PAHUPIDIKOOL

KUKUB KOKKU

Louis Sachar

Illustreerinud Hillar Mets

Tõlkinud Leelo Märjamaa

Draakon & Kuu

WAYSIDE SCHOOL IS FALLING DOWNby Louis Sachar

Text Copyright ©1989 by Louis Sachar

© Tõlge Leelo Märjamaa, Draakon & Kuu, 2008© Illustratsioonid Hillar Mets, Draakon & Kuu, 2008

Teksti toimetaja: Rein PõderRaamatu kujundus: Blue Shoe/Leelo Märjamaa

Trükitud Tallinna RaamatutrükikojasEsimene trükk

ISBN 978-9985-9723-6-6

Draakon & Kuu lasteraamatudViru 16, pk 1a, 10140 Tallinn

Raamatuid levitab Rahva RaamatEhitajate tee 110, 10621 Tallinn

Külastage meid www.draakonkuu.com

Emilyle, Walkerile, Anniele,

Billile, Bobbiele ja Corkyle

Sisukord

1. Proua Pärlile on pakk . . . 9

2. Mark Mölder . . . 17

3. Bebe väike vend . . . 24

4. Kodutöö . . . 31

5. Veel üks sokilugu . . . 39

6. Punutud patsid . . . 47

7. Vabadus . . . 54

8. Kõige vingem asi . . . 64

9. Soust . . . 71

10. Muusika . . . 79

11. Kathy ja D.J. . . . 85

12. Pliiatsid . . . 93

13. Naerurull, piripill ja udupasun . . . 101

14. Kalvini tähtis otsus . . . 108

15. Ta on tagasi! . . . 116

16. Armastus ja surnud rott . . . 123

17. Misasja? . . . 131

18. Asendusõpetaja . . . 135

19. Eriline vigurdamise tuju . . . 143

19. Imeline õpetaja . . . 151

19. Igavesti tähendab mitte iialgi . . . 158

20., 21., 22. Erik, Erik ja Erik . . . 166

23. Hambad . . . 176

24. Veel üks kartulilugu . . . 183

25. Lugu, mis ei räägi sokkidest . . . 189

26. Kuri proua Pärl . . . 195

27. Kaotatud ja üles leitud . . . 204

28. Babuuš . . . 212

29. Kadunud kõrv . . . 220

30. Pahupidikool kukub kokku . . . 227

Õue korrapidaja Louis kortsutas kulmu. Kooli mänguväljak oli prahti täis. Kõikjal

vedeles pliiatseid ja paberilehti. Kuidas see prahtsiia sai? imestas Louis. Mina seda küll üles korja-ma ei hakka!

Tema töö polnud õue koristada. Tema üles-andeks oli lastele vahetunni ajal palle jagada ja

9

1. Proua Pärlile on pakk

vaadata, et nad mänguhoos üksteisel kaela kahe-korra ei keeraks.

Ta ohkas ja hakkas õue koristama. Ta armastasPahupidikooli lapsi. Ta ei saanud lasta neil prahisees mängida.

Kui ta pliiatseid ja pabereid üles korjas, sõitiskoolimaja parklasse suur kaubaauto. Auto andiskaks korda signaali ja siis veel kaks korda.

Louis kiirustas auto juurde. “Tasa!” sosistas ta.“Lapsed tahavad õppida!” Ta osutas koolimajapoole.

Autost astus välja lühike, suure ja kohevaparukaga mees. “Mul on siin kellegi proua Pärlijaoks pakk.”

“Andke siia,” ütles Louis.“Kas teie olete proua Pärl?” küsis mees.“Ei,” vastas Louis.“Ma pean selle paki proua Pärli kätte andma,”

ütles mees.Louis mõtles hetke. Ta ei tahtnud, et autojuht

lapsi segama läheks. Ta teadis, kuidas lastele eimeeldi, kui neid tunni ajal segatakse.

10

“Mina olengi proua Pärl,” ütles ta.“Aga te just äsja ütlesite, et te ei ole proua Pärl,”

ütles mees.“Ma mõtlesin ümber,” ütles Louis.Mees tõstis auto pagasiruumist välja kasti ja

ulatas Louisile. “Olge lahke, proua Pärl.”“Ah!” ühmas Louis. Kast oli väga raske. Selle

külgedele oli kirjutatud “VÄGA ÕRN”. Ta pidiolema ettevaatlik, et kast tal käest maha ei kukuks.

Kast oli nii suur, et Louis ei näinud, kuhu taastus. Õnneks oli tal tee proua Pärli klassi selge.See viis otse trepist üles.

Pahupidikoolis oli kolmkümmend korrust, igalkorrusel üks klassiruum. Proua Pärli klass asuskõige kõrgemal korrusel. See oli Louisi lemmik-klass.

Ta lükkas koolimaja ukse lahti ja hakkas trepistüles astuma. Lifti selles koolimajas polnud.

Teine trepp viis alla keldrisse, aga seda ei kasu-tanud keegi. Keldris elasid surnud rotid.

Kast vajus vastu Louisi nägu, surudes ta ninalömmi. Sellest hoolimata tundis ta viieteistküm-

11

nendale korrusele jõudes proua Sousti köögilõhnu. Tundus, et kokk keetis seenesousti. Võib-olla ma peatun tagasiteel proua Sousti juures japroovin ta seeni, mõtles Louis. Ta ei tahtnud prouaSousti seenesoustist ilma jääda. See oli koka lem-miktoit.

Louis ohkis ja puhkis ja jätkas teekonda trepistüles. Ta käed ja jalad tuikasid, aga ta ei tahtnudpuhata. See võib tähtis pakk olla, mõtles Louis.Ma pean selle ruttu proua Pärli kätte viima.

Kaheksateistkümnendalt korruselt kaheküm-nendale oli kerge minna, sest üheksateistküm-nendat korrust polnud olemas.

Üheksateistkümnenda korruse klassi õpetajaksoli preili Zarv. Preili Zarve polnud samuti ole-mas.

Lõpuks astus Louis viimase vaevalise sammu jajõudis kolmekümnendale korrusele. Ta koputaspeaga proua Pärli uksele.

Proua Pärl õpetas lastele parasjagu gravitat-siooni, kui ta Louisi koputust kuulis. “Sisse!”hüüdis ta.

12

“Ma ei saa ust lahti teha,” hingeldas Louis.“Mul on käed kinni. Mul on teile pakk.”

Proua Pärl pöördus klassi poole. “Kes tahabLouisile ukse lahti teha?” küsis ta.

Kõik tõstsid käed. Õpilastele meeldis hirmsasti,kui neid tunni ajal segati.

“Püha taevas, kuidas ma nüüd valida oskan?”ütles proua Pärl. “Ma tahan õiglane olla. Ma tean!Teeme õige õigekirjaviktoriini. Kes võidab, seeteeb ukse lahti.”

Louis koputas uuesti peaga vastu ust. “See onraske pakk,” ohkas ta. “Ma olen väsinud.”

“Üks hetk!” hõikas proua Pärl. “Allison, kuidassa kirjutad sõna “raske”?”

“Raske,” kordas Allison. “R-A-S-K-E. Raske.”“Väga tubli. Jason, kuidas sa kirjutad sõna “väsi-

nud”?”“Väsinud,” kordas Jason. “U-N-I-N-E. Väsi-

nud.”Louis tundis, kuidas kast tal higiste käte vahelt

ära libisema hakkab. Ta liigutas kasti, et sellestparemini kinni hoida. Kasti nurgad surusid talle

13

vastu käsi. Ta tundis, kuidas ta käed ära surid.Õigupoolest ta ei tundnud, kuidas need ära

surid.“Jenny, “postipakk”?”“Postipakk,” kordas Jenny. “K-A-S-T. Posti-

pakk.”“Suurepärane!” ütles proua Pärl.Louisil oli tunne, et ta kukub kohe kokku.Viimaks avas John ukse. “Louis, mina võitsin!”

ütles John.“Väga tubli, John,” pomises Louis.“Kas sa mul kätt ei surugi?” imestas John.Louis nihutas kasti ühele käele, raputas kiiresti

Johni kätt, ja rabanud uuesti kasti ümbert kinni,komberdas klassi.

“Kuhu ma selle panen, proua Pärl?” küsis ta.“Ma ei tea,” ütles proua Pärl. “Mis see on?”“Ma ei tea,” vastas Louis. “Ma pean selle kõige-

pealt maha panema, et te saaksite selle lahti teha.”“Aga kuidas ma tean, kuhu see panna, kui ma

ei tea, mis seal sees on?” ütles proua Pärl. “Te võiteselle valesse kohta asetada.”

14

Ja nii pidi Louis kasti süles hoidma, kuni prouaPärl tooli peale astus ja kasti pealt lahti rebis.Louisi jalad võbisesid.

“See on ju arvuti!” hüüatas proua Pärl.Kõik vilistasid.“Mis viga?” küsis Louis. “Ma arvasin, et kõigi-

le meeldivad arvutid.”“Meie seda ei taha, Louis,” ütles Erik Peekon.“Korista see kola, vana tola!” ütles Terrence.“Vii see vanaraud siit minema,” ütles Maurecia.“Lapsed, lõpetage,” katkestas proua Pärl.

“Arvuti aitab meil õppida. See on palju kiiremkui pliiats ja paber.”

“Mida kiiremini me õpime, seda rohkem tulebmeil õppida,” protesteeris Todd.

“Louis, sa võid selle sinna aknalauale panna,”ütles proua Pärl.

Louis asetas arvuti Sharie pingi juurdeaknalauale. Ja kukkus ise selle kõrvale põrandalekokku.

“Vaadake nüüd tähelepanelikult,” ütles prouaPärl.

15

Kõik kogunesid uue arvuti ümber. Sellel olisuur värviline ekraan ja kaks disketiava.

Proua Pärl lükkas arvuti aknast alla.Kõik jälgisid, kuidas see alla kukkus ja vastu

kõnniteed tükkideks lendas.“Nägite?” ütles proua Pärl. “Seda nimetatakse

gravitatsiooniks.”“Ahaa, nüüd ma saan aru!” ütles Joe.“Aitäh, Louis,” ütles proua Pärl. “Ma olen neile

terve hommikupooliku gravitatsioonist rääkinud.Me kasutasime pliiatseid ja paberit, aga arvuti onpalju kiirem.”