Õppeasutuste sisehindamisest

Maie Kitsingvälishindamisosakond, HTM

maie.kitsing@hm.ee

märts 2011

EFQM “sisehindamise kontekstis”

märts 2011

Õppeasutuste sisehindamine

Sisehindamiskriteeriumid (valdkonnad, määrusega sätestatud):

eestvedamine ja juhtimine personali juhtimine ja tulemused ressursside juhtimine ja tulemused töö huvigruppidega ja tulemused õppe- ja kasvatustöö ja õpilastega ning õppeasutusega seotud tulemused

märts 2011

Miks ikkagi sisehindamine?

Kui väärtused juhivad meie tegemisi, siis toimub

üleminek välishindamiselt sisehindamisele. Võime väita, et tsentraliseerimiselt minnakse üle detsentraliseerimisele, umbusaldamiselt usaldamisele, oma tõe kuulutamiselt teiste tõdede kuulamisele, pean-tegevustelt tahan-tegevustele ja kogumiselt jagamisele.

Viljar Aro, Saaremaa Ühisgümnaasium

märts 2011

Sisehindamine / Enesehindamine

Sisehindamine (sisekontroll + enesehindamine)

Enesehindamine – õppeasutuse kui organisatsiooni– õppeasutuse juhi – õpetaja– õpilase

tasandil

märts 2011

Põhimõtteline muutus 2006. aastal

2006• Riikliku järelevalve

rolli vähendamine seaduse tasandil.

• Lõpetati kompleksne järelevalve, mille käigus inspektor andis hinnanguid õppeasutuse juhtimisele ja õppe- kasvatustööle.

• Suurendati õppeasutuse omavastutust oma arengu eest – kehtestati sisehindamise läbiviimise kohustuslikkus

märts 2011

Arengukava ja sisehindamise seos

Arengukava:• Eesmärgid • Eesmärkide

täitmise indikaatorid ja hindamiskriteeriumid

Sisehindamisaruanne• Arengukavas sätestatud

eesmärkide täitmise hindamine

• Iga-aastaselt vahearuanne

• Kolme aasta järel koondaruanne - sisehindamisaruanne

märts 2011

Õppeasutuse arengukava, õppekava , sisehindamisaruande ja muude dokumentide seos

märts 2011

Arengukava kvaliteet

• Vastavus kaasaegse strateegilise planeerimise põhimõtetele

• Eesmärkide sõnastus ja mõõdetavus

märts 2011

“Heade “indikaatorite leidmine

• Oluline on leida õiged indikaatorid, mida (võrdlev)analüüsis kasutada

• Indikaatorid peaks näitama, kas liigume valitud eesmärgi täitmise suunas.

• Näitajad võivad olla seotud finantsidega, ajaga, kvaliteediga, rahuloluga jne

märts 2011

TegevusnäitajadRiiklikud (avalikustatud EHIS-s) ja õppeasutuse tegevusnäitajad

märts 2011

RIIKLIKUD TEGEVUSNÄITAJAD

ÕPPEASUTUSE POOLT VALITUD

TEGEVUSNÄITAJAD

Eestvedamine ja juhtimine

Personalijuhtimine

Ressursside juhtimine

Koostöö juhtimine

Õppe- ja kasvatusprotsessi

juhtimine

ÕPPEASUTUSE ARENGUKAVA ja

ÕPPEKAVA (eesmärgid ja prioriteedid)

Võrdlevanalüüs

Võrdlevanalüüs on tõhususe saavutamisele suunatud tehnika (Cowper&Samuels, 2001), mis põhineb:

• ühe organisatsiooni võrdlemisel teisega• või organisatsiooni võrdlemisel standardiga• (või oma organisatsiooni ajas). NB! Küsimus ei ole mitte niivõrd selles kuivõrd palju

teised on paremad, vaid selles, kuidas nad on saavutanud paremaid tulemusi

märts 2011

Hindamismeetodid• Dokumentatsiooni, sealhulgas kooli õppekava

ülevaatamine erinevatest aspektidest lähtuvalt• Tundide ja klassiväliste ürituste vaatlus

erinevatest aspektidest lähtuvalt (kasutatavad õpetamisemeetodid, õppimisstiilid jne)

• Rahulolu/tagasisideküsimustikud õpilastele, vanematele, õpetajatele jt huvigruppidele• Intervjuud õpilaste, õpetajate ja lapsevanematega• Ümarlauad huvigruppidega• Õpilaste vaatlus• jne

märts 2011

Mida õppeasutuses üldjuhul tehakse (hinnatakse)?

Õppetunni külastused, kokkuvõtted

Arenguvestlused õpilastega

Tegevusnäitajate

analüüsid

Õpitulemuste

analüüsid

Õpilastelt

tagasiside/

rahulolu

Õppeasutuse ÕK kooskõlla viimine PRÕga ja GRÕga

Arutelud ürituse

õnnestumisestPedagoogilise

personali

eneseanalüüsid,

arenguvestlused,

rahulolu

märts 2011

Väiksema tähelepanu all on olnud …

Õppeasutuse

valitud näitajate

analüüsidÜldpädevuste,

ainevaldkonnaalaste

pädevuste

omandatuse

analüüsid

Kooli eripära

Õppetundide ja kl. välise töö analüüsid

lähtuvalt üldpädevustest

Täienduskoolituse mõju analüüsid

Kujundav hindamine

märts 2011

Õppeasutuseõppekava analüüsimine

Õppekava eripära väljatoomine:• Õpilaskontingendile iseloomulikud jooned

ja kooli võimalused sellega arvestamiseks.• Kogukonna ootused.• Piirkonna ajaloolised, kultuurilised,

looduslikud iseärasused.

märts 2011

Täienduskoolituse mõju analüüsid

NB! Täienduskoolituse planeerimine - üks osa arengukavast (PGS)

• Täienduskoolituse valiku analüüsid• Täienduskoolitusel osalemise analüüsid• Täienduskoolituse mõju avaldumine

õppetundides/klassivälises töös

märts 2011

Õppemeetodite analüüs

Oluline, et õppetundide, sealhulgas lahtiste tundide külastuste tulemusi analüüsitakse.

Vastused küsimustele:• Kas on analüüsitud, milliseid õppemeetodeid

kasutatakse, kas on teadvustatud, et erinevate õppemeetodite kasutamine võimaldab õpilastes kujundada erinevaid üldpädevusi.

märts 2011

Üldpädevused ja hindamine

1. Väärtuspädevus2. Sotsiaalne pädevus3. Enesemääratluspädevus4. Õpipädevus5. Suhtluspädevus6. Matemaatikaalane

pädevus7. Ettevõtlikkuspädevus

I. Üldpädevuste omandamiseks loodud tingimused: teemade olemasolu, õppemeetodid ja – vormid, klassiväline töö, sh huvitegevus

II. Üldpädevuste omandatus

märts 2011

Üldpädevuste omandatuse indikaatorid. Näide

Õpipädevus Suutlikkus organiseerida õpikeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades; analüüsida oma teadmisi ja oskusi; tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust.

Hindamiskriteeriumid:1. Klassikursuse kordajate % on null2. Õpilaste puudutud õppetunnid on

alla … % tundide kogumahust

Tegevused: Õppetundidest osavõtmine Klassivälisest tööst osavõtmine Õpilaste eneseanalüüsimiseks

võimaluste loomineIndikaatorid:

Õppetundidest puudumine Klassikursuse kordamine Hindamismeetodid: Õpitulemuste analüüs Puudumiste analüüs Õpitulemuste ja puudumiste

võrdlevanalüüs Õpilaste eneseanalüüsiks loodud

võimalustest küsitlus

märts 2011

Ainevaldkonnaalaste õpitulemuste analüüsimine

Meetodid:1. Õpitulemuste analüüs:Kooliastmeti – üleminekute “pehmendamise” vajadusÕpilaste tulemused “uues” õppeainesJaotus poisid/tüdrukud – kas arvestatakse soolisi iseärasusiIndividuaalne – kas õpitulemused on võimetekohased ja

piisava väljakutsega2. Õpitulemuste võrdlused õppeasutuse seatud eesmärkidega3. Õpitulemuste võrdlused võrdlusgrupi tulemustega. 4. Õpitulemuste / õpilaste /pedagoogide küsitluste;

pedagoogide täienduskoolitustel osalemise (õppeainete küsitlused) võrdlused

Õpitulemused ei ole ainult TT, eksamid,

olümpiaadid

märts 2011

Tugevuste ja parendusvaldkondade väljatoomine

PROTSESS/LÄHENEMINE TULEMUS

?

Tugevuste/parendusvaldkondade väljatoomine ei tähenda heade/nõrkade tulemuste kirjeldamist, vaid tulemuste analüüsimise põhjal tehtud järeldusi – mis on tugevad valdkonnad (alavaldkonnad) ja mis kitsaskohad

Protsess ei saa olla tugev/lähenemine õigustatud kui tulemust pole ja vastupidi. ?

märts 2011

Parendused sisehindamise valdkonnas

• Raskeks on osutunud kõikide hindamisvaldkondade, sealhulgas õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine; koostatakse tegevuse kokkuvõtteid - kirjeldusi, kui ei analüüsita tulemusi ega tulemust kujundavaid protsesse.

Õppeasutuse juhtkond, õpetajad ja muu personal vajab analüüsialaseid teadmisi ja oskusi.

märts 2011

Miks HTM algatas sisehindamise nõustamise?

Anda õppeasutuste juhtidele tuge oma organisatsiooni juhtimisel – adekvaatne kõrvalpilk õppeasutusele: oma tegevuse planeerimisel (arengukava, kooli õppekava); arengukavas ja kooli õppekavas sätestatud eesmärkide hindamisel; õppeasutuse tulemuslikkuse hindamisel.

Täiustada õppeasutuste juhtimise kvaliteeti – selgitada kitsaskohad õppeasutuste juhtimisel, toetada/suunata saadud infoga HTM-i osakondade tööd (üldharidus – õigusaktid, kõrgharidus – õpetajakoolitus, VHO – järelevalev, sisehindmaise koordineerimine), kõrgkoolide ja täiendõppeasutuste tegevus jne.

Leida õppeasutustest parimaid kogemusi – luua õppeasutuste vahel võimalusi kogemuste levitamiseks ja jagamiseks.

märts 2011

Võimalused nõustamiseks

Variandid:• Õppeasutuse algatatud nõustamine• HTM-i algatusel nõustamine

märts 2011

Nõustamise korraldus (1)

märts 2011

Variant 1Õppeasutuse algatatud nõustamine:• Õppeasutus valib ise nõuniku• Aeg, koht, tasu – kokkuleppeline, õppeasutus sõlmib

nõunikuga ise lepingu• Nõunik võib aidata sisehindamist läbi viia (nn protsessi

nõustamine) või annab õppeasutusele tagasisidet sisehindamisaruande jm dokumentide põhjal – õppeasutus ise otsustab

• Õppeasutus esitab elektrooniliselt ja digiallkirjaga HTM-i sisehindamisaruande (pidajaga kooskõlastatud) ja nõuniku koostatud tagasisidearuande

• Esitada saab aastaringselt

Nõustamise korraldus (2)

Variant 2HTM-i algatatud nõustamine Õppeasutus edastab taotluse ja koolipidajaga

kooskõlastatud sisehindamisaruande elektrooniliselt (word’i versioonis) HTM-i

HTMi välishindamisosakond (VHO) otsustab (ca 2 korda aastas), koostatakse valim, kinnitab minister

VHO võtab kontakti valitud nõunikuga, teeb nõunikuga lepingu

VHO edastab nõunikule elektrooniliselt õppeasutuse sisehindamisaruande

Nõunik viib läbi nõustamise Nõunik edastab digiallkirjaga kinnitatud

tagasisidearuande VHO-le ja õppeasutusele VHO teeb nõunikuga tööde vastuvõtmise akti

märts 2011

Nõuniku tagasisidearuanne

Nõunik annab tagasisidet:• planeerimisele (arengukava, kooli õppekava)• sisehindamise üldisele korraldusele• konkreetsem tagasiside hindamiskriteeriumiti

- kui adekvaatselt on õppeasutus end analüüsinud (strateegiline planeerimine ja eestvedamine; personali ja ressursside juhtimine, koostöö huvigruppidega, õppe- ja kasvatusprotsess; tulemused)

Nõunik toob välja õppeasutuse:• olulisemad tugevused, ca 5• parendusvaldkonnad, ca 5

märts 2011

Sisehindamine: mõtteviisi muutmine Tehnilised aspektid: eesmärkide seadmine ja

omaksvõtt, indikaatorite määramine

hindamisobjektide määratlus, hindamiskriteeriumid hindamise planeerimine:

vahendite ja töö korraldus, andmete kogumine, andmete analüüs, tulemused ja otsused tulemuste

põhjal, metahindamine, lõplik aruanne.

Hindamiskultuur

Iseenda ja organisatsiooni arengu väärtustamine.

Õppimise väärtustamine. Analüüsiks vajaliku hindamise

põhimõtteline omaksvõtt.

Ilma analüüsita puudub areng

Bertrand Russell (1872 -1970)

)märts 2011