7
Kognitiivsest lingvistikast Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on? Ilona Tragel Tartu ülikooli doktorant See, missugune on keel, räägib meile mõndagi selle kohta, milline on inimene seestpoolt, ka niisugustes osades, kuhu röntgenikiired ei ula- ta ja mille jälile arstiteadus veel saanud ei ole ning võib-olla kunagi ei saagi. Ja vastupidi - inimese olemus avaldub keeles. Keelt saab uurida kui inimese üht kognitiivset võimet. Me paneme teatud asju tähele ja teised jätame tähele panemata, me mäletame mingeid asju ja unustame teised jne. Sellel kõigel on oma osa selles, milline on keel. Keelt käsitatakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Siit on lihtne järeldada, et niisuguses lähenemises on esikohal tähendus - keeleväljendi sisuli- ne pool. Ja veelgi enam - keele vormilise poole (grammatika) moti- veerijaks peetakse samuti tähendust. 1 Kõik eelnev iseloomustab tänapäeva teoreetilises keeleteaduses tähtsal kohal oleva kognitiivse lingvistika seisukohti. Järgnevas tut- vustan Oma Keele lugejale mõningaid selle suuna mõisteid ja uurita- vaid nähtusi. Keel ja maailm Kategoriseerimine (liigitamine) on inimese üldistusvõime põhilisi aval- dusi. Keeles avaldub kategoriseerimine kõikjal. Lihtne on seda jälgida näiteks uute nähtuste nimetamisel: paigutame need mingi varem ko- getud nähtusega samasse kategooriasse ja nimetame selle järgi. Alu- seks on mingid sarnasused ja seosed uue ja juba olemas oleva vahel. Modernse ja ebahariliku disainiga mööbliesemeid, mis on mõeldud istumiseks, nimetame siiski tool, sest määrav on funktsioon, meenu- tagu kuju pealegi rohkem banaani või saksofoni kui tavalist tooli.

oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

Kognitiivsest lingvistikast Mida kognitiivne tähendab ja mis tal keelega pistmist on?

Ilona Tragel Tartu ülikooli doktorant

See, missugune on keel, räägib meile mõndagi selle kohta, milline on inimene seestpoolt, ka niisugustes osades, kuhu röntgenikiired ei ula-ta ja mille jälile arstiteadus veel saanud ei ole ning võib-olla kunagi ei saagi. Ja vastupidi - inimese olemus avaldub keeles. Keelt saab uurida kui inimese üht kognitiivset võimet.

Me paneme teatud asju tähele ja teised jätame tähele panemata, me mäletame mingeid asju ja unustame teised jne. Sellel kõigel on oma osa selles, milline on keel. Keelt käsitatakse kui keelekasutaja kogemustel ja teadmistel põhinevat nähtust. Siit on lihtne järeldada, et niisuguses lähenemises on esikohal tähendus - keeleväljendi sisuli-ne pool. Ja veelgi enam - keele vormilise poole (grammatika) moti-veerijaks peetakse samuti tähendust.1

Kõik eelnev iseloomustab tänapäeva teoreetilises keeleteaduses tähtsal kohal oleva kognitiivse lingvistika seisukohti. Järgnevas tut-vustan Oma Keele lugejale mõningaid selle suuna mõisteid ja uurita-vaid nähtusi.

Keel ja maailm

Kategoriseerimine (liigitamine) on inimese üldistusvõime põhilisi aval-dusi. Keeles avaldub kategoriseerimine kõikjal. Lihtne on seda jälgida näiteks uute nähtuste nimetamisel: paigutame need mingi varem ko-getud nähtusega samasse kategooriasse ja nimetame selle järgi. Alu-seks on mingid sarnasused ja seosed uue ja juba olemas oleva vahel. Modernse ja ebahariliku disainiga mööbliesemeid, mis on mõeldud istumiseks, nimetame siiski tool, sest määrav on funktsioon, meenu-tagu kuju pealegi rohkem banaani või saksofoni kui tavalist tooli.

Page 2: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

6

Meie teadmised ongi organiseeritud nii, et nähtused, mis mingil põhjusel on omavahel seotud, võivad moodustada kategooria, millel on üks musteresindaja - selle kategooria prototüüp. Toolide või pi-gem istmete kategooria prototüüpne esindaja on eestlastel ilmselt nel-ja jala, rõhtsalt loodis istmeosa ja umbes inimese seljaosa kõrguse sel-jatoega iste. Täpselt sellist tooli ei pruugi aga tegelikult üldse olemas olla, selle oleme ise konstrueerinud nendest toolide kategooria esin-dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud.

Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis mõisteruumiks. Ning sellel on oluline roll - maailma ja keele vahel ei ole otseühendust (kui oleks, peaks kõik keeled olema enam-vähem ühesugused), vaid nende vahel on ühenduslülina seesama mõisteruum (vt joonis 1).

MÕISTERUUM

Joonis 1. Mõisteruum

Mõisteruumi abil selgitatakse ka paljusid keelenähtusi, mida enne kognitiivse traditsiooni tulekut on käsitletud väga vähe (nt polüsee-mia ehk mitmetähenduslikkus, vt näide üle kohta allpool) või hoopis teistelt alustelt (nt keele kujundlikkus ehk metaforisatsioon, vt näited üle kohta allpool).

Maailm ja grammatika

Kognitiivne keeleuurimine algas, nagu ikka uus asi, sellega, et kriti-seeriti seniseid arusaamu. Üks küsimus, mis üles võeti, oli sõnaliikide mõiste põhjendatus. Põhjusi selle küsimuse esitamiseks oli mitmeid, üks näiteks see, et uuriti indiaani ja Austraalia aborigeenide keeli ja leiti, et klassikalise sõnaliikide jaotusega (käändsõna, pöördsõna, ase-

Page 3: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

7

sõna jne) ei ole nende keelte struktuuri ehk ehitust üldse võimalik kirjeldada.

Üks kognitiivse metafooriateooria rajajaid George Lakoff on oma raamatu pealkirjastanud „Naised, tuli ja ohtlikud asjad", olles inspi-reeritud Austraalia aborigeenide dyirbaVl keele kategooriast balan. Sellesse kategooriasse kuuluvad nimelt naised, tuli ja ohtlikud asjad (lisaks veel linnud, kes ei ole ohtlikud, ja mõned haruldased loomad, nt bandikut).2

Kategooria sõltub paljuski keskkonnast, kus keelt omandatakse, ja vajadustest, milleks keelt kasutatakse. Eesti keeles ei ole enam nõu-kogude põllumajandusasutuse kategooriat (kolhoos, sovhoos, masi-na-traktorijaam jt), sest seda ei ole enam vaja. Laps, kes kasvas üles majas, kus redelist mindi pööningule ja kelder asus õues mäe sees, ei uskunud, et ka keldrisse võib minna redelit mööda köögi põrandas asuva luugi kaudu. Redel oli talle pööningule minemise mõiste ning ta ütles kindlalt: Tädi läks pööningule, kui tädi läks luugi kaudu rede-lit pidi keldrisse.

Kognitivistid väidavad, et sõnadel ja grammatilistel kategooria-tel, millel on palju tähendusi (= mis on polüseemsed), on need tähen-dused omavahel seotud kindlate seaduspärasuste alusel. Mõisteruu-mis moodustuvad tähendusvõrgustikud, kus sõlmedeks on tähendu-sed ning võrguniidiks seosed nende vahel. Seoseid on paljudel tasan-ditel ja eri tugevusega, mõned on kaugemad, mõned lähedased (vt joonis 2 üle tähendusvõrgu kohta).

Joonis 2. Üle sõlmi ja seoseid polüseemilises võrgus

Page 4: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

3

Kognitiivses keeleteaduses peetakse teedrajavaks polüseemiauuri-museks Claudia Brugmani uurimust inglise sõna over 'üle' tähendus-test.3 Tähendused jagunevad valdkonniti ning valdkondadevahelised seosed põhinevad vastavatel ülekandemehhanismidel. Valdkond on mõisteruumi jaotusüksus, mis ühendab millegi alusel kokkukuuluvaid mõisteid. Ka eesti keeles on sõnal üle palju tähendusi: RUUMI valdkon-nas {üle tee) ja AJA valdkonnas {üle päeva, ülehomme). Ülekanne RUUMI valdkonnast AJA valdkonda on maailma keeltes universaalne ja väga levinud. Kasutame sõna üle näiteks ka SKAALA valdkonnas {üle poole). SKAALA on RUUMI liigendatud allvaldkond.

Kognitiivses metafooriteoorias lähtutaksegi sellest, et me kasutame ja mõistame keelt osalt tänu oma võimele abstraktseid ning keerulise-maid asju ja nähtusi konkreetsemate ja lihtsamatega võrrelda ja nende mõistetes sõnastada. Ülekandeid konkreetsete ja abstraktsete vahel nimetatakse metafoorseteks kujutusteks ja nende märkimiseks kasu-tatakse suurtähti, näiteks RUUM ON AEG. Niisiis: ajaväljendid üleeile ja ülehomme on põhjendatud, sest on kohaväljend üle mäe, väljendist üle poole saame aru, kuna me suudame abstraktseid asju liigendada päriselt olemas olevate skaalade (nt joonlaud või kraadiklaas) eeskujul (vt joonis 3).

pool pool

üleeile eile täna homme ülehomme

eile homme üleeile täna ülehomme

Joonis 3. a. üle mäe; b.,'b. üleile, ülehomme; c. üle poole

Üks kognitiivse keeleuurimise suundi - kognitiivne grammatika -kasutabki metakeelena (metakeel on keel, mille abil kirjeldatakse teist keelt) ka jooniseid. Kognitiivse grammatika looja on R. W. Langacker. Enda sõnul on ta välja töötanud grammatika kirjeldamise süsteemi, mis põhineb entsüklopeediliste teadmiste kontseptsioonil - meie kee-lekasutus sõltub sellest, mida teame selle asja kohta, millest me rää-gime.

Page 5: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

9

Keelelises suhtluses põhineb palju asju kogemuste ja teadmiste alusel tekkinud üksustel ning oleneb sellest, millisesse teadmiste-koge-muste valdkonda konkreetne kasutus kuulub.4 Ära on eesti keeles küll perfektiivsuse (lõplikkuse) marker (vrd sõi pudru ära - midagi ei jät-nud järele) ja terve tähendab 'kõik, kogu', kuid kui öeldakse Laps sõi terve banaani ära, ei arva ilmselt keegi, et ta ka banaanikoore ära sõi. Banaan kuulub sellisel juhul söödavate asjade valdkonda ja me teame, et tavaliselt koort ei sööda (sama kiivi või kartuliga - kui keegi sööb neid koorega, siis seda väljendatakse keeles, sest see on ebatavaline).

Grammatika ja keha

Grammatika tekib, kui sagedamini väljendamist vajavatest suhteväl-jenditest saavad grammatilised - väga üldise tähendusega ja kasutus-piirangutega keeleüksused. Kuigi esmapilgul tundub, et eri keelte gram-matika on väga erinev, on siiski olemas universaalsed seaduspärasu-sed, milliste suhete väljendamise vahenditest saab grammatika ja mil-lised objektid on grammatikaväljendi aluseks.

Üks maailma keeltes üsna üldiselt grammatika tasandile kuuluv ala on kohasuhete väljendamine. Eesti keeles on selleks otstarbeks kohakäänded, aga ka suhtesõnad (nt kaassõnad). Kognitiivses keele-teaduses on levinud keeleväljendite moodustamise ja mõistmise ke-has t a s se teooria, mis tähendab, et inimene kasutab ja mõistab maail-ma asju keeles oma keha kaudu.

Üks selle teesi tõestusi on kehaosade nimetuste sage kasutamine nii mitmesuguste suhete kui ka objektide mõistestamiseks. Kehaosade nimetused või neist pärit olevad keeleväljendid on maailma keeltes kõige tavalisemad kohasuhte väljendamise vahendid.3 Kuna kasuta-me neid väljendeid väga sageli, siis tihti ei tule pähegi, et (laua) peale on pärit sõnast pea või (minu) kõrval tuleb sõnast kõrv. Järgmisel joo-nisel on veel näiteid kehaosadest tulenevate suhtesõnade kohta.

a. riiuli peal (peale, pealt) b. maja kõrval (kõrvale, kõrvalt) c. vihma käes (käest, kätte) d. seina küljes (küljest, külge) e. isa kannul (kannult, kannule)

Joonis 4. Kehaosadest pärit suhtesõnu / V^1 kannul

Page 6: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

10

Peale suhtesõnade on kehaosade nimetused väga sageli ka teiste (mitte-inim)objektide osade nimetused. Sellistel juhtudel kasutame samuti oma keha analoogilise suhte loomiseks: ninad on objekti ees-mise poole nimetused, nt auto nina, kinga nina.

Ülekanne kehaosalt objektiosale võib toimuda mitmete tunnuste alusel, nt kuju, suurus, otstarve jm. Tihti on need tunnused ülekandes omavahel kombineerunud (nt kinga nina on kinga eesmine pool, kuid võib olla on see ka nina kujuga?). Lisaks objektiosade nimetustele ka-sutatakse kehaosade nimetusi palju ka piltlikes väljendites. Nina üles-anne on lõhnu tunda ja sellega meile maailma kohta infot vahendada. Kui kellelgi on hea nina, siis on tema nina lõhnatundmise funktsioon üle kantud ka teistele maailmast info hankimise valdkondadele: ta on osav nuhk (vrd nuhkima 'nuusutama, nuuskima', kus on samuti ra-kendatud kehastamist). Suur nina on aga kõige-kõige ees olev nina.

Oma võrdlemise ja kõrvutamise võimet rakendame näiteks ka järgmiste kehastatud objektiosade nimetuste juures: pudeli kael, pu-deli suu, laua jalg, mäe jalam jne. Vastavaid näiteid tuleb kindlasti lugejalgi terve hulk pähe. Kognitiivses lingvistikas ei ole niisuguste nähtuste seletamisel kombeks rääkida ühe või teise keele mõjust ja laenudest, vaid inimese üldisest võimest võrrelda. Sarnase päritoluga ja sarnased sõnad ja vormid on keeltes lihtsalt seetõttu, et inimesed on üldjoontes sarnased, olenemata sellest, mis keelt nad räägivad.

Muidugi on ka asju, mida keeltes erinevalt kajastatakse. Sellistel puhkudel võib seletusi otsida eri rahvuste erinevatest maailmapilti-dest, eri keskkondadest, milles keeled on arenenud jms. Näiteks on teada huvitav kohasuhete väljendamise süsteem ühest rannikukeelest, mille alal oli kogu aeg kõva tuul ja anumaid kasutati tihti katetena, et asjad ära ei lendaks. Selles, sapoteegi keeles olid kohasuhet väljenda-vad 'alla', 'all', 'alt' täiesti võrdsel kohal teiste kohasuhte väljendite-ga, sest selles kultuuris oli oluline asjade panemine katte 'alla'.

Katsed taani ja inglise keelega näitasid, et 'all' olemise suhe on 'sees' ja 'peäl' olemise suhtest palju vähem tähtis, sest nende keelte aladel polnud selle suhte väljendamiseks nii kindlat vajadust (suurt tuult!).6 Ka eesti keele põhjal oleks tulemused tõenäoliselt samad, see avaldub näiteks kohakäänetes - 'sees' ja 'peäl' suhte väljendamiseks on nii kohakäänded (seesütlev ja alalütlev) kui ka suhtesõnad, kuid 'all' suhte jaoks vaid suhtesõnad.

Page 7: oma keel 2002 01 - emakeeleselts.ee · dajatest, millega oleme elu jooksul kuidagi kokku puutunud. Seda kohta, kuhu me oma musternäite konstrueerime, nimeta-takse kognitiivses traditsioonis

11

Ikka inimene ise

Kognitiivses lingvistikas võetakse arvesse kõiki keelt mõjutada või-vaid tegureid ja lähtutakse sellest, et inimene on üldjoontes sarnane, rääkigu ta mis keelt tahes. Inimese tunnetus on küll mõjutatud kesk-konnast, milles ta elab, ja kogemustest ning teadmistest, mis tal ümb-ritsevast maailmast on, kuid psüühikas ning sedakaudu ka käitumises ja maailmaga suhtlemises valitsevad siiski seaduspärasused, mis mõju-tavad ka keelt (ja vastupidi). Selleks, et keelt uurida, peab neid sea-duspärasusi tundma ning neist lähtuma. Keelt ei ole ju inimeseta.

1 H. Oim, Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade. - Oma Keel 2000, nr 1, lk 5-17.

2 G. Lakoff, Women, fire, and dangerous things. The University of Chicago Press, 1987, lk 5.

3 G. Lakoff, Women, fire, and dangerous things. The University of Chicago Press, 1987, lk 416 -461 .

4 R. W. Langacker, Concept, Image, and Symbol. The Cognitive Basis of Grammar. - Cognitive Linguistics Research 1. Mouton de Gruteyr, Berlin. New York, 1990.

5 B. Heine, Cognitive Foundation of Grammar. Oxford University Press, 1997, lk 38.

6 C. Sinha, Language, Culture and Embodiment of Spatial Cognition. (Ette-kanne 6. kognitiivse lingvistika konverentsil Stockholmis 1999. a juulis.)

Soovitusi edasilugemiseks

I. Tragel, Kognitiivne lingvistika mujal ja meil. -Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4. (Ilmumas.) F. Ungerer, H.-J. Schmid, An Introduction to Cognitive Linguistics. Longman. London and New York, 1996.