Orienteeriv kontakttundide maht: Õppesemester€¦ · Hindamine: H Vastutav õppejõud: Vastutav õppejõud (teised ainekursusel õpetavad õppejõud) Mart Laanpere . 3 Ingliskeelne

Informaatika/eriala ainekaardid õppekavale:

INFORMAATIKA Õpetaja, KOOLI INFOJUHT

MII7044 Informaatika didaktika 4 6 E

Ainekood MII7044 Aine nimetus Informaatika didaktika

Maht 4 AP/ 6 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: S või K

Eesmärk: Kursusel osalejad õpivad mõistma informaatika ainekava

koostamise ja õppetöö kavandamise didaktilisi aluseid, analüüsima

ja kasutama erinevaid informaatika õpetamise meetodeid, koostama

ja kasutama ainealaseid õppematerjale.

Aine lühikirjeldus:

(sh iseseisva töö sisu

kirjeldus vastavuses

iseseisva töö mahule)

Ainedidaktika ülesehitus, selle kolm keskset komponenti -

eesmärgid, sisu, meetodid. Kooliinformaatika koht, eesmärgid ja

sisu Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas, võrdlus teiste riikide

õppekavadega. Informaatika õpetamise ajalugu ja tulevikutrendid

Eestis ja maailmas. Kooli tasandi informaatika ainekava

koostamine. Informaatikatunni kavandamine ja läbiviimine.

Õpiülesanded ja hindamine kooliinformaatikas. Informaatika kui

integreeriv ja integreeritav õppeaine. Informaatika ja

infotehnoloogia ainekavu läbiva teemana kooli õppekavas,

infotehnoloogial põhinevad ainetevahelised õpiprojektid.

Multikultuurilise kasvatuse probleem hariduses ja

informaatikaõpetuses. IKT ja multikultuurilisuse eriprobleeme:

tarkvara lokalisatsioonid, tähestikud. Multikultuuriline kasvatus

Euroopa Liidu hariduspoliitikas, EL toetusprogrammid.

Rahvusvahelise IKT-põhise õpiprojekti (Comenius, Minerva,

Lingua) kavandamine, läbiviimine ja aruandlus.

Metoodika küsimusi: presentatsioonivahendite ja rühmatöö-tarkvara

kasutamine, aktiivõpe informaatikatunnis. Informaatika alaste

elektrooniliste õppematerjalide ja automatiseeritud testide

koostamine.

Õpitulemused:

aastane informaatika ainekava ühele konkreetsele klassile,

juurdekuuluvad erineva metoodikaga tunnikavad (5 tk)

veebi- või multimeediapõhine õppevahend ühe konkreetse

kooliinformaatika teema õpetamiseks, hindamisvahend õpitulemuste

hindamiseks

rühmatööna valminud informaatika-alase multikultuurilise

õpiprojekti veebileht (sisaldab eesmärke, tegevuskava, ülesandeid,

näidismaterjale)

referaat, essee või õpikute võrdlev analüüs

aktiivne osalus võrgufoorumi aruteludes loenguteemadel

Hindamine: E

Vastutav õppejõud: Vastutav õppejõud (teised ainekursusel õpetavad õppejõud)

2

Mart Laanpere

Ingliskeelne nimetus: Didactics of informatics

Eeldusaine: Puudub

Kohustuslik kirjandus: Laanpere, M. Põldoja, H. (2004) Informaatika didaktika e-õpik.

Internetis htk.tlu.ee/infdid

Asenduskirjandus:

(üliõpilase poolt läbi

töötatava kirjanduse

loetelu, mis katab

ainekursuse loengulist

osa)

-

MII7051 Aktiivõpe informaatikatunnis 2 4 H

Ainekood MII7051 Aine nimetus Aktiivõpe informaatikatunnis


Eesmärk: Kursusel osalejad õpivad kavandama, läbi viima, reflekteerima ja

analüüsima aktiviseerivatel meetoditel põhinevaid

informaatikatunde.





Kursus toimub aktiivõppe vormis, osalejad katsetavad nii

kaasüliõpilaste kui oma õpilaste peal erinevaid aktiivõppe

meetodeid: Internetijaht, mõistekaardid, miniuurimus jne.

Õpitulemused:

Paaristööna valmistatakse ette ja viiakse autentses koolisituatsioonis

läbi aktiivõppele üles ehitatud informaatikatund, mis võetakse

videosse, et seda koos kursusekaaslastega analüüsida. Kursusel

osalejad reflekteerivad oma õppimiskogemusi personaalse ajaveebi

vahendusel.

Hindamine: H

Vastutav õppejõud:

Vastutav õppejõud (teised ainekursusel õpetavad õppejõud)

Mart Laanpere

3

Ingliskeelne nimetus: Active learning in informatics

Eeldusaine: Puudub

Kohustuslik kirjandus:

Kuurme, T., Siim, E. (1991) Aktiivõpe. Harjumaa Hariduse

Arenduskeskus, Tallinn

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

Michael, J.A. (2003) Active learning in secondary and college

science classrooms : a working model for helping the learner to

learn. Mahwah (N.J.) ; London : L. Erlbaum Associates

MII7042 Infotehnoloogia õppekavaarenduses 3 4 H

Ainekood MII7042 Infotehnoloogia õppekavaarenduses

Maht 3AP/ 4ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: S või K

Eesmärk: Kursusel osalejad õppivad mõistma õppekava arendamise teooria ja

praktika seoseid, rakendama IKT vahendeid õppekava-

arendustegevuses, kasutama levinumaid õppekava-arendusmudeleid

integreerimaks IKT pädevusi erinevate õppeainete ainekavadesse

ning koostama multimeedia õppevahendeid IKT õpetamiseks läbi

teiste ainete.





Kursus annab ülevaate erinevatest õppekava-käsitlustest ja

õppekavaarenduse metoodikatest, taustaks Eesti riikliku õppekava

areng viimase 10 aasta jooksul ja samalaadsed arengud

naabermaades. Lähemalt keskendutakse IT kolmele rollile kaasaegses

õppekavaarenduse diskursuses: a) IT kui õpikeskkond ja läbiv teema

õppekavas b) IT pädevused õppekavas c) IT vahendite kasutamine

õppekavaarenduses.

Lisaks neljale loengule toimub kolm praktikumi ja üks seminar.

Suurem osa õppetööst (individuaalsed kodutööd ja rühmatööd)

toimub siiski veebipõhises õpikeskkonnas.

Metoodika küsimusi: presentatsioonivahendite ja rühmatöö-tarkvara

kasutamine, aktiivõpe informaatikatunnis. Informaatika alaste

elektrooniliste õppematerjalide ja automatiseeritud testide

koostamine.

Õpitulemused:

* mõistab õppekava arendamise teooria ja praktika seoseid,

* oskab rakendada IKT vahendeid õppekava-arendustegevuses,

* oskab kasutada levinumaid õppekava-arendusmudeleid

integreerimaks IKT pädevusi erinevate õppeainete ainekavadesse

* oskab koostada multimeedia õppevahendeid IKT õpetamiseks läbi

teiste ainete.

Hindamine: H

4


Paavo Viilup

Ingliskeelne nimetus: ICT in Curriculum Development

Eeldusaine: MII7006

Kohustuslik kirjandus: Marsh C.J., Willis G. (1994). Curriculum - Alternative Approaches.

Ongoing Issues.

Ruus, V. (1994). Muutused õppeprotsessis.

Sarv, E. (1995). Pädevustest õpetajale.

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab

ainekursuse loengulist osa)

Pelgrum W.J., Anderson R.E. (1999). ICT and the emerging

Paradigm for Life Long Learning.

Sinko M., Lehtinen E. (1999). The Challenges of ICT. Helsinki:

Atena Kustannus.

MII7047 Meediaõpetuse didaktika** 4 6 E

MII 7047 Meediaõpetuse didaktika

Maht 4 AP/ 6 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester:

Eesmärk: Kursusel osalejad őpivad mőistma meediaõpetuse ainekava

koostamise ja őppetöö kavandamise didaktilisi aluseid,

analüüsima ja kasutama erinevaid meediaõpetuse meetodeid,

koostama ja kasutama ainealaseid őppematerjale.





Ainedidaktika ülesehitus, selle kolm keskset komponenti —

eesmärgid, sisu, meetodid. Meediaõpetuse koht, eesmärgid

ja sisu Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas, võrdlus

teiste riikide õppekavadega. Meediaõpetuse ajalugu ja

tulevikutrendid Eestis ja maailmas. Meediaõpetus ainekavu

läbiva teemana kooli õppekavas. Kooli tasandi

meediaõpetuse ainekava koostamine. Meediaõpetuse tunni

kavandamine ja läbiviimine. Õpiülesanded ja hindamine

meediaõpetuses. Meediaõpetuse õppematerjalide

koostamine. Meediaõpetus kui integreeriv ja integreeritav

õppeaine. Projektõpe kui meediaõpetuse peamine

õppemeetod. Õpiprojekti kavandamine ja läbiviimine.

Meediaõpetuse õpiprojektide näited Eestis ja maailmas.

Meediaõpetuse väljundid: kooli kodulehekülg, sotsiaalne

tarkvara, videod, kooliraadio ja podcastid, e-portfolio, kooli

ajaleht ja trükised. Autoriõigusega seotud probleemid.

Digifotograafia, heli- ja videosalvestuse tehnilised vahendid.

Meediafailide haldamine kooli tasandil.

Õpitulemused:

• omab ülevaadet meediaõpetuse rollist Eesti üldhariduskooli riiklikus õppekavas ning

integreerimisvõimalustest teiste õppeainetega

• oskab koostada meediaõpetuse ainekava • oskab koostada erineva metoodikaga meediaõpetuse

tunnikavasid

• oskab koostada veebipõhiseid õppematerjale meediaõpetuse õpetamiseks

• oskab kavandada meediaõpetuse alaseid õpiprojekte

5

• oskab kasutada meediaõpetuse raames erinevaid sotsiaalse tarkvara ja uusmeedia vahendeid

• Hindamine:

Eksam


Hans Põldoja

Ingliskeelne nimetus: Didactics of Media Studies

Eeldusaine: -


Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

-

MII7011 Põhipraktika I 4 6 H

MII 7011 PÕHIPRAKTIKA I

Maht 4AP Orienteeriv kontakttundide maht:

8 päevaõppes / 8 tsükliõppes

Õppesemester: S

Eesmärk: Luua võimalused praktilise koolikogemuse saamiseks põhi- ja

gümnaasiumiklasside informaatika tundide andmisel. tuginedes

varem omandatud teoreetilistele teadmistele õpivad üliõpilased tundma kogu kooli õppesüsteemi, kooli õppekava kui tervikut,

oma ainekava ja selle seoseid õppekava üldosa ja teiste

ainekavadega, praktikaklassi õppeedukust. Samuti omandavad üliõpilased otstarbekaid meetodeid, tööviise ja võtteid õpitegevuse

juhtimiseks ja õpilase arendamiseks, saavad kogemusi koostööks

õpetajate ja lastevanematega.



kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Tudengid osalevad eelseminaril, koolis vestlevad kooli

õppealajuhataja ning aineõpetajaga, kuulavad ja analüüsivad

aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde, valmistavad ette ja viivad läbi ainetunde ning ainealaseid üritusi, õppekäike, osalevad

õpetajate töökoosolekutel.

Tudengid külastavad ja analüüsivad tunde. Valmistavad ette ja

viivad läbi tunde põhikoolis ja gümnaasiumis. Iseseisva tööna

tuleb tudengil ette valmistada tunde, õppevahendeid, kirjutada

aruanded praktika kohta, koostada eneseanalüüs.

Õpitulemused:

Oskab orienteeruda informaatika ainekavas

Tunneb kooli õppekava kui tervikut

Oskab vastavalt õppekavale ette valmistada informaatika ainetunde

Oskab korrektse ülesehitusega informaatika tunde läbi viia

Oskab seostada informaatikat teiste ainetega, ning teab kuidas integreerida informaatikat teiste ainetundidega

6

Hindamine:

Hindeline arvestus Praktika sooritamiseks peab tudeng andma kokku vähemalt 30

tundi ja edukalt läbi viima hindelised tunnid. Üliõpilane peab

metoodikule esitama vormikohaselt täidetud praktika päeviku,

mida ta täidab jooksvalt kogu praktika jooksul.


lektor Taivo Tuuling

Ingliskeelne nimetus: Basic Teaching Practice I

Eeldusaine: ETT7008 Eelpraktika

MII7044 Informaatika didaktika


Eisenchmidt, E, Kippak, R. (2002).Praktika õpetajakoolituses.,

Asenduskirjandus:


töötatava kirjanduse loetelu, mis katab ainekursuse

loengulist osa)

Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.

Talts, L. (1997).Kasvatus põhikooli algastmes.

MII7012 Põhipraktika II 4 6 H

MII 7012 PÕHIPRAKTIKA II

Maht 4AP Orienteeriv kontakttundide maht:


Õppesemester: K

Eesmärk: Luua võimalused praktilise koolikogemuse saamise täiendamiseks põhi- ja gümnaasiumiklasside informaatikatundide andmiseks

ning klassijuhataja töö omandamiseks. Tuginedes varem

omandatud teoreetilistele teadmistele õpivad üliõpilased tundma kogu kooli õppesüsteemi, kooli õppekava kui tervikut, oma

ainekava ja selle seoseid õppekava üldosa ja teiste ainekavadega,

praktikaklassi õppeedukust. Samuti omandavad üliõpilased otstarbekaid meetodeid, tööviise ja võtteid õpitegevuse

juhtimiseks ja õpilase arendamiseks, saavad kogemusi koostööks

õpetajate ja lastevanematega. Praktika eesmärk on tutvuda ka

klassijuhatajatööga ning õppida suunama õpilaste (ainealast) huvitegevust.

Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu

kirjeldus vastavuses iseseisva

töö mahule)

Tudengid osalevad eelseminaril. Koolis vestlevad kooli õppealajuhataja ning aineõpetajaga, kuulavad ja analüüsivad

aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde, valmistavad ette ja viivad

läbi ainetunde, ainealaseid üritusi, õppekäike ning osalevad

õpetajate töökoosolekutel. Tutvuvad klassijuhatajatööga, ning viivad läbi klassijuhatajatunde ning õppetööväliseid üritusi.

Valmistavad ette ja viivad läbi tunde põhikoolis ja gümnaasiumis. Iseseisva tööna tuleb tudengil ette valmistada tunde,

õppevahendeid, viia läbi klassijuhataja tunde ning korraldada

õppetööväliseid üritusi, kirjutada aruanded praktika kohta, koostada eneseanalüüs.

7

Õpitulemused:

Oskab orienteeruda informaatika erinevate astmete ainekavas

Tunneb kooli õppekava kui tervikut

Tunneb informaatika ainekava kui tervikut

Oskab vastavalt õppekavale ette valmistada informaatika ainetunde

Oskab korrektse ülesehitusega informaatika tunde läbi viia

Oskab seostada informaatikat teiste ainetega, ning teab kuidas integreerida informaatikat teiste ainetundidega

Oskab korraldada ainealaseid üritusi ja õppekäike

Tunneb klassijuhatajatöö ülesandeid ning oskab läbi viia klassijuhataja tundi

Oskab korraldada vastavalt õpilaste eale õppetööväliseid üritusi

Hindamine:

Hindeline arvestus

Praktika sooritamiseks peab tudeng andma kokku vähemalt 30

ainealast tundi, edukalt läbi viima hindelised tunnid, täitma klassijuhataja töö ülesandeid. Üliõpilane peab metoodikule

esitama vormikohaselt täidetud praktika päeviku, mida ta täidab

jooksvalt kogu praktika jooksul, ning ette valmistama ja osalema aine lõpparuandlusseminaril.


lektor Taivo Tuuling

Ingliskeelne nimetus: Basic Teaching Practice II

Eeldusaine: MII7012 Põhipraktika I


Eisenchmidt, E, Kippak, R. (2002).Praktika õpetajakoolituses.,

Asenduskirjandus: (üliõpilase poolt läbi

töötatava kirjanduse loetelu,

mis katab ainekursuse loengulist osa)

Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Talts, L. (1997).Kasvatus põhikooli algastmes.

MII7013 Meediaõpetuse praktika** 2 3 H

MII 7013 Meediaõpetuse praktika


Eesmärk: Luua võimalused praktilise koolikogemuse saamiseks

põhikooli- ja gümnaasiumiklasside meediaõpetuse tundide

andmisel. Tuginedes varem omandatud teoreetilistele

teadmistele õpivad üliõpilased tundma kogu kooli

õppesüsteemi, kooli õppekava kui tervikut, oma ainekava ja

selle seoseid õppekava üldosa ja teiste ainekavadega,

praktikaklassi õppeedukust. Samuti omandavad üliõpilased

otstarbekaid meetodeid, tööviise ja võtteid õpitegevuse

juhtimiseks ja õpilase arendamiseks, saavad kogemusi

8

koostööks teiste aineõpetajatega.





Tudengid osalevad eelseminaril. Koolis vestlevad kooli

õppealajuhataja ning aineõpetajaga, kuulavad ja analüüsivad

aineõpetajate ja kaasüliõpilaste tunde, valmistavad ette ja

viivad läbi ainetunde, ainealaseid üritusi, õppekäike ning

osalevad õpetajate töökoosolekutel.

Valmistavad ette ja viivad läbi tunde põhikoolis ja

gümnaasiumis. Iseseisva tööna tuleb tudengil ette

valmistada tunde ja koostada õppematerjale. Praktika lõpus

koostab üliõpilane praktikaaruande ja eneseanalüüsi.

Õpitulemused:

• Tunneb kooli õppekava kui tervikut • Oskab koostada kooli õppekavaga haakuva

meediaõpetuse ainekava

• Oskab vastavalt ainekavale ette valmistada ja läbi viia meediaõpetuse ainetunde

• Oskab koostada meediaõpetuse õppematerjale ja hindamisvahendeid

• Oskab seostada meediaõpetust teiste ainetega ning kavandada ja läbi viia ainetevahelisi õpiprojekte

• Hindamine:

Hindeline arvestus


Hans Põldoja

Ingliskeelne nimetus: Teaching Practice of Media Studies

Eeldusaine: MII7047 Meediaõpetuse didaktika


-

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

-

MIA7007 Uurimismeetodid 3 4,5 E

MIA7007 UURIMISMEETODID

Maht 3AP/ 4,5ECTS Orienteeriv kontakttundide maht:

24 tsükliõppes

Õppesemester: K

Eesmärk: Luua võimalused magistritöö koostamiseks vajalike

uurimismeetodite-alaste teadmiste omandamiseks ning kaasa

aidata uurimismeetodite rakendamise ja nende kasutamise

efektiivsuse hindamise oskuste kujunemisele.


9




Uurimismeetodite klassifikatsioon ning põhijooned:

teoreetilised, empiirilised ja rakendust loovad uurimused.

Erinevad lähenemised empiiriliste uurimuste läbiviimiseks:

kvalitatiivsed, kvantitatiivsed ja kombineeritud

uuringudisainid. Valikuuring, eksperiment, etnograafia,

põhistatud teooria, narratiivuuring, juhtumiuuring,

tegevusuuring, arendusuuring. Uurimismeetodite valik

sõltuvalt uurimisprobleemi püstitusest.

Kursuse põhiosa koosneb seminaridest, kus üliõpilastelt

eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Kursuse

jooksul tuleb igal üliõpilasel teha kolmeosaline iseseisev

töö: 1) lugeda etteantud akadeemilised artiklid ja koostada

kriitilised ülevaated kasutatud metodoloogiast; 2) koostada

kriitiline ülevaade (retsensioon) valitud teaduspublikatsiooni

(magistritöö) kohta, keskendudes eeskätt kasutatud

metodoloogiale; 3) koostada oma magistritöö uurimisplaan,

milles tuua välja ja põhjendada uurimismeetodite valik.

Õpitulemused:

Tunneb ja oskab võrdlevalt eristada põhilisi uuringute tüüpe

lähtuvalt metodoloogilisest ülesehitusest.

Tunneb uuringutele esitatavaid põhilisi

kvaliteedikriteeriume ning oskab nendest lähtuvalt hinnata

uuringu kvaliteeti.

Oskab püstitada asjakohaseid uurimisküsimusi ning

koostada uuringu metodoloogilise plaani kooskõlas

püstitatud küsimustega.

Oskab koostada lihtsamaid andmekogumise instrumente

Oskab uurimistööd struktureerida ning nõuetele vastavalt

vormistada.

Hindamine:

eksam


dots. Katrin Niglas

Ingliskeelne nimetus: Research Methods

Eeldusaine: -


Kohustuslik kirjandus anatakse kursuse käigus ning

muudetakse kättesaadavaks IVA keskkonnas.

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


Creswell, J. W. (2002) Educational research: planning,

conducting, and evaluating quantitative and qualitative

research. London: Merrill, Prentice Hall.

Järvinen, P. (2001) On Research Methods. Opinpajan Kirja:

Tampere, Finland. ISBN 951-97113-9-2

1

0

Õpimetoodikate ja tarkvaraloome valikained

MII7058 HARIDUSTEHNOLOOGIA UURIMISSUUNAD

Maht 3 AP/4,5 ECTS Orienteeriv kontakttundide

maht: 40

Õppesemester: S

Eesmärk: Üliõpilased loovad individuaalse ja rühmatöö käigus arusaamise

teoreetilistest ja rakenduslikest pedagoogilistest

haridustehnoloogiliste uuringute põhisuundadest maailmas.

Individuaalse tegevuse ja kaaslaste evalveerimise kaudu

kujundatakse haridustehnoloogilise teadusartikli analüüsi oskused.

Rühmatöös õpitakse evalveerima õpisüsteemi pedagoogilistest

printsiipidest lähtuvalt.

Lühikirjeldus: Kursuse loenguline osa tutvustab peamisi uurimissuundi

haridustehnoloogias ja annab ülevaate teoreetiliste ja rakenduslike

uuringute mudelitest. Käsitletakse erinevate õppimisteooriate

rakendusi haridustehnoloogilises õpidisainis ja arvutipõhise

õppimise efektiivsust mõjutavaid tegureid.

Õpimeetodid: Loeng-diskussioon, iseseisev teadusartikli analüüs

ja osalemine ettekandeseminaris, rühmatöö kaudu

õpikeskkondade pedagoogiline evalvatsioon wikis.

Teemad: Õppimisteooriad ja õpidisaini teooriad haridustehno-

loogilistes uuringutes. Teoreetilised ja rakenduslikud uuringu-

eesmärgid. Haridustehnoloogiliste uuringute mudelid. Üldiste

õppimismudelite rakendused haridustehnoloogilistes uuringutes.

Õpikeskkonnad ja nende lubavuste selektiivne avaldumine.

Haridustehnoloogilised õpidisainid, mis tuginevad biheiviorist-

likule õppimismudelile. Drillprogrammid ja tutoorialid teadmiste

meeldejätmiseks ja oskuste arendamiseks ja automatiseerimiseks.

Biheivioristlikud mudelid arvutite abil hindamisel. Haridustehno-

loogilised õpidisainid, mis toetuvad infotöötlusmudelil. Erinevates

esitusviisides info edastamine arvutite vahendusel ja selle mõju.

Mudelid ja õppimine. Mõistekaardid ja teised arvutipõhised

teadmiste struktureerimise vahendid. Situatiivsel õppimisel

põhinevad haridustehnoloogilised õpidisainid. Situatiivuse dünaa-

milised ja staatilised lahendused haridustehnoloogias. Kompleks-

sed õpikeskkonnad – kollaboratiivsed õpikeskkonnad,

simulatsioonikeskkonnad. Konstruktivistliku õppimismudeli

rakendusi haridustehnoloogias. Kommunikatsioon arvutite vahen-

dusel töötavas rühmas: jagatud kognitsioon ja metakognitsioon.

Uurimuslik lähenemine ja probleemipõhine õpe haridustehno-

loogilistes õpidisainides. Konnektivistlik õppimismudel ja

hajutatud sotsiaalsed õpikeskkonnad. Toetussüsteemid ja -mudelid

haridustehnoloogilistes õpidisainides. Haridustehnoloogia roll

ühiskonnas ja sellega seonduvad uuringud.

Seminarides valmistavad üliõpilased ette ja esitavad haridustehno-

loogilise teadusartikli analüüsi.

Foorumis toimub rühmatööna õpikeskkondade analüüs pedagoo-

gilistest printsiipidest lähtuvalt.

Õpitulemused: Teadusartiklite kriitilise ja argumenteeritud analüüsimise

kogemused, mis võimaldavad magistritöö jaoks leida olulist

teadusinformatsiooni ning hinnata seda erinevate pedagoogiliste

teooriate valguses. Teadusartikli struktuurielementide tundmine.

1

1

Teadmuse loomise pädevused õpikeskkondadest konnektiivsete

ning sotsiaal-konstruktivistlike printsiipide kohaselt. Oskus

hinnata õpikeskkondi nende pedagoogilistest lubavustest ja

õpiparadigmadest lähtuvalt. Haridustehnoloogilistes uuringutes ja

arendustöös valdavalt kausutatavate õpiparadigmade tundmine.

Hindes kasutatakse järgmiseid kaalusid:

40 % teadusartikli analüüs ja ettekanne seminaris,

30 % aktiivne osalemine seminarides,

30 % õpikeskkonna pedagoogiline evalvatsioon wikis.

Hindamine: Hindeline arvestus:

Vastutav õppejõud Kai Pata, PhD

Ingliskeelne nimetus Research Trends in Educational Technology

Eeldusaine:

Kohustuslik kirjandus: Õppematerjalid:

http://www.ut.ee/~kpata/haridustehnoloogia/

E. De Corte, L. Verschaffel, N.J. Entwistle, J. van Merrienboer

(Eds). Powerful Learning Environments: Unravelling Basic

Components and Dimensions (Advances in Learning and

Instruction). Pergamon, 2003.

R. Mayer. The Cambridge Handbook of Multimedia Learning.

Cambridge University Press, 2005.

J. Elen, R. E. Clark (Eds.) Handling Complexity in Learning

Environments: Theory and Research (Advances in Learning and

Instruction). Elsevier, 2006.

D. H. Jonassen. Learning to Solve Problems: An Instructional

Design Guide (Instructional Technology & Training). Jossey Bass

Wiley, 2004.

Artiklid ajakirjadest: Computers and Education, Instructional

Science, Educational Psychologist jt.

Asenduskirjandus:

MII7059 E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad 3 4,5 E

MII7059 E-õppe metoodikad ja tehnoloogiad

Maht 3 AP/ 4,5

ECTS

Orienteeriv kontakttundide

maht: 40

Õppesemester: K

Eesmärk: Kursuse eesmärk on õppida paindlikult looma ja läbi viima

metoodikaid e-õppeks nii suletud institutsionaalsetes

õpihaldussüsteemides kui ka uue põlvkonna hajutatud arhitektuuriga

õpimaastikes. Eesmärk saavutatakse iseseisva ja rühmategevuse

kaudu pedagoogiliste mustrite erinevate rakenduste läbikatsetamisel

õppuri poolt valitud e-õppe keskkondades.

Lühikirjeldus: Loengud: Suletud ja avatud hajutatud e-õppe maastikud.

Institutsionaalsed õpihaldustsüsteemid (IVA, Web-CT, Moodle,

ePortfoolio, VIKO jt.) ja nende pedagooglised lubavused. Web 2.0 ja

sotsiaalne tarkvara (agregaatorid, suhtlusvahendid, sotsiaalsed

soovitussüsteemid ja –repositooriumid, ühised loome- ja

visualiseerimisvahendid, testimisvahendid) ja nende pedagoogilised

lubavused.

Pedagoogilised tegevusmustrid ja lubavustepõhine õpidisain.

e-õppe 1.0 ja 2.0 metoodikate võrdlus tegevusmustrite alusel.

Kaasaegsed õppimisparadigmad: enesejuhtiv õppimine, ühesõpe,

sotsiaalsed võrgustikud ja nende rakendusviisid.

1

2

Teadmuse liigid e-õppes: individuaalne- ja jagatud teadmus,

intersubjektiivne teadmus, kogukonnapraktikad, sotsiaalne kapital ja

nende kujundamise võimalused läbi e-õppe metoodikate

rakendamise.

Suhtlemine ühesõppekeskkonnas. Toetusmudelid. Rollimängud

ühesõppekeskkonnas. Toetusmustrid: 6-mütsi, Johari aken,

ajurünnak, debatt jt. Regulatsioon ja ühesloome hajutatud

õpisüsteemis. Ühesõppe võimalused: projekt, uurimus,

modelleerimine, simuleerimine, otsuste tegemine.

Hindamise tegevusmustrid. Rühma hindamine, kaaslase hindamine,

õpiobjektipõhine hindamine. Tegevusmustri realiseerimise

hindamine.

Õpiobjektid, institutsionaalsed ja sotsiaalsed repositooriumid ning

nende kasutusvõimalused e-õppe tegevusmustrites.

Kontaktpäevadel saadakse praktilise tegevuse kaudu ülevaade

kursusel kasutatavast institutsionaalsest (IVA, Web-CT, ePortfoolio)

ja sotsiaalsest tarkvarast: ajaveebid (nt. Wordpress), agregaatorid (nt.

Netvibes, PageFlakes), töölauapõhine tarkvara (nt. Flock), sotsiaalsed

viitesüsteemid (nt. del.icio.us), filtreerimissüsteemid (Technorati,

Wordpress), agregeerimine. õpiobjektide agregaatorid ja nende

repositooriumid (nt. SplashCast, Flickr, Slideshare). Suhtlustarkvara

(Skype, Meebo). Videosild (Polycom). Testisüsteemid (Hot Potatoes,

eFormular). Ühisõppekeskkonnad, mis võimaldavad ühist

loometegevust (View, Gliffy, google.docs, wiki). Individuaalse ja

rühmatööna luuakse erinevaid õpiobjekte (Camtasia, eXe jt.). Debatis

suletud õpihaldussüsteemi või avatud hajutatud eõppe keskkonna

poolt ja vastu argumenteeritakse kooli sobiva e-õppe keskkonna

rakendamise plusse ja miinuseid.

Individuaalse kodutööna luuakse õpikeskkond enesejuhtivaks

õppimiseks ja proovitakse selles läbi üks tegevusmustrer, mille

loomise printsiipe tutvustatakse seminaris ja evalveeritakse

õpingukaaslaste ja tuutori poolt (nt. Portfoolio või sotsiaalse tarkvara

rakendamine).

Loovaks ühesõppeks luuakse rühmatööna õpimaastik ja planeeritakse

selles üks tegevusmuster, mida rühmas katsetatakse ja kirjeldatakse

(nt. õpihaldussüsteemis või sotsiaalse tarkvara abil) ning esitatakse

seminaris.

Empiirilises lühiessees hinnatakse enda rühma poolt loodud

enesejuhtiva ja ühesõppe tegevusmustri rakendamist.

Õpitulemused: Oskus kujundada iseseisvalt ja meeskonnatöös õpikeskkondi nii

institutsionaalseid õpihaldussüsteeme kui ka sotsiaalset tarkvara

kasutades, mis sisaldavad nii õpiparadigmast lähtuvaid

tegevusmustreid kui ka õpiobjekte ning kogemus viia neis läbi

õpitegevusi ja hinnata nende tulemuslikkust.

Hindamine: Hinne kujuneb järgmistest komponentidest:

1. Enesejuhtiva õpikeskkonna koostamine individuaalse tööna ja ühe

tegevusmustri läbiproovimine ning evalveerimine ja selle esitlus

seminaris (30 %)

2. Loova ühesõppe õpikeskkonna loomine rühmatööna ja selles ühe

tegevusmustri läbiproovimine ja selle rühmaesitlus seminaris (30 %)

3. Empiiriline lühiessee enda rühma poolt loodud enesejuhtiva ja

ühesõppe tegevusmustri rakendamise hindamisest (30 %)

4. Praktiliste ülesannete täitmine kontaktpäeval (10 %)

1

3

Vastutav õppejõud Kai Pata, PhD

Ingliskeelne nimetus Instructional design principles of e-learning

Eeldusaine:

Kohustuslik

kirjandus:

Kursusel kasutatavad veebipõhised õppematerjalid on kättesaadavad

aadressilt: www.kaugkoolitus.wordpress.com

Ajakiri A & A http://deepthought.ttu.ee/aa/

Asenduskirjandus:

MII7001 Veebipõhised õppevahendid 3 4 H

MII7001 Veebipõhised õppevahendid


Eesmärk: Kursuse jooksul õpitakse koostama, kasutama ja analüüsima

veebipõhiseid õppevahendeid. Lähemalt tutvutakse kõigile

kättesaadavate HTMLi ja Javaskripti võimalustega, kuid antakse

ülevaade ka mitmete teiste tehnikate hingeelust. Tutvutakse üksteise

töödega ning vahetatakse kogemusi loodud vahendite rakendamiseks

õppetöös.





Õppevahendid veebis - näited ja võimalused. HTML, CSS.

Veebilehestiku kavandamine, prototüübid. Kasutajale reageerimine,

Javaskript. Vorm, aknad, otsing. Joonised. Ülesannete ja arendavate

mängude loomine. Andmevormingud, XML, XSL. Veebiserveri

programmeerimise võimalused ja ohud.

Õpitulemused:

Kursuse läbinu tunneb veebipõhiste õppevahendite koostamise ja

kasutamise võimalusi nii terviklikes õpikeskkondades kui ka eraldi

tugivahenditena. Suudab vormistada veebipõhiseid materjale ning

lisada neile kliendipoolseid programmeeritud täiendusi.

Hindamine:

Kodutööna veebirakenduse kava loomine, prototüübi koostamine,

kursusekaaslase kava retsensioon. Seminar, arvestustöö.


Jaagup Kippar

Ingliskeelne nimetus: Web Based Learning Tools

Eeldusaine: -


http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

HTML ja JavaScript.Sinivee I.

Interneti kodulehekülje tegemine.Linntam A.

http://www.hotscripts.com/JavaScript/

MII7049 Simulatsioonimudelite loomine 3 4 A

MII7049 Simulatsioonimudelite loomine

Maht 3,0 AP/4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester:

Eesmärk: Õppida koostama reaalelulisi nähtusi jäljendavaid õppevahendeid

arvutil.




Mudelprogrammi kavandamine, vajaduste ning tehniliste

võimaluste arvestamine. Nähtused ja esemed, mida on võimalik ja

mõtet jäljendada. Loodud programmide kasutamine õppetöös.

http://www.kaugkoolitus.wordpress.com/http://deepthought.ttu.ee/aa/

1

4

iseseisva töö mahule) Mudeli muudetavad parameetrid. Nähtusi kirjeldavate võrrandite

koostamine. Arvutigraafika ning modelleerimise jaoks tarvilike

üldhariduskooli kavas leiduvate matemaatika- ja füüsikateemade

kordamine. Lihtsustused ning nende mõju hindamine ja arvestamine.

Prototüüp. Programmeerimiskeele graafikavahendid. Mudeli

lähendamine tegelikule objektile/protsessile. Maailma- ja

ekraanikoordinaadid. Liikumine. Näited matemaatikast,

loodusteadustest, muusikast. Näite- ning katsevahendi eripärad.

Seminar. Kodune mudeli koostamine. Mudeli kava koostamine.

Kursusekaaslase kava analüüs.

Õpitulemused:

Kursuse läbinu suudab kavandada ning programmeerida

õppevahendeid, mille tehniliseks tuumikuks on looduses või mujal

toimuva seaduspära, sündmuse või toimingu modelleerimine arvuti

abil.

Hindamine:

Arvestus


Jaagup Kippar

Ingliskeelne nimetus: Development of Simulation Models

Eeldusaine: -


http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/loeng/pohikursus03/pohikurs

us03.pdf

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

Füüsika käsiraamat.Tarkpea, K. (2002).

Matemaatika käsiraamat keskkoolile.Jürimäe, E., Velsker, K. (1993).

Koolimatemaatika käsiraamat, Endel Jürimäe, Kalle Velsker 2001

MII7062 E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid 3 4 H

MII7062 E-õppe vahendite standardid ja spetsifikatsioonid

Maht 3 AP/ 4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: K

Eesmärk: Anda ülevaade e-õppe vahendite ja õpiobjektide interoperaablust

käsitlevatest spetsifikatsioonidest ja standarditest. Kuna valdav osa e-õppe

vahendeid on veebipõhised, käsitletakse kursusel ka veebistandardeid ning

Web 2.0 rakendustega seotud spetsifikatsioone.





Standardi ja spetsifikatsiooni mõiste. Standardite ja spetsifikatsioonide

loomisega tegelevad organisatsioonid. W3C spetsifikatsioonid: XHTML,

XML, CSS ja WCAG käideldavustest. Metaandmete standardid: Dublin

Core. Õpitehnoloogia standardid ja spetsifikatsioonid. Õpiobjektid ja

repositooriumid. Õpiobjekti metaandmete standard LOM ja selle erinevad

rakendusprofiilid. Sisupakettide standard SCORM. SQI. Küsimuste ja

testide spetsifikatsioon IMS QTI. Õpidisaini spetsifikatsioonid: IMS

Learning Design, EML. Õppija profiil, LIP, PAPI. Alternatiivsed

lahendused digitaalsete objektide kirjeldamiseks, folksonoomia. Web 2.0

rakenduste spetsifikatsioonid: RSS, RDF, mikroformaadid.

Kursuse põhiosa koosneb seminari tüüpi loengutest ja praktikumidest, kus

üliõpilastelt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist. Lisaks sellele

tuleb igal üliõpilasel teha mitu individuaalset iseseisvat kodust ülesannet

ning osaleda kursuse veebipõhises õpikeskkonnas.

Õpitulemused: Omab ülevaadet erinevatest standardite ja spetsifikatsioonide gruppidest

1

5

ning oskab lugeda standardeid.

Oskab valideerida veebilehekülje vastavust XHTML ja CSS

spetsifikatsioonidele ning parandada validaatori poolt leitud vead.

Oskab hinnata veebirakenduse käideldavust WCAG käideldavustesti põhjal.

Oskab kirjeldada õpiobjekti metaandmetega.

Omab ülevaadet erinevatest õpitehnoloogia spetsifikatsioonidest ja

standarditest.

Omab ülevaadet erinevatest Web 2.0 rakendustega seotud

spetsifikatsioonidest ja standarditest.

Hindamine: Hindeline arvestus

Vastutav õppejõud: Hans Põldoja

Ingliskeelne nimetus: Standards and specifications for e-learning tools

Eeldusaine:


Kikkas, K. (2007). VeebiABC: algaja veebisepa abimees.

http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/

Laanpere, M., Kikkas, K. (2002). Õpihaldussüsteemide koostoimimise

suunas. – A&A. 2002 (6).

Sillaots, M. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektide metaandmed.

– A&A. 2005 (4).

Praust, V. (2003). Veebilehtede käideldavustest WCAG ehk kuidas teha

probleemideta vaadatavat veebi. – Arvutimaailm. 2003 (1), lk 26–29.

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

Fallon, C., Brown, S. (2002). E-learning Technology Standards: A Primer

for Using the Standards as Decision Support Tools. St Lucie Press.

Kikkas, K. (2007). VeebiABC: algaja veebisepa abimees.

http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/

Laanpere, M., Kikkas, K. (2002). Õpihaldussüsteemide koostoimimise

suunas. – A&A. 2002 (6).

Sillaots, M. (2005). Õpitehnoloogia standardid ja õpiobjektide metaandmed.

– A&A. 2005 (4).

Praust, V. (2003). Veebilehtede käideldavustest WCAG ehk kuidas teha

probleemideta vaadatavat veebi. – Arvutimaailm. 2003 (1), lk 26–29.

MII7109 Vaba tarkvara arendusmudelid 3 4 H

MII7109 Vaba tarkvara arendusmudelid

Maht 3AP/ 4ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 24 Õppesemester: S

Eesmärk:

Pakkuda võimalusi lähemalt tutvuda vaba tarkvara kui

arendusmeetodi ja ka maailmavaatega. Tutvustada levinumaid

vaba tarkvara lahendusi (Linuxi operatsioonisüsteemi ning sealse

rakendustarkvara näitel), samuti motivatsiooniküsimusi,

ärimudeleid ning juriidilist tausta. Anda võimalus praktiliseks

osaluseks kogukondliku tarkvaraarenduse protsessis sobiva

näiteprojekti elluviimise kaudu.



kirjeldus vastavuses iseseisva

Vaba tarkvara mõiste. Erinevus muudest tarkvaraliikidest. Vaba

tarkvara (free software) vs avatud lähtekoodiga tarkvara (open-

source software) vs vabavara (freeware). FSF vs OSI. Vaba

1

6

töö mahule) tarkvara õigusruum. Vaba tarkvara ärimudelid. Vaba tarkvara

arendusprotsess. Arenduskeskkonnad, töövahendid ja meetodid.

Vaba kultuuri liikumine kui vaba tarkvara edasiarendus. Linuxi

operatsioonisüsteem ning selle rakendused (praktilises osas, kui

tudengitel on vastav kogemus vähene või puudub).

Kursuse loengutes antakse ülevaade erinevatest vaba tarkvara

probleemvaldkondadest (arendus, juriidika, ärimudel jne).

Praktilise tööna on ette nähtud ühe vaba tarkvara projekti

läbiviimine rühmade kaupa (rõhk on kogukondliku arenduse

meetodite rakendamisel ning koostööl; piisavalt kogenud inimeste

puhul liitutakse mõne reaalse projekti arendamisega näiteks

SourceForge.net'is) , lisaks tuleb kirjutada kirjalik töö mingil vaba

tarkvaraga seotud teemal.

Õpitulemused:

Teab vaba tarkvara olemust ning erinevusi ärivarast, samuti

erinevusi FSF ja OSI koolkondade vahel.

Orienteerub vaba tarkvara maailmas ning oskab sealt valida

endale vajalikke töövahendeid.

Tunneb peamisi vaba tarkvara litsentse ning oskab nende seast

valida enda projektile sobiva.

Tunneb vaba tarkvara kasutusvõimalusi ärisfääris.

Suudab osaleda vaba tarkvara projekti elluviimises, valida endale

huvipakkuvat ja vajalikku projekti („scratching a personal itch― -

Raymond) ning lülituda kogukonda.

Hindamine:

Hindeline arvestus


dots. Kaido Kikkas, lektor Jaagup Kippar

Ingliskeelne nimetus: Open Source Management

Eeldusaine: Soovitavalt MII6007 Veebiprogrammeerimine ja MII6042

Vabavara paketid. Tegu on MII6046 „suurema (tehnilisema ja

rohkem arendusele suunatud) vennaga― – selle kursuse läbimine

võimaldab käesolevas kergemini toime tulla.


Raymond, E. S. (2000) The Cathedral and the Bazaar. Revision

1.5. http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/

Himanen, P. (2002) Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim.

Kunst, Tallinn

Kikkas, K. (2005). Pingviiniaabits.

http://www.kakupesa.net/kakk/pingviiniaabits_CC.pdf (tarkvara

osa vananenud, kuid üldosa tasub MII6042 mitteläbinutel endiselt

lugeda).

Asenduskirjandus:



mis katab ainekursuse

Lessig, L. (2004). Free Culture: How Big Media Uses Technology

and the Law to Lock Down Culture and Control Creativity. The

Penguin Press. http://www.free-culture.org/freecontent/

Lessig, L. (2006). Code v.2. Basic Books. http://codev2.cc

http://www.catb.org/~esr/writings/cathedral-bazaar/http://www.kakupesa.net/kakk/pingviiniaabits_CC.pdfhttp://www.free-culture.org/freecontent/http://codev2.cc/

1

7

loengulist osa) Levy, S. (2001). Hackers: Heroes of the Computer Revolution.

Updated edition. Penguin Press

Moody, G. (2001) Rebel Code: Inside Linux and the Open Source

Revolution. Perseus Publishing, Cambridge MA

Stallman, R. (2002). Free Software, Free Society. Ed. Joshua Gay.

GNU Press

Torvalds, L., Diamond, D. (2001) Just for Fun: The Story of an

Accidental Revolutionary. First Edition, Harper-Collins

Wynants, M., Cornelis, J., eds (2005) „How Open is the Future?

Economic, Social and Cultural Scenarios inspired by Free &

Open-Source Sofware―, CrossTalks, VUB Brussels University

Press 2005.

http://crosstalks.vub.ac.be/publications/Howopenisthefuture/howo

penfuture_CROSSTALKSBOOK1.pdf

Loengumaterjalid ( http://www.kakupesa.net/akadeemia/) ning

nendes toodud viited.

Multimeediumi valikained

MII7056 Multimeediumi disain 5 8 E

MII7056 Multimeediumi disain

Maht 5 AP / 8 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K või S

Eesmärk: Luua võimalused multimeediumipõhise tarkvara loomiseks vajalike

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks.

Tutvustada haridusliku multimeediumipõhise tarkvara loomiseks

mõeldud autorsüsteemi Authorware. Aidata kaasa teadmiste ja

oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab

teha iseseisvaid otsustusi multimeediumipõhise tarkvara disainimisel

ning loomisel.





Disainiprintsiibid. Tarkvara kasutajaliidese disaini peamiseid

põhimõtteid. Multimeediumielementide kasutamise põhimõtted

(värv, tekst, graafika, heli, video, animatsioon). Inimese ja arvuti

interaktsiooni disain. Inimene ja arvuti, sisend- ja väljundseadmed

ning tehnoloogiad. Tarkvaras kasutatavad interaktsioonistiilid.

Multimeediumi toote andmekandjad. Multimeediumi

autorsüsteemide liigitus. Multimeediumi toote loomise meeskond.

Multimeediumipõhise tarkvara koostamine kasutades autorsüsteemi

Macromedia Authorware.

Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja praktikumidest, kus

üliõpilastelt oodatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist.

Kursuse raames tuleb üliõpilastel teha iseseisev töö, mis koosneb

valitud teemale pühendatud multimeediumipõhise haridusliku

tarkvara prototüübi loomisest ja oma disainiotsuste

dokumenteerimisest. Eksamiks tuleb üliõpilasel esitada iseseisvalt

tehtud praktilised tööd ning sooritada test kursuse teoreetiliste

materjalide tundmisest.

Õpitulemused: Kursuse läbinu teab ja tunneb:

olulisemaid disainipõhimõtteid;

erinevate multimeediumielementide (tekst, värvid, graafika, heli,

http://crosstalks.vub.ac.be/publications/Howopenisthefuture/howopenfuture_CROSSTALKSBOOK1.pdfhttp://crosstalks.vub.ac.be/publications/Howopenisthefuture/howopenfuture_CROSSTALKSBOOK1.pdfhttp://www.kakupesa.net/akadeemia/

1

8

video, animatsioon) olemust ja kasutamispõhimõtteid;

süsteemi inimene – arvuti disaini põhimõtteid (HCI).

Oskab:

analüüsida olemasolevat multimeediumipõhist tarkvara;

teha otsustusi loodava multimeediumipõhise tarkvara disaini kohta

valida eesmärgile vastavaid meediavahendeid ning

interaktsioonistiile;

juhendmaterjali abiga kasutada multimeediumi autorsüsteemi

tarkvara loomiseks.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Andrus Rinde

Ingliskeelne nimetus: Multimedia Design

Eeldusaine:

Kohustuslik kirjandus: Andrus Rinde loengumaterjalid

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab aine-

kursuse loengulist osa)

MII7057 Multimeediumi arendamine 5 8 E

MII7057 Multimeediumi arendamine

Maht 5 AP / 8 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K või S

Eesmärk: Luua võimalus multimeediumipõhise tarkvara poolt kasutatavate

digitaalsete meediafailide loomiseks vajalike teoreetiliste teadmiste ja

praktiliste oskuste omandamiseks. Tutvustada erinevate

meedialiikide töötlemiseks kasutatavaid vahendeid, voogmeedia

tehnoloogiaid, sünkroniseeritud esitluse keelt SMIL. Aidata kaasa

teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele,

mis võimaldab teha iseseisvaid otsustusi digitaalsete meediafailide

loomisel ja töötlemisel.





Erinevad meedialiigid nende esitus analoog- ja digitaalkujul,

digiteerimise põhimõtted. Animeerimine, tehnoloogia, põhimõtted,

peamised töövõtted. Digitaalne helisalvestus ja -töötlus. Digitaalne

videosalvestus ja -töötlus. Audio- ja videokompressioon. Lihtsam 3D

modelleerimine, animeerimine. Voogmeedia põhimõtted ja

tehnoloogiad. SMIL keel.

Kursuse põhiosa koosneb loengutest ja praktikumidest, kus

üliõpilastelt oodatakse aktiivset kaasamõtlemist ja –töötamist.

Kursuse raames tuleb üliõpilastel teha iseseisev töö, mis koosneb

helisalvestusest ja –töötlusest, animeerimisest ja videotöötlusest ning

mille tulemusena valmib SMIL keele abil koostatud esitlus mis

demonstreerib üliõpilase loodud meediaklippe. Eksamiks tuleb

üliõpilasel esitada iseseisvalt koostatud praktilised tööd ning

sooritada teooria tundmise test.

Õpitulemused: Kursuse läbinu teab ja tunneb:

erinevaid meedialiike, nende esitust analoog- ja digitaalkujul;

heli ja video digitaalse salvestuse ja töötluse põhimõtteid;

2D ja 3D animatsiooni põhimõtteid;

peamiseid voogmeedia tehnoloogiaid.

Oskab:

1

9

valida tööks vajalikke vahendeid;

iseseisvalt salvestada ja monteerida digitaalset heli ja videot;

iseseisvalt luua lihtsamaid 2D ja 3D animatsioone;

luua SMIL keele abil lihtsamaid sünkroniseeritud meediaesitlusi.

Hindamine: Eksam.

Vastutav õppejõud: Andrus Rinde

Ingliskeelne nimetus: Multimedia Development

Eeldusaine:

Kohustuslik kirjandus: Andrus Rinde loengumaterjalid

Asenduskirjandus:





MII7006 Multimeediumipõhise õpisüsteemi disain 3 5 E

Ainekood MMI7006 Multimeediumipõhise õpisüsteemi disain


Eesmärk: Kursuse eesmärgiks on multimeedia-õpitarkvara arendamise

pedagoogiliste ja haridustehnoloogiliste aluste tutvustamine,

õpidisaini teooria ja praktika integreeritud käsitluse pakkumine ja

õpidisaini alaste pädevuste kujundamine.





Antud kursuse raames saavad osalejad ülevaate multimeediumi-

põhise õpitarkvara kavandamise protsessist kaasaegsete

õppimisteooriate taustal. Rühmatöö-projekti raames läbitakse

praktiliste ülesannete kaudu õpisüsteemi disaini tsükli neli faasi:

vajaduste analüüs, õppesisu valik ja struktureerimine, õppevahendite

arendamine ja õpisüsteemi evalvatsioon.

Õpitulemused:

Osalemine kontaktpäevadel, osalemine kahes võrgufoorumi

diskussioonis loetud materjalide põhjal

Rühmatöös (2-3 liiget) kavandatakse multimeediumipõhise

õpisüsteemi sihtrühma vajaduste analüüs, õpisüsteemi kui terviku ja

ühe õppetüki struktuur (plokkskeemina), ühe õppetüki viimistletum

prototüüp, oma prototüübi evalvatsiooni kava, aruanne ja esitlus

(PowerPoint vm.).

Eelmainitud rühmatööga seondvad individuaalsed ülesanded:

tegevusanalüüs, õpieesmärkide määratlemine, ainevaldkonna

analüüs (mõistekaardina), ühe õppetüki õpetamisstrateegia

(plokkskeemina) ja -taktikad (storyboard‗ina).

Hindamine: E

2

0


Vastutav õppejõud (teised ainekursusel õpetavad õppejõud)

Mart Laanpere

Ingliskeelne nimetus: Instructional design of multimedia learning systems

Eeldusaine: Puudub


Leshin, C., Pollock, J., & Reigeluth, C. (1992). Instructional design

strategies and tactics. Englewood Cliffs, NJ: Educational

Technology Publications.

Van Merrienboer, J. (1997). Training Complex Cognitive Skills; a

four-compenent instructional design model for technical training.

Englewood Cliff, Jew Jersey. Educational Technology Publications.

Asenduskirjandus:

Clark, D. (2002) Instructional Systems Design. Internetis:

http://www.nwlink.com/~donclark/hrd/sat.html

MII7010 Meedia projekt 4 6 H

MII7010

Meedia projekt

4AP/6 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 8 Õppesemester: S

Eesmärk:

Luua võimalused erialaste oskuste praktiliseks rakendamiseks

selliste projektide raames, mis on oma ulatuselt võrreldavad antud

valdkonna töös ette tulevate reaalsete projektidega.


(sh iseseisva töö sisu kirjeldus

vastavuses iseseisva töö

mahule)

Meedia projekti, millesse tudeng kaasatakse, initsiaatoriks võib olla

nii informaatika osakond, üliõpilane või üliõpilaste grupp kui ka

mõni teine organisatsioon. On soovitav, et meediaprojekt on seotud

üliõpilase magistritööga ning selle raames kogutud andemid saab

kasutada magistritöö empiirilise osana.

Õpitulemused:

Oskus defineerida oma eralaseid huvisid, planeerida edasisi

õpinguid ning suunata elukestvat arengut

Omakogemus ja oskused meedia-alase rakendusliku projekti

planeerimiseks ning läbiviimiseks

Meeskonnatöö kogemus ja oskus

Hindamine: H


Prof Mauri Kaipainen

sisuline vastutaja on projektimeeskonnale kinnitatud juhendaja

Ingliskeelne nimetus: Media project

Eeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus: -

Asenduskirjandus: (üliõpilase

poolt läbi töötatava kirjanduse

-

2

1

loetelu, mis katab ainekursuse

loengulist osa)

SRM6050 Laps ja meedia keskkond (inglise keeles) 3 4,5 H

SRM6050 CHILD AND MEDIA ENVIRONMENT

Maht 3AP/4,5

ECTS

Orienteeriv kontakttundide maht:

24 Semester: K

Eesmärk: Kursuse eemärgiks on toetada teadmiste omandamist lapse ja

tänapäevase meedia vahelise suhte hindamiseks ja kujundamiseks ning

välitimaks võimalikke probleeme kasvatustegevuses.

Aine lühikirjeldus

(sh iseseisva töö

sisu kirjeldus

vastavuses

iseseisva töö

mahule):

Käsitlemist leiavad järgmised teemad:

Meediatööstuse põhimõtted.

Lapsed ja tänapäevane meediakeskkond: traditsiooniline ja uus

meedia, meedia kultuurilised ja sotsiaalsed aspektid.

Meediakasutus ning selle seotus hariduse ja kasvatusega, lapse

sotsialiseerumisprotsessiga.

Lapse õigused ja kohustused seoses meediakasutusega. ÜRO Lapse

õiguste konvenstsioon.

Laps ja suhtlemine meediaga. Ajakirjandus.

Turundamine lastele ja reklaam.

Audiovisuaalne meedia, selle toime lapse arengule ja regulatsioon.

Vanemate roll lapse meediatarbimise juhendamisel..

Õppetöö korraldus:

Õppetöö toimub loengutes ja seminarides, iseseisva õppetöö osakaal

on 60 – 75%. Iseseivat tööd toetavad õppejõu poolt jagatavad

õppematejalid ning selleks otstarbeks välja töötatud ülesanded.

Õpitulemused: Teadmised meedia toimest lapse arengule, lapse ja meedia

interaktsioonist;

suutlikkus kriitiliselt ja konstruktiivselt hinnata laste ja tänapäevase

meedia suhet;

teadmised ja oskused hindamaks laste meediakasutust;

pädevus hinnata vanemate rolli lapse meediatarbimise nõustamisel ja

reguleerimisel;

oskus leida ja kasutada teemakohast kirjandust.


Vastutav

õppejõud:

Tiina Hiob, MSc

Eestikeelne

nimetus:

Laps ja meediakeskkond

Eeldusaine: -

Kohustuslik

kirjandus:

UN Convention of the Rights of the Child

M. Carol Macklin, Les Carlson (1999). Advertising to Children.

SAGE Publications

B. Gunter; C. Oates; M. Blades (2005). Advertising to Children on

TV. Lawrence Erlbaum Associates; Publishers Mahwah, New Jersey,

London

M. Lindström, P. V. Seybold (2003). BRANDchild: Insights into the

Minds of Today's Global Kids: Understanding Their Relationship with

Brands. Kogan Page

Abrams, N.; Bell, I.; Udris, J. (2001). Studying Film, Arnold, London

Giroux, H.A.: Animating Youth: the Disnification of Children's

Culture.

http://www.gseis.ucla.edu/courses/ed253a/Giroux/Giroux2.html

Ethical guidelines: Principles for ethical reporting on children.

UNICEF, http://www.unicef.org/ceecis/media_1482.html

The media and children`s rights: a resource for journalists by

http://www.gseis.ucla.edu/courses/ed253a/Giroux/Giroux2.htmlhttp://www.unicef.org/ceecis/media_1482.html

2

2

Asenduskirjandus:

(üliõpilase poolt

läbi töötatava

kirjanduse loetelu,

mis katab

ainekursuse

loengulist osa)

Tamara F. Mangleburg, Terry Bristol. Socialization and Adolescents‘

Skepticism toward Advertising. Journal of Advertising, Vol XXVII,

Nr 3 Fall 1998

Baumrind, Diana 1991. Parenting Styles and Adolescent

Development. The Encyclopedia on Adolescence. Eds. R. Lerner, A.

C. Peterson, and J. Brooks-Gunn. New York: Garland, 746-758

Stephen Kline, 2005. Countering children‘s sedentary lifestyles. An

evaluative study of media-risk education approach. SAGE

Publications. London, Thousand Oaks and New Dehli, Vol 12 (2):

239-258

L. Rowell Huesmann, Jessica Moise-Titus, Cheryl-Lynn Podolski,

Leonard D. Eron. Longitudinal Relations Between Children‘s

Exposure to TV Violence and Their Agressive and Violent Behavior

in Young Adulthood: 1977 – 1992. Developmental Psychology, Vol.

39, No. 2.

Akila Belembaogo et al (2000). Children's Rights Turning Principles

into Practice.

http://se-web-01.rb.se/Shop/Products/Product.aspx?ItemId=1190

SRM6001 Reklaamiteooria I 3 4,5 E

SRM6001 Reklaamiteooria I

Maht

3AP/4,5ECTS

Orienteeriv kontakttundide maht:

40 Õppesemester: S

Eesmärk: Kujundada eeldused mõistmaks reklaamitegevuse sisu ja aluseid nii

ajaloos kui ka tänapäevaseid teaduspõhiseid lähenemisi sellele

valdkonnale.

Aine lühikirjeldus

(sh iseseisva töö

sisu kirjeldus

vastavuses

iseseisva töö

mahule):

Loengukursus annab ülevaate reklaamitegevuse kõikidest külgedest,

sh. reklaami kohast turundus- ning propagandategevuses, samuti

reklaamiprotsessist ning reklaamitegevuse põhimõtetest. Käsitlemisele

kuuluvad: reklaamipsühholoogia põhitõed, kaup, bränd, kaubamärgi

kujundamine, reklaamikampaania korraldamise põhimõtted, koostöö

alused reklaamiagentuuride ja meediaga, reklaamitegevuse õiguslikud

piirangud, eetika ning heade tavade problemaatika reklaamis.

Õpitulemused: Kursuse edukalt läbinud tudeng omab süsteemset ülevaadet

reklaamitegevuse kõikidest külgedest s.h reklaami kohast turundus-

ning propagandategevuses, samuti reklaamiprotsessist ning

reklaamitegevuse ning reklaamiloome põhimõtetest.

Hindamine: E

Vastutav

õppejõud:

Lekt Tiina Hiob, MA; Mihhail Kremez

Ingliskeelne

nimetus:

Advertising Theory I

Eeldusaine: -

Kohustuslik

kirjandus:

Bovee & Arens. (1992). Contemporary Advertising. USA: IRWIN

Priimägi, L. (1998). Reklaamikunst. Tallinn:BNS

http://se-web-01.rb.se/Shop/Products/Product.aspx?ItemId=1190

2

3

Asenduskirjandus:

(üliõpilase poolt

läbi töötatava

kirjanduse loetelu,

mis katab

ainekursuse

loengulist osa)

Ries, AL & Trout, J. (1993). Positioning: The Battle for Your Mind.

New York: Warner Books

Ries, AL & Trout, J. (2003). Positsioneerimine: võitlus mõistuse

pärast. Tallinn: Eesti Ekspress

Roose, N. (1995). Reklaam turunduses. Tartu:Tartu Ülikooli

Kirjastuse trükikoda.

Priimägi, L. (1998). Reklaamikunst. Tallinn:BNS

Soovituslikult:

Karvonen, E. (2005). Elämää mielikuvayhdeiskunnassa. Helsinki:

Gaudeamus

Aula, P. & Heinonen, J. (2004). Maine. Helsinki: Werner Söderström

Osakeyhtiö

IT-jutimise valikained

MII7032 Infotehnoloogia töökorraldus ja haldamine 3 5 E

Ainekood MII7032 Infotehnoloogia töökorraldus ja haldamine

Maht 3 AP /5 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20h Õppesemester: K

Eesmärk: teadmiste ja oskuste kujunemine IT (haldamise) organiseerimiseks

ettevõttes;

efektiivseks IT töökorralduseks ja haldamiseks vajalike

põhiteadmiste omandamine;

IT töökorralduse ja haldamise spetsiifika omandamine.





IT organisatioon ja juhtimine, protsessid, infrastruktuur, võrguhaldus,

süsteemihaldus, rakenduste administreerimine. Monitooring ja

kasutajatugi. Õiguste haldamine. Sisseost, IT lepingud. Testimine ja

talitluspidevus. IT ja äriline orienteeritus.

Iseseisev töö: Ärirakenduse valik ettevõttes

Aine läbimine eeldab iseseisvat tööd min. 80h ulatuses.

Õpitulemused: 40% kodutöö, 10% aktiivne osalemine õppetöös, 50% suuline eksam

Hindamine: eksam

Vastutav õppejõud: Indrek Hiie

Ingliskeelne nimetus: IT Operations and Management

Eeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus: IT juhtimise käsiraamat, Tallinn: Äripäeva Kirjastus AS and Estonian

Business School

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


1. Service Support, London:TSO (Published 2006), ISBN

0113300158

2. Service Delivery, London:TSO (Published 2006), ISBN

0113300174

MII7055 Windows‘i tööjaamade haldamine 3 4 H

MII7055 Windows-tööjaamade haldamine

Maht 3 AP/ 4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: K

Eesmärk: Aine eesmärgiks on anda ülevaade Windows'i tööjaamade haldamise

põhimõtetest ning tutvustada Windows'i administraatori

töövahendeid





Administraatori roll ja koostöö juhtkonnaga, paikaseadmine

Installeerimine - partitsioonid, failisüsteemi tüübid, NTFS

failisüsteemi õigused

Olemasoleva riist- ja tarkvara dokumenteerimine

Süsteemi seadistused – turvaseaded, group policy, süsteemi register

Kasutajakontode haldamine

2

4

Andmete varundamine ja taastamine – Varundusplaan, Norton

Ghost tarkvara, MS Backup

Iseseisvad ülesanded:

Loengus tutvustatud tarkvara, või ise leitud samaväärse tarkvara abil

arvuti riistvarast ja tarkvarast näidisdokumentatsiooni tegemine

vastavalt loengus tutvustatud põhimõtetele

Loengus tutvustatud tarkvara, või ise leitud samaväärse tarkvara abil

etteantud parameetrite põhjal varukoopia tegemine.

Õpitulemused: Ainekursuse läbinu oskab installeerida ning installatsioonijärgselt

vastavalt erinevatele vajadustele seadistada MS Windows'i

perekonna operatsioonisüsteeme. Samuti tunneb ta administraatori

töövahendeid ning on kursis olemasoleva riist- ja tarkvara

dokumneteerimise ning andmete varundamise põhimõtetega.


Vastutav õppejõud: Tanel Toova

Ingliskeelne nimetus: Maintenance of Windows Workstations

Eeldusaine: Puudub

Kohustuslik kirjandus: Loengukonspekt

Asenduskirjandus:



mis katab ainekursuse

loengulist osa)

MII7031 Infotehnoloogia infrastruktuuri arendamine 3 4 H

Ainekood: MII7031 Infotehnoloogia infrastruktuuri arendamine

Maht: 3 AP / 4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: K

Eesmärk: Kursuse põhieesmärk on arendada vajalikke teadmisi organisatsiooni

infotehnoloogilise infrastruktuuri kavandamisest, arendamisest ja

haldamisest. Kursuse eesmärk on välja kujundada analüüsivõime

erinevatele ettetulevate olukordadele lahendamiseks IT

infrastruktuuri planeerimisel.





Kursus koosneb loengutest, mis peetakse oma ala asjatundjate poolt

teemadel standardid, praktiline IT infrastruktuuri arendamine,

andmeturve ja IT audit ning seminarist, mille raames tuleb kursusel

osalejatel ette valmistada iseseisev töö grupitööna ja kaitsta oma

seisukohti seminaril.

Õpitulemused:

Kursuse tulemusena peavad kursusel osalejad olema valmis

analüüsima ja andma hinnangu olemasolevale IT infrastruktuurilisele

lahendusele ja selle erinevatele aspektidele ning olema valmis

esitama omapoolseid ettepanekuid IT infrastruktuuri

edasiarendamiseks koos arenduste põhjendusega. Selline ülesanne

antakse kursusel osalejatele ka arvestusel.

Hindamine: H Hindeline arvestus

Vastutav õppejõud: Andro

Kull

Õppejõud: Taavi Valdlo, Indrek Hiie, Valdo Praust

Ingliskeelne nimetus: Information technology infrastructure development

Eeldusaine: Puudub.


Standardimine -

http://www.cyber.ee/et/firmainfo/infomaterjalid/teabep.html

http://www.cyber.ee/et/firmainfo/infomaterjalid/teabep.html

2

5

Andmeturve - V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk.

Tallinn, AS Cybernetica, 1997 ja V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa

Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS

Cybernetica, 1998

IT audit - www.isaca.org

Asenduskirjandus: Puudub.

MII7040 IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid 3 4 H

MII 7040 IT-arendamisega seonduvad juriidilised probleemid

Maht 3 AP/4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20 Õppesemester:

Eesmärk: Anda ülevaade Eesti Vabariigis kehtivatest IT-arendamisega

seonduvatest õigusaktidest. Kujundada oskus hinnata IT-arendamisega

seonduvaid õiguslikke riske. Autori subjektiivsete õiguste ja

õiguskaitsevahendite tundmine. Andmesubjektide õiguste arvestamine

andmebaaside loomisel.





Õiguse allikad. Seadused ja seaduse alusel antud õigusaktid.

Tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid. Karistamine kuritegude ja

väärtegude eest. Autoriõigus ja teised intellektuaalse omandi kaitse

vormid. Autoriõigusega kaitstavad teosed. Autori isiklikud ja varalised

õigused. Arvutiprogrammide kaitse. Autorilepingud. Lepingute

sõlmimise üldpõhimõtted. Autoriõiguste ülemineku tehingulised alused.

Litsentsid. Võlaõigusseadus ja autorilepingud. Andmebaaside kaitse.

Isikuandmete kaitse. IT-süüteod

Õpitulemused:

Oskus ära tunda ning hinnata IT-arendamisega seotud õiguslikke riske,

vajadust kasutada täiendavat õigusabi. Loengute käigus käsitletakse

võimalikke probleemseid olukordi ning lahendatakse näidiskaasuseid.

Hindamine: Hindeline arvestus.

Vastutav õppejõud: Eero Johannes

Ingliskeelne nimetus: Legal Issues Related to IT-Development

Eeldusaine: -


Õigusaktid: autoriõiguse seadus, võlaõigusseadus, tsiviilseadustiku

üldosa seadus, võlaõigusseadus, karistusseadustik, infoühiskonna teenuse

seadus, isikuandmete kaitse seadus

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

Eneken Tikk, Jaan Oruaas, Liivia Mahlapuu, Tõnu Runnel. IT-lepingute

käsiraamat / Eesti Infotehnoloogia Selts ; - Tallinn : Äripäeva

Kirjastus, 2005.

Pisuke, Heiki. Autor ja ülikool : autoriõiguse alused - Tartu : Tartu

Ülikooli Kirjastus, 2004.

Tikk, Eneken. Lepingutest IT valdkonnas // Arvutimaailm (2002) nr. 8

Tikk, Eneken. Autorite õiguste kaitsest seoses Internetiga //

Arvutimaailm (2002) nr. 9

Tikk, Eneken. E-õppematerjalide autorite õiguskaitse - romantikast üksi

ei piisa // A&A : [infotehnoloogia ajakiri] (2006) nr. 3/4,

Tikk, Eneken. Süvalinkimise lubatavusest Eesti õiguskorras //

Arvutimaailm (2005) nr. 7

Tikk, Eneken. Paljud veebilehed on seadustega pahuksis // Arvutimaailm

(2004) nr. 9

Veebiallikad: www.dp.gov.ee/ Andmekaitse inspektsioon

www.nc.ee/ Riigikohtu lahendid

www.riik.ee/ Eesti Vabariik, ministeeriumid, ametid, avalik-õiguslikud

juriidilised isikud, sihtasutused

http://www.isaca.org/http://www.dp.gov.ee/http://www.nc.ee/http://www.riik.ee/

2

6

www.wipo.org/ Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon,

intellektuaalomandialased viited ja materjalid

www.bsa.ee/ Arvutiprogrammide õiguskaitse

MII7108 Serveripoolsed interaktiivsed tehnoloogiad 3 4 H

MII7108 Serveripoolsed interaktiivsed tehnoloogiad

Maht 3 AP/4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 30 Õppesemester:

Eesmärk: Anda ülevaade veebiserveripoolse programmeerimise võimalustest

ja ohtudest, õpetada koostama lihtsamaid serveripoolset

programmeerimist nõudvaid veebirakendusi.





Veebiserveri programmeerimisel kasutatavad levinumad

tehnoloogiad. Nende tööpõhimõte, kasutusvaldkonnad, erinevused.

Java, .NET, Zope ning PHP veebirakenduste koostamisel.

Andmehaldus, autentimine, pilditöötlus serveris, veebiteenused.

Õpitulemused:

Kursuse läbinu oskab veebirakenduse kavandamisel arvestada selle

tehniliste võimaluste ja piirangutega. Samuti teostatavate tööde

keerukusega. Suudab omal jõul koostada vähemasti lihtsamaid

veebirakendusi ning aru saada juba valminud süsteemide ehitusest ja

muutmisvõimalustest.

Hindamine:

Hindeline arvestus.


Jaagup Kippar

Ingliskeelne nimetus: Server Side Interactive Technologies

Eeldusaine: -

Kohustuslik

kirjandus:

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab

ainekursuse

loengulist osa)

PHP manual

http://www.php.net/manual/en/

The Zope Book

http://www.zope.org/Documentation/Books/ZopeBook/

Java Platform, Enterprise Edition

http://java.sun.com/javaee/index.jsp

http://msdn2.microsoft.com/

http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/oma/too/06/06/mssqlopik.doc

MII7030 Infotehnoloogia strateegiline juhtimine 3 5 E

Ainekood MII7030 Infotehnoloogia strateegiline juhtimine

Maht 3 AP / 5 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: K

Eesmärk: Organisatsiooni IT strateegia ja juhtimise metoodika ning vastavate

standarditega tutvumine, selle metoodika praktiline rakendamine

organisatsiooni IT strateegilise plaani väljatöötamisel, evitamisel ja

implementeerimisel.





IT valitsemine (IT Governance), Juhtimine kaose piiril

(Management at the Edge of Chaos), Enterprise Risk Management,

IS audit, COBIT 4.0 ülevaade, IT strateegia määratlemine (SWOT-

analüüs, GAP-analüüs), IT infrastruktuur, IT organisatsioon.

Iseseisev töö: Organisatsiooni IT strateegia väljatöötamine,

http://www.wipo.org/

2

7

strateegia evitamise plaanimine või referaat

Õpitulemused: Iga üliõpilane peab esitama iseseiseva töö/või referaadi ja seda

kaitsma.

Kirjalik eksam

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: Paul Leis

Ingliskeelne nimetus: Strategic governance of information technology

Eeldusaine: MII7007

Kohustuslik kirjandus: Loenguslaidid – pole õpikut, mis kataks käsitletava valdkonna

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


1.Harris Kern, Stuart Galup, Guy Nemiro, IT Organization, ISBN

0-13-022298-4, 2000.

2.Ojelanki Ngwenyama, Lars Mathiassen, Jan Pries-Heje,

Improving Software Organizations: From Principles to Practice,

ISBN 0201758202, 2001.

3.Tom Bergman, Stephen Garrison, The Essential Guide to Web

Strategy for Entrepreneurs, ISBN 0130621110, 2001.

4.Anne M. Burris, Service Provider Strategy Primer: Proven Secrets

for xSPs, ISBN 0120420085, 2001.

5.Gary S. Walker, Harris Kern, IT Problem Management, ISBN

013030770X, 2001.

6.Laura Sewell, Marc Sewell, Software Architect‘s Profession, The:

An Introduction, ISBN 0130607967, 2001.

7.Floyd Piedad, Michael Hawkins, High Availability, ISBN 0-13-

096288-0, 2000.

8.Alex Berson, Stephen J. Smith, Data Warehousing, Data Mining,

and OLAP, ISBN 0-07-006272-2,1997.

9.William J. Brown, Hays W. ―Skip‖ McCormick III, Scott W.

Thomas, AntiPatterns in Project Management.

MII7033 Infokäitluse alused 3 4 E

MII 7033 INFOKÄITLUSE ALUSED

Maht 3 AP/ 4 ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 20 Õppesemester: S

Eesmärk: Eesmärgiks on tutvuda ja kriitiliselt läbi vaadata suhteliselt lai

spekter teooriaid (ehk teoreetilisi mudeleid), mille abil saab sügavuti

lahti mõtestada väga mitmesuguseid infotöötluse korraldamisega

seotud küsimusi, eriti organisatsiooni kontekstis. Vaatluse all on nii

klassikalisi (süsteemkäsitlus) kui ka kõige aktuaalsemaid teooriaid (nt

strukturatsiooniteooria). Eesmärgiks on saavutada, et tudeng mõistab

teoreetilise modeleerimise vajadust ja ei tunne selle ees hirmu;

suudab teoreetiliselt modelleerida pea igasugust infotöötluse

juhtimisel ettetulevat probleemi, kasutades paindlikult olemasolevaid

teooriaid kui abivahendeid.





Infokäitluse parendamise üldised strateegiad. Ratsionalistlikud,

tehnoloogiakesksed teooriad (torustiku teooria jt). Tüpoloogilised

mudelid. Süsteemkäsitlusele tuginevad. Ärijuhtimise taustaga (Alteri

töösüsteemid jt). Organisatsiooniteooriast lähtuvad

(strukturatsiooniteooria jt). Sotsioloogilised (aktorivõrgu teooria jt);

semiootilised (J.Lotman). Evolutsioonilised. Sci-Fi ja futuroloogia.

Teooriate konstrueerimisest. Näiteid teoreetilistest ja analüütilistest

arendustest.

2

8

Õpitulemused:

1) Osavõtt loengutest ja rühmatöödest; 2) analüütilised kirjalikud

ülesanded (u 3 tk); 3) töö kirjanduse online-andmebaasidega

(EBSCO jt); 3) iseseisev aine kirjanduse konspekteerimine vastavalt

nõuetele (kuni 10 artiklit). Hinde määravad: 1) osalemine loengutes

ja rühmatöödes – 10%; 2) iseseisev töö kirjandusega vastavalt

nõuetele – 45%; 3) eksam – 45% hindest.

Hindamine: Eksam

Vastutav õppejõud: lektor Priit Parmakson

Ingliskeelne nimetus: Theoretical Bases for Information Management

Eeldusaine: Soovitatav on infosüsteemide või infotöötluse sissejuhatava kursuse

(nt MII 6015 Infosüsteemid) läbimine eelnenud õppes.

Kohustuslik kirjandus: Õppejõu koostatud veebimaterjal

(http://www.tlu.ee/~priitp/IM_32/IM_32_00.htm); U. kümme

aktuaalset või klassikalist artiklit erialaajakirjadest.

Asenduskirjandus:





Üliõpilane valib läbitöötatava kirjanduse etteantud kirjanduse

nimekirjast (vt.

http://www.tlu.ee/~priitp/IM_32/IM_32_03_Kirjandus.htm).

Võimalik ja isegi soovitav on üliõpilase enda leitud kirjandus, kuid

see peab vastama nõuetele.

Muud valikained

MII7007 Projektijuhtimine 4 6 H

MII7007 Projektijuhtimine


Eesmärk: Võimaldada projektide kavandamiseks ja täitmiseks vajalike põhiteadmiste

ja üldoskuste, aga samuti tarkvaraprojektide kavandamiseks ja täitmiseks

vajalike spetsiifiliste teadmiste omandamiseks.





Projektijuhtimise alased mõisted. Projektijuhtimise mudelid (PMBOK

Guide, PMMM ning OPM3 järgi). Põhilised projektide finantseerimise

viisid, vastavad teabeallikad. Projekti algatamine. Projektiplaani

koostamine, selle elemendid. Projekti käivitamine ja jooksev juhtimine,

projektitäitmiseks soodsa keskkonna loomine. Projektide lõpetamine.

Tarkvaraprojektide spetsiifilised omadused ja edukuse kriitilised faktorid.

Tarkvaraprotsessi elemendid. Tarkvaraarenduse mudelite ja metoodikate

arengudünaamika (koskmudel, mitmeetapiline mudel, RUP, XP jne).

Tarkvaraprojekti faasid. Tarkvaraprotsessi kvaliteeditasemed (sh CMM ja

CMMI) ja kulumudelid (COCOMO näitel). Projektijuhtimistarkvara

kasutamine (MS Project näitel).

Iga üliõpilane koostab arvestustöö, koostab ja kannab ette selle esitluse

ning retsenseerib kuue kaasüliõpilase arvestustööd.

Õpitulemused:

teab projektijuhtimise põhimudeleid ja tarkvaraprojektide spetsiifikt;

oskab koostada projektiplaani, projektianalüüsi ja projektijuhtimisalase

mingist teemast analüütilise käsitluse koostamist,

suudab esitleda ja analüüsida projektiplaane.


Vastutav õppejõud: Prof. Peeter Normak

Ingliskeelne nimetus: Project management

Eeldusaine: -

Kohustuslik kirjandus: Normak, Peeter, Projektijuhtimine. Loengukonspekt. Tallinna Ülikool,

2

9

2007.

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


osa)

A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK

Guide): 2000 Edition. Project Management Institute, 2001; ISBN

1880410222.

Boehm, Barry, et al, Software cost estimation with Cocomo II, Prentice-

Hall,2000; ISBN 0-13-026692-2.

Kerzner, Harold, Strategic planning for project management using a

project management maturity model, John Wiley&Sons Inc., 2001; ISBN

0-471-40039-4.

Mägi, Arvo, Microsoft Project 2000, Tallinn: GT Tarkvara OÜ, 2000;

ISBN 9985-9259-1-2.

Perens, A. (1999). Projektijuhtimine, "Külim". ISBN 9985-850-62-9.

Royce, Walker, Software project management: a unified framework,

Addison-Wesley, 1998; ISBN 0-201-30958-0.

Salla, Sigrid, Projekti planeerimine ja juhtimine. Täiendav loengumaterjal

projektijuhtimise üliõpilastele, Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001, ISBN

9985-58-203-9.

Schwalbe, K. (2001). Information Technology Project Management,

Second Edition. ISBN 0-619-03528-5.

MIA7002 Andmeanalüüs 3 4,5 H

MIA 7002 ANDMEANALÜÜS

Maht 3AP/ 4,5ECTS Orienteeriv kontakttundide maht:


Õppesemester: S ja

K

Eesmärk:

Luua võimalused andmete kogumiseks ja töötlemiseks ning

lihtsama statistilise analüüsi läbiviimiseks vaja minevate

teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks.

Tutvustada tuntud statistikapaketi SPSS või

tabelarvutusprogrammi MS Excel kasutusvõimalusi andmete

töötlemisel ning statistilisel analüüsil. Aidata kaasa

teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse

kujunemisele, mis võimaldab teha iseseisvalt otsustusi

sobiva(te) analüüsimeetodi(te) valikuks ning analüüsi

tulemusi korrektselt tõlgendada.





Statistiline andmestik, selle kogumine ning töötlemine.

Statistiliste tunnuste tüübid. Kirjeldav statistika e andmete

kokkuvõtu- ning esitlusmeetodid: erinevad tabelid,

diagrammid ja arvnäitajad. Seoste kirjeldamine:

seosekordajad ning risttabelid. Sobiva analüüsi- või

esitlusmeetodi valik.

Üldkogum ja valim. Statistiline järeldamine: üldkogumi

arvnäitajate hindamine, statistilised olulisustestid: t-test ja

2-test, ANOVA. Parameetrilised ja mitteparameetrilised

analüüsimeetodid.

Kursuse põhiosa koosneb seminari tüüpi loengutest ja

praktikumidest, kus üliõpilastelt eeldatakse aktiivset

kaasamõtlemist ja –töötamist. Lisaks tuleb igal üliõpilasel

3

0

teha mahukas iseseisev töö, mis koosneb õppejõu poolt ette

antud praktilistest andmeanalüüsi ülesannetest kogu läbitud

materjali ulatuses. Kasutatavad andmestikud võivad olla kas

õppejõu poolt ette antud või üliõpilaste poolt mingi teise

aine raames kogutud (nende kasutamine tuleb õppejõuga

eelnevalt kooskõlastada). Õppejõuga kokkuleppel võivad

üliõpilased iseseisvat tööd teha kaheliikmelistes gruppides.

Õpitulemused:

Oskab koostada korrektse ülesehitusega andmestiku

Omab kogemust andmetest lähtuvate ning statistilist

analüüsi eeldavate küsimuste püstitamiseks

Mõistab käsitletud statistiliste meetodite olemust, teab nende

rakendamise tingimusi ning oskab analüüsi tulemusi

korrektselt tõlgendada

Oskab eristada andmete/tunnuste tüüpe ning valida vastavalt

andmete tüübile ning andmete kohta esitatud küsimuse

sisule sobivad analüüsi meetodid (käsitletud meetodite

piires)

Oskab juhendmaterjali abiga kasutada vastavat tarkvara

lihtsama andmetöötluse ja -analüüsi läbiviimiseks

Hindamine:

Hindeline arvestus


dots. Katrin Niglas

teised õppejõud: Kairi Osula, Taivo Tuuling

Ingliskeelne nimetus: Data Analysis

Eeldusaine: Arvutikasutuse elementaaroskused aine MIA6001 mahus


Niglas, K. Statistika loengumaterjale.

http://www.tlu.ee/~katrin/

Niglas, K. (2005). Andmeanalüüs statistikapaketi SPSS

11.00 abil. Põhikursus. Tallinn: TPÜ Kirjastus

või

Niglas, K. Satatistiline andmetöötlus MS Excelis

http://www.tlu.ee/~katrin/

Asenduskirjandus:



loetelu, mis katab


Tooding, L.-M. (1999). Andmeanalüüs sotsiaalteadustes.

Tartu.

Parring, A.-M., Vähi, M., Käärik, E. (1997). Statistilise

andmetöötluse algõpetus. Tartu.

Hiob, K. (1995). Matemaatiline statistika. Algkursus

koolidele. Tallinn.

MII7046 21. sajandi käsitlusi informatsioonist ja tähendusest (inglise keeles) 3 4

H

3

1

MII7046

21. sajandi käsitlusi informatsioonist ja tähendustest

3AP/4ECTS Orienteeruv kontakttundide maht: 30 Õppesemester: K

Eesmärk:

Tutvustada kaasaaegseid käsitlusi informatsiooni ja

kommunikatsiooni ning nendega seotud distsipliinide nagu

kosmoloogia, evolutsiooni, neurofüsioloogia, geneetika, füüsika ja

kultuuri vallas.

Aine lühikirjeldus: (sh

iseseisva töö sisu kirjeldus

vastavuses iseseisva töö

mahule)

Kursus hõlmab uusimaid käsitlusi informatsiooni ja tähenduste,

inimtunnetuse ning kommunikatsiooni valdkonnast. Kursuse moto

on laenatud Richard Feymanilt, kes väidab, et ei piisa üksnes

enda eriala kitsastest teadmistest vaid on oluline teada ka seda,

kuidas oma teadmisi saab vastavusse viia sellega, millega

tegelevad kõik ülejäänud inimesed. Kursuse teemad võib jaotada

alljärgnevalt:

1. Kust me pärit oleme

2. Kus me paikneme universumis

3. Kes me oleme: neurofüsioloogiast teadvuseni

4. Miks me seda teeme: semiootikast seksi ja entroopiani

5. Mida me teame: kvantajastust mitmemõõtmelisuseni

6. Kuhu me läheme: geenitehnoloogiast eetikani

7. Kuidas me seda näeme: elektrilisest meemist kultuuri ning

tähenduste käsitluseni

Iseseisev töö hõlmab õppejõu poolt ette antud nimekirjast

üliõpilase poolt valitud ingliskeelse tervikteose kriitilist analüüsi

ning kokkuvõtte esitamist eesti keeles.

Õpitulemused:

Suudab lugeda ja sisuliselt mõista inglise keelset

kõrgkoolitasemele suunatud eriala- ning teaduskirjandust

Omab ülevaadet 21. sajandi kultuuri põhilistest koostisosadest

Omab ülevaadet aine kirjelduses toodud distsipliinide

kaasaaegsetest arengutendentsidest

Hindamine:

Hindeline arvestus


Jaan Teng

Ingliskeelne nimetus:

21.sajandi käsitlusi informatsioonist ja tähendusest

Eeldusaine::


Üks raamat valitud nimekirjast

Asenduskirjandus:

(üliõpilase poolt läbi töötava

kirjanduse loetelu, mis katab


Damasio, Antonio – ‘The Feeling of What Happens’

HARCOURT. N.Y. 1999

Dawkins, Richard – ‘The Selfish Gene’. Oxford Univ. Press. 1998

3

2

Edelman, Gerald - ‘Wider than the Sky’. Yale Univ. Press. 2004

Edelman, Gerald - ‘A Universe of Consciousness’. Basic 2004

Gould, Stephen Jay. – ‗The Structure of Evolutionary Theory’.

Harvard Univ. Press. 2002

Green, Brian. – ‗The Elegant Universe, Superstrings, Hidden

Dimensions and the Quest for the Theory of Everything.’ Knopf.

N.Y. 2004

Pinker, Steven. - ‗The Blank Slate’ Viking Penguin. N.Y. 2002

Randall, Lisa. - ‘Warped Passages – Unraveling the Mysteries of

the Universes Hidden Dimensions‘Harper Collins Publ. N.Y. 2005

Seligman, Martin. - ‗Authentic Happiness’ Free Press. Toronto,

Canada. 2002

Sykes, Brian. - ‗The seven Daughters of Eve’ Norton & Co. N.Y.

2001

Thorne, Kip - ‘Black Holes, and Time Warps.’ Norton & Co. N.Y.

1994

Veltman, Martino - ‘Facts and Mysteries in Elementary Particle

Physics’ World Scientific Publ. 2003

SOT6026 Arvutikasutuse sotsiaalsed ja eetilised aspektid 2 3 H

SOT6026 ARVUTIKASUTUSE SOTSIAALSED JA EETILISED ASPEKTID

Maht 3.0/4 AP/ ECTS Orienteeriv kontakttundide maht: 26 Õppesemester: K

Eesmärk:

Documents

Orienteeriv kontakttundide maht: Õppesemester€¦ · Hindamine: H Vastutav õppejõud: Vastutav õppejõud (teised ainekursusel õpetavad õppejõud) Mart Laanpere . 3 Ingliskeelne