Õpetajateuued kutsestandardid

Margus Pedaste

Tartu Ülikooli Pedagogicum

Hariduse kutsenõukogu

Õpetaja-metoodiku ametijärku ja õpetajakutset omav eksõpetajaMargus.Pedaste@ut.ee

Milleks kutsestandardid?Kutseseadus: kutsesüsteem on osa õpitulemuste tunnustamise kvalifikatsioonisüsteemist. Kutsesüsteem seob haridussüsteemi tööturuga.

• Kompetentside kirjeldamine – laiapõhjaline kokkulepe nt õpetajatöös oodatavatest kompetentsidest

• Kompetentside tõendamine – enesehinnangu kõrval usaldusväärne “kvaliteedikindlustus”

• Enesearengu kavandamine – süsteemsed suunised• Esmakoolitus – kokkulepe sellest, millised teadmised, oskused ja

hoiakus peavad olema nt õpetajakoolituse lõpetamisel• Täienduskoolitus – süsteemne alus elukestva õppe planeerimiseks

Kas kutsestandardid määravad palga?

Ei. Ka atesteerimine ei määra.• Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi,

hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele (vt ministri määrus).

Määrab PGS §76.• Täna. Õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu alammäärades

lepivad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa üleriigiliselt kokku VV, KOV, õpetajad. Kui kokkulepet ei saavutata, siis VV.

• Eelnõu. Õpetaja töötasu alammääras lepivad kokku haridus- ja teadusminister, KOV, erakoolid, õpetajad. Kui kokkulepet ei saavutata, siis VV.

• Seega: üldisest detailkokkuleppest on saamas personaalsem kooli tasandil.

Kas vajame uuendusi?

JAH. Nii on leidnud ka hariduse kutsenõukogu.• (Üldhariduskooli) õpetaja kutsestandard on justkui kõigile ja seega

mitte kellelegi – ei ole see miinimum ega maksimum, ei algajalt ega eksperdilt oodatav.

• Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord ei toeta piisavalt õpetaja professionaalset arengut – väärtustamata jääb tänapäeval oluline, edasipürgijaid napib.

• Kõik õpetajad töötavad samal ametikohal – ametijärk ei anna infot kompetentsidest, palk ei olene alati tööst (maht, keerukus, vastutus).

• Kui kool (sh kõrgkool) soovib tööle võtta vanemõpetaja või õpetaja-metoodiku, siis ta ei tea, millised „võimalused“ kaasnevad sellega (millist spetsiifilist tööd suudab see õpetaja teha?).

Mõisted• Kutsestandard – kutsenõukogu kinnitatav dokument, mille

olulisim osa on töö tegemiseks vajalike kompetentside kirjeldus (sisaldab töö kirjeldust, tööosade loetelu, töökeskkonna, töövahendite, tööks vajalike isikuomaduste kirjeldust ning kompetentsusnõudeid koos tegevusnäitajate ja hindamismeetodite kirjeldusega).

• Kutse – tunnistus selle kohta, et inimesel on olemas kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid.

• Kutsed (neid kirjeldavad) kutsestandardid paigutatakse Eesti kutsekvalifikatsioonide raamistikku, millel on 8 taset (kuid ühel tasemel võib olla ka mitu sisuliselt veidi erineval tasemel olevat standardit).

Hetkeseis kutsestandardite arendamiselTuginedes töörühmaliikmete, nende taustajõudude ja teiste riikide kogemustele ning teaduskirjandusele• on valminud lühikirjeldus õpetaja kutsetasemetest (neist saavad

kutsete ja kutsestandardite nimetused)• on valminud õpetaja tööosade (neist saavad standardis kompetentsid)

ja seonduvate ülesannete loetelu (neid standardisse ei lähe, aitavad sõnastada kompetentse kirjeldavaid tegevusnäitajaid)

• on valminud kavand sellest, milliseid tööülesandeid peaks olema valmis täitma kõik teatud kutsetasemele jõudnud õpetajad (mis iseloomustab iga vastavat kutset omavat inimest)

• sõnastamisel on tööülesannetest lähtuvad tegevusnäitajad (mida ja kuidas teab ja oskab teatud kutset omav õpetaja)

Kutsed ja uued standardid (tasemel 6, 7, 8)

• Abiõpetaja – haridusasutuses töötav õpetajat abistav töötaja, kellel on kompetentsid õpilaste/lastega töötamiseks õpetaja juhendamisel

• Õpetaja esmakutse – kõrgkooli lõpetaja (6 või 7)• Õpetaja – töötav õpetaja, kes on lisaks õppetegevuste läbiviimisele

suunatud koostööle väljaspool klassi-/rühmaruumi (7)• Vanemõpetaja – töötav õpetaja, kes lisaks õppetegevuste läbiviimisele

toetab ja mõjutab teiste õpetajate ning haridusasutuse arengut, arendab valdkonna metoodikat oma haridusasutuses (7)

• Meisterõpetaja – töötav õpetaja, kes lisaks õppetegevuste läbiviimisele osaleb arendus- ja loometegevuses nii haridusasutuses kui ka väljaspool (8)

• Õpetaja-õppejõud – töötav õpetaja, kes juhendamise, õpetamise ning teadus- ja arendustöö kaudu teeb tihedat koostööd kõrgkooliga (8)

Õpetajatöö osadest lähtuvad kompetentsid

1. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine

2. Õpikeskkonna kujundamine

3. Õppe- ja kasvatustegevuse elluviimine, õppimise juhendamine

4. Refleksioon (tegevuste analüüs, hindamine ja edasiseks õppimiseks/tegevuseks eesmärkide seadmine)

5. Nõustamine ja mentorlus

6. Professionaalne enesearendamine

7. Arendus-, loome- ja teadustegevus

8. Kollektiivi juhtimine – VALITAV

9. Õpetajate koolitamine – VALITAV

Ülesannetest lähtuvad kompetentse kirjeldavad tegevusnäitajad• Käesolevalt on kirjeldatud 45 tööülesannet ja läbivat kompetentsi

(kirjeldavad, milleks peab üks või teine õpetaja olema suuteline – kompetents tõendatud, aga ei pea seda praktikas rakendama).

• Ülesannetest lähtudes sõnastatakse tegevusnäitajad: kuidas teatud kutsetasemel ülesande täitmine välja näeb (kirjeldab nii üldisi kui ka läbivaid kompetentse).

• Kutsestandardite erinevus tuleneb eelkõige kahest dimensioonist:– ülesandeid, milleks kutse saaja peab suuteline olema, on erinev arv: tänases

tööversioonis abiõpetajal 4, õpetaja esmakutsel 22, õpetajal 29, vanemõpetajal 34, meisterõpetajal 40 ja õpetaja-õppejõul 44 ülesannet (sh läbivad)

– ülesande täitmisel vajalikke teadmisi ja oskusi kirjeldav tegevusnäitaja on erineval tasemel sõnastatud (enamasti kõrgemal tasemel midagi juures)

Näited ülesannete erinevusest

Õpetaja kutsega õpetaja võrreldes esmakutsega õpetajaga• juurutab haridusasutuses kokkulepitud õppe- ja kasvatustöö

põhimõtteid ning töötab välja ja juurutab neist lähtuvaid reegleid klassi/rühma ja õpilase/lapse tasandil

• kohandab õppe- ja kasvatusprotsessi (sh õppematerjale ja tegevusi) lähtuvalt õppijate eripäradest ja koostöös tugispetsialistidega vastavalt erivajadustega õppijate vajadustele

• eriolukordade lahendamisel käitub sihikindlalt ja eesmärgipäraselt; tunneb ära pedagoogilise kriisi; valdab distsipliini tagamise meetodeid

• nõustab lapsevanemaid haridusvaldkonna küsimustes• täiendab end erialaselt ning hoiab end kursis uuemate suundadega

oma aines/valdkonnas• osaleb valdkonna ühenduste ja ekspertgruppide töös

Näited sama ülesande erinevusestÕppe- ja kasvatustöö planeerimiselEsmakutsega õpetajaga – selgitab välja klassi/rühma ainealase kompetentsuse taseme,

õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid ainevaldkondlike eesmärkide seadmisel, toetudes õppeasutuse õppekavale; märkab erivajadust ja pöördub abi saamiseks vastava spetsialisti poole; valmistab mentori juhendamisel ette arenguvestlusi

Õpetaja – selgitab välja klassi/rühma ja lapse/õpilase ainealase kompetentsuse taseme, õpioskuste ja õpimotivatsiooni taseme ning arvestab neid ainevaldkondlike, üldpedagoogiliste ja kasvatuslike eesmärkide seadmisel, toetudes õppeasutuse õppekavale; tunneb ära haridusliku erivajaduse ja kaasab vajadusel vastava spetsialisti õpikeskkonna (füüsilise, vaimse ja sotsiaalse) tingimuste muutmiseks; valmistab ette arenguvestlusi

Vanemõpetaja – (lisaks) juhendab kolleege õpilaste õpivajaduste/laste arenguvajaduste väljaselgitamisel; juhendab teisi õpetajaid arenguvestluste ettevalmistamisel

Meisterõpetaja – (lisaks) nõustab sellealast tegevust haridusasutuses, arvestades teaduspõhisust ja parimaid praktikaid

Õpetaja-õppejõud – (lisaks) töötab välja õpi- ja arenguvajaduste väljaselgitamise metoodikaid ja mudeleid

Kokkuvõttes

• Me kõik peame end pidevalt arendama, sest maailm meie ümber eeldab seda.

• Kutsestandardid on enese arendamiseks sobiv alus, sest tegu on laialdase kokkuleppega ootustest.

• Standardite tõhusaks kasutamiseks peame veel ühiselt palju tööd tegema, et õppida nende abil kompetentse objektiivselt hindama ja hindajaks saaksid olla nt õpetajad ise (standardid võiks valmida 2013 kevadel, kutseandja konkurss toimuda 2013 sügisel ja kutsete andmine alata 2014).

Edukat koostööd soovides

Margus Pedaste