25
Eesti NSV Looduskaitse Selts ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT Projekti autor - A.Levald Tallinn 1975 ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Aianduse PV Räpina Sovhoostehnikum ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT diplomitöö Projekti autor - Räpina ST diplomand A.Levald Juhendaja - Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse- ja kodu-uurimise kabineti juhataja J.Eilart Tallinn 1975 Page 1 of 25

ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Andres LevaldRäpina SovhoostehnikumDiplomitöö aia- ja maastikukujundusagronoomi erialal1975

Citation preview

Page 1: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Eesti NSV Looduskaitse Selts

ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKTProjekti autor - A.Levald

Tallinn 1975

ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Aianduse PV Räpina Sovhoostehnikum

ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKTdiplomitöö

Projekti autor - Räpina ST diplomand A.Levald

Juhendaja - Tartu Riikliku Ülikooli looduskaitse- ja kodu-uurimise kabineti juhataja J.Eilart

Tallinn 1975

Page 1 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 2: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

PROJEKTI KOOSSEISA. TEKSTILINE OSA

SISSEJUHATUS

I. ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE LOODUSLIKUD TINGIMUSED

1. Asend ja piirid

2. Pinnaehitus, vetevõrk ja mullastik

3. Klimaatilised tingimused

4. Taimkate

II. JÄRVE ÜMBRUSE SEISUND JA REKREATIIVSE PLANEERIMISE VAJADUSED

1. Maa-ala kõlvikuline struktuur

2. Elanikkond ja puhkekoormus maastikule

3. Ala majandamisobjektid

4. Teedevõrk ja transport

5. Kaitstavad objektid

III. REKREATIIVNE PLANEERING JA MAASTIKUHOOLDULIKUD ABINÕUD

1. Funktsionaalne tsoneerimine

2. Puhkajate rekreatiivne teenindamine

3. Maastikuhoolduslikud abinõud

4. Veestiku hooldus

5. Metsade hooldus

6. Pinnase kaitse

7. Erirežiimist kaitstavate objektide puhul

IV. ÕRSAVA-VÄRSKA LOODUSE ÕPPERAJA LOOMISE PRINTSIIPIDEST

KOKKUVÕTE

ALLIKAD

LISAD (1-7)

B. GRAAFILINE OSA

I. PLAANIMATERJAL

Leht 1. Värska kuurordi ümbruse skeem 1:20 000

Leht 2. Õrsava järve ümbruse üldplaan 1:5000

Leht 3. VÕT-i rannaosa heakorrastuse plaan 1:500

Page 2 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 3: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Leht 4. Detailjoonised 1:50

C. FOTOD (tahvlid I-VIII)

SISSEJUHATUS

Projekt on koostatud seoses Värska sanatoorse puhkekodu rajamisega tekkinud kuurorttsooni jääva Õrsava järve ümbruse maastikuhoolduslikuks ja heakorrastuslikuks planeeringuks maa-ala rekreatiivse kasutamise ja omapärase loodusliku ilme säilitamise eesmärgil.

Projekteerimise alusmaterjalidena on kasutatud:

1. RPI "Eesti Projekt" Värska kuurordi ümbruse skeem. 1974. 1:20 000

2. RPI "Eesti Projekt" Värska kuurordi alusplaan. 1974. 1:20 000

3. Tartu Linna EAO. Eesti Vabariikliku Laste Turismi-Ekskursiooni Jaama Värska laagri maa-ala geodeetiline plaan. 1958. 1:500

4. Räpina MM Värska Metskonna metsakorralduse plaan (koostatud 1972.a metsakorralduse alusel ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Ministeeriumi poolt aerofotode põhjal) 1:25 000; 1:10 000.

5. Värska sovhoosi maakasutusplaanid.

6. Eesti Looduskaitse Selts. Räpina MM Värska Metskonna keskuse maa-ala heakorrastuse ja maastikuhoolduslike abinõude projekt. 1974. (Autor A.Levald).

7. Põlva rajooni arhitekti I.Priimani andmed (vt. lisad).

Projekteerimise käigus on püütud maksimaalselt arvestada maakasutajate soove ja arvamusi. Selleks on aset leidnud arutelud Värska sovhoosi direktsiooniga, Räpina MM Värska Metskonna metsaülema ja Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi juhtkonnaga. Eriti tihe koostöö kujunes välja viimase asutusega. Kontakte on toimunud ka RPI "Eesti Projekt" töötajatega, kes lahendavad Värska kuurorttsooni üldist planeeringut.

Kasutades võimalust tänan kõiki, kes töö käigus hea nõu ja jõuga abiks olid. Suur tänu ka töö juhendajale, Eesti Looduskaitse Seltsi aseesimehele, sm. J.Eilartile, kes suurest töökoormusest hoolimata leidis aega projekti koostamise suunamiseks ja konkreetseteks näpunäideteks.

I. ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE LOODUSLIKUD TINGIMUSED

1. Asend ja piirid

Õrsava järv asub Põlva rajooni Värska külanõukogu maa-alal. Värska külanõukogu keskuseks on Värska alevik, mille geograafiliseks põhjalaiuseks kohaliku õigeusu kiriku asupaigas on 57°57'40" ja idapikkuseks 27°37'50" Greenwichist (kogumik Setumaa, 1928). Õrsava järv paikneb sellest punktist ≈1,5 km kagu pool ja kujutab endast Pihkva järve kõige lõunapoolsemat soppi Eesti NSV-s.

Projekteeritava maa-ala piiriks tuleb tinglikult arvestada Värska sanatooriumi kuurorttsooni piiri, mis on ühtlasi ka Värska aleviku rohelise vööndi piiriks (vt. plaanid leht 1 ja 1). Tegelikult on aga vaja arvestada palju suurema maa-alaga, mis otseselt või kaudselt on seotud Õrsava ümbruse maastikuga või mõjutab selle rekreatiivset kasutamist (Mustoja kõrgustik, ümberkaudsed rabad, Lutepää liivik ja suuremas mastaabis kogu Pihkva järv.

2. Pinnaehitus, vetevõrk ja mullastik

Õrsava järve ajalooline kujunemine oli ja on lahutamatult seotud Peipsi-Pihkva järve ajalooga. 380 000 000 aastat tagasi kujunes hiiglaslik liud, mis oli ümbrusest 60-70 m madalamal - tänapäevase Peipsi ürgne nõgu. Siia ulatus Devoni meri oma rannaalaga, mille laguunide ja lahtede setted siin esinevadki.

Tänapäevane loodus kujunes postglatsiaalsel ajal pärast viimast Valdai jäätumist, mis lõppes siin

Page 3 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 4: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

umbes 13 000 - 12 600 a. tagasi. Mustoja kõrgustik tekkiski otsmoreenina jää taandumise Otepää faasis. Taanduv jää põhjustas Peipsi nõos jää sulavetest paisjärve. See ujutas üle osa Alutagusest ja ulatus ka Värska aladele, senisest hoopis kõrgemalt mitmel tasemel. Peale nimetatud veekogul kirdes väljapääsu tekkimist toimus taseme järk-järguline madaldumine, mida tähistavad tänini säilinud terrassid. Tekkinud püsiv veekogu võttis enda alla ainult osa Peipsi-Pihkva järve praegusest pinnast kuni Piirisaareni. Värska aladelt kulges aga läbi praeguse Velikaja jõe jätk (mööda Värska oru põhja), mis suubus Peipsi järve Piirisaare juures. Praegune Lämmijärv ongi tegelikult Velikaja jõe ürgorg.

Edaspidi hakkab avalduma maapinna tektoonilise tõusu mõju, mis on Põhja-Eestis teatavasti tunduvalt suurem kui lõunas. Sellega seoses muudab hiiglaslik "liud" kallakut ja vesi voolab lõunasse. Algab sissevool Peipsi järve, mis omakorda kiirendab Pihkva järve kujunemist. Tekivad luhasood Värska alla. Vete valgumine lõunasse kestab ka tänapäeval, mistõttu Mustoja liitub pidevalt Õrsava järvega (Eilart, 1974). Mustoja voolab alates Verhulitsa külast lammorus, mis kestab Õrsavani. Õrsava on läbimisjärveks muutunud Õrsava e. Masara orulaiend. Mida enam liikuda põhjaloodesse, seda enam kaob maastikus oru iseloom. Seda asendab lehtri- või sabakujuline orglaht.

Õrsava orulaiendi kirde- ja idaveerul on huvitavad, ≈5 m kõrgused heledat keskdevoni liivakivi paljandavad järsakud. Lääne-edelast suubub Õrsavasse Roosteorg. See on lühike, kuid kiiresti süvenev ja laienev kitsalammiline ja järsuveeruline org, millesse suubuvad mitu sälkorgu, mis kokku lõhestavad oruperve keeruliseks küngaste koguks.

Värehti läänekülje all laiuvast rabast saab alguse Mustoja. Algul on ta ebamäärane nire, mille voolus on rabas vaevumärgatav, varsti omandab aga teravamalt oja ilme ja voolab loogeldes Mustoja ürgoru lammil. Kuni Õrsava külani on ta õige kitsas, sealt edasi aga laieneb tublisti. Õrsava järve suubudes on ta juba õige lai, aga voolukiirus on väga väike.

Mustoja järgi on nime saanud Värska ja Petseri vahel asuv kõrgustik. Põhjas algab ta Värska ürgoru pära (Mustoja ürgoru) juurest ja piirneb lõunas Piusa ürgoruga. Läänes ulatub ta lainja põhimoreenmaastikuni ja idas Piusa ürgoru perveni. Selle ala pikkus põhjast lõunasse on 8, läänest itta 6,5 km (pindala ≈52 km²). Kõrgendike suhtelised kõrgused on 20 meetri ümber, kuid kohati ka üle 25 meetri. Pinnamoelt valitsevad lavajad kuplid ja seljakud. Kõrgendike profiilide suurem osa koosneb ainult kihilisest liivast (Inari, 1938). Kõrgustiku läänepoolne osa kannab Kõrgete (Korgete) mägede nime. Keskosas kerkivad Soe-oone mäed, loodes Värehti mäed ja kagus Petseri mäed. Kõrgustik on üldiselt kaetud metsaga, mille vahele jäävad ulatuslikud liivaalad. Tüüpiline osa sellest nn "Setumaa Sahaarast" on Pikkliiv Verhulitsa ja Lutepää küla vahel kirde pool maanteed (nimetatud ka Lutepää liivikuks). Kõrgemaks kohaks on Pikkmägi, mille läänenõlvalt haarab pilk kogu liivikut (Varep, 1965). Liivaala on ka ümber Soe-oone mägede. Liivad on algselt pärit otsmoreenist. Sellest materjalist uhuti hiljem osa peenemat osist välja. Tekkisid nn. sandurialad. Liivad on olnud liikuvad ja on seda osaliselt praegugi, kuigi hakkavad väheintensiivse tallamise tulemusel kinnistuma. Liikuvad liivad tekitavad liikumatute loodusesemete (puud, põõsad, rändrahnud) ümber huvitavaid jäänukkõrgendeid. Huvipakkuva nähtusena võib siin vaadelda ka rändrahnude kiiret lagunemist kruusaks temperatuuride vahelduses toimuva paisumise ja porsumise tagajärjel. See on tingitud põhiliselt ööpäevaste ja ka aastaringsete temperatuuride suurest erinevusest.

Käsitletava maa-ala suurimaks veekoguks on eutroofne e. rohketoiteline Õrsava järv (pindala 22 ha, sügavus üle 3 meetri). Järve vesi on rikas mineraalsetest ja biogeensetest ainetest (keskmiselt 0,017%), mistõttu vesi on vähese läbipaistvusega. Hapnikusisaldus talvel pinnalähedases vees temperatuuril +0,5°C on 11%, põhjas temperatuuril +2,5°C aga ainult 4%. Järve aluspõhjaks on kesk-ja ülemdevoni liivakivid ja savid (kogumik "Setumaa", 1928).

Itta jääb väike düstroofne e. huumustoiteline Kostkova umbjärv (pindala 3.8 ha). Järve vesi on pehme ja punakaspruun, taimestik vaene (Mäemets, 1974).

Kostkova järvel on minimaalne väljavool Õrsava järve läbi madala kraavi.

Õrsavasse toimub veel sissevool Mustojast ja Roosteojast (asuvad samanimelistes orgudes). Pihkva järvega on veevahetus minimaalne. Väljavool läbi Värska lahe väga aeglane, sissevool Pihkva järvest toimub ainult tugevate põhjatuulte mõjul.

Lähtudes liigestusest kuulub uuritav maa-ala Kagu-Eesti ürgorgude, tasandike ja lavakõrgendike valdkonda, Peipsi-Pihkva järve kaar- ja orglahelisele rannikule (Granö, 1928). Aluspõhjaks kesk- ja

Page 4 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 5: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

alamdevoni punaliivakivi (Laasimer, 1965; kogumik "Setumaa", 1928). Seega on piirkonnas tegemist Peipsi-Pihkva vesikonnaga, täpsemini Kagu-Eesti vähetoiteliste ja huumustoiteliste järvede valdkonnaga, Palumaa allvaldkonnaga (Mäemets, 1974).

Tähtsamatest maavaradest jääb Õrsava järve lähemasse ümbrusse kaks mineraalveeallikat, mida juba aktiivselt kasutatakse ja mille kasutamise intensiivsus suureneb tulevikus seoses sanatooriumi rajamisega ja tootmise laiendamisega Värska sovhoosi mineraalvee villimise tsehhis. Vesi puuraukudes on isesurveline (arteesia kaevu põhimõttel). Mineraalvete koostise ja omaduste kohta vt. lisa 4.

Peale mineraalvee on Värska lahes avastatud praktiliselt ammendamatud ravimuda varud (üle 3 000 000 m³), mis tegelikult ajendaski siia sanatooriumi rajama.

Mullastikuliselt jääb piirkond leetunud, soostunud leet- ja soomuldade Varnja-Võõpsu allvaldkonda (kamarleet- ja kamar-leet-gleimullad ja soomullad). Lähtematerjaliks liivad ja kruusad (Laasimer, 1965). Põllumuldade keskmine boniteet (100 punktises süsteemis) on madal - alla 40. Mullad kannatavad tugevasti erosiooni all.

3. Klimaatilised tingimused

Eesti kuulub klimaatiliselt parasvöötme atlantilis-kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda, mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. Eesti jaguneb omakorda valdkondadeks, millest Värska ümbrus kuulub Sise-Eesti valdkonna Lõuna-Eesti allvaldkonda, kus sagedamini ilmnevad kontinentaalsed mõjutused (vt. lisad 1-3). Siin on registreeritud Eesti kõige kõrgem õhutemperatuur + 35° C. Kõrvalekaldumine geograafilise laiuse keskmisest temperatuurist on Värska ümbruskonnas Räpinas + 4,6° C, Petseris + 4,6° C, Pihkvas +4,2° C. (Kogumik "Setumaa", 1928) Keskmine sademete hulk on Värska ümbruses väiksem kui vastavad arvud Võru ja Tartu kohta (lisa 2). Sellest ei või aga järeldada, et talv oleks seal lumevaesem, sest Õrsava on merest kaugemal ja jääb tsüklonitest ning nendega kaasnevatest suladest eemale. Tuultest valitsevad lõuna- ja edelatuuled (kontinentaalselt kuivad tuuled Vene tasandikult) (lisa 3). Sellega on seletatav ka vähene sademete hulk ja madal õhuniiskus (~ 80%). Värska ja eriti just Õrsava järve ümbrus on üks kõige kuivemaid kohti Eestis üldse (Kogumik "Setumaa", 1928). Seega on planeeritav maa-ala klimaatiliselt kõigiti sobiv elanikkonnale puhkuse veetmiseks.

4.Taimkate

Taimkate on antud maa-alal küllalt mitmekesine. Metsad kuuluvad põhilises osas männikute assotsiatsioonide rühma vähehuumuselistel leet- ja kamarleetmuldadel (nõmmemännikud). Värska metskonna ulatuses moodustab mänd üle 50% puistutest. Nõmmemännikud hõlmavad kõige kuivemad ja toitainetevaesemad arumetsade alad. Kuivus on tingitud pinnase struktuurist ja poorsusest. Leetumisprotsessi soodustab aga männi (peamise puuliigi) ja tema tüüpilise alustaimestiku tekitatud happeline toorhuumus ja mineraalainetevaene põhimoreen, mille tõttu niigi vähesed taimedele vajalikud toiteelemendid uhutakse alumistesse kihtidesse, kus nad sageli moodustavad B-horisondis nõrgkivi, mis 0,5 m sügavusel ja sügavamal ei avalda metsa kasvule erilist mõju. Nõrgkivi tekkimine on tüüpiline kuivadel liivmuldadel esinevatele männikutele (Eiche, 1939). Nõrgkivi teke aga põhjustab rabastumise, mille tagajärjel nõmmemetsast kujuneb rabastunud nõmmik, mis edasisel soostumisel võib üle minna rabamännikuks. Soostunud nõmmikus tekkinud turbakiht võib olla väga õhuke või isegi peaaegu puududa, kui taimkate juba reageerib rabale omase puhma-, rohu- ja samblarinde koosluste sissetungiga.

Eesti NSV taimkatte kaardistamise andmetel moodustavad nõmmemetsad Eesti metsade kogupindalast 22,5% (310 740 ha) (Laasimer, 1965). Kagu-Eestis levivad nad põhiliselt devoni liivastel moreenidel. Üldiselt on nõmmemetsadele omane kserofiilne taimestik, mille liigiline koosseis on kõigi ebasoodsate tegurite mõju tõttu väga vaene. Liikide rohkus nõmmemetsades sõltub nende niiskusastmest ja mulla (liiva) karbonaatidesisaldusest. Puurinne koosneb valdavalt ainult männist (Pinus sylvestris) ülemises rindes, teised rinded tavaliselt puuduvad või esinevad ainult parematel mullastikutingimustel. Põõsarinne on hõre ja koosneb peaaegu ainult kadakast (Juniperus communis). Rohurinne on väikese katteväärtusega (tavaliselt alla 50%). Väga tähtsat osa etendavad nõmmemetsade alustaimestikus samblikud ja samblad. Kuivematel kasvukohtadel domineerivad samblikud, sammalde esinemisrohkus on tavaliselt pöördvõrdeline samblike osatähtsusega.

Page 5 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 6: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Nõmmemännikute tekkeprotsess on eriti intensiivselt toimunud ajaloolisel ajal (alates keskmiselt 1000 - 1500 a. tagasi) inimtegevuse osavõtul.

Kui inimtegevuse mõju nõmmemetsades praegu lakkaks, tuleb oletada, et primaarsed assotsiatsioonid, millest kuivad männikud oma arengu kestel on tekkinud, enam ei taastu, kuid areng toimub ikkagi mullastikuolude paranemise ja liigilise rikastumise suunas. Haripunktiks saaks praeguste kliimatingimuste puhul Pinus silvestris - Rhodococcum vitis-idaea - Pleurozium schreberi assotsiatsioon leetunud liivmuldadel. (Laasimer, 1965)

Praegu esinevad Õrsava järve ümbruses metsad, kust leiame sageli segapuistuid ja üleminekuvorme.

Metsarindes domineerib mänd, tihti esineb arukaske (Betula verrucosa), harilikku haaba (Populus tremula), vähem halli leppa (Alnus incana), kohati kuuske (Picea abies).

Põõsarindes kadakas (Juniperus communis), pihlakas (Sorbus aucuparia), vaarikas (Rubus idaea), nendest kahte viimast harva.

Alustaimestikus kanarbik (Calluna vulgaris), ümarlehine kellukas (Campanula rotundifolia), harilik käokannus (Linaria vulgaris), harilik sininukk (Jasione montana), palu-härghein (Melampyrum pratense), jäneskastik (Calamagrostis epigeios).

Kohati liitub alustaimestikuga pohla (Rhodococcum vitis-idaea), leesikat (Arctostaphylos uva-ursi). Laialdaselt leidub nõmm-liivateed (Thymus serpyllum), kuldvitsa (Solidago virgaurea), karukella liike (Pulsatilla sp.), lamba-aruheina (Festuca ovina), sarikjat hunditubakat (Hieracium umbellatum). Esineb kassikäppa (Antennaria dioica), kassisaba (Veronica spicata), käokannust (Linaria vulgaris), raudosja (Equisetum nyemale), nõmmetarna (Carex ericetorium), halli kaderohtu (Scleranthus perennis), karukolda (LK) ja teisi kolla liike (Lycopodium sp.), palu liivkanni (LK) (Arenaria stenophylla), kohati võsu-liivsibulat (LK) (Jovibarba sebolifera). (Kogumik "Setumaa", 1928; Kuusk, 1972; Valk jt., 1974)

Lutepää liivik on stepitaimede kõige ulatuslikum koondumiskoht Eestis. See on tingitud sellest, et minevikus esines tsonaalne seos praeguste stepialadega lõunas Velikaja jõe kaudu, mis oli nagu tunnel läbi erinevate maastike (vt. I 2). Jõe sesoonsed suurveed eemaldasid kallastelt puitaimed ja lõid soodsad tingimused stepitaimede kasvuks, millised Velikaja jõgi sai Dnepri kaudu. Velikajast ida pool tekkisid sood ja sinna stepitaimed kasvama ei jäänud, küll aga Värska ümbruses, kus neil oli soodne pinnas otsmoreeni liivade näol. Eriti soodsad kasvukohad leidsid nad aga liivikutel, mis praegusel kujul tekkisid XVI sajandil aset leidnud metsatulekahjude tulemusena. Lutepää liiviku taimkattes esineb kanarbikku, leesikat, vesihaljast haguheina (Koeleria glaca), palu põisrohi (LK) (SIlene chlorantha), hunditubaka liigid (Hieracium sp.), kännas-kipslille (Gypsophila fastigiata), nõmmnelk (Dianthus arenarius), harilik käokannus, harilik käokuld (LK) (Helichrysum arenarium) jt. pontilise floora liigid (Eialrt, 1974; Kuusk, 1972; Kogumik "Setumaa", 1928; Varep, 1965).

Järvetaimestik. Õrsava järve litoraalis kasvab kõrgematest taimedest suurte kogumikena pilliroogu (Phragmites australis), kohati järvekõrkjat (Scirpus lacrustris), penikeele liike (Potamogeton sp.), kaldaosas kalmus (Acorus calamus). Sügavamal vees kasvavad valge vesiroos (LK) (Nymphaea alba), kollane vesikupp (Nuphar luteum). Järvekaelas, kaldalähedases vees kasvavad suur parthein (Glyceria maxima), vesi-kirburohi (Polygonum amphibium), vesikerss (Rorippa amphibia), vesikarikas (Stratiotes aloides), konnaklibukas (Hydrocharis morsus-ranae). Kaldal, osaliselt vees kasvab veel soo-piimputk (Peucedamum palustre), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), soo-nõianõges (Stachys palustris), oblika liigid (Crispus sp.), vesikatk (Elodea canadensis), konnarohi (Alisma sp.), ubaleht (Menyanthes trifoliata), osjad (Equisetum sp.).

Õrsava järve kagupoolne kallas on kinni kasvamas. On moodustunud kõikuv kamar, millel kasvavad: soovõhk (Calla palustris), varsakabi (Caltha palustris), tarnad (Carex sp.), ümarlehine huulhein (Drosera rotundifolia), sõlmiline kesakann (Sagina nodosa) jt. (Kukk, 1972; Kuusk, 1972; Kogumik "Setumaa", 1928; Lipman, 1923; Väljal jt., 1974).

Õrsava oru lammidel - sooniidul ja niidul esineb järgmisi taimi: küüvits (Andromeda polifolia), soopihl (Comarum palustre), valge nokkhein (Rhynchospora alba), rabaluga (Juncus stygius), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), villpea liigid (Eriophorum sp.), vahelmine vesihernes (Utricularia intermedia), kuradikäpp (Orchis maculata), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), värihein (Briza media), kelluka

Page 6 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 7: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

liigid (Campanula sp.), tähtheina liigid (Stellaria sp.), kandiline naistepuna (Hypericum maculatum), jumikas (Centaurea sp.), sookurereha (Geranium palustre), sooseahernes (Lathyrus palustris), ädallill ((Parnassia palustris), härjasilm (Leucanthemum vulgare), lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), kibe tulikas (Ranunculus acer), ristikheina liigid (Trifolium sp.), aaslina (Linum catharticum), harilik käbihein (Prunella vulgaris), värvmadar (Galium boreale), harilik käokann (Coronaria flos-cuculi), soo-lõosilm (Myosotis palustris), kuuskjalad (Pedicularis sp.), mõru vahulill (Polygala amarella), ojamõõl (Geum rivale). (Kuusk, 1972; Lipman, 1923; Kogumik "Setumaa", 1928)

Rohtsoo Mustojal on küllaltki liigivaene võrreldes teiste formatsioonidega. Seal leidub ubalehte (Menyanthes trifoliata), varsakabi, konnaosi, harva esineb sookuuskjalg, soomadar (Galium palustre). Kasvab ka vesihernest. Rohtsoo ei moodusta aja jooksul mitte ainult niitusid – võib tekkida ka teine formatsioon – raba. Selle protsessi käigus on vaheastmeks siirdesoo, mis aja jooksul läheb üle turbasammalde kattega rabaks. Sellised siirdesood esinevad rohtmadalsoo ääreosas, kus nad moodustavad enne niitu erilise vöö. Siirdesood on liigirikkad, sest nad sisaldavad peale mõlema formatsiooni elementide veel mõningaid liike, mis mujal harva esinevad. Turbasammaldega sammaldunud aluspõhjal kasvavad siin rabakas (Scheuchzeria palustris), harilik küüvits (Andromeda polifolia), osja liigid, kohati jõhvikas (Oxycoccus palustris), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), peale selle taimi nii rohtsoo kui niidu formatsioonist. (Kuusk, 1972; Kogumik "Setumaa", 1928)

Tahvel I

Joon.1. Tüüpiline kooslus Õrsava järve ümbruses on palumännik sagedase kadakaga põõsarindes.

Joon.2. Kohati sobib levinud liivmuldadel ka kask.

Tahvel II

Page 7 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 8: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Joon.3. 20-30-ndatel aastatel rajatud kaseistandus Värska baasis.

Joon.4. VÕT-i arstipunkt on õnnestunult ümbrusesse sobitatud.

II JÄRVE ÜMBRUSE SEISUND JA REKREATIIVSE PLANEERIMISE VAJADUSED

1. Maa-ala kõlvikuline struktuur.

Põlva rajoon tervikuna on eelkõige põllumajanduslik piirkond (55% tema tööhõivelisest rahvastikust on tegev põllumajanduses). Põllumaa osatähtsuselt (27,7% rajooni pindalast ja 63,8% põllumajandusliku maa pindalast) on Põlva rajoon Eestis esikohal. Rajooni pindalast on 41% metsamaa, riigimesti majandab põhiliselt Räpina metsamajand. Uuritavast territooriumist kuulub suur osa Värska sovhoosile (üldpind 8640 ha, sellest põllumajanduslikku maad ilma õueaiamaadeta 3420 ha, sealhulgas 2260 ha haritavatr maad). Põllumaa osatähtsus on seega majandi pindalast 26,2% ja põllumajandusliku maa pindalast 66,4%. Planeeritava maa-ala piiritlemisel ei ole arvestatud majandite piire ja seetõttu on maa jagatud kolme maakasutaja vahel. Need on: Värska sovhoos ≈ 1,9 km², Räpina Metsamajandi Värska metskond ≈ 1,3 km² ja Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi Värska kursuste baas 16,77 ha. Üldpindala on seega ≈ 3,4 km². Sellest alast hõlmavad põllud küll suhteliselt väikese osa, aga oma laialipaisatud ja lapilise asendi tõttu tükeldavad nad metsamaastikku. Heina- ja karjamaade osatähtsus ei ole suur. Põhilise osa maast hõlmavad metsaalad, mis on suures osas kõrge dekoratiivsusega ja väärivad nende võtmist I grupi kaitsemetsade režiimi alla. Metsade osatähtsust saaks ja peaks siiski veel tõstma, et kasutada ära ebaproduktiivsed alad (jäätmaad) ja väheviljakad põllulapid.

2. Elanikkond ja puhkekoormus maastikule.

Põlva rajoon on maarahvastiku osatähtsuselt esikohal Eestis. Siin paikneb asulates ainult 18,9% rahvastikust, ülejäänud elavad maal (Eesti NSV keskmine linnarahvastiku protsent 1969.a andmete järgi oli 64,1% ja on käesolevaks ajaks veelgi tõusnud). Värska külanõukogus on elanike üldarv 2052, neist 330 inimest elab 1973.a andmetel Värska alevikus. Aleviku elanike arv kasvab prognooside kohaselt 1980.a 480 inimesele ja 2000.aastaks 1500 inimesele (RPI „Eesti Maaehitusprojekt“ Eesti puhketsoonide generaalplaan). Värska sovhoosi töötajate keskmine arv on 386 (1973). Enamik aleviku elanikke on Värska sovhoosi töötajad või tegustevad teenindussfääris. Maaelanikkond, kes on enamuses samuti Värska sovhoosi töötajad, elavad käsitletaval maa-alal põhiliselt väikeses Õrsava külas (vt. plaan 2, ruudud G5,6; F5). Esineb ka üksikelamuid hajaasustusena Õrsava järve kaldal /vt. pl.2, B3; C4,5,6), endises Kostkova külas (D7,8), Värska-Petseri maantee ääres (G8), Värska Metskonna keskuses (D,E3) ja planeeritava maa-ala lääneosas, metsas (G2). Hooajaliselt tuleb arvestada Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi Värska kursuste baasiga, kus on praegu suvekuudel umbes 350 inimest, tulevikus aga suureneb see arv kuni 500 kursuslaseni. Samuti hooajalised on olemasolevad telklaagrikohad, kus kõrgperioodil võib olla:

1.VÕT-i territooriumil kuni 300 inimest

2.Värska sovhoosi territooriumil asuvas telklaagris (C3) 250 inimest.

3.Värska Metskonna territooriumil paiknevas laagris (C1) 150 inimest.

Page 8 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 9: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Sellele lisanduvad paljud nädalalõpupuhkajad, kelle arv siinkandis seoses sanatooriumi ja kuurorditsooni loomisega ilmselt kasvab.

Seega on Õrsava järve lähemas ümbruses puhkuse kõrgperioodil tegemist kuni 1400 inimesega, kes paiknevad mitmesugustes asutustes ja telklaagrites. Puhkuslikult ala kasutajate keskmiseks tiheduseks tuleks siis 4 in/ha – küllalt kõrge näitaja. See arv ei näita aga maa-ala tegelikku kasutamise intensiivsust, kuna puhkajad ei ole jaotunud ühtlaselt (enamkasutatav on Õrsava järve idapoolne kallas). Maastikku kompleksselt kujundavatest teguritest on inimtegevus aga üks olulisemaid. Iga maastikutüüp talub seda erinevas ulatuses. Maastiku liiga intensiivse kasutamise ning sellele mittevastava hooldamise tagajärjel võivad kannatada mitte ainult põllumajanduslikud maad, vaid ka terved puhkerajoonid ning looduskaitsealad (Niine, 1965). On üldiselt teada, et looduslikud alad taluvad kasutamist ainult teatud piirini, mille ületamisel kahjustub eriti rohukamar, mis enam looduslikult hõlpsasti ei taastu. Lubatav kasutusaste oleneb mulla omadustest, taimestikust ja kasutamise perioodist aastaajaliselt. (Niine, 1965). Kõik need omadused nõuavad ala ettevaatlikku ja väheintensiivset kasutamist, sest muldadest on siin esindatud kerged, kuivad liivmullad, mis ei talu intensiivset kasutamist ja peale selle on nad nõlvadel erosiooniohtlikud. Nõmmealade taimestik aga omakorda talub algul tallamist hästi, kuid kord kahjustunud taimkate ei taastu pika aja jooksul. Ilmekaks näiteks sellest on metsatukk VÕT-i söökla ees, mida päevas läbib ≈ 2100 inimest. Taimkate on seal täielikult kadunud ja küsimus on juba selles, kaua püsivad veel puud.

Kasutamise perioodi vaadeldes peab aga ütlema, et suvine kasutamine (eriti juulis ja augustis) on kohalikule rohukamarale kõige ohtlikum, sest see langeb kokku põuaperioodiga, millal kidural rohukamaral ei arene taastavat suktsessiooni.

Eesti tingimustes on välja töötatud loodusliku maa-ala kasutamise normid, mille puhul rohukamar veel püsib. See on 2-4 inimest hektari kohta. (A.Palmi, 1963 järgi) Norm on aga empiiriline ega põhine lähematel teaduslikel uuringutel, pealegi on mõeldud Tallinna puhkepiirkonda. Seega ei saa eeltoodut võtta planeerimise aluseks Kagu-Eestis, vaid üksnes teatavaks võrdlusnäitajaks.

Et intensiivse kasutuse korral on vaja ette näha kulukad abitööd ning ulatuslikud kujundustööd maastiku korrashoiuks, on otstarbekohasem hajutada puhkajad võimalikult kõigile sobivaile puhkealadele. (Niine, 1965) Seda nõuet ei ole arvestatud aga Värska kuurorttsooni planeerimise projektis („Eesti Projekt“ 1974), kus enamik puhkeasutusi on koondatud väikesele maa-alale järvest põhja poole (vt. pl.2 ruudud B3,4,5,6 ja lisa 5). Keskmine kasutustihedus sellel ≈ 30-hektarisel maa-alal oleks siis 30 in/ha, mis on ilmselt liiga suur koormus erosiooniohtlikule järvekaldale, või tuleb lihtsalt viia liiga suureks loodusvõõraste elementide osatähtsus.

Halb on lugu ka supelrandadega, mida „Eesti Projekti“ järgi on järve kallastel 1000 meetri ulatuses. Tegelikult on kasutamiskõlblikke liivaseid supelrandu ≈ 4 x vähem. Korralikud plaažid on ainult VÕT-i rannaosas ja Värska Metskonna juures. Seda on liiga vähe planeeritud puhkajate arvule ja ka nende asendid ei ole üldiseks kasutamiseks sobivad. Ülejäänud rannaosad on mudase kaldaga ja põõsaid täis kasvanud. Nende kasutamiskõlblikuks muutmine on aga tõsiselt raskendatud, kuna see on seotud mahukate mullatöödega, mis nõuavad hulgaliselt rasket tehnikat. Selle kasutamine on piiratud juurdepääsu puudumise tõttu (Õrsava kaldajäärak, mets).

Kokkuvõttes tuleb öelda, et Õrsava järve ümbruses peab olema eriti ettevaatlik rekreatiivse kasutuse seisukohalt. Planeerimine peab aset leidma kõiki tingimusi arvestades ja heaperemehelikult, sest kaunid (järve) rannikuaalad on looduslikuks ressursiks, mida tuleb kasutada sama läbimõeldult kui teisigi rahvamajanduse ressursse. (Niine, 1965)

3.Ala majandamisobjektid

Õrsava järve ümbruses asub tööstusettevõtetest Värska sovhoosile kuuluv mineraalvee villimise tsehh Mustoja oru kaldal. Hoone ei ole maastikku kuigi õnnestunult paigutatud ja rikub vaate Mustojale Õrsava küla poolt. Parem asend oleks talle olnud põhja pool Värska-Petseri maanteed.

Praegune garaaž-töökoda antakse tulevikus autoteenindusele ja jääb puhkajate kasutusse, samuti tehakse sovhoosi naftabaasist üldkasutatav bensiinijaam. Ülejäänud Värska sovhoosile kuuluvad ettevõtted (seafarm, ait-kuivati ja saekaater) ei sobi rajatavasse kuurorttsooni. Saekaater tuleks likvideerida esimesel võimalusel, kuna ta on ka metsa kahjurrüüste soodustajaks. Ülejäänud ehitised jäävad kuni amortiseerumiseni ja viiakse siis üle „Eesti Projektis“ kavandatud uude tootmistsooni, mis

Page 9 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 10: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

on kuurorttsoonist väljas, Värska-Treski maantee läheduses (vt. plaan 1). Kohale jääb ainult mineraalveetsehh, mis tuleb haljastusega maastikusse siduda. Tehno-ökonoomilised andmed Värska kuurordi olemasoleva olukorra kohta vt. lisa 6.

4.Teedevõrk ja transport

Teedevõrk ei ole Värska kuurorttsoonis veel lõplikult välja kujunenud. Ala läbib mustkattega Värska-Petseri maantee, mis kuulub IV kategooriasse. Metskonna territooriumil paikneb Värska-Verhulitsa kruusakattega tee, peale selle on palju pinnasekattega kohaliku tähtsusega teid. RPI „Eesti Projekt“ näeb ette Värska-Petseri maantee teetrassi muutmist, kuid see ei ole selliselt piisavalt põhjendatud, kuna tulevane tee tükeldab praegusest teest põhja poole jääva metsaala (vt. plaan 2 ruudud A6-C6). Pealegi ei lahenda see transpordi järvest möödajuhtimise probleemi (VÕT-i territooriumil jääb teetrass muutmata). Lahenduseks oleks maantee trassi muutmine juba enne mineraalveetsehhi ja selle VÕT-i territooriumist põhja poolt mööda juhtimine. See oleks tulevikus vajalik, kuna liiklus Värska-Petseri maanteel intensiivistub aasta-aastalt (on see ju üks kahest ühendusteest Petseri ja Vene NFSV-le kuuluva Kulje vahel).

Transpordi olukorrast informeerib lisa nr. 7. VÕT-i kursuste baasis on suvekuudel kahe vabariikliku tähtsusega autobussiliini Tallinn-Tartu-Värska lõpp-peatud (vt. plaan 2, ruut F7).

5.Kaitstavad objektid

Õrsava järve lähemasse ümbrusesse jääb rajooni looduskaitseobjekt, põline mänd nn. „Laudsepettäi“. Setu pärimuste kohaselt toodi siia surnu alla pandud õled ja pesuvesi savikausiga. Õled põletati ja kauss löödi puu all puruks – see on haruldane ohverdamiskombe modifikatsioon. Kommet järgiti veel käesoleva sajandi algul. Siin käisid põhiliselt Õrsava ja Kostkova küla elanikud. Männi ümbrus on rikutud mineraalvee tsehhi ehitamisel laialipillatud ehitusjääkidega (vanaraud, bituumen, silikaattellised jne.).

Lutepää liivik oli alates 1964.a rajooni looduskaitse objekt, kuid kuna tema põhiline osa kuulub Vene NFSV-le, kustutati ta hiljaaegu nimestikust. Pihkva oblasti metsamehed on aga hakanud käesoleval ajal liivikut metsastama, mida tuleb lugeda haruldase objekti puhul ebaõigeks.

Looduskaitsealustest taimedest oli juttu juba eespool (vt. I 4).

Tahvel III

Joon.5. VÕT-i gaasihoidla jaoks on leitud sobiv koht.

Page 10 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 11: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Joon.6. Kütusehoidla on aga metsa taustal liiga domineeriv.

Tahvel IV

Joon.7. Mustoja lamm.

Joon.8. Mineraalvee tsehhi hoone on seotud ümbrust vähe arvestavalt.

Tahvel V

Joon.9. Rajooni looduskaitse objekt „Laudsepettäi“ mineraalveetsehhi sunnitud naabruses.

Page 11 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 12: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Joon.10. Kujundamist vajav mineraalvee „Värska-1“ puuraugu ümbrus.

III REKREATIIVNE PLANEERING JA MAASTIKUHOOLDUSLIKUD ABINÕUD

1.Funktsionaalne tsoneerimine

Kuurorttsooni põhifunktsiooniks on elanikkonna puhkevõimaluste parem korraldamine (Niine, 1965). On selge, et puhkemaastike väljakujunemine saab toimuda põhiliselt riikliku metsafondi ja põllumajanduslike alade arvel. Kui aga sobivaid puhkekohti on vähe, võib toimuda nende ebaratsionaalne kasutamine või hakkavad nad kannatama ülekoormuse all. Sellest tuleneb vajadus viia puhkemaastikus läbi funktsionaalne tsoneerimine, millega määratakse kindlaks ühe või teise ala kasutusrežiim.

Värska kuurordi territoorium on vastavalt NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrusele nr.654 5.sept.1973.a jagatud sanitaarkaitse piirkondadeks (kolmeks vööndiks).

I vöönd (range režiimiga) hõlmab vahetult Värska lahe äärset maa-ala.

II vöönd (kitsenduste vöönd) hõlmab territooriumi I vööndist väljaspool, mis on määratud puhkeasutustele ja sanatooriumidele.

III vöönd hõlmab Värska alevikku.

Õrsava järve ümbruses kuulub maastik I ja II vööndi koosseisu (vt. plaan 2). Metsadest on I vööndisse jäävad metsad parkmetsad, II vööndisse jäävad metsaosad aga üldsanitaarsed I grupi kaitsemetsad.

Tööstus- ja põllumajanduslikud ehitused viiakse kuurorttsoonist ära uude tootmistsooni. I vööndis on keelatud igasugune ehitustegevus. II vööndis aga on lubatud ainult puhke- ja raviotstarbeliste ehitiste rajamine.

2.Puhkajate rekreatiivne teenindamine

Kuna Õrsava järve ümbruse tsonaalne planeerimine ei võimalda I vööndisse ehitiste rajamist, tuleb selles osas puhkevõimaluste loomiseks planeerida telklaagriplatsid. Osa nendest on juba välja kujunenud ja võivad ka tulevikus pärast maastikuhoolduslike abinõude rakendamist praegustele asukohtadele jääda. Need on (vt. plaan 2 eksplikatsiooni nr 7, 9, 10):

1.Olemasolev telklaagriplats VÕT-i territooriumil mahuga 250 inimest, parkimisvõimalused osaliselt olemas. Plats sobib kokkutulekute ja rahvapidude paigaks.

2.Olemasolev telklaagriplats Värska sovhoosi territooriumil mahuga 200-250 inimest. Parkimisvõimalused puuduvad.

3.Projekteeritud laagriplats Värska Metskonna territooriumil mahuga 150 inimest. Parkimisvõimalused puuduvad.

Nende laagriplatside korrashoid on otstarbekas kindlaks määrata territoriaalse kuuluvuse järgi. Laagriplatsid on määratud organiseeritud kasutamiseks (asutuste, organisatsioonide väljasõidud ja telklaagrid), mis toimub vastaval kokkuleppel maavaldajaga. Telkimiskohad tuleb varustada inventariga (kapitaalsed lõkkekohad, lipuvardad, istmed, välikäimla jms.).

Laagriplatside kasutajatelt tuleb nõuda maa-ala korrastamist, kusjuures mõjutusvahendina võivad kõne alla tulla ka trahvid, mis määratakse kuurordinõukogu poolt. Vajalikud on kujundusraided telkimisplatside ümber, vaadete avamine, väheväärtusliku võsa kõrvaldamine jms. abinõud. Laagrite juurde rajada ujumissillad ja võimaluse korral supelrand.

Individuaalsetele puhkajatele, nn. „metsikutele“ tuleb luua eraldi plats telkimiseks. See on ette nähtud ka parkimisvõimalustega telkimiskoha juures. Ka sellel platsil tuleb kindlaks määrata lõkkekohad ja konteinerid prahi jaoks.

Parkimisplatsiks telklaagrite kasutajatele on sobiv praegune saekaatri maa-ala järvest põhja pool, mis vabaneb seoses ettevõtte likvideerimisega. Vajaduse korral võib parkimine toimuda vähesel määral

Page 12 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 13: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

ka telkimisplatside juures. Autoturistidele on peale ülalnäidatud parkimisplatsi (vt. plaan 2 ruut A5) parkimine võimaldatud veel VÕT-i territooriumil (eks nr.14, detailsemalt pl.3.

Rahvakogunemiste kohaks on sobiv maa-ala VÕT-i telklaagri kõrval, kus võib ära kasutada olemasoleva laululava (pl.2 eks. nr.21). Sinna võib ürituste ajaks püstitada ajutisi müügipunkte ja kioskeid tingimusel, kui need kohe pärast kogunemise lõppu koristatakse. Estraadi olemasolu tõttu on koht eriti sobiv vabaõhukontsertide korraldamiseks.

Puhkajate paremaks teenindamiseks tuleb järve ümbrusesse rajada mõned lõkkeplatsid. Nende eeldatavateks asukohtadeks on Õrsava lõuna- ja kagukallas (pl.2 eks. nr.22, 23). Lõkkeplatsidele tuleb rajada lõkkekoht ja pingid istumiseks. Prahi kogumiseks tuleb igal platsil eraldada koht, kust seda on hõlpus ära viia.

Parkmetsa on vaja paigutada pinke puhkamiseks, mis asetatakse üksikult või väikeste rühmadena jalutusteede äärde, teede ristumiskohtadesse ja ka vabalt ilusa vaatega paikadesse. Istepinkide juurde tuleb kindlasti paigutada prügiurnid kas otse pingi kõrvake või pisut varjatult veidi eemale (Brafmann, 1973).

Olemasolevad supelrannad tuleb korrastada. Eelkõige tuleb rajada riietuskabiinid varjatud kohtadesse, pingid, korrastada supelsillad. Võimaluse korral püüda plaažide pindala laiendada uute sobivate rannaosade kasutuselevõtuga, milliseid leidub vähesel määral järvekalda põhjaosas devoni liivakivi paljandite läheduses (vt. pl.2 ruut 05).

Kämpingute ja pansionaatide rajamiseks praegu võimalusi ei ole (vt II. 2) ja need avanevad alles siis, kui Värska sovhoosi tööstus- ja põllumajandushooned on amortiseerunud, millega seoses ettevõtted viiakse mujale. Puhkeehitused tuleb siis paigutada nende asemele. Suvilaid ja väiksemaid asutuste puhkemaju saab ehitada Õrsava külla ja ka endise Kostkova küla juurde (vt. pl.2 ruudud G5, G6, H5 ja D8). Majade asukoha täpsemal valikul püüda need võimalikult tihedalt siduda maastikuga, kasutades selleks nii olemasolevat kui ka rajatavat haljastust.

VÕT-i territooriumile tuleb rajada uus õppekorpus 1969.a. tules hävinud vana klubi-õppehoone asemele. Sobivaim koht oleks Värska-Petseri maantee ääres metsatukas. On vajalik projekteerida hoone tagasihoidlikuna, kasutades neutraalsete toonidega ehitusmaterjali (igal juhul mitte krohvimata silikaatkivid). Hoone asukoht vt. pl.2 eks. No 19).

Mineraalvee "Värska-1" puuraugu kõrgend korrastada (vt. pl.3 ja 4B) ja mineraalveeallikas jätta puhkajatele avatuks.

Puhkajate toitlustamine toimub ja jääb toimuma VÕT-i ja tema territooriumil asuva telklaagri (vt. pl.2 eks. No 207) osas Räpina Tarbijate Kooperatiivi sööklas (eks. No 27). See võib teenindada ka ajutisi puhkajaid laagriplatsilt (eks. No 26). Ülejäänud telklaagrites toimub toitlustamine kohapeal välikateldest.

Suplemise ohutust Õrsava järvel aitab tagada vetelpäästepunkt VÕT-i rannal.

Arstiabi osutatakse medpunktis (vt. pl.2 eks. No 28) ja Värska alevikus.

Maa-ala režiimi tagamiseks ja kasutuskoormuse reguleerimiseks ning looduse paremaks ja mitmekülgsemaks tutvustamiseks on Õrsava järve ümbrusesse planeeritud viitade ja seletavate tahvlitega varustatud looduse õpperada. (vt. IV) Viidad ja tahvlid peaksid olema paigutatud ka mujale järve ümbrusesse, mis jääb looduse õpperajast kõrvale. Selgitava ja tutvustava materjali levitamiseks võib kasutada "Ajakirjandusliidu" kioskit autobussipeatuse juures, samuti saab neid levitada laagriplatsidel (Eilart, 1972, 1973).

3.Maastikuhoolduslikud abinõud

Maa-ala heakorrastuse üheks põhiliseks tööks on ümbruse puhastamine prahist ja selle väljavedu kuurorttsooni piiri taha raba äärealadele, kus praht kaevatakse pinnasesse. Edaspidi peab see töö toimuma pidevalt, et vältida praegust olukorda, millal asutuste ja elanike praht on loobitud stiihiliselt metsa alla laiali. Eriti paistavad selles osas negatiivselt silma Värska sovhoosi töökoda (piirdetagune

Page 13 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 14: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

mets) tõesti reostatud Värska sovhoosi seafarm, VÕT (kasenoorendik, vt. pl.2 ruut E/, prahti täis veetud, Mustoja kallas koristamata) ja mineraalveetsehhi ehitajad, kes on tulevase parkmetsa ja ühtlasi looduskaitsealuse "Laudsepettäi" ümbruse purunenud ehitusmaterjali, vanarauda ja muud prahti täis loopinud. Kritiseerima peab ka Räpina Tarbijate Kooperatiivi töötajaid, kes kõik sodi ja prahi viskavad VÕT-i söökla taha kallakule, kust see uhutakse osaliselt Mustojja, muretsemata, mis sellest edasi saab. Prahistatud on mets ka VÕT-i õppebaasi kantselei ümber ja telklaagriplatsi ümbrus Värska sovhoosi maa-alal. Kõik need alad tuleb koristada rakendades mõjutusvahendina rahatrahve, mis määratakse vajaduse korral Värska kuurordinõukogu poolt. Laagriplatsid ja rahvakogunemise kohad, samuti lõkkekohad ja parklad tuleb varustada prügiurnide ja -konteineritega, mida regulaarselt tühjendatakse. Prügiurnid tuleb paigutada ka plaažidele ja parkmetsa alla enamkäidavatesse kohtadesse. Palju aitab kaasa selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas (heakorrastuslik näitlik agitatsioon, mis arvestades psühholoogilist aspekti ei tohi olla keelav-käskiv, vaid suunava ja meeldetuletava sisuga).

Maastikuhoolduslike abinõude hulka kuulub ka teedevõrgu kujundamine kohaliku tähtsusega teede osas. Õrsava järve ümbruses on teede katteks põhiliselt kruuse- või pinnasekate, mille kvaliteedivahet on kohati raske kindlaks teha. ka edaspidi jäävad need teeliigid valitsevateks. Teede kujundamine on seni kulgenud stiihiliselt ja nii on tekkinud olukord, kus ühte väikest maalappi lõhestavad paljud erisuunalised sõidu- ja jalgteed (näiteks on sobiv tuua õppebaasi rannas olevat väljakut parkimisplatsiga, millel võib loendada ~10 erinevat teed). Nüüd tuleb teedevõrgu korrastamiseks kujundusprotsessi hakata suunama, sulgedes kõrvalisi liikumissuundi peamise kasuks. Seda saab teha haljastusega (põõsagruppide istutamine ebasoovitavate teede ette), põllukividega jms. massiivsete looduslike esemetega (dekoratiivsed kännud), millega saab vältida teenurkade mahasõitmist (vt. pl.3).

Heakorrastuslik töö on samuti teeäärsete kraavide täitmine. Need kraavid on ammu minetanud oma otstarbe ja muutunud lihtsalt inetuteks umbrohtunud lohkudeks. Täites need pinnasega oleme saavutanud kaks eesmärki - esiteks muutnud puhkajate liikumise hõlpsamaks ja teiseks tõstnud tee üldist esteetilisust ning sobivust ümbritseva maastikuga. Vajaduse korral võib kraavi asendada dreeniga.

4.Veestiku hooldus

Planeeritava kuurordi sanitaarsete tingimuste rahuldamiseks ei saa edaspidi lubada heitvete järve juhtimist, kuigi praegu ei ole see veel märgatavalt reostatud. Paaril korral on siiski juba märgatud õlilaike ning ilmne on järve ebasoodne eutrofeerumine. Aleviku ja praeguse tootmistsooni kiiremaks kanaliseerimiseks on variant kasutada pärast eelnevat bioloogilist puhastust heitvete järelpuhastuse biotiigina Kostkova järve. Sealt voolab puhastatud vesi mööda järvi ühendavat kraavi Õrsava järve, segunedes selle veega. Kasutusele tuleks veepuhastusjaama tüüpprojekt puhastatava vee hulgale 700 m3 ööpäevas. Iseteenindatavatel objektidel rakendatakse selle kavandi kohaselt muda-õlipüüdureid.

Kirjeldatud variant on kaalumisel, sest tal on suuri küsitavusi. Nimelt ei tarvitse see lahendus olla lõplik ning kahelda tuleb ka Kostkova järve ehitatava puhastusjaama soodsuses, sest ei ole põhjalikult uuritud veevahetust Kostkova ja Õrsava järve vahel, mistõttu ei ole garanteeritud järelpuhastatavate vete õige ringlus. Kavandi teostamisel jääb puhastusjaama ümber 200 m laiune sanitaartsoon, kus on keelatud ehitustegevus.

Värska sovhoosil oli kavas Mustoja tammiga üles paisutada ja hakata tekkinud paisjärves kalakasvatusega tegelema. Selline tegevus oleks igati vastuolus kuurorttsooni olemusega ja samavõrra ka loodusega. Mõningad põhjendused:

1. Kalakasvatusjärves ei saa tagada režiimi ilma maa-ala piiramata. See oleks aga vastuolus kuurorttsooniga, mis on määratud puhkajatele parimate puhketingimuste võimaldamiseks.

2. Ümber kalakasvatusjärve peab looma sanitaartsooni režiimiga maa-ala, kus oleks välditud igasugune vete saastamine. Seda tingimust aga rikub Värska sovhoos ise oma mineraalveetsehhiga, mis paikneb otse Mustoja oru kaldal. Samuti on liiga lähedal Õrsava küla ja õppebaas.

3. Tammi ehitamiseks vajalikud tööd (mahukad mullatööd mehhanismidega) kahjustavad

Page 14 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 15: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

metsamaastikku.

4. Häviks Mustoja oru iseloomulikud taimekooslused ja sellega muutuks vaesemaks kogu Õrsava järve ümbruse maastikuline üldilme.

Toodud põhjendused peaksid veenma kavatsetu ebapiisavas argumenteerituses.

Et hoida vett puhtana, tuleb keelata pesu pesemine järves, sest pesemisvahendid saastavad vett eriti veefaunale ohtlike defregentidega. VÕT-i rannas näiteks peaks pesu pesemine toimuma saunas, kus rakendada vee puhastamist settekaevus enne järve juhtimist.

Omaette probleemiks õppebaasi rannas on mootorlaev, mis on potentsiaalne vee kütusega reostaja ja peale selle keerutab kalda ääres liikudes üles lenduvat muda. Laeva tuleb hoida n.ö. "reidil", järve sügavamas osas. Äärmisel juhul võib piIrduda ka maabumissilla pikendamisega ja selle kõrvalt põhja süvendamisega.

5.Metsade hooldus

Järve ümbruse metsad kuuluvad I grupi kuurortmetsade klassi, kusjuures I tsooni kuuluvad metsad leiavad kasutust parkmetsadena. Metsamaastiku ilmetüüp on poolavatud IIa. Metsakorralduse viiepallise süsteemi järgi hinnates võib maastikku lugeda kuuluvaks II klassi - s.o. okas- ja lehtmetsade klassi keskmistest boniteetidest, mis moodustavad põhi- ja tekistüüpe, kasvavad kuivadel ja värsketel kasvukohtadel liivastel muldadel. Puistud on heade dekoratiivsete omadustega, vajavad sanitaarraide korras üksikute puude kõrvaldamist, risust koristamist, alusmetsa harvendamist jne. (Margus, 1969 "Eesti metsamaastikud puhkealadena". Kogumik "Maastike kujundamine Eesti NSV-s").

Kuurordimetsade erinevus parkmetsadest on väga tinglik: põhiliselt on nõutav, et nende koosseisus oleks maksimaalselt tervendavate omadustega puu- ja põõsaliike, et nad kaitseksid mineraalveeallikaid ja ravimudaleiukohti ning tagaksid sobiva kohakliima (Margus, 1974). Parkmetsade kujundamisel kasutatakse puistu koosseisu ja seisukorra parandamiseks hooldusraideid, dekoratiivsuse ja puude ruumilise asendi parandamiseks viiakse läbi kujundusraideid. Puude ruumilist asetust parandab ka tavaline hooldusraie. Kujundusraiet võib rakendada igasuguse täiusega puistus ka vaadete avamiseks. Parkmetsadesse mittesobivate väheväärtuslike puistute asendamiseks kasutatakse rekonstrueerimisraideid. Surnud ja vigastatud puud kõrvaldatakse sanitaarraiete korras. Vanad üleseisnud parkmetsa puistud taastatakse väikesepinnaliste taastamisraiete ja loodusliku uuenduse ning metsakultuuride rajamise abil (Margus, 1969 "Eesti NSV metsamaastikud puhkealadena". Kogumik "Maastike kujundamine Eesti NSV-s").

Paljudel väheviljaka mullaga maalappidel ei ole ala kasutamine põllumaana ökonoomne (vt. pl.2 ruudud B3, B3,4,6). Selliseid jäätmaa laike, mis tuleks metsastada, leiame piisavalt. Suurt tähelepanu peab pöörama ka endiste talude haljastuse säilitamisele ja rekonstrueerimisele.

Raiete läbiviimiseks peab olema täielik ülevaade mitte ainult raiele kuuluvast eraldujsest, vaid kogu pargimetsast, sast raie eesmärki ei määra tingimused ainult ühel osal, vaid tervikuna kogu pargimets. Tulevad välja selgitada pargimetsa sobivad puuliigid, kusjuures üldiseks nõudeks on puude pikaealisus, dekoratiivsus, sanitaar-hügieenilised omadused ja sobivus antud kasvukohale (Tappo, 1967).

Peamiseks puuliigiks käsitletavas parkmetsas on mänd, millele lisandub küllaltki suurel määral kaske, kohati kuuske ja haaba. Esinevad ka üksikud dekoratiivsed tammed ja pärnad. Õrsava lõunakaldal kasvab halli lepa võsa. Nendest puuliikidest haava kasvatamine suurematel pindaladel ei ole parkmetsas soovitav tema lühiealisuse tõttu, kuid see ei tähenda veel olemasolevate sanitaarselt heas seisukorras olevate haavikute ja üksikute haabade tingimusteta likvideerimist. Haavad on pinnast parandavete omadustega ja sügisel küllaltki dekoratiivsed, mida parkmetsa kujundamisel tuleb arvestada.

Väheväärtuslik puuliik on valdavalt (väljaarvatud veekogu kaldal) hall lepp, mistõttu tuleks suuresti vähendaqda tema levikut ja asendada väärtuslikumate puuliikidega. Halli lepa väljaraiumine toimub järk-järgult sõltuvuses uue puuliigi istutamisest.

Soodustada tuleks pihlakat, mis on eriti dekoratiivne viljade kandmise ajal, söödabaas lindudele ja

Page 15 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 16: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

ümbrusele iseloomulik.

Puistu koosseisu parandamisel raietega on oluline peapuuliigi (männi) ja kaaspuuliikide suhe. Peapuuliik peab andma domineeriva tooni ja tema osatähtsus ei tohiks olla alla 70%, sest vastasel korral ei pääse mõjule peapuuliigi olemus. Sealjuures ei tohi teha viga peapuuliigi liigse soodustamisega, mille juures raiutakse välja liigselt kaaspuuliike (antud juhul võib see viga tekkida kaskede raiumisel). Kaske tuleb Õrsava järve ümbruses kohati käsitleda peapuuliigina, kasvatades neid maastikku elustavate gruppidena. Kased on siis dekoratiivsed umbes 80-90 aastat, pärast seda hakkavad oksad kuivama. Normaalne on kui okstega tüvi on kasel 50-55% kogu tüvest. Vastavalt ilu vähenemisele raiutakse kaski välja. (Vester, 1938)

Kask sobib hästi teede äärde kõrgetele mäekuplitele või järve kaldale. (Vester, 1938; Tappo, 1967)

Puistute kvaliteeti tõstetakse raietega, mis parandavad nende dekoratiivsust, sanitaarset seisundit, puude kasvamist ja arengut. Parkmetsas võib puud jagada nelja kategooriasse: (Tappo, 1967)

1. kõige dekoratiivsemad puud. Hästi arenenud võraga, terved ja üldiselt pikemad puud. Siia kuuluvad ka bioloogiliselt huvitava erivormiga puud;

2. dekoratiivsust tõsta aitavad kaaspuuliigid. Võivad esineda nii üla- kui alarindes. Puud on terved;

3. segavad puud, mis takistavad dekoratiivsete puude arengut ja kasvu;

4. üleliigsed, s.t. surnud, vigastatud ja haigustest nakatatud puud. Siia kuuluvad ka maastikku mittesobivad puud.

Puistute kvaliteedi parandamisel raietega kuuluvad likvideerimisele eeskätt 3. ja 4. kategooriasse kuuluvad puud, osaliselt aga ka 2. kategooria puuliigid. Lõpuks, kui terve puistu koosneb põhiliselt ainult 1. kategooria puudest, võib rääkida parkmetsa lõplikust kujundamisest. (Tappo, 1967)

Alusmets ei tohi parkmetsas olla nii tihe, et see liikumist takistaks, mis muidugi ei tähenda, et metsas ei tohiks üldse olla üksikuid tihedaid alusmetsgruppe. Eriti tõstavad maastiku ilu põõsad ja järelkasv poolava- ja avamaastikel.

Esteetilisuse kaotanud vana metsa väljaraiumine on Õrsava järve ümbruses eriti komplitseeritud, sest põhilises osas metsadest looduslikku uuendust ei teki või on puudulik. Need puistud tuleb jätta kasvama võimalikult kauaks. Enne puistute sanitaarse seisundi halvenemist tuleb looduslikult tekkinud häiludesse istutada sinna sobivaid puuliike. Kui looduslikud häilud on liiga väikesed, tuleb neid laiendada, milleks võib raiuda ka elujõulisi puid häilude äärest. Tekkindu lankide piirid ei tohi aga olla sirged. On need kaetud korraliku metsaga, võib nende kõrvalt uuesti vana metsa maha raiuda. (Tappo, 1967) Metsa selline noorendamine leiab juba aset Räpina Metskonna territooriumil (vt. pl.2 ruudud E, F4), kuid edaspidi peaks puistute noorendamist läbi viima ka mujal. Kuna puude grupiline asend on vaja säilitada, tuleb esteetilisuse kaotanud puudegrupid likvideerida järk-järgult ja nende asemel rajada uus mets.

Kujundusraiete tegemise kohad on näidatud plaanil 2 vastava tingmärgiga ja märgitud ära paar suuremat vaadet. See aga ei tähenda, et mujal neid raideid ei peaks tegema - vastupidi, oleks soovitav kujundusraietega tõsta ka parkmetsast väljajäävate alade esteetilisust. Kõik raied tuleb läbi viia kogenud spetsialisti juhtimisel põhimõttel: üheksa korda mõõda, üks kord lõika, sest alati on kergem puud raiuda kui kasvatada.

6.Pinnase kaitse

Pinnase kõige suuremaks vaenlaseks Õrsava järve kaldal on ülemäärane tallamine, mis hävitab taimkatte ja põhjustab ka mehhaaniliselt kaldajärsakutel varisemisi. Taimkate taastub kohalikes tingimustes väga aeglaselt, aladel mis on aga pidevalt tallatavad, ei taastu iseseisvalt üldse (vt. II 2). Kuna antud maa-alal ei saa seoses kuurorttsooni rajamisega paratamatult suureneva puhkajate hulgaga maa ülekasutust igal pool vältida, peab leidma kunstlikud abinõud pinnase hoolduseks ja kaitseks. Põhilised võimalused selleks on siin: kaldajärsakute kindlustamine palkseinte ja mätastamisega, haljastuse otstarbekas kasutamine, treppide rajamine kallakutele ja puhkajate hulgas tehtav selgitustöö vastavasisuliste siltide näol. Samuti on võimalik otsene, mehhaaniline kaitse näiteks laudtee rajamisega kursuste baasi söökla ette metsatukka (pl. 2 ruut F7; plaan 4).

Page 16 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 17: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Tahvel VI

Joon. 11. Õrsava järve kõige intensiivsemalt kasutatav idakallas

Joon. 12. Järskudel kallastel hävib kamar tallamise tulemusel ja paljanduvad puujuured

Tahvel VII

Joon. 13. Tallamine on peaaegu täielikult hävitanud pinda katva taimestiku VÕT-i söökla läheduses

Page 17 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 18: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Joon. 14. Selline "vaatamisväärsus" ei sobi hooldatud parkmetsa

Tahvel VIII

Joon. 15.

Joon 16.

Käesolevas projektis on pinnase hoolduse abinõud planeeritud VÕT-i ranna heakorrastuse plaanil (leht 4), kuid selliseid töid peab ette võtma ka mujal. Eriti on need vajalikud järve põhjapoolsetel kallastel devoni liivakivi paljandiku juures, samuti Mustoja silla otstes.

Erosiooniohu vältimisel ei saa alahinnata põõsaste tähtsust. Neid saab kasutada kahel moel:

Page 18 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 19: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

1. Põõsastel on otseselt pinnast kinnistav funktsioon, seda eriti kallakutel ja järsakutel. kasutamiseks sobib näiteks astelpaju (Hippopaë rhamnoides) (Бауер, Вайничке, 1971).

2. Põõsastel on kaudne kaitse funktsioon. Oma teravate okastega või tiheda kasvukujuga sunnivad nad erosiooniohtlikest kohtadest mööda minema. Sobib samuti astelpaju ja peale selle veel kurdlehine roos (Rosa rugosa). Seda meetodit saab kasutada siis, kui on üksikasjalikult tundma õpitud puhkajate rohkem armastatud käigusuundi ja neid analüüsitud.

Mätastatavad pinnad VÕT-i plaažil asuva mineraalveepuuraugu juures on eksperimendina kaetud enne mätaste kohaleasetamist võrguga eeldusel, et taimejuured kinnituvad võrgu külge ja võrk hoiab mättamassiivi lahtiuhtumise ja vajumise eest.

7. Erirežiimist kaitstavate objektide puhul

Pihkva oblasti Lutepää liivikut majandava metsamajandi ja Räpina Metsamajandi vahel on kavas sõlmida leping, mille alusel liivikut hakkab kasutama ja hooldama Räpina Metsamajandi Värska Metskond. Peale lepingu sõlmimist avaneb võimalus võtta liivik jälle rajooni looduskaitseobjektide nimestikku.

Tulevikus on plaanis võtta Mustoja mõhnastik tervikuna geoloogilise objektina looduskaitse alla.

Tulevikus tuleb tõsisemalt suhtuda looduskaitse all olevate taimede kasvukohtade kaitsele rüüstamise vastu. Puhkajate arvukuse suurenedes kasvab kahjuks ka vastutustundetute inimeste hulk, kes tihti teadmatusest, kuid vahel ka teadlikult kogumise eesmärgil neid taimi hävitavad. Siin aitab kontrolli tugevdamine, kuid ka osaliselt teaduslikult eriti väärtuslike leiukohtade sulgemine külastajaile.

IV. ÕRSAVA-VÄRSKA LOODUSE ÕPPERAJA LOOMISE PRINTSIIPIDEST

Värska ümbruse looduslikud tingimused ei võimalda luua looduse õpperada terve planeeritava kuurorttsooni piires. Looduse õpperada on mõeldud jalgsikäimiseks ja siit tuleneb vajadus arvestada tema pikkusega. Kuurorttsoonis tervikuna asuvad aga vaatamisväärsused üksteisest liiga kaugel ning seda peab hõlmama ulatuslikum radade süsteem. Seetõttu on looduse õpperada püütud luua ainult looduslikelt tingimustelt kompaktsemas Õrsava järve ümbruse ja Mustoja moreenmõhnastiku servaosa piires. Õpperada on püütud juhtida läbi looduslikult mitmekesise maastiku. Lähtepunktiks, kust liikumine võiks alata, on võetud Värska alevikus asuv sild üle järvekaela. Siit kulgeb rada piki järvekallast kagu poole, läbides metsa. Teel saab tutvuda ka ürgorgudega (Roosteoja ja Mustoja orud), vanade taluhoonetega, kauni järvega, liivikuga (Lutepää liivik), rabamaastikuga (Hiidraba lääneosa) ja muidugi männimetsa kasvutüübiga. Looduse õpperaja põhieesmärk on see, et puhkaja, matkaja saaks rada iseseisvalt ilma kõrvalise abita läbides ülevaate koha looduslikest iseärasustest ja vaatamisväärsustest. Raja abil on võimalik korraldada ala kaitset ja reguleerida koormust. Selleks tuleb kõik vaatamisväärsused ja huvitavad objektid varustada selgitavate tekstidega, mis peavad olema hõlpsasti märgatavad ja looduspäraselt sobivalt teostatud. Lisaks nummerdatud punktidele, mille kohta antakse täpsemat informatsiooni, kasutatakse suunavaid tähiseid ja osutamisi. Raja lähtepunktis on üldskeem, millele on kantud kõik looduses tähistatud vaatepunktid ja antud andmed üksikute lõikude pikkuse kohta. On hea, kui suudetakse trükkida looduse õpperaja skeem koos seletusega (Eilart, 1972; 1973).

Alljärgnevalt on esitatud Õrsava järve ümbrust hõlmavate looduse õpperadade süsteemi marsruudid. Pikima raja üldpikkus on 13 km. Lühemate radade pikkused on 5 ja 7 km.

I rada

1. Rada algab Värska-Räpina maanteelt Värska silla juurest, kust ta kulgeb paralleelselt Värska-Verhulitsa teega läbi sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüpidesse kuuluva männimetsa. Avaneb võimalus vaadelda ka Värska lahekaela ja selle lammil esinevaid taimekooslusi. Rada järgib Värska ürgoru serva ja jõuab ~2 km lähtepunktist Räpina metskonna supelranda, kust avaneb hea vaade kaunile Õrsava järvele. Siit edasi minnaks mööda kruusakattega Värska-Verhulitsa maanteed kuni Roosteoruni.

2. Roosteorg on lühike, kuid väga liigestatud ürgorg, mis on oma nime saanud tema põhjas voolava Roosteoja järgi. Järve läheduses paistavad oru järsud kaldad eriti hästi silma. Kaugemal on nad kaetud metsaga. Oru põhjas on lai soostunud niiduala, mis pakub botaanikahuvilistele üht-teist

Page 19 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 20: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

huvitavat.

Edasi kulgeb rada Roosteoru nõlvast üles ja mööda põlluäärt Mustoja poole. Avanevad ilusad vaated Õrsava järvele ja selle vastaskaldal olevatele devoni liivakivipaljanditele. Mustoja kõrgelt kaldalt avanev vaade annab hea ülevaate orust. Kaldal kasvavad dekoratiivsed puudegrupid, leidub isegi mõni tamm. Õrsava küla, mille järgnevalt läbime, on tüüpiline setu küla. Olemuselt on ta tänavküla. Esineb sulg- ehk kindlushoov, mille puhul hooned on nelinurkselt asetatud väikese umbse hoovi ümber. Sealt, kuhu lisahooned ei ulatu, suleb hoovi 2-3 m kõrgune tara, milles on viilkatusega sõidu-ja jalgväravad.

3. vaatepunkt asub Mustoja soostunud niidul. Avaneb hea vaade oru kallastele pikas lõigus. Oru põhjas esinevad mitmesugused taimekooslused (vt. I 4).

Edasi kulgeb rada jällegi mööda orukallast kuni Värska-Verhulitsa teeni. Enne Verhulitsa küla ületab rada Mustoja ja jõuab Värska-Petseri maanteele. Värska-Petseri tee oli minevikus tähtis liiklussoon, mille kaudu toimus ühendus kahe kubermangu vahel. Praegu on ta oma tähtsusest palju kaotanud Värska-Treski-Petseri maantee tõttu.

Verhulitsa küla on oma asendilt väga omapärane. Ta asub küllaltki järsul mäekaldal. Ehituste juures on tugev setu omapära. Külast veidi eemal keerab rada metsa.

4. Metsas, Verhulitsa külast mitte kaugel, asuvad liivaalad, mis on saanud üldisemalt tuntuks Lutepää liiviku nime all. Tegelikult on liivik kahes osas. Üldtuntud on see liiviku osa, mis jääb Pikaliiva tee ja Petseri mäe vahele. teine liiviku osa on Soeoone mägede juures ning on neilt ka nimetuse saanud. Liivikud ja laiemalt kogu Mustoja kõrgustik on otsmoreeni pinnasevorm. Omapärased on nad ainulaadsusega Eesti maastikus stepitaimedest koosnevate taimekoosluste poolest (vt. I 2.; 4.).

5. Rada läbib Hiidraba idapoolse serva, kus avaneb hea võimalus vaadelda rabamaastikku ja -taimestikku. raba juurest kulgeb rada mööda metsavaheteed Õrsava järve poole tagasi. Teel läbib ta Kostkova küla ja möödub samanimelisest järvest (vt. I 2.).

Rada järgides jõutakse vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi Värska kursuste baasi juures Õrsava randa.

6. Rannas asub mineraalveeallikas, mille avastamine on Värskale palju populaarsust toonud. Soovijad saavad mineraalvett ka oma käega kraanist lasta ja maitsta (vt. lisa 4.). Rand on hästi sobiv supluseks.

Rannast kulgeb rada Õrsava kõrge kalda alt Värska poole. Kaldast üles jääb tulevane parkmets, mis pakub puhkamiseks soodsaid võimalusi.

7. Keskdevoni heleda liivakivi paljand Õrsava kirdekaldal. Paljand on küll tugevasti tallamise tõttu kannatada saanud ja kunagine 5-meetrine kaldajärsak seetõttu palju laugemaks ja madalamaks jäänud, kuid on veel praegugi vaatamisväärne.

Paljandist edasi läheme kaldast üles ja suundume mööda metsateed Värska poole. Metsad on siin mustika kasvukohatüüpi männikud paljude lagendikega.

8. Värska (ajalooliselt ka Verhoustje - Verska), mis on raja lõpp-punkt, kujunes möödunud sajandi teisel poolel Lobotka valla keskuseks ja on praegu Värska külanõukogu, samuti Värska sovhoosi keskuseks.

Värska klubi juures asub Suures Isamaasõjas langenute mälestusmärk. Värska kalmistul on kuulsa setu lauluema Anne Vabarna kalm, samas on maetud ka polkovnik Ivan Fjodorov.

II rada

II rada järgib I raja marsruuti kuni kuurordi piirini Mustoja juures. sealt kulgeb ta mööda Värska-Petseri maanteed tagasi Värska poole.

4. vaatepunkt sellel rajal on rajooni looduskaitseobjekti "Laudsepettäi" mineraalvee villimise tsehhi juures. Mineraalveetsehhi territooriumil on mineraalvee "Värska-2" puurauk.

Page 20 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 21: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Edasi kulgeb rada läbi VÕT-i territooriumi ja ühineb I rajaga "Värska-1" puuraugu juures.

III rada

III rada pöördub I rajalt enne Õrsava küla ja ületab Mustoja. Seejärel kulgeb ta läbi parkmetsa ja ühineb "Värska-1" juures I rajaga.

Kolme eri pikkusega raja olemasolu annab igasuguste võimetega matkajatele võimaluse endale sobivat rada valida. Soodus on ka see, et radade algus- ja lõpp-punktid Värska alevikus peaaegu kokku langevad. Selle asjaolu tõttu sobivad nad ka ühepäeva-puhkajatele.

Et looduse õpperajad end õigustaksid, tuleb nendel tagada õige kasutusrežiim (Eilart, 1972). Huligaanitsejate ja looduserüvetajate suhtes peab olema nõudlik, kasutades vajaduse korral ka rahatrahve.

KOKKUVÕTE

Õrsava järve ümbruse maastikuhoolduslike abinõude kavandamise projekti koostamise tingis maa-ala rekreatiivse kasutamise intensiivistumine seoses kuurorttsooni loomisega Värska sanatoorse puhkekodu ümber. Projekteerimisel on arvestatud Värska kuurordi generaalplaani (Eesti Projekt, 1974), kohandades seda looduslike tingimuste ja reaalsete vajaduste järgi, hoides ära ala ülekasutamise. Käesoleva töö võiks võtta Värska kuurorditsooni I ehitusjärgu eelprojektiks ja selle alusel koostada detailsemad projektid. Tööde maskumused tuleb täpsemates projektides välja arvutada iga objekti kohta eraldi ja selle tõttu puudub kavandis eelarvestuslik osa.

Projektis toodud fotod on autori tehtud ja seetõttu ei ole varustatud igakordsete vastavate viidetega.

Looduse õpperadade marsruudid on tehtud Värska kuurorditsooni generaalplaani (Eesti Projekt, 1974) järgi ja ei ole kaugeltki mitte lõplikud, kuna ala kasutuskoormus ei ole ratsionaalselt jagatud (rada kulgeb piki tallamise suhtes ebakindlat ja niigi koormatud Õrsava järve ida- ja põhjakallast).

Lõpetuseks - loodusliku keskkonna kasutamine on kaasajal üha rohkem kindlatele planeerimise suundadele rajanev ressursside ökonoomse tarbimise, taastamise, suurendamise ja kaitse süsteem. Ökonoomilisele planeerimisele on lisandunud, eelkõige sotsialismimaade tingimustes, territoriaalne planeerimine, mis aitab määrata looduslike varude kasutamise korda mingil maa-alal seoses territooriumi muude osadega, arvestades ühtlasi ühe või teise piirkonna looduslikke eeldusi ja omapära (Eilart, 1973 "Looduskaitse" IX pt. "Maastikuhooldus"):

ALLIKAD

1. Brafman, E., 1973. Maastike ja haljasalade kujundamine. Räpina.

2. Eilart, J., 1972. Looduse õpperadade põhimõte ja selle rakendatavus Lahemaal. Eesti Loodus nr.12 lk 696-698.

3. Eilart, J., 1973. Metoodilisi nõudeid looduse õpperadade kavandamisel. Eesti Looduskaitse Seltsi Teated. Trt.

4. Eilart, J., 1974. On ainus Pühajärv. Eesti Loodus nr.6 lk 379-382.

5. Granö, J.G., 1922. Eesti maastikulised üksused. Trt.

6. Inari, E., 1938. Mustoja kõrgustiku geomorfoloogia. Eesti Loodus nr.2 lk. 67-69.

7. Karise, v., 1974 Põhjaveest meil ja mujal. Horisont nr.10 lk. 3.

8. Kodu-uurijate ajalooalane seminar-kokkutulek Võrus, 1.-7. juulini 1963.a. Ettekannete lühikokkuvõtted. Tln.

9. Kogermann, E., Leppik, M., Tihase, K., 1966. Ehitusjoonestamine. Tln.

10. Kukk, Ü., 1972. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tln.

Page 21 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 22: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

11. Kumari, E. (koostaja), 1973. Looduskaitse. Tln.

12. Kuusk, V. (koostaja), 1972. Taimede välimääraja. Tln.

13. Laas, E., 1967. Dendroloogia. Tln.

14. Laasimer, L., 1965. ENSV taimkate. Tln.

15. Lipman, T., 1923. Mõningate taimede uutest leiukohtadest Kagu-Eestis. Loodus nr.5 lk. 299.

16. Maastike kujundamine eesti NSV-s. Tln. 1969.

17. Margus, M. (koostaja), 1974. Eesti NSV puhkealad. Tln.

18. Mäemets, A., 1974. Matk eesti järvedele. Tln.

19. Müürisepp, K. (koostaja), 1966. Kodu-uurija käsiraamat. Tln.

20. Niine, A., 1965. Maastikuarhitektuuri probleeme ENSV-s. Tln.

21. Palm, A., 1963. Tallinna haljasvöönd. Ehitus ja arhitektuur 4, 32-36. Tln

22. Patune-Mitt, L., 1971. Aiakujundus. Tln.

23. Practical Guide to Home Landscaping. Reader's Digest. New York. 1972.

24. Setumaa. Koguteos "Eesti" III. Trt. 1928.

25. Tappo, E., 1967. Pargimetsad ja nende kujundamine raietega. Tln.

26. Targo, E., 1953. Joonestaja käsiraamat. Tln.

27. Valga-Võru-Põlva loodussõprade ja kodu-uurijate VII kokkutulek 29.-30. juunil 1974.a. Värskas.

28. Valk, U., Eilart, J., 1974. Eesti metsad. Tln.

29. Varep, E. (koostaja), 1965. Kas tunned maad? Tln.

30. Vester, E., 1938. Kask ja ta osatähtsus meie metsanduses. Tln.

31. Väljal, E., Rebassoo, H.-E., 1974. Eesti taimeriigis. Tln.

32. Бауер, Л., Вайничке, Х., 1971. Забота о ландшафте и охрана природы. Москва.

33. Стерлитов, В.Д., 1962. Районная планировка. Москва.

Lisa 1

KESKMISED TEMPERATUURID (kogumik "Setumaa", 1928)

Lisa 2

KESKMINE SADEMETE HULK (kogumik "Setumaa", 1928)

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta AmplituudRäpina -6,8 -7,7 -3,6 4,2 11,6 16,0 18,2 16,1 10,6 5,0 -0,9 .5,2 4,8 25,9Petseri -6,8 -7,0 -3,3 4,2 11,6 15,3 17,4 15,5 10,8 5,2 -0,4 -4,9 4,8 24,4Pihkva -7,7 -7,2 -3,8 3,8 11,4 15,4 17,3 15,4 10,7 5,2 -0,4 -4,3 4,7 24,5KESKMINE -6,9 -7,3 -3,6 4,1 11,5 15,6 17,6 15,7 10,7 5,1 -0,6 -4,9 4,8 24,9Tartu -6,6 -6,6 -3,2 3,2 9,9 15,0 17,0 15,2 10,6 4,9 -0,6 -4,9 4,5 23,6Võru -6,8 -7,1 -3,5 3,8 11,0 15,0 17,2 15,4 10,6 5,1 -1,4 -5,2 4,6 24,3

Page 22 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 23: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Lisa 3

TUULTE SAGEDUS (kogumik "Setumaa", 1928)

KIIRUS (kogumik "Setumaa", 1928)

Lisa 4

VÄRSKA MINERAALVETE KEEMILINE KOOSTIS JA OMADUSED (Tšeban-Kulikovi, 1969 järgi)

Lisa 5

ÕRSAVA JÄRVE KALLASTELE RPI "EESTI PROJEKTIS" ETTENÄHTUD EHITUSED (RPI "EESTI MAAEHITUSPROJEKT" ENSV puhketsoonide generaalplaani järgi)

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Aasta T/SRäpina 24 20 21 28 42 65 82 81 51 40 30 29 513 0,42Orava 21 18 19 25 43 68 73 78 45 38 31 26 485 0,40Vastseliina 23 21 19 33 44 70 79 83 49 41 36 33 531 0,45Pihkva 30 24 22 30 48 60 81 63 58 38 37 39 330 0,52KESKMINE 24 21 20 29 44 66 79 76 51 39 34 32 515 0,45Tartu 26 21 24 32 42 66 82 83 56 43 39 34 547 0,47Võru 30 25 24 30 43 62 79 82 52 46 40 37 550 0,51

Vaikus N NE E SE S SW W NWTalvel 34 24 12 32 38 58 29 22 21Kevadel 44 31 23 36 35 38 23 20 26Suvel 57 29 25 24 26 30 31 25 29Sügisel 33 23 13 26 43 54 35 26 20AASTA 168 107 73 118 142 180 118 93 96

N NE E SE S SW W NWKeskmine 4 3 4 4 5 6 6 6

Mineraalvesi Keemilise koostise tüüp Kasutus Analoogid

VÄRSKA I M 4,6

SO4 49 Cl 47 Joogivesi. Mao- ja

seedetrakti, sapipõie ja maksahaiguste puhul

1. Kaširi kuurordi mineraalvesi (Kaliningradi obl.)

Ca 51 Na 42

2. Iževski mineraalvesi (Udmurdi ANSV)

VÄRSKA II M 2,2

Cl 94 SO45 Joogivesi. Peamiselt

seedetrakti haiguste puhul

1. Mirgorodi mineraalvesi (Ukraina)

Na +K 74 Ca 17

2. Ostroži mineraalvesi (Ukraina)

Nimetus Kohtade arv

Krundi suurus

(ha)1. Pansionaat 400 6 2. Kämpingud 200 2,43. Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut, Värska kursuste baas (koos perspektiivse laiendusega) 400+100 20

4. Asutuste puhkemajad 300 3,6

Page 23 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 24: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Lisa 6

TEHNO-ÖKONOOMILISED ANDMED VÄRSKA KUURORDI TSOONI OLEMASOLEVA OLUKORRA KOHTA

Koostas: I.Priiman, raj. arhitekt

Lisa 7

TRANSPORT (kuurort tervikuna)

1. Kohalik autotransport

2. Autobussiliiklus:

Värskat läbib 36 autobussiliini, nendest

A. 2 lõpp-peatusega Värskas

B. 8 kohalikku liini (rajoonisisesed liinid)

C. 28 rajoonidevahelist, vabariiklikku ja vabariikide vahelist liini

Reisijate käive

A. Värskasse sõidab ca 150 inimest ööpäevas

B. Värskast läbi sõidab ca 300 in./ööp.

3. Suvine reisilaevaliiklus

4. Teed

A. Mustkattega teid ~4,1 km

B. Kohalikud kruusa- ja pinnaseteed

C. Teede klass

Tartu - Värska - Petseri IV kategooria

Värska - Podmetsa V kategooria

D. Teede olukord - lõplikult välja ehitamata

Koostas: I.Priiman, raj. arhitekt

Kokku 1400 32

NimetusTöötajaid

Toodang Märkusedtootvaid admin.

1. Garaaž-töökoda 11 3 45/12 tingremondikohti jääb autoteenindusele2. Ait-kuivati 1 - 300/4 t/th jääb amortiseerumiseni3. Sigala emistele 1 1 100 kohta jääb amortiseerumiseni4. Sigala põrsastele 1 - 400 kohta jääb amortiseerumiseni5. Sigala nuumikutele 2 - 100 kohta jääb amortiseerumiseni6. Saekaater 6 1 25 tm/th likvideerida7. Naftabaas 1 - 200 t bensiinijaam elanikkonnale8. Mineraalvee villimistsehh 20 4 3000 pud/ööp jääb alles

Page 24 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)

Page 25: ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Page 25 of 25

You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)