Õpitrepp, sügis 2011

  • View
    240

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ajakiri täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest

Text of Õpitrepp, sügis 2011

  • AjAkiri tiskAsvAnute ppimisest jA petAmisest SGIS 2011

    opitrepp

    JAAK AAViKSoo:

    eestis on liiga palju erialase ettevalmistuseta inimesi MUreKoHtKool jb pooleli, sest pea ei lika ja raha pole

    SAAVUtUSeesti teadlased juhtisid rahvusvahelist elukestva ppe uuringut

    rAHVAHLetUSKes vrib tnavu aasta ppija tiitlit? Hleta!

    JAAK AAViKSoo:

    eestis on liiga palju erialase ettevalmistuseta inimesi MUreKoHtKool jb pooleli, sest pea ei lika ja raha pole

    SAAVUtUSeesti teadlased juhtisid rahvusvahelist elukestva ppe uuringut

    rAHVAHLetUSKes vrib tnavu aasta ppija tiitlit? Hleta!

  • PITEEAlates 3. oktoobrist jooksevad Eesti Televisiooni

    eetris htused pilood.

    Esmaspevast laupevani htul kell 21.40 rgib oma piteest inimene, kes on tiskasvanuna jtkanud kunagi pooleli jnud haridusteed, omandanud uue ameti vi lihtsalt toreda oskuse,

    mis elu rikastab kokku on klippe ja inimesi 24.

    Inimene ei arene, kui ta ei kasuta oma aju.Ja kui ka tundub, et kigis koolides on kidud,

    esitab elu hoopis ootamatuid vljakutseid.

    Tark pib teiste kogemusest.

    Evelin Ilves: ppige seda,

    mis on huvitav, mitte seda,

    mis on hetkel popp vi

    totab rohkem tulu tuua.

    Jaan Pehk: See on hea, kui ppimise jrele on isu ja see khtugi tidab.

    Aleksei Turovski: Iga loom peab ppima. Kui ta ei pi, sakse ta lihtsalt ra.

    Fotod: Eesti Pevaleht

  • Sisukord

    Toimetaja: Agne Narusk, tel 680 4511, e-post: agne.narusk@epl.eeAjakirja koostas: Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 11E, 10151 Tallinn Esikaane foto: iStockphotoVljaandja: ETKA Andras koosts haridus- ja teadusministeeriumiga EL-i tukefondi Euroopa Sotsiaalfondi programmi Tiskasvanuhariduse populariseerimine raamesAjakirja saamiseks palume prduda: tel 621 1671, e-post: andras@andras.ee Veebiversiooni loe ja kommenteeri: www.andras.ee/opitrepp

    pitrepi jrgmine number ilmub 15. novembril.

    Toimetajalt

    Pevakorras lk 411 Gmnaasiumilpetajaid tuli tnavu kutsekoolidesse vhem Ahjumeistrilt on nd phjust ksida kutsetunnistust Noor, kes sa pole td leidnud, pi palkmajaehitajaks vi aednikuks petajaid ootab uute ppekavade koolitus Sel korral kooli ei psenud? Vrguleht petab vajalikku kutsekeelt Kolm likooli avasid Aasia-teemalise ppemooduli Rahvusraamatukogus tasuta koolitused Eesti mainekaim krgkool on Tartu likool Krgharidusmaastiku revisjon juab lpusirgele KUTSE kutsub ppima kiki tiskasvanuid Tasuta kursused ootavad tiskasvanuid ka sel sgisel Eesti sai juurde 70 uut kutsega andragoogi

    Intervjuu lk 1214 Ministriga tiskasvanutest ja ppimisest

    Uuring lk 15 Miks lheb ks suur inimene lpuks ikkagi kooli tagasi?

    Murekoht lk 1618 Kool jb pooleli, sest pea ei lika ja raha pole

    Kogemus lk 1820 piring: reis Ungari prgukuumusesse laste jonni taltsutama

    Seadus lk 2122 T krvalt koolis: kas on igus ppepuhkusele? 2. osa

    Vahva tegu lk 2223 likool jagab he euro eest seenioridele tervisetarkust Koolituslaat kogus kokku kimbutie koolitusi

    Seda ja teist lk 24 Nuanne: kuidas ravida internetisltuvust? Paremakelisi oli rohkem ka 500 000 aasta eest Sgisene soovitus

    Inimesed lk 25 Kasvataja Larissa lapsed, lilled ja linnupea

    Rahvahletus lk 2627 Kellele maakondade aasta ppijatest annaksid hle Sina?

    See noor tiskasvanud ppijaAjakirja kaanele fotot valides ji pilk pidama noor-

    tel. Neil, kes peavad esmajrjekorras ppima ja

    alles siis muuga tegelema, sest see on nende t.

    igemini, peaks olema: seisame Eestis silmitsi eh-

    matavalt suure (phi)koolist vljalangenute selts-

    konnaga. Sellel omakorda on phjuslik seos mure-

    kohaga, millele viitab kesoleva pitrepi intervjuus

    haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Vib-olla

    on kaugemalt vaatajatel igus, kui nad osundavad

    Eesti kige suuremale haridusprobleemile: kolman-

    dikuni ulatuv tealiste inimeste arv, kellel puudub

    igasugune kutse-, ameti- ja erialane ettevalmistus,

    nendib minister.

    Mind ennast ehmatas seekordseid lugusid toi-

    metades aga asjaolu, et liiga suurt rolli koolist vlja-

    langemisel mngib seesama kool. igemini suhted

    petajate ning klassikaaslastega. See on lubamatu.

    Juba aastaid on tiskasvanute gmnaasiumide

    ning ametikoolide, kuhu vetakse ppima ka p-

    hihariduseta noori, ttajad rkinud, et ttavad

    mitmekordse koormusega, sest tegemist tahab ka

    kolleegide tegemata jnud t. Nende kolleegide,

    kelle juurest nnetu vljalangenu tuli. Sellest on

    rmiselt kahju. Enesekriitiliselt peaksid peeglisse

    vaatama ka lapsevanemad.

    Kuid vaadakem seda poolthja, st siis pooltis

    klaasi optimisti pilguga: hea, et sel noorel on, kuhu

    minna. Ja hea, et ta lheb! Mis sest, et temast saab

    tiskasvanud ppija varem, kui oleks pidanud. Noor-

    te hulk tiskasvanuhariduses on mrkimisvrne

    las seekord olla ajakirja kaanel nemad.

    Agne Narusktoimetaja

  • 4 Pevakorras

    Krgharidusmaastiku revisjon juab lpusirgele

    Ave Schmidt

    V aldav osa krgkoolide ppekava-sid on hinnatud: peagi lpeb hari-dus- ja teadusministeeriumis kahe aasta eest alguse saanud krgkoolide ppekavade hindamine, mille eesmrk on tagada Eesti krgkoolide hea ja vrd-ne kvaliteet.

    leminekuhindamist koordineeriva Eesti krghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnukogu negatiivseid otsuseid ja kriitikat on mnigi kord ava-likkuses teravalt trjutud.

    Iga hindamine vib tekitada mingil ajahetkel pingeid ja eriarvamusi, eriti siis, kui tagasiside on olnud negatiivne. ppeasutustel on hindamise kigus ol-nud vimalik erinevaid osahinnanguid vaidlustada ja ministeeriumisse saa-bunud konstruktiivsesse kriitikasse ei ole kunagi suhtutud kergekeliselt, kinnitas haridus- ja teadusministeeriu-mi krghariduse osakonna peaekspert Helen Pllo. Ta rhutas, et kigi ppe-kavagruppide puhul on hinnatud nende vastavust htsetele nuetele. Samuti on kogu protsess olnud eranditult lbi-paistev ja avalikkust on alati ka selle tu-lemustest teavitatud.

    Phjused erinevadEksperdikomisjonide negatiivsete hin-nangute phjused on olnud erinevad, sest hinnang sltub ennekike ppekava spetsiifikast. Muu hulgas on ette heide-tud korraliste ppejudude ja teadust-tajate vhesust ja nende kvalifikatsiooni mittesobivust ppekavade eripraga. Samuti vhest teadustd, ppekavade mittevastavust kutsestandarditele ning eesmrkide ja pivljundite omavahelist vastuolu.

    Uuest aastast jvad krgkoolidesse alles ainult ppekavad, millel on Eesti riigi tunnustus ja kvaliteedigarantii.

    Seis leminekuhindamisesLplikud leminekuhindamise tulemused selguvad 2011. aasta lpuks. ppekavagruppide hindamistulemus-tega krgkoolide kaupa saab tutvuda krghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) kodulehel (www.ekka.archimedes.ee) olevas andmebaasis, mida jooksvalt tiendatakse. Praeguse seisuga ei saa alates 2012. aasta 1. jaanuarist lipilased pinguid alustada ega lpetada:EELK usuteaduste instituudi diakoonia ja sotsiaalteenuste magistrippes ja usu-teaduste doktorippes,Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja lin-naplaneerimise doktorippes,Eesti mereakadeemia kalandusspetsia-listi, hdrograafia ning hdrometeoroloo-gia ja loodushoiu rakenduskrgharidus-ppes,

    Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusi-kapedagoogika doktorippes,euroakadeemia kunstiteaduste magistri-ppes ning keskkonnakaitse ja keskkon-napoliitika bakalaureuseppes,Tallinna tehnikalikooli Euroopa iguse doktorippes ja tehnikapetaja magistri-ppes,krgkooli I Studium majandusiguse, et-tevtluse ja rijuhtimise ning majandus-arvestuse rakenduskrgharidusppes,Tallinna rijuhtimise kolledi rijuhtimise rakenduskrgharidusppes,sotsiaal-humanitaarinstituudi igustea-duse, rikorralduse ja sotsiaalse nusta-mise rakenduskrgharidusppes,Tartu teoloogia akadeemia praktilise teo-loogia magistrippes,Tallinna likooli igusteaduse doktorippes.Allikas: EKKA

    Muusika- ja teatriakadeemias ei saa 1. jaanuarist pinguid alustada ega lpetada muusikapedagoogika doktorippes. Pildil muusikatund Tallinna Lnemere gmnaasiumis, fotol pole otsest seost artikliga.

    Foto: Rauno Volmar

  • 5 Pevakorras

    Novembrist saavad pikaajalised noored ttud alustada Prnumaa kutsehari-duskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas aianduse ja palkmajaehitu-se eriala kutsepet.

    ppegrupid moodustatakse 1629-aastastest Viljandimaalt, Pr-nu- vi Lnemaalt prit noortest, kes on ttukassas ttuna arvel olnud v-hemalt kuus kuud. pingud on tasuta, ppimise ja ka praktika ajal makstakse osalejatele stipendiumi ja sidutoetust ning tasutakse pilaskodu majutusku-lud. Peale selle on ette nhtud indivi-duaalne ja grupisisene nustamine enne praktikat ja praktika ajal. ppet algab 1. novembril ja kestab aasta.

    Mida pitakse? Aianduse ppekava omandanul on teadmised taimede pal-jundamise ja pookimise kohta, ta oskab sooritada praktilisi aiatid, teab, kuidas kasutada aiatmasinaid ja hoida korras aiatriistu. Palkmajaehitust ppinul on kik teadmised ja oskused, et ttada puitmaju tootvas ettevttes.

    petajaid ootab uute ppekavade koolitusEnam kui 760 000 euro eest toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik 42 projekti, mis hakkavad pakkuma pe-dagoogidele tienduskoolitust kikjal Eestis, teatas SA Innove.

    Koolitustel saavad petajad teadmi-si ja oskusi, mida on vaja phikoolide ja gmnaasiumide uute ppekavade kasutusele vtmiseks. Toetatakse 23 projekti, mis pakuvad ainevaldkonnaga seotud temaatilisi tienduskoolitusi, ja 19 temaatilise tienduskoolituse projek-ti, mille abiga on pedagoogidel vimalik end tiendada niteks pilase arengu, sotsiaalse pdevuse, pipdevuse, ette-vtlikkuspdevuse, hindamise, pikesk-konna kujundamise jms teemadel.

    Kige rohkem rahastatakse Tartu likooli projekte, kes htlasi esitas neid arvuliselt kige rohkem. Kigi toetust saanud projektidega saab tutvuda Inno-ve kodulehel www.innove.ee/struktuu-ritoetused/huvi