Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Ohtlike kemikaalide
kasutamine töökohal
ANALÜÜSIRAPORT
Tellija: Sotsiaalministeerium
Teostaja: AS Emor
Raporti koostaja:
Aire Trummal, AS Emor
September-Oktoober 2012
2
Sisukord
1. Lühendite ja mõistete selgitused ............................................................ 3
2. Uuringu taust ja eesmärk ...................................................................... 4
3. Lühiülevaade kasutatud metoodikast ...................................................... 5
4. Tulemuste analüüs ............................................................................... 6 4.1 Ohtlike kemikaalide levik ............................................................... 6 4.2 Tööandjate teadlikkus kemikaalide käitlemise nõuetest .................... 11 4.3 Tööandjate töökeskkonnaalased tegevused töötajate kaitsmisel
kemikaalidest tuleneva ohu eest ................................................... 13 4.3.1 REACH-määruse rakendamine .............................................. 13 4.3.2 Riskianalüüsi läbiviimine ...................................................... 17 4.3.3 Töötajate tervisekontroll...................................................... 19 4.3.4 Töökeskkonna mõõtmiste läbiviimine .................................... 22 4.3.5 Töötajate teavitamine ja juhendamine .................................. 22 4.3.6 Ohutusmeetmete kasutamine .............................................. 25
5. Uuringu kokkuvõte ............................................................................. 41
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 3
1. Lühendite ja mõistete selgitused
Autoriseerimine – Eriloa andmine. Autoriseerimisele kuuluvaid aineid võib turule
viia ja kasutada üksnes eriloa ehk autoriseeringu alusel. Autoriseerimisele
kuuluvad kindlasti kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained.
CLP - Classification, Labelling and Packaging; Euroopa parlamendi ja nõukogu
määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja
pakendamist.
Kantserogeen – Keemiline, bioloogiline või füüsikaline tegur, mis võib
põhjustada erinevaid kasvajaid.
Kemikaal – Aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse
teel.
KMR – Kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained.
Mutageen – Keemiline või füüsikaline tegur, mis võib põhjustada mutatsioonide
teket ja pärilikke geneetilisi kahjustusi.
Nanomaterjal – Kemikaal, mis koosneb tööstuslikult toodetud osakestest, mille
diameeter on väga väike – kuni 100 nanomeetrit.
Ohtlik kemikaal – Kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist,
töökeskkonda või vara.
Ohutuskaart - Dokument, kus on ära toodud informatsioon kemikaali ohtudest
inimese tervisele ja keskkonnale, kemikaali kõrvaltoimetest ning ohutust
käitlemisest. Ohutuskaart on mõeldud teabe edastamiseks kõigile kemikaali
kasutajatele.
REACH - Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals; Euroopa
parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist,
hindamist, autoriseerimist ja piiramist.
Reproduktiivtoksiline aine – Keemiline, bioloogiline või füüsikaline tegur, mis
võib kahjustada sigivust.
4
2. Uuringu taust ja eesmärk
Euroopa Liidus põeb ohtlike kemikaalide poolt põhjustatud haigusi umbes seitse
miljonit inimest ning seetõttu kaotatakse aastas umbes 350 miljonit tööpäeva.
Tööalaselt võib kokkupuude ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalidega
tekkida erinevatest tegevusvaldkondades – näiteks keemia- ja puidutööstuses,
põllumajanduses, ehituses, tervishoiu- või ravimisektoris. Kemikaalid ja nende
laialdane kasutamine kuuluvad oluliste töökeskkonna ohutegurite hulka.
Igapäevane kokkupuude ka väikese koguse kemikaalidega võib olla ohtlik ning on
sageli näiteks allergiate põhjustajaks. Samuti võivad kemikaalid põhjustada
pahaloomulisi kasvajaid, hingamisteede haigusi ja astmat, kesknärvisüsteemi
häireid või muid kahjustusi.
Vastavalt 2007. aastal rakendunud Euroopa Liidu määrusele REACH (Registration,
Evaluation and Authorisation of Chemicals), peavad kemikaalide tootjad,
importijad ja kasutajad tagama, et kemikaalide või nanomaterjalide võimalikud
ohtlikud omadused inimeste tervisele ja keskkonnale on kindlaks tehtud ning
tooted nõuetekohaselt märgistatud. Eesti ettevõtted peavad pidama arvestust
nende poolt käideldavate ohtlike kemikaalide kohta ning vajadusel vastavat
dokumentatsiooni järelvalveorganitele näitama. Seejuures aga puudub
tsentraalne aruandlus ning ülevaade selle kohta, kui suur osakaal Eesti
ettevõtetest on ohtlike kemikaalide käitlejad.
Lähiaastatel läbiviidud uuringutest on kemikaalide käitlemise kohta Eesti
ettevõtetes saadaval mõningast üldist informatsiooni. Üleeuroopalise
Töötingimuste Uuringu (EWCS1) 2010. aasta andmetel puutub 15% Eesti
töötajatest töökohal kokku kemikaalidega vähemalt veerandi jagu oma tööajast
(2000. aastal oli see näitaja 14%). See tulemus on samal tasemel Euroopa Liidu
riikide keskmisega. Füüsilise töö tegijate seas omab nii sagedast kokkupuudet
kemikaalidega umbes iga neljas ning kontoritöötajate puhul väiksem osakaal
inimesi. Üleeuroopalise ettevõtete uuringu ESENER2 2009. aasta andmetel hindab
9% Eesti firmadest, et ohtlikud ained (nagu tolm, kemikaalid, radioaktiivsed ained
jmt) on nende ettevõttes suureks probleemiks. See näitaja on osalenud riikide
võrdluses madalamate seas. Vähemalt 500 töötajaga suurettevõtted märgivad
probleemi olemasolu kõige rohkem (18%). Sama uuringu kohaselt teostab 80%
Eesti ettevõtetest töötajate regulaarseid tervisekontrolle ja 81% teostab
regulaarset töökeskkonna kontrolli seoses tervise ja turvalisuse riskidega.
Esimene näitaja on osalenud 31 riigi võrdluses keskmisel kohal ning teine
tagumises kolmandikus.
Sotsiaalministeeriumi poolt 2012. aastal tellitud uuringu eesmärgiks oli ülevaate
saamine:
ohtlike kemikaalide levikust Eesti ettevõtetes,
tööandjate teadlikkusest kemikaalide käitlemise nõuetest,
töökeskkonna nõuete täitmisest ohtlike kemikaalide käitlemisel,
enim levinud ennetusmeetmetest ohtlike kemikaalide käitlemisel.
Seejuures oli täpsema tähelepanu alla kantserogeenide, mutageenide,
reproduktiivtoksiliste ainete ja nanomaterjalide käitlemine. Kontakt
kantserogeensete ja mutageensete kemikaalidega võib põhjustada pahaloomulisi
1 http://www.eurofound.europa.eu/surveys/smt/ewcs/results.htm 2 http://osha.europa.eu/sub/esener/en
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 5
kasvajaid ning mutatsioone ning kokkupuutel ohutut taset ei ole.
Reproduktiivtoksilised ained võivad kahjustada inimese sigivust. Nanomaterjalid
on ohtlike kemikaalide valdkonnas üheks uuemaks riskiteguriks: antud materjalid
leiavad üha laialdasemat kasutust; samas ei ole nanoosakeste organismi
sattumisega kaasnevaid terviseriske veel piisavalt uuritud ja teadvustatud.
Eeltoodud teemadel informatsiooni kogumine ja analüüs aitab planeerida riiklikul
tasandil ennetustegevusi, muuta teavitustööd efektiivsemaks ning leida lahendusi
olemasolevate ning uute riskitegurite maandamiseks töökeskkonnas.
3. Lühiülevaade kasutatud
metoodikast
Andekogumine toimus kvantitatiivseid küsitlusmeetodeid kasutades kahes osas
ning sihtrühmaks olid kõik Eesti ettevõtted, kus töötab vähemalt 5 inimest
(üldkogumi suurus on 10 802 ettevõtet). Esmalt tuvastati telefoni teel kõigi
ettevõtete valimi seas ohtlike kemikaalide käitlejad ning seejärel saadeti
käitlejatele eraldi veebipõhine ankeet.
Uuringu esimese etapi andmekogumine viidi läbi arvuti teel juhitud
telefoniintervjuu meetodil. Telefoniküsitluse ankeet sisaldas 6 küsimust ning
vastama paluti ettevõtte töökeskkonnaspetsialisti või tema kohuseid täitvat
isikut. Planeeritud esindusliku valimi suuruseks oli 1670 vastajat ning sama palju
teostati ka telefoniintervjuusid. Andmed on kaalutud üldkogumi proportsionaalsele
jaotusele vastavalt.
Ettevõtetelt, kes ütlesid telefoniküsitluse käigus, et nende firma töötajad
puutuvad oma tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega, paluti
nõusolekut täpsema veebipõhise ankeedi saatmiseks. Selleks küsiti
töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitva isiku kontaktandmeid. Veebiankeet
saadeti kokku 526 ettevõttele ning selle täitis 247 vastajat. 25% respondentidest
olid ettevõtte juhid, omanikud või juhatuse liikmed, 25% keskastme juhid, 29%
töökeskkonnaspetsialistid, 18% muud spetsialistid või valdkonna juhid ning 3%
assistendid, juhiabid või administraatorid.
Andmekogumise meetodit ja valimi struktuuri on täpsemalt kirjeldatud
analüüsiraportile lisatud metoodikaraportis.
6
4. Tulemuste analüüs
4.1 Ohtlike kemikaalide levik
Üle poole (59%) vähemalt 5 töötajaga Eesti ettevõtete esindajatest väidavad, et
nende firma töötajad puutuvad oma tööalases tegevuses kokku kemikaalidega.
Nendelt, kes märkisid kemikaalidega kokkupuudet (n=989), küsiti järgnevalt, kas
töötajad on seejuures kontaktis ohtlike kemikaalide, kantserogeenide-
mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega (edaspidi kasutatud lühendit KMR)
ning nanomaterjalidega.
49% ettevõtetest, kes puutuvad kokku kemikaalidega, märkisid, et nende
töötajad on kontaktis ohtlike kemikaalidega; s.o 29% kogu valimist. KMR-idega
kokkupuudet mainis 7% (s.o. 4% kogu valimist) ning 2% vastas, et nende
ettevõtte on tööalaselt seotud nanomaterjalide käitlemisega (s.o. 1% kogu
valimist). Seejuures umbes viiendik kemikaalidega kokku puutuvate ettevõtete
vastajatest ei osanud öelda, kas nende firma töötajad on kontaktis KMR-ide või
nanomaterjalidega.
Kolme küsimuse tulemusi koos vaadates on ohtlike kemikaalide (k.a. KMR-id ja
nanomaterjalid) käitlejate osakaal kemikaalidega kokku puutuvate ettevõtete
seas 50% ja kogu valimis 30% (n=493). Kemikaalide või ohtlike kemikaalidega
kokku puutuvate firmade osakaal on suurem suurema töötajate arvuga ettevõtete
seas ning primaarsektoris (vt joonis 1).
Kui laiendada neid tulemusi kõigi üldkogumisse kuuluvate ettevõtete peale, siis
10 802-st vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõttest umbes 3 240-e töötajad
puutuvad tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega.
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 7
Joonis 1: Kemikaalide ja ohtlike kemikaalidega kokku puutuvad ettevõtted (%
vähemalt 5 töötajaga ettevõtetest, n=1670)
Edaspidi on raportis analüüsitud veebiküsitlusele vastanute andmeid (valim 247
ohtlike kemikaalide käitlejat).
Veebiküsitluses korrati esmalt telefoniküsitluses esitatud küsimusi KMR-ide ja
nanomaterjalide käitlemise kohta. Umbes iga viies vastaja ei osanud antud
küsimustele vastata, 18% (n=45) märkisid KMR-ide käitlemist ning 3% (n=8)
töötajate kokkupuudet nanomaterjalidega. KMR-ide käitlejaid on enam suurema
töötajate arvuga ettevõtetes; nanomaterjalide käitlejaid aga väikeettevõtetes ja
tertsiaarsektoris (vt joonis 2-3).
Nanomaterjalide käitlejatelt küsiti, milliseid nanomaterjale täpsemalt nende
ettevõttes kasutatakse. 8-st käitlejast 1 mainis ainet Nano-CeO, 1 polüstüreeni
ning 2 trükimusta. 5 vastajat märkis vastuse „muu materjal“ ning 3 ei osanud
öelda, millist nanomaterjali nende ettevõttes käideldakse.
59%
52%
65%
77%
77%
81%
71%
51%
53%
75%
59%
69%
65%
30%
22%
35%
52%
61%
50%
42%
21%
25%
36%
26%
37%
37%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
PIIRKOND
Põhja-Eesti
Kesk-Eesti
Kirde-Eesti
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti
kemikaalid ohlikud kemikaalid, k.a. KMR ja nanomaterjalid
8
Joonis 2: Töötajate kokkupuude KMR-idega (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,
n=247)
Joonis 3: Töötajate kokkupuude nanomaterjalidega (% ohtlike kemikaalide
käitlejatest, n=247)
Ettevõtetest, kes veebiküsitluses märgivad KMR-ide või nanomaterjalide
käitlemist, täpsema ülevaate saamiseks on tabelis 1 vastused näidatud ka
ettevõtete tegevusalade lõikes. Andmed on esitatud absoluutarvudes.
Nanomaterjalide käitlejaid on leida järgmiste tegevusalade esindajate seas:
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (n=3), majutus ja toitlustus (n=2), ehitus,
haldus- ja abitegevused, muud teenindavad tegevused (kõik n=1).
18
13
11
23
31
20
20
15
60
64
66
51
62
40
56
69
22
23
23
26
7
40
24
16
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
Jah Ei Ei oska öelda
3
6
3
3
1
8
79
68
83
78
83
70
83
74
18
26
14
19
17
30
16
18
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
Jah Ei Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 9
Tabel 1: KMR-ide ja nanomaterjalide käitlemine tegevusalade lõikes (n)
Tegevusala KOKKU
KMR-ide käitlemine
Nanomaterjalide käitlemine
Jah Ei EOÖ* Jah Ei EOÖ
Toiduainete ja joogi tootmine 13 1 9 3 12 1
Tekstiili, rõivaste ja nahatoodete tootmine, nahatöötlemine 5 4 1 4 1
Puidutöötlemine, puidu- ja korktoodete ning mööbli tootmine, paberi ja paberitoodete tootmine 17 3 10 4 12 5
Trükindus ja paljundamine 3 3 3
Kemikaalide, keemia-, kummi- ja plasttoodete tootmine, farmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide tootmine 14 3 7 4 12 2
Metalli ja metallitoodete tootmine 15 6 5 4 14 1
Mootorsõidukite ja haagiste tootmine 2 1 1 2
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 4 1 2 1 3 1
Elektriseadmete tootmine 3 1 2 3
Eelpool liigitamata muu tootmistegevus 21 4 15 2 18 3
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 20 4 8 8 14 6
Mäetööstus 2 1 1 2
Masinate ja seadmete remont ja paigaldus 8 2 4 2 5 3
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 5 1 4 5
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4 2 1 1 3 1
Ehitus 24 3 11 10 1 19 4
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja -rataste müük ja remont 25 4 18 3 20 5
Veondus ja laondus 10 3 6 1 7 3
Majutus ja toitlustus 15 2 10 3 2 11 2
Info ja side 3 2 1 2 1
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 5 1 4 4 1
Haldus- ja abitegevused 4 2 2 1 2 1
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 15 12 3 3 10 2
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 1 1 1
Muud teenindavad tegevused 9 3 5 1 1 7 1
KOKKU 247 45 147 55 8 195 44
* EOÖ = ei oska öelda
Edaspidise analüüsi jaoks jagati veebiküsitluse vastajad kolme gruppi (vt joonis
4):
Nanomaterjalide käitlejaid (n=8): ettevõtted, mis käitlevad vaid või
muuhulgas nanomaterjale.
KMR-ide käitlejad (n=43): ettevõtted, mis käitlevad vaid või muuhulgas
KMR-e ja ei käitle nanomaterjale.
Muude ohtlike kemikaalide käitlejad (n=196): ettevõtted, mis ei käitle
nanomaterjale ega KMR-e.
10
Joonis 4: Vastajate jaotus käideldava kemikaali liigi järgi (% ohtlike kemikaalide
käitlejatest, n=247)
30% ohtlike kemikaalide käitlejate esindajatest väidavad, et nende ettevõtte
töötajad ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega ning
pooled märgivad, et olulisel määral puutuvad kokku kuni veerand töötajatest.
Sellest suurema osakaalu töötajate kokkupuudet mainivad 15% vastajatest. Mida
tähendab „oluline määr“ oli seejuures vastaja enda määratleda. Mida rohkem on
ettevõttes töötajaid, seda suurem osahulk neist on kokkupuutes ohtlike
kemikaalidega. Suurem on kokkupuude ka sekundaarsektoris. KMR-ide
käitlejatest märgivad töötajate olulist kokkupuudet 95% ning 8-st
nanomaterjalide käitlejast märgib seda 7 (vt joonis 5-6).
Joonis 5: Töötajate hulk, kes puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike
kemikaalidega (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
3%
18%
79%
Nanomaterjalid (vaid
või muuhulgas)
KMR (vaid või
muuhulgas, ei käitle
nanomaterjale)
Muud ohtlikud
kemikaalid (ei käitle
KMR-e või
nanomaterjale)
30
42
32
26
21
35
24
37
13
2
36
50
36
48
55
55
55
53
45
37
72
46
8
3
6
11
10
5
11
4
12
8
5
3
7
3
7
5
6
37
7
3
1
1
7
2
2
1
1
6
1
1
13
2
5
10
7
4
5
4
7
3
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Mitte ükski Kuni 25% 26%-50% 51%-75%
76%-99% Kõik Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 11
Joonis 6: Töötajate hulk, kes puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike
kemikaalidega; koondatud vastused (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
4.2 Tööandjate teadlikkus kemikaalide käitlemise
nõuetest
Antud peatükis vaadatakse ohtlike kemikaale käitlevate ettevõtete esindajate
teadlikkust rahvusvahelisest REACH-määrusest. See on Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,
autoriseerimist ja piiramist. Dokumendiga peaksid olema kursis ja seda
rakendama kõik ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Lisaks vaadatakse
tööandjate teadmisi sellest, millised terviseohud on seotud KMR-ide ja
nanomaterjalidega.
Uuringus osalenud ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad vähem kui pooled, et
nad on REACH-määrusest teadlikud. Mida suurema töötajate arvuga ettevõttega
on tegemist, seda enam ollakse REACH-määrusega kursis. KMR-ide käitlejad on
samuti määrusest rohkem teadlikud. 8-st nanomaterjalide käitlejast on REACH-
määrusega kursis 2 (vt joonis 7).
30
42
32
26
21
35
24
37
13
2
36
65
48
61
70
79
60
72
56
87
95
58
5
10
7
4
5
4
7
3
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Mitte ükski töötaja Osad või kõik töötajad Ei oska öelda
12
Joonis 7: REACH-määrusest teadlikud vastajad (% ohtlike kemikaalide
käitlejatest, n=247)
Kaardistamaks teadlikkust terviseohtudest, uuriti vastajatelt, kas nad teavad, et:
1) kokkupuude kantserogeenidega võib põhjustada erinevaid kasvajaid;
2) kokkupuude mutageenidega võib häirida raku funktsioone ja põhjustada
geenimutatsioonide teket;
3) kokkupuude kantserogeenide ja mutageenidega on alati ohtlik ehk ohutut
taset ei ole;
4) nanoosakesed ja –materjalid võivad olla tervisele ohtlikud.
Kõige suurem osakaal (93%) vastajatest on teadlikud sellest, et kokkupuude
kantserogeenidega võib põhjustada kasvajaid ning kõige vähem teatakse (72%),
et nanoosakesed ja -materjalid võivad tervisele ohtu kujutada. Ka kõik
nanomaterjalide käitlejad ei ole sellest teadlikud (8-st käitlejast vastab jaatavalt
5). KMR-ide käitlejatest kõik on kursis sellega, et kokkupuude kantserogeenidega
võib põhjustada kasvajaid. Samas ei teadnud nendest 12%, et kokkupuude
mutageenidega võib häirida raku funktsiooni ja põhjustada geenimutatsioone ning
kantserogeenide/mutageenidega kokkupuutel ohutut taset ei eksisteeri (vt joonis
8).
44%
29%
38%
49%
66%
30%
49%
39%
25%
58%
42%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 13
Joonis 8: Vastajad, kes on teadlikud kantserogeenide, mutageenide ja
nanomaterjalidega kokkupuutest tingitud ohtudest (% ohtlike kemikaalide
käitlejatest, n=247)
4.3 Tööandjate töökeskkonnaalased tegevused
töötajate kaitsmisel kemikaalidest tuleneva
ohu eest
4.3.1 REACH-määruse rakendamine
Kõik ohtlike kemikaalide käitlejad peaks tegutsema vastavalt REACH-määrusele.
Veidi üle veerandi ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes
antud määrust rakendatakse. Oluline osa (ligi kolmandik) ei oska sellele
küsimusele vastust anda. 250 või enama töötajaga suurettevõtetes on määruse
rakendajaid üle poole ning rohkem on neid ka KMR-ide käitlejate grupis (44%).
8-st nanomaterjalide käitlejast vastab jaatavalt üks (vt joonis 9).
93%
90%
90%
95%
100%
90%
94%
92%
88%
100%
92%
81%
81%
77%
82%
86%
75%
83%
78%
75%
88%
79%
77%
71%
74%
83%
76%
85%
77%
76%
63%
88%
76%
72%
84%
71%
69%
69%
80%
70%
72%
63%
74%
71%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
väide 1 väide 2 väide 3 väide 4
14
Joonis 9: REACH-määruse rakendamine ettevõtetes (% ohtlike kemikaalide
käitlejatest, n=247)
Vastajatele, kes väitsid, et nende ettevõttes rakendatakse REACH-määrust, esitati
14 lisaküsimust. Kuna vastajate arv on siinjuures väike (n=67) ja mitmetesse
alagruppidesse jääb alla kahekümne vastaja, ei ole andmete jaotust töötajate
arvu, sektori ja käideldavate kemikaalide lõikes esitatud.
Valdav enamus määrust rakendavatest ettevõtetest on kemikaalide allkasutajad
(aine kasutamine ettevõtte tegevuse käigus), 15% jagu leidub levitajaid (aine
ladustamine, turule viimine, jaemüük) ning kümnendiku jagu kemikaalide tootjaid
ja importijaid (vt joonis 10).
Joonis 10: Ettevõtte roll kemikaalide käitlemisel REACH-määruse järgi (% ohtlike
kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust; n=67)
Küsitluses märgib alla poole määrust rakendavate ettevõtete esindajatest, et kõik
nende firmas käideldavad kemikaalid on REACH-määruse kohaselt
27
16
23
27
55
20
30
24
13
44
24
43
42
49
40
28
45
41
44
50
23
46
30
42
28
33
17
35
29
32
37
33
30
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
10%
10%
82%
15%
4%
4%
Tootja
Importija
Allkasutaja
Levitaja
Muu
Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 15
eelregistreeritud. Alla kümnendiku ütleb, et eelregistreeritud ei ole mitte ükski
kemikaal ning neljandik ei oska antud küsimusele vastata (vt joonis 11).
70% vastajatest märgib, et nende ettevõttes käideldakse REACH-määruse
kohaselt registreeritud kemikaale, 12% vastab eitavalt ning 18% ei oska öelda.
Joonis 11: Käideldavate kemikaalide hulk, mis on REACH-määruse kohaselt
eelregistreeritud (% ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse
REACH-määrust; n=67)
Ettevõtetes peavad olemas olema ohutuskaardid kõikide käideldavate ohtlike
kemikaalide kohta ning ohutuskaardid peavad olema koostatud REACH-määrusele
vastavalt. 94% määrust rakendavatest ettevõtetest omavad ohutuskaarte kõikide
ohtlike kemikaalide kohta ning 6% ütleb, et ohutuskaardid on olemas osade
kemikaalide kohta. Pooled respondendid märgivad seejuures, et kõik
ohutuskaardid on koostatud vastavalt REACH-määrusele (vt joonis 12).
Joonis 12: Ohutuskaartide hulk, mis on koostatud REACH-määruse kohaselt (%
ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust;
n=67)
Ka CLP määrusest peaksid teadma kõik ohtlike kemikaalide käitlejad (Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,
märgistamist ja pakendamist). REACH-määrust rakendavate ettevõtete seas on
CLP määrusest teadlikke 63% (n=42). Nendest 59% märgivad, et üle poole
nende ettevõtte ohutuskaartidest on uuendatud peale kuupäeva 01.12.2010 ja
seega on ainete klassifikatsioon esitatud CLP-määruse kohaselt (vt joonis 13).
43%
25%
6%
26%
Kõik kemikaalid
Osad kemikaalid
Mitte ükski
Ei oska öelda
49%
28%
2%
21%
Kõik ohutuskaardid
Osad ohutuskaardid
Mitte ükski
Ei oska öelda
16
Joonis 13: Ohutuskaartide hulk, mis on uuendatud peale kuupäeva 01.12.2010
(% ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus rakendatakse REACH-määrust
ja kes on teadlikud CLP-määrusest; n=42)
61% vastajatest, kelle firmas rakendatakse REACH-määrust, teavad millised
ohtlikud kemikaalid kuuluvad antud määruse kohaselt autoriseerimisele. 7%
(n=5) märgib, et nende ettevõttes käideldakse ohtlikke kemikaale, mis kuuluvad
autoriseerimisele; 72% vastab küsimusele eitavalt ning 21% ei oska öelda.
Seejuures märgitakse järgmisi autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke kemikaale,
mida firmas käideldakse: plii, erinevad õlid, nõudepesumasinavahend,
grillipuhastusvahend. Viiest vastajast, kes märgivad autoriseerimisele kuuluvate
ohtlike kemikaalide käitlemist, 3 ütlevad, et nende ettevõtte ei plaani taotleda
käideldavate ohtlike kemikaalide autoriseerimist ning 2 ei oska öelda.
Järgnevalt küsiti ohtlike kemikaalide asendamise kohta. 25% (n=17) REACH-
määrust rakendavatest ettevõtetest on ohtlike kemikaale vähemohtlikega
asendanud, 12% (n=8) on seda püüdnud teha, 40% ei ole püüdnud teha ning
23% ei osanud sellele küsimusele vastata. Nendelt vastajalt, kes märkisid, et
asendamisi on teostatud, uuriti, milliseid ohtlike kemikaale on asendatud milliste
vähemohtlikega. Vastused on toodud tabelis 2.
Vastajatelt, kes märkisid, et asendamist on proovitud, kuid see ei ole õnnestunud,
uuriti, mis oli ebaõnnestumise põhjusteks. Kõik 8 vastajat märkisid, et see osutus
tehnoloogiliselt võimatuks ning 2 lisasid, et see oli ettevõttele liiga kulukas.
Tabel 2: Ohtlikud kemikaalid, mis on asendatud vähemohtlike kemikaalide vastu
Ohtlik kemikaal Vähemohtlik kemikaal
Nitrolakk Veebaasil olevaga
Neutrapon Turbo2
Pliiga tina Pliivaba tina
Multicore cleaner SC01 MultiEx N7
Atsetoon Isopropanool ja Chemisept Pure (etanool)
Hydraulikaõli Loodusliku biolagunev hüdraulikaõli
Hape Fairy
Soolhape Delavali happeline pesuaine
Pigileotusaine Vähem ohtlik pigileotus
NB Quality Brake Clean FT200
Merit Forest Vaha
Halooni likvideerimine
Puhastusvahendid
28%
12%
19%
12%
17%
7%
5% Kõik
76-99%
51-75%
26-50%
Kuni 25%
Mitte ükski
Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 17
4.3.2 Riskianalüüsi läbiviimine
Kõik ettevõtted peavad olema teostanud töökeskkonna riskianalüüsi ning selle
käigus kaardistanud töötamiskohad, seadmed, töövahendid ja –protsessid,
millega seoses tekib kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Suur enamus ehk 93%
ohtlike kemikaalide käitlejatest ka märgivad, et nende ettevõttes on riskianalüüsi
tehtud. Antud näitaja on väiksem väikese töötajate arvuga (5-9 töötajat)
ettevõtetes. Primaarsektoris ning KMR-de käitlejate hulgas on riskianalüüsi läbi
viinud kõik. 8-st nanomaterjalide käitlejast 6 on teostanud töökeskkonna
riskianalüüsi (vt joonis 14).
Joonis 14: Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
Kaks kolmandikku KMR-ide käitlejatest on riskianalüüsi käigus kaardistanud KMR-
idega seotud töötamiskohad, seadmed ja töövahendid ning tööprotsessid, mille
tagajärjel eraldub KMR-e. Riskianalüüsi teostanud 6-st nanomaterjalide käitlejast
3 on seda nanomaterjalidega seoses teinud. KMR-ide või nanomaterjalide
käitlejatest üle kolmveerandi on kaardistanud muude ohtlike kemikaalidega (v.a
KMR ja nanomaterjalid) seotud töötamiskohad, seadmed ja vahendid ning 67%
on kaardistanud tööprotsessid, mille tagajärjel tekib või eraldub muid ohtlikke
kemikaale (vt joonis 15-16).
93
81
91
98
97
100
94
90
75
100
92
5
10
9
4
6
13
5
2
9
2
3
2
4
13
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
18
Joonis 15: Riskianalüüsi käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohtade,
seadmete ja töövahendite kaardistamine KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate
seas (% nendest, kes käitlevad antud kemikaale ja on läbi viinud riskianalüüsi)
Joonis 16: Riskianalüüsi käigus tööprotsesside kaardistamine, mille tagajärjel
tekib või eraldub ohtlikke kemikaale, KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate seas
(% nendest, kes käitlevad antud kemikaale ja on läbi viinud riskianalüüsi)
76% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes KMR-ide või nanomaterjalidega kokku ei
puutu, ning on läbi viinud riskianalüüsi, on kaardistanud ohtlike kemikaalidega
seotud töötamiskohad, seadmed ja töövahendid. Väiksem osakaal (61%) on
kaardistanud tööprotsesse, mille tagajärjel tekib või eraldub ohtlikke kemikaale.
Need näitajad on kõige madalamad väikese töötajate arvuga (5-9 töötajat)
ettevõtetes ja tertsiaarsektoris (vt joonis 17-18).
68
50
78
18
50
12
14
10
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KMR-idega seotudtöötamiskohtade, seadmete ja
töövahendite kaardistamine
(n=44)
Nanomaterjalidega seotudtöötamiskohtade, seadmete jatöövahendite kaardistamine
(n=6)
Muude ohtlike kemikaalidegaseotud töötamiskohtade,seadmete ja töövahendite
kaardistamine (n=49)
Jah Ei Ei oska öelda
68
50
67
18
33
14
14
17
18
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KMR-idega seotudtööprotsesside kaardistamine
(n=44)
Nanomaterjalidega seotudtööprotsesside kaardistamine
(n=6)
Muude ohtlike kemikaalidegaseotud tööprotsessidekaardistamine (n=49)
Jah Ei Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 19
Joonis 17: Riskianalüüsi käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohtade,
seadmete ja töövahendite kaardistamine ettevõtete seas, kes ei käitle KMR-e või
nanomaterjale (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes on läbi viinud riskianalüüsi,
n=181)
Joonis 18: Riskianalüüsi käigus tööprotsesside kaardistamine, mille tagajärjel
tekib või eraldub ohtlikke kemikaale ettevõtete seas, kes ei käitle KMR-e või
nanomaterjale (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, kes on läbi viinud riskianalüüsi,
n=181)
4.3.3 Töötajate tervisekontroll
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja kohustatud
korraldama ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega kokkupuutuvate
töötajate tervisekontrolli. Ohtlike kemikaalide kätlejatest 82% märgivad, et kõik
nende töötajad läbivad regulaarselt tervisekontrolli ehk käivad kontrollis vähemalt
76
47
73
84
84
94
77
69
20
37
26
10
16
6
21
21
4
16
1
6
2
10
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
Jah Ei Ei oska öelda
61
42
60
64
68
69
64
53
33
42
37
29
26
19
32
39
6
16
3
7
5
13
4
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
Jah Ei Ei oska öelda
20
iga 3 aasta tagant. 1% (n=3) väidavad, et tervisekontrolli ei läbi ükski töötaja
ning see puudutab eelkõige väikese töötajate arvuga ettevõtteid. Suurema
töötajate arvuga ettevõtetes ning primaarsektoris teostatakse tervisekontrolle
enam. KMR-ide käitlejatest 91% puhul kontrollitakse regulaarselt kõiki töötajaid
ning 8-st nanomaterjalide käitlejast vastab nii 5 (vt joonis 19).
Joonis 19: Töötajate hulk, kes läbivad regulaarset tervisekontrolli (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
2% (n=4) ettevõtete puhul, kus teostatakse regulaarseid tervisekontrolle, on
avastatud ohtlike kemikaalidega kokkupuutest tingitud haigestumise juhte. Juhte
on avastatud suurema töötajate arvuga ettevõtetes, sekundaarsektoris, KMR-ide
ja muude ohtlike kemikaalide (v.a. KMR ja nanomaterjalid) käitlejate seas (vt
joonis 20).
82
68
79
88
86
95
82
78
63
91
81
14
13
18
10
14
5
14
16
25
9
14
1
6
1
1
1
2
3
13
2
2
3
5
12
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõik töötajad Osad töötajad Mitte ükski Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 21
Joonis 20: Ohtlike kemikaalidega kokkupuutest põhjustatud haigestumiste
avastamine tervisekontrolli käigus (% ohtlik kemikaale käitlevatest ettevõtetest,
kus töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli, n=236)
12% (n=28) tervisekontrollide teostajatest väidavad, et neil on esinenud töötaja
teisele töökohale üle viimist tervisekontrolli otsuse alusel. Mida suurema töötajate
arvuga ettevõtted, seda enam on üleviimisi teostatud – 5-9 töötajaga käitlejate
seas ei esine ühtegi sellist ettevõtet ning vähemalt 250 töötajaga ettevõtete seas
on neid üle kolmandiku. Üleviimisi on enam esinenud ka primaarsektoris. KMR-ide
käitlejatest ligi veerand märgib, et töötajaid on tervisekontrolli tulemuste alusel
teisele töökohale viidud (vt joonis 21).
Joonis 21: Mõne töötaja teisele töökohale viimine tervisekontrolli otsuse alusel (%
ohtlike kemikaale käitlevatest ettevõtetest, kus töötajad läbivad regulaarset
tervisekontrolli, n=236)
2
3
4
3
5
1
91
88
98
88
86
90
89
96
100
91
91
7
12
2
9
10
10
8
4
4
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
12
3
15
38
20
14
6
23
10
83
100
95
78
48
80
78
92
100
72
85
5
2
7
14
8
2
5
5
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
22
4.3.4 Töökeskkonna mõõtmiste läbiviimine
Riskianalüüsi käigus peaksid ohtlike kemikaalide käitlejad mõõtma ka
töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema saadud tulemust
piirnormidega. Seda võib teha kas ise või osta sisse mõõtelabori teenusena.
Umbes kolmandik ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes
on taolisi mõõtmisi teostatud. Mida rohkem on ettevõttes töötajaid, seda suurem
osakaal neist on mõõtmisi läbi viinud – 5-9 töötajaga firmades alla kümnendiku
ning vähemalt 250 töötajaga suurettevõtetes üle poole. Primaarsektori
esindajatest mitte ükski ei väida, et mõõtmisi oleks teostatud. 8-st
nanomaterjalide käitlejast 1 märgib mõõtmiste läbiviimist; KMR-ide käitlejate
seas on selliseid üle poole (vt joonis 22).
79-st ettevõttest, kus on mõõdetud ohtlikke kemikaalide sisaldust töökeskkonna
õhus, 92% on kasutanud mõõtelabori teenust ning 4% on teostanud mõõtmist ise
indikaatorseadmete abil. 92% on viimase mõõtmise tulemusel tuvastanud, et
ohtlike kemikaalide sisaldus töökeskkonna õhus on väiksem või võrdne
piirnormiga ning 4% on tuvastanud piirnormist kõrgema kontsentratsiooni
esinemist. 4% ei osanud neile kahele küsimusele vastata.
Joonis 22: Ohtlike kemikaalide sisaldumise mõõtmine ettevõtte töökeskkonna
õhus (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
4.3.5 Töötajate teavitamine ja juhendamine
Tööandja peab tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike
kemikaalide võimalikust mõjust tervisele, toime vähendamiseks kasutatavatest
isikukaitsevahenditest, teostatud riskianalüüsi tulemustest ja kemikaalide
sisalduse mõõtmise tulemustest töökeskkonna õhus, ohutuskaardi andmetest ning
vastavat tööd reguleerivatest õigusaktidest. Tööandja peab tagama töötajatele
ohutust tagavate töövõtete rakendamise alase väljaõppe.
32
6
20
44
59
45
18
13
53
28
60
81
70
51
38
90
47
75
88
37
64
8
13
10
5
3
10
8
7
9
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 23
81% ohtlike kemikaalide käitlejatest ütlevad, et kõiki või osasid nende töötajaid
on teavitatud sellest, et ohtlikud kemikaalid võivad nende tervisele kahjulikult
mõjuda; sh enam kui pooled on teavitanud kõiki töötajaid. 4% ettevõtetest ei ole
ühtegi töötajat sellest ohust teavitanud. Oluline osa (15%) ei oska antud
küsimusele vastata. Ettevõtete osakaal, kes on kõiki teavitanud, on suurem 5-9
töötajaga vastajate grupis ning väiksem vähemalt 250 töötajaga ettevõtete seas.
KMR-ide käitlejatest on kõiki töötajaid teavitanud kaks kolmandikku ning 8-st
nanomaterjalide käitlejast on seda teinud 6 (vt joonis 23).
Joonis 23: Töötajate hulk, keda on teavitatu, et ohtlikud kemikaalid võivad
mõjuda kahjulikult nende tervisele; sh KMR-id ja nanomaterjalid (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
Veidi üle kolmveerandi ettevõtetest on teavitanud kõiki ohtlike kemikaalidega
kokku puutuvaid töötajaid, et nende tööülesannete täitmine seda kokkupuudet
sisaldab ning 7% ei ole ühtegi töötajat sellest informeerinud. Kõiki ohtlike
kemikaalidega kokku puutuvaid töötajaid teavitanud ettevõtete hulk on väiksem
5-9 töötajaga ettevõtete grupis. KMR-ide käitlejatest on kõiki kokkupuutujaid
teavitanud 96% ning 8-st nanomaterjalide käitlejast on seda teinud 6 (vt joonis
24).
Alla kahe kolmandiku (63%) ettevõtetest on kõikidele ohtlike kemikaalidega
kokku puutuvatele töötajatele pakkunud piisavat väljaõpet ja juhendamist ning
ligi kümnendik ei ole seda ühelegi töötajale võimaldanud (8% ei oska küsimusele
vastata). Kõiki töötajaid juhendanud ettevõtteid on enam vähemalt 250 töötajaga
firmade hulgas ning vähem primaarsektoris. KMR-ide käitlejatest on kõigile kokku
puutuvatele töötajatele piisavat juhendamist pakkunud 77% ning 8-st
nanomaterjalide käitlejast märgib seda 5 (vt joonis 25).
56
71
54
57
45
45
56
60
75
67
53
25
16
27
26
31
40
27
19
13
21
27
4
3
4
2
7
10
2
5
5
15
10
15
15
17
5
15
16
12
12
15
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõiki Osasid Mitte ühtegi Ei oska öelda
24
Joonis 24: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, keda on sellest
kokkupuutest informeeritud (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Joonis 25: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, kes on selleks
saanud piisava väljaõppe või juhendamise (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,
n=247)
Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töökohtadel peavad ettevõtetes
olemas olema kemikaalide kasutusjuhendid. Üle poole vastajatest kinnitavad
kasutusjuhendite olemasolu kõikidel vastavatel töötamiskohtadel ning viiendikul
on juhendid olemas osadel töötamiskohtadel. 14% väidab, et kasutusjuhendit ei
ole ühelgi töökohal, kus puututakse kokku ohtlike kemikaalidega. Juhendeid
kasutavad enam primaarsektori esindajad ning kõige vähem 5-9 töötajaga
77
61
78
81
80
80
81
71
75
96
74
9
16
8
6
10
10
8
9
2
10
7
10
8
4
10
5
5
11
13
8
7
13
6
9
5
6
9
12
2
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõiki Osasid Mitte ühtegi Ei oska öelda
63
61
60
64
72
55
65
62
63
77
60
20
13
24
21
10
30
18
21
25
16
21
9
19
9
5
14
10
9
10
12
11
8
7
7
10
4
5
8
7
7
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõik Osad Mitte ükski Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 25
ettevõtted. KMR-ide ja nanomaterjalide käitlejate hulgas ei leidu ühtegi vastajat,
kes ütleks, et kasutusjuhendeid ei ole ühelgi töökohal (KMR-ide käitlejatest 7% ei
oska aga küsimusele vastata) (vt joonis 26).
Kõik KMR-ide käitlejad peaksid omama antud ainetega kokku puutuvate töötajate
nimekirja. 45-st KMR-ide käitlejast 36% märgib, et nende ettevõttes peetakse
KMR-idega kokku puutuvate töötajate nimekirja; 53% väidab, et ei peeta ning
11% ei oska öelda. 8-st nanomaterjalide käitlejast 3 märgib, et ettevõttes on
olemas nimekiri nanomaterjalidega kokku puutuvatest töötajatest; 2 märgib, et ei
ole ning 3 ei oska öelda.
Joonis 26: Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötamiskohtade hulk, kus on
olemas ohtliku kemikaali kasutusjuhend (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,
n=247)
4.3.6 Ohutusmeetmete kasutamine
Ligi kolm neljandikku ettevõtete esindajatest vastavad, et kõikide ohtlike
kemikaalidega kokku puutuvate töötajate puhul kasutatakse töötamisel
ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid ning alla kümnendiku (7%)
väidavad, et vastavaid vahendeid ei kasutata ühegi töötaja puhul. Suurema
töötajate arvuga ettevõtted varustavad töötajaid ohutuskaardile vastavate
isikukaitsevahenditega enam. KMR-ide käitlejate seas teeb seda kõige suurem
osakaal – 86%. 8-st nanomaterjalide käitlejast on kõiki vastavaid töötajaid
varustanud 5 (vt joonis 27).
60
52
60
61
66
70
61
56
75
72
57
19
19
21
19
17
25
20
17
25
21
19
14
23
14
11
14
5
12
19
17
7
6
5
9
3
7
8
7
7
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõikidel Osadel Mitte ühelgi Ei oska öelda
26
Joonis 27: Ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajate hulk, kelle puhul
kasutatakse ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
Ligi pooltel ettevõtetel on olemas silmadušš kemikaali silmast või näolt ära
loputamiseks. Suurema töötajate arvuga ettevõtetes on silmaduššiga varustatus
parem – kui 5-9 töötajate ettevõtetest kolmandik vastavad jaatavalt, siis
vähemalt 250 töötajaga ettevõttes on silmadušš olemas kahel kolmandikul. KMR-
ide käitlejatest vastavad jaatavalt 60% ning 8-st nanomaterjalide käitlejast 3 (vt
joonis 28).
Üle kolmveerandi ohtlike kemikaalide käitlejatest märgivad, et nende ettevõttes
on kõigil töötajatel võimalik kasutada duširuumi. See osakaal on väiksem 5-9
töötajaga ettevõtetes ning kõige suurem 50-249 töötajate ettevõtetes ning
sekundaarsektoris. KMR-ide käitlejatest 84% võimaldab kõigile töötajatele
duširuumi kasutamist ning 8-st nanomaterjalide käitlejast 7 (vt joonis 29).
72
61
70
74
79
60
74
70
63
86
69
15
16
16
14
10
35
13
13
13
12
15
7
16
6
4
11
5
6
10
12
9
6
7
8
8
7
7
12
2
7
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõikide Osade Mitte ühegi Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 27
Joonis 28: Kemikaali silmast või näolt väljaloputamiseks kasutatava silmadušši
olemasolu ettevõtetes (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Joonis 29: Töötajate hulk, kellel on ettevõttes võimalik kasutada duširuumi (%
ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Erinevatest ohtlike kemikaalide käitlemisest tingitud töökeskkonna ohtude ja
terviseriskide vähendamise meetmetest on kõige enam rakendatud
individuaalseid kaitsemeetmeid ja asjakohaseid hügieenimeetmeid. Üle poole
ohtlike kemikaalide käitlejatest on kasutanud ka asjakohast töökorda ning
kollektiivseid kaitsemeetmeid. Kõige vähem rakendamist leidnud meetmeteks on
keemiliste ainetega kokku puutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja
intensiivsuse vähendamine miinimumini (vt joonis 30 ja tabel 3).
48
32
40
53
69
35
51
45
38
60
45
45
58
53
41
24
65
39
51
62
33
47
7
10
7
6
7
10
4
7
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
79
68
78
84
79
70
84
75
88
84
78
14
16
12
14
14
30
13
10
16
13
7
16
10
2
7
3
15
12
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Kõikidel Osadel Mitte ühelgi
28
Joonis 30: Meetmete rakendamine töökohal (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,
n=247)
Tabel 3: Meetmete rakendamine töökohal töötajate arvu, sektori ja käideldava
kemikaali lõikes (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Ettevõtete lõige
Meede 1
Meede 2
Meede 3
Meede 4
Meede 5
Meede 6
Meede 7
Meede 8
Muud m
eetm
ed
Ei ole
min
geid
meetm
eid
rakendatu
d
Ei oska ö
eld
a
KOKKU 34 39 43 36 52 62 72 81 4 2 2
Töötajate
arv
5-9 23 39 42 29 39 48 71 71 10 - 6
10-49 37 30 39 39 46 56 71 75 2 2 -
50-249 34 46 46 38 62 71 70 87 4 2 3
250 või rohkem 41 48 45 31 55 69 83 86 7 3 -
Sektor
primaar 55 40 40 60 50 70 55 90 10 5 5
sekundaar 33 41 41 31 56 63 72 84 4 1 2
tertsiaar 32 37 45 39 47 60 76 72 3 3 1
Käideldav kemikaal
nano-
materjalid - 25 38 - 38 63 63 88 13 - -
KMR 35 42 51 51 63 79 86 88 2 - 2
muu 36 39 41 35 51 59 69 79 5 3 2
34%
39%
43%
36%
52%
62%
72%
81%
4%
2%
2%
1) Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutudavõivate töötajate arvu vähendamine miinimumini.
2) Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega.
3) Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete kogusevähendamine miinimumini.
4) Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse jaintensiivsuse vähendamine miinimumini.
5) Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon.
6) Asjakohane töökord, sh korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks
ja transpordiks.
7) Asjakohased hügieenimeetmed.
8) Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei
saa teiste vahendite abil vältida.
Muud meetmed.
Ei ole mingeid meetmeid rakendatud
Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 29
Vastajad, kes märkisid muude meetmete kasutamist, täpsustasid oma vastust
järgmiselt:
Kõik kemikaalid on tehase pakendis.
Ohutusjuhendite rakendamine.
Peetud koosolekuid ja sisekoolitused keemiliste ainete ohtlikkusest ja nende
ohutust käitlemisest.
Eraldi rõhutan iga kord käte ja näo pesu peale kemikaalidega kokku
puutumist. Mitte süüa, mitte suitsetada kemikaalidega töötamisel (meie töö
sisu seoses kemikaalidaga on väetise laadimine külvikusse ja
taimekaitsevahendite lisamine taimekaitsepritsi). Kõigil pakenditel on peal
mürgisuse ja tuleohtlikkuse klassi tähis. Kõik kokkupuuted kemikaalidega
toimuvad vabas õhus, mitte suletud ruumis. Ka taimekaitse pritsi täitmisel
paneme tähele tuule suunda (et mitte jääda alla tuult).
Lisaksin siinjuures täpsustuse: kuna meie töö on seotud paljude inimeludega
(tegeleme lennukite hooldusega), siis mingitest asendustehnoloogiatest ja
ohutumate kemikaalide kasutuselevõtust meie puhul rääkida ei saa. Põhjus on
selles, et peame väga rangelt järgima lennukitootja ettekirjutusi ja mingeid
alternatiivseid tooteid (mille mõju lennuohutusele ei ole tõestatud) ei tohi me
kasutada.
Võimalusel kemikaali asendamine.
Kasutame looduslike vormiõlisid ja lisaaineid.
Olen arvamusel, et meie ettevõttes kasutatavad kemikaalid ei ole väga
ohtlikud.
Nanomaterjalide käitlejatelt (n=8) küsiti eraldi, milliseid isikukaitsevahendeid
ettevõttes kasutatakse kaitsmaks töötajaid nanoosakeste kahjuliku mõju eest.
Vastati järgnevat:
Erinevad filtrid hingamisteede kaitseks – n=5.
Sünteetilisest materjalist (polüetüleenist) kaitseriietus – n=1.
Vinüülmaterjalist kaitsekindad – n=5.
Muud vahendid – n=3.
Meie poolt kasutatavate nanomaterjalide puhul ei ole vaja kaitsevahendeid –
n=1.
Ei oska öelda – n=1.
Need kolm vastajat, kes ütlesid, et kasutatakse muid vahendeid, täpsustasid oma
vastust nii:
Mask, kindad, prillid.
Kaitseprillid või visiirid, tööriieteks on eraldi tööpluusid-püksid, mida pestakse
pesumajas.
Ventilatsioonikambrid ja hästiventileeritud töökohad, näomask/prillid.
Ligi kümnendik ohtlike kemikaalide käitlejatest on kollektiivlepingus või
töölepingutes ette näinud eritingimusi seoses ohtlike kemikaalide käitlemisega.
Primaarsektori esindajate seas ei leidu ühtegi sellist vastajat. 8-st
nanomaterjalide käitlejast 1 ütleb, et taolisi eritingimusi on lepingutes ära toodud
(vt joonis 31). Oluline osa vastajatest ei oska öelda.
30
Joonis 31: Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötajatele eritingimuste ette
nägemine kollektiivlepingus või töölepingus (% ohtlike kemikaalide käitlejatest,
n=247)
Vastajatel paluti ka hinnata, kui olulised on nende ettevõtte jaoks erinevad
abinõud, et vältida või vähendada töötajate kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.
Kõige olulisemaks peetakse töötajate juhendamist ja koolitamist ning
individuaalsete kaitsemeetmete kasutuselevõttu – antud aspekte peavad väga või
pigem oluliseks 95-96% vastajatest. Kuuest pakutud meetmest on ettevõtete
jaoks kõige vähem tähtsad ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside kõrvaldamine või
asendamine vähem ohtlike alternatiividega – antud aspekte peavad oluliseks alla
kolmveerandi vastajatest (vt joonis 32).
Kõiki esitatud abinõusid peavad olulisemaks suurettevõtted, kus töötab vähemalt
250 inimest – nt töötajate juhendamist ja individuaalseid kaitsemeetmeid peavad
väga või pigem oluliseks kõik suurettevõtete esindajad. Samuti leidub nende
hulgas vähe vastajaid, kes ei oska abinõude olulisusele hinnangut anda. Ohtlike
kemikaalide ja tööprotsesside kõrvaldamist peavad teistest olulisemaks ka
väikesed, 5-9 töötajaga ettevõtted. Töötajate juhendamine ja individuaalsed
kaitsemeetmed on kõige olulisemateks aspektideks kõigi erineva töötajate arvuga
ja erineva sektori ettevõtete jaoks (vt joonis 33-38).
9
13
7
8
10
11
7
12
9
8
76
65
83
72
79
90
72
79
63
70
78
15
22
10
20
11
10
17
14
25
21
14
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Jah Ei Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 31
Joonis 32: Ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks
erinevaid abinõusid väga või pigem oluliseks pidavad vastajad (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
Joonis 33: Hinnangud abinõu „Ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside
kõrvaldamine“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või
vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
69%
73%
87%
95%
96%
83%
Ohtlike kemikaalide ja tööprotsessidekõrvaldamine
Ohtlike kemikaalide ja tööprotsessideasendamine vähem ohtlike
alternatiividega
Kollektiivsete kaitsemeetmetekasutamine (nt ventilatsioon)
Individuaalsete kaitsemeetmetekasutamine
Töötajate juhendamine ja koolitamine
Asjakohased töökorraldusmeetmed (nt.kokkupuute kestuse vähendamine
miinimumini)
34
39
40
26
41
20
33
40
50
23
36
35
39
28
40
38
50
37
29
38
44
33
15
17
18
10
10
17
13
12
14
15
7
3
6
7
7
4
11
7
7
9
19
9
9
3
20
9
7
12
9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
32
Joonis 34: Hinnangud abinõu „Ohtlike kemikaalide ja tööprotsesside asendamine
vähem ohtlike alternatiividega“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute
vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Joonis 35: Hinnangud abinõu „Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine (nt
ventilatsioon)“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või
vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
37
42
38
32
45
25
33
45
50
33
37
36
36
30
41
41
50
41
26
12
39
37
13
19
12
7
10
14
12
38
12
12
6
6
5
6
7
4
10
7
6
8
16
8
9
15
8
7
9
8
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
59
65
55
63
52
50
61
57
88
63
57
28
19
26
29
45
30
32
22
23
31
5
6
9
2
5
2
9
9
4
3
3
4
2
3
1
7
4
5
7
6
4
15
4
5
12
5
4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 33
Joonis 36: Hinnangud abinõu „Individuaalsete kaitsemeetmete kasutamine“
olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks (%
ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Joonis 37: Hinnangud abinõu „Töötajate juhendamine ja koolitamine“ olulisusele
ohtlike kemikaalidega kokkupuute vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike
kemikaalide käitlejatest, n=247)
76
84
75
76
72
80
77
74
88
79
75
19
13
19
19
28
10
19
21
12
17
20
2
3
1
1
3
2
1
1
1
1
3
3
3
3
10
3
1
2
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
80
74
81
81
79
80
79
81
100
86
78
16
16
14
16
21
10
16
17
12
17
1
3
2
1
1
1
3
7
3
3
10
4
1
2
4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
34
Joonis 38: Hinnangud abinõu „Asjakohased töökorraldusmeetmed (nt kokkupuute
kestuse vähendamine miinimumini)“ olulisusele ohtlike kemikaalidega kokkupuute
vältimiseks või vähendamiseks (% ohtlike kemikaalide käitlejatest, n=247)
Järgnevalt on vaadatud mõningaid seoseid erinevate analüüsitud näitajate vahel.
Kuna 30% ohtlike kemikaalide käitlejatest märkis, et nende ettevõttes ei puutu
mitte ükski töötaja ohtlike kemikaalidega igapäevaselt olulisel määral kokku (kuid
samas on tegemist ohtlike kemikaalide käitlejaga), vaadeldi erinevate meetmete
rakendamist nendes ettevõtetes versus firmades, kus töötajad puutuvad vastaja
hinnangul ohtlike kemikaalidega kokku olulisel määral. Joonisel 39 esitatu põhjal
ilmneb, et ettevõtted, kes hindavad, et ükski töötaja ei puutu kemikaalidega
oluliselt kokku, teavitavad töötajaid vähem ja rakendavad erinevaid
ennetusmeetmeid vähem. Kõige suuremad vahed esinevad valdkondades „Kõiki
töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlike kemikaalidega, on sellest informeeritud“
ning „Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud töötamiskohtadel on olemas
ohtliku kemikaali kasutusjuhend“ (vahe 33%). REACH-määruse rakendajad on
ettevõtete hulgas, kus töötajad puutuvad igapäevaselt ohtlike kemikaalidega
oluliselt kokku, kolm korda rohkem. Vaid riskianalüüsi ja tervisekontrolli
läbiviimise osas on näitajad sarnaselt kõrgel tasemel.
50
58
46
47
59
60
44
56
88
46
48
33
26
37
32
34
30
36
29
12
33
34
10
3
10
14
7
12
9
14
10
2
3
3
1
1
4
2
2
5
10
4
6
10
7
2
5
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
TÖÖTAJATE ARV
5-9
10-49
50-249
250 või rohkem
SEKTOR
primaar
sekundaar
tertsiaar
KÄIDELDAV KEMIKAAL
nanomaterjal
KMR
muu
Väga oluline Pigem oluline Pigem mitteolulineEi ole üldse oluline Ei oska öelda
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 35
Joonis 39: Töötajate teavitamine ja erinevate meetmete kasutamine vastavalt
töötajate kokkupuute määrale ohtlike kemikaalidega (%)
Ka vastavalt joonisel 40 esitatule rakendavad ettevõtted, kus osad või kõik
töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega,
erinevaid meetmeid rohkem. Kõige suuremad erinevused kahe grupi vahel
ilmnevad seoses kollektiivsete ja individuaalsete kaitsemeetmete rakendamise
ning asjakohase töökorraga (vahe 25-35%).
29%
12%
90%
14%
49%
78%
55%
45%
56%
37%
1%
33%
68%
53%
35%
94%
42%
59%
83%
88%
71%
80%
70%
11%
57%
86%
On teadlik REACH-määrusest
Rakendatakse REACH-määrust
On läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi
On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonnaõhus
Kõiki töötajaid on teavitatud, et ohtlikud kemikaalidvõivad mõjuda tervisele kahjulikult
Kõik töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli
Kõiki töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on sellest informeeritud
Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on saanud piisava väljaõppe või
juhendamise
Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajatepuhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid
isikukaitsevahendeid
Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotudtöötamiskohtadel on olemas ohtliku kemikaali
kasutusjuhend
Kollektiiv- või töölepingus on ette nähtud eritingimusiohtlike kemikaale käitlevatele töötajatele
Ettevõttes on olemas silmadušš kemikaali silmast võinäolt väljaloputamiseks
Kõikidel töötajatel on võimalik kasutada duširuumi
Ükski töötaja ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=73)
Osad või kõik töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=161)
36
Joonis 40: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt töötajate kokkupuute
määrale ohtlike kemikaalidega (%)
Järgnevalt on vaadatud erinevate meetmete rakendamist vastavalt teadlikkusele
REACH-määrusest. Ootuspäraselt on määrustest teadlike grupis ka erinevate
meetmete rakendamine kemikaalidega seotud ohu vähendamiseks paremal
tasemel. Kõige suuremad erinevused esinevad seoses ohtlike kemikaalide
sisalduse mõõtmisega töökeskkonna õhus, silmadušši olemasoluga ning ohtlike
kemikaalide kasutusjuhendite olemasoluga (vahe 20% või enam). Riskianalüüsi
on mõlemas vaadeldavas rühmas läbi viinud üle 90% ettevõtetest (vt joonis 41).
Analoogse tulemuse saab ka siis kui võrrelda REACH-määrust rakendavaid
ettevõtteid määrust mitte rakendavate vastajatega (vt joonis 42).
Joonistel 43 ja 44 on näidatud lisaks kaheksa erineva meetme rakendamist.
Kõikide toodud tegevuste puhul REACH-määrusest teadlike või seda rakendavate
ning ülejäänud ettevõtete vahel suuri erinevusi ei esine. Erinevused on kõige
märgatavamad seoses kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamise ja asjakohase
töökorraga.
29%
33%
37%
27%
30%
47%
62%
60%
7%
7%
38%
43%
46%
40%
65%
72%
79%
93%
4%
Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutuda võivatetöötajate arvu vähendamine miinimumini
Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega
Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete koguse vähendaminemiinimumini
Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse ja intensiivsusevähendamine miinimumini
Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon
Asjakohane töökord, sealhulgas korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks ja
transpordiks
Asjakohased hügieenimeetmed
Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei
saa teiste vahendite abil vältida
Muud meetmed
Ei ole mingeid meetmeid rakendatud
Ükski töötaja ei puutu igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=73)
Osad või kõik töötajad puutuvad igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega (n=161)
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 37
Joonis 41: Töötajate teavitamine ja erinevate meetmete kasutamine vastavalt
teadlikkusele REACH-määrusest (%)
91%
20%
51%
77%
75%
57%
67%
51%
7%
38%
75%
96%
47%
63%
88%
81%
71%
78%
71%
10%
59%
84%
On läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi
On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonnaõhus
Kõiki töötajaid on teavitatud, et ohtlikud kemikaalidvõivad mõjuda tervisele kahjulikult
Kõik töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli
Kõiki töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on sellest informeeritud
Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlike kemikaalidega,on saanud piisava väljaõppe või juhendamise
Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvate töötajatepuhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid
isikukaitsevahendeid
Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotudtöötamiskohtadel on olemas ohtliku kemikaali
kasutusjuhend
Kollektiiv- või töölepingus on ette nähtud eritingimusiohtlike kemikaale käitlevatele töötajatele
Ettevõttes on olemas silmadušš kemikaali silmast võinäolt väljaloputamiseks
Kõikidel töötajatel on võimalik kasutada duširuumi
Ei ole teadlik REACH-määrusest (n=138) On teadlik REACH-määrusest (n=109)
38
Joonis 42: Töötajate teavitamine ja erinevate meetmete kasutamine vastavalt
REACH-määruse rakendamisele (%)
94%
23%
47%
84%
69%
52%
63%
50%
5%
44%
75%
94%
54%
63%
88%
79%
70%
78%
72%
12%
64%
87%
On läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi
On mõõdetud ohtlike kemikaalide sisaldusttöökeskkonna õhus
Kõiki töötajaid on teavitatud, et ohtlikud kemikaalidvõivad mõjuda tervisele kahjulikult
Kõik töötajad läbivad regulaarset tervisekontrolli
Kõiki töötajaid, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on sellest informeeritud
Kõik töötajad, kes puutuvad kokku ohtlikekemikaalidega, on saanud piisava väljaõppe või
juhendamise
Kõikide ohtlike kemikaalidega kokku puutuvatetöötajate puhul kasutatakse ohutuskaardile vastavaid
isikukaitsevahendeid
Kõigil ohtlike kemikaalide käitlemisega seotudtöötamiskohtadel on olemas ohtliku kemikaali
kasutusjuhend
Kollektiiv- või töölepingus on ette nähtud eritingimusiohtlike kemikaale käitlevatele töötajatele
Ettevõttes on olemas silmadušš kemikaali silmast võinäolt väljaloputamiseks
Kõikidel töötajatel on võimalik kasutada duširuumi
Ei rakenda REACH-määrust (n=105) Rakendab REACH-määrust (n=67)
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 39
Joonis 43: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt teadlikkusele REACH-
määrusest (%)
37%
37%
42%
37%
38%
55%
68%
76%
4%
4%
31%
42%
43%
36%
70%
72%
77%
86%
6%
Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutuda võivatetöötajate arvu vähendamine miinimumini
Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega
Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete koguse vähendaminemiinimumini
Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse ja intensiivsusevähendamine miinimumini
Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon
Asjakohane töökord, sealhulgas korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks ja
transpordiks
Asjakohased hügieenimeetmed
Individuaalsete kaitsemeetmete (shisikukaitsevahendite) kasutamine, kui kokkupuudet ei
saa teiste vahendite abil vältida
Muud meetmed
Ei ole mingeid meetmeid rakendatud
Ei ole teadlik REACH-määrusest (n=138) On teadlik REACH-määrusest (n=109)
40
Joonis 44: Erinevate meetmete rakendamine vastavalt REACH-määruse
rakendamisele (%)
33%
35%
39%
30%
49%
55%
67%
75%
7%
4%
30%
45%
43%
36%
73%
76%
82%
91%
4%
Keemiliste ainetega kokku puutuvate või puutuda võivatetöötajate arvu vähendamine miinimumini
Ohtlike ainete ja protsesside kõrvaldamine võiasendamine vähem ohtlike alternatiividega
Töö jaoks vajaliku keemiliste ainete koguse vähendaminemiinimumini
Keemiliste ainetega kokkupuute kestuse ja intensiivsusevähendamine miinimumini
Kollektiivsete kaitsemeetmete kasutamine, nagutehnilised kontrollid või piisav ventilatsioon
Asjakohane töökord, sealhulgas korraldused keemilisteainete ja jäätmete ohutuks käitlemiseks, säilitamiseks ja
transpordiks
Asjakohased hügieenimeetmed
Individuaalsete kaitsemeetmete (sh isikukaitsevahendite)kasutamine, kui kokkupuudet ei saa teiste vahendite abil
vältida
Muud meetmed
Ei ole mingeid meetmeid rakendatud
Ei rakenda REACH-määrust (n=105) Rakendab REACH-määrust (n=67)
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 41
5. Uuringu kokkuvõte
Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu „Ohtlike kemikaalide kasutamine
töökohal“ andmekogumine teostati mais-juunis 2012 kahes etapis: 1)
telefoniküsitlus vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtete seas, 2) veebiküsitlus
ohtlike kemikaalide käitlejate seas. Eesti ettevõtete suhtes esindusliku valimiga
telefoniküsitluse vastajate arvuks on 1670 firmade esindajat. Telefoniintervjuude
käigus tuvastati ettevõtete kokkupuude kemikaalide ning ohtlike kemikaalidega
ning kõigile ohtlike kemikaalide käitlejatele (sh nanomaterjalide käitlejad), kes
nõustusid uuringu järgmises etapis osalema, saadeti e-posti teel veebiankeet.
Veebiküsitluses osales 247 ohtlikke kemikaale käitlevat ettevõtet. Mõlemale
küsitlusele paluti vastama töökeskkonnaspetsialisti kohuseid täitvat isikut.
Ohtlike kemikaalide levik
59% vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõtete esindajatest ütlesid telefoniintervjuu
käigus, et nende firma töötajad puutuvad oma tööalases tegevuses kokku
kemikaalidega ning 30% märkis kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Kui
laiendada neid tulemusi kõigi üldkogumisse kuuluvate ettevõtete peale, siis
10 802-st vähemalt viie töötajaga Eesti ettevõttest umbes 3 240-e töötajad
puutuvad tööalases tegevuses kokku ohtlike kemikaalidega. Mida suurema
tööandjaga on tegemist, seda suurem osakaal nendest tegeleb ohtlike
kemikaalide käitlemisega – umbes viiendik 5-9 töötajaga ettevõtetest ning üle
poole vähemalt 50 töötajaga ettevõtetest.
Veebiküsitlusele vastanud ohtlike kemikaalide või nanomaterjalidega kokku
puutuvate ettevõtete seas on KMR-ide käitlemise levimus 18% ning
nanomaterjalide käitlemise levimus 3%. Lisaks leidus umbes viiendiku jagu
vastajaid, kes ei osanud öelda, kas nende ettevõttes käideldakse KMR-e ja
nanomaterjale.
Veebiküsitluse valimis on kokku 45 KMR-ide käitlejat. Neid leidub enam
suuremate tööandjate seas – antud ainete käitlemist märgivad veidi üle
kümnendiku 5-9 ja 10-49 töötajaga ettevõtetest ning ligi kolmandik vähemalt 250
töötajaga ettevõtetest. Mõnevõrra enam KMR-ide käitlejaid leidub valdkondades:
metalli või metallitoodete tootmine; põllumajandus, metsamajandus või kalapüük;
hulgi- või jaekaubandus.
Nanomaterjalide käitlejaid on ohtlike kemikaalide käitlejate valimis kokku 8.
Ettevõtteid, kes märgivad nanomaterjalide käitlemist, leidub järgmiste
tegevusalade esindajate seas: tervishoid või sotsiaalhoolekanne, majutus või
toitlustus, ehitus, haldus- ja abitegevused, muud teenindavad tegevused.
Nanomaterjalide käitlemist ei maininud ükski 250 või enama töötajaga firma ega
primaarsektori ettevõte.
Töötajate hulk, kes ohtlike kemikaale käitlevates ettevõttes nende ainetega kokku
puutuvad, ei pruugi olla suur. Peaaegu iga kolmas (30%) ohtlike kemikaalide
käitleja andis hinnangu, et mitte ükski nende töötajatest ei puutu tööalaselt
igapäevaselt olulisel määral ohtlike kemikaalidega kokku. 50% märkis, et taolise
42
intensiivsusega kokkupuude on kuni veerandil töötajatest ning suuremat
kokkupuudet mainivad 15%. Ettevõtete hulk, kus olulisel määral puutuvad kokku
üle veerandi töötajatest, on mõnevõrra suurem vähemalt 250 töötajaga
tööandjate seas ning KMR-ide käitlejate grupis (24% ja 23%).
Teadlikkus käitlemise nõuetest ja töökeskkonna alased tegevused
Teadlikkuse ning erinevate meetmete rakendamise kohta käivad küsimused
esitati veebiküsitluses osalenud ohtlike kemikaalide käitlejatele (valim 247
vastajat).
Kõik ohtlike kemikaalide käitlejad peaksid tundma Euroopa Liidu REACH-määrust3
ja töökeskkonna ohtude minimeerimisel sellele vastavalt tegutsema. Sellele
vaatama märkis üle poole (56%) Eesti ettevõtete esindajatest, et nad antud
määrust ei tea. Määrust rakendab iga neljas ettevõte (27%) ning umbes iga
kolmas vastaja ei osanud öelda, kas nende firma oma tegevuses REACH-
määrusest lähtub. Üle poole (63%) määruse rakendajatest teavad seejuures ka
CLP-määrust4.
Ettevõttes peaksid kõikide käideldavate ohtlike kemikaalide kohta olemas olema
REACH-määrusele vastavad ohutuskaardid. Antud nõudmise täitmise kohta küsiti
firmadelt, kes eelnevalt märkisid, et rakendavad REACH-määrust. Kõigil antud
gruppi kuuluvatel ettevõtetel on ohutuskaardid ka olemas (sh 94%-l on need
kõikide ohtlike kemikaalide kohta), kuid kõikide ohutuskaartide vastavust
määrusele märgivad pooled (siinjuures iga neljas ei oska ka antud küsimusele
vastata).
Riskianalüüsi on teostanud valdav enamus (93%) ettevõtetest. Umbes
kolmveerand riskianalüüsi teostanutest märgib, et selle käigus on kaardistatud
ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohad, vahendid ja seadmed ning vastavate
tööprotsesside kaardistamist täheldab üle kuuekümne protsendi ettevõtetest.
Ohtlike kemikaalide sisaldust töökeskkonna õhus on mõõtnud vaid kolmandik
ohtlike kemikaalide käitlejatest.
Tööandja peaks tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike
kemikaalide võimalikust mõjust tervisele, kasutatavatest kaitsevahenditest,
ohutuskaardi andmetest jmt ning omavad vastavat väljaõpet. 56% ettevõtetest
on teavitanud kõiki töötajaid ohtlike kemikaalide võimalikust mõjust tervisele;
77% on informeerinud kõiki ohtlike kemikaalidega kokku puutuvaid töötajaid
sellest kokkupuutest ning 63% on andnud kõigile kokkupuutujatele piisava
väljaõppe. 60% tööandjatel on kõigil ohtlike kemikaalidega seotud töökohtadel
olemas vastavad kasutusjuhendid ning 72% kasutab kõigi töökohtade puhul
ohutuskaardile vastavaid isikukaitsevahendeid. Erinevatest meetmetest on
töökohtadel kõige enam rakendatud individuaalseid kaitsemeetmeid ja
asjakohaseid hügieenimeetmeid; kõige vähem kasutamist leidnud meetmeteks on
keemiliste ainetega kokku puutuvate töötajate arvu ning kokkupuute kestuse ja
intensiivsuse vähendamine miinimumini. Individuaalseid kaitsemeetmeid peetakse
3 REACH - Registration, Evaluation and Authorisation of Chemicals; Euroopa parlamendi ja
nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja
piiramist. 4 CLP - Classification, Labelling and Packaging; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,
mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal 43
ka kõige olulisemaks ohtlike kemikaalidega kokkupuute vähendamise meetmeks
koos töötajate juhendamise ja koolitamisega.
Valdav enamus (82%) ettevõtetest märgivad, et kõik nende töötajad läbivad
regulaarset tervisekontrolli ning umbes iga kümnes tervisekontrolli teostaja on
selle tagajärjel mõne töötaja teisele töökohale üle viinud.
Erinevate meetmete rakendamist töökeskkonna ohtude vähendamisel on
märgatavalt vähem ettevõtetes, kes ise hindavad, et nende töötajatest mitte
ükski ei puutu igapäevaselt olulisel määral ohtlike kemikaalidega kokku. Vaid
riskianalüüsi ja tervisekontrolle teostavad ka taolistest tööandjatest väga valdav
enamus. Ootuspäraselt rakendavad erinevaid meetmeid ja täidavad nõudmisi
enam need ettevõtted, kes on REACH-määrusest teadlikud.
Mida suurema töötajate arvuga ettevõtted, seda rohkem on nende hulgas ohtlike
kemikaalide käitlejaid ning seda suurem osa nende töötajatest puutuvad
igapäevaselt olulisel määral kokku ohtlike kemikaalidega. Mida suuremad
tööandjad, seda parem on nende teadlikkus REACH-määrusest. Vähemalt 250
töötajaga firmades rakendatakse REACH-määrust ja erinevaid kaitsemeetmeid
enam; samuti peavad nad väiksemate ettevõtetega võrreldes erinevate meetmete
rakendamist olulisemaks. 5-9 töötajaga ettevõtete seas on teistega võrreldes
väiksem osakaal firmasid teostanud riskianalüüsi ning kaardistanud riskianalüüsi
käigus ohtlike kemikaalidega seotud töötamiskohti, töövahendeid ja –protsesse.
Väga vähesed on mõõtnud ohtlike kemikaalide sisaldumist ettevõtte
töökeskkonna õhus.
Kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete käitlejaid leidub
rohkem suurema töötajate arvuga ettevõtete seas. KMR-ide käitlejad on muude
kemikaalide käitlejatest teadlikumad REACH-määrusest ning rakendavad seda
enam (kuid ka nendest 23% ei rakenda ja 33% ei tea, kas ettevõte määrusest
lähtub). Peaaegu kõigi KMR-ide käitlejate töötajad puutuvad olulisel määral kokku
ohtlike kemikaalidega. Antud ettevõtete töötajaid on ka paremini informeeritud ja
varustatud. Kõik KMR-ide käitlejad peaksid pidama antud ainetega kokku
puutuvate töötajate nimekirja; selle teostamist märgivad veidi üle kolmandiku
vastajatest.
Uurimuses tunti eraldi huvi nanomaterjalide käitlejate vastu. Paraku on ennast
nanomaterjalide käitlejatena teadvustanud ettevõtete osakaal sihtrühmas nii
väike, et kõiki vähemalt viie töötajaga ettevõtteid või ohtlike kemikaalide
käitlejaid uurides jääb nanomaterjalidega kokku puutujaid valimisse järelduste
tegemiseks liiga vähe (veebiküsitluses 8 vastajat). Antud sihtrühma kohta info
saamine nõuaks eriuuringu teostamist, mille valimi koostamise eesmärgiks peaks
olema just võimalikult paljude nanomaterjalide käitlejate ülesse leidmine. See
võib näiteks tähendada küsitlemist vaid teatud tegevusaladel tegutsevate firmade
hulgas, kus nanomaterjalide käitlejate tuvastamise tõenäosus on suurem. Uuringu
jaoks tuleks ka täpsemalt defineerida (ning seda osalevatele ettevõtetele
selgitada), millistest kogustest ja kasutamise/levitamise viisidest alates on
tegemist nanomaterjalide käitlejaga.
44
Teostatud uuringu tulemuste põhjal võib kokkuvõtvalt öelda, et Eesti ettevõtted
vajaksid ulatuslikumat informeerimist ja täpsemat juhendamist ohtlike
kemikaalide käitlemisega seotud töökeskkonna ohtudest, nende vältimise ja
vähendamise võimalustest ning käitlemisega kaasnevatest kohustustest.
Iga teine veebiküsitlusel osalenud ohtlike kemikaalide käitleja ei ole kursis
rahvusvahelise REACH-määrusega ning veerand või enam ei ole kõiki antud
ainetega kokku puutuvaid töötajaid terviseohtudest teavitanud, piisavat väljaõpet
või kasutusjuhendeid ja kaitsevahendeid pakkunud. Töökeskkonna kujundamisel
tegeletakse enam lihtsamate ja vähem kulukate meetmetega nagu
isikukaitsevahendid ja hügieenimeetmed ning vähem tähelepanu saavad
tegevused nagu ohtlike ainetega seotud tööprotsesside ja töötajate arvu
vähendamine miinimumini. Seda ka ettevõtetes, kes on REACH-määrusest
teadlikud ning kus töötajad puutuvad ohtlike kemikaalidega igapäevaselt oluliselt
kokku.
Ohtlike kemikaalide käitlemise temaatika tekitab osades ettevõtetes üleüldisemalt
segadust – näiteks esineb märkimisväärsel hulgal ettevõtteid, kes vastavad
osadele käitlemisega seotud küsimustele „ei oska öelda“. Suurtel ettevõtetel, kus
tegevusalasele spetsialiseerumisele vastavalt on kokkupuude ohtlike
kemikaalidega suurem ja sellega seotud ohu tase kõrgem, ei ole ilmselt raskusi
enda määratlemisel ohtlike kemikaalide käitlejana. Need ettevõtted on ka
nõudmistest teadlikumad ning rakendavad erinevaid töötajate kaitsmisele
suunatud meetmeid rohkem. Väikeste firmade töötajatel on küll kokkupuude
ohtlike kemikaalidega väiksem, kuid tööandja madalast teadlikkusest ja vähesest
ennetusmeetmete kasutamisest tingitult on töötajad kokkuvõttes ilmselt vähem
kaitstud olukorras, kui suurettevõtete kollektiivid. Taolised tööandjad vajaksid nii
üleüldist informeerimist sellest, millistes töökeskkondades tekib kokkupuude
milliste ohtlike kemikaalidega, kui ka täpsemat teavitamist sellest, millised on
ohtlike kemikaalide käitlemisega kaasnevad nõuded ja töökeskkonna ohtude
vähendamise põhimõtted.