PANDIVERE JA ADAVERE-PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIK ALA

Keskkonnaministeerium

AS Maves

Veebruar 2006

2

Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3

PÕLLUMAJANDUSE KESKKONNAASPEKTID.............................................................. 4 PÕLLUMAJANDUSE MÕJU PÕHJAVEELE .................................................................................... 5 PÕLLUMAJANDUSE MÕJU PINNAVEELE .................................................................................... 6

LÄMMASTIKURINGE JA HAJUKOORMUS ................................................................... 7

NITRAADITUNDLIK ALA EESTIS..................................................................................... 9

PÕHJA- JA PINNAVEE KVALITEET NITRAADITUNDLIKUL ALAL..................... 14 PÕHJAVEE KVALITEET ........................................................................................................... 14 PINNAVEE KVALITEET ........................................................................................................... 16 VEE KVALITEEDI MUUTUSTE PROGNOOS................................................................................ 18

NITRAADITUNDLIKUST ALAST TULENEVAD PIIRANGUD JA KITSENDUSED19

NITRAADITUNDLIKU ALA TEGEVUSKAVA, KRITEERIUMID, EESMÄRGID... 21 NITRAADITUNDLIKU ALA TEGEVUSKAVA EESMÄRGID........................................................... 22 TEGEVUSKAVA TEGEVUSED JA AJAKAVA .............................................................................. 22 TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE................................................................................................. 22 OODATAVAD TULEMUSED ..................................................................................................... 23 EDUKUSE HINDAMISE KRITEERIUMID..................................................................................... 24 KAVA ELLUVIIMINE............................................................................................................... 24

KASUTATUD MATERJALID............................................................................................. 25

Joonised Loomakasvatuse keskkonnaaspektid 4 Taimekasvatuse keskkonnaaspektid 5 Põhjavee kaitstuse kategooriad põllumajanduses 6 Lämmastikuringe 7 Pandivere piirkonna ligikaudne lämmastikubilanss (aastal 2000) 8 Lämmastikubilansi näidis põllumaa hektari kohta Pandiveres 2000. a 9 Nitraaditundliku ala paiknemine 10 Kiigumõisa allikategrupi allikas 11 Allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal 12 Loomakasvatushoonete paiknemine nitraaditundlikul alal 09.2005 seisuga 13 Nitraatiooni keskmiste sisalduste võrdlus 1987-1992 ja 2001-2005 14 Nitraatiooni sisalduste muutused Pandivere ja Adavere-Põltsamaa pindmises põhjaveekihis 15 Suvine vee üld- ja nitraatlämmastiku sisalduse dünaamika Pedja jões jõgede hüdrobioloogilise kompleksseire andmetel [23] 16 Uurimislõigud Pedja jões 17 Nitraatlämmastiku sisaldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal 2004. aasta riikliku jõgede seireprogrammi alusel [17] 18 Piirangud nitraaditundlikul alal lämmastikuga väetamisel ja loomade arvus 19

3

Sissejuhatus Põllumajanduse, olme- ja tööstusreostuse mõjul halveneb vee kvaliteet kogu maailmas, vee-kogud eutrofeeruvad ning tuleb kulutada üha enam vahendeid uute veeallikate leidmiseks ja joogivee puhastamiseks.

Põlluharimine on kujundanud tänapäeva maastikku ja veestikku. Üles on haritud looduslikud alad, kuivendatud liigniisked alad, süvendatud vooluveekogud, rajatud veehoidlaid ja alanda-tud järvede veetaset.

Põllumajandusreostuse ohjeldamiseks on Euroopa Liit kehtestanud nitraadidirektiivi 91/676/EEC, mille eesmärgiks on:

• põllumajandusest lähtuvatest nitraatidest põhjustatud või tingitud veereostuse vähen-damine ning

• hoida ära edasine veereostus.

Peamised sammud nitraadidirektiivi rakendamisel on:

• reostunud ja ohustatud põhjaveealade ja pinnaveekogude määratlemine;

• nitraaditundlike alade eraldamine;

• hea põllumajandustava juurutamine nitraadidirektiivi mõttes;

• nitraaditundliku ala tegevuskava elluviimine;

• seire tulemustega arvestamine.

Veekogude ning põhjavee kvaliteet ja reostumise ulatus sõltuvad taimekasvatuse ja looma-kasvatuse intensiivsusest: kui suur on põllumaade osakaal piirkonnas, kui kõrged on saagid, kui palju kasutatakse väetisi ja kui palju on põllumajandusloomi pindalaühiku kohta.

Veereostust aitab piirata keskkonnajuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja hea põl-lumajandustava rakendamine.

Lämmastikureostuse piiramine eeldab looduslike tingimuste ning veekogude ja põhjavee ka-sutajate huvide arvestamist põllumajandustootmisel.

Euroopa Liidu liikmesriikide edusammud lämmastikureostuse piiramisel on tagasihoidlikud. Lämmastikukoormus on järsult vähenenud vaid Euroopa Liiduga äsja ühinenud maades.

Eestis on põllumajanduslikest allikatest merre kantava lämmastiku hulk vähenenud sotsialis-miperioodiga võrreldes kaks korda. Selle põhjuseks on tootmismahtude vähenemine ligikaudu samas mahus.

Nitraaditundlikul alal tuleb säilitada joogiveeks kasutatav põhjavesi ja kalarikkad ning supluseks sobivad veekogud

Põllumajanduse keskkonnaaspektid Põllumajanduse keskkonnaaspektid Põllumajandus on aineringe osa. Taimetoitained ringlevad mullast taimedele, loomasöödaga loomadele ja sõnnikuga tagasi põllule. Osa toitainetest väljub paratamatult tootmisest õhku ja vette. Toitainetekoormus veele pärineb intensiivsest loomakasvatusest ja taimekasvatusest. Farmi koos oma rajatistega saab käsitleda punktreostusallikana. Hajukoormus kaasneb väeta-misega, sh sõnniku viimisega põllule.

Põllumajandus on aineringe osa. Taimetoitained ringlevad mullast taimedele, loomasöödaga loomadele ja sõnnikuga tagasi põllule. Osa toitainetest väljub paratamatult tootmisest õhku ja vette. Toitainetekoormus veele pärineb intensiivsest loomakasvatusest ja taimekasvatusest. Farmi koos oma rajatistega saab käsitleda punktreostusallikana. Hajukoormus kaasneb väeta-misega, sh sõnniku viimisega põllule.

Taimekasvatusest pärinev lämmastikukoormus on hajus ja selle mõju sõltub paljudest teguri-test nagu reljeef, sademed, taimkate, kemikaalide ja väetiste kasutamine. Lämmastikuühendid satuvad loodusesse eri aastaaegadel olenevalt taimede kasvufaasist, sademetest, lume sulami-sest, kasutatavatest seadmetest ja mullaniiskusest.

Taimekasvatusest pärinev lämmastikukoormus on hajus ja selle mõju sõltub paljudest teguri-test nagu reljeef, sademed, taimkate, kemikaalide ja väetiste kasutamine. Lämmastikuühendid satuvad loodusesse eri aastaaegadel olenevalt taimede kasvufaasist, sademetest, lume sulami-sest, kasutatavatest seadmetest ja mullaniiskusest.

Lämmastikukoormus põhjustab vee reostuse siis, kui lämmastikuühendite sisaldus veekogus või põhjavees ületab selle tagajärjel keskkonnanorme. Keskkonnanormid on tulenevad vee kasutusotstarbest joogiveeallikana, suplusveena või veeelustiku (eelkõige kalade) kaitse vaja-dusest. Reostust on otstarbekam vältida kui likvideerida selle tagajärgi, mis võivad osutuda raskesti heastatavateks.

Lämmastikukoormus põhjustab vee reostuse siis, kui lämmastikuühendite sisaldus veekogus või põhjavees ületab selle tagajärjel keskkonnanorme. Keskkonnanormid on tulenevad vee kasutusotstarbest joogiveeallikana, suplusveena või veeelustiku (eelkõige kalade) kaitse vaja-dusest. Reostust on otstarbekam vältida kui likvideerida selle tagajärgi, mis võivad osutuda raskesti heastatavateks.

Loomakasvatuses põhjustab veereostust keskkonnanõuetele mittevastav sõnniku- ja reovee-käitlus ning silohoidlatest väljavalguv silomahl. Üheks valupunktiks on ka suurfarmide ümb-ruses asuvate põldude suur koormus sõnniku laotuspinnana. See võib kaasa tuua põldude alu-se põhjavee reostumise.

Loomakasvatuses põhjustab veereostust keskkonnanõuetele mittevastav sõnniku- ja reovee-käitlus ning silohoidlatest väljavalguv silomahl. Üheks valupunktiks on ka suurfarmide ümb-ruses asuvate põldude suur koormus sõnniku laotuspinnana. See võib kaasa tuua põldude alu-se põhjavee reostumise.

Joonis 1 Loomakasvatuse keskkonnaaspektid

4 4

Joonis 2 Taimekasvatuse keskkonnaaspektid

Põllumajanduse mõju põhjaveele Põllumajandus on peamine vee kvaliteedi mõjutaja maapiirkondades. Põllumajanduslikku ha-jureostust põhjustavad orgaanilised- ja mineraalväetised, silomahl ning taimekaitsevahendid. Intensiivsem tootmine toimub enamasti viljakate muldade levikualal, mis on peamised põhja-vee toitealad ja kust saavad alguse jõed.

Reostus orgaanilise aine ja mikroorganismidega. Sõnnik ja silomahl võivad reostada pin-na– ja põhjavee tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmasti-kuühenditega nii loomafarmide ja hoidlate ümbruses kui ka laotamisel põldudele.

Kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses esineb sa-geli. Reostunud vesi lõhnab ebameeldivalt, suurenenud on lämmastikuühendite (ammoonium-iooni sisaldus maapinnalähedases aeroobses vees on üle 0,5 mg/l) ja orgaanilise aine sisaldus (vee oksüdeeritavus on üle 5 mg/l O2).

Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad põhjavees säilida mitmeid kuid. Näiteks lubatakse Inglismaal haigusjuhtude esinemisel loomafarmis sealse sõnniku põllule laotamist alles pärast kahekuist hoidmist. Lisarisk on ka farmitöötajate olmereovee lisamine vedelsõnnikule.

Orgaanilise reostuse jõudmist põhjavette takistab savikate pinnaste esinemine mulla ja põhja-veekihi vahel. Sellest oleneb põhjavee kaitstus. Põhjavee kaitstuse kategooriad põllumajandu-ses on toodud joonisel 3.

Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse kanda. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnni-ku laotamine karstialadel, alvaritel, kaevude ümbruses ning veekogu läheduses.

Reostus nitraatiooniga. Taimede poolt kasutamata jäänud nitraatlämmastik lahustub vees ja satub põllumaade all olevasse põhjavette. Kaitsmata põhjaveega aladel, kus põhjavett andvad liiva või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb nitraatioon kiiresti põhjavette.

Kui nitraatiooni on mullast läbinõrguvas vees palju, võib tagajärjeks olla põhjavee reostumine (põhjavesi sisaldab nitraatiooni üle 50 mg/l).

5

Üleliigne nitraatlämmastik joogivees kujutab inimese tervisele tõsist ohtu. See kutsub esile sinitõbe. Haigus võib olla isegi surmav, eriti ohtlik on see imikutele.

Ka võib ülemäärane lämmastikuühendite sisaldus toidus ja joogivees soodustada vähkkasva-jate teket. Ohustatud on eelkõige põllumajanduspiirkonna üksikkaeve kasutavad elanikud.

Mürkkemikaalid. Väidetavalt ei ole Eestis kasutatavad mürkkemikaalide (keemiliste taime-kaitsevahendite) kogused nii suured, et nad mõjutaksid keskkonnateadlikul kasutamisel oluli-selt põhjavee kvaliteeti.

Põhjavee reostumise juhud mürkkemikaalidega on seni tekkinud lohakusest ja õnnetusjuhtu-mitest nende ladustamisel. Kuigi tänaseks on suur osa vanadest mürgijääkidest kogutud ja kahjutuks tehtud, pole see töö lõppenud. Ikka leitakse vanadest hoonetest kemikaale ja mürgi-jääke, mille vedelema jätmine seab ohtu piirkonna põhjavee.

Eestis põhjavee hajureostust mürkkemikaalidega uuritud ei ole. Ettevaatlikuks teevad siiski 2003. aasta analüüside andmed: Pandivere piirkonna kahes allikas leiti herbitsiid MCPA kõr-genenud sisaldus 0,04–0,1 μg/l. Viimane näitaja (0,1 μg/l) on ka piirnormiks joogiveeallikana kasutatavale põhjaveele.

Seega vajab mürkkemikaalide kasutamine pidevat tähelepanu ja tuleb alustada nende seirega põhjavees intensiivse põllumajandustootmisega aladel.

Joonis 3 Põhjavee kaitstuse kategooriad põllumajanduses

Põllumajandusaladel on reaalne oht põhjavee reostuse laienemiseks

Põllumajanduse mõju pinnaveele Reostuskoormus, veekogude eutrofeerumine. Põllumajandusest pärineva taimetoitainete koormuse mõju jõe veekvaliteedile erineb punktreostusallikate mõjust. Asulate heitvesi jõuab jõgedesse ühtlaselt kogu aasta vältel ühes kindlas kohas ja mõjutab seal märgatavalt veekogu veekvaliteeti. Farmide ümbrusest ja põldudelt tulev koormus jõuab jõkke laiemalt alalt ja ees-kätt kevadise ning sügisese suurvee ajal, mil lahjendus on suur.

6

Suuremate linnade ja asulate heitveelaskudel on jõgede veekvaliteedile, eriti miinimumpe-rioodil, tuntavam mõju kui hajureostusel. Järvede ja mere reostuskoormuse formeerumisel on põllumajandusel suurem osakaal. Nitraaditundliku ala jõgede vees on põllumajandustootmi-sest põhjustatud kõrgenenud lämmastikusisaldus. Kui jõkke lisandub heitveest (või virtsast) pärinev fosfor kasvab jõgi taimestikku täis.

Põllumajanduskoormus on määrav väikeste jõgede ja ojade veekvaliteedi kujunemisel. Eriti selgelt on põllumajanduse mõju jälgitav väikestes veehoidlates (näiteks Jäneda paisjärves). Väikejärvede reostamine on kaasa toonud nende kiirenenud vananemise: halveneb kalastiku koostis, järv kaotab oma puhkemajandusliku väärtuse ning muutub lõpuks märgalaks. Virtsa-ga reostunud järv jääb pikaks ajaks, sageli alatiseks, rikutuks.

Hapnikupuudus veekogudes. Sõnnik ja silomahl ning ammooniumiooni sisaldavad väetised on ohtlikud eelkõige veeelustikule, kuna nende mõjul tekib vees hapnikupuudus ning kalad hukuvad.

Eriti ohtlik on hapnikupuudus jõeforelli sigimispaikades. Selle tagajärjel võib hukkuda kogu reostatud jõe kudepaikades olev kalamari ilma järglasi andmata. Sellise nähtuse võimalikkust kinnitab aeg-ajalt Pandivere allikates esinev suur ammooniumiooni sisaldus ja osade aastate kalade noorjärkude puudumine jõgedes.

Veekogudele on väga ohtlik ka ühekordne reostamine virtsa või silomahlaga

Lämmastikuringe ja hajukoormus Lämmastikuringe on üks peamisi aineringeid looduses. Lämmastik on tähtis taimede toitaine ning valkude koostisosa. Taimede kasvu tõhustamiseks kasutatakse põllumajanduses lämmas-tiku allikana nitraatioone sisaldavaid mineraalväetisi, sõnnikut ja haljasväetist. Ülevaate läm-mastikuringest looduses annab joonis 4.

Joonis 4 Lämmastikuringe

7

8

Seetõttu tuleb silmas pidada, et kasutatav lämmastikukogus (nii orgaaniliste kui mineraalväe-ede poolt äratarvitatavale kogusele, sest pärast vegetat-

siooniperioodi lõppu mulda jäänud nitraatioonid leostuvad.

Mullast nõrgveega väljaleostuvast nitraatlämmastikust jõuab osa põhjavette, osa kantakse pinnavette ja osa denitrifitseerub (muutub gaasiliseks lämmastikuks) nõrgvee liikumisteel.

Osa põhjavette jõudnud lämmastikust denitrifitseerub anaeroobses põhjavees ja lendub. Põh-javette allesjäänud nitraatlämmastik kantakse allikate kaudu lõpuks pinnavette.

Nitraaditundliku ala Pandivere osa lämmastikubilansside näidised on toodud joonistel 5 ja 6. Sobivate agrotehniliste võtete kasutamine ja tasakaalustatud väetamine aitab vähendada läm-mastikukadusid veekeskkonda.

Lämmastikväetiste täpse kasutamise planeerimine on raske seni, kuni pole võimalik kasutada pikaajalisi ilmastikuprognoose.

Joonis 5 Pandivere piirkonna ligikaudne lämmastikubilanss (aastal 2000)

Väetistega antud nitraatlämmastik on hästi liikuv, hästi omastatav taimede poolt ning ka mul-last hästi väljapestav. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid mõnel määral fiksee-rida ja see jääb ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks.

tistega antav) vastaks võimalikult taim

9

Joonis 6 Lämmastikubilansi näidis põllumaa hektari kohta Pandiveres 2000. a

ad erinevused põhjavee toiteala,

Kesk-Eesti tasandik on aga põhjavee kohalik toiteala ja transiit- ning väljumisala.

Nitraaditundlik ala Eestis Eestis määrati nitraaditundlik ala Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri” (RT I 2003, 10, 49).

Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põh-justada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajan-duslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. Nitraaditundlikud alad määratakse intensiivse põllumajandustootmisega piirkondade põhja- ja pinnavee kaitseks.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (kogupindalaga 3250 km2) jaguneb Pan-divere (2382 km2) ja Adavere-Põltsamaa (667 km2) nitraaditundlikuks piirkonnaks. Nende vahele jääb Endla soostiku ala (201 km2).

Kaitse-eeskirjaga määrati kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestati kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega aladel. Nitraaditundliku ala määramisele eelnes rida uurimistöid. Varasemad uuringud ja seire kinnitavad nitraadireos-tust selles piirkonnas. Kõik uurimused on käsikirjadena kättesaadavad Keskkonnaministee-riumi veeosakonnast (vt Kasutatud materjalid).

Keskkonnaministri 30.06.2003. a käskkirjaga nr 487 määrati nitraaditundliku ala valitsejad, kelledeks on Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa keskkonnateenistused oma halduspiiri-des.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala puhul on tegemist kahe looduslike tin-gimuste ja maastiku poolest erineva piirkonnaga - Pandivere kõrgustik ja Kesk-Eesti tasandik. Pinnakatte, mullastiku ja maakasutuse järgi on mõlemad alad sarnased. Suuremilmnevad ala veevarude kujunemises. Pandivere on kogu Eesti jaoks oluline

10

imad põllu-maad on Väike-Maarja, Avanduse ja Kareda valdades, kus mulla keskmine hindepunkt on üle 50 (Eestis keskmiselt 40). Nitraaditundliku ala keskmine mulla hindepunkt on 46,5.

Joonis 7 Nitraaditundliku ala paiknemine

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas on haritava maa osatähtsus Eesti keskmisega võr-reldes, suurem - Pandiveres 37% (890 km2), Adavere-Põltsamaa piirkonnas 45% (300 km2), Eestis keskmiselt 25%. Piirkonnas levivad Eesti viljakamad mullad. Geoloogilise ehituse ja karsti leviku tõttu on Pandiveres väike kuivendamist vajavate maade osakaal. Par

Pandivere nitraaditundlik piirkond asub Pandivere kõrgustikul hõlmates Põhja-Eesti lava-maa kõige kõrgema osa. Pandivere nitraaditundlikku piirkonda jääb osa Lääne-Virumaast ja Järvamaast, kokku 21 omavalitsuse territooriumid (linnadest Rakvere, Tapa ja Tamsalu, suu-rematest asulatest Koeru, Järva-Jaani, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja).

Pandivere kõrgustiku keskosas, 1375 km2 suurusel maa-alal puuduvad alalised veekogud. Te-gemist on Eesti suurima infiltratsioonialaga. Põhjavesi väljub rohkete allikatena kõrgustiku nõlval ja jalamil, andes alguse paljudele jõgedele ja põhjustades soostumist. Neist allikaist saavad alguse Eesti suuremad jõed: Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Jägala, Loobu, Kunda, Valgejõ-gi jt. Allikaid esineb ka jõesängides. See annabki jõgedele eriti suure põhjaveelise toitumise – kuni 59% äravoolust. Karstiallikatest lähtuvate jõgede äravool pindalaühikult on suurem kui kusagil mujal Eestis ja on sesoonselt küllalt ühtlane.

Põhjaveevarude poolest on Pandivere kõige olulisem piirkond Eestis. Pandivere kõrgustikul on head tingimused põhjavee kujunemiseks. Võrreldes ümbritseva alaga on kõrgustikul roh-kem sademeid. Pinnakate on õhuke, alla viie meetri ja põhjavesi on reostuse eest valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud.

Suuremad loopealsed levivad Aravete, Järva-Madise, Järva-Jaani ja Viru-Jaagupi vahelisel alal. Põhjavesi on aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt reljeefist ka kuni 20 meetri sügavusel maapinnast.

Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik piirkond paikneb Kesk-Eestis Põltsamaa linna ümbru-ses, jäädes tervikuna samanimelise valla koosseisu ning Pajusi valda ja Puurmani valla põhja-ossa. Piirkond asub Kesk-Eesti tasandiku lõunapoolses osas. Põhiliselt moreenist koosneva pinnakatte paksus on valdavalt 2–5 meetrit, kuid põllualadel on suures ulatuses pinnakate õhem kui 1 meeter. Põhjaveetase on 2-5 meetri sügavusel maapinnast.

Nitraaditundlikul alal tervikuna on kaitsmata põhjaveega alade osatähtsus suur: Pandivere piirkonnas 19% kogu alast ehk 447,5 km2, Adavere-Põltsamaa piirkonnas 18% kogu alast ehk 119,7 km2. Enim esineb kaitsmata alasid Tamsalu, Väike-Maarja, Saksi, Ambla ja Roosna-Alliku valdades ning Adavere-Esku ja Lustivere piirkonnas. Pandiveres esineb palju karsti-nähte. Allikate ja karstilehtrite paiknemise tihedust näeb jooniselt 9.

Joonis 8 Kiigumõisa allikategrupi allikas

Veeressursi seisuko-halt on tähelepanu-väärsemad järgmisedolulised allikad ja karstilehtrid:

1) Aniste-Einjärve karstijärv;

2) Assamalla luha

karstijärv; 3) Järsi-Mängu-

pealse-Aavere karstijärved;

4) Kiltsi mõisapargi allikad;

11

5) Varangu allikad; 6) Muru karstiala; 7) Tõrma-Karitsa-Jupri

10) Prandi allikad;

12) Roosna-Alliku külmaallikad;

14) Tudre karstijärved;

järved; 17) Aidu karstiala;

20) Kalana dolomiidi-

Joonis 9 Allikad ja karstilehtrid nitraaditundlikul alal

Nitraaditundlikule alale on iseloomulikud parasniiskete muldadega Põllud on oma mõõtmetelt suurimad Eestis ja muldade kõrge viljakuneid põllumajanduslikult kasutada.

Mullaviljakusele on ohtlik muldade pikaajaline vaegväetamine, mis on s-takümne maaviljelusele Eestis (joonis 6).

Põllumajanduslik tootmine on piirkonniti erinev: osades piirkondades ra-viljakasvatusega (Avanduse ja Saksi), teisal ka piimakarjakasvatuse j Loo-made koguhulgast on 60-80% koondunud suurfarmidesse.

Nitraaditundlikul alal võib teraviljakasvatuse pinnaks hinnata 50 000-60 000 ha. See on kuni 50% haritava maa pindalast.

allikad ja karstiala; 8) Saksi karstijärved; 9) Mõdriku-Vetiku

allikad;

11) Kiigumõisa allikad;

13) Esna pargi allikad;

15) Lüsingu karstiala; 16) Jalgsema karsti-

18) Kalana karstiala; 19) Sopimetsa allikas;

karjääri lääneservas asuv allikas.

suured põllumassiivid. se tõttu on otstarbekas

tüüpiline viimase aa

tegeletakse ainult teha li atootmisega.

12

Joonis 10 Loomakasvatushoonete paiknemine nitraaditundlikul alal 09.2005 seisuga

13

Põhja- ja pinnavee kvaliteet nitraaditundlikul alal

Põhjavee kvaliteet Paarkümmend aastat tagasi olid väetised odavad ja nende suures koguses kasutamine soosi-tud. Selle tulemuseks oli maapinnalähedase põhjavee reostumine nitraatiooniga.

Põldude väetamisest tingitud nitraatiooni sisaldused nitraaditundliku ala kaevuvees ulatusid sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandiveres piirkonniti 60 mg/l, Põltsamaa ümbruses 100 mg/l, keskmised nitraatiooni sisaldused eelnimetatud perioodi lõpul ja käesoleval ajal on toodud joonisel 11.

Joonis 11 Nitraatiooni keskmiste sisalduste võrdlus 1987-1992 ja 2001-2005

Pandivere piirkonnas ei vastanud sotsialismiperioodi lõpul lämmastikühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20% üksiktarbijate kaevudest, käesoleval ajal kuni 10%. Adavere-Põltsamaa piirkonnas on vastavad numbrid 60% ja 20%.

Nitraaditundliku ala maapinnalähedase põhjavee kvaliteet on põllumajandustootmise vähe-nemise tulemusena paranenud. Kiirem oli veekvaliteedi paranemine 90-ndate esimesel poolel, edaspidi on nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees püsinud enam-vähem stabiil-ne: Pandivere nitraaditundlikul alal keskmiselt 20 mg/l, Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal keskmiselt 30..35 mg/l (joonisel 12 sinine).

14

del asu-vate kaevude vees. See on tingitud intensiivsest põllumajandustootmisest ja põhjavee toitu-mistingimustest. Siin on osade kaevude vesi senini joogikõlbmatu.

Kõrgem (ligi 50 mg/l, oranž) on nitraatiooni sisaldus Adavere ja Esku ümbruse põldu

15

ldus piirkonniti taas. ni keskmine sisaldus

5. aasta sügisel aga 32 mg/l (üheksakümnendate alguses üle 50 mg/l). ud kaevudest ületas nitraatiooni sisaldus 2005. aastal 35 mg/l.

Pandiveres suureneb maapinnalähedase põhjaveekihi nitraatiooni sisaSeire andmetel oli näiteks Väike-Maarja vallas 2000. aastal nitraatioopõhjavees 18 mg/l, 200Sealjuures 29% vaadeld

Joonis 12 Nitraatiooni sisalduste muutused Pandivere ja Adavere-Põltsamaa pindmises põh-javeekihis

Tootmise kavandamisel tuleb arvestada kõigi põhjavee kasutajate huvidega

16

dust. Nitraaditundliku ala piirides alguse saavatel jõgedel on mitmed riikliku seire lävendid. Nendeks on: Preedi jõgi Varangul, Põltsamaa jõgi Rutikveres, Oostriku jõgi, Kunda-Lavi alli-

ise kompleksseire andmetel [23]

itraaditundliku ala veeseisundit iseloomustavad täiendavalt riiklikku seireprogrammi lülita-tud jõgede lämmastikühendite sisald

nitraaditundliku ala jõgedes 2004. a. [17]

NO3 (mgN/l) Nüld (mgN/l)

Pinnavee kvaliteet Pandivere piirkonnast lähtuvate jõgede seire näitab pidevalt suurt lämmastikühendite sisal-

kad, Võisiku peakraav, Alastvere peakraav, Pedja ülemjooks, Valgejõgi Porkunis, Vodja jõgi ja Jänijõgi Jänedal.

Kõige põhjalikumalt on uuritud Põltsamaa ja Pedja jõe veekvaliteeti, seirelävendite paiknemi-ne on toodud joonisel 14. Pedja jõe suvise vee üld- ja nitraatlämmastiku sisalduste muutustest piki jõge lähtest suudmeni annab ülevaate joonis 13.

Joonis 13 Suvine vee üld- ja nitraatlämmastiku sisalduse dünaamika Pedja jões jõgede hüd-robioloogil

Nused, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1 Nitraat- ja üldlämmastiku sisaldus

Lävend Aasta keskmine kevad suvi Aasta keskmine kevad suvi Võisiku 2,8 2,9 1,8 3,2 3,3 2,0 Põltsamaa-Rutikvere 2,5 2,6 1,9 3,1 3,8 2,4 Jänijõgi 4,7 4,4 3,9 5,3 4,9 4,6 Alastvere 5,5 4,8 4,4 6,4 5,8 5,3

Nitraatiooni sisaldus on kõrgem Alastvere peakraavis ja Jänijões, ulatudes maksimaalväärtus-tena vastavalt 32,6 ja 32,7 mg/l. Nitraatiooni normi ületav sisaldus näitab põllumajandus-koormuse mõju piirkonna pinnavee kvaliteedile.

17

Joonis 14 Uurimislõigud

vähenemist võis täheldada 1990-95 aastatel, pärast

astikust, eriti jõe

Jõgede praeguse veekva-as o

järgi oli veekvaliteet Pedja jõe Sim lõigväga halb (Nüld > 6 mg/l

Nitraaditundliku ala teiste

riikliku siseveekogude seire andmetel on esitatud joonisel 15.

Pedja jões

Rohelisega on toodud siseveekogude iga-aastased seirelävendid.

Pandivere jõgede vee üldlämmastiku sisalduse

seda on see jäänud enam-vähem samale tasemele.

Nitraatlämmastiku suu-rem osakaal üldlämmas-tiku kontsentratsioonist on iseloomulik põlluma-jandusliku tootmisega alade põhjaveest toituva-tes jõgedes (Oostriku, Varangu, Porkuni).

Pandivere piirkonnast lähtuvatest jõgedest on madalama nitraatlämmas-tiku sisaldusega ainult Kunda jõe vesi. Siin aval-dub metsasema Kunda jõe ülemjooksu valgala mõju.

Nitraatlämmastik moo-dustab suurema osa üld-lämmülemjooksul.

liteedi kl sifikatsi oni

una us ).

jõgede ülemjooksude nit-raatlämmastiku sisaldused

18

Joonis 15 Nitraatlämmastiku sisaldus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal 2004. aasta riikliku jõgede seireprogrammi alusel [17]

Vee kvaliteedi muutuste prognoos Pinna- ja põhjavee kvaliteet paranes oluliselt üheksakümnendate jandusliku madalseisu perioodil. Kõige puhtama veekeskkonnag1995. aastat. Hetkel ei ole selge tendents nitraatioonide sisaldus iseks, kuid piirkonniti on see põhjavees juba jälgitav. Põllumajanduse tväetiste kasutuse suurenedes on lämmastikühendite sisalduse suuretaimekaitsevahendite kasutamine vähenes järsult peale sotsialismiptate trendiks on pestitsiidide kasutamise tõus, mille põhjustajaks mullaharimise propageerimine.

Kui nitraaditundliku ala põllumehed tahavad kasutada maksimaalsmalust kogu haritaval maal, muutub olukord Pandiveres sama halvate aastate lõpul, kui Järvamaal kasutati keskmiselt orgaanilist ja mitoimeaines 134 kg/ha (2004. aastal väetataval maal keskmisena 7raatiooni sisalduseks maapinnalähedases põhjavees võib kujunedmille tulemusena 20–40% erakaevude veest muutub suure nitraatigiks kõlbmatuks.

Olukorda leevendab osa maa (kaitsmata põhjaveega ja karstialade) kasutusse ning talvel taimkatteta pindade vähendamine. Koostöös hea tahtmise korral saab vähendada intensiivistuva põllumajandusetada praegune veeseisund.

Ka Adavere-Põltsamaa piirkonna põldudel võib kogu maa intensiivda 1990. aasta olukord, kui nitraatiooni keskmine sisaldus põllul kaevudes oli 40-70 mg/l ja madalaid kaeve ei saanud joogivee allikmajandustootmise reostuskoormuse vähendamine pole kõikjal võinegatiivse mõju leevendamise võimalusi.

Maapiirkondade joogiveevarustus. Arvestades Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala hüd-rogeoloogilisi tingimusi on seal otstarbekas intensiivse põllumajandusega aladel madalate, reostunud veega kaevude asendamine (kohati sobib ka veetrasside rajamine). See meede on maal elavate inimeste elukvaliteedi tagamisel kõige efektiivsem. Hajaasustuse veevarustuse

aastate esimese poole ma-a perioodiks võib lugeda e üldiseks suurenemootmistaseme taastudes ja nemine vees vältimatu. Ka erioodi, kuid viimaste aas-on osaliselt minimeeritud

elt lubatud väetamise või-ks kui kaheksakümnenda-neraalset lämmastikväetist 1 kg/ha). Keskmiseks nit-a Pandiveres 30–40 mg/l, oonide sisalduse tõttu joo-

jätmine väheintensiivsesse põllumajandustootjatega ja mõju ning heal juhul säili-

sel kasutuselevõtul taastu-olevates madalates üksik-ana kasutada. Kuna põllu-malik, tuleb rakendada ka

pilootprojektiga on alustatud Adavere piirkonnas. Reostunud veega kaevude asendamisega alustatakse ka Pandiveres.

Pinnaveekogude seisund. Põllumajanduse reostuskoormuse mõju võimendub süvendatud ja tammidega tõkestatud jõgedes ning alandatud veetasemega järvedes. Reostuskoormuse mõju aitab leevendada vooluveekogude looduslähedase geomorfoloogilise seisundi taastamine. See tähendab eelkõige mittevajalike tõkestusrajatiste likvideerimist ja süvendatud vooluveekogu-dele võimaluste piires kalade elu- ja sigimispaikade taastamist aga ka põllumaade kuivendus-vee eesvoolude tihedamat hooldust.

Nitraaditundlikust alast tulenevad piirangud ja kitsendused Nitraaditundlikul alal kehtivad majandustegevuse piirangud ja kitsendused on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega, olulisemad on:

• „Veeseadus” (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87);

19

01. a määrus nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja iskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetis-

• Vabariigi Valitsuse 28. augusti 20sõnnikuhoidlatele ning siloladustamte kasutamise ja hoidmise nõuded” (RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89; 2004, 13, 89);

• Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 17 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri” (RT I 2003, 10, 49);

Joonis 16 Piirangud nitraaditundlikul alal lämmastikuga väetamisel ja loomade arvus

Nitraaditundliku ala tegevuskava õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed:

• Ajavahemik, millal väetiste kasutamine on keelatud: orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini.

• Väetiste kasutamise piirangud tugeva kaldega maa-alal: väetise laotamine on kee-latud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5–10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15.

20

i embrist

de suubumiseni

• a

pinna- ning põhja-vesi ei valguks sõnnikuhoidlasse; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekind-lad; ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatat-siooniaja vältel; haritaval maal aunas on lubatud hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust; silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad; silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edas-pidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse või virtsahoidlasse; silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m3 silohoidla ruumala kohta.

• Väetise kasutamise maksimaalsed kogused: sõnniku ja mineraalväetisega kokku on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni 170 kg lämmastikku aas-tas; mineraalväetistega tohib anda haritava maa hektari kohta mitte üle 140 kg läm-mastikku aastas; mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg, tuleb an-da jaotatult. Nitraaditundlikul alal on sõnniku- ja mineraalväetistega kokku lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas.

Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi:

• mineraalväetistega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav läm-mastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;

• pidada loomi üle 1,5 loomühiku haritava maa hektari kohta;

• kasutada reoveesetet.

• Väetiste kasutamise piirangud veega küllastunud, üleujutatud, külmunud võlumega kaetud maa-alal: orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detskuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega või on külmunud või veega küllastunud või perioodiliselt üle ujutatud veehaarde sanitaarkaitsevööndis ning veekogu veekaitsevööndis.

• Väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal: veekogu veekaitsevöön-dis on väetamine keelatud. Järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel on vööndi laius 10 meetrit veepiirist ning maaparandusobjektide eesvooludel kuni nenlooduslikesse veekogudesse 1 meeter.

Nõuded sõnnikuhoidlatele ja silohoidlatele: kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidlvõi sõnniku- ja virtsahoidla; põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja

21

t peab vähemalt 30% olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist 1/3 võib asendada teravilja-, rapsi- või rüpsipõhu sügisese sissekünniga. Taimkattena käes-oleva seaduse tähenduses mõistetakse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed.

Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast kee-

Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandustootja poolt kasutatavast haritavast maas

latud:

väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine.

Karstilehtreid on keelatud:

risustada ja täita.

Oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast lisaks eelnevale keelatud:

maa kasutuse sihtotstarbe muutmine;

loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine;

vee kvaliteeti ohustavate ehitiste rajamine;

maavarade või maa-ainese kaevandamine;

heitvee pinnasesse juhtimine;

metsa lageraie;

kuivendussüsteemi ehitamine;

loomade matmiskohtade rajamine;

kalmistute rajamine.

Nitraaditundliku ala tegevuskava, kriteeriumid, eesmärgid „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2004-2008” võeti vastu Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 318-k, 30.04.2004. Tegevuskava põhieesmärgiks on pii-rata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele.

Tegevuskava täitmine loob eeldused veekeskkonda säästva põllumajandustootmise arenguks, pinna- ning põhjavee hea seisundi säilitamiseks ning tervisele ohutu joogivee tagamiseks. Te-gevuskava toetab Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengut, maapiirkondades puhta vee moodustumist, maastike mitmekesisuse ja liigirohkuse ning puhkealade väärtuse säilimist.

Loodud on nitraaditundliku ala nõukogu, kuhu kuuluvad asjaomaste ministeeriumite ja tootja-te esindajad, kelle ülesandeks on koordineerida tegevuskava elluviimist. Tegevuskava mahuks on planeeritud 20,9 miljonit krooni. Keskkonnanõuete täitmise kulud kannab põllumajandus-tootja. Keskkonnanõuete täitmiseks on võimalik taotleda toetusi.

22

2. Toetada teavitamise ja koolituse kaudu sõnniku täielikku kasutuselevõttu väetisena.

3.

5. vee seisund.

7.

8. Kaasa aidata elanikkonna varustamisele tervisele ohutu joogiveega.

9.

10.

TegevTegevudusminvahel.

Aid ksutamisgukava

Tegevujatööta

Teg uteeriumraaditu

Põllumosa a jalide koostamise eest ja Keskkonnam gamise eest. Nitraaditundliku ala elanikele nõuetekohase joogivee kindlustamisse kaasatakse Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium.

Nitraaditundliku ala tegevuskava eesmärgid 1. Koordineerida põllumajanduse ja veemajanduse alaseid tegevusi mullaviljakuse säili-

tamise ja veemajanduse valdkondades.

Suunata põllumajanduslikku maakasutust selliselt, et oleks tagatud mullaviljakuse säi-limine.

4. Selgitada pilootuuringutega välja nii põllumajandustootmise kui ka mulla- ja veekaitse seisukohast parima võimaliku tehnika ning maaviljeluse meetodite kasutuselevõtu võimalused ja optimaalsed toetusskeemid nitraaditundlikul alal.

Säilitada valdavalt hea põhja

6. Säilitada valdavalt hea pinnaveekogude seisund.

Säilitada lõheliste elupaigad vooluveekogudes.

Nõuetekohase kontrolli, hindamise, keskkonnaseire andmebaaside ja aruandluse taga-mine.

Põllumajanduse arengu- ja veemajanduskavade parem ühitamine: eestkätt „Eesti riik-lik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks 2004–2006” (RTL 2004, 19, 312) ja „Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006” rakendusperioodil.

uskava tegevused ja ajakava skava elluviimise algusetapil (aastatel 2004–2005) edendatakse koostööd Põllumajan-isteeriumi ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala asutuste ja põllumajandustootjate

ata se kaasa keskkonnainvesteeringute ja keskkonnatoetuste võimalikult otstarbekale ka-ele ning koostatakse ettepanekud Eesti riikliku arengukava 2007–2013, maaelu aren- ja veemajanduskavade meetmete ühitamiseks.

skava lõpuperioodi kava täpsustatakse koos Eesti maaelu arengukava 2007–2013 väl-misega.

Tegevuskava elluviimine ev skava elluviimist juhib Keskkonnaministeerium tihedas koostöös Põllumajandusminis-

iga. Tehtud töödest ja kavandatavatest tegevustest tehakse jooksvaid kokkuvõtteid nit-ndliku ala nõukogu regulaarsetel koosolekutel.

ajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt ühiselt elluviidavate tegevuste s v stutab Põllumajandusministeerium koolituse ja juhendmater

inisteerium tervisele ohutu joogivee ta

23

makasvatuse keskkonnanõuete ning hea põllumajandustava osas tootja poolt kasutata-

ritud nende kasutuses oleval maal asuvatest karstilehtritest, allika-veega ja tugeva kaldega aladest ning nende kasutamise keskkon-

g vabatahtlike keskkonnameetmete rakendamise võimalustest.

• al säilib ja paraneb mullaviljakus.

• aa piirkonnast on tagatud põhja-

tootmiseks kasutatava pinnavee I ja II kva-liteediklassi nõuetele (sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Joogivee toot-

kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrolli-nõuded”).

• Vooluveekogude vesi vastab lõheliste ja karpkalalaste veekogudele püstitatud vee kva-istri 9. oktoobri 2002. a määrus nr 58 „Lõheliste ja

karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee eliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaa-

mad” (RTL 2002, 118, 1714)).

• Ühisveevärgi vesi vastab kvaliteedinõuetele lämmastikühendite osas. On loodud eel-e veetar-

a-

Oodatavad tulemused • Paraneb valdkonna juhtimisega tegelevate ametkondade koostöö ja kompetentsus.

• Euroopa Liidu veemajandus- ja põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis saavuta-takse parem koordineeritus.

• Tagatud on põllumajandustootjate informeerimine ja nõustamine maaviljeluse ja loo-

val maal.

• Tootjad on informeetest, kaitsmata põhjanapiirangutest nin

• Põllumajandustootjatele on tehtud kättesaadavaks informatsioon parimast võimalikust tehnikast sõnnikumajanduse, väetamise ja maaviljeluse osas ning on aidatud koostada tootmisüksuse keskkonnakavasid.

Tegevuskavaga haaratud nitraaditundlikul al

Pandivere piirkonnas ning enamusel Adavere-Põltsamvee hea seisund lämmastikühendite osas.

• Pärnu ja Jägala jõgede vesi vastab joogivee

miseks kasutatava või kasutada

liteedinõuetele (keskkonnamin

kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõh

dused tervisele ohutu joogivee kasutamiseks nitraaditundliku ala hajaasustusbijatele (sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kont-rollinõuded ning analüüsimeetodid”).

• Toimub EÜ nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ „Veekogude kaitsmise kohta põllumjandusest lähtuva nitraadireostuse eest” (EÜT L 375, 31.12.91, lk 1) (nn nitraadidirek-tiiv) alusel nõutav vajalikus mahus järelevalve, seire ja regulaarne aruandlus.

• Eesti on rahvusvahelisel tasemel aktsepteeritud mulla ja vee säästva kasutajana.

• Järgmiseks Eesti maaelu arengukava 2007–2012 rakendusperioodiks on ette valmista-tud majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt põhjendatud mulla- ja veekaitse meetmed.

• Suureneb tulu põllumajandusest ja aeglustub veevarustusele tehtavate kulutuste suure-nemine.

24

Tegministe ised hindamiskriteeriumid:

re ning muude seireprogrammide kaudu;

undliku ala põllumajandustootjate enamus järgib õigusaktidest tulenevaid veekaitsenõudeid;

põhja- ja pinnavee kvaliteet, joogivee kvaliteet ja vee-elustiku elutingimuste vastavus

itraaditundliku ala tegevuskava meet-med on viidud kooskõlla.

Kava elluviimine Nitjärgmis vustega:

• lluma-tvustav trükis, Sõnnikuhoidlate ehitamise juhis;

• Üksiktarbijatele ohutu joogivee tagamise tegevused laienevad Jõgevamaalt Järva ja

li koostamine ja väljastamine - 2006

nduskavade ning maaelu arengukava eesmärkide ja tegevuste ühildamine - jandamise meetme raames püütakse rakendada veekaitselist

Edukuse hindamise kriteeriumid evuskava täitmist hindab ja analüüsib Keskkonnaministeerium koostöös Põllumajandus-

eriumiga igal aastal, võttes aluseks järgm

lämmastikureostuse probleemid on kontrolli all riikliku seire ja ettevõtte omasei

nitraadit

nitraadidirektiivi alusel nõutud seire ja andmekogude olemasolu;

õigusaktidega määratud näitajatele;

mullaviljakus piirkonnas on säilinud või paraneb;

maaelu arengukava ja veemajanduskava ning n

raaditundliku ala tegevuskava elluviimine toimub plaanipäraselt. 2006. aastal jätkatakse te tege

• Koolitused erinevatele huvigruppidele (nõustajad, tootjad, ametnikud);

NTA avalikustamise ja tootjate teavitamine -kavandatud trükised 2006: Hea Põjandustava, Nitraaditundliku ala tu

• Veehaarete toitealade piisava kaitse tagamise tegevused - keskkonnateenistuste ette-panekul konkreetsete alevike veehaarete olukorra inventeerimine ja uuringud;

Lääne-Virumaale;

• Põllumajandustootjatele vajaliku kaardimaterjatehakse materjal kättesaadavaks internetipõhiselt;

• Veemajakeskkonnasõbraliku matoetust.

25

1. ting quidelines. European Commission DGE. April 2000.

2. “N nds of aquatic environment and agricultural practice. Reporting quidelines. European Commission DGE. April 2000.

3.

4. Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava I etapp. AS Maves. 2003.

5. Adana 3.

6.

7. Ee umajandusministeerium. 2004.

8. 2004.

9. 20

10.

11. Nino ut, Maves AS, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS. Tallinn - Tartu 2001.

12. pin

13. Pa

14. Pa yla. 1993.

15.

16. Põko istopiiri. Jyvaskyla, 1994.

17.

18. Rii

19. Sõnniku keskkonda säästev hoidmine ja käitlemine. Keskkonnaministeerium

20. Säästva põllumajandustootmise üldpõhimõtted ja nõuded karstialal. FEMP (Phare 99-02224.00)

21. Ve

22. Viru ja Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eelnõu. ITK. 2005.

23. Jõgede hüdrobioloogiline kompleksseire. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. Tartu 2005.

Kasutatud materjalid “Nitrates” directive. Status and trends of aquatic environment and agricultural practice. Repor

itrates” directive. Status and tre

A. Sirendi. Väetamise loogikast eetikani. EMVI Infolehed 163/2005..166/2005.

avere-Põltsamaa nitraaditundlikus piirkonnas erinevate projektide raames kogutud andmete lüüs veevarustuse parandamise võimaluste seisukohast lähtuvalt. AS Maves. Tallinn 200

Eesti maaelu arengu strateegia 2007+ olukorra kirjelduse eelnõu. Põllumajandusministeerium. 2005.

sti maaelu arengukava 2004-2006. Põll

Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Põhjaveekomisjon, Keskkonnaministeerium. Tallinn.

EL veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ)artikli 3.8 täitmise aruanne. Keskkonnaministeerium. 04.

Hajaasustuse veevarustuse lahendused nitraaditundliku ala Põltsamaa-Adavere piirkonnas. AS Maves. 2003.

traaditundlike alade määratlemine Eestis. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Eesti Agraaröko-omika Institu

Nitraaditundliku ala tegevuskava koostamine põllumajandusliku tootmise mõju vähendamiseks na- ja põhjaveele. Jäneda Õppe ja Nõuandekeskus, AS Maa ja Vesi. AS Maves. 2004.

ndivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekti kokkuvõte. AS Maves. 2003.

ndivere Riiklik Veekaitseala. Jyvask

Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses. EPMÜ.2005.

llumajanduslik hajureostus lämmastikuühenditega Eestis. AS Maves, Järva Maavalitsuse kesk-nnaosakond, Keski-Suomen Vesi ja Ympär

Riikliku keskkonnaseire programm. Jõgede seire 2004. Tallinna Tehnikaülikool. 2005.

kliku keskkonnaseire programm. Pandivere veekaitseala põhjavee seire 2005. AS Maves.2005.

Tallinn – Helsinki – Uppsala. 2001.

epoliitika raamdirektiivi artikkel 5 nõuete täitmine Eestis. Koondaruanne vesikondade kohta.Keskkonnaministeerium. 2005.