Click here to load reader

ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

  • View
    162

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Andres LevaldRäpina SovhoostehnikumDiplomitöö aia- ja maastikukujundusagronoomi erialal1975

Text of ÕRSAVA JÄRVE ÜMBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINÕUDE KAVANDAMISE PROJEKT

Page 1 of 25

Eesti NSV Looduskaitse Selts

RSAVA JRVE MBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINUDE KAVANDAMISE PROJEKTProjekti autor - A.Levald Tallinn 1975

ENSV Pllumajanduse Ministeeriumi Aianduse PV Rpina Sovhoostehnikum

RSAVA JRVE MBRUSE MAASTIKUHOOLDUSLIKE ABINUDE KAVANDAMISE PROJEKTdiplomit Projekti autor - Rpina ST diplomand A.Levald Juhendaja - Tartu Riikliku likooli looduskaitse- ja kodu-uurimise kabineti juhataja J.Eilart Tallinn 1975

Page 2 of 25

PROJEKTI KOOSSEISA. TEKSTILINE OSA SISSEJUHATUS I. RSAVA JRVE MBRUSE LOODUSLIKUD TINGIMUSED 1. Asend ja piirid 2. Pinnaehitus, vetevrk ja mullastik 3. Klimaatilised tingimused 4. Taimkate II. JRVE MBRUSE SEISUND JA REKREATIIVSE PLANEERIMISE VAJADUSED 1. Maa-ala klvikuline struktuur 2. Elanikkond ja puhkekoormus maastikule 3. Ala majandamisobjektid 4. Teedevrk ja transport 5. Kaitstavad objektid III. REKREATIIVNE PLANEERING JA MAASTIKUHOOLDULIKUD ABINUD 1. Funktsionaalne tsoneerimine 2. Puhkajate rekreatiivne teenindamine 3. Maastikuhoolduslikud abinud 4. Veestiku hooldus 5. Metsade hooldus 6. Pinnase kaitse 7. Erireiimist kaitstavate objektide puhul IV. RSAVA-VRSKA LOODUSE PPERAJA LOOMISE PRINTSIIPIDEST KOKKUVTE ALLIKAD LISAD (1-7) B. GRAAFILINE OSA I. PLAANIMATERJAL Leht 1. Vrska kuurordi mbruse skeem 1:20 000 Leht 2. rsava jrve mbruse ldplaan 1:5000 Leht 3. VT-i rannaosa heakorrastuse plaan 1:500

Page 3 of 25

Leht 4. Detailjoonised 1:50 C. FOTOD (tahvlid I-VIII) SISSEJUHATUS Projekt on koostatud seoses Vrska sanatoorse puhkekodu rajamisega tekkinud kuurorttsooni jva rsava jrve mbruse maastikuhoolduslikuks ja heakorrastuslikuks planeeringuks maa-ala rekreatiivse kasutamise ja omaprase loodusliku ilme silitamise eesmrgil. Projekteerimise alusmaterjalidena on kasutatud: 1. RPI "Eesti Projekt" Vrska kuurordi mbruse skeem. 1974. 1:20 000 2. RPI "Eesti Projekt" Vrska kuurordi alusplaan. 1974. 1:20 000 3. Tartu Linna EAO. Eesti Vabariikliku Laste Turismi-Ekskursiooni Jaama Vrska laagri maa-ala geodeetiline plaan. 1958. 1:500 4. Rpina MM Vrska Metskonna metsakorralduse plaan (koostatud 1972.a metsakorralduse alusel ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Ministeeriumi poolt aerofotode phjal) 1:25 000; 1:10 000. 5. Vrska sovhoosi maakasutusplaanid. 6. Eesti Looduskaitse Selts. Rpina MM Vrska Metskonna keskuse maa-ala heakorrastuse ja maastikuhoolduslike abinude projekt. 1974. (Autor A.Levald). 7. Plva rajooni arhitekti I.Priimani andmed (vt. lisad). Projekteerimise kigus on ptud maksimaalselt arvestada maakasutajate soove ja arvamusi. Selleks on aset leidnud arutelud Vrska sovhoosi direktsiooniga, Rpina MM Vrska Metskonna metsalema ja Vabariikliku petajate Tiendusinstituudi juhtkonnaga. Eriti tihe koost kujunes vlja viimase asutusega. Kontakte on toimunud ka RPI "Eesti Projekt" ttajatega, kes lahendavad Vrska kuurorttsooni ldist planeeringut. Kasutades vimalust tnan kiki, kes t kigus hea nu ja juga abiks olid. Suur tnu ka t juhendajale, Eesti Looduskaitse Seltsi aseesimehele, sm. J.Eilartile, kes suurest tkoormusest hoolimata leidis aega projekti koostamise suunamiseks ja konkreetseteks npunideteks. I. RSAVA JRVE MBRUSE LOODUSLIKUD TINGIMUSED 1. Asend ja piirid rsava jrv asub Plva rajooni Vrska klanukogu maa-alal. Vrska klanukogu keskuseks on Vrska alevik, mille geograafiliseks phjalaiuseks kohaliku igeusu kiriku asupaigas on 5757'40" ja idapikkuseks 2737'50" Greenwichist (kogumik Setumaa, 1928). rsava jrv paikneb sellest punktist 1,5 km kagu pool ja kujutab endast Pihkva jrve kige lunapoolsemat soppi Eesti NSV-s. Projekteeritava maa-ala piiriks tuleb tinglikult arvestada Vrska sanatooriumi kuurorttsooni piiri, mis on htlasi ka Vrska aleviku rohelise vndi piiriks (vt. plaanid leht 1 ja 1). Tegelikult on aga vaja arvestada palju suurema maa-alaga, mis otseselt vi kaudselt on seotud rsava mbruse maastikuga vi mjutab selle rekreatiivset kasutamist (Mustoja krgustik, mberkaudsed rabad, Lutep liivik ja suuremas mastaabis kogu Pihkva jrv. 2. Pinnaehitus, vetevrk ja mullastik rsava jrve ajalooline kujunemine oli ja on lahutamatult seotud Peipsi-Pihkva jrve ajalooga. 380 000 000 aastat tagasi kujunes hiiglaslik liud, mis oli mbrusest 60-70 m madalamal - tnapevase Peipsi rgne ngu. Siia ulatus Devoni meri oma rannaalaga, mille laguunide ja lahtede setted siin esinevadki. Tnapevane loodus kujunes postglatsiaalsel ajal prast viimast Valdai jtumist, mis lppes siin

Page 4 of 25

umbes 13 000 - 12 600 a. tagasi. Mustoja krgustik tekkiski otsmoreenina j taandumise Otep faasis. Taanduv j phjustas Peipsi nos j sulavetest paisjrve. See ujutas le osa Alutagusest ja ulatus ka Vrska aladele, senisest hoopis krgemalt mitmel tasemel. Peale nimetatud veekogul kirdes vljapsu tekkimist toimus taseme jrk-jrguline madaldumine, mida thistavad tnini silinud terrassid. Tekkinud psiv veekogu vttis enda alla ainult osa Peipsi-Pihkva jrve praegusest pinnast kuni Piirisaareni. Vrska aladelt kulges aga lbi praeguse Velikaja je jtk (mda Vrska oru phja), mis suubus Peipsi jrve Piirisaare juures. Praegune Lmmijrv ongi tegelikult Velikaja je rgorg. Edaspidi hakkab avalduma maapinna tektoonilise tusu mju, mis on Phja-Eestis teatavasti tunduvalt suurem kui lunas. Sellega seoses muudab hiiglaslik "liud" kallakut ja vesi voolab lunasse. Algab sissevool Peipsi jrve, mis omakorda kiirendab Pihkva jrve kujunemist. Tekivad luhasood Vrska alla. Vete valgumine lunasse kestab ka tnapeval, mistttu Mustoja liitub pidevalt rsava jrvega (Eilart, 1974). Mustoja voolab alates Verhulitsa klast lammorus, mis kestab rsavani. rsava on lbimisjrveks muutunud rsava e. Masara orulaiend. Mida enam liikuda phjaloodesse, seda enam kaob maastikus oru iseloom. Seda asendab lehtri- vi sabakujuline orglaht. rsava orulaiendi kirde- ja idaveerul on huvitavad, 5 m krgused heledat keskdevoni liivakivi paljandavad jrsakud. Lne-edelast suubub rsavasse Roosteorg. See on lhike, kuid kiiresti svenev ja laienev kitsalammiline ja jrsuveeruline org, millesse suubuvad mitu slkorgu, mis kokku lhestavad oruperve keeruliseks kngaste koguks. Vrehti lneklje all laiuvast rabast saab alguse Mustoja. Algul on ta ebamrane nire, mille voolus on rabas vaevumrgatav, varsti omandab aga teravamalt oja ilme ja voolab loogeldes Mustoja rgoru lammil. Kuni rsava klani on ta ige kitsas, sealt edasi aga laieneb tublisti. rsava jrve suubudes on ta juba ige lai, aga voolukiirus on vga vike. Mustoja jrgi on nime saanud Vrska ja Petseri vahel asuv krgustik. Phjas algab ta Vrska rgoru pra (Mustoja rgoru) juurest ja piirneb lunas Piusa rgoruga. Lnes ulatub ta lainja phimoreenmaastikuni ja idas Piusa rgoru perveni. Selle ala pikkus phjast lunasse on 8, lnest itta 6,5 km (pindala 52 km). Krgendike suhtelised krgused on 20 meetri mber, kuid kohati ka le 25 meetri. Pinnamoelt valitsevad lavajad kuplid ja seljakud. Krgendike profiilide suurem osa koosneb ainult kihilisest liivast (Inari, 1938). Krgustiku lnepoolne osa kannab Krgete (Korgete) mgede nime. Keskosas kerkivad Soe-oone med, loodes Vrehti med ja kagus Petseri med. Krgustik on ldiselt kaetud metsaga, mille vahele jvad ulatuslikud liivaalad. Tpiline osa sellest nn "Setumaa Sahaarast" on Pikkliiv Verhulitsa ja Lutep kla vahel kirde pool maanteed (nimetatud ka Lutep liivikuks). Krgemaks kohaks on Pikkmgi, mille lnenlvalt haarab pilk kogu liivikut (Varep, 1965). Liivaala on ka mber Soe-oone mgede. Liivad on algselt prit otsmoreenist. Sellest materjalist uhuti hiljem osa peenemat osist vlja. Tekkisid nn. sandurialad. Liivad on olnud liikuvad ja on seda osaliselt praegugi, kuigi hakkavad vheintensiivse tallamise tulemusel kinnistuma. Liikuvad liivad tekitavad liikumatute loodusesemete (puud, psad, rndrahnud) mber huvitavaid jnukkrgendeid. Huvipakkuva nhtusena vib siin vaadelda ka rndrahnude kiiret lagunemist kruusaks temperatuuride vahelduses toimuva paisumise ja porsumise tagajrjel. See on tingitud philiselt pevaste ja ka aastaringsete temperatuuride suurest erinevusest. Ksitletava maa-ala suurimaks veekoguks on eutroofne e. rohketoiteline rsava jrv (pindala 22 ha, sgavus le 3 meetri). Jrve vesi on rikas mineraalsetest ja biogeensetest ainetest (keskmiselt 0,017%), mistttu vesi on vhese lbipaistvusega. Hapnikusisaldus talvel pinnalhedases vees temperatuuril +0,5C on 11%, phjas temperatuuril +2,5C aga ainult 4%. Jrve alusphjaks on keskja lemdevoni liivakivid ja savid (kogumik "Setumaa", 1928). Itta jb vike dstroofne e. huumustoiteline Kostkova umbjrv (pindala 3.8 ha). Jrve vesi on pehme ja punakaspruun, taimestik vaene (Memets, 1974). Kostkova jrvel on minimaalne vljavool rsava jrve lbi madala kraavi. rsavasse toimub veel sissevool Mustojast ja Roosteojast (asuvad samanimelistes orgudes). Pihkva jrvega on veevahetus minimaalne. Vljavool lbi Vrska lahe vga aeglane, sissevool Pihkva jrvest toimub ainult tugevate phjatuulte mjul. Lhtudes liigestusest kuulub uuritav maa-ala Kagu-Eesti rgorgude, tasandike ja lavakrgendike valdkonda, Peipsi-Pihkva jrve kaar- ja orglahelisele rannikule (Gran, 1928). Alusphjaks kesk- ja

Page 5 of 25

alamdevoni punaliivakivi (Laasimer, 1965; kogumik "Setumaa", 1928). Seega on piirkonnas tegemist Peipsi-Pihkva vesikonnaga, tpsemini Kagu-Eesti vhetoiteliste ja huumustoiteliste jrvede valdkonnaga, Palumaa allvaldkonnaga (Memets, 1974). Thtsamatest maavaradest jb rsava jrve lhemasse mbrusse kaks mineraalveeallikat, mida juba aktiivselt kasutatakse ja mille kasutamise intensiivsus suureneb tulevikus seoses sanatooriumi rajamisega ja tootmise laiendamisega Vrska sovhoosi mineraalvee villimise tsehhis. Vesi puuraukudes on isesurveline (arteesia kaevu phimttel). Mineraalvete koostise ja omaduste kohta vt. lisa 4. Peale mineraalvee on Vrska lahes avastatud praktiliselt ammendamatud ravimuda varud (le 3 000 000 m), mis tegelikult ajendaski siia sanatooriumi rajama. Mullastikuliselt jb piirkond leetunud, soostunud leet- ja soomuldade Varnja-Vpsu allvaldkonda (kamarleet- ja kamar-leet-gleimullad ja soomullad). Lhtematerjaliks liiv

Search related