Heli Salongheli@meiemaa.ee

Selle aasta aprillis saab Lem-pul täis kümme aastat auton-duses. Tõsi, firma ise on va-nemgi, kuid alguses tegutses Maidu kütuseäriga, jätkates 1999. aastal siiski autodega.

„Olen seda eriala õppinud. Lõpetasin 26. kutsekeskkooli laia profiiliga traktoristi-ma-sinisti erialal,” nimetab Mai-du ja arvab, et see eriala on tal aidanud äri ajada küll.

Kumb mõte tekkis aga enne, kas Auriga keskuse rajami-ne või oma Honda keskusele uute ruumide saamine?

„Kui me 1999. aastal Põh-ja tänaval toimetama hakkasi-me, siis vaatasin kohe, et see ei ole perspektiivikas koht. Leidsin, et strateegilises mõt-tes see koht ei sobi ja tuli pa-rem positsioon leida. Siis sai-gi siia see maa ostetud,” peab Maidus silmas praegust Auri-ga asukohta.

„Ühelt poolt ei olnud meil vaja nii suurt maatükki, kuid omanik väiksemat ei müü-nud.

Tuli osta kaasavarana kõik. Sealt hakkasid ideed kooru-ma, et seda maalappi ratsio-naalselt ära kasutada, et me poleks siin üksi,” on Maidu tehtuga rahul.

Kuid kümme aastat taga-si vaadati teda üsna imelikult, kui ta selle maatüki ostmisest rääkis.

Siiski ei käi rasked ajad mööda kivisid ega kände, vaid ikka mööda inimesi.

„Eks rasked ajad ole kõik-jal ja kõigil, aga virisemiseks pole põhjust, tuleb vaada-ta enda sis-se. Mulle meeldib öel-da, et jaga-mise aeg on läbi. Aas-tal 2007 oli suur kauba jagamine kogu Eestis – kir-jutasid ainult arveid välja, ei jõudnud autosid nii palju kät-te anda, kui inimesed nõudsid. Nüüd tuleb müüma hakata. Tööd tuleb teha,” ei lase Lem-pu ennast kaasa haarata raske-te aegade halast.

Veel ei ole ta oma firmast kedagi koondanud ja ehkki motoüksus on juurde tulnud, on Maidu püüdnud inimesi mitte juurde võtta. Samas ei saa omanik tänasel päeval mi-dagi välistada, ka koondami-si.

Kindel on aga see, et firma jääb edaspidi vaid Hondade müüjaks.

„Me müüsime enne ka Citroëni ja Fordi. Fordide müügi lõpetasime siis, kui tuli Euroopa Liit ja euronormid läksid nii karmiks, et meil ei olnud otstarbekas nii suuri kulutusi teha. Citroën kadus eelmise aasta lõpuga ja see on Hon-da nõue, sest 2012. aastast ei taha Hon-da oma salongi-des näha ü h t e g i teist au-tomarki enda kõrval,” selgi-tab Lempu.

„Samas me remondime ja hooldame ikka ka kõiki tei-si automarke, kuid ei tee neile garantiihoolet,” nimetab Mai-du.

Loomulikult sõidab Hon-dade müüja ise ka sama mar-ki autoga ning kui lubada tal oma autodele paar lauset rek-laami teha, siis teeb mees seda loomulikult hea meelega.

„Honda on väga hea auto ja seda on hea müüa, sest hin-na ja kvaliteedi suhe on kõige parem. Kuid teeninduse poo-le pealt vaadates on ta vilets auto, sest ei anna service’ile tööd,” iseloomustab Maidu oma lemmikautomarki.

Praegu moodustab autode müük käibest umbes 50 prot-senti, aga remondi pool kind-lasti kasvab, kuna müük kaha-neb.

Nagu öeldud, võib Honda keskuses-se remon-ti tulla igasugu-se auto-ga.

„ M e i l on uus tehniline baas. Uue

majaga tuli meile üks kaas-aegsemaid töökodasid Saare-maal,” ei ole Maidu kiituse-ga kitsi.

„Saame testida kõikide au-tode amortisaatoreid, meil on piduristend, raputi. Kui toi-mub korraline hoole, saab autoomanik kaasa väljatrü-ki diagnostikaseadmest, kus kirjas, millises korras ta auto on. Ainulaadne on see, et ar-vuti näitab täpselt iga õliliitri, jahutusvedeliku või klaasipu-hasti koguse,” loetleb Lempu mõningaid töökoja võimalusi.

Uus on ka see, et Citroënide asemel on nüüd hoopis mo-toosakond, kus müügil moo-torrattad, rollerid, ATVd. Li-saks kiivrid ja riietus.

Kevadeks tuleb korralik merendusosakond – Honda päramootorid, navigatsiooni-seadmed, ankrud, vendrid jne. Lisaks tulevad müügile paa-did ja kaatrid.

K o d u a i a jaoks pakub Honda mu-runiidukeid, m u r u t r a k -toreid, lu-merootoreid, trimmereid. Saadaval on ka Respo haagised.

Nii nagu hooldatakse kõi-ki erinevaid automarke, võib hooldusesse tuua ka erinevaid mootorrattaid, ATVsid, muru-niidukeid, paadimootoreid.

Autosalongil koos remondi-töökojaga on pinda 1400 m2.

„Tibake suur see on, aga me ei ole teinud seda investeerin-gut praegust olukorda arves-tades. Ikka on elus tõusud ja mõõnad,” on Lempu kindel edaspidises äri kasvus.

Lisaks uutele Hondadele müüb firma ka kasutatud sõi-du- ja veoautosid.

„Me müüme neid kasutatud sõiduautosid, mida ostame klientidelt tagasi, kui nad siit uue auto ostavad. Kõik need autod on meie spetsialistid üle vaadanud ja need on läbinud diagnostika,” selgitab Lempu.

Kui ruttu aga jõuavad siia uusimad Honda mudelid?

„Näiteks Honda Jazzi es-maesitlus Baltimaades oli just meie uue salongi avamisel. Meil on firmaga hea suhe ja koostöö on sujunud väga häs-ti,” märgib Maidu.

Hästi sujus ka uue salongi ehitus.

„Meie müügikeskus on kogu Euroopas teine Honda uue kontseptsiooni järgi ehi-tatud salong. Üks on Londo-nis ja teine siin. See on Honda tulevikuvisioon,” näitab Mai-du uhkusega uusi ruume.

Iseärasus on see, et auto peab olema salongis põhiline, salong ise ei tohi olla üleliia läikiv, kriiskav, toonid on ra-hulikud, tagasihoidlikud. Mõ-jule peab pääsema just auto. Täpselt on määratletud klien-di- ja teenindustsoonid.

„Keskuse avamisel viibinud Honda Põhjamaade president jäi meiega väga rahule, kuid meile on kõige tähtsam ikkagi see, et kohapealne klient oleks

rahul ja seetõttu on meie põhi-line eesmärk olla võimalikult kliendikeskne,” võtab Lempu kokku firma tööpõhimõtte.

NR 3 (147) 22. jaanuar 2009

Kevadeks tahame tekitada korraliku meren-dusosa – paadimootorid, päramootorid, navigat-siooniseadmed, ankrud, vendrid.

ML Autoservice OÜAsutatud: 1994Omanik: Maidu Lempu.Töötajaid: 25Tegevussuunad: autode müük, remont, hooldus. Käive: üle 40 mln.

Auto- ja motospaa“Meil ei ole mingi tavaline autoremondi-töökoda, vaid meil on auto- ja motospaa, kus pakutakse väga heal tasemel väga eri-nevaid hoolitsusi,” toob firma ML Auto-service omanik Maidu Lempu lõbusa võrdluse oma uuest Honda teeninduskes-kusest Aurigas.

Meie müügikeskus on kogu Euroopas teine Honda uue kontseptsiooni järgi ehitatud salong. Üks on Londonis ja teine siin.

Honda keskuse juhataja Maidu Lempu sõnul on tal usaldusväärne töökollektiiv, uue kontseptsiooniga salongiruumid ning väga hea töökojapool.

Sellest aastast tegeleb Honda Saaremaal ka mootorrataste müügiga.

Foto

d: Ir

ina

Mäg

i

Uues salongis on põhitähelepanu autodel, mitte interjööril.

Müügijuht Egert East (va-sakul) ja vanem-klienditee-nindaja Kalle Kirss annavad lahkesti nõu.

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,eevi@meiemaa.ee Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661884,sonumid@meiemaa.ee

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 helen@meiemaa.ee,•Kujundaja ValmarVoolaid valmar@meiemaa.ee•Küljendaja MerikeKuusk merike@meiemaa.ee

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 3 22. jaanuar 2009

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

ELIISE HEINMAA koos vennaga EERIK Sündinud 24. mail 2008 (sünnikaal 3050 g, pikkus 49 cm).

(Algus 15.01. MM Ekstras)Kõhuvaluvastaseid nippe

Nii gaasi- kui koolikuva-lu korral võiks mitut varianti proovida, mõelda ja nuputada, enne kui leiad selle, mis aitab just sinu last.

Riitsinusõli (saab aptee-gist) kompress või määrimi-ne. Võib teha regulaarselt igal õhtul, nt enne probleemi hak-kamist või vahetult enne kõi-ge hullemat reaktsiooni.

I variant – vala väike törts oma peo-pessa, et õli soo-j e n e k s ja mää-ri siis tita k õ h u l e päripäe-va rin-g i t a d e s . Majapida-mispaber või salv-rätt pea-le ning siis toidu-kile, et rii-deid ära ei m ä ä r i k s . Siis soo-jalt riidesse. Mõjub viie m i n u t i g a . Paneb kõhu läbi käima, gaasid ja kaka tulevad välja.

II variant – loetakse efek-t i ivsemaks, aga mängi-mist rohkem. Soojenda lusi-kas nt küünla-leegi peal üles (et saada piisa-valt kõrge tem-peratuur). Kuu-male lusikale vala õli, et see soojeneks. Val-mista ette mähis – alla kile, pea-le paras tükk majapidamispa-berit ja vala selle peale õli nii, et paber oleks läbi imbunud. Pane paber koos kilega kõ-hule ja seo elastse sidemega kinni. Mähist võib peal hoida kuni hommikuni. Riitsinusõ-li protseduure võib teha mitu korda päevas, kui lapse nahk kannatab.

NB! Kui naba pole veel korras, kaitse naba õliga kok-

kusaamise eest vatitampooni-ga ja mähisesse jäta naba ko-hale auk. Sellisel juhul tohib mähist ainult 20 minutit peal hoida.

Igapäevased vannitamised – lõdvestab, treenib lihaskon-da, parandab aju verevarus-tust. Soovitatavalt 30–60 mi-nutit korraga ja ilma õlide jms lisamiseta vannivette.

Lapsevanema(te) tähelepa-nekuid:• Hea soovitus gaasi-

valude puhul on: ära lase

lapsel pärast sööki tissi otsa magama jääda, vaid võimle natuke. Siis on seedetegevus erksam ja tekib vähem gaase.• Pärast sööki tõs-

ta laps püstiasendisse ja lase krooksudel välja tulla (2–3 minutit).• Gaasid võivad tingi-

tud olla ka sellest, kui ema lii-ga palju ringi rahmeldab (ise või lapsega) või sellest, et ema liiga vähe lapsega tege-

leb. Lapsed on ju erinevad ja peab lapse suhtes väga tähe-lepanelik olema, et aru saada, milles küsimus.• Rinnaga toitva ema

toidust välja: värske kapsas, hapukapsas, õun, herned, por-gand, mahlad, seened, värske leib, maiustused, kohv, must tee, piima asemel juua keefi-ri ja A-hapupiima.• On täheldatud, et kõ-

hugaasid sõltusid sellest, mida ema sõi. Kui rinnaga toitmi-

se ajal sõi ema lihatoite, siis tulid kohe ka gaasid ja tei-sed väiksemad hädad. Kui liha jäi kõrva-le, kadusid ka gaasid.•

Ema võiks juua ja ka lapsele anda ristiköömne- ja köömne-teed (lapsele teelusikatäis päevas!).•

Probleeme tekitasid ka toidud, mil-les E-aine-te nimeki-ri pikk.

I g a -p ä e v a n e v õ i m l e -mine ja si-litamine

Tugev-dab kõ-h u l i h a -seid ja laps hak-kab kii-r e m i n i gaaside väljuta-misega ise toi-

me tule-ma.

Mõned harjutused: jalad krõnksu kõ-hule ja tagasi; konnajalgu mõ-lemat pidi; hoida last palju kõhuli; laps selili emme põl-vedele ja las tõmbab ennast ise istuma emme sõrmedest kinni hoides; lapse selg vastu vanema kõhtu (mõlemad püs-ti), vanem hoiab keskkohast kinni ja laseb last keskkohast ühe käega toetades lapsel ette kummarduda ning aitab püs-ti. Kõik need harjutused tree-nivad kas kõhu- ja/või seljali-

haseid.Kandelina abil pidevalt

enda vastas – kõht-vastu-kõh-tu-kandmisest võib abi olla. Igal võimalusel lapse kõht paljaks ja ema-isa palja ning sooja kõhu vastu.Rahu ja veel kord rahu

Rahulik muusika, rütmiline liikumine-kiigutamine-sõidu-tamine-laulmine – tee ükskõik mida, mis rahustab last ja ka sind ennast. Kui lähed närvi, jäta laps hoida ja mine tuulu-ta ennast – sinu närvitsemine kandub lapsele üle ja see te-kitab omakorda gaasivalusid. Lapsel on ka kergem valu ta-luda, kui tema ümber on rahu-lik, rõõmsameelne ning toetav keskkond.

Kindlasti ei tohi anda väike-lapsele söetabletti – isegi mit-te väikeses koguses ja pee-nestatult, kuna söetablett võib lapse seedekulgla õrnu seinu kraapida ning kahjustada.

Kõik lapsed nutavadUmbes kahe nädala vanus-

tena kujuneb imikutel õhtu-ne rahutu periood, mis võib kesta kuni kaks tundi. Mida sa teed, kui tita virilaks muu-tub? Läbi katse-eksitusmeeto-di ja armastava kannatlikkuse avastate peagi koos, millised rahustamisvõtted kõige pare-mini töötavad.

Rütmilised liigutused: Lap-sed rahunevad kõige pare-mini, kui see toimub rütmili-selt, tempos 60 korda minutis. Proovi järgnevaid võtteid:• kõnni ringi• õõtsuta vertikaalselt,

lastes end põlvedest alla• kõiguta püsti seistes

küljelt küljele või edasi-taga-si• kiiguta mugavas

kiiktoolis edasi-tagasiRahustavad hääled:• räägi temaga rahus-

tavalt, pehmel tasasel häälel

• ümise ja laula talle tuttavaid laule

Puudutus: masseeri kind-lalt, kuid õrnalt lapse selga, alustades kaelast ja lõpetades pepul. Silita või hõõru kind-la käega beebi selga ja peput. Soojas toas aseta beebi kõva-le alusele ja masseeri õrnade päripäeva suunas liigutustega tema kõhtu. Kui ebamugavu-se põhjustajaks on gaasid, ai-tab see neil allapoole liikuda. Et gaasid välja tuleksid, suru beebi jalad õrnal vastu tema kõhtu.

Evolutsiooni uurijate arva-tes on tittede gaasivalu üks viis, kuidas kindlustada piisa-valt pikaks ajaks endale vane-mate hool ja tähelepanu. Gaa-sivaludega tittedele ei sündivat nii kiiresti nooremaid õdesid-vendi kui teistele.

MM Ekstra

Väikelapse gaasivalud

Pärast söötmist hoia laps püstiasendis, et krooksud saak-

sid välja tulla. Foto: erakogu

�NR 3 22. jaanuar 2009

On lambatallede poegimise aeg.Külmas bussis on ebamugav sõita.

Kahekroonised rahatähed sobivad märkmepaberiks.Türgis tasub päevareise osta kohapealt.

Mihkel Mutt suudab novelliga “Siseemigrant” üllatada.

Nädalalõpp

Saare Arendusbüroo ASKauba 5, Kuressaare 93812.Tel 453 8841, 453 8786;faks 453 8281;GSM 5342 1883, 507 4495e-post: saare@arendus.eewww.arendus.ee

Uued majad Praakli külas. Majad ühekordsed, brutopind 160 m². Majas 5 tuba, saun

ja garaaž. Tulikivikamin, lisaks elektrikütteradiaatorid. Põrandal tammeparkett. Maja taga terass. Hinna sees

köögimööbel Itaaliast ja sisekujundusprojekt.Hind 2 850 000 kr. Alur Õunpuu, tel 53316153

Rannakinnistu Kihelkonna vallas, Abula külas.5,58 ha rannakrunt looduskaunis paigas, Tagalahe

ääres. Rannajoont on u. 100 m. Tee kinnistuni. Head kalapüügivõimalused! Kaugus Kuressaarest 40 km.

Väga sobiv koht suvila rajamiseks!UUS hind 999 000 kr

Tõnu Paju, tel 53421883

Majaosa Kuresaares Tuule tn.Maja valminud 2006a. Puitelement maja – ümber kivivooder, kivikatus. Üldpind 109m2. Nii elektri,

ahjuküte kui õhksoojuspumpküte. Tsentraalne vesi ja kanalisatsioon. Olemas saun. Maja juurde kuulub

garaaž (24 m²). Hind 2 000 000 kr.Alur Õunpuu, tel 53316153

2-toal. korter Tolli tn 5Korter asub 2 korrusel. Üldpind 38,6 m2, vajab san.

remonti. Boiler, aknad vahetatud. Olemas oma keldriboks. Väga hea asukoht – kesklinn ja park vaid

mõneminutilse jalutuskäigu kaugusel.Hind 650 000 kr.

Tõnu Paju, tel 53421883

2-toal. korter pargi ääresMaja ehitatud 2003 a. Korter 1 korrusel, üldpind 57,4

m². Avatud köök-elutuba, magamistuba, wc-dushiruum, saun. Hinna sees köögimööbel, ka osa elu-ja

magamistoa mööblist. Kom. maksud väikesed. Oma keldriboks. Hind 1 480 000 kr.

Tõnu Paju, tel 53421883

Kinnistu Kuressaares, Pihtla tee 2cÄrimaa, kinnistu suurus 979 m². Detailplaneeringu järgi krundile plaanitud ärihoone (maks. 2 korrust).

Alajaam lähedal, vesi ja kanal. planeeritud Pihtla tee vee-ja kanalisatsioonitrassist.

Hind 4 040 000 EEK. Alur Õunpuu, tel 53316153

Müüa 2-toal. korterid Tolli põik 2. Müüa kaks korterit üldpinnaga 55,4 m² ja 43,8 m². Korterid läbi kahe korruse. Suurem korter rõduga. Väiksema korteri hinnas

täistammepuidust köögimööbel koos köögitehnikaga. Hind: 887 000 kr. (55.4 m²) ja 960 000 kr. (43,8 m²)

Tõnu Paju, tel 53421883

Kinnistu Orissaare vallas, Pulli külas. Looduskaunis koht - männimets, mereni vaid 350 m. Väga hea

juurdepääs, kinnistu piirneb Orissaare-Leisi maanteega. Olemas kehtiv det. planeering. Kaugus Orissaarest 10

km, Kuressaarde u. 50 km. Hind 310 000 kr.Alur Õunpuu, tel 53316153

4-toal. korter Vallimaa tn 21A.Üldpind 63,9 m2. Korter asub 2 korrusel ja on

rahuldavas korras. WC ja vannituba eraldi, boiler. Osa mööblist jääb korterisse. Olemas oma keldriboks.

Läheduses poed, kool, lasteaed.Uus hind 670 000 kr. Tõnu Paju, tel 53421883

Maja Panga külas.Ehitusjärgus elamu looduskauni Panga panga

läheduses. Maja kahekordne, kogupind 248m2. Majas 5 tuba, garderoob, saun, garaaž. Terass ja 2 rõdu.

Elektriliitumine, oma puurkaev. Sobiv nii majutuskohaks kui suvilaks. Hind 2 200 000 kr.

Tõnu Paju, tel 53421883

Maja Pihtla külas.Kahekordse maja üldpind 110 m2. Majas 5 tuba, olemas rõdu ja terass. Nii ahju- kui elektriküte, põrandal parkett.

Oma puurkaev, imbsüsteem. Elekter 3*16A. Lähedal pood, lasteaed-algkool ja bussipeatus.

Hind 2 350 000 krAlur Õunpuu, tel 53316153

Tel 453 0130, faks 453 0131

UUS HIND! Müüa vana talumaja Saaremaa põhjarannikust 1,5 km kaugusel, Tagamõisa

poolsaarel. Elumaja vajab põhjalikku remonti, ait heas korras. Hind vaid 210 000 krooni. http://www.arcovara.ee/36957Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Pihtla vallas, Lahekülas müüa oma rannajoonega talukompleks. Kinnistul asuvad elamu, majandushoone, ait ning 2 sauna, paadikuur ja oma väike

sadam. Elamu renoveeritud 2000 aastal. Kinnistul oma rannajoont 280 meetrit. Hooned asuvad merepiirist 100 meetri kaugusel.

Hind 4 900 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480,

Müüa imekauni merevaatega rookatusega palkmajaVeere sadama lähistel Vaigu külas. Maja müüakse koos sisustusega. Kinnistul oma rannajoont u 60 m.

Terassilt kaunis vaade merele. Hind 3 500 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Müüa ilus suvilakrunt Liiva-Nõmmküla tee ääres Tupenurme pangal. Kinnistul kasvavad suures osas

kadakad ja männid, ca pool kinnistust looduslik rohumaa. Ligipääs hea, kaugus Liivalt 4 kilomeetrit.

Hind 450000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Leeskopa külas müüa arhailine talumaja koos kõrvalhoonetega. Kinnistul asub elamu, kolme kambriga palkait, maakelder, kaks kuuri ja kaev.

Hooned vajavad renoveerimist. Sobilik koht suvekoduks kuid miks mitte ka aastaringseks

elamiseks. Hind 1 600 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Müüa kinnistu poolelioleva palkmajaga Sõrve poolsaarel uues Kaugatoma kinnisvara

arenduspiirkonnas. Majal palkseinad ja rookatus. Kaasa projekt. Kütteks planeeritud elektriküte koos

ahju- või kaminaküttega. Kinnistule võib ehitada veel ühe abihoone lisaks majale. Hind 750 000 krooni.Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524

1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Muhu vallas, Suuremõisa küla südames müüa ilus talukoht. Kinnistul säilinud vana ait. Teised hooned

lammutatud. Hind sisaldab veel Jaani-Juhani kinnistu (katastritunnus 47801:007:0756) ja kaks (2)

metsakinnistut, Verendeli kinnistud (katastritunnused 47801:007:0784-85). Hind 500 000 krooni.

Jan Jürjestaust, tel: +372 453 0133, gsm: +372 524 1480, jan.jyrjestaust@arcovara.ee

Pärast külmetamist tee oma olemine ruttu soojaks ja mitte ainult väljast-, vaid ka seest-poolt. Soojus hoiab külmetus-haigused eemal.

Külmetus iseenesest pole haigus, kuid paljud tõved või-vad sellest alguse saada. Kül-metamise tagajärjeks võivad olla keha kaitsejõu nõrgene-mine ja verevarustuse häired. Immuunsuse nõrgenemisest annab enamasti teada väsi-mustunne, verevarustuse häi-retest närvi-, lihase- või liige-sevalud.

Külmetuse vastu saab astu-da soojaga ja seda võimalikult kiiresti pärast külmatunde tekkimist. Pikaajaline külma-tunne väsitab, teotahe vähe-neb ning energiat napib. Soe

aitab sellest üle saada ning uut energiat koguda.

Kiiresti annab soojatunde näiteks kuum jalavann sine-pi- või männikasvuleotisega. Pärast vanni tuleb jalad kui-vas ja soojas hoida. Villased sokid on selleks parim abiva-hend, need võiks ka ööseks jalga jätta.

Vere paneb kudedes uuesti käima nn kaelakondi ja selle ümbruse mudimine ja massee-rimine. Efekt on palju tõhu-sam, kui sama piirkond ka ta-ruvaigu-mesilasvaha salviga sisse hõõruda. Tugevalt ärrita-va toime tõttu paneb see vere liikuma ning vähendab kukla-valu ja lihaspingeid.

Külmetamise korral on väga oluline keha ka seespidiselt

soojendada. Selleks sega ühe sidruni mahlaga üks peeneks hakitud küüslauguküüs. Sega hästi läbi ja võta sisse teelusi-katäite kaupa. Segu aitab häs-ti ka siis, kui kripeldustunne kurgus, ninas või hingetorus juba tunda annab.

Seespidiselt annavad soo-ja ka vitamiinirikkad ravim-teed mustasõstra-, kõrvenõ-gese- või vaarikalehtedest, kas igaühest eraldi või kõigist kolmest kokku segatult. Väga vitamiinirikas soojaandja on kibuvitsamarjatee: võta väi-ke peotäis marju ja pane poo-le liitri külma veega mõneks tunniks ligunema. Seejärel lase see korraks keema, kur-nata pole vaja. Joo soojalt.

MM Ekstra

Kui oled külmetanud