Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee ...mab.ee/Tapa_linn_Paidemnt_Lembitu_Ivaste_DP_seletuskiri.pdf19. Teadaanne ajalehes “Virumaa Teataja” 24.07.2009 detailplaneeringu

Maastikuarhitektuuri Büroo

Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu Reg. nr. 10767406 Telefon: 740 6205

E-post: [email protected] Koduleht: www.mab.ee

Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise

Lembitu puiestee äärse maa-ala DETAILPLANEERING

Töö nr: 01DP2008 Asukoht: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tapa linn

Juhataja: Valdeko Lukken

Maastikuarhitekt: Kreeta Sipelgas

Tartu 2009

MAB “Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee äärse maa-ala detailplaneering”

2

Planeeringu sisukord

SELETUSKIRI...........................................................................4

Sissejuhatus......................................................................... 4 Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus ................................ 5 1.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid ............ 5 1.2. Kirjavahetus ............................................................. 5

Planeerimise lahendus ............................................................ 5 1.3. Alusplaan................................................................. 5 1.4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........... 5 1.5. Olemasolev olukord..................................................... 6 1.6. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine........................ 7 1.7. Kruntide kasutamise sihtotstarve .................................... 8 1.8. Planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht ........................................................................... 8 1.9. Kruntide ehitusõigus ................................................... 9 1.10. Arhitektuuri nõuded ehitistele....................................10 1.11. Valla ehitusmäärusega esitatud nõuded ehitistele ............10 1.12. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ....................11 1.13. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ........................13 1.14. Vaba aja veetmise alad.............................................13 1.15. Ehitistevahelised kujad ............................................14 1.16. Tehnovõrgud ja rajatised ..........................................14

1.1.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus....................14 1.1.2 Üldosa ......................................................14 1.1.3 Veevarusus.................................................14 1.1.4 Kanalisatsioon ja sajuvesi ...............................15 1.1.5 Elektrivarustus ............................................15 1.1.6 Soojavarustus..............................................16 1.1.7 Telekommunikatsioonivarustus .........................16

1.17. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ....................................................................16 1.18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........17 1.19. Servituutide ja naabrusõiguse seadmise vajadus...............17 1.20. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja..........................................................................17 1.21. Tervisekaitsenõuded ................................................18 1.22. Planeeringu rakendamise võimalused............................18

GRAAFILINE MATERJAL ........................................................... 20

KAART 1 Olemasolev olukord M 1:500 ....................................21 KAART 2 Põhikaart M 1:500 ................................................22 KAART 3 Tehnovõrkude planeering M 1:500 .............................23 KAART 4 Maakasutus ja kitsendused M 1:500............................24 KAART 5 Illustreeriv joonis .................................................25

KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL ........... 26

KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSE KOKKUVÕTE................................. 29


3

LISAD ................................................................................. 30

A l g a t a m i n e j a l ä h t e ü l e s a n n e

1. Tapa Vallavalitsuse korraldus 16.jaanuar 2008 nr 32 “Planeeringu algatamine”. 2. Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee äärse maa-ala

detailplaneeringu lähteseisukohad. 3. Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) 23.01.2008 Paide

maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee äärse maa-ala detailplaneeringu algatamise kohta.

4. Artikkel “Kõnnitee rajamine ei sünni üleöö” Jaanus Annus, Katri Ruut Tapa Valla Ajalehes 02.02.2008.

T e h n i l i s e d t i n g m u s e d

5. Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgu Virumaa regioon, tehnilised tingimused

detailplaneeringuks Nr. 148588, väljastatud 24.07.2008. 6. Tapa Vesi AS, tehnilised tingimused, 11.08.2008. 7. OÜ Termoring Grupp, tehnilised tingimused detailplaneeringule

soojavarustusega liitumiseks, 11.08.2008. 8. Elion Ettevõtted AS, telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr

8837312, 01.10.2008 9. Maanteeamet, Viru Teedevalitsus, tehnilised tingimused Paide maantee ja

Ivaste tänava vahelise ala detailplaneeringu koostamiseks, 26.09.2008. 10. Maanteeamet, tehnilised tingimused Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise

ala detailplaneeringu koostamiseks, 08.10.2008 nr 3.1-2/08-01406/122.

E s k i i s i a r u t e l u 11. Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee äärse maa-ala

detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu koosoleku protokoll, 30.10.2008.

12. Müra teemalise koosoleku protokoll, Ida Teedekeskuses Rakvares 12.05.2009.

K o o s k õ l a s t u s k i r j a d 13. Elion kooskõlastuskiri 04.02.2009. 14. Maa-ameti kooskõlastuskiri 05.02.2009. 15. Arvamus detailplaneeringu kohta, Virumaa Tervisekaitsetalitus Lääne-Virumaa

osakond 18.02.2009 nr 3/768-1. 16. Keskkonnaameti kooskõlastuskiri on 02.04.2009 nr V6-5/6432/-2. 17. Virumaa Tervisekaitsetalituse kooskõastuskiri 29.06.2009 nr 3-1/917. V a s t u v õ t m i n e j a a v a l i k u l e v ä l j a p a n e k u l e s u u n a m i n e

18. Tapa Vallavalitsuse 22. juuli korraldus nr 558 “detailplaneeringu vastuvõtmine

ja avalikule väljapanekule suunamine”. 19. Teadaanne ajalehes “Virumaa Teataja” 24.07.2009 detailplaneeringu

vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamine kohta.

K e h t e s t a m i n e 20. Tapa Vallavalitsuse 16 septembri korraldus nr 668, detailplaneeringu

kehtestamine. 21. Teadaanne ajalehes “Virumaa Teataja” detailplaneeringu kehtestamise kohta.


4

SELETUSKIRI

Sissejuhatus Käesoleva detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Tapa Vallavalitsus. Planeeringuala hõlmab Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Tapa linna lõunaosas asuvat Suve tn 11 maaüksust, osa Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee (T-5) katastriüksust ja reformimata riigimaad. Planeeringuala suurus on 27 586 mª. Tabel 1 Planeeritava reformimata riigimaa andmed Maatüki aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tapa linn Maatüki omanik: Eesti Vabariik Maatüki staatus: Reformimata riigimaa Maatüki pindala: 22 928 mª Tabel 2 Planeeringuga hõlmatava kinnistu (Suve tn 11) info Kinnistu aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tapa linn, Suve

tn 11 Kinnistu omanik: Vaido Vildek Kinnistu nimi: Suve tn 11 Kinnistu registriosa nr: 3534931/35349 Kinnistu pindala: 1935 m² Katastriüksuse tunnus 79101:016:0017 Katastriüksuse sihtotstarbe liik: Väikeelamumaa Tabel 3 Planeeringuga hõlmatava katastriüksuse (T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee) info Katastriüksuse aadress: Lääne-Virumaa, Tapa vald, Tapa linn Katastriüksuse nimetus: T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Katastriüksuse tunnus 79101:017:0043 Katastriüksuse sihtotstarve: Transpordimaa (L) (007) Katastriüksuse kogu pindala: 100456 m² Katastriüksuse osa pindala planeeringualal:

2723 m²

Detailplaneeringu peaeesmärkideks on reformimata maa-ala munitsipaliseerimine, kergliiklusteede vajadustest lähtuvalt elamumaa kruntimisvõimaluste määramine. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse määramine ja piiritlemine, arhitektuurse kontseptsiooni väljatöötamine ning planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele ja tehnovõrkudega varustamisele lahenduse andmine. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine. Planeeringuga kaasnevate kitsenduste ulatuse määramine. Planeeringust on huvitatud Tapa Vallavalitsus. Vallavalitsuse aadress on Pikk 15, 45106, Tapa, Lääne-Virumaa. Planeeringu koostaja on Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ, registrikood 10767406. Büroo aadress on Lai 1-4, 51005 Tartu.


5

Planeeringu lähtedokumendid ja kirjavahetus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tapa Vallavalitsuse korraldus 16. jaanuar 2008.a nr 32 algatada detailplaneeringu koostamine Tapa vallas Tapa linnas Paide maantee ja Ivaste tänava vahel Lembitu puiestee ääres asuvale maa-alale, ja Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee äärse maa-ala detailplaneeringu lähteseisukohad.

1.1. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

o Tapa valla arengukava; o Tapa valla ehitusmäärus; o Tapa linna generaalplaan (Tapa Linnavaolikogu otsusega nr 71 09.11.95 kehtestatud üldplaneeringuna);

o Tapa linnas Paide mnt, Loode tn ja kõrgepingeliini vahelise ala detailplaneering M 1:2000, 1995;

o Tapa valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni eeskiri 14.09.2006; o Tapa valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 21.04.2008.

1.2. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud planeeringu lisas.

Planeerimise lahendus

1.3. Alusplaan

Digitaalse alusplaani mõõtkavas 1:500 mõõdistas Georam OÜ aprillis 2008.a, töö nr T10/76-08. Alusplaani kordinaadid esitatud L-EST97 süsteemis ja kõrgused Balti 77 süsteemis. Digitaalne alusplaan on teostatud AutoCad formaadis ning joonisel on kasutatud Maanteeameti poolt esitatud nõuetekohaseid leppemärke ning kihtide jaotust.

1.4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tapa linna lõunaosas, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ääres, Lembitu ja Ivaste tänava vahelisel maa-alal. Vahemaa planeeringualalt Tapa linna keskväljakule on ~1000 m. Planeeringualast põhja ja kirdesse jääb Tapa kesklinn, kagu pool asuvad Tapa linna parkmetsad, edela ja lääne suunas jääb Tapa tööstusküla ja lõunas asub Tapa sõjaväelinnaosa. Kontaktvööndis asuvad: lõunas Tapa linna elamumaa sihtotstarbega korruselamutega krundid, idas reformimata riigimaa ja linnastaadion, põhjas elamumaa sihtotstarbega ühepereelamutega krundid, läänes reformimata riigimaa ja elamumaa sihtotstarbega korruselamutega ja ühepereelamutega krundid. Peamised juurdepääsud planeeritavale alale on Lembitu, Ivaste, Suve tänavalt ning Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt, mille perspektiivne aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus võib kirjeldatud lõigul ulatuda kuni 2800 autot/ ööpäevas.


6

Kontaktvööndisse jäävad elamumaa sihtotstarbega maaüksused, millel on 1-2 korruselised, elamud ning abihooned ja 5 korruselised korrusmajad. Hoonete välisviimistlusmaterjalid on puitlaudis, silikaattellis, betoon ja kivi. Planeeringualast põhjas ja kagus asuvad hooned on enamasti viilkatusega, katusekalded jäävad vahemikku 35˙- 45˙, edelas ja läänes asuvad korruselamud, mis on 5 korruselised ja mille katusekaldeks on peamiselt 0˙. Korrusmajad paiknevad kontaktalal hajusalt. Maanteest põhjas on valdav korrapärane krundijaotus ja eksisteerib ehitusjoon. Skeem 1 Planeeringuala kontaktvööndid

Allikas: Maa-ameti kodulehekülg

1.5. Olemasolev olukord

Planeeringuala on 27 586 mª suurune hoonestamata maa-ala. Planeeringuala hõlmab Lembitu, Ivaste tänava ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee vahele jäävat reformimata riigimaad, osa Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee katastriüksusest ja Suve tänav 11 kinnistut. Planeeritava ala asukoht on vaadeldav planeeringuala kontaktvööndeid tähistaval skeemil (vt skeem 1). Planeeringuala piir ühtib põhjas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee katastriüksuse piiriga ning osaliselt läänes ja idas olemasolevate pereelamute (sihtotstarve- elamumaa) kinnistute piiridega. Planeeringuala piirneb lõunast ning osaliselt idast, läänest reformimata riigimaaga. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud piki olemasolevat Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteed ja olemasolevaid tänavaid. Hetkel kasutatakse ala peamise liiklusteljena Tapa kesklinna ja planeeringualast edelasse ja läände jäävate korrus- ja pereelamute vahel. Planeeringualal kulgeb diagonaalselt kirde-edela suunaliselt jalakäijatetee. Edela- kirde

Planeeringuala

Tapa linna keskus

Tapa Tööstusküla Parkmets

Elamumaa korruselamute kruntidega

Elamumaa ühepereelamute kruntidega

Munitsipaliseerimata riigimaa

Linna- staadion

Sõjaväelinn


7

suunaliselt kulgev jalgrada on intensiivse kasutusega liikumissiht. Planeeringuala põhja ja lõunaosaks poolitav Suve tänav on hetkel vähese kasutusega.

Foto 1 Vaade planeeringualale edelast 2008 suvi. Planeeringualal ei ole kaitsealuseid objekte ja alasid. Planeeringuala on ühtlase reljeefiga, kaldega idast- läände ja kagust- loodesse, suurim kõrguste vahe on 2.74 m. Kõrgeim punkt 100.01 asub planeeringuala idaosas Lembitu puiesteel ja madalaim punkt 97.27 on planeeringuala lääneosas olemasoleva Suve tänava vahetus läheduses. Planeeringuala kagu- ja põhjaosa on tihedalt kõrghaljastatud. Planeeringuala läbiva Suve tänava lähedane tsoon on osaliselt kõrghaljastatud. Suurem osa planeeringualast on kõrghaljastuseta ja lage. Ala on osalt niidetud, kuid heakorrastamata, kohati paiknevad ehitusmaterjalide vared. Olemasolev olukord on esitatud kaardil nr 1. Planeeringualal paiknevad olemasolevad tehnovõrgud on esitatud tabelis 4. Tabel 4 Olemasolevad tehnovõrgud Tehnovõrk Tehnovõrgu valdaja Veetorustik Tapa Vesi AS Kõrgepingekaabel AS Eesti Energia Madalpinge õhukaabel AS Eesti Energia Sidekaabel Elion AS

1.6. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringu järgselt jaotatakse 27 586 mª suurune maa-ala 12ks krundiks: 7 elamumaa krundiks, 3 transpordimaa krundiks, 2 üldmaa krundiks. Lisaks on


8

planeeringualal tähistatud olemasolev Suve tn 11 krunt (POS 4) ja osa olemasolevast Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee katastriüksusest (POS 14). Planeeritavate kruntide suurused jäävad vahemikku 1046 m²– 3442 m². Planeeringuga kavandatakse elamumaa alla 14 178 m² (millesse on arvestatud olemasolev Suve tn 11 kinnistu pindala) suurune maa-ala, transpordimaa alla 8920 m² (millesse on arvestatud osa olemasolevast Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee katastriüksuse pindala) suurune maa-ala, üldmaa alla 4488 m². Avalikku kasutusse jäävad transpordimaa ja üldmaa. Planeeritavate kruntide pindalad ja maakasutus on toodud tabelis 5 ning planeeringu põhikaardil ja kaardil maakasutus ja kitsendused(vt kaart 2 ja 4).

1.7. Kruntide kasutamise sihtotstarve

Tabel 5 Kruntide sihtotstarbed Krundi aadress

Pindala (m²)

Katastriüksuste sihtotstarbed

POS 1 3442 100% Sotsiaalmaa (Üldkasutatav maa) POS 2 2040 100% Elamumaa POS 3 2204 100% Elamumaa POS 4 1935 Suve 11 kinnistu (100% Elamumaa) POS 5 2244 100% Transpordimaa POS 6 2136 100% Elamumaa POS 7 1046 100% Sotsiaalmaa (Üldkasutatav maa) POS 8 1729 100% Elamumaa POS 9 13499 100% Elamumaa POS 10 1498 100% Elamumaa POS 11 1287 100% Elamumaa POS 12 1521 100% Transpordimaa POS 13 2432 100% Transpordimaa POS 14 2723 Osa olemasolevast Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee (T-

5) katastriüksuse (100% Transpordimaa)

1.8. Planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht

1. Olemasoleva elektri kõrgepinge maakaabli kaitsevöönd 1 m liini teljest.

2. Olemasoleva elektri madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m liini teljest. 3. Olemasoleva side maakaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest. 4. Olemasoleva ühisveevärgi kaitsevöönd 1 m trassi teljest. 5. Olemasoleva riigimaante kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduaraja teljest (vt kaarti 1, 2, 3, 4).

6. Olemasoleva riigimaante sanitaarkaitsevöönd 200 m sõidutee servast (vt kaarti 1, 2, 3, 4).

7. Olemasoleva riigimaantee ja planeeritava jalgtee vahelise eraldusriba laius peab olema vähemalt 10 meetrit.

Planeeringualale ulatuvad kõik kitsendused on ära toodud planeerigu kaardil nr 4 (vt kaart 4).


9

1.9. Kruntide ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega on määratud (vt tabel 4): 1. Krundi aadress; 2. krundi kasutamise sihtotstarve; 3. hoonete suurim lubatud arv krundil; 4. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 5. planeeritud katusekalle; 6. suurim lubatud hoonete korruselisus, 7. hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast.

Tabel 6 Kruntide ehitusõigus

Pos nr/ Krundi aadress

Krundi

kasutamise sihtots-tarve

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud

ehitusalune pindala(m²)

Planeeritud katusekalle

Suurim lubatud hoonete

korruselisus

Hoonete suurim lubatud kõrgus

maapinnast (m)

POS 1 100% Üm - - - - -

POS 2 100% E Kuni 2-

1 põhihoone,1 abihoone

300 30- 45º

Kuni 2 8,5

POS 3 100% E Kuni 2-

1 põhihoone, 1 abihoone

300 30- 45º

Kuni 2 8,5

POS 4 (Suve tn 11)

100% E Kuni 2-

1 põhihoone,1 abihoone

300 30- 45º

Kuni 2 8,5

POS 5 100% L - - - - -

POS 6

100% E

Kuni 2- 1 põhihoone, 1 abihoone

300

30- 45º

Kuni 2 8,5

POS 7 100% Üm - - - - -

POS 8

100% E


300

35- 45º

Kuni 2 8,5

POS 9

100% E


300

35- 45º

Kuni 2 8,5

POS 10

100% E

Kuni 2- 1põhihoone, 1 abihoone

300

35- 45º

Kuni 2 8,5

POS 11

100% E

Kuni 2- 1põhihoone, 1 abihoone

300

35- 45º

Kuni 2 8,5

POS 12 100% L - - - - - POS 13 100% L - - - - - POS 14 100% L - - - - - E; 001- elamumaa, L; 007- transpordimaa, Üm; 017- üldkasutatav maa, (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 155, 23. oktoobri 2008. a Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord). Planeeringuga on määratud hoonestusala kruntidele POS 2, POS 3, POS 6, POS 8, POS 9, POS 10, POS 11 ning täiendavalt olemasolevale Suve tn 11 kinnistule POS 4. Väljapoole planeeringuga määratud hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Planeeringuala hoonestusala on võimalikult seotud kruntide piiretega. Hoonestusala piiritlemisel on lähtutud


10

tuleohutuskujadest. Elamumaa sihtotstarbega krundile on lubatud üksikelamu ehitamine. Kaartidel näidatud hoonestusala on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitusalune pindala. See võimaldab valida hoone kuju ja paiknemist, arvestades kohustusliku ehitusjoonega (vt kaart 2). Lähtuvalt Tapa valla ehitusmäärusest paigutatakse hoone põhimaht ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa. Välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, erker, lodža ja katuse räästas täiendatud kooskõlastuse saamise puhul. Antud planeeringus kavandatud elamumaa kruntide pindalad jäävad vahemikku 1287 m²- 2204 m². Kõrvalhoone suurim ehitusalune pindala võib olla 60 m² ja suurim lubatud kõrgus kuni 5 m. Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning istutada puid ja põõsaid. Rajatisi võib ehitada ka väljaspoole planeeritud hoonestusalasid.

1.10. Arhitektuuri nõuded ehitistele

Arhitektuursed lahendused peavad olema keskkonda sulanduvad. Elamumaa kruntidele rajatavatele hoonetele esitatavad nõuded: 1. Hoone suurim lubatud harjajoone kõrgus kuni 8,5 m maapinnast. 2. Hoone kõrgus maapinnast: suurim 8,5 m ja vähim 5 m. 3. Korruselisus: kuni 2 korrust. 4. Katusekalded: 30º...45º. 5. Katuse tüüp: kahe- või mitmekaldeline. 6. Katuse katend: kivi, profiilplekk, valtsplekk. 7. Hoone välisviimistluse materjalid: lubatud- puitlaudis, krohv, kivi, mittelubatud- plastikvooder, viimistluskatteta betoon, gaasbetoon, värvkatteta plekk.

8. Sokli kõrgus: vähemalt 30cm maapinnast. 9. Avatäited, muud hoone osad ja detailid: mitte kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid avatäiteid- aknaid, uksi.

10. Keelatud on fassaadilahendustes imiteerivate materjalide (plastvooder, plekk jt.) kasutamine.

11. Palkmajade ehitamine pole lubatud. 12. Kõrvalhoone ehituses peab kasutama elamuga sobivaid materjale. 13. Piirded kuni 1,3 m kõrgused. Kujunduslaad: avaustega võrkaed või avaustega puitlippidest aed. Aedu võib kasutada koos hekkidega. Piirded ei tohi asuda väljaspool krundi piire.

1.11. Valla ehitusmäärusega esitatud nõuded ehitistele

Väljavõte Tapa linna ehitusmäärusest (3 peatükk, paragrahv 20: Nõuded ehitistele) (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab: 1)olema teostuselt heatasemeline; 2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda; 3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.


11

(2) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. (3) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringuga või projekteerimistingimustega ette nähtud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lodža, erker või katuse räästas säästva arengu osakonna poolt igal konkreetsel juhul täiendavalt kooskõlastatud ulatuses/mahus. (4) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks. (5) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta selle minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt 5 meetrit (puitehitis; TP 3) ja 3 meetrit (kiviehitus; TP 1), aga mitte vähem kui pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tulekaitse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti. (6) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema kinnisasja (krundi) piires, millel ehitis asub, välja arvatud juhul, kui kinnisasja kasuks on seatud servituut. Hoone fassaadi paiknemisel tänava punasel joonel võivad hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud, rõdud, karniisid) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda selliselt, et oleks tagatud kõnnitee normaalne kasutamine. Tingimused/ettekirjutused selleks esitab säästva arengu osakond igal konkreetsel juhul täiendavalt kooskõlastavas ulatuses/mahus (7) Ühele krundile võib reeglina ehitada kuni kolm hoonet, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. (8) Korterelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide korterite vajadusi arvestades, v.a. juhul kui on olemas korteriomaniku vastavast vajadusest loobumise, notariaalselt kinnitatud akt. (9) Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel. Omanik on kohustatud taotlema Säästva arengu osakonnast kirjaliku kooskõlastuse: 1) ehitise välisviimistluse muutmiseks; 2) hoone akende, rõdude ja välisuste kujunduse muutmiseks; 3) krundi tänavapoolse piirde muutmiseks või uue ehitamiseks. Kruntidevahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabritevahelisel kokkuleppel.

1.12. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva liiklusmüraga, vibratsiooni, õhusaastega. Planeeringukaartidele on märgitud riigimaantee kaitsevööndi (50 meetrit) ulatus äärmise sõiduraja teljest ja sanitaarkaitsevööndi ulatus (200 meetrit) sõidutee servast (vt kaarti 1, 2, 3).


12

Planeeringualale on planeeritud juurdepääsud mahasõitudega olemasolevatelt Lembitu puiesteelt, Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt, Ivaste tänavalt ja uude kohta planeeritavalt Suve tänavalt. Olemasolevalt riigimaanteelt uusi mahasõite planeeringualale ette nähtud ei ole. Alale on kavandatud 3 tänava krunti, millest 2 (POS 12 ja POS 13) on kavandatud olemasolevat tänavaruumi ära kasutades. Uude kohta on planeeritud Suve tänav (POS 5), mille planeeringueelne asukoht planeeringuga likviteeritakse. Planeeritud tänavad määratakse teeseaduse sätestatud korras avalikult kasutatavateks tänavateks. Planeeringukaartidele on märgitud Riikliku teeregistri põhiste teede numbrid ja nimetused. Tänavad on kavandatud kõvakattega. Planeeringuala idast ääristav Lembitu puiestee, lõunast piirnev Ivaste tänav ja planeeringu ala poolitav Suve tänav on planeeritud 6 meetri laiuseks. Kõigile planeeritud tänavatele, välja arvatud Suve tänavale, on kavandatud kõvakattega ühepoolne jalakäijatetee, mis on sõiduteest eraldatud tõstetud äärekiviga. Suve tänava transpordimaa koridorisse on ette nähtud jalakäijatetee mõlemale poole sõiduteed. Jalakäijateteed on planeeritud 2.5 ja 3 meetri laiustena. Sõiduteede mõlemat külge ääristab muruala või kõrghaljastatud mururiba, eesmärgiga pakkuda nii jalakäijatele kui ka mootorsõidukitega liiklejatele meeldivat linnalist, samas rohelist keskkonda. Kõik tänavad on planeeritud kahesuunalistena. Transpordimaa koridorid on planeeritud 12.5 m(POS 12, POS 13) ja 17 m (POS 5) laiad. Tänavatele POS 5, POS 12, POS 13 on määratud teekaitsevööndiks 6 m transpordimaa krundipiirist, mis on ka kohustusliku ehitusjoone kaugus elamumaa kruntidel. Juurdepääsud elamumaa kruntidele on planeeringuga ette nähtud transpordimaa kruntidelt (POS 5, POS 12, POS 13). Juurdepääsude asukohad täpsustatakse hoonete projekteerimise käigus. Planeeringuga ette nähtud sissepääsukohad kruntidele on soovituslikud (vt kaart 2). Väljasõitude rajamine on keelatud POS 8-lt ja POS 11-lt POS 13 suunas ja POS 4-lt POS 5 suunas. Parkimine elamumaa kruntidel on ette nähtud krundi siseselt ja tuleb lahendada hoonete projekteerimise käigus. Parkimiskohtade arv ning paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Parkimiskohtade arv peab vastama krundi kasutusele, lähtudes Eesti standardist EVS 843:2003. Planeeringuga ette nähtud planeeringuala lõunaossa diagonaalselt edelast-kirdesse kulgev jalgtee (POS 7) olemasoleva liikumissihi kohale. Jalakäijatetee on kavandatud 3 m laiuseks. Jalakäijatetee keskmesse on planeeringuga loodud hubased kohad peatumiseks, mille eesmärgiks on pakkuda linnaelanikele ühel olulisel liikumisteljel vaheldust. Peatumiskohtade detailne kujundus täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeringuala põhjaossa (POS 1) olemasoleva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee katastriüksuse ning olemasoleva ja planeeritud elamumaa kruntide vahele on planeeringuga ette nähtud läänest- itta kulgev 3 meetri


13

laiune kergliiklustee, millele on rajatud teelaienduskohti peatumiseks. Kergliiklustee ja riigimaante vahele jääb vähemalt 15 meetrit.

1.13. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Planeeringuga seatakse planeeritud elamumaa kruntidele kohustusliku kõrghaljastuse rajamise nõue minimaalselt 35% ulatuses krundi pindalast. Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kaitsevöönditega. Täiendavat uushaljastust võib istutada planeeritud kruntide ulatuses, va tehnovõrguliinidele lähemale kui 2 m. Planeeringu põhikaardil on näidatud olemasolev säilitatav, likvideeritav ja planeeritud uus haljastus. Planeeringuga kavandatud transpordimaale on ette nähtud puuderead kõrghaljastusena. Planeeringuga on sätestatud, et tänava lõikes tuleb istutada ühte liiki puid. Soovituslik liik tänava maa- alal on pärn (Tilia), mis talub hästi saastunud õhku ja on dekoratiivne. Pärnad, mis ääristavad tänavat võiksid soovituslikult olla pöetud ning mitte kõrgemad kui 6 m, et puude võrad ei varjaks liigselt arhitektuuri ning ei ohustaks suureks kasvades hooneid ja rajatisi. Kõrghaljastuse planeerimisel on tagatud sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses nõutav külgnähtavus. Ühiskasutuses olevatele haljasaladele on planeeringuga ette nähtud soovituslik kõrghaljastus. Projekteerimisstaadiumis vajalik haljastus- ja kujundusprojekti koostamine, millega lahendatakse puhkealade kujundus. Kruntide piiridele piirete rajamine on vabatahtlik. Piirete tüüp on planeeringuga vabaks jäetud. Rajatud krundi piire peab olema avaustega (ei tohi olla plankaed, puitlippidest aia puhul ei tohi lippide vahe olla kitsam lippi laiusest, ega laiem kui 1,5x lippi laiust), sobima hoonestuse arhitektuuriga ning ei tohi asuda väljaspool krundi piire. Piirete suurim lubatud kõrgus on 1,3 meetrit. Piirete rajamine on keelatud avalikku kasutusse planeeritud kruntidel. Planeeritavatele kruntidele on planeeringuga ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid olmeprügi jaoks. Konteinerid on soovitatav varjata haljastusega. Jäätmete äravedu võib teostada vastavalt tegevusluba omav ettevõte. Vertikaalplaneerimine lahendada hilisema projektiga.

1.14. Vaba aja veetmise alad

Planeeringu eesmärgiks on võimalikult palju tuua planeeritavasse elamupiirkonda rohelust, vaba aja veetmise kohti. Planeeringuala diagonaalselt edela-kirde suunaliselt läbiv jalgtee ühendab jalakäijate olulisi liikumissundasid ning on ühenduslüliks erinevate planeeringuala ümbritsevate haljasalade vahel, Planeeringuga on ette nähtud POS 1, POS 7 tervisespordi, mängu- ja puhkeotstarbeliste rajatiste rajamine. Rajatiste täpsem asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Haljasala täpne lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus kujundusprojektiga.


14

1.15. Ehitistevahelised kujad

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusega nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Uushoonestusele on määratud minimaalseks tulepüsivusklassiks TP3. Vastavalt määruse „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 19 ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele.

1.16. Tehnovõrgud ja rajatised

1.1.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala põhjaosas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteest lõunas asub Eesti Energia AS- le kuuluv elektri kõrgepingekaabel ja kaks sidekaablit. Planeeringuala keskel, Suve tn 11 kinnistust lõunas, paikeb amortiseerunud veetrass. Piki Lembitu puiesteed paikneb veetrass ja elektri madalpingeõhuliin. Ivaste tänava põhjaküljel asub elektri madalpinge õhuliin. Sademevee kanalisatsiooni planeeringualal puudub. Olemasolevad tehnovõrgud loetavad kaardil 1 ja 3.

1.1.2 Üldosa Planeeringuga on lahendatud kruntide tehnovõrkudega varustatus. Planeeringualale on kavandatud veetoru, kanalisatsioonitoru, elektri madalpingepingekaabel, välisvalgustuskaabel, soojatrass, telekommunikatsioonitrass. Kõik tehnovõrgud on kavandatud maa- alustena. Uued tehnovõrguliinid on planeeritud ühisesse koridori transpordimaale või haljasalale. Planeeringuga ei ole määratud täpseid tehnovõrkude liitumispunktide asukohti, kuna ei ole teada hoonete paiknemine krundil. Konkreetsed liitumiskohad ning hoonete ühendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus. Planeeritav tehnovõrkude lahendus on toodud kaardil nr 3. Tehnovõrkude paigutamine piki riigimaantee teemaa-ala ei ole Maanteeameti poolt lubatut. Tenovõrkude kulgemine maantee kaitsevööndis tuleb lahendada komplektselt ühtse koridori kaudu, eraldi projekitga.

1.1.3 Veevarusus Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Tapa Vesi tehnilistele tingimustele (11.08.2008) ja Tapa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eeskirjadele. Planeeringuga on veevarustus lahendatud ringvõrguna. Planeeringualale planeeritud veetorustik on ette nähtud transpordimaale. Kõikidele elamumaa kruntidele on planeeritud tänavatorustikust ühendustorustikud. Veevarustus piki Suve ja Ivaste tänavat saadakse olemasolevast, tsentraalsest ja renoveeritavast Lembitu tänaval asuvast veetorust. Kavandatud arvutuslik suurim veetarbimine on planeeritud ühe elamumaa


15

krundi kohta 0,75 m£/ööpäevas. Hilisemas projekteerimise käigus tuleb igale krundile projekteerida sulgarmatuur maakraani näol, mis peab jääma kuni 1 m väljaspoole kundipiire. Olemasolevast Suve tänavast põhjas asub amortiseerunud veetoru, mis planeeringu kohaselt on ette nähtud likvideerida. Planeeringualal tuletõrje veevarustuse tagab Lembitu tänava ja Ivaste tänava ristmikule planeeritud maapealne hüdrant.

1.1.4 Kanalisatsioon ja sajuvesi Reoveekanalisatsiooni varustus on lahendatud vastavalt AS Tapa Vesi tehnilistele tingimustele ja Tapa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni eeskirjadele. Planeeritud kinnistutele on kavandatud ühisreoveekanalisatsiooni rajamine. Reoveekanalisatsioon lahendatakase vastavalt Tapa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arangukavale (Infragate Eesti AS, töö nr K-496-07, 21.04.08), Paide maantee äärde kavandatava kanalisatsioonitoru ja Eha tänaval paikneva olemasoleva kollektori baasil. Planeeritud elamute olmereovee kanaliseerimiseks on kavandatud transpordimaale ja sotsiaalmaale isevoolne reoveetorustik, millelt on ette nähtud eraldi ühendustorustikud planeeritud kruntidele. Kanalisatsioonitorustikud tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele. Projekteerimisetapis tuleb iga kinnistu piirile ette näha kontrollkaevud. Kõrgusarvud tänaval ja kruntidel täpsustada projekteerimise käigus. Elamumaa kinnistutel kogutud sajuveed immutada pinnasesse kinnistute piires. Tänava-alalt tuleb sademevesi ära juhtida haljasaladele. Planeeringuga pole ette nähtud sademeveekanalisatsiooni tänava maa-alale.

1.1.5 Elektrivarustus Maa- ala elektrivarustus on planeeritud vastavalt OÜ Jaotusvõrgu Virumaa regiooni 24.07.08 tehnilistele tingimustele, nr 148588. Planeeringualale on planeeritud uus maa-aluste elektrikaablitega ringtoitena elektrivõrk, mis saab toite olemasolevast “Lennu” alajaamast. Kruntide piiridele, teemaa alasse on ette nähtud 0,4kV liitumiskilbid-kaablikapid, millele on planeeringu kohaselt jäetud vaba juurdepääs. Liitumiskilbist planeeritud hoonestusalani on toiteliin ette nähtud 0,4kV maakaabelliini trassina. Planeeritud tänavad ja kergliiklusteed on ette nähtud valgustada ühepoolse tänavavalgustusega. Tänavavalgustus on teedele planeeritud maa-aluse elektriliinina, mis saab toiteenergia olemasolevast “Lennu” alajaamast. Valgustite ja tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht on orienteeruv ja täpsustatakse projekteerimise käigus. Elamumaa krundisisesed alad tuleb välisvalgustusega varustada krundivaldajal.


16

Planeeringuga moodustatud kruntidele tuleb enne kinnistute müüki seada OÜ-le Jaotusvõrk notariaalne maakasutusõigus.

1.1.6 Soojavarustus Soojavarustus on planeeringuga lahendatud tsentraalsena, vastavalt OÜ Termoring Grupp tehnilistele tingimustele. Planeeritud eramud on võimalik ühendada kaugküttevõrku ja varustada soojusenergiaga. Soojatorustik on planeeringualal ette nähtud maa-alusena teealale ühtsesse koridorri teiste tehnovõrkudega. Planeeritud soojatorustik ühendatakse piki Ivaste tänavat Eha- Ivaste tänava nurgal asuva soojatrassi ja jaotuskaevuga. Planeeritud soojatorustik varustab planeeringualal paiknevaid elamumaa krunte. Soojatorustiku liitumiskohad ja sulgarmatuuride täpne asukoht lahendatakse projekteerimise käigus.

1.1.7 Telekommunikatsioonivarustus Maa-ala telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Elion Ettevõtted AS 01.10.08 tehnilistele tingimustele, nr 8837312. Planeeringuga on ette nähtud kaheavalise 100 mm toru läbimõõduga sidekanali ehitus Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja Lembitu tänava ristmikul olevast Elioni sidekaevust piki Lembitu tänava äärt lõuna suunas kuni Ivaste tänava ristmikuni. Sealt sama piki Ivaste tänava äärt lääne suunas detailplaneeringuala piirini. Sidekanali hargenemised on ette nähtud piki Suve ja Ivaste tänavat kõikidele elamumaa kruntidele. Planeeritavad elamumaa krundid on ette nähtud siduda maakaabeltrassidega. Kaablid kruntidele tuuakse sidekapist tähisega RK2128, mis asub olemsaoleva sidekaevu kõrval Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja Lembitu tänava ristmikul. Tabel 7 Tehnovõrkude rajamise koondtabel

Tehnovõrguliin

Planeeringu algatamise eelsete tehnovõrkude kogupikkus planeeringualal (jm)

Planeeringuga kavandatavad

tehnovõrkude kogupikkus planeeringualal (jm)

Veetoru Amortiseerunud- 119 Renoveeritav- 211

362

Kanalisatsioonitoru - 681 Elektri kõrgepinge maakaabelliin

134 -

Elektri madalpinge õhuliin

341 -

Elektri madalpinge maakaabelliin

- 432

Tänavavalgustuse maakaabel

- 370

Soojatoru - 474 Sidekaabelliin 274 495

1.17. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeringualal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse


17

konteineritesse. Jäätmevedu võib teostada vastavat tegevusluba omav ettevõte.

1.18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu välisruumid on kavandatud, arvestades kuritegevuse riske vähendavaid nõudeid (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Oluliseks on seatud:

o hoonete hea nähtavus ja valgustatus; o konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest;

o territoriaalsus. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:

o jälgitavus (videovalve); o võõrastele juurdepääs piiratud; o atraktiivsed materjalid ja värvid; o vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid);

o atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur.

1.19. Servituutide ja naabrusõiguse seadmise vajadus

Tabel 8 Servutuudid

Teeniv kinnisasi

Servituudi nimetus

Valitsev

kinnisasi, isik

Servituudi sisu

POS 4

madalpinge elektriõhuliini

servituut või isiklik kasutusõigus

Elektriõhuliini valdaja

elektriõhuliini teenindamiseks

POS 8





POS 9





POS 10





POS 11





1.20. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

Planeeringu realiseerimine ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega


18

kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekkinud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Juhul kui planeeringu kehtestamisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohtustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegur. Pärnu- Rakvere-Sõmeru riigimaanee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemasoleva maatee liiklusest tulenevat, inimestele ohtlike mõjusid planeeritaval ala.

1.21. Tervisekaitsenõuded

Planeeringualale kavandatavad elamud jäävad Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee sanitaarkaitsevööndisse. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee perspektiivne aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus võib planeeringualasse jääval lõigul ulatuda kuni 2800 autot/ ööpäevas. Müratase planeeritaval alal ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002.a määruse nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes...” § 5 lg 4 p 1 II kategooria norme (liiklusmüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel päeval 55 dB, öösel 40 dB). Et tagada nõutud müratase tuleb elamute ehitamisel kasutada täiendavaid meetmeid. Ehitusprojekti ette näha müra vähendavate materjalide kasutamine ja 3 kordsete klaasidega aknaraamid. Elamukruntidele mürafooni tõkestamiseks on kavandaud Pos 1 oleasolevale kõrghaljastusele lisa. Kruntide Pos 2, 3 ja 4 põhja piirile sovitav rajada igihaljas hekk kõrgusega mitte üle 2m. Müraprognoos planeeringuala kohta koostatakse üldplaneeringu käigus (vt lisa 12, koosoleku 12.05.2009 protokoll).

1.22. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering jõustub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud Ehitusseaduse § 41 toodud nõuetele vastava isiku poolt (st registreeritud majandustegevuse registris). Väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede, avalikuks kasutuseks planeeritud peatumiskohtade, kergliiklusteede, tänavate ning üldkasutatavatele aladele kavandatud haljastuse, välisvalgustuse ning teised tehnovõrgud ehitab välja Tapa vald koostöös vastavate võrguettevõtetega. Tehnovõrguliinide- ja rajatiste rajamine toimub vastavalt Tapa valla, krundi valdaja ja võrguvaldajate kokkuleppele. Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu, mitte kasutatada selleks riigimaanteed. Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdamine tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Planeeritud hoonetele ei väljastata ehituslubasid enne kui on välja ehitatud planeeringujärgsed teed, tehnovõrgud ja- rajatised.


19

Esmajärjekorras tuleb planeeringu kohaselt välja ehitada Lembitu ja Ivaste tänavaruum ja seal paiknevad rajatised (sh rekonstrueerida olemasolev veetrass), ning peamine kergliiklejate liikumissiht Ivaste tänavalt Suve tänava suunas. Järgnevad planeeringujärgsed ehitustööd lähtuvad elamumaa sihtotstarbega kruntide omanike ja Tapa valla ning tehnovõrkude valdaja koostööst.


20

GRAAFILINE MATERJAL


21

KAART 1 Olemasolev olukord M 1:500


22

KAART 2 Põhikaart M 1:500


23

KAART 3 Tehnovõrkude planeering M 1:500


24

KAART 4 Maakasutus ja kitsendused M 1:500


25

KAART 5 Illustreeriv joonis


26

KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSED PLANEERINGU KOOSTAMISEL

Kooskõlastaja Nimi ja allkiri kuupäev

Maa-amet

Raivo Vallner

05.02.2009

Kooskõlastuskri lisas.

Ida- Eesti

Päästekeskus

Margo Kubjas 17.03.2009

Keskkonnaamet Viru regioon

Tiiu Sizova 02.04.2009

Kooskõlastuskri lisas.

AS Eesti Energia Jaotusvõrk

Järva-Rapla piirkond

Pilve Proosa 16.07.2009

Märkused:


27

Termoring Grupp OÜ

Aleksander Sile

23.03.2009

Elion AS Virumaa piirkond

Andrus Lehtpuu

04.02.2009

Kooskõlastuskiri lisas.

Tapa Vesi AS

Alar Nugisman 23.03.2009

Viru Teedevalitsus

Rainer Kuldmaa 19.12.2008

Maanteeamet

Tõnis Tagger 07.01.2009


28

Virumaa

Tervisekaitsealitus

Sirje Nõmtak 29.06.2009

Kooskõlastuskiri lisas.

Kinnistu Suve tn 11

omanik

Vaido Vildek 13.01.2009

Teavitatud e-posti teel 13.01.2009, lisas.

Kinnistu Ivaste 11

omanik

Aleksei Rusak 25.03.2009

Teavitatud tähtkirjaga 25.03.2009, lisas.


29

KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSE KOKKUVÕTE nr asutus nimi kuupäev 1 Maa-amet Raivo Vallner 05.02.2009 2 Ida- Eesti Päästekeskus Margo Kubjas 17.03.2009 3 Keskkonnaamet Viru regioon Tiiu Sizova 02.04.2009 4 AS Eesti Energia Jaotusvõrk Pilve Proosa 16.07.2009 5 Termoring Grupp OÜ Aleksander Sile 23.03.2009 6 Elion Ettevõtted AS Andrus Lehtpuu 04.02.2009 7 Tapa Vesi AS Alar Nugisman 23.03.2009 8 Viru Teedevalitsus Rainer Kuldmaa 19.12.2008 9 Maanteeamet Tõnis Tagger 07.01.2009 10 Virumaa Tervisekaitsetalitus Sirje Nõmtak 29.06.2009 11 Kinnistu Suve 11 krundi omanik Vaido Vildek 13.01.2009 12 Ivaste 11 krundi omanik Aleksei Rusak 25.03.2009


30

LISAD

Documents

Paide maantee ja Ivaste tänava vahelise Lembitu puiestee ...mab.ee/Tapa_linn_Paidemnt_Lembitu_Ivaste_DP_seletuskiri.pdf19. Teadaanne ajalehes “Virumaa Teataja” 24.07.2009 detailplaneeringu