatest tantsustiilidest koosnev tants. Showtantsu puhul on oluline sünkroonsus, tantsutehnika, joonised, kava dünaamika, idee millest tantsi-da, esituse emotsioon ja kostüüm. «Selline tantsustiil arendab tantsijale vajalikke oskusi nagu rütmi- ja muu-sikataju, koordinatsioon, vastupida-vus ja tantsulist loomingulisust.»

Lapsest peale tantsimist armastanud KERLI VESSIN otsustas rajada Tõrva tantsuklubi HOP, mis oma tegevusega alustas sügisel.

Tantsuklubi asutajatäitis ühe unistustest


Tegemist oli esmakordse välise täna-vatantsuvõistlusega, kus osalejad tantsisid lume peal mäe nõlvast üles või alla. «Idee teha kogu sündmus välitingimustes tuli soovist kasutada ära talvepealinnale iseloomulikke mägesid ja lund,» nendib sündmuse peakorraldaja Maali Pruul.

Soov oli tutvustada sügisel Ote-pääl alustanud JJ-Street tantsukooli grupi andekaid õpilasi. «Lisaks on meil tahe alustada iga-aastase tradit-siooniga, mis toob inimestele süda-messe sooja tunde ning pakub huvi igas vanusegrupis inimestele.»

Visiooni ja koostöö tekitamine võttis peakorraldaja sõnul veidi ae-ga, sest ükski tiimi liige polnud vara-semalt midagi taolist korraldanud ja omavahel oldi suhteliselt võõrad, kuid tehtud see sai. «Koos kirjutasi-

Tänavu toimus talvepea-linnas esmakordselt Eesti esimene välitingimustes korraldatud tänavatantsu-võistlus Otepää Downhill Snow Battle.

Esmakordne tänavatantsuvõistlus üllatas võistlejate rohkusega

me projekti, otsisime koostöö-partnereid ja viisime ennast kurssi erinevate valdkonda-dega, mida ürituse korral-damisel vaja läheb, näiteks helitehnika ja lavakujun-dus.»

Võistlejad kutsuti mugavustsoonist väljaMeeskond tähendab Maa-li jaoks inimesi, keda ta võib usaldada ning kelle-ga on hea ühiste eesmärki-de nimel tegutseda. «Mees-konnas on kõik võrdsed ja annavad oma panuse ühise tulemuse saavutamiseks.»

Tantsupäev oli pikk, kuid möödus põnevalt. Ehitati lume-kujusid, tantsiti, nauditi üksteise toredat seltskonda ning teed ja selle kõrvale pakutavaid präänikuid. Alg-selt samal päeval ehitada tahetud lu-meareen tehti valmis hoopiski eelmi-se päeva õhtul. «Soovisime kindlad olla, et see võistluspäevaks piisavalt «jäätuda» jõuab,» ütles Maali. Küll aga vormusid lumest väga fantaasia-rikkad kujud.

Maali oli kindel, et selline uudne tantsuvõistlus tähendab osalejatele

mugavustsoonist väljaastumist ning oma oskuste proovile panemist. «Lu-mekujude ehitamisestki võtsid osa nooremad kohaletulijad, sest enamik vanemaid tantsijaid harjutasid mäe peal usinalt eelseisvaks võistluseks.»

Esimesed sammud järgmiseks aastaks tehtud

Võisteldi kahes kategoorias: hip-hop, kus tuli saada mäest üles ja crew battle, kus tantsiti vastandina mäest alla. Crew battle’i puhul oli te-

gemist all style kategooriaga, kus DJ Unbelieva mängis igat stiili muusi-kat. «Võistlejaid oli esimese aasta kohta meeldivalt palju. Hip-hopis, kus igaüks võistles enda eest, osales ligi 50 tantsijat ning crew battle’is lausa kaheksa viieliikmelist gruppi,» on Maali üllatunud.

Peakorraldaja ütleb, et on alusta-tud juba ka järgmise aasta etteval-mistustega ja tasub põnevil olla, sest tulemas on veelgi võimsam ja ülla-tusterohkem sündmus.

Tantsuklubi asutaja Kerli on tänaseks täitnud ühe oma lapsepõlveunistustest. FOTO: ANDRUS ABEL

Trennid toimuvad Tõrva noorte-keskuses, igal rühmal kaks korda nä-dalas, maksimaalse kestvusega pool-teist tundi. 3-4aastastel toimub kord nädalas ja treeningu pikkuseks on pool tundi. Treeningutesse on ooda-tud kõik 3-19aastased show- ja loov-tantsu huvilised.

hooaega, aga selle nimel tehakse ju-ba usinalt tööd. «Esinenud oleme Tõrva linnas ja oleme korraldanud oma esimese jõulukontserdi. Sel aas-tal on plaanis minna 5-6. klassi rüh-maga Koolitantsu festivalile.»

Kuigi treeningud kulgevad üldju-hul positiivselt, tuntakse nende läbi-viimisel siiski puudust suurest peeg-litoast. «Olemas on peeglitega ruum, aga see on väike ja suur rühm korra-ga treenima ei mahu. Peeglid mulle endale väga meeldivad, kuna sealt on hea tantsijaid jälgida, kuidas nad liiguvad või peaksid liikuma.»

Sellegipoolest on Kerli tänulik, et neile on võimaldatud ruumid, kus trenne läbi viia. Veel loodab ta, et klubi tantsijate arv aastatega kas-vab, et tantsijad areneks paremuse poole, et nad saaks maakonnas tun-tumaks ning osaleksid klubiga eri-nevatel võistlustel ja festivalidel.

«Oluline on, et klubini jõuaksid need lapsed ja noored, kes tahavad tantsida ja on nõus heade tulemuste nimel vaeva nägema ja tööd tegema.»

Ootus jõuda aastatega kaugemaleVõistlema pole tantsuklubi veel jõud-nud, kuna tegutsevad alles esimest

gemus, eriti raske oli pisaraid tagasi hoi-da viimase kontsertetenduse «Tuljaku» ajal.»

Juhendaja kui rühma südaValgamaa tantsupeo «Tants – hinge pei-detud keel», mis toimub sellel kevadel Otepääl, üldjuhiks on seekord Kaire. «Ürituse pealkiri tõlgendab minu definit-siooni rahvatantsust,» räägib ta. »Kui näen, kuidas 1. klassi mudilastest kasva-vad ja arenevad head tantsijad, annab see palju positiivsust ja motivatsiooni. 2011. aasta kevadel lõpetasin tantsujuh-tide kooli, kust sain juurde uusi mõtteid ja kinnituse sellele, et olen õigel teel.»

Samuti on Kaire õpilased väga õnneli-kud oma juhendaja üle. «Ta mõistab meie nalju, kannatab ka kõige lapsikumad ja ja-buramad neist välja ning ei jäta kunagi mu-retsemist meie üle. Võib öelda, et Kaire on meile nagu teine ema!» on Grete rõõmus.

Nuustaku Noori on võimalik näha veel kevadel Kagu-Eesti tantsupeol ja muidugi Valgamaa tantsupeol. Rühm järgmisel aas-tal sellises koosseisus edasi tantsima ei jää, sest enamik lõpetavad gümnaasiumi ning lendavad sügisest uutele väljakutsetele vas-tu. Siiski usuvad tantsijad, et praegused tantsud ei jää nende jaoks viimasteks.

ILLUSTRATSIOON: SANDRA VESKI

Nuustaku noored näitasid möödunud suve

tantsupeo puhkehetkel oma ühtekuuluvust

korraliku külakuhjaga.

FOTOD: TIMO ARBEITER

Noortel oli au laulu- ja tantsupeo rongkäigus kanda ja saata

maakonna lippe ja silte.

8 Sport

MARGO [email protected]

Praeguse Tõrva jalgpalliklubi mängi-jad on palli tagunud lapsest peale. Klubi eestvedajad Marek ja Heigo keevitasid juba väikeste poistena naabrimehe abiga kodutänaval kok-ku jalgpallivärava raami, leidsid võr-gu ning oligi värav valmis. Värava ümber palli tagunud poistele hakkas ajapikku tekkima aina uusi huvilisi ja nii see välja kujuneski.

Sajandi alguses pani Tõrvas esi-mese jalgpallitrenni käima Zurab Kvaratshelija, kes vedas Tõrvas jalg-palli üksi edasi. Kahjuks ei olnud suurt toetust ei kohalikult omavalit-suselt ega ka Eesti jalgpalli liidult. Murekohaks oli juba siis korraliku staadioni puudumine ning lahkarva-mused klubi rahastamisel. Nii lahkus Zurab 2007. aastal Tõrva jalgpalli-poiste juurest.

Tõrva uus treener Sergei IvanovUus treener Sergei treenib aktiivselt piirkonna noori poisse ja tüdrukuid tänaseni. Vahepeal on Zurabi-aegsed poisid vanemaks saanud ning kodu-kohast lahkunud. Tõrva jalgpalliklu-bi oli 2008 – 2012. aastal FC Valga Warriori duubelmeeskond. Ka Marek ja Heigo mängisid sel ajal mujal.

2013. aastal iseseisvus Tõrva jalg-

palliklubi ning nimeks sai JK Tõrva. Meeskonda hakkasid tagasi tulema sa-mad poisid, kes juba esimestest tree-ningutest osa olid võtnud. Zurab oli poistele oma treeningutega tugeva vundamendi ladunud ning jalgpalliklu-bi edu hakkas üha rohkem kasvama.

Klubi aktivistid hakkasid tegema suurt turundust, et väljaku äärde rohkem poolehoidjaid tuua. «Ise hak-kasime ajama seda fännide asja, sest loodus tühja kohta ei salli. Tahtsime

ning tuleval hooajal hakatakse män-gima tase kõrgemal, II liigas, kus loo-detakse samuti esikoha võistkonda-de seas konkurentsi pakkuda. Sel hooajal naases mängijate soovil meeskonna juurde nende endine treener Zurab. «Poisid on tehniliselt heal tasemel, samuti on nad tublid ning ei tule ette olukordi, kus välja-kule pole mängijaid panna.»

Kahjuks pole Tõrva jalgpallielu nii ilus, kui esmapilgul tunduda võib. Väga suureks probleemiks on tree-ning- ja võistlustingimused. Suvel ka-sutatav noortekeskuse staadion pole õigetes mõõtmetes ning maastik on künklik. «Kergelt öeldes on tegemist põlluga,» kirjeldab Heigo kurvalt noortekeskuse väljakut.

Uue väljaku ehitamisele ei pööra-tud aastaid tagasi rõhku ning käes on olukord, kus kodumänge tuleb pidada Karksi-Nuia staadionil. «Kahju on sel-lest, et noortekeskuse staadioni tingi-mustega peavad treenima noored poi-sid. Seal ei saa harjutada näiteks maastsöötu ning kui seda pole saanud teha, on mängudel märksa raskem hakkama saada,» tunneb Marek mu-ret. Tasapisi on asjad liikuma saadud ning järgnevte aastatega peaks ka Tõr-va endale korraliku staadioni saama.

Jalgpall kui kogukonna sidujaMarek ja Heigo ei näe JK Tõrvat meistriliiga klubina, pigem esiliiga B liigas mängivana, mis on tugevuselt kolmas liiga. «Oleme ikkagi amatöör-võistkond, mängijad teevad seda oma lõbuks. Meie eesmärk on see, et poisid saaksid jalgpalli mängida,»

põhjendab Marek öeldut. Küll aga pole Valgamaa poistel mingit takis-tust individuaalselt kõrgemale liigas-se pääseda. Mareki sõnul on ka mõ-nele Tõrva jalkapoisile silm peale pandud. «Näiteks meie esiründajat püüti meistriliigasse mängima mee-litada. Tõrva patrioodina jäi ta loo-mulikult meie eest edasi mängima.»

On hea meel, et ammu kooli lõ-petanud noored tahavad olla seotud

Valgamaa edukaim jalgpalliklubi JK Tõrva sai oma saavutuste eest Tõrva aasta tegu 2014 tiitli. Klubi eestvedajate MAREK VISTERI ja HEIGO KOSEMETSA abil on meeskonnale tekkinud suur fännibaas ning alanud aastal asutakse vallutama Eesti jalgpalli teist liigat.

Tõrva jalgpalliklubi vallutab teist liigat

oma kodupaigaga. Jalgpalliklubi mängud annavad noortele põhjuse jälle oma kodukanti tulla. Olenema-ta raskustest on Tõrva jalgpalliklubi mängijad suutnud olla edukad ning jalgpallimaailmas ennast tõestanud.

Heigo Kosemets oli külaline ka Tõr-va jõuluraadios, kus ütles midagi, mis näitab truudust kodukohale. «Real Mad-rid ei suudaks mulle iial teha sellist pak-kumist, mis mind Tõrvast ära viiks.»

«Kõige tähtsam on, et klubil oleks fännid! See innustab ka mängijaid asja tõsisemalt võtma.»

enda tingimusi paremaks teha – suht-lesime fännidega, reklaamisime klu-bi Facebookis, valmistasime lipud, se-bisime mänguvormid, sponsorid jne,» selgitavad Marek ja Heigo klu-bi eestvedamise põhjuseid. «Kõige tähtsam on, et klubil oleks fännid! See innustab mängijaid asja tõsise-malt võtma,» lisavad nad.

Edukaim hooaeg2014. aasta hooaeg oli JK Tõrval se-nini kõige edukam: võideti III liiga

Pärast rasket võistluspäeva jätkub energiat ka võidu tähistamiseks. FOTO: ÜLLA TAMM

Aasta treener peab oluliseks läheneda igale sportlasele tema eripära arvestades.FOTO: ÜLAV NEUMANN


Riho on spordiklubi Maret-Sport ker-gejõustikutreener ja Valga gümnaasiu-mi kehalise kasvatuse õpetaja, lisaks võib näha teda kohtunikurollis võist-lustel üle Eesti. Erinevate spordialade-ga on ta enda sõnul tegelenud juba väikesest poisist saati. Lemmikuteks on olnud pallimängud, kergejõustik ning sportvõimlemine. Viimasega alus-tas Riho 1967. aastal Valga LNSK-s (laste ja noorte spordikool) treener Mihhail Skomorohhovi juhendamisel.

«Ta oli siis äsja Minski ülikooli ke-hakultuuriteaduskonna lõpetanud ning energiat ja loovust täis,» mee-nutab Riho oma esimest treenerit ja sporditee algust. «Siiani on meeles, kuidas me ehitasime ise treening-kaaslastega sportvõimlemise saali

valmis. Samuti jäävad kustumatud mälestused treeninglaagritest Kääri-kul, kus elasime telkides metsas mi-tu nädalat. Pidime seal kõigega ise hakkama saama. Tõeline elukool!»

Pärast 7-8 aastat treenimist pidi Ri-ho sportvõimlemisega lõpparve tegema, kuna treener läks Tallinnasse. «Sport-võimlemine annab väga hea põhja teis-te spordialade harrastamiseks, seega ot-sustasin jätkata treeninguid kergejõus-tiklasena. Lemmikaladeks kujunesid tei-vashüpe ja tõkkejooks.»

Sportlasest treeneriksPeale keskkooli läks Riho õppima Tar-tu ülikooli kehakultuuriteaduskonda, kus omandas kergejõustikutreeneri ja -õpetaja eriala. Pärast kooli lõpeta-mist jäi ta Tartusse töötama, kuid 1990ndate alguses, kui Eestis hakka-sid tekkima esimesed spordiklubid, otsustas kodulinna tagasi minna ja seal ametit jätkata. «Treeneri amet on väga huvitav ja loov elukutse, kui se-da teha südamega. Töö entusiastlike noortega ongi see nektar, mis pakub rahulolu ja rõõmu! Ja kui neil läheb hiljem hästi nii elus kui sporditeel, siis

ongi eesmärk saavutatud,» räägib ta innustunult treeneriametist.

«Treener peab olema nagu diri-gent, kes leiab erinevaid lahendusi, kuidas parimat tulemust saavutada.» Õpilaste motiveerimiseks piisab Riho sõnul vahel ainult tunnustavast sõ-nast ja muidugi heast huumorist. Pa-rimateks motivaatoriteks on siiski võistlusreisid, treeninglaagrid ning ihaldusväärsed poodiumikohad. Na-gu igal asjal on kaks poolt, nii on ka treeneriametil mõned miinused.

«Siiani pole mul tekkinud tahtmist

töökohta vahetada, aga materiaalse poole pealt võiks töö tasustatum olla. Noori treenereid küll on, kuid siiski väga vähe ja ma mõistan neid, kes ot-sustavad teiste ametite kasuks,» nen-dib Riho. «Kahjuks jääb vähe aega pe-re seltsis olemisele ning pidevalt tuleb nädalavahetused veeta spordisaalides ning suvekuud laagrites.»

Töökus viib sihileVõistlusspordis on väga oluline sport-lase ja treeneri pidev koostöö ja hea läbisaamine. Tänapäeva infotehno-

loogia areng võimaldab koostööd te-ha ka Skype’i teel, kui vahemaa tõt-tu ei saa treener oma õpilasega piisa-valt tihedalt kohtuda. «Igale sportla-sele tuleb läheneda erinevalt, arves-tades tema isikupära!» räägib Riho eduka juhendamise alustest.

«Treeningprotsess on pidev ene-searendamine, uute metoodikate uu-rimine. Iga treener leiab enda jaoks sobivaid viise, kuidas ennast täienda-da, näiteks erinevatel koolitusel, tree-ninglaagrites treenerite omavahelise-te kontaktidega.» Siiski on ta kindel, et treener ei saa sportlase eest kõike ära teha. «Spordis on väga tähtis töö-kus, enesearendamine ja -distsipliin, kuid ilma eeldusteta tippu jõudmine on kahjuks vähe tõenäoline.

Samas, kõigist ei peagi saama tippsportlasi ja rekordiomanikke. «Ak-tiivne eluviis peaks kuuluma iga ini-mese prioriteetide hulka, see pakub eemaldumist igapäevamuredest, hoiab organismi tugevana ja haigus-tele vähem vastuvõtlikuma ning muu-dab mõtlemise positiivsemaks. «Noo-red võiksid katsetada väga erinevaid spordialasid ja harjutusi, seeläbi end mitmekülgselt arendada ning lõpuks leida endale meeldivaim sportlik te-gevus, olgu selleks siis ujumine, jalg-rattasõit, jooksmine, pallimäng või hoopis midagi muud,» soovitab Riho.

Uus aastanumber on küll ennast kalendris juba ette pööranud, kuid siiski väärib pikemalt kirjutada pühendunud spordiaktivistist RIHO MERI, kes pälvis Valgamaa aasta treener 2014 tiitliga.

Riho Meri: Treener peab olema nagu dirigent

Merili peab enda eriala juures oluliseks inimeste mõistmist.

FOTO: ERAKOGU

Kredi tunnistab, et tema töö on raske, aga põnevaid väljakutseid on palju.FOTO: ELMO RIIG

Kirev elu


Gümnaasiumi lõpuaasta näeb üldjuhul välja väga pingeline ja kohati segadust tekitav. Ei olla veel päris kindlad, mida tulevikuga ette võtta. «Pärast gümnaasiumi lõppu olin ma väga paanikas, ei leidnud oma kohta ega suutnud otsustada, mida eluga peale hakata. Üks oli kindel – ma tahtsin kooli edasi minna ning polnud nõus aastat vahele jätma, kuid just seda viimast mulle soovitati,» mäletab Merili.

Aeg lendab lõpuklassis kii-resti ja üksteiselt uuritakse vas-tamisi, kellel mida plaanis, et enda valikut kitsendada või lei-da kolm aastat sama rada käi-dud koolikaaslastega ühine tee. «Arutasime klassikaaslastega, kes ja millise valiku lõpuks siis-ki teeb. Arvamusi ja erialasoo-ve oli palju. Näiteks taheti min-na õppima arstiks, lasteaiaõpe-tajaks, geodeediks ja palju muudki,» toob Kredi välja. Klas-sikaaslaste poolt esile toodud alad tundusid neiule küll põne-vad, kuid teda köitsid väljakut-sed, mitmekülgsus ja riskant-sus. Sealt kujunes Kredi edasi-ne valik politseitöö kasuks.

Tulevikuplaanidele tuleb mõtlema hakata varakultMerili mäletab, et hakkas lõ-puklassis paaniliselt tegelema koolide ja sobiva eriala otsimi-sega. Üks oli kindel – Tartu ülikooli ta minna ei julgenud. «Sisekaitseakadeemiat soovi-tas mulle ema. Muidugi laitsin selle kohe alguses maha, sest politseinikuks õppimine ei käi-nud minu tulevikuplaanidega kokku ning just politseiamet oli esimene, mis Sisekaitsea-kadeemiaga seostus.» Majan-dusest, õigusainetest ja mate-maatikast huvitunud Merili leidis aga, et maksunduse ja

tolli eriala on see, mis temas kirge tekitab.

Kuna Kredi ja Merili õpi-vad erinevatel erialadel, olid ka nende sisseastumiskatsed mõne võrra teistsugused. Po-litseiniku erialakatsed jagu-nevad kaheks. Ees ootab füüsiline pool, kus tuleb läbida 1500 meetri jooks seitsme minuti jooksul, teha 20 kätekõver-dust ja 30 istesse tõ-su. Teises voorus on kutsesobivusvestlus, kus hinnatakse sis-seastuja motiveeritust, sobivust ja psühholoo-gilist valmisolekut sel-leks tööks. Maksunduse eriala läheb kokku polit-seiameti teise vooruga ja kehalised katsed puuduvad.

Vaeva on vaja nähaKredi tõdeb, et tema erialal õpi-takse väga spetsiifilisi asju. «Peame õppima tundma seadu-si, suhtlemist, arendama oma füüsilist poolt, kasutama erine-vaid tehnikavahendeid, samu-ti politsei relvastust, erivahen-deid ja mis kõige olulisem – kuidas olla hea politseinik.»

Igapäevane tava koolis oli see, et päev algas hommiku-jooksuga, järgnesid loengud ja sporditunnid. Praktilise poole pealt tuli lahendada erinevaid olmetülisid ning kasutada õi-geid võtteid, erinevaid seadu-si, vajadusel rakendada jõudu. «Näiteks liiklusjärelvalve tun-nis õppisime peatama autot ja tuvastama joovet. Samuti pi-dime lahendama selliseid si-tuatsioone, kus «pätil» on rel-vataoline ese ja ülesandeks oli situatsioon lahendada nii, et keegi viga ei saa. See oli kõige raskem situatsioon, mida la-hendasime,» nendib Kredi.

Kui gümnaasiumis ei saa-da aru, milleks on vaja õppida

Igal kevadel tuleb abiturientidel langetada otsus oma edasiste õpingute või karjääri osas. Kaks aastat tagasi asus Valgast pärit MERILI KAMENIK (21) õppima Sisekaitseakadeemiasse maksundust ning Tõrvast pärit KREDI AIM (20) politseiniku eriala.

aineid, mida sul elus võib olla kunagi vaja ei lähe, siis ülikoo-lis nii ei ole. «Kõike on vaja teada ja riigiametnikuna on see sinu kohus endale kõik sel-geks teha. Vaeva on vaja nä-ha,» rõhutab Merili.

Tuleb langetada õiged valikudMaksunduse ja tolli erialal õp-pides on valikuvõimalusi tule-vikuks väga palju. See ei tähen-da ainult maksuametis istu-mist, vaid on võimalik töötada ka erasektoris raamatupidaja, finantsjuhi, maksunõustaja või kellegi neljandana. Valikuvõi-malus on see, mis Merilit ame-ti valikul köitis. «Minu erialal on väga tähtis saada maksusüs-teemist üldiselt aru. Käibe-maks, omandi- ja tulumaks, tootemaksud, sotsiaalmaks, raamatupidamine, makseõigus, maksuvõlgade sundtäitmine annab maksundusest õige aim-duse ning see ei tähenda ainult süsteemist arusaamist. See on seadusandluse täielik mõistmi-ne, muutustega kursisolemine, võttes arvesse sinu kui maksu-halduri õigusi ja kohustusi, ar-vestades seejuures ka maksu-kohustuslase omadega,» on neiu oma valikuga siiani rahul.

Tudengid soovivad abitu-rientidele tugevat närvi ja kindlaid valikuid. «Sellest het-kest teete kõik oma valikud ise ning vastutate nende eest. Pi-dage meeles, et kõik ei tulegi kergelt kätte ja mida rohkem vaeva näete, seda kaugemale jõuate,» julgustab Merili abi-turiente olema enesekindlad

Väljakutsed aitasid otsust langetada

10 Seiklus


Tegu oli telesarjaga, mis toodi esi-mest korda telerahvani möödunud aasta oktoobris ja kus filmiti kahek-sa noore igapäevaelu Hawaiil. «Sar-jas osalemine eeldas meilt, et pea-me elu täiel rinnal elama, võimali-kult aktiivsed ja hulljulged olema,» mäletab Maarja saate kriteeriumeid.

Et saada tõsielusarja jaoks kätte kogu vajalik filmimaterjal, pidid kaa-meramehed ja osalejad kogu aeg valmis olema. «Kuna saatemeeskond oli väike ja kõiki korraga filmida ei saanud, tegeleti rohkem selle inime-sega, kes parasjagu millegi huvita-vaga tegeles, näiteks pidutses ja ot-sis töö- või elukohta,» on Hendrikul meeles. Hawaiil veedetud nelja kuu jooksul mäletab Maarja vaid ühte täiesti kaameravaba päeva.

Noorte sõnul neil lavastatud võtteid ei olnud, kui just mõni äär-miselt hea hetk lindile püüdmata jäi. Enne Hawaiile lendamist filmiti kõikide osalejate elusid Eestis ning reisilt naastes korraldati veel üks fil-mimine. Kokku võis filmimise pe-riood Maarja sõnul kesta umbes 5-6 kuud. Hendrik ütleb, et peamiseks uuesti filmimise põhjuseks olid kaa-merate tühjaks saanud akud. Paljud korrad tuli uuesti filmida ka seetõt-tu, et tuul puhus liiga tugevalt ning juttu ei olnud kuulda või hakkas keegi ootamatult naerma.

Filmimine oli parim võimalus seikluse jäädvustamiseks«Mäletan korda, mil üks osalejatest ütles korduvalt midagi hästi nalja-kat kaamera ees, kõik teised filmi-tavad suutsid tõsiseks jääda ja järs-ku kostis hirmus vali naerupahva-kas – see oli meie kaameramees, kes ei suutnud kaamerat enam pai-gal hoida,» on Maarjal eredalt mee-les. Suuremal määral telepilti sat-tumiseks soovitab Hendrik olla jul-ge ja jutukas.

Hawaiile läksid noored 2013. aasta maikuu lõpus ja naase-sid Eestisse sama aasta septembri keskpaigaks. Kogu komplekt – lennu-piletid, üür, toidupoolis – tuli noortel ise kinni maksta. Palka selle filmi tegemise eest ei saadud. Sarja idee algatajad on al-les alustanud ja oma käe läbi õppinud filmitegijad. Nemad tasusid kohapeal-sete väljasõitude ja mõnin-gate õhtusöökide eest ning ostsid autosse bensiini. «Ol-les üle kolme kuu perest ja sõpradest eemal, olin väga

õnnelik, kui tagasi Eestisse lendasi-me,» kirjeldab Hendrik emotsioo-ne, mis tekivad kodust eemal olles. Õde ja vend tundsid enim puudust oma väiksest õest, kodusest toidust, emme-issi tehtud ahjukartulitest, lähedastest, koerast ja sirelilõhnast.

Paradiisisaarel olles püüdsid mõ-lemad rõhku seada elu nautimisele. «Olles maksnud StudentTouri prog-rammitasud ning pannud paika kuupäeva, millal lend toimub, sain kirja, milles pakuti võimalust osale-da sellises põnevas projektis. Esime-ne mõte oli, et mina küll kaamerate ees elama ei hakka!» Hetk hiljem taipas neiu, et see on parim võima-lus üks tema elu suurimaid seiklusi alatiseks jäädvustada ja millal iga-nes seda uuesti vaadata ning läbi elada. «Reisisime saarel ringi, surfa-sime, pidutsesime – muidugi oli se-da raske teha kui vahel raha nappis

ja pikki päevi pidi tööl veetma,» nendib Hendrik tagantjärele.

Korteris kokkulepitud kolme elaniku asemel kaheksaÕe ja venna saatesse pääsemine tu-li neile endilegi suure üllatusena. Maarja sõnab, et kui nad Hendriku-ga castingule (proovilepanek) ot-sustasid minna, ei uskunud kumb-ki, et mõlemad väljavalituks või sil-matorkavaks osutuvad. «Castingul pidime kaamera ees vastama küsi-mustele ja rääkima inglise keeles ühe kaupa,» jutustab neiu. Olles ise kaamera ees mõned minutid olnud, paluti neiul sisse kutsuda ka tema vend ja nende casting jätkus. «Nä-gin, kuidas ruumis viibivad inime-sed itsitasid ja sosistasid meid vaa-dates. Mitu kuud hiljem neid vi-deoklippe vaadates nägin, kuidas me vennaga täpselt ühtemoodi sei-sime ja käsi liigutasime ja teinetei-se lauseid lõpetasime, mis oli väga

naljakas ja üllatus oli meile mõlemale suur, et võime ko-hati üpris sarnased näida,» imestab Maarja.

Elu saarel oli ilus ja meeldejääv. Värviküllastest hetkedest teel Hawaiile meenub Maarjale oma pe-diküürioskuste proovilepa-nek. «Eredamalt on mul meeles selline omapärane ja minu jaoks hüsteerili-selt naljakas moment, kui ma näiteks Krenil varba-küüned roosaks värvisin. Samal ajal ajasin temaga rahulikult juttu – tema rääkis mulle mingeid oma jutte ja mina tege-lesin tema pediküüriga. Ta ei märganud mitte

Alalt pärit, ühest perest pärit MAARJA (25) ja HENDRIK (24) SAARMÄE said peaaegu kaks aastat tagasi võimaluse osaleda tõsielusarjas Livin Aloha, mis filmiti üles paradiisisaarel Hawaii.

MILLEST SÕLTUB AJATEENIMISE PIKKUS?

ÜHILDATI PÄÄSTEAMETI NUMBRID

MAILEEN [email protected]

Ajateenistuse läbimine annab teadmisi ja kogemusi ning avar-dab karjäärivaliku võimalusi. Aja-teenistusse kutsutakse Eesti koda-nikud, kes on 18–27aastased ning kelle arstlik komisjon on tunnista-nud kaitseväeteenistuseks kõlbu-likuks. Kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saa-bunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud.

8kuulises ajateenistuses õpe-tatakse välja üksuse reakoosseis. 11kuuline ajateenistus on suuna-tud neile, kes soovivad suundu-da mereväkke, sidealasele, info-tehnoloogilisele, allohvitseri või sõjaväepolitseialasele väljaõppe-le, reservohvitseride kursusele või vähemalt ühe kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamisele.

Ajateenistus tagab sõjaväelise baashariduse, põhiteadmised rii-gikaitsest ja oskuse tegutseda üht-se meeskonnana.

Lisainfo: kra.ee/ajateenistus

Varasemalt kiirabist ja tuletõrjest politseile eraldi kehtinud hädaa-binumber on nüüd ühildatud ja kõik kolm saab kätte numbrilt 112. Kui helistatakse numbrile 110, suunatakse see automaat-selt ümber õigele numbrile.

Hädaabinumbrile 112 helista-ge ainult siis, kui vajate kiiret abi ja tahate teatada korrarikkumis-test, kuriteost või õnnetusest. He-listamine on tasuta.

Numbrile helistades teatage võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; jääge rahulikuks ja vastake esitatud lisaküsimustele; jätke meelde ja andke operaatori-le edasi sündmusega seotud isiku-te (mees/naine, eeldatav vanus, kasv, riietuse kirjeldus), sõidukite (reg number, mark, värvus) ja muude asjaolude võimalikult täp-ne kirjeldus ning ärge lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa. (Tankla)

Maarja ja Hendrik osutusid valituks tänu heale omavahelisele läbisaamisele ja lõbusale

vaatepildi loomisele.

FOTOD: ERAKOGU

Tõsielusarja jooksul filmiti igapäevaelu muresid, rõõme, katsu-

musi, seikluseid ja omavahelisi suhteid.

Tööviisat taodelda tahtnud Maarjal see ei õnnestunud ja Hawaiil oli tema peamiseks rolliks neli kuud puhata.

kui midagi! Seejärel pidi ta tööle kiirus-tama, tõmbas jalanõud jalga ja läinud ta oligi. Järgmise päeva õhtul saabus ta koju ja karjus üle korteri hästi madala häälega «Maaržha! Miks ma pidin tööl olles avastama, et mu varbaküüned roosad on?!».»

Juba põnevalt alanud seiklus tõotas veel pöörasemaid seikasid. Noored leid-sid end pidevalt olukorrast, kus korterio-manik või maakler lubas 10 minuti pärast mingil põhjusel ilmuda korterisse, kus tea-daolevalt pidi kaheksa inimese asemel ela-ma kolm. «Siis oli meil kiirreageering. Kõik see jalanõude hunnik kappi visata, kohvrid ja rulad ära peita, voodeid kokku panna ning siis iseennast ära peita,» mul-jetab Maarja ärevusttekitavast olukorrast.

Noored leidsid end pidevalt olukorrast, kus korteriomanik või maakler lubas 10 minuti pärast mingil põhjusel ilmuda korterisse, kus teadaolevalt pidi kaheksa inimese asemel elama kolm.

Saade muutis julgemaks ja enesekindlamaksSaate jooksul uue ja huvitava kogemu-se võrra rikkamaks saanud noored õp-pisid nii mõndagi. «Olles pidevalt kaa-merate ees, sain juurde palju julgust ja enesekindlust,» tõdeb Hendrik. Maar-ja õppis elama võhivõõraste inimeste-ga pisikeses korteris ning harjus kaa-meratega. Suurimaks eneseületuseks peab Hendrik seikluse ettevõtmist, Maarja aga langevarju- ja kaljuhüpet.

Igapäevaselt töötab Maarja Tartu ülikooli kliinikumis õena ning lisaks uurib reisipakkumisi. Veel meeldib tal-le käia trennis ja teatris, lugeda raama-tuid, õppida võõrkeeli ning suhelda võimalikult palju sõpradega. Hendrik on lõpetamas Lennuakadeemiat. Vaba aega sisustab mootorratta ehitamise, tätoveerimise ja fotograafiaga.

Vaatamata kõigile ootamatutele ja adrenaliini tõstvatele olukordadele on Maarja valmis seda uuesti tegema, kui vaid pakutaks. «Väärtustan kõige enam siin elus neid erilisi hetki, millele ei saa hinnasilti külge kleepida, mida ei saa planeerida, mis lihtsalt juhtuvad. Need on hetked ja kogemused, mis mõne aja möödudes muutuvad mälestusteks, kuid on hindamatu väärtusega, sest suudavad Su alati tagasi sinna hetke viia ning tuua Su näole rahuloleva nae-ratuse,» peab Maarja end õnnelikuks selle üle, mis tal on.

Õe ja venna paradiisi elu jõudis teleekraanile

Vaba aeg

MIA MELANIE [email protected]

Peale keskkooli otsustas Elle, et tema ülikooli ei lähe, kuna ei teadnud, mi-da ta seal õppida sooviks. «Ainuke asi, mida ma teha tahtsin, oli ringi reisida ja maailma näha.» Algul oli neiul soov minna USA-sse lapsehoid-jaks, kuid see ei läinud plaanikoha-selt ja Ameerika Ühendriikidesse nooruk ei pääsenud. Siiski tekkis või-malus proovida tööd lapsehoidjana Indias. Töö lapsehoidjana aga ei ol-nud tema ametlik töö, sest turistivii-saga seal raha teenida ei tohi. «Olin lastele rohkem nagu suur õde.»

Kuid ainult lapsehoidjana ei saa-nud Elle end ära elatatud ja otsustas minna Inglismaale ülikooli, kus õp-pis tarkvarainseneriks. Taoline idee tuli hetkel, mil ta elas India linnas ni-mega Bangalore, mis on ka ühtlasi IT-pealinn ja kus kõik suured firmad tegelevad tarkvara uuendamisega. «Mulle on alati meeldinud matemaa-tika, seega tarkvarainsener olemine tundus huvitav eriala.»

Inglismaalt tagasi IndiasseOlles lõpetanud ülikooli, naasis Elle IT-pealinna Bangaloresse. «Esimesel korral Indias olles kogusin ma palju kasulikke kontakte, kelle kaudu sain praktikakoha ühes IT-firmas.» Elle ise otseselt midagi firma heaks ei tee, vaid firma teeb rohkem tema heaks. Neiu on seal vaid turistiviisaga ja IT-alal tööviisat saada on väga raske. Tuleb näidata, et oled väga andekas selles, mida teed. «Kõige keerulisem ongi näidata, et oled nendega samal tasemel.»

Indias alustatakse matemaatika-ga juba väga varakult – algkoolis – sealt tuleb ka väga hea loogiline mõt-lemine, mis on just programmeerimi-sel vajalik.

Firmas on Ellel oma mentor, kes õpetab talle programmeerimist. Fir-

ma projektidest ta osa võtta ei saa. «Tegelen oma väike-se projektiga, mis on spetsiaalselt treeniguks välja mõel-dud.»

Töötajad peavad tulema tööle enne kella ühteteist, seejärel lähevad nad kohvikusse hommikusööki sööma ning teed või kohvi jooma. Kella kaheteistkümne ajal suunduvad nad arvuti ette, kus teevad veidi tööd. Kell üks on neil lõuna, siis minnakse tavaliselt tunniks välja sööma. «Mina kui eestlane olin selle peale väga üllatu-nud, sest Eestis saad võibolla 30 minutit pausi, mille jooksul pead kiirelt oma söögi ära sööma ja jooksuga ta-gasi kontorisse minema.» Järgmine paus on kell neli, mil toimub tee joomine. Kontoris peavad töötajad veet-ma kaheksa tundi, sellest viis tundi teevad nad tööd. «Töö saab aga alati tehtud õigeks ajaks ja vägagi korra-likult.»

Rändajahingega Tõrvast pärit ELLE PRILLING (24) elab juba viimased neli aastat Indias ja tegeleb seal nüüdseks insenerina.

Lapsehoidjast tarkvarainseneriks

RETSEPT: PÄRAST KOOLI KIIRE KOSUTUS

India kui vürtside maa«Alguses oli raske kohaneda kohaliku söögiga – sõin ai-nult jogurtit ja riisi.» Indias on raske saada toitu, mis ei oleks vürtsikas. Isegi kui lähed restorani ja küsid mitte nii vürtsikat rooga, tuuakse sulle just midagi vägagi te-ravamaitselist. Nüüd aga jumaldab ta sellist toitu. «Mul pole mingit probleemi, tšillit on igas toidus.» Seda võib leida Indias ka hommikusöögis, erinevates chutneydes (tugevalt maitsestatud marmelaad) ja isegi masala chai’s (kreemine ja vürtsikas tee).

Kui tavaliselt välismaal elavad eestlased räägivad musta leiva igatsusest, siis Ellel seda pole. «Ma olen ära harjunud väga vürtsiste toitudega. Seda on näha sellest, et kui toidus ei ole midagi vürtsikat, siis minu jaoks on see maitsetu.»

«Inimesed on siin väga lahked ja abivalmid. Ma näen seda pidevalt kontoris – kui on abi vaja, siis aidatakse, isegi kui on projekti viimane päev ja aega napib.»

Elle naudib ka sealset ilma. Lõuna-Indias on alati sa-ma temperatuur, kliima püsib 20-24 kraadi juures. «Sel-line mõnus soojamaa ilm.» Kuigi, kõige sooja kõrvalt tõ-deb ta igatsust Eesti talve vastu. «Igatsen korraliku tal-ve, kus lund on nii palju maas, et lausa võimatu on kõn-dida.»

Linnas, kus neiu enamus oma päevadest veedab, elab üle kaheksa millioni elaniku. «Bangalores on ülerahvastatud, valitseb meeletu reostus, mürasaaste ja sellist listi võiks aina jätkata.» Sellepärast väldib Elle turistirohkeid kohti ja veedab nii palju aega kui võima-lik looduses. Tihti käib ta mööda matkaradu ja külastab rahvusparke. Oma Eesti kodus käib nooruk väga harva, ainult perel külas.

«Ma olen ära harjunud väga vürtsiste toitudega. Seda on näha sellest, et kui toidus ei ole midagi vürtsikat, siis minu jaoks on see maitsetu.»

Kas tuleb tuttav ette, et pärast pikka koolipäeva oled väsinud ja näljane ning tunned vajadust

väikse energialaengu järele, mis aitaks ka ülejäänud päeva vastu pidada? Head valikud on värs-

ked ja kuivatatud puuviljad, pähklid, salat ja võileib. Krõpsupakk, sõõrikud ja kiirnuudlid võiksid

see-eest poodi jääda. Samuti on kosutav vahepeala müslibatoon, kuid tervislikum alternatiiv

poest ostetud suhkrurohketele batoonidele on need ise valmistada.

• 200 g kaerahelbeid (võid lisada ka mitmeviljahelbeid, kliisid)

• 1,5 dl mett• 100 g võid/õli• 1 tl vanillisuhkrut• u 200g meelepäraseid

lisandeid (rosinad, kuivatatud puuviljad, šokolaaditükid, pähklid, kookoshelbed, seemned, paisutatud riis vms)

• 1 tl kaneeli

Koostisosad

• pool banaani• 1 kiivi• pool õuna• pool avokaadot• peotäis spinatit• 1/2 dl jogurtit/piima/keefirit

• maitse järgi mett/suhkrut

Roheline kiht

• pool banaani• 2 peotäit kirsse

(külmutatud)• 1/2 dl jogurtit/piima/keefirit

• maitse järgi mett/suhkrut

Roosa kiht

Sega kokku kuivained, vajadusel haki lisandid väikse-mateks tükkideks. Sulata või, lisa mesi ning vala segu kui-vainete hulka. Sega hoolikalt läbi. Kata neljakandiline väiksem ahjuplaat/-vorm küpsetuspaberiga ja määri ker-gelt võiga. Suru saadud mass tihedalt vormi ja küpseta 180 kraadi juures umbes 20 minutit.

Lase täielikult jahtu-da ning lõika sobivateks suurusteks. Kui soovi ja viitsimist veel jagub, võid sulatada šokolaadi ning batooni alumise poole su-lašokolaadi sisse kasta.

Batoonile lisaks võid valmistada ühe erksavär-vilise ja vitamiinirohke smuuti.

Tükelda rohelise ki-hi puuviljad ja pane blenderisse (või kasuta kannu ja saumiksrit) ning lisa vedelik. Jäise-maks tulemuseks võid banaani eelnevalt kül-mutada või lisada smuutile jääkuubikuid. Blenderda kuni kõik on ühtlaselt sametine ja magusta vastavalt mait-sele. Vala roheline kiht klaasi. Roosa kihi val-mistamiseks pane ba-naanitükid, kirsid ja ve-delik blenderkannu ning vurista kõik ühtlaseks.Vajadusel magusta ja vala ettevaatlikult rohe-lise smuutikihi peale. Joo kohe ja tunne ener-gialaengut!


FOTOD: KAROLIINA KRUUSMAA

IT pealinnas programmeerimist õppiv Elle on sealse pakutavaga väga rahul. FOTO: ERAKOGU

12 Meelelahutus

TRIIN [email protected]

MAILEEN [email protected]

Kes mida säutsub?

26. veebruaril26. veebruaril

Valga spordihallisValga spordihallis

kell 10–14kell 10–14TASUTA!TASUTA!

Võta sõbrad kaasa ja tule tutvu erinevate

koolide õppimisvõimalustega Valgamaa haridusmessilVõta sõbrad kaasa ja tule tutvu erinevate

koolide õppimisvõimalustega Valgamaa haridusmessil

JJ-STREET VALGAMAA TANTSIJAD

KOLM PÕRSAKEST TEADUSETENDUSEGA

VALGA MUUSIKAKOOLI BÄND

MAN DA RIIN

TSIRKUSESTUUDIO REVERANSS

UKUSUVISTE

JJ-STREET VALGAMAA TANTSIJAD

KOLM PÕRSAKEST TEADUSETENDUSEGA

VALGA MUUSIKAKOOLI BÄND

MAN DA RIIN

TSIRKUSESTUUDIO REVERANSS

UKUSUVISTE

VÄLISMAAL ÕPPIMINE DREAM FOUNDATION LASERPÜSTOLIST LASKMINE VALGA GÜMNAASIUM TEADUSKATSED KOLM PÕRSAKEST OHUTU LIIKLEMINE – MÄNGUD, KATSED JAMUUD TEGEVUSED MAANTEEAMET

VÄLISMAAL ÕPPIMINE DREAM FOUNDATION LASERPÜSTOLIST LASKMINE VALGA GÜMNAASIUM TEADUSKATSED KOLM PÕRSAKEST OHUTU LIIKLEMINE – MÄNGUD, KATSED JAMUUD TEGEVUSED MAANTEEAMET

TÖÖTOAD ESINEVAD

KESKHARIDUS

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM,TÕRVA GÜMNAASIUM,VALGA GÜMNAASIUM,

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM,AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

OTEPÄÄ GÜMNAASIUM,TÕRVA GÜMNAASIUM,VALGA GÜMNAASIUM,

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM,AUGUST KITZBERGI NIMELINE GÜMNAASIUM

KÕRGHARIDUS

EESTI LENNUAKADEEMIA, EESTI MAAÜLIKOOL, KÕRGEM SÕJAKOOL,TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL,TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL,

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA, TTÜ TARTU KOLLEDŽ, TALLINNA ÜLIKOOL,TARTU PÕHJA-AMEERIKA ÜLIKOOLIDE TEABEKESKUS,

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL, TARTU ÜLIKOOL, VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

EESTI LENNUAKADEEMIA, EESTI MAAÜLIKOOL, KÕRGEM SÕJAKOOL,TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL,TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL,

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA, TTÜ TARTU KOLLEDŽ, TALLINNA ÜLIKOOL,TARTU PÕHJA-AMEERIKA ÜLIKOOLIDE TEABEKESKUS,

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL, TARTU ÜLIKOOL, VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

KUTSEHARIDUS

LUUA METSANDUSKOOL,VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS,TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS,

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS,PÕLTSAMAA AMETIKOOL

LUUA METSANDUSKOOL,VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS,TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS,

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS,PÕLTSAMAA AMETIKOOL

ORGANISATSIOONID

EESTI TÖÖTUKASSA, TÖÖINSPEKTSIOON, MAANTEEAMET,DREAM FOUNDATION, EUROPE DIRECTI TEABEKESKUS – VALGAMAA, NOORSOOTÖÖKESKUS TANKLA, PUNANE RIST, RAJALEIDJA KESKUS,

SEB PANK, SA ARCHIMEDES EUROOPA NOORED EESTI BÜROO,VENI VIDI VICI ÕPILASVAHETUS, KAITSELIIDU VALGAMAA MALEV,

VALGAMAA NOORTEKOGU, NOORTE NÕUSTAMISKABINET,EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT

EESTI TÖÖTUKASSA, TÖÖINSPEKTSIOON, MAANTEEAMET,DREAM FOUNDATION, EUROPE DIRECTI TEABEKESKUS – VALGAMAA, NOORSOOTÖÖKESKUS TANKLA, PUNANE RIST, RAJALEIDJA KESKUS,

SEB PANK, SA ARCHIMEDES EUROOPA NOORED EESTI BÜROO,VENI VIDI VICI ÕPILASVAHETUS, KAITSELIIDU VALGAMAA MALEV,

VALGAMAA NOORTEKOGU, NOORTE NÕUSTAMISKABINET,EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT

NB! KUI SOOVID TASUTA TRANSPORTI, SIIS PEAD REGISTREERIMA KOOLIS VASTAVA ÕPETAJA JUURESNB! KUI SOOVID TASUTA TRANSPORTI, SIIS PEAD REGISTREERIMA KOOLIS VASTAVA ÕPETAJA JUURES

ValgamaaEuroopa Liit

Euroopa SotsiaalfondEesti

tuleviku heaks

VEEBRUARIS

22. veebruaril kl 12.00 Otepää saunamaraton

24. veebruaril kl 12-15 II Tõrva maastikurattakross

26. veebruaril kl 10-14 Valgamaa haridusmess «Vali nutikalt!» Val-ga spordihallis

MÄRTSIS

1. märtsil kl 10 kalapüügivõistlus Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis Pilkuse järvel

3. märtsil konverents «135 aastat eestikeelse hariduse andmisest Valgas» Valga kultuurikeskuses

6. märtsil kl 19 Valga linna kultuuri- ja spordialaste mittetulundus-ühingute pidu Valga spordihallis

7. märtsil kl 15 poistelaulu konkurss Valga kultuurikeskuses

8. märtsil Kääriku Kekkose 20. suusasõit

12. märtsil kl 9-12 interaktiivne maakondlik emakeelepäeva vikto-riin

12. märtsil Valgamaa abiturientide ball Valga kultuurikeskuses

26. märtsil kell 19.00 Jan Uuspõld monokomöödias «Brüsseli kap-sas» Valga kultuurikeskuses

APRILLIS

1. aprillil kooliteatrite festival Valga kultuurikeskuses

11. aprillil Valgamaa laululaps 2015 Otepääl

17- 26. aprillini festivali Jazzkaar kontserdid Valga linna eri paigus

18. aprillil Valga romuring

18. aprilil «Väle jänes»

23. aprillil staarijäljenduskonkurss «Sinu ... kõlab tuttavalt» Valga kultuurikeskuses

25. aprillil festival Koolitants Valga kultuurikeskuses

Täna öösel näen unes kõiki neid lilli, mida ma sõbrapäevaks ei saa

@Burgittt

«Ma näen praegu kommipakki ja mul on selline tunne, et ma avan selle» - Taavi #2015 #toodab

@KarelJou

Armas sõber, sa oled täna täpselt sama tähtis kui sa olid eile ja sama tähtis kui sa oled homme

@MariteJ

Kui sõita Atko bussiga Tagula-Valga liini, siis pole vaja massööri juures käiagi. Raputab kõik lihased lõdvaks ja kondid õigesse paika

@AivoAkkus

isa ja õed olid täna terve päev kodus ning nad suutsid nõudepesumasina viieks tunniks pesema panna

@lellaphernelia

Muudate ka vahest fbs profiilipilti ja siis nett jookseb kokku ja annate alla ja siis avastate et laadisid 17 uut profiilipilti üles

@Kamatahvel7

Miks on Vallatud Kuued nüüd Uued Kuued?Uue nime valiku põhjuseks oli pääs Superstaari saatesse ning ei tahetud pahadusi nimede Vallatud Kuued ja Vallatud Vestid liigse sarnasuse pärast. Vastus küsimusele, miks just Uued Kuued, on lihtne. Taheti televisiooni pääsemisega alustada n-ö otsast ning Uued Kuued tähendaks justkui uut algust.

Kus saab Valgamaal autojuhilube teha?Valgamaal on võimalik teha lube kooliõpilastel Tõrva ja Ote-pää gümnaasiumides valikainena. Samuti B-kategooria algõp-pe kursuse õpingud on Valgamaa kutseõppekeskuses, Makd autokoolis (Valga) ja Autokoolis Kursus & Ko (Valga).

Mis vahe on Töötukassa karjäärinõustamisel ja Rajaleidja karjäärinõustamisel?Suurim vahe on selles, et Rajaleidja sihtgrupiks on noored va-nuses 7-26, kuid Töötukassa poole võivad pöörduda kõik töö-tavad ja mittetöötavad inimesed, olenemata vanusest. Võib ka pöörduda mõlema nõustaja juurde, sest üks täiendab teist.N

OO

RED

TUN

NEV

AD

HU

VI

SUDK

OU

NU

RK

raskusaste 1/4 2/4

4/43/4

Documents

Noorteleht Tankla nr18 (veebruar 2015)