ANATOLE FRANCE NUUOISAEGNEI.UGUa

VALLITnAeJALAKASa

PAJUV!TSTHST,VTANNEKEEN

A.

IB

KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" . TALLINN 1971

AA

Originaali tiitel:

Anatole Frarice}Iistoire contemporaine

L'orme de mailLe mannequin d'osier

Guvres compldtes iuustrdes XIParls, Calmann-Levy, 192?

Prantsuse keelest t6lkinud

Kunstiliselt kujundanud

Keelen6uandjaH. Saarr

VALLIMAE JALAKAS

I

Salongis, kus kardinalpeapiiskop jutulesoovijaidvastu v6ttis, katsid seinu helehalli vArvi nikerdatudpuupaneelid Louis XV stiilis. Karniiside nurki kaunis-tasid trofeedest iimbritsetud istuvad naisekujud. Peegelkamina kohal oli kaheks jaotatud ja tema alumist osavarjas karmiinpunasest sametist drapeering taevasset6usva iileni valge, kaunist sinist loori kandvaLourdes'i Jumalaemaga. Seintel pannoode vahel rip-pusid s6strakarva sametiga iidristatud emailmaaf id,paavstide Pius IX ja Leo XIII vdrvitriikis portreed ningtikandid - Rooma suveniirid voi piiskopkonna vagadedaamide annetused. Kullatud konsoollaudadel oli niihagooti ja romaani kirikute kips.mudeleid: kardinalpea-piiskop armastas ehituskunsti. Lage kaunistavastrokokoo laadi rosetist rippus alla Merovingide stiiliskroonliihter, valmistatud piiskopkonna arhitekti, piihaG_regoriuse ordu kavaleri hr. Quatrebarbe'i kavanditeJar$.

Olles kergitanud riiiid, nii et punased sukad vdljapaistsid, soojendas monsenjoor tule paistel oma liihikesi

ning dikteeris karjasekirja,vikaar, istus vase ja kilsuure laua taga, millel seirjutas: <Et miski asi ei saa

ges tumestada Karmeli r66musidM dikteeris kui tunde varjun-

dita a oli vdikest uur pea alatipist st ndgu olid endanud: selletavalistes, karmides joontes vdljendus kavalust ja oma-moodi vdiirikust, mis tekib, kui ollakse harjunud jaa rmastatakse kiisuta da.

f

<<Karmeli r66musid . . .> Siinkohalrlksmeele, hingerahu ja nii tarvilikkualistumise idced, mida ma olen jubaeelmistes karj asekirj ades.>>

arendage edasiseatud voimudelevdljendanud oma

Hr. de Goulct t6stis pea, tema piklikku, kahvatut ningpeent ndgu ehtisid ilusad kdharjuuksed nagu Louis XIVaegne parukas.

<Ent kas seekord ei oleks sobiv,>> krisis ta, <ilmutadaneid seisul<ohti korra.tes teatavat reserveer itust, rnidatingib sisemistest kriisidest vapustatud riigivoimu olu-kord, kes ei ole enam voimeline andma oma koalitsioo-nidele seda, mis tal endal puudub, ma motlen jdrjekest-vust ja prisivust? Ega teilegi, monsenjoor, pole jZidnudmdrkamata, et parlamentarismi allakziik. . .>

Kardinalpeapiiskop raputas pead:

_ <Ei mingit reserveeritust, hdrra de Goulet, ei mingit.Teie olete tulvil teadmisi ja vagadust, hdrra de Goulet,aga teie vana hingekarjane v6ib teile anda veel niimonegi ettevaatuse oppetunni, enne kui ta hinge hei-dab ja peapiiskopkonna juhtimise teie noorusliku ener-gia hooleks jzitab. Eks meil ole pohjust uhkust tundahdrra prefekt Worms-Clavelini iile, kes suhtub hea-tahtlikult meie koolidesse ja heategevatesse irhingu-tesse? Eks vota me homme oma lauas vastu diviisirilemaja hdrra rilemkohtuniku? Ah jaa, ndidake mullemeniiiid.>>

I(ardinalpeapiiskop uuris, tegi parandusi, tdiendas jasoovitas hankida prefektuuri salakritilt Rivoire'ilt mets-loomapraadi.

Teener toi hobekandmikul nimekaardi.I-ugenud korgema vaimuliku seminari rektori hr. abee

Lantaigne'i nime, poordus monsenjoor vikaari poole:<<Vean kihla, et hdrra Lantaigne tuleb minu juurde

jdlle hdrra Guitreli peale kaebama.>Abee de Goulet tousis ja tahtis saiongist lahkuda,

kuid monsenjoor pidas teda kinni:<Jddge siia! Ma tahaksin, et jagate minuga lobu kuu-

lata hdrra Lantaigne'i. Nagu te teate, peetakse teda piis-kopkonna parimaks k6nemeheks. Avalikku arvamustmooda jutlustavat ta paremini kui teie, kallis hiirra deGoulet. Aga minu arvates ei ole see nii, Omavahel

oelda, ma ei pea tema iilespuhr-rtud ilukonest ega udu-sest tarkusest palju. Ta on kohr-rtavalt igav ja ma palunteid siia jaAda, et aitaksite tcmast voimalikult kiirestilahti saada.>>

Korget kasvu kogukas preester astus salongi, pilkendasse pooratud, ja tervitas, ise tosine ja lihtne. Tedandhes hriiratas monsenjoor r66msalt:

<<Tere, hdrra abee Lantaigne! Just scl hetkel, kui teiesaabumisest teatati, konelesime meie hdrra vikaarigateist. Riizikisime, et olete piiskopkonna koige silmapaist-vam oraator ja et teie Saint-Exupdre'is peetud paastu-jutlus annab hiilgava tunnistuse teie suurest talendistja srigavast tarkusest.>>

Abee Lantaigne punastas. Ta oli kiidusonadele vdgavastuv6tlik ja ainult edevuse vdrava kaudu vois Vaen-Iane tema hingesse tungida.

<llonsenjoor,>> vastas ta ja tema ndgu elustas p6gusnaeratus. <Teie Eminentsi heakskiit valmistab mulle niisuurt r66mu, et see kergendab mulle nii raske konelusealgust. Sest korgerna seminari rektor on sunnitud kah-juks esinema teie isalike korvade ees kaebusega.>>

Monsenjoor katkestas teda:<<Utelge, hArra Lantaigne, kas see Saint-Exupdre'i

paastujutlus on triikis ilmunud?>><Seda analiitisiti piiskopkonna usulises nddalalehes.

Monsenjoor, ma olen liigutatud tdhelepanust, mida tesuvatsete ilmutada minu apostlitoo suhtes. Kuid missest kasu on! Seisan juba nii kaua aega t6e kantslis.1880. aastal andsin ma hdrra Roquette'ile, kes istubnriud piiskopitoolil, oma jutlusi, kui mul neid iile jdi.>

<<Ah see tubli hdrra Roquette!>> naeratas monsenjoor.<<Kui nra moodunud aastal kAisin ad limina apostolo-ruml', kohtasin hdrra Roquette'i esimest korda. Ta olir6omsalt teel Vatikani. Ndgin teda uuesti nddal aegahiljem Peetri kirikus, kus ta otsis lohutust kardinali-mutsi kaotuse jdrel.>>

<<Ja miks,>> kusis hr. Lantaigne htizilel, mis vihisespiitsahoobina, <<ntiks laotati purpurmantel selle mehi-l<ese olgadele, kes on nii keskpdrane oma k6lbluse poo-Iest, absoluutne null usulistelt veendumustelt, naeru-vii6rne oma vaimutuimuses ia kelle kasuks k6neleb vaid

E

<Juutide huvides?> kiisjs monsenjcior. <Mis te rdd_gite!>

t0

Hr. de Goulet, kes j aega sulepead ndris'ei suutnud hoicluda rn emast. Tal oli kahju'et uskmatud sel kombe nstirikkustest paliaksrt-iiistavad. I(6rgema seminari rektot jritkas kindlal too-

lohutust meie preestreile ja usklikele.>Abee Lantaigne tegi kummarduse ja lahkus vdga kur-

valt. Kui ta oi.i lainld, poordr-rs kardinalpeapiiskop hr'de Goulet' poole:

ll

il,

l li heda lttud, et tasiirus ise,sest lugu.ta tahaks

*41r,,.i teadnudki, et hdrra Guitrel on prefektiga niirektor tdna-

Lantaigne on

.6b;;. I;";r ;; i;;;1#""'1iil,,f 1.,mind sellest informeeris. Hdrrama pean tema avameelsusestrrra peau lema avameelsusest ja otsekohesu-,|q..r, puhul on selge, kuhu ta- tftr]1". .'. trt,

pole kombeid ega usku, ajas teda iiveldama. Ta ohkasendamisi:

<Millal kiill langeb kae kardinalpeapiiskopi silmadelt,et ta ndeks selle preestri vddritust?>

T6riunud eemale selle kibeda ntotte, tuli talle kohepdhe ieine, rnitte vdhem kibe:

vaimu loidus. Teda ajas peaaeg e hing, kel-lel kahtlus on kerge kanda ning I oli loomu-lik kalduvus uskmatusele. Ni stis teranekingsepapoeg olevat. Kord o1i hr. Lantaigne'i1 talleomise-o6tamatu kavaluse abil 6nnestunud rebida kateselle loomuse p6hiolemuselt, mida viisakus varjas. Koh-kel sai talle selgeks, et Firmin ei olnud talletanud sel-lest, mida seminaris 6petatakse, midagi pealet elegantseladina keele, sofismide kasutamise osavuse ia mingisentimentaalse miistitsismi. Sellest ajast peale hakkasFirmin paistma talle n6rga ning kardetava, 6nnetu ninghalva olendina. Ent ometi armastas ta seda poissi,armastas teda hellalt, nii et seda oleks v6inud nime-tada isegi n6rkuseks. Koigest hoolimatataigne talle tzinulik, et ta on seminari, ehearmastas Firminis tema voluvat vaimukustpeent k6nemaneeri ning isegi tema luitunud ltihinzige-like silmade leebet vaadet haiglaselt pilkuvate laugudealt. Monikord tahtis hr. Lantaigne ndha selles poisisabee Guitreli ohvrit, sest abee intellekti- ja moraalivae-

III(6rgema seminari rektor hr. abee Lantaigne tootasoma..kabinetis, mille va_lgeks tuUl.aiua- seinu kolmvee_

iil^d.t ,!6Tel,.9ll u?rjqsid "vzirvimaiu' pur.t riiulid tziis

triririda,> parandas "ta. en d.

H::lr^11'b_"] i s i,ku rb a d e. n, rir.r.,; ia. t". ;; iil, il i ;,' Ta i liii

#g5"l, l*:il":gl::^ n:1,,1" il';;;, "ii"'iJii"#"'jlP : :'_1._,,, J

e 9

g t e, 9

d'a ri a .,i a i j r m a ;;.' lj. J" ;;i ; i " ii;

"1 3

S:g::9 i laadis Inuuritud- n;iG ;,r;;i","ifrii,L?iilipukspuuoksake vana kullatud iaarni^uut.i" ;;;i;i;;.Punasel p6randal avatud uraanau ""..

krrqf nrrrrrriilroioees, kust puuvillastel =uJj.'.n

r t" . y+h :ll tu{rsi s r ir..- r" r"li"i?ir^ii "illi'jiiiil9,lyt seisid j6hvpohjagr- i""ua,'.i;";i;"#iil1j;lstuma.

_oma vdikese pdhklipuustopilaste nimcstikke,'midaabee Perruque talle kdtte

kaasa tuua palju r"ast<emiia-;k;il;J;<Selline korralagedus on ohflik, sest see v6ib endaga1"" :rr.1 patJu rasKemard eksimusi.>>r a nouctls retoorikaklassi nimestikku. Ent kui hr. per_

ruque selle talle ulatas, .pooras ta oma pilgu k-;ilrl;.M6te, et kirikrikku koneriunsli-op.ti't'"too Guitrer, kel

. . Ha.rra- rektor oli kummargilkirjutuslaua kohal, ia IehitsEstema kdrval seisev 6ppeprefektul atas.

I

_ <<Ma nden, et se.l nddalal on jdlle avastatud iiheop.ilase toas maiustuste tagavara. Sddrased rileastu_mised korduvad liiga sageli.ikombeks peita Sokolaaditahv_hulka. Seda nimetasid nadti kogunesid nad paari_kolme_

Hr..Lantaigne pani Opptprefektile siidamele halasta-matult karistada. '

3t2

Iiia

,;

!I

__.<<Hdrra Perruque,>> iitles ta jzirsku, <ndidake mullePi6dagneli mdrkusi.>

, H.r. .Pi,ddagnel keeldub igasugustest kehatistest hariu_tustest.

, Rektol luges ja vangutas pead. Ta pooras lehte jaruges edasl:

Hr. Pi1dagnel hirjutas usu iihtsuse kohta halaa hir_iandi.

Siinkohal ei pi ant tu:<Uhtsu.s ongi.. ei ti peah

preester just sell l<e est ma

14

jLrlgen kinnitada, et see idee on tervenisti Jumalast iahli-belda koige viigevam asi, mis ta on inimeste peale

vAlja valanud.>>Ta pooras abee Perruque'i poole onla siigava ning

leema rikkus hAmmastab mind ikka veel.>>

cemale.I ei ole puudu mitte teadrnistest ia aruku-

se a, <<vaid teoloogilisest vaimust.>>tor,>> lausus a6ee Perruque, <hdrra 6ko-

halb see loomaliha on, millega Lafolie meid varustab.>>,. taigne.J ohkas.:

to{ ?o'?(!levad varjud. Ei ole suuremaid kuriteguld kui need,mis kdivad usu iihtsuse vastu. Anna, oh Issand, maa-

et suure vahetunni ajalnaristid seal Pa1li. l.ii-edasi-tagasi ohetavad

l5

itl

t

t,t

t l6 2 A. France t7

Siis ldks P abee Lantaigne'i juurde ja tervi_tas -tnda peaa tsilise kohmikusega.

<<Mu poeg,>> tor talle, <teie aita'ie mind hommemissal.>>

Noormees punastas. Oli kadestusvddrne au hdrra rek_torit missal aidata.

Ta m6tles:<<Mis s kui me taminarist 'r irhtki

ta on kid iil m.umsee tema

Jdrgmisel hommikul kell pool seitse oli abee Lantaignetiihjas ja iiksildases kabelis missat l6petamas. Ainultvana kirikuteener seadis iihe kiilgaltari juures ptiha Joo-sepi kullatud kuju ees paberlilli portselanvaasidesse.Ahmane valgus nirises nukralt koos vihmaga allamooda tuhmunud aknaruute. Missat pidav abee Lan-taigne seisis peaaltarist vasakul ja luges viimast evan-geeliumi.

<Et Verbum caro factum est,>> * lausus ta polvili las-kudes.

Firmin Pi6dagnel, kes missal teenis, laskus samalajal polvili astmele, kus seisis kelluke, tousis siis piistija ldks pdrast viimaseid kostuseid preestri ees kddr-kambrisse. Abee l-antaigne pani armulauakarika koosl<orporaaliga * dra ja ootas, kuni abiline aitab taljumalateenistus16ivaist lahti -votta. F'irmin Pi6dagnel,l<es langes kergesti i.imbritsevate esemete salapdrasuserl6ju alla, tundis selle nii lihtsa, ent ometi piiha stseeniv6lu. Tema heldinud hing nautis mingi erilise r6omugaselle kombetalituse harjumuslikku rillust. Mitte kunagivarem ei olnud ta tundnud nii srigavat soovi saadapreestriks ja pidada ise piiha talitust. Suudelnud albatja preestrirtiiid, pani ta need hoolikalt kokku ja lange-tas enne drarrinekut abee LantaigJre'i ees pea. Semi-nari rektor, kes t6mbas parajasti selga sooja preestri-kuube, andis talle mdrku, et ta ootaks veel pisut, ja vaa-tas talle otsa nii iilla ja leebe pilguga, et noorukile tun-dus see otse heateo ia onnistusena. Pzirast nikka vaiki-rnist lausus abee Lantaigne:

<Mu poeg, selle piiha talituse aial, kusteid mulle abiks olla, poordusin ma Jumalaannaks mul1e joudu feid seminarist vzilja

ma palusinpoole, et taheita. Minu

palvet on kuulda v6etud. Te ei kuulu enam meie 6ppeasu-tuse kasvandike hulka.>

Neid s6nu kuuldes Firmin otse tardus. Talle tundus,

#

ffi,:rl{*i

E::.1:

!ti*,ii

li;

Ft

fia,,:

f:Jl:l

)

vama tunne, lris teda toetas ja talle joudu andis -rriha preestri vastu, kustumatu ning viljakas viha, sel-line viha, mis tdidab kogu elu. Sonagi lausumata ldksta pikkade sarumudega kddrkamblist vdlja.

III

N. linna korgema seminari rektor hr. abee Lantaignesaatis monsenjoor kardinalpeapiiskopile jdrgmise kirja:

Monsenjoor,

kui mul selle kuu 17. pdeval o1i au olla vastu voetudTeie Eminentsi poolt, siis kartsin ma kuritarvitadaTeie isaiikku headust ja hingekarjaslikku lahl<ust, esi-tades Terle vajaliku pohjalikkusega asja, mille pa'rastma Teie jutule tulin. Et see asi aga kuulub Teie korgeja puha jurisdiktsiooni alla ning puudutab kogr-r meiepiiskopkonna usuelu, kristliku Gallia iihe k6ige va-h^tr- i^ 1-.:rni'-o nrnrrini<i rrclnlrr ci'nema la Kaunilna .-, -,rs p('an ma omakohuseks esitada Teie Eminentsile erapooletuks ja6iglaseks otsustamiseks f aktiti, mi11e iile Te oletekutsutud kohut rrroistma oma voimn tdiuses ja piiri-tus tarkuses.

Tehes need faktid Teie Eminentsile te-atavaks, tdi-dan ma oma kohust, nrida peaksin sLidaruele raskeks,kui ma ei teaks. et igasugune kohusetditmine on hin-gele otsatu lohutuse allikaks ja ct Jumala tahte allaheitmine ei ole killlaldane, liui seileks ro6muga valmisei o1da.

Faktid, mille teatavaks tegemine Teile, Monseujoor,on vdga tdhtis, puudutavad hzirra abee Guitreli, keson konekunstiopetaja k6rgemas seminaris. Ma esitan

need nii ltihidalt ja tdpselt kui voimalik.Need faktid l<iiivad:lo hdrra abee Guitreli usu hohta,2" tema kommete koirta.Esitan koigepealt falitid hdrra Guitreli usu kohta.Lugedes vihikuid, mille jzirgi ta opetab vaimulikku

k6nekunsti, n-rdrkisin ma seal dra nitmed seisukohad.mis ei ole kooskolas kiriku traditsioonidesa.

1B

lo. I-IAlra Guitrel, moistc's krill hr-rkka need jzirel-dused, milleni jouavad Piihakirja kommenteeridesuskmatud ja niinimetatud reforrnistid, ei moista taneid hukka pohimotteliselt ja neude alustes, mis ontema poolt suur viga. Sest on jrr pdevselge, et kuiPrihakirja hoidn-rine on usaldatud l<iriku kdtte, siis oniil<snes kirik suuteline seletanra raamatuid. milleainus hoidja 1a on.

2". HukutatLrd rhhe vaimuliku hiliLLtiscst ceskujust,Itcs otsis ilmalikku heakskiitu, katsub hdrra Guitrelseleiada evangceliumi sundmusi niinimetatud koha-liku koloriidi ja pseudopsrihholoogia abil, mille saks-lased on kilbile tostnud; ja ta ei mArkagi, et sammu-des niimoodi mooda uskumatute rada, j6uab ta kuris-tiku adrelc, huhu viimased on langenud. &latrlutaksin Teie heatahtlikku tdhelepanu, Monsenjoorkardinalpeapiiskop, kui tooksin Teie Eminentsi piihadesilmade ettt katl<endid, kus hdrra Guitrel haletsus-veidrse lapsikusega kdsitleb reisijate jutustuste jdrgi<<laer,ras6itu 'Iiberia j:irvel 'h>> r,oi kus ta kirjeldab luba-nratu stindsusetusega seda, rnida la nimetab meieIssa nda Jeesuse I(ristuse <hingeliseks seisundiks>> ja<psuirhiiisteks kriisicleks>.

Need nroodsad narrused, mis on laidLrvadrt jubakorraliku ilmaliku juures, ei ole kuidagi sallitavadvaimuliku juures, ke1le r-ilesandeks on harida noorileviite. Seepdrast olin ma ennem kurb kui iillatatud,saades teada, et riks arukas 6pilane, kelle ma olinsunnitud hiljem kahjuliku m6tteviisi pdrast semina-rist vdlja heitma, nimetas l<onekur-rstiopetajat preest-riks, kelles on tunda <sajancli l6pu>> rraimu.{'

3o. Hdrra Guitrel ilmutab laiduvdHrset kalduvusttoetuda Aleksandria Clemensi * kahtlasele autoritee-dile, kes ei kuulu martilroloogiun'ri. Sellega paljas-tab konekunstiopetaja oma vaimu norkuse, mida onhukutanud niinimetatud spiritualistide eeskuju, l<esusuvad endid <<Stromatas>> ristiusu koige olulisematemilsteeriumide lAbinisti allegoorilise t6lgenduse leid-vat. Ja langerpata krll1 triielikku eksitusse, ilmutabhdrra Guitrel sellega kergemeelsust ja jdrjekindlusepuudumist.

l9

Ao

jdrgi,vastu,hdrrahdrra

Ja et rikutud maitse on iiks ebakindluseia et moistus, mis tunneb vastikust terve"tarvitab kergeid suupisteid, siis otsib jaGrritrel oma 6pilastele k6nekunsti nditeidLacordaire'i* loengutest ja hdrra Gratry

lustest.Teiseks esitan faktid hdrra Guitreli kommete kohta.lo. Hdrra abee Guitrel kiilastab salaja, kuid jzirje-

ta paistab ka ise aru saavat oma teguviisi ebakohasu-sest, kuid jzitkab seda ometigi.

Muuseas on teada, et hdrra Guitrel osutab prouaWorms-Clavelinile teeneid, mis on ennem kaubandus-likku kui usulist laadi. Mainitud emand on vairnus-tatud antiikesemetest, ja olgugi juudi soost, ei p6lgata iihtki kultusega seotud, eset, kui sel on iganeskunsti- vdi antiiksuse vddrtust. Kahiuks on toestatud,et hdrra Guitrel muretseb proua Worms-Clavelinilev6ileivahinna eest maakoguduste antiikset vallasvara,mis on iddnud vohiklike voorrniindrite hoole alla.Sel kom6el on Teie maakirikute kddrkambritest, Mon-senjoor, riisutud puunikerdusi, missartiiisid, karikaidja tsibooriume * selleks, et kaunistada hdrra ja prouaWorms-Clavelini eraruume preiektuuris. Ja koik tea-vad, et llroua Worms-Clavelin on katnud Saint-Porchaire'i kiriku suurepdraste ja auvddrsete kiriku-niiidega neid moobliesemeid, mida labaselt tumba-deks kutsutakse. Ma ei kinnita, et hdrra Guitrel olekssaanud nendest tehingutest mingisngust materiaal-set ja otsest kasu, kuid Teie isa'sildant, Monsenjdor,kurvastab kahtlemata juba seegi, et iiks Teie piis-kopkonna preestreid on kaasa aidanud Teie kirikutepaljaksriisumisele neist rikkustest, mis kinnitavadisegi uskmatute silmis kristliku kunsti rileolekut ilma-likust.

20

taga-toidu

pakubisegi

;, jut_

2". Ildrra abee Guitrel laseb tekkida ia levidakuuiujuttudel, ilma et ta, nende iile kaebust tostaksvoi nende vastu protesteeriks, nagu oleks tema mdd-ramine vakantsele Tourcoing'i piiskopikohale meelt-mooda ministrite n6ukogu esimehele, kes on iihtlasikohtu- ja usuasjade minister. Kuid niisugune kuuldussolvab ministrit, kes, olgugi vabamotleja ja vaba-miirirlane, on kutsutud hoolitsema kiriku huvide eest,mille ilmalikuks kaitsjaks ta on mddratud, nii et ta eisaa kuidagi panna ondsa Lupuse* toolile niisugustvaimulikku, nagu on hdrra Guitrel. Ja kui hakatajdlgima, kust need kuulujutud alguse on saanud, siisma kardan vdlja tulevat, et nende esimene ja pea-asjalik levitaja on hdrra Guitrel ise.

3o. Hdrra abee Guitrel on iiksvahe kasutanud omaj6udeaega selleks, et panna prantsuskeelsetessevdrssidesse umber rihe Calourniuse-nimelise * ladinapoeedi teost <Bukoolikat>, keCa koige paremad asja-tundjad arvavad iiksmeelselt koige liizigemate ilutse-jate hulka. Ja niirid laseb abee Guitrel hoolimatusega,mis - ma tahan seda loota - on tdiesti tahtmatu,sellel oma noorp6lvetool salamahti levida. Uks <Bu-koolika> eksemplar saadeti radikaalse ja rrabam6tte-lise ajalehe <<Phare'i>> toimetusele, kes avaldas sellestvziljavotteid ja nende seas vdrsi, mida mul on lihtsaltpiinlik Teie Eminentsi isalike silmade ette tuua:

Taevaks meilc on armsama rind.

Selle tsitaadiga kaasnesid <Phare'is> k6ige paha-soovlikumad kommentaarid nii hdrra abee Guitreliisikliku elu kui ka tema kiriandusliku maitse kohta.Ja toimetaja, kelle vaenulik m6tteviis on Teie Emi-nentsile liigagi hiisti tuntud, kasutas seda 6nnetutvdrssil selleks, et sLifidistada eranditult koiki k6rgemaseminari oppej6ude ja koguni koiki piiskopkonnapreestreid iharates m6tetes ja ebaausates kavatsustes.Jiittes k6rvale kr-isimuse, kas hdrra Guitrelil kuihumanitaristil oli mingisuguseid pohjusi Calpurniusttolkida, kahetsen ma selle too levimist just selle-pdrast, et see on andnud pohjust skandaaliks, mis,

2l