Õppemeetodid kutseõppes II

Sirje Rekkor25.01.2011

Õppija Eelteadmised

ÕpistiilHuvid

Õpivalmidus Õppijate kooslus:Väikesed rühmadSuured rühmad.....

Sisu

Õppemeetodi sobivus töötamiseks

käsitletava teemaga

Keskkond Ruum

TöövahendidTehniline varustus

Atmosfäär

Eesmärgid

KoolitajaAndragoogiline/

pedagoogiline kontseptsioonKontseptsiooni

tekkimise eeldused:T, P valmisolekudS-K valmisolekud

Valmisolek tulevikuks

Kogemusõppe printsiip

1.Kogemusehankimine

2. Arutelu kogemuse

üle, reflekteeri-

mine

3. Kogemuse üle mõtlemine, lugemine,

vastamine miks- küsimustele

4. Uue teadmise tekkimine

Aktiivõppemeetodid kutseõppes

köitev loeng mõttega lugemine jutustamine diskussioon klassis diskussioon väikeses

rühmas kriitilised juhtumid juhtumi uurimine ajurünnak SWOT-analüüs õppija intervjuu grupi ettekanne rollimäng

koosolek näidend sotsiodraama joonistamine saripildid (koomiksid) mõttetalgud firmamäng ideekaart raport rühmatöö meeskonnatöö projektitöö

Allikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodidAllikas: http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid

Läbivalt kujundatavad võtmepädevused Õppimisoskus (elukestev õpe ja karjääri

planeerimine) Infotehnoloogiline pädevus (nn

teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon); Kodanikupädevus ning algatusvõime ja

ettevõtlikkus (kodanikualgatus ja ettevõtlikkus)

Kultuuriteadlikkus (kultuuriline identiteet)

keskkond ja jätkusuutlik areng tervis ja ohutus

Köitev loeng Informatsiooni vahendamine

õpetaja poolt Esitatakse nii fakte kui erinevaid

seisukohti käsitletava teema kohta Õppijad mõtlevad esitatava üle,

avaldavad oma seisukohti Köitev loeng on näitlikustatud

Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise

oskust, aitab leida sisemist seost

õppimisega, arendab õppija seisukohtade

formuleerimise ja esitamise oskust, arendab õppija

argumenteerimisoskust.

Õpetaja: vahendab ja näitlikustab informatsiooni, põhjendab esitatava materjali

paikapidavust, toob välja erinevaid seisukohti

käsitletava teema kohta, õhutab õppijaid küsimusi esitama, töötab välja õppeülesanded esitatava

informatsiooni käsitlemiseks, stimuleerib õppijate seisukohtade

väljaselgitamist.

Diskussioon klassis Õppijatele esitatakse probleem

lahendamiseks reglementi ei kehtestata iga õppija võib esitada oma seisukohti

Diskussiooni käigus on lubatud vastastikused mõttevahetused, repliigid, vahelehüüded, vaidlemine, teiste katkestamine jms

Meetod on kasulik, kuna 1: on motiveeriv, annab võimaluse teema üle

iseseisvalt mõelda, annab võimaluse kujundada oma

arvamus, annab võimaluse kasutada oma

kogemusi, teadmisi, kujundab uusi ideid, mõttearendusi,

Meetod on kasulik, kuna 2: arendab argumenteerimis- ja

väljendusoskust, arendab empaatiavõimet, loovust

ja kindlust, võimaldab õpetajal jälgida õpilaste

mõtteprotsessi käsitletava probleemi puhul,

annab õpilastele võimaluse üksteiselt õppida.

Õpetaja: esitab probleemi ja eesmärgi, tutvustab põhireegleid, õhutab diskussiooni, jälgib põhireeglitest ja ajast kinnipidamist, kindlustab ülesande, sisu juures püsimise, ergutab õpilasi mõtlema, annab tagasisidet, teeb kokkuvõtte.

Diskussiooni põhireeglid: lugupidamine grupi liikmete vastu, diskussiooni eesmärgi/tulemuse täpsus

ja selgus, mitte midagi isiklikku, konstruktiivsus, avameelsus, teemas püsimine, rääkimine ükshaaval, aktiivne üksteise kuulamine.

Diskussioon väikeses rühmas Diskussioonil väikeses rühmas avaldavad

KÕIK õppijad oma arvamust käsitletava teema kohta, kasutades alusena oma kogemusi, lugemust või loengumaterjali.

Õppijaid motiveeritakse osalema nii õpetaja poolt esitatud küsimustele vastamisega kui ka omapoolsete küsimuste esitamisega õpetajale ning kaasõppijatele.

Meetod on kasulik, kuna 1: väikese rühma liikmeks olemine

võimaldab igaühel diskussioonist väga aktiivselt osa võtta,

võimaldab võrrelda ja analüüsida eri rühmade diskussiooni tulemusi,

ergutab koostööd või hoopis õhutab võistlusele,

annab õppijale võimaluse teema üle iseseisvalt mõelda,

annab õppijale võimaluse kujundada oma arvamus ning seeläbi materjal seesmiselt omaks võtta,

Meetod on kasulik, kuna 2: annab õppijale võimaluse kasutada oma

kogemusi, rakendada oma teadmisi, on motiveeriv, kujundab uusi ideid,

mõttearendusi, arendab õppija argumenteerimis- ja

väljendusoskust, arendab õppija empaatiavõimet, loovust

ja kindlust, annab õppijatele võimaluse üksteiselt

õppida.

Ajurünnak Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus,

milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad.

Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi.

Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad.

Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust.

Meetod on kasulik, kuna: võimaldab õppijal genereerida uusi

ideid, arendab õpilaste loovust ja

mõtlemisoskust, võimaldab arendada õppija

rühmatööoskusi , võimaldab arendada oskust olla

lugupidav ning tolerantne teiste õppijate ideede suhtes.

Meetodi kasutamine Ajurünnak võib olla kirjutatud või räägitud. Meetodit saab kasutada töötades probleemi

kallal kogu rühmaga või väikeste rühmadena. Võib kasutada ka kirjutamist (nö vaikiv ajurünnak).

Meetodi kasutamisel on oluline varem kokkulepitud käitumisjuhend, mida kõik grupi liikmed hoolikalt järgivad

Ajurünnaku puhul on oluline konkreetne tulemus ja selle elluviimise võimaluste kaalumine.

Ajutist teemast kõrvalekaldumist ja ebareaalsete ettepanekute tegemist ei pruugi siiski karta, sest rühm teab, et töö lõpus kaalutakse iga idee reaalsust.

On siiski oluline, et ajurünnak lõpeks probleemile reaalsete lahendite pakkumisega.

Põhireeglid ajurünnaku läbiviimisel: lugupidamine grupi liikmete vastu, eesmärgi/tulemuse täpsus ja selgus, mitte midagi isiklikku, konstruktiivsus, teemas püsimine, kõiki ideid respekteeritakse, ükski

idee ei ole „rumal, vale, mõttetu jne“, ideid ei arvustata.

Mõttega lugemine Mõttega lugemine on väga oluline

õppimisoskus, millele toetuvad kõik teised õppemeetodid.

Eriti oluline on mõttega lugemine kriitilise (arutleva) mõtlemise võime arendamisel.

Arutlemine lugemise ajal viib õppijad teadmistelt teadmisteni, võimaldab konstrueerida uut teadmist.

Meetod on kasulik, kuna: arendab faktide omandamise,

mõistmise, analüüsimise, sünteesi ja hindamise oskust.

arendab kriitilise mõtlemise oskust

Meetodi kasutamine Õppijal palutakse välja tuua probleem, mida teksti autor

on püüdnud lahendada või käsitleda, tõlgendada autori võtmesõnu, tekstis kasutatud mõisteid ning termineid, tuua esile kõige olulisem tekstis jne.

Mõttega lugemisel tehakse vahet teadmiste ja isikliku arvamuse vahel, argumenteeritakse põhjalikult oma otsustusi.

Teksti kohta esitatud küsimustele vastamise kaudu arendavad õppijad mõtlemisoskusi.

Vastuste kirjutamine aitab koondada tähelepanu. Kirjutamine aitab õppijal esitada oma mõtteid ja mõtteprotsessi ning ka mõtteid arendada.

Arutelu käigus teksti üle saavad õppijad probleemidest paremini aru ja analüüsivad veel kord oma vastuseid teistelt õppijatelt kuuldud seisukohtade alusel.

Rollimäng Meetodi tehnika keskendub kriitilise

(arutleva) mõtlemise kesksele elemendile - võimele mõista kaasinimeste seisukohti.

Eesmärk on aidata õppijatel kasutada õpitut konkreetses situatsioonis, kusjuures eeldatakse, et mängitava rolli kaudu kujuneb vastav samastumine.

Olles kujuteldavalt kellegi teise rollis, mängitakse läbi nii vastavad tunded kui ka käitumismallid.

Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijatel kogeda teiste

võimalikke mõtteid, tundeid ja tegusid

arendada empaatiavõimet.

Meetodi kasutamine Rollimängu õnnestumiseks on vajalik selgelt

väljendatud eesmärk ning täpselt määratletud rollid.

Vajalik on vaatleja olemasolu, kes võib anda vaatlusel rajanevat objektiivset tagasisidet.

Vajalikud on ka kriteeriumid rollimängu hindamiseks.

Meetodi puhul antakse mingi probleemi lahendamiseks õppijatele mitmesuguseid rolle ja rollidele vastavaid ülesandeid.

Õppijad elavad rollidesse sisse ja tegutsevad vastavalt rollireeglitele.

Selgitatakse välja erinevaid rolle täitvate õppijate arvamusi, suhtumist, hinnanguid lahendatava probleemi kohta.

Tänan!