Paldiski investorteeninduse programm · Web view2017/01/26 · Paldiski tööstusparkides on hetkel olemas vaba maa ja mõnel juhul kommunikatsioonid, aga puuduvad hooned, mida saaks

Paldiski investorteeninduse programm

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Paldiski investorteeninduse programm

Majandusanalüüs ja süntees

Sisukord1.Sissejuhatus32.Majandusanalüüs ja süntees42.1.Majandusanalüüsi ja sünteesi lühikokkuvõte42.2.Paldiski SWOT52.3.Prioriteetsed valdkonnad Paldiskis122.3.1.Valiku kriteeriumid122.3.2.Kulumudelite põhine hindamine132.3.3.Metalltoodete tootmine (EMTAK 25)132.3.4.Keemiatööstus (EMTAK 20)162.3.5.Energeetika (EMTAK 35)192.3.6.Toiduainete tööstus (EMTAK 10)222.3.7.Ehitusmaterjalide tööstus (EMTAK 23)252.3.8.Logistika (EMTAK 52)272.4.Kohalike ettevõtete sidumine väärtusahelatesse292.5.Sünteesi metoodika292.6.Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused292.7.Megatrendid ja järeldused Paldiski jaoks.322.7.1.Muutuvad tööstused – tööstuste konvergents.342.7.2.Nutikas tulevik – future of the smart.352.7.3.Töö tulevik372.7.4.Käitumiste revolutsioon (behavioral revolution)382.7.5.Tarbija rollimuutus (Empowered customer)392.7.6.Urbaniseeruv maailm (Urban world)392.7.7.Muutuv tervishoid (Health reimagined)392.7.8.Efektiivsem ressursikasutus (Resourceful planet)402.8.Megatrendide mõju fookusvaldkondadele ja nende seostele412.8.1.Megatrendide mõju ja majandusanalüüsi tulemuste võrdlus412.8.2.Megatrendide mõju fookusvaldkondadele.422.8.2.1.Paldiski fookusvaldkonnad.422.8.2.2.Megatrendide mõju metalltoodete tootmise tegevusalale.422.8.2.3.Megatrendide mõju keemiatööstuse tegevusalale442.8.2.4.Megatrendide mõju energeetika tegevusalale452.8.2.5.Megatrendide mõju toiduainetööstuse tegevusalale462.8.2.6.Megatrendide mõju ehitusmaterjalide tööstuse tegevusalale472.8.2.7.Megatrendide mõju logistika tegevusalale.492.9.Paldiski tööstuskontseptsioon512.9.1.Tööstuskontseptsioon – mis asi ja milleks?512.9.2.Tööstuskontseptsioon.512.9.2.1.Paldiski energeetikalahendused512.9.2.2.Paldiski logistikalahendused522.9.2.3.Digitaliseerimine Paldiski kontseptsioonis522.9.2.4.Tööstuse arendamine Paldiski kontseptsioonis522.9.2.5.Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused ja koostöö korraldamise põhimõtted.532.9.2.6.Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused.552.9.2.7.Tööpõhimõtted ja tegevuste rahastamine.562.10.Tööstuskontseptsiooni rakendustegevused572.10.1.Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus.582.10.2.Paldiski elukeskkonna arendusprojektid.582.10.2.1.Innovatiivsed arendusprojektid, eelkõige energeetika- ja logistikavaldkonnas.582.10.2.2.Kolmandate osapoolte projektid, projektide juhtimisteenus.582.10.3.Loastamine ja teised one-stop-shop teenused;592.10.4.Taristustruktuuriprogrammi juhtimine.593.Kokkuvõte604.Kasutatud lühendid615.Kasutatud kirjandus616.Lisad616.1.Lisa 2. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides616.2.Lisa 3. Jooniste ja tabelite loend62

SissejuhatusPaldiski on ajalooline tööstuspiirkond, kus on väljakujunenud mitmed eelised tööstustegevuse arenguks, olemas on nii sadamad kui kohapealne energiatootmine, üldplaneering toetab ettevõtluse arengut. Samuti on kohalik omavalitsus näidanud valmisolekut tööstuse arengu toetamiseks regioonis. Piirkonna arengu seisukohalt on oluline võimendada kohalikke eeliseid ning soodustada sellise tootmise arengut, mis neid maksimaalselt ära kasutab. Euroopa Komisjon on välja töötanud spetsialiseerumise raamistiku nimetades seda nutikaks spetsialiseerumiseks. Kontseptsiooni üks autoreid Foray (2015)[footnoteRef:1] toob välja riikide vajaduse spetsialiseerumiseks. Lisaks tuleks spetsialiseeruda väiksemate piirkondade tasemel, kuna oma niši leidmine aitab suurendada oma konkurentsivõimet ja tugevdada oma positsiooni globaalses väärtusahelas.Paldiskil on küll omad eelised, kuid nende võimendamine ja kasutamine eeldab Eestis üldiselt väljakujunenud praktikate muutmist, mistõttu on vajalik riigi, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahelist koostöö. Seetõttu on koostatud antud analüüs, et välja selgitada Paldiski üldised võimalused kitsaskohtade ületamiseks ning eeliste kasutamiseks. Projekti sisuks on Paldiski investorteeninduse programmi väljatöötamine ja osaline elluviimine. Projekti raames selgitatakse, millistes majandusvaldkondades on Paldiskis parimad eeldused edukate ettevõtete tekkimiseks ja toimimiseks ning mida, millal ning kelle poolt tuleks teha nende eelduste realiseerimiseks.Programm koosneb neljast osast:Majandusanalüüs ja sünteesPaldiski taristustruktuuri programmÜhisturundusprogramm Rahvusvahelise koostöö programmAntud analüüs sisaldab majandusanalüüsi ja sünteesi osa.Majandusanalüüsi ja sünteesi eesmärk on anda sisend Paldiskile sobivate lahenduste väljatöötamiseks, mis aitaksid tõsta piirkonna enda konkurentsivõimet ning samuti panustada erinevate riiklike arengukavade[footnoteRef:2] täitmisesse läbi kõrgema lisandväärtuse. Samuti defineerida Paldiski tööstusarengu kontseptsioon, mis tähendab fookusvaldkondades Paldiski investeerimiskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks sobivaima viisi leidmist. Selleks kombineeritakse erinevaid tegevusalasid ja tehnoloogiaid viisil, mis arvestades hetkeolukorda ning tulevikus tõenäoliselt asetleidvaid võimalusi, võimendaks kõige Paldiski eeliseid kõige paremini.Paldiski taristustruktuuri programmi eesmärgiks on transpordi ning liikuvuse, kommunaalmajanduse ja elukondliku ning sotsiaalse taristustruktuuri vajaduste selgitamine ning väljundiks on vastav arendusplaan.

Majandusanalüüs ja sünteesMajandusanalüüsi ja sünteesi lühikokkuvõteAnalüüsi tulemusena võib teha 3 üldistavat järeldust:Eestil ja Paldiskil puuduvad selgelt kvantifitseeritavad konkurentsieelised teiste Läänemereriikidega võrreldes. Kõikides vaadeldud valdkondades oli mõnel konkurentriigil hinnaeelis.Paldiski konkurentsieelised võivad tekkida erinevate majandusvaldkondade ühisarendusest tulenevat sünergiat ära kasutades ja väljakujunenud käitumispraktikat muutes. Taristu arendamisest (sh. Konkurentsivõimelistest hindadest), turundusest ja rahvusvahelise koostöö edendamisest ainuüksi ei piisa. Lisaks erinevate majandusvaldkondade vahelise sünergia leidmisele tuleb tagada investorile kiire teenindus. Näiteks tööstuse rajamisel kõik vajalikud load kätte kuue kuuga. Analüüsist tulenev järeldus Paldiski investorteeninduse (edaspidi PIP) programmi jaoks:PIP-s algselt kavandatud lineaarse ülesandepüstituse - fookusvaldkondade valik koos neile vajaliku taristuarenduse, turunduse ja rahvusvahelise koostöö edendamisega – asemel tuleb Paldiskile konkurentsieelise loomiseks saavutada sünergiline efekt kombineerides erinevad majandusvaldkonnad kasutades tehnoloogilisi lahendusi.Paldiski tööstuskontseptsioon seisneb energeetika- ja logistikalahenduste, digitaliseerimise ja fookusvaldkondade ühtses arendamises, otsides ja võimendades selles koosluses peituvaid sünergiaid. Tööstuskontseptsiooni tulemuslikkuse väljundiks on vähemalt 1 miljardi euro väärtuses Paldiskisse tehtud greenfield investeerimisotsuseid ajavahemikus 2018-2030 ja erinevate majandusnäitajate paranemine (Tabel 1).Energeetikalahendusena rajatakse Paldiskisse, suure lisandväärtusega energeetikaprojekte (LNG terminal, Eesti PHAJ, koostootmisjaam, tuuleenergia arendused), mis koos energia ühistegevuse toimimisega tagavad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elektrihinna (55 EUR/MWh) ja Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse.Paldiski logistikalahendusena realiseeritakse Paldiskis, ettevõtete lisandväärtust kasvatavate ja konkurentsivõimet parandavaid innovatiivseid logistikavaldkonna projekte (gaaskütuste suurem kasutuselevõtt transpordis, nutikas sadamateenus, driverless port, tark tee ), mis koos regulatiivse toega aitavad tagada Paldiskisuunalise transiidikoridori hinna konkurentsivõimelisuse ja Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse.Digitaliseerimine on tehnoloogiline vahend energeetika-, logistika- ja tööstusalade arendamise eesmärkide saavutamisel.Tööstuse arendamiseks tehakse Paldiskisse greenfield- investeeringute saamiseks sihtpakkumisi, mis põhinevad fookusvaldkondade äri tundmisel ja klientide lisandväärtust suurendavate võimaluste (kulueelised, tootmise automatiseerimine, uute turgude ja klientide leidmine) tuvastamisel.

Tabel 1 Investorteenindusprogrammi oodatavad tulemusedTööstuskontseptsiooni oodatavad tulemusedTulemus 2015Tulemus 2030Lisandväärtus hõivatu kohta, tuh.EUR/hõivatu4589Paldiskis toodetud lisandväärtus, milj.EUR40450Keskmine kuupalk Paldiskis, EUR10532770Hõivatute arv11705000Riigi maksutulude kasv uutest investeeringutest, kumuleeruvalt 2018-2030, milj.EUR>600Greenfield investeeringud mld€01

Allikas: autorite arvutusedPaldiski tööstuskontseptsiooni realiseerimiseks tuleks moodustada projektimeeskond, mille tegevusülesanded on:•Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus;•Loastamise jt one-stop-shop investorteenuste korraldamine;•Taristustruktuuriprogrammi elluviimise korraldamine;•Ühisturundusprogrammi ja rahvusvahelise koostööprogrammi elluviimise korraldamine.

Paldiski SWOTKlassikalises SWOT analüüsis tuuakse välja sisemised tugevused ja nõrkused ning välimised ohud ja võimalused[footnoteRef:3]. Antud analüüsi kontekstis on kesksel kohal taristustruktuur ja erinevate kulusisendite suurus, mis mõjutab piirkonna konkurentsivõimet.Tabel 2. Paldiski SWOTTugevused NõrkusedBaastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee, elekter)Vaba maa tööstuse rajamiseks, üldplaneering toetab tööstuste rajamist,Kohalik omavalitsus ja kogukond toetab tööstuste arengutOlemasolevad tugevad ettevõttedTugev ettevõtjate ühendusVõimalik sünergia olemasolevate ettevõtete baasilToimiv tootjate-tarbijate elektriühistuLokaalne taastuvenergiatootmine, mis ületab paljukordselt lokaalse tarbimiseEL ühishuviga tugevad arendusprojektidPealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas)Sadam aastaringselt jäävabaRiigis on üldiselt hea ettevõtluskeskkond (DB 12 koht)Otsetee Euroopa Liidu siseturuleEL tööstuspoliitika toetab Paldiski tööstuskontseptsiooniMadal korruptsioonitaseLogistikaahela (sadam-raudtee) tasud kallid võrreldes regiooni keskmisegaElektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime puudulikPuuduvad valmis tööstushooned (brownfield)Tööstusaladel kommunikatsioonid välja ehitamata;Paldiski elukeskkond ei ole konkurentsivõimeline, puuduvad paljud vabaaja teenused (spordisaalid, ööklubid, kino)Reisirongiliiklus toimib, kuid soosib vaid töölkäimist (õhtused reisid puuduvad)Kohapealne tööjõuressurss piiratudPuudub mageveeressurss (elimineerib mitmed sektorid)Raudtee läbilaskevõime piiratudPuudub 330kv ühendusEestil puuduvad kvantitatiivselt mõõdetavad eelised mistahes tööstusinvesteeringute saamiseks võrreldes teiste Läänemereriikidega;Loastamisprotseduuride (planeeringud, keskkonnamõjude hindamine) kestus pole konkurentsivõimeline;Elektrihinnad pole konkurentsivõimelised Soome-Rootsiga võrreldes;Välisinvesteeringute maandamise senine riiklik praktika pole toonud Paldiskisse ühtki välisinvesteeringut;Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjudaTööjõud on kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas;Riigi majandusstruktuur (peamiselt EL keskmisest madalamat lisandväärtust tootev allhankemajandus tööstuses ja teenusmajandus) ei soosi kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist VõimalusedOhudKeskendumine fookusvaldkondadele võimaldab teha võitvaid pakkumisi;Kõigi osapoolte (riigi, KOV, elanike, olemasoleva ettevõtluse ja uusinvesteeringute) ühishuvi leidmineReaktiivse turunduse asemel aktiivne (sihtpakkumiste tegemine, ...)Logistikaahela (sadam-raudtee) tasude alandamine on võimalik veomahtu kasvatades;Elektrivõrgu läbilaskevõimsuse suurendamine on tehniliselt teostatav ja tasuv;Kommunikatsioonid tööstusaladel on võimalik ja tasuv ehitada, kui tarbimine lisandub;Paldiski kujunemine tööstuspiirkonnaks loob eelduse lähivaldadest ja Keilast tööjõu kaasamiseks;Raudtee läbilaskevõime suurendamine teostatav ja mahtude suurenemisel tasuv330kv ühenduse ehitamineOma niši leidmine, sellele vastav arenduskontseptsioon;Tootjate-tarbijate ühendamine võimaldab elektrihinnad õigeks saada;Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamine aitab ületada tööjõudefitsiiti ja leevendada tööjõu kallimat hinda võrreldes naaberriikidega;Prognoosimatu maksupoliitika„Pidurdus“ühiskonna võidukäigu jätkumine – mistahes initsiatiiv häbimärgistatakse;Riigiinstitutsioonide jätkuv „silotornistumine“ (nt. looduskaitseseadus vs mistahes muu seadus);Riik (ametid+elanikud) ei mõista, et suurim kasusaaja mistahes tööstusinvesteeringust on riik;Jätkuv suhtumine: riik on vaid ettevõtluseks keskkonna loojaSüsteemi inerts ja mugavus;Suhtumine: „eestlase suurim arengupidur on teine eestlane“Keskendumine vaid ühele majandusarengu kontseptsioonile;

SWOT analüüsis (Tabel 2) on välja toodud nii tegurid, mida saab kohapeal kogukonna koostöös mõjutada kui ka need, kus on vaja tööd teha riigi tasandil. Suuremate konkurentsiprobleemidena võib SWOT-i põhjal välja tuua:Tugevused:Paldiskis on olemas kaks toimivat sadamat: Lõunasadam ja Põhjasadam. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Võimalik on vastu võtta kuni 230 m laevu, suurim sügavus kai ääres 14,5m[footnoteRef:4]. Alates jaanuarist 2011 omandas paldiski Põhjasadam vabamajandustsooni staatuse, mis andis saadetiste valdajatele kaupade ja autode veol hulga eeliseid. Sadama klientidel võimaldatakse hoida autosid vabamajandustsooni territooriumil ilma, et nad peaksid maksma sissesõidu tollilõivu. Paldiski Põhjasadam paikneb Soome lahe suudme juures, kus sadamaakvatooriumi looduslik sügavus on 12,5–20 m, mis võimaldab töötada ilma faarvaatrita ning võtta sadamas vastu mitmesugust tüüpi suure süvisega aluseid, näiteks Panamax-tüüpi laevu. Kuna sellist kitsast kanalit ei ole, saab mitu laeva samaaegselt kai äärde sõita. Paldiski Põhjasadama looduslikus lahes toimivad soojad hoovused tagavad selle, et sadama akvatoorium ei külmu kinni. Talveperioodil ei ole tarvis maksta lisatasu jäämurdjate ega jääklassiga laevade eest.[footnoteRef:5]Paldiskit ühendab Tallinnaga üheteeline 1524 mm rööpmelaiusega raudtee.

Paldiskis on neljas erinevas piirkonnas olemas piisavalt vaba maad tööstuse arenguks. Paldiski Tehnopark. Pindala 120000m2Põhjasadama piirkond. Pindala 235000m2Lõunasadama piirkond. Pindala 2500000m2LNG terminali tööstuspiirkond. Pindala 100000m2

Allikas: Paldiski üldplaneeringPaldiskis toetab kohalik omavalitsus ettevõtluse arengut. Loodud on Paldiski ettevõtjate Liit. Linn on ettevõtluse ühe prioriteedina toonud välja linna arengukavas aastani 2025[footnoteRef:6]. Võetud ülesanded on järgmised: Linnapoolsete taristuühenduste ehitamine või rekonstrueerimine ettevõtetele ja tööstusaladele (teadus-, tööstus-, tehno- ja logistikaparkidele) Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori projektide toetaminePaldiskis tegutsevad tugevad ettevõtted, kelle poolt toodetud lisandväärtus hõivatu kohta (ca. 45000 EUR) ületab märkimisväärselt Eesti keskmist vastavat näitajat. Paldiskis on tugev ettevõtjate ühendus. Loodud on Paldiski Ettevõtjate Liit, mis toetab kohalike ettevõtete arengut, arendab Paldiski ettevõtluskeskkonda ning otsib võimalusi ettevõtete arvu suurendamiseks. Liidu põhikiri[footnoteRef:7] näeb ette Liidu rolli piirkonna edendamisel, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja välisinvesteeringutele avatud ettevõtluskeskkonna loomisel; elukeskkonna kvaliteedi parendamisel ja hea kuvandiga linna loomisel.Võimalik sünergia olemasolevate ettevõtete baasil. Kohapeal on olemas mitmed hästi toimivad tööstus ja logistikaettevõtted (Paldiski Tsingipada, Alexela terminal, Sadam jne)Toimiv tootjate-tarbijate elektriühistu Pakri Energy Island OÜ, mille eesmärgiks on osanikeks olevate elektritootjate ja –tarbijate koostöö korraldamine selliselt, et vähendada tarbijate kulutusi elektrienergiale ja suurendada elektritootjate tulusid energiamüügil läbi elektrivõrgu optimaalseima ärakasutamiseLokaalne taastuvenergiatootmine, mis ületab paljukordselt lokaalse tarbimise. AS-le Nelja Energia ja AS-le Eesti Energia kuuluvad tuulepargid summaarselt toodavad aastas ca 120-130 GWh elektrienergiat, Paldiski summaarne elektritarbimine on hinnanguliselt 30GWh aastas. EL ühishuviga tugevad arendusprojektid: Balti riikide ja Soome regionaalne Paldiski LNG terminal, Balti riikide ja Soome vaheline maagaasiühendus BalticConnector ja 500MW võimsusega Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaam Pealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas). Tallinn on Paldiskist 40minutilise autosõidu kaugusel. Eesti suurimas linnas elab kokku 430 tuhat inimest. Seejuures oli 2016. aastal kokku tööjõu hulka kuuluvad inimesi Tallinnas 242 tuhat ja Harjumaal kokku 326 tuhat inimest[footnoteRef:8]Sadamad on aastaringselt jäävabad. Paldiski sadamad on Eesti kõige Euroopapoolsemad kaubasadamad, mis on oma asukohast tulenevalt aastaringselt jäävabad.Eesti riigis (sh Paldiskis) on hea ettevõtluskeskkond. Maailmapanga poolt koostatav Doing Business raport paigutas 2017 aastal Eesti 12 kohale, mis oli regiooni üks paremaid tulemusi.Tabel 3 Eesti koht Doing Business edetabelis 2017RiikTaaniRootsiEestiSoomeLätiSaksamaaLeeduPoolaKoht DB tabelis39121314172124

Allikas: Doing Business[footnoteRef:9]

Otsetee Euroopa Liidu siseturule. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja Euroopa rahaliitu. Euroopa liidu siseturg ulatus enne Suurbritannia lahkumist 512 mln elanikuni[footnoteRef:10]. Peale Suurbritannia lahkumist jääb alles sellegi poolest 446 miljonit inimest. Kõrge SKP elaniku kohta teeb antud piirkonnast kõige jõukama ja ostuvõimelisema regiooni Põhja-Ameerika järel.Euroopa Liidu tööstuspoliitika toetab Paldiski tööstuskontseptsiooni. Euroopa Komisjoni teatis KOM (2010) 614 toob välja vajaduse tõsta globaliseerumise tingimustes tööstuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale. Euroopa 500 miljoni tarbijaga, 220 miljoni töötajaga ja 20 miljoni ettevõtjaga ühisturg on olulisim vahend konkurentsivõimelise tööstusliku Euroopa saavutamiseks. Üks neljandik Euroopa Liidu erasektori töökohtadest on töötlevas tööstuses ja vähemalt üks neljandik ülejäänud kolmveerandist on seotud teenustega, mis sõltuvad tööstusest kas tarnete või teenuse tarbijate kaudu. 80 % erasektori uurimis- ja arendustegevusest toimub tööstuses – tööstus on uuenduste innustaja ja ühiskonna probleemidele lahenduste pakkuja. Teatises on välja toodud põhilised suunad, mis aitavad tõsta töötleva tööstuse osakaalu 20%ni liidu SKP-st aastaks 2020[footnoteRef:11]. See näitab, et tööstuse areng on Euroopa Liidu jaoks üks olulisi priorteetel lähiaastatel.Madal korruptsioonitase. Korruptsiooni mõõtmise indeksid näitavad Eestit madala korruptsioonitasemega riigina võrreldes ülejäänud Ida-Euroopaga. Madal korruptsioon tähendab ettevõtte jaoks võrdsemat konkurentsi ja vähem ootamatuid kulusid. Transparency International 2016[footnoteRef:12] paigutab Eesti korruptsioonitajumise indeksis 22 kohale ( Tabel 4. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2016). Eestist parema tulemusega on Põhjamaad, kus on ajalooliselt madal korruptsiooni tase, kuid ülejäänud Ida-Euroopa jääb pigem Eestist taha poole.Tabel 4. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2016RiikTaaniRootsiEestiSoomeLätiSaksamaaLeeduPoolaKoht DB tabelis1422344103829

Allikas: Transparency InternationalNõrkused:Logistikaahela (sadam-raudtee) tasud kallid võrreldes regiooni keskmisega. Logistika sektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs[footnoteRef:13] toob välja märkimisväärsed erinevused Eesti ja teiste regiooniriikide vahel. Kui võrrelda raudteetariife vedellasti kulu oas Eestit Läti ja Soomega, siis Eestis on see kulu tonni vedellasti kohta juba allahindlusi arvestades 2,4 eurot, Lätis on sama number 1,5 ja Soomes 0,6. Samuti on vahed sees sadamate tasudes, mis Tallinna sadama andmetel on 70GT tankeri puhul näiteks Lätist 1,3 ja Leedust 1,5 korda suurem (Lisa 2. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides) Elektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime puudulik. Paldiski elektrivõrk on dimensioneeritud peamiselt elektritootmisest lähtuvaks, mistõttu tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse suurendamine kuni 10MW ulatuses tähendab investeeringuid ca 1,5 MEUR ulatuses, üle selle aga märkimisväärseid investeeringuid Harku-Keila-Paldiski 110kV alajaamades. Olukord muutub alles pärast 2021a-ni toimuvat Harku-Lihula ülekandevõrgu ehitustöid (EL PCI projekt). Puuduvad valmis tööstushooned (brownfield). Paldiski tööstusparkides on hetkel olemas vaba maa ja mõnel juhul kommunikatsioonid, aga puuduvad hooned, mida saaks ettevõte kohe kasutama hakata. Arendus tähendab pikka ja kulukat protsessi alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni. Seetõttu võivad mitmed ettevõtted eelistada piirkondi, kus on olemas juba kasutatav taristustruktuur ning tootmisega saab alustada varem.Tööstusaladel kommunikatsioonid välja ehitamata. Tööstusaladel tulevad kommunikatsioonid rajada vastavalt investorite saabumisele[footnoteRef:14], mis omakorda pikendab investeeringu aega, suurendab kulusid ning vähendab konkurentsivõimet.Paldiski elukeskkond ei ole konkurentsivõimeline, puuduvad paljud vabaaja teenused: spordisaalid, ööklubid, kino. (Lisana võiks panna Paldiski maineuuringu 2016) Reisirongiliiklus toimib, kuid soosib vaid töölkäimist (viimane rong Tallinnast väljub kell 21.50), bussiliiklus on seni keskmega Keilasse. Arvestades, et Paldiski on ühendvalla (Paldiski linn, Keila, Vasalemma, Padise vallad) eeldatav keskus, tuleb nii rongi- kui bussiliiklus ümber korraldada ettevõtluse arengut toetavaksKohapealne tööjõuressurss piiratud. 2017. aasta augusti seisuga oli Töötukassa andmetel[footnoteRef:15] Paldiskis 131 registreeritud töötut. Kuigi Tallinn on lähedal eeldab kaugemalt tööle tulek lisakulutusi, seda ei toeta ka bussiühenduse puudumine Paldiski ja ümbruskonna valdade vahelPuudub mageveeressurss (elimineerib mitmed sektorid). Magevee ressursi puudumine tähendab, et piiratud on võimalused näiteks tselluloosi tootmiseks. Kuigi tegu on energiamahuka ning kõrge lisandväärtusega sektoriga ei ole antud tootmine Paldiskis võimalik ilma merevee magestamiseta või tehisveekogu moodustamiseta. Raudtee läbilaskevõime piiratud. Paldiskisse tuleb üherealine raudtee, mis piirab oluliselt läbilaskevõimet, võimalikke läbivaid kaubakoguseid (saab vedada vaid öösiti) ning samal raudteel toimuvat reisirongiliiklust. Puudub 330kV ühendus. Paldiskis on praegu võimalik liituda 110kV pingel, mis tähendab kõrgemaid võrgutasusid[footnoteRef:16] võrreldes piirkondadega, kus on 330kV pingel liitumisvõimalus. 2017 aasta 1 juuli hinnakirja järgi maksab elektri edastamine 330kV võrgus 4,81€/MWh ja 110kV võrgus tipuajal 14,04€/MWh. 10€- suurune hinnaerinevus MWh kohta tähendab ettevõtte jaoks olulist lisakulu ning seega Paldiski väiksemat konkurentsivõimet.Eestil puuduvad kvantitatiivsed eelised tööstusinvesteeringute saamiseks, mis tähendab, et eeliste saamine tähendab erinevate võimaluste kombineerimist ja sünergiate leidmist. võrreldes teiste Läänemereriikidega. Loastamisprotseduuride (planeeringud, keskkonnamõjude hindamine) kestus pole konkurentsivõimeline. Siin võib näitena tuua ehitusloa saamise, mis võtab Eestis Doing Business 2017 andmetel aega 102 päeva, kuid Soomes samadel tingimustel 65 päeva. Tabel 5. Ehitusloa saamise aeg päevadesRiikTaaniRootsiEestiSoomeLätiSaksamaaLeeduPoolaKoht DB tabelis641161026514796103153

Allikas: Doing Business 2017

Elektrihinnad pole konkurentsivõimelised Soome-Rootsiga võrreldes. Energiahind on Eestis küll odavam kui teistes Balti riikides, kuid kallim võrreldes Rootsi, Soome või Poolaga (Joonis 1). Rootsist oli elekter Eesti tööstustarbija jaoks 56% kallim ja Soomest 30%. Antud hinnavahe tähendab energiamahuka tööstuse juures juba olulist konkurentsieelist. Elektri hinnast moodustab Eestis ca pool börsihind ning teine pool on riiklikult reguleeritud tasud (taastuvenergia tasu, võrgutasu) ja aktsiis. 2016. aastal oli elektri börsihind Eestis Rootsist keskmiselt 4€[footnoteRef:17] kõrgem ja Soomest 0,6€ kõrgem. See tähendab, et suurem osa hinna vahest tuli riiklikult reguleeritud osalt.Joonis 1 Elektrihind regioonis 2016 II Pa. € MWh

Allikas: EurostatVälisinvesteeringute maandamise senine riiklik praktika pole toonud Paldiskisse ühtki olulist (>10MEUR) välisinvesteeringut. Nii Nelja Energia kui Alexela Terminali osa aktsionäre on välismaised, kuid investeeringud on realiseeritud ainult kohalike ettevõtete algatustest lähtuvalt.Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjuda. Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus võtab küll hirme vähemaks, kuid niivõrd noore riigi nagu Eesti puhul ootavad investorid suuremat tootlust, kuna peavad riske kõrgemaks.Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Tööjõuhind on Eestis kasvanud peale majanduskriisi kiires tempos. Kuigi Põhjamaadega võrreldes on Eestis tööjõud odav, siis Balti riikide ja Poolaga võrreldes pigem kallis. Näiteks Töötlevas tööstuses oli 2015 aastal Lätis tööjõukulu 66% Eesti tasemest ja Leedus 67% ( Joonis 2. Tööjõukulud valitud sektorites 2015. aastal)

Joonis 2. Tööjõukulud valitud sektorites 2015. aastal

Allikas: Eurostat

Riigi majandusstruktuur (peamiselt EL keskmisest madalamat lisandväärtust tootev allhankemajandus tööstuses ja teenusmajandus) ei soosi kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist.

1.1. Prioriteetsed valdkonnad Paldiskis

Kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi tulemusena selgitati välja Paldiski prioriteetsed valdkonnad milleks on:

· Metalltoodete tootmine

· Keemiatööstus

· Energeetika

· Toiduainete tootmine

· Ehitusmaterjalide tööstus

· Logistika

1.1.1. Valiku kriteeriumid

Prioriteetsete valdkondade valimiseks moodustati Projekti meeskonna (PEL juhatus + analüütik + turundusspetsialist) poolt nimekiri valikukriteeriumitest, millele pidid valdkonnad vastama. Valikukriteeriumite leidmise muutis raskeks asjaolu, et vaja oli välja selgitada piirkonna konkurentsieelised, mida saaks prioriteetsete valdkondade väljaselgitamisega võimendada. Kuna Eestil ei ole üldises ettevõtluskeskkonnas otseseid konkurentsieeliseid, tuli teha valik võimalikest kulusisenditest. Näiteks on Eestis energiahind kõrgem kui Soomes või Rootsis samas tööjõu hind on kõrgem kui Poolas, Lätis ja Leedus. Seetõttu omab Eesti ettevõte konkurentsieelist väga kitsas vahemikus ning kindla kulustruktuuriga tootmise juures, kus tööjõu ja energia on sisenditena kindlas vahemikus.

Antud valik valideeriti PEL liikmete osavõtul 6.6.2017 toimunud koosolekul, ning vastavalt laekunud ettepanekule lisati prioriteetsete valdkondade hulka logistika.

Paldiski jaoks oluliste valdkondade valikukriteeriumid tulenesid olemasolevate eeliste võimendamisest: lokaalne energiatootmine , tööstuseks sobilik keskkond ja head logistilised võimalused. Samas on kohapeal tööjõu saamine pigem keeruline, mistõttu tööjõu suurt osakaalu arvestati negatiivse aspektina.

Kvantitatiivse analüüsi valikute aluseks olid:

1. Energiakulu >3% müügitulus või >20% lisandväärtuses;

2. Tööjõukulud <60% lisandväärtuses;

3. Sektor vastab vähemalt kahes referentsriigis valitud kriteeriumitele;

4. Sektoreid vaadati 3 kohalise EMTAK koodi tasemel, valdkonnaks valdkond määrati omakorda kahekohalise EMTAK koodi järgi.

Prioriteetsete valdkondade valimiseks moodustati grupp referentsriikidest, kes on piirkonnas Eesti põhilised konkurendid investeeringute saamisel. Eesti puhul on nendeks Soome, Rootsi, Taani, Poola, Saksamaa, Läti ja Leedu.

Kvalitatiivse analüüsi raames hindas iga projektimeeskonna liige (nimed lisas) sõelale jäänud sektoreid eraldi, valides välja kõige suurema potentsiaaliga sektorid, millel on kas on juba olemas või on eelduseid jõudmaks vajaliku taristustruktuuri olemasoluni.

1.1.2. Kulumudelite põhine hindamine

Erinevate prioriteetsete sektorite konkurentsivõime hindamiseks koostati kulumudelid, mis võtsid arvesse tööjõukulusid, energiat ja ülejäänud kulude tasemeid. Energiakulude osatähtsuse olulisus tuli analüüsi lähteülesandest. Paldiskis on olemas lokaalne energiatootmine, arenduses on mitmed energiavaldkonna suuremahulised investeeringud ning kasulik on tarbida eelkõige kohapeal toodetud energiat. Ka analüüsi koostamise ajal Vabariigi Valitsuses arutluses olev otseliini regulatsiooni liberaliseerimise eelnõu aitab vähendada võrgukulusid, mis omakorda suurendab oma energia tootmisega piirkondade konkurentsivõimet.

Iga valdkonna kulustruktuuri hindamiseks kasutati praegu samas valdkonnas tegutsevate suuremate ettevõtete sisendite struktuuri. Andmete allikaks oli Äriregistri 2015. aasta andmebaas.

1.1.3. Metalltoodete tootmine (EMTAK 25)

Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 13 000 inimese, olles seega puidutööstuse ja toiduainetööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle 1200 ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Vahemikus 2005 kuni 2015 on Eestis metallitööstusettevõtete arv kasvanud 538 ettevõtte võrra. Kasv on tulnud peamiselt mikroettevõtete arvelt. Enam kui 250 töötajaga ettevõtteid tegutseb Statistikaameti andmetel sektoris kolm ning see arv on püsinud samal tasemel. Sektori eksport ulatus 2015. aastal ligi 600 miljoni euroni olles alates 2005. aastast kasvanud enam kui kaks korda. Metallitööstust on nimetatud „nähtamatuks sektoriks“, kuna domineerivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on tihti allhankijateks teistele suurematele ettevõtetele (autotööstus, lennundus, ehitus, toiduainetetööstus). Metalltoodete tootmine positsioneerub tarneahelas suurte partnerite vahele – sektori ettevõtted ostavad sisendeid (nt teras ja teised metallid, energia) suurtelt tarnijatelt ning pärast töötlemist müüvad toodangu suurtele kapitalikaupade valmistajatele (viimaste edukus on seetõttu olulisel määral sõltuv hästitoimivast metalltoodete tootmise sektorist)[footnoteRef:18] [18: Eesti masinatööstuse sektoruuring 2011]

Metalltoodete tootmise suuremad alamsektorid on:

· C251 Metallkonstruktsioonide tootmine

· C256 Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus

Metalltoodete tootmises on Eestis personalikulu osakaal lisandväärtuses pigem lähemal Põhjamaadele kui Balti riikidele (Tabel 6). Oluliselt kõrgem tööjõukulu viitab ühest küljest keerulisemale toodangule kuid samas ka keerulisele konkurentsiolukorrale. Lihtsamaid tooteid ei ole enam Eestis rentaabel teha, kuid Euroopa tasemel tööjõu palkamiseks ei ole võimekust. Veidi leevendab antud sektori olukorda suuremate projektide puhul töötajaid kaasata kolmandatest riikidest, kui väikese kvoodi tõttu sai seda 2016 aastal teha vaid esimese poolaasta jooksul.

Tabel 6. Metalltoodete tootmine; põhinäitajad referentsriikides 2014

Lisandväärtus hõivatu kohta (tuhat€)

Keskmine personalikulu hõivatu kohta (tuhat€)

Personalikulu lisandväärtuses (%)

Energiakulu käibes (%)

Taani

63,1

47,7

75,6

1,4

Saksamaa

58,6

43,1

73,5

2,3

Eesti

23,5

16,7

71,1

1,9

Läti

15,8

9,9

62,7

6,9

Leedu

15,9

9,8

61,6

2,1

Poola

24,0

12,2

50,8

-

Soome

54,3

42,0

77,3

1,1

Rootsi

74,4

54,5

73,3

1,4

Allikas: Eurostat

Allpool on välja toodud peamised sektori nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 7). Olulisemana võib neist välja tuua tööjõu puuduse. Kuigi Tallinn on kohe kõrval tähendab see ühest küljest küll suuremat tööjõu valikut, kuid teisalt ka suuremat konkurentsi tööjõule.

Tabel 7. Metallitööstuse-spetsiifiline SWOTPaldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Vaba üldplaneeringuga ettenähtud tööstusmaa

· Olemasolevad metallitööstused (Zincpot, E-Profiil, Tiki Treiler), võimalik sünergia;

· Metallijäätmete käitlemise sõlmpunkt, võimalik sünergia

· Puuduvad valmis tööstushooned (brown field)

· Elektri tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse defitsiit

· Tööstusaladel kommunikatsioonid valdavalt välja ehitamata

· Puudub sektorile vajalik tööjõud Paldiskis

välimine

· Võimalus lokaalselt toodetud elektrienergiat tarbida tavalisest soodsamatel tingimustel;

· Tehnoloogia areng loob võimaluse tööjõuprobleemi vähendamiseks;

· 350tuh. töötajat Harjumaal

· Metallitööstus on riigis hästi arenenud, võimalus leida allhankijaid

· Elektrihinnad riigi tasemel ei ole regioonis konkurentsivõimelised

· Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjuda

· Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus, Poolas

võimalused

ohud

Allpool on välja toodud valitud metalltoodete tootmisega tegelevate ettevõtete kulustruktuuri võrdlus peamistes referentsriikides (Tabel 8 ja Tabel 9). Eesti konkurentsivõimet pärisvad nii suuremad tööjõukulud kui ka kõrgemad energiahinnad.

Tabel 8. AQ Lasertool kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud

Osakaal Eesti kuludes

AQ Lasertool OÜ

125

100

100

104

Taani

387

245

117

161

Saksamaa

276

162

109

136

Eesti

100

100

100

100

Läti

71

122

99

95

Leedu

61

103

97

91

Poola

77

87

96

93

Soome

292

79

114

141

Rootsi

363

60

116

153

Allikas: Eurostat; autori arvutused

Tabel 9. AS Paldiski Tsingipada kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


AS Paldiski Tsingipada

124

100

100

104

Taani

387

245

117

171

Saksamaa

276

162

109

141

Eesti

100

100

100

100

Läti

71

122

99

95

Leedu

61

103

97

91

Poola

77

87

96

92

Soome

292

79

114

143

Rootsi

363

60

116

155


Sektori lisandväärtus hõivatu kohta on Eestis üle kahe korra madalam kui võrdluses olevates arenenud tööstusriikides, samas oluliselt suurem kui teistes Balti riikides. Samas on personalikulu Eesti metalltoodete sektoris 70% kõrgem ning personalikulu kogu lisandväärtuses ca. 15% kõrgem kui vastav näitaja Lätis, Leedus või Poolas, mis annab nende riikide ettevõtetele konkurentsieelise madala lisandväärtusega tootmise jätkamiseks.

Seega saab Eesti metalltoodete tootmisettevõtete konkurentsivõime säilitamine seisneda ainult hõivatu kohta lisandväärtust oluliselt suurendades.

Lisandväärtuse suurendamine hõivatu kohta saab seisneda vaid tehnoloogiate rakendamises inimtööjõu asemel ja/või lõpptarbimisele suunatud toodete ja teenuste pakkumisele rahvusvahelisel turul.

1.1.4. Keemiatööstus (EMTAK 20)

Keemiatööstuses töötab Eestis rohkem kui 100 ettevõttes 2500 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on hõive püsinud ühtlane, mahtude kasv on tulnud tootlikkuse kasvust. Olulisel kohal on märkimisväärsed investeeringud, mis on tehtud põlevkiviõli tootmisesse. Eesti keemiatööstus on mõneti ainulaadne, kuna kesksel kohal on põlevkivi keemia, kus suuremateks tootjateks on AS VKG ja Kiviõli keemiatööstus. Lisaks toodab põlevkiviõli Enefit. Kuigi ettevõtete põhitoodang on põlevkiviõli, siis sellele lisaks saadaks tootmisprotsessis mitmeid muid produkte, mida saab välisturgudel müüa. Sektori eksport kokku ulatus 2016. aastal ligi 400 miljoni euroni moodustades kaks kolmandikku kogu müügitulust. Keemiatööstuse olulisemad alamsektorid on:

C201 Põhikemikaalide, väetise tootmine; plasti tootmine algkujul

C203 Värvide, lakkide jms ning trükivärvi ja mastiksite tootmine

Antud sektorites töötab üle 80% sektoris hõivatutest ning tegutseb kokku 40 ettevõtet[footnoteRef:19] [19: Statistikaamet 2015]

Eesti keemiatööstuse üheks kasvavaks probleemiks on katmata vajadus keemiainseneride ja arendajate järele, seda kõigis sektorites. Kuivõrd tippinseneride keskmine vanus enamuses ettevõtetes on 55+ aastat, siis on lahendused tarvis leida lähima viie aasta jooksul. Ressursside üha efektiivsem ja säästlikum kasutamine tööstusharus on seotud kliima- ja keskkonnapoliitikaga, mis ühtlasi annab keemiatööstusele väljakutseid uuteks arendusteks. Tänapäevane keemiatööstus on kaasaegne, keskkonnateadlik ja teadusmahukas. Näiteks põlevkivi peenkeemiaks väärindamise vajadus annab tõuke intensiivsemaks põlevkivikeemia teadus- ja arendustegevuseks. Teisalt on võimalik Eesti puhtast loodusest kosmeetikatooteid. Et kõike seda ellu viia, on vaja Keemiatööstusesse mitmeid erinevate ametialade esindajaid. [footnoteRef:20] [20: Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus2017]

Peamiste konkurentriikidega võrreldes on Eesti keemiatööstuse tootlikkus võrreldav Poolaga (Tabel 10) Samas on see üle kahe korra väiksem kui Saksamaal ning kolm korda väiksem kui Rootsis. Kuigi sektorite struktuur võib olla erinev näitab see siiski, et Eesti keemiatööstusettevõtetel on arenguruumi. Lisaks on keemiatööstuse näol tegu väga kapitalimahuka sektoriga, kus investeerimisotsuste tegemine võtab kaua aega ning need kaalutakse väga hoolikalt läbi. Samas on Eestil eelis tööjõukulude seisukohalt, mis vaid neljandik Saksamaa või Rootsi kuludest.

Tabel 10 Keemiatööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014





Taani

119,0

58,0

48,7

2,5

Saksamaa

110,0

69,9

63,5

4,2

Eesti

45,2

18,3

40,5

4,0

Läti

15,8

9,6

60,8

7,7

Leedu

39,0

17,6

45,1

2,2

Poola

41,8

16,0

38,3

-

Soome

127,2

60,4

47,5

3,1

Rootsi

149,3

75,8

50,8

3,5


Keemiatööstus iseloomustavad tugevused ja nõrkused on ära toodud järgnevas swot analüüsis (Tabel 11). Olulisemad nõrkused Paldiski konteksti on spetsiifilise tööjõu puudus. Kuigi keemiatööstus on pigem kapitalimahukas kui tööjõumahukas, siis ilma tööjõuta on uut tootmist raske rajada. Lisaks mõjutab Paldiski konkurentsivõimet riigi tegevus antud sektori kontekstis. Kuna keemiatööstus on tihti suure elektri tarbimisega peab elektrihind olema konkurentsivõimeline (lk 6), kuid praegu see seda ei ole.

Tabel 11 Keemiatööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Üldplaneeringuga ettenähtud vaba tööstusmaa olemasolu

· Olemasolev naftakeemial põhinev tööstus, võimalik sünergia;

· Kohalik omavalitsus ja kogukond toetab tööstuste arengut

· Keskkonnalane vastasseis pigem väiksem kui mujal piirkondades

· Keskkonna-alane loastamispraktika pole riskipõhine, on riske kumuleeriv, sõltumata tegelikest riskidest;

· Puuduvad valmis tööstushooned (brownfield;

· Tööstusaladel kommunikatsioonid välja ehitamata

· Spetsiifilise tööjõu nappus

välimine

· Pealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas)

· Materjaliteaduse areng loob uusi võimalusi keemiatööstuse jaoks;

· Paldiskis aktiivsed keemiatööstuse omanikud on ka Paldiski suurem maaomanikud, mis suurendab nende motivatsiooni uusinvesteeringute kaasamisse panustamisel

· Põhjamaades on tugevad keskkonnaliikumised, mis võivad sektori tehaste loomise muuta keerukamaks ja protsessid pikemaks

· Prognoosimatu riigi poliitika saastetasude kehtestamisel;

· Prognoosimatu maksupoliitika;

· Elektri hinnad Eestis ei ole regioonis konkurentsivõimelised;



· Euroopa Liidu direktiivid võivad piirata tootmisvõimalusi ning vähendada konkurentsivõimet võrreldes bloki väliste riikidega

võimalused

ohud

Allpool on välja toodud Eesti keemiatööstuse suuremate ettevõtete kulustruktuurid, kui nad asuksid mõnes teises riigis (Tabel 12 ja Tabel 13). Mõlemal juhul on näha, et kui ettevõtte elektritarbimine ja hõivatute arv jääks samaks, oleks tal otstarbekam tegutseda teistes Balti riikides või Poolas. Kui vaadata ainult energiakulusid tuleks kõne alla ka Soome ja Rootsi. Eastman Specialties OÜ puhul kehtivad samad järeldused.

Tabel 12 Henkel Balti Operations OÜ kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


Henkel Balti Operations OÜ

108

100

100

100

Taani

439

245

117

132

Saksamaa

396

162

109

122

Eesti

100

100

100

100

Läti

63

122

99

97

Leedu

97

103

97

97

Poola

90

87

96

96

Soome

372

79

114

125

Rootsi

453

60

116

131


Tabel 13 Eastman Specialties OÜ kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


Eastman Specialties OÜ

137

100

100

102

Taani

439

245

117

146

Saksamaa

396

162

109

129

Eesti

100

100

100

100

Läti

63

122

99

99

Leedu

97

103

97

97

Poola

90

87

96

95

Soome

372

79

114

123

Rootsi

453

60

116

127


Kokkuvõttes on Keemiatööstuse arenguks Paldiskis esmajoones vaja:

· Konkurentsivõimelist elektrihinda

· Vastavat tööjõudu

· Sobivaid logistilisi tingimusi

1.1.5. Energeetika (EMTAK 35)

Energeetika valdkonnas tegutses 2015. aastal Eestis 230 ettevõtet. Eelneva 10 aastaga suurenes ettevõtete arv 43 võrra, kuid hõivatute arv kahanes sektoris 1600 võrra, 5000 inimeseni. Kuna sektori müügitulu kasvas samal ajavahemikul üle 70% 1,8 miljardini tõusis tuntavalt tootlikkus. Sektor on suuresti suunatud siseturule, ekspordi osakaal oli 2015. aastal ca 10% juures. Riiklikest arengukavadest mõjutab sektori arengut enim Energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis seab eesmärgid ja annab suunised arenguks.

Sektorite iseloomustab läbivalt kõrge tootlikkus hõivatu kohta (Tabel 14). Oma struktuurilt on tegu väga kapitalimahuka tegevusega ja hõive osakaal on pigem tagasihoidlik. Kuigi Eestis on lisandväärtus hõivatu kohta üle kahe korra suurem kui teistes Balti riikides jääb see sellegi poolest oluliselt määral alla Põhjamaadele. Kuna elektrienergia hind on Balti riikides ühtlustunud Skandinaaviaga siis elektritootjad saavad sama hinna oma toodangu eest, konkurentsieelis sõltub kulukomponentidest ja erinevate riikide taastuvenergia toetamise poliitikatest.

Tabel 14 Energeetika; põhinäitajad referentsriikides 2014





Taani

307,0

81,6

26,6

0,9

Saksamaa

185,8

77,2

41,6

-

Eesti

126,0

23,5

18,7

18,7

Läti

57,0

17,3

30,4

0,0

Leedu

61,6

14,7

23,9

-

Poola

93,3

21,5

23,0

-

Soome

286,9

66,6

23,2

13,4

Rootsi

313,1

85,7

27,4

-


Allpool on toodud Energeetika sektori peamised nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 15). Paldiski puhul on olulisemateks probleemideks 330 kv liini puudumine. Lisaks on elektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime piiratud.

Tabel 15 Energeetika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Energeetikaprojektide reaiseerimise tippkompetentsi olemasolu;

· Olemasolev taastuvenergial põhinev tootmine (aastane tootmine 120 GWh ületab lokaalse tarbimise 30GWh mitmekordselt) võimalus oluliselt tootmist suurendada (repowering);

· BalticConnector (ehituses)

· Arenduses olev regionaalne LNG terminal

· Arenduses olev Eesti 500MW pump-hüdroakumulatsioonijaam;

· Võimalik Hiiumaa 1100MW tuulepargi maale tuleku asukoht

· Arenduses olev Pakri Teaduspargi energeetikaprojektid;

· Toimiv energiatootjate- ja tarbijate ühistu;

· Võimalik Balti-Põhjamaade sünkroniseerimiskaabli asukoht

· Energeetika on väga vähe tööjõumahukas valdkond;

· Elektriturg Nordkapp-st Portugalini

· Puudub 330 kV elektriühendus

· Piiratud tarbimissuunaline elektrivõrgu läbilaskevõime (kuni 2021)

· Energiatururegulatsioon jääbki takistama uusarenduste elluviimist;

· Energiamaksustamise kõrged määrad (aktsiis, taastuvenergiatasu);

· Energeetika seni majanduspoliitikas vaid kui majanduse võimaldaja, mitte kui rikkuse tootmise viis

välimine

· Eesti kõige odavam ja paindlikum elekter aastal 2027

· Kuna energeetika on suurima lisandväärtusega hõivatu kohta valdkond väga suur lisandväärtuse potentsiaal

· Sadam aastaringselt jäävaba

· Energiadeftsiidi kasv Läänemereregioonis ja Euroopas tervikuna.

· Euroopaga võrguga sünkroniseerimine

· Võrgutasude regulatsioon ei motiveeri leidma soodsaimaid lahendusi;


· Tehnoloogia areng võib 20-30aasta perspektiivis tuua välja uued energiaallikad ja energiamuundamise tehnoloogiad ning vana tootmine muutub ebaefektiivseks

· Elektritururegulatsiooni puudulikkus;

· Puudub arusaamine, kas Euroopas minnakse üle turupõhisele energeetikale või tehakse jätkuvalt administratiivselt manipuleeritud „turumajandust „

võimalused

ohud

Järgnevalt on toodud Eesti energeetikasektori suuremate ettevõtete kulustruktuur võrdluses referentsriikidega (Tabel 16 ja Tabel 17).

Tabel 16 AS Utilitas Tallinn kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


AS Utilitas Tallinn

103

100

100

100

Taani

352

245

117

179

Saksamaa

334

162

109

138

Eesti

100

100

100

100

Läti

80

122

99

108

Leedu

63

103

97

98

Poola

96

87

96

92

Soome

286

79

114

103

Rootsi

380

60

116

98


Tabel 17 Fortum Eesti AS

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


Fortum Eesti AS

157

100

100

106

Taani

352

245

117

153

Saksamaa

334

162

109

138

Eesti

100

100

100

100

Läti

80

122

99

99

Leedu

63

103

97

94

Poola

96

87

96

95

Soome

286

79

114

129

Rootsi

380

60

116

139


Kokkuvõttes on Keemiatööstuse arenguks Paldiskis esmajoones vaja:

· Ühendada Paldiski 330 Kv liiniga.

1.1.6. Toiduainete tööstus (EMTAK 10)

Tootmismahult on toiduainete tööstus Eesti üks suurimaid tootmisharusid. Kokku tegutses seal 2015. aasta seisuga ca 14000 hõivatut enam kui 500 ettevõttes. Tulenevalt toodangu spetsiifikast ulatub ekspordi osakaal müügitulus ca kolmandikuni. Kokku ulatus müük ekspordiks 2016. aastal ligi 500 miljoni euroni. Statistikaamet lühiajastatistika andmetel toodeti 2016. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,406 mld euro eest toodangut, millest 33% eksporditi. Toiduainetööstuse toodang moodustas 2016. aastal 14,9% töötleva tööstuse kogutoodangust. Kuigi toiduainetööstuse tootmismaht kokku on alates 2015. a vähenenud, on sektoris tegutsevatel ettevõtetel õnnestunud siiski keerulises turuolukorras eksporti kasvatada.[footnoteRef:21] 2015. aastal tegutses sektoris 10 ettevõtete, kus oli rohkem kui 250 töötajat. Viimase 10 aasta jooksul vähenes selliste ettevõtete arv 5 võrra. See viitab sektoris pigem kontsentreerumise vähenemisele, mis on omakorda vähendanud sektori konkurentsivõimet. Samas on olulisel määral kasvanud 1-9 töötajaga ettevõtete arv, mis küll suurendab toodete valikut, kuid omab pigem vähest potentsiaali ekspordiks. [21: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2016/ulevaade-toiduainetoostus-2016-04.pdf]

Toiduainete tööstus on Eestis küllaltki energiamahukas võrreldes näiteks Põhjamaadega (Tabel 18). Samas on lisandväärtus Eestis pea kolm korda madalam. Suuremad ettevõtted, mastaabiefekt ja tugevam mehhaniseeritus tagab ka kõrgema lisandväärtuse. Tööjõukulude pideva tõusu tingimustes ei tasu tulevikus enam Eestis viljeleda selliseid suundi, mis nõuavad suuremas koguses käsitööd, tõenäoliselt ollakse edukamad valdkondades, kus on võimalik rohkem protsesse automatiseerida.

Tabel 18 Toiduainetetööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014





Taani

92,5

61,6

66,6

1,6

Saksamaa

49,0

34,0

69,4

2,4

Eesti

23,7

13,9

58,6

3,1

Läti

15,4

8,9

57,8

7,3

Leedu

15,6

9,2

59,0

3,2

Poola

23,1

11,5

49,8

-

Soome

70,8

48,0

67,8

2,0

Rootsi

76,2

56,1

73,6

1,9


Toiduainete tööstuse olulisemad tugevused ja nõrkused on ära toodud allpool olevas SWOT analüüsis (vt. Tabel 19). Sektori spetsiifiliselt on olulisemateks nõrkusteks tööjõu puudus ja samuti tooraine puudus. Koha peal on olemas vaid kala. Ülejäänud põllusaaduste tootmine on pigem kaugemal ning toodanguhinnale lisanduvad suuremad logistikakulud.

Tabel 19 Toiduainetööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Vaba maa tööstuse rajamiseks


· Võimalik sünergia kohaliku kalandussektori ettevõtetega

· Traditsiooniliselt protektsionistlik majandusvaldkond, Eesti turg on pisike;

· Elektri tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse piiratus;

· Puuduvad valmis tööstushooned (brown field)


· Kohapeal puudub sektorile vajalik tööjõud

· Peale kala puudub läheduses võimalik tooraine

välimine

· Rahvastiku kasv maailmas;

· LNG terminali rajamine loob eelduse odava jahutuse jaoks – eeldus jahutuse hot-spot-ks kujunemisel;


· Tööstuse automatiseerimine vähendab tööjõuvajadust;

· Mahetoit ja tervist toetav toit kui turundusviis

· Sünteetiline toit kui kasvav turg

· Otsetee Euroopa Liidu siseturule

· Nõudlus sektori toodangu järgi on pigem kasvutrendis

· Elektrihinnad Eestis ei ole regioonis konkurentsivõimelised;



võimalused

ohud

Järgnevalt on välja toodud valitud suuremate toiduainetetööstuse ettevõtete kulustruktuuri võrreldes referentsriikidega (vt. Tabel 20). Madalamate tööjõukulude tõttu oleks tootmine soodsam Poolas ja teistes Balti riikides. Kuigi energia on Põhjamaades soodsam ei ole see piisav, et oleks mõistlik tootmine sinna kolida. Samas sõltub palju tootmisprotsesside struktuurist. Kui tööjõukulu on väiksem ja kapitalikulu suurem on ka tootmine Põhjamaades konkurentsivõimeline. Eesti jääb kahe äärmuse vahele, kuna ei ole võimalik leida tasakaalupunkti tööjõukulude ja energiahinna vahel.

Tabel 20 AS Spratfill

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


Aktsiaselts Spratfil

146

100

100

102

Taani

464

245

117

133

Saksamaa

255

162

109

116

Eesti

100

100

100

100

Läti

71

122

99

97

Leedu

67

103

97

95

Poola

85

87

96

95

Soome

369

79

114

126

Rootsi

436

60

116

130


Tabel 21 AS Kalev

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


AS KALEV

142

100

100

105

Taani

464

245

117

159

Saksamaa

255

162

109

127

Eesti

100

100

100

100

Läti

71

122

99

96

Leedu

67

103

97

93

Poola

85

87

96

94

Soome

369

79

114

142

Rootsi

436

60

116

151


Järeldused toiduainetetööstuses konkurentsivõime parandamiseks:

· Vajalik on konkurentsivõimeline energiahind, et konkureerida Põhjamaadega.

· Soodsad logistikakulud läbi efektiivse logistikaahela.

· Prognoositav maksupoliitika.

1.1.7. Ehitusmaterjalide tööstus (EMTAK 23)

Ehitusmaterjalide tööstuse alla kajastatakse EMTAK koodi 23 alla kuuluvat muudest mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist. Alamsektoriteks on seal näiteks klaasitööstus, tsemenditööstus, savist ehitusmaterjalide tootmine jms. Eestis tegutses antud sektoris 2015. aastal üle 250 ettevõtte, neist 2 oli hõivatud rohkem kui 250 töötajat. Viimase kümnendiga on ettevõtete arv kasvanud 85 võrra, kuid juurde on tulnud peamiselt mikroettevõtted, kus hõivatud vähem kui 9 töötajat. Müügitulu ulatus 2015. aastal 480 mln euroni, millest 182 mln eurot oli eksport. Üle poole sektori müügitulust tuli betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmisest, mis andis ka kolmandiku ekspordist. Madalad mereveo hinnad on muutnud rentaabliks ka suuremamahuliste betoontoodete ekspordi, mida Eesti ettevõtted ära kasutavad.

Riiklikest arengukavadest mõjutavad sektorit enim „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ mille eesmärk on tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja jääkidega. Ehitusmaavarade säästlikuks ja jätkusuutlikuks tarbimiseks soovitatakse eelkõige pöörata tähelepanu kaevandamise asukoha ja kaevandamistehnoloogia valikule ning kaevandatud ala korrastamisele. Arengukava suunab ehitusmaterjalitööstuses põlevkivi rikastusjääke kasutama, nt killustikuna teedeehituses ja põlevkivituhka toorainena tsemendi ja ehitusplokkide valmistamisel[footnoteRef:22] [22: Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus 2017]

Ehitusmaterjalide tööstuse iseloomustab keskmisest kõrgem energiamahukus, mis viitab konkurentsivõimelise energiahinna vajadusele sektori edutegurina. 7,4%line energiakulu käibes (vt. Tabel 22) on ligi kaks korda suurem kui Põhjamaades keskmiselt. Madalam energiakulud annab Põhjamaade ettevõtetele olulise eelise, mida on küllaltki automatiseeritud sektoris raske kompenseerida odavama tööjõuga. Personalikulu osakaal lisandväärtuses on Eestis sarnane Põhjamaadele, kuid lisandväärtus ise on kolm korda väiksem. Seetõttu võib eeldada, et Eesti ettevõtted on vähem kasumlikud ja seetõttu väiksema investeerimisvõimega.

Tabel 22 Ehitusmaterjalide tööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014





Taani

94,2

65,7

69,7

4,8

Saksamaa

69,3

48,1

69,4

6,4

Eesti

28,6

20

69,9

7,4

Läti

30,4

14,3

47,0

6,8

Leedu

21,3

11,7

54,9

10,1

Poola

30,8

13,4

43,5

-

Soome

73,8

51,2

69,4

4,6

Rootsi

89,2

61,8

69,3

3,3


Allpool on välja toodud Eesti ehitusmaterjalide tööstuse peamised kitsaskohad (vt. Tabel 23). Kuna ehitusmaterjalide puhul on olulised transpordihinnad vähendab Paldiski konkurentsivõimet kallim sadama teenus. Samuti on probleemiks kõrge energiahind.

Tabel 23 Ehitusmaterjalide tööstuse spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Baastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee, elekter

· Vaba maa tööstuse rajamiseks


· Keskkonnalane vastasseis pigem väiksem kui mujal piirkondades

· Puuduvad valmis tööstushooned (brown field


· Koha peal puudub sektorile vajalik tööjõud

· Koha peal puuduvad sektori ettevõtted, kelle vahel võiks sünergia tekkida

· Raudtee ja sadamatasud kallimad kui konkureerivates piirkondades

välimine



· Riigis on üldiselt hea ettevõtluskeskkond (DB 12 koht)


· Energia hinnad riigitasemel ei ole regioonis konkurentsivõimelised



võimalused

ohud

Allpool on toodud näites mõnede Eesti suuremate ehitusmaterjalitootjate kulustruktuuri kohta. Sarnaselt teistele Paldiski prioriteetsetele sektoritele on kesksel kohal kõrged energiakulud (vt. Tabel 24 ja Tabel 25). Teiste Baltimaade ja Poolaga võrreldes peavad antud ettevõtted Eestis rohkem maksma ka tööjõu eest.

Tabel 24 Saint-Gobain Glass Estonia SE kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


Saint-Gobain Glass Estonia SE

117

100

100

102

Taani

349

245

117

153

Saksamaa

250

162

109

131

Eesti

100

100

100

100

Läti

77

122

99

96

Leedu

57

103

97

91

Poola

69

87

96

92

Soome

276

79

114

136

Rootsi

341

60

116

146


Tabel 25 O-I Production Estonia AS kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud


O-I Production Estonia AS

127

100

100

103

Taani

349

245

117

176

Saksamaa

250

162

109

138

Eesti

100

100

100

100

Läti

77

122

99

103

Leedu

57

103

97

95

Poola

69

87

96

91

Soome

276

79

114

120

Rootsi

341

60

116

122


Järeldused ehitusmaterjalide tööstusekonkurentsivõime parandamiseks:

· Konkurentsivõimeline energiahind

· Läbimõeldud ja konkurentsivõimelised logistikalahendused

· Paremini ette prognoositav maavarade poliitika

1.1.8. Logistika (EMTAK 52)

Logistika sektori all vaadeldakse EMTAK koodi 52 alla kuuluvaid ettevõtteid, mis tegutsevad veondust ja laondust abistavate tegevusalade valdkonnas. Kokku on antud valdkonna ettevõtteid Eestis ligi 2015. aasta seisuga ligi 1400 ja nende arv on eelneva 10 aasta jooksul ligi kahekordistunud. Seejuures on enam kui 250 töötajaga ettevõtte arv kasvanud 2 pealt 10ni, mis on vastupidine majanduse üldistele trendidele. Lisaks on sektoris hõivatud isikute arv kasvanud 4 tuhande võrra 13 tuhandeni. Müügitulu on seejuures liikunud vastassuunas ning langenud viimaste aastate parima aasta 2011 3 miljardi pealt 2015. aastaks 2,3 miljardi euroni.

Teiste sektorite taustal paistab logistika silma kõrge lisandväärtusega hõivatu kohta. 2014. aastal moodustas lisandväärtus hõivatu kohta Eestis 89% (Tabel 26) Soome tasemest ja 94% Saksamaa tasemest, mis on üks paremaid näitajaid kogu Eesti majanduses. Üheks põhjuseks on siin sektorite erinev struktuur nendes riikides. Eesti logistikasektoris on rohkem automatiseeritud väiksema tööjõukuluga tegevused, mis aitavad hoida lisandväärtuse kõrgemana.

Tabel 26 Logistika; põhinäitajad referentsriikides 2014




Taani

96,4

51,3

53,2

Saksamaa

58,3

36,8

63,1

Eesti

54,9

21,6

39,3

Läti

28,2

13,8

48,9

Leedu

31,0

12,9

41,6

Poola

26,4

14,1

53,4

Soome

61,4

45,6

74,3

Rootsi

80,5

57,6

71,6


Järgnevalt on ära toodud logistikasektori olulisemad nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 27). Oluline on Paldiski kaugus suurtest keskustest, mis vähendab mastaabiefekti.

Tabel 27 Logistika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused

Nõrkused

sisemine

· Baastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee)

· Vaba maa hoonete rajamiseks

· Toimivad logisitikaahelad piirkonnas

· Kaugel suurtest keskustest

välimine



· Riigis on üldiselt hea ettevõtluskeskkond (DB 12 koht)




· Tihe konkurents sarnaste piirkondade poolt

võimalused

ohud

Järeldused logistikasektori konkurentsivõime parandamiseks:

· Tagada taristustruktuuritasude konkurentsivõime võrreldes lähimate konkurentriikidega

· Seadusandluse stabiilsus

· Läbimõeldud taristustruktuuri planeerimine (teine raudteeharu Paldiskisse)

1.2. Kohalike ettevõtete sidumine väärtusahelatesse

Paldiski üheks konkurentsieeliseks on võimalus kasutada ära kohalikke ettevõtteid, mis võivad osaleda väärtusahelates nii tarnijate kui ka tarbijatena. Lokaalsete väärtusahelate areng toob kaasa klastri tekkimise, mis omakorda suurendab piirkonna konkurentsivõimet. Tihe koostöö tootjate ja tarnijate vahel, millele aitab kaasa geograafiline lähedus tõstab ettevõtete konkurentsivõimet ning aitab kaasa nende arengule[footnoteRef:23]. Praegu on koha peal esindatud toiduainetööstuse, metallitööstuse, puidutööstuse ja logistika ettevõtted. [23: M. Porter. The Competitive Advantage of Nations 1990]

Üheks võimaluseks väärtusahela kirjeldamisel on kasutamise-pakkumise andmed, mille põhjal on võimalik välja tuua, mis sektoritega hetkel olemas olevad ettevõtted kõige rohkem koostööd teevad.

Joonis 3 Toodete lõppkasutamine suurite sektorite lõikes 2013

Sektor 1

Sektor 2

Sektor 3

Toiduained

Toiduainetetööstus

Keemiatööstus

Mööblitööstus

Metalltooted

Metalltoodete tootmine

Masinatööstus

Elektriseadmete tootmine

Puittooted

Puidutööstus

Mööblitööstus

Energeetika

Logistika

Logistika

Puidutööstus

toiduainetetööstus

Energia

Energeetika

Logistika

Toiduainetetööstus

Allikas: Eesti Statistikaamet

1.3. Sünteesi metoodika

Seatud eesmärgi täitmiseks püütakse leida fookusvaldkondade ühise arendamise läbi leida sünergia kasutatavate tehnoloogiatega.

· Leitakse majandusanalüüsi põhjal fookusvaldkondade arendamise ühised takistused ja võimalused

· Kirjeldatakse Paldiski fookusvaldkondade kontekstis olulisemad megatrendid;

· Kirjeldatakse megatrendide võimalikku mõju fookusvaldkondade arengule ja konkurentsivõime muutumisele;

· Tuvastatakse selliste takistuste kõrvaldamise ja võimaluste realiseerimise viisid valdkonniti

· Defineeritakse Paldiski tööstusarengu kontseptsioon ja elluviimise viis koos rakendustegevustega.

Sünteesi tulemusel valmiv Paldiski tööstuskontseptsioon on sisendiks Paldiski investorteeninduse programmi ülejäänud osade- taristustruktuuri programmi, turundus- ja rahvusvahelise koostöö programmi koostamisele.

1.4. Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused

Siinkohal käsitletakse Paldiski arendamise takistusi ja võimalusi, mille kõrvaldamine ja realiseerimine on võimalik eelkõige Paldiski ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivi silmas pidades.

Tabel 28 Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused majandusanalüüsi põhjal

I. TAKISTUSED

VÕIMALIKUD LAHENDUSED

1.1. TÖÖJÕUD

· Paldiski kui Keila, Padise ja Vasalemma ühisvalla tööstuskeskus – ühistranspordi ümberkorraldus;

· Elukeskkonna edendamine, maine parandamine;

· Tööjõu import

1.2. ELUKESKKOND

· Koostöö parandamine linna ja ettevõtluse vahel vabaaja tegevuste ja sotsiaalse taristu arendamisel;

· Ühistranspordi arendamine;

· Üldplaneeringu parem tsoneerimine – elamualade arendamine, city väljaarendamine

1.3. ELEKTER

· Kõrge elektrihind

· Tootjate-tarbijate elektriühistu eesmärgiga maksimeerida lokaalselt toodetud energiat;

· Elektritootmise paindlikkuse suurendamine – salvestamine+digilahendused;

· Uute tootmisvõimsuste ehitamine;

· Otseliini ja/või tööstustarbija tariifi realiseerimine Paldiskis

· Elektrivõrgu läbilaskevõimsuse puudumine

· Parem koostöö võrguettevõtete ja riigiga erisuste korraldamisel;

· 330kV elektrivarustuse Paldiskisse toomine;

· Paldiski kui Soomega sünkroniseerimise sõlmpunkt

1.4. LOASTAMINE

· Paldiski üldplaneeringu KSH –s üldraamide sätestamine

· One-stop-shop tegevuste korraldamiseks ja kumuleeriva mõju ohjamiseks;

· Erisuste taotlemine planeerimismenetlustes

1.5. TRANSPORT

· Raudtee läbilaskevõime suurendamine;

· Nutikad lahendused mere- ja autotranspordis – piloting;

· Gaaskütuste laiem kasutamine mootorikütusena

II. VÕIMALUSED

VAJALIKUD TEGEVUSED

1.1. TÖÖJÕUD

· Harjumaa tööjõu parem kaardistamine, Paldiski kui võimaluse turundamine

· Tööjõu rendivõimaluste arendamine

· Ühistranspordi arendamine

1.2. ELEKTER

· Tootjate-tarbijate elektriühistu eesmärgiga maksimeerida lokaalselt toodetud energiat;

· Elektritootmise paindlikkuse suurendamine – salvestamine+digilahendused;

· Uute tootmisvõimsuste ehitamine;

· Otseliini ja/või tööstustarbija tariifi realiseerimine Paldiskis

1.3. TRANSPORT

· Raudtee läbilaskevõime suurendamine;

· Nutikad lahendused mere- ja autotranspordis – piloting;

· Uute mootorikütuste kasutuselevõtt

1.4. TEHNOLOOGIATE RAKENDAMINE

· Eesti kui e-riigi turundamine koos Paldiski turundamisega

· Valdkondlike pilootprojektide arendamine;

· Fookusvaldkondades tehnoloogiliste pilootprojektide arendamine

· Ühistegevuse arendamisel tehnoloogiliste lahenduste kasutamine

1.5. KIIRED JA MUGAVAD INVESTORTEENUSED, LOASTAMINE

· Kõik tegevuse alustamiseks vajalikud ühest kohast;

· Kiirem kui mujal Eestis (või vähemalt sama kiire kui kõige paremas kohas peale Paldiskit);

Fookusvaldkondade arendamise mõnedes takistustes peituvad ühtlasi ka võimalused (selgitused Tabel 28)

Joonis 4 Tegevused ja valdkonnad, milles esinevad takistused sisaldavad ühtlasi ka lahendusi takistuste ületamiseks

Fookusvaldkondade arendamisvõimalused seisnevad:

· ühistegevuse edendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate kasutamine, tööjõu kaasamine, loastamine ja investorteenused)

· innovatiivsete projektide arendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate rakendamine)

Joonis 5 Fookusvaldkondade arendamisvõimalused

1.5. Megatrendid ja järeldused Paldiski jaoks.

Majandusanalüüsi põhijäreldustest nähtus, et Paldiski investeerimiskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks tuleb leida unikaalsed, eelkõige Paldiskile omased, konkurentsieelised. Sellised konkurentsieelised peavad muuhulgas aitama kõrvaldada olemasolevad arengu takistused ja aitama realiseerida võimalused (vt Tabel 28).

Selliste konkurentsieeliste selgitamisel on mõistlik arvesse võtta maailmas tervikuna toimuvaid muutusi ehk megatrende, mille mõju varem või hiljem ka Paldiskis toimuvatesse tegevustesse jõuab.

Megatrendide analüüse on koostanud väga erinevad institutsioonid, kellel on olnud erinevad eesmärgid, mistõttu nad on tihti väga erineva sisu, vormi ja rõhuasetusega.

Paldiski investorteeninduse programmi raames on sünteesi koostaja referentsmaterjaliks valinud rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Ernest & Young megatrendide analüüsi[footnoteRef:24] (edaspidi EY analüüs), mida on allpool võrreldud teise rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Price waterhouse Coopers [footnoteRef:25] (edaspidi PwC analüüs) ja ÜRO poolt koostatud eelkõige töötlevat tööstust enammõjutavate megatrendide analüüsi[footnoteRef:26] (edaspidi ÜRO analüüs) vastavate materjalidega ning selle põhjal on sünteesi koostaja teinud järeldused Paldiski kohta. [24: http://www.ey.com/gl/en/issues/business-environment/ey-megatrends] [25: https://www.pwc.co.uk/issues/megatrends.html ] [26: http://www.ifm.eng.cam.ac.uk/uploads/News/UNIDO_FINAL_ONLINE_29MARCH.pdf]

EY analüüsi referentsmaterjaliks valimise peamiseks põhjuseks on selle käsitluse ulatus käsitledes mõjusid ühiskonnale tervikuna.

EY analüüsis nimetatakse 3 peamise jõuna maailmamajanduse ümberkujunemisel:

· Tehnoloogiat (Näiteks asjade internet, virtuaalreaalsus, tehisintelligents, ja robotid), mis muudab arusaamist majandusharudest

· Globaliseerumist (Näiteks tarneahelate muutumine, Aafrika riikide ilmumine maailmamajandusse, multipolaarne maailm), mis muudab majandussuhted keerukamaks ja nõuab paindlikumaid ärisid

· Demograafia kiiret muutumist (kaks vastandlikku trendi - rahvastiku kiire kasv Aafrikas ja Indias ning rahvastiku vananemine – muudab senist arusaamist teenusmajandusest ja toodetele esitatavatest ootustest.

Nimetatud kolme peamise jõu mõjul on tekkinud 8 järgmist megatrendi:

· Muutuv tööstus (Industry redefined)

· Nutikas tulevik (The future of smart)

· Töö tulevik (The future of work)

· Käitumiste revolutsioon (Behavioral revolution)

· Tarbija rollimuutus (Empowered customer).

· Linnastunud maailm (Urban world)

· Muutuv tervishoid (Health reimagined)

· Efektiivsem ressursikasutus (Resourceful planet)

Joonis 6 Kaheksa megatrendi

Allikas: E&Y http://www.ey.com/gl/en/issues/business-environment/ey-megatrends

Võrdlusena, PwC analüüs kirjeldab megatrendidena kiiret urbaniseerumist, kliimamuutusi ja ressursinappust, globaalmajanduse jõujoonte ümberasetumist, demograafilisi ja sotsiaalseid muutusi ning tehnoloogilisi läbimurdeid.

Joonis 7PWC megatrendid

Allikas: PWC raport; https://www.pwc.co.uk/issues/megatrends.html

ÜRO analüüs käsitleb töötlevat tööstust enammõjutavate megatrendidena:

a) Mittetehnoloogilised suundumused:

· Tööjõu jätkuv vananemine, mis toob kaasa muutused elustiilis ja tarbimisharjumustes, samuti tööjõu kättesaadavuse vähenemise tootmises;

· Oskuste muutumine, mis koos tehnoloogia arengu ja kiireneva rahvastiku vananemisega tähendab kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi suurenemist;

· Enam tarbijate konkreetsetele vajadustele kohandatud tooteid ja teenuseid;

· Kasvav nõudlus teenuste ja toodet e järele linnastuvas maailmas;

· Tööstus- ja tehnoloogiastrateegiate kasvav tähtsus;

· Reshoring[footnoteRef:27] [27: Reshoring – tööstusinvesteeringute tagasitoomise protsess koduriikidesse piirkondadest, kuhu investeeringud viidi kuluefektiivsemate lahenduste otsimisel. ]

b) Tehnoloogilised suundumused:

· Tööstuse digitaliseerimine, mis tähendab kiiremat tootearendust ja efektiivsemat logistikaahelat;

· Tehnoloogiliste arenduste ajas kiirenev skaleerimine, mis tähendab ühtlasi nende kiiremat rakendamist skaleeritavate toodete tootmisel .

Nagu eespool kirjeldatust nähtub võivad megatrendide analüüside koostamise eesmärgid ja rõhuasetused olla erinevad, kuid oma peamiste järelduste osas jõutakse suuresti samade järelduseni: tehnoloogilised arengud ja rahvastikuprotsessid (sh. urbaniseerumine, kliimamuutused) ning nendest kahest tulenevad käitumisharjumused muudavad senist arusaama tööst, tööstusest ja elukvaliteedist laiemalt.

Sünteesi eesmärgi täitmiseks tuleb põgusalt analüüsida megatrendide võimalikku mõju tegevustele Paldiskis, megatrendidena siin ja edaspidi EY analüüsi materjalid.

1.5.1. Muutuvad tööstused – tööstuste konvergents.

Esimene järeldus megatrendide mõjust majandusele on tänagi selgelt täheldatav: piirid traditsiooniliste tööstuste ja majandusvaldkondade vahel hägustuvad ning tarneahelates toimuvad muudatused kiirenevad ajas. Peamine sellise konvergentsi põhjustaja on tehnoloogia kiirenev areng.

Ühest küljest hägustuvad piirid traditsiooniliste majandusharude vahel ja teiselt poolt ajas vähenev vajadus investeerida kallisse taristusse (kinnisvara, IT) või suhtevõrgustiku loomisse (väärtusahelad) tingivad vajaduse olla järjest enam paindlik ning kasutada ja rakendada tehnoloogiaid selle paindlikkuse suurendamiseks.

Eesti kontekstis (väike, avatud majandusega ja kõrge tehnoloogiatasemega) tähendab see vajadust rakendada uusi tehnoloogiaid uute majandusmudelite testimiseks (varasemalt räägitud ka kui „Estonia as a test site“), sama järeldus kehtib ka Paldiski kohta.

Väga oluline on siin eristada tehnoloogiate väljatöötamist ning nende rakendamist. Kuna ühiskonna rikkus kasvab eelkõige tehnoloogiate rakendamisega majanduses, siis tuleb premeerida ja vajadusel toetada just tehnoloogiate rakendamist ja pilootprojektide elluviimist.

Teine järeldus megatrendide mõjust majandusele on see, et tarbijate roll teenuste ja/või toodete kujundamisel on kasvava tähendusega. See suundumus on samuti tingitud tehnoloogia kiirest arengust. Mistahes ettevõte - olgu ta B2C või B2B – on ka ise tarbija ning tehnoloogia areng annab tarbijale hea võimaluse toote või teenuse kujundamiseks. Heaks näiteks on siin energeetika, kus online-kauglugemisega mõõturid eeldavad teenuselt suuremat hinna läbipaistvust ja teenuse paindlikkust, samuti hajaenergeetika areng muudab tarbijad ise energiatootjateks – prosumer’teks.

Kuna tarbijate roll teenuste/toodete arendamisel ajas kasvab tuleks Paldiskis igati soodustada tootjate-tarbijate ühistegevusi. Ühest küljest suurendab see ettevõtjate konkurentsivõimet ja tarbijate heaolu, aga teisalt, mis on tihti veelgi olulisem, loovad sellised käitumismudelid piirkonnale ja riigile positiivset kuvandit, mis ettevõtluskeskkonna kui terviku konkurentsivõime seisukohast on oluline.

Kolmas järeldus tuleneb kahest esimesest: ettevõtjad/tööstused peavad otsima ärivõimalusi ka väljaspool oma traditsioonilisi valdkondi.

Lisaks traditsiooniliste tööstuste/teenuste piiride hägustumisele võimaldab tehnoloogia areng üha lihtsamini kõrvalt tulijatel (näiteks start-up ettevõtted) pakkuda teenuseid, mis konkureerivad olemasolevatega (näiteks Transferwise, Taxify). Seepärast peavad edukad ettevõtted vastama mitte niivõrd küsimusele – mida ma müüa saan – kuivõrd küsimusele – mis probleemi ma lahendada saan? Selles mõttes tuleb konvergentsi, tehnoloogia arengut ning nendega kaasnevat kohustust oma äri pidevalt ajakohastada – vaadata kui peamisi kasvuvõimalusi.

Kokkuvõttes tähendab see nii tehnoloogiate rakendamist kui ühistegevuse arendamist.

Paldiski kontekstis on vaja, et:

Nii tehnoloogiate rakendustegevus kui ühistegevus oleksid võimalikult konkreetsed ning lahendaksid mingit reaalset probleemi

Initsiatiivid oleksid seotud konkreetse asukoha (tööstuspiirkond, tööstuspark) kohapealsete ettevõtjate, tarbijate ja omavalitsuse initsiatiividega.

Võib üsna lihtsalt tõestada, et universaalsete lahenduste või meetmete väljatöötamine pole võimalik või vähemalt majanduslikult mõistlik.

1.5.2. Nutikas tulevik – future of the smart.

Nutikas (smart) on muutunud väljendiks, mis kirjeldab arenguid kõikjal tervishoiust ja pangandusest kuni linnade elukorralduseni, kuid arvatavasti oleme me alles nende tõenäoliselt toimuvate revolutsiooniliste elukorralduslike muutuste künnisel.

· Robotid ja tehisintellekt (TI) viivad nutikuse uuele tasemele.

TI on nutikas seepärast, et ta suudab autonoomselt mõista muutuvaid vajadusi ning pakkuda parimaid võimalikke lahendusi. Järgmine samm on TI autonoomse mõtlemise kombineerimine „süvaõppega“ igast uuest sisendist ja kogemusest. TI süvaõpe toob lähemale tehnoloogilise singulaarsuse võimalikkuse, st. ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel.

· Nutikus muudab maailma.

Oskus omandada, analüüsida ja teha senisest kiiremaid otsuseid skaleeritaval viisil võimaldab muuta näiteks elektrivõrkude, transpordivõrkude, tootmisliinide, terviseteenuste väärtusahelaid oluliselt efektiivsemaks ning tarbijate käitumist oluliselt proaktiivsemaks.

Paldiski kontekstis pole „Nutikaks olemises“ oluline mitte niivõrd küsimus: mida teha „Nutikas olemiseks“? kuivõrd küsimus: kuidas teada, mida teha „Nutikaks olemiseks“?

Nutikus tähendab uut tüüpi probleemide lahendamist uuel viisil tehnoloogiat kasutades. Kuna tehnoloogiate rakendamine (sh. TI ja robotid) on seotud eelkõige konkreetse probleemi või võimaluse/asukoha/projekti/tööstuse/ettevõtte/tarbijaga ning sellised uutmoodi lahendamist vajavad probleemid saavad eelistatult selguda tarbijate-ettevõtete koostöös, siis võib järeldada, et ka Paldiski kontekstis on vaja eelkõige probleemide tõstatamisele ja nende uutmoodi lahendamisele suunatud ettevõtjate ja tarbijate ja kohaliku omavalitsuse selle suunalist koostööd.

Joonis 8 E&Y analüüs nutikast tulevikust

Allikas: E&Y analüüs

1.5.3. Töö tulevik

Järgmise põlvkonna tehnoloogiad - TI, robotid, VR, IoT, jagamismajanduse platvormid – tekitavad suuremahulise traditsioonilise majandusega seotud töökohtade kadumise. Selle mõju tööjõuturule on märkimisväärne, eriti lihtsamate tööde tegijate jaoks. Isejuhtivate autode tulek teedele mõjutab autojuhtide vajadust, mis USA-s on suurim kutseala meeste hulgas üldse. Iseteeninduskassad ja toidu kullerteenused vähendavad juba lähiaastatel vajadust kassiiride järele. Ka keerulisemate tööde osas perspektiiv sarnane. Näiteks asendavad algoritmid juba täna finantssektoris inimestest töötajaid ning robotkirurgia, mobiilsed terviseäpid ja algoritmide abil tervise diagnostika on vaid üksikud näited töö tulevikust, mida iseloomustab liikumine paindliku töötamise (gig-economy[footnoteRef:28]) poole (Uber, Airbnb, ...) ja „masinmajandusse“. Samas ei tähenda need liikumised inimtööjõu muutumist mittevajalikkuks, lihtsalt töö iseloom muutub. Täpselt samuti, nagu digitaaltehnoloogia lõi veebidisainerite ja äpiarendajate töökohad, muudab tehnoloogia töö iseloomu ka ülejäänud majanduses, luues uue sisu ja väljakutsega töökohad. [28: In a gig economy, temporary, flexible jobs are commonplace and companies tend toward hiring independent contractors and freelancers instead of full-time employees, http://www.investopedia.com/terms/g/gig-economy.asp ]

Töö tulevik toob muutused ka ettevõtluses, valitsemissektoris ja ühiskonnas. Muutused ettevõtluses toimuvad juba täna, kus tehnoloogia ja uut tüüpi teenused/tooted asendavad traditsioonilisi, ajas muutuvad lihtsalt kiirenevad ning muutuvad üleüldisteks. Muutused valitsemissektoris on ilmselt kahesuunalised. Ühest küljest vabaneb palju inimtööjõudu, sest väga paljud tegevused on juhitavad algoritmide jt. tehnoloogiarakenduste poolt juhitud võimaluste kaudu, teisest küljest on valitsemissektoril täiesti uus väljakutse – regulatsioon, järelevalve ja administratiivotsused peavad olema kiired, online ja toetatud nutikate tehnoloogiate poolt.

Muutused ühiskonnas toimuvad eelkõige töö iseloomu muutusest tulenevalt. Kui suur hulk tööjõudu vabaneb, siis ei saa kehtida vanad sissetulekute mudelid, kuna see tekitaks pingeid.

Paldiski kontekstis võib töö tuleviku muutumisega seoses teha järgmised järeldused:

· Paldiski töötajate arvu vähesus ei ole suurim väljakutse;

· Paldiski asuvate ettevõtete töötajad ei pruugi asuda üldse Paldiskis

· Kohaliku omavalitsuse maksubaas ei saa tööjõukulude osatähtsuse vähenemisel olla vaid tööjõumaksudel põhinev;

· Innovatiivsete pilootprojektide esilekutsumine võiks olla eraldiseisev eesmärk nii turundusaspektist kui reaalsete muutustega kaasnevate väljakutsete testimiseks – Paldiski kui Läänemere testipiirkond

· Kuna loastamise (eriti keskkonnaloastamine) efektiivsemaks muutumine on üks Paldiski konkurentsipositsiooni parandamise võimalusi, siis tuleks kaaluda kõigi loastamisega seotud protsesside automatiseerimist pilootprojektina;

· Muude pilootprojektide testimine Paldiskis.

1.5.4. Käitumiste revolutsioon (behavioral revolution)

Suurimad globaalsed väljakutsed nagu kroonilised haigused, kliimamuutused, loodusressursside vähenemine, liigne tarbimine on inimkonna tegevuse tagajärg.

Globaalsed väljakutsed ja tehnoloogia areng kiirendavad käitumisteaduse (behavioral economics- BE) kohaselt inimeste käitumist selliselt, et mida suuremad ja kiiremad on inimühiskonna väljakutsed (haigused, vananemisega seotud väljakutsed, kliimamuutused) seda kiiremini valitsused otsustavad nendes küsimustes ning see mõjutab ka kodumajapidamiste käitumist.

Paldiski kontekstis on käitumisharjumuste muutustega seoses järelduste tegemine analoogne mistahes muude uute algatustega: tuleb aru saada, millised muudatused on võitvad (näiteks tehnoloogiarakendused logistikaahelates, energeetikalahendused) ning laialt kasutusele võetavad, selliste suundumuste eesliinil tuleb piloteerida.

1.5.5. Tarbija rollimuutus (Empowered customer)

Mida enam suureneb personaalsete toodete ja teenuste osakaal seda enam muutub usalduse suund. Tarbijad usaldavad brändidest või ettevõtjatest enam teisi tarbijaid, kes rohkem sobivaimaid teenuseid ja tooteid nõuavad.

Tarbija rollimuutus on võimalus nii ettevõtjatele kui tarbijatele loomaks varasemast lähedasemat ja usaldusväärsemat suhet. Ettevõtjale tähendab lähem suhe tarbijaga võimalust oma toote või teenusega kiiremini turule tulla. Tarbija jaoks on võimalus olla teatud mõttes evangelistiks, kes oma soovide täitmise läbi äri kaasosanikuks muutub.

Ilmselgelt kaasneb tarbija rolli muutusega ettevõtjate jaoks suur väljakutse – kuidas ja milliseid tarbija ja ettevõtja kokkupuutepunkte arendada? Eelkõige on see väljakutse B2B ettevõtjatele – kuidas müüa oma tooteid sarnaselt B2C ettevõtetega ning kuidas kujundada tulevikku koos oma klientidega? Väljakutse muudab oluliselt keerukamaks tõsiasi, et selline B2C suhe peaks toimima kogu väärtusahela ulatuses.

Tarbija rollimuutus on Paldiski jaoks ühtaegu suur väljakutse ja võimalus:

· B2C muutumine üleüldiseks normiks lisaks eratarbijatele ka B2B partnerite puhul lisab varasemast palju suuremat kaalu turundustegevustele – toote või teenuse kasutamisest saadav kogemus on olulisem tootest või teenusest endast;

· Mida enam personaalset suhet tarbijaga seda olulisem on paindlikkus ning seda väiksem on suurkorporatsioonide ja mastaabiefektil töötavate ettevõtjate võim.

1.5.6. Urbaniseeruv maailm (Urban world)

Tänase urbaniseerumistempo jätkudes on 2050. aastal linnades elavate inimeste osakaal 2/3 maailma rahvastikust, mis tähendab, et eriti Aasias ja Aafrikas kasvab linnarahvastik 1 miljoni elaniku võrra nädalas kogu perioodi jooksul.

Samuti kasvavad koos linnadega ka väljakutsed:

· Innovatsioon korraldab ümber taristustruktuuri (nt. prosumerid korraldavad ümber elektrivõrgu, liikumisharjuste muutus tähendab vajadust ümber korraldada kogu senine liikluskorraldus, IoT tähendab targemaid hooneid koos vastava taristuga);

· PPP on linnaarenduse efektiivseim viis, linnajuhtimine peab olema oluliselt kaasavam;

· Linnad muutuvad iseseisvateks majandusüksusteks ning on olulisemad kui rahvused või riigid;

Paldiski jaoks on urbaniseerumisega seotud järgmised võimalused:

· Innovatiivsete arendustega Paldiskis piloteerimine on võimalus müüa Paldiskit investeerimise sihtkohana

· Töö konkreetsete partnerlinnade või tööstusaladega on Paldiski ettevõtete jaoks jõukohasem kui riikide või nende ametitega

1.5.7. Muutuv tervishoid (Health reimagined)

Tervishoiu ümbermõtestamist tingib kaks peamist asjaolu:

· Majanduslik jätkusuutlikkus (praegu pole see jätkusuutlik vananemise ja globaliseerumise tõttu)

· Tehnoloogiline innovatsioon võimaldab muuta süsteemi oluliselt kuluefektiivsemaks.

Jätkusuutliku tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine vajab erinevaid oskusi äppide arendamisest kuni tarbijate kaasamiseni, kasutades loomulikult tehnoloogilist innovatsiooni (Näiteks TI, sensorid, reaalaja analüütika, jagamismajanduse platvormid) selle tulemusena asendu

Documents

Paldiski investorteeninduse programm · Web view2017/01/26 · Paldiski tööstusparkides on hetkel olemas vaba maa ja mõnel juhul kommunikatsioonid, aga puuduvad hooned, mida saaks