Parem Rae vald

PAREM RAE VALD

RAE VALLA REFORMIERAKONNA ERIVÄLJAANNE

VALLASTINIMESTEST TULEVIKUST

KAJA KALLAS MADIS SARIK TÕNIS KÕIV

Jüri gümnaasiumist Ülemiste vabakslk 72 lk 78Kolleeg märkab lk 16

PEAMINISTRIPÖÖRDUMINE, LK 4

SÜGIS 2013

MARTVÕRKLAEVUUEDLASTEAIADLK 68

RAE VALLA MEESKOND

MEIEMEESKONDLK 5

VALIMIS-PLATVORM, LK 10-13

3

6

8

10

14

15

17181920

2122

23-6263

SIS

UKO

RD TÄNASEST JA

HOMSESTMart Võrklaev, vallavanem:Rae vald on elamiseks suurepärane koht

Veigo Gutmann: kõik algab inimesest

REFORMIERAKONNA VALIMIS-PROGRAMM

Meelis Kasemaa: valla suurim investeering

Madis Sarik: Jüri koolist, kogu südamest

Jaan Alver: kultuurielu peab kihama

Jens Vendel: sportlik Rae vald

Kai Lasn: elurõõmus külaelu

Henri Ausmaa: koolispordist Rae Kossuni

Aivo Hommik: Peetri paremaks

Rae valla jalgrattateede kaart

Meie kandidaadidIgor Gräzin: sibularalli, poliitika ja inimlikkus

TÖÖ KÄIB

Lk 64 Valimislubaduste realiseerimine

Lk 68 Igale lapsele koht lasteaias

Lk 70 Uus lasteaed Peetrisse ja Jürisse

Lk 72 Jüri gümnaasium – täna parem kui eile

Lk 73 Peetri kooli põnevad võimalused

Lk 74 Vald ja ettevõtjad ühe laua taga

Lk 75 Tervisekeskuste tulevik

Lk 76 Terviserada meelitab

Lk 77 Ülemiste vabaks!

Välja

andj

a:

Refo

rmier

akon

na R

ae v

alla

piirk

ondl

ik or

gani

sats

ioon

Kõik

õigu

sed

kaits

tud.

© E

esti

Refo

rmier

akon

d 20

13

E-valimised:10. oktoober kell 9.00 kuni16. oktoober kell 18.00www.valimised.ee

Eelvalimised jaoskondades:10.-16. oktoober.Valimispäev 20. oktoober:hääletamine ainult jaoskondades

Juhtkiri4

R eformierakonna missioon on kaitsta vaba ühiskonda ja võidelda majandusliku heaolu kasvu eest – kõigi Eesti inimeste heaolu kasvu eest. Edukas riik püsib tugeval ja õnnelikul keskklassil. Seepärast seisab Reformierakond

eelkõige tööinimeste eest. Nende inimeste eest, kes ootavad perelisa, unistavad oma majast või korterist ja soovivad nautida väärikat vanaduspõlve.

Reformierakond on oma missiooni edukalt ellu viinud peaaegu 20 aastat, viimased kaheksa aastat oleme katke-matult kandnud ka valitsusvastutust. Nende kaheksa aasta jooksul oleme hoidnud Eesti rahanduse korras, vähendanud üksikisiku tulumaksu, toonud Eestisse euro ja alustanud vajaduspõhise lastetoetuste tõusu reformiga. Keskmine vanaduspension on suurenenud üle kahe korra. Meie riik on hästi hoitud ja hästi kaitstud.

Just Reformierakond on viimasel keerulisel aastakümnel olnud Eesti vabaduse, vabaturumajanduse ja vaba ühis-konna kestmise sisuliseks kindlustajaks.

Oleme uhked töökate Eesti inimeste üle, oleme uhked Eesti üle. Meie ühised pingutused tasuvad ennast ära – Eestil läheb võrreldes paljude Euroopa riikidega päris hästi!

Oleme uhked meie maa, meie kauni looduse üle. Meie ilusate valdade ja linnade üle, mis näevad iga aastaga üha rohkem välja nagu need, mida oleme eeskujuks seadnud turvalistest ja hoolitsetud Põhjamaadest.

Reformierakonda on usaldatud kohalikku elu juhtima 74 vallas ja kümnes linnas. Oleme linnades ja valdades teinud tööd, et kohalik elu edeneks ja inimestel oleks ühtviisi hea elada nii Tartus kui Viljandis, nii Räpinas kui Kuressaares.

Tulevatel aastatel plaanime langetada tulumaksu ning suunata eelarve vahendid tööhõive suurendamiseks ja Eesti konkurentsivõime parandamiseks.

Reformierakond kavandab töövõimereformi, mis aitab osalise või täieliku töövõimetusega inimestel tööturule naasta. Samuti näeme, et tulevik saab aina enam olema personaalse tervishoiu päralt. See on uus põlvkond tervis-hoius – ennetav, personaalne, ennustav ja osaluslik.

Kutsun teid üles toetama Reformierakonna kandidaate ka Rae vallas!

Mart Võrklaev, nr 181 Gerli Nurms, nr 182 Henri Ausmaa, nr 183 Kai Lasn, nr 184 Andrus Ansip, nr 185 Endel Albin, nr 186Natalja Kaptyug, nr 187 Kaido Kivistik, nr 188Helen Kübar, nr 189 Ramses Alliksoo, nr 190 Meelis Kasemaa, nr 191Relika Vodja, nr 192 Aivo Hommik, nr 193Sirje Kööp, nr 194 Madis Sarik, nr 195 Tuulike Seljamaa, nr 196Jens Vendel, nr 197 Anne Liiva, nr 198 Jaan Alver, nr 199 Kairi Kadastik, nr 200

E- ja eelhääletus

10.–16. oktoober,

valimispäev

20. oktoober 2013

Sven Ratassepp, nr 201Ene Böckler, nr 202Tarmo Gutmann, nr 203 Tanel Tammela, nr 204Rau Kinks, nr 205 Mati Sarevet, nr 206 Tarmo Täht, nr 207Kaarel Kais, nr 208Harri Ambur, nr 209Igor Kask, nr 210Richard Porman, nr 211 Aarne Kütt, nr 212Heldur Kalvi, nr 213 Ott Sarapuu, nr 214 Raivo Juga, nr 215Jaano Sõber, nr 216Indrek Varik, nr 217Erik Laidvee, nr 218Veigo Gutmann, nr 219Tõnis Kõiv, nr 220

Andrus AnsipPeaministerReformierakonna esimees

HEA RAE VALLAELANIK

4

6 7

A asta vallavanemana on täis tööd, põnevaid väljakutseid ja meeldivaid inimesi. Täna võin öelda: minu töö meeldib mulle ning mul on kindlust ja tahet jätkata vallavanemana ka edas-pidi. Teha on veel palju ja usun, et koos oma meeskonnaga vallavalitsuses ja volikogus saan sellega hästi hakkama.

Rae valla suureks õnneks on meie noorte perede hulk ja sündivad lapsed. Vallavalitsusele on see kaasa toonud tõsise väljakutse – lasteaiakohtade loomise. Lasteaiakohtadest on aastaid puudus olnud, samas on 60–70 protsenti valla eelarve kulutustest juba aastaid läinud just haridusvaldkonda ja seda nii igapäevaste majanduskuludena kui ka investeeringutena.

Meie eesmärk on lasteaiakohtade järjekord võimalikult kiiresti likvideerida. Meie plaan on aukartustäratav, kuid samas reaalne. Nimelt tagame 31. det-sembriks 2014 igale soovijale lasteaiakoha. Lisaks sellele tegeleme iga päev väga tõsiselt ka koolikohtade arvu suurendamisega. 2013. aasta sügisel alustab nii Jüri gümnaasiumis kui ka Peetri lasteaed-põhikoolis kooliteed kuus esimest klassi – kokku 12 klassitäit koolijütse.

Oma kõige väiksematele kodanikele lasteaia- ja koolikohtade pakkumiseks renoveerisime ja laiendasime 2012. aastal Lagedi põhikooli ning 2013. aas-ta 2. jaanuariks valmisid kooli juures läbi aegade esimese Lagedi lasteaia ruumid. 2012. aasta sügisel alustasime Peetri lasteaed-põhikoolis nii laste-aia- kui ka kooliosa laiendustöödega ning 2013. aastal Jüri kooli gümnaasiu-

miosa juurdeehitustöödega, mille tulemusel saavad gümnaa-siuminoored oma hooneosa ja seega täiendavat ruumi juurde põhikooli- ja algkooliosa. Lisaks alustasime 2013. aastal Jüri ja Peetri alevikesse uute lasteaedade projekteerimisega, mil-lele maade leidmiseks olime paar aastat tihedat tööd teinud ja nüüdseks positiivsete tulemusteni jõudnud. Peetri uue lasteaia ehitust alustame veel sel ning Jüri alevikku uue lasteaia ehita-mist 2014. aastal. Arvestades meie laste suurt hulka, plaanime lähema kahe-kolme aasta jooksul rajada täiendavad kooliruu-mid ka Peetri alevikku. Pingutame iga päev, et meie valla lastele oleks tagatud kodulähedane lasteaia- ja koolikoht.

Paneme suurt rõhku nii huvihariduse arendamisse kui ka sporti- misvõimaluste laiendamisse. Selleks oleme rajanud juurde kergliiklusteid marsruudil Assaku–Uuesalu, Jüri–Aaviku. 2012. aasta alguses alustasime Jüri terviseradade rajamise projek-tiga, mille raames rajasime 2011.–2012. aasta talvel juurde ligi-kaudu 900 meetrit valgustatud koorepururada ja 2012.–2013. talvel veel lisaks 3,5 kilomeetrit terviseraja alust, mis järgmisel suvel saab koorepurukatte. Pärast terviseradade valmimist on meil praktiliselt Jüri aleviku keskel ligi viis kilomeetrit valgus-tatud terviserada. Lisaks plaanime laiendada Rae valla Spordi-keskuse ruume Jüri alevikus. Tahame ehitada Peetri alevikku spordikeskuse ruumid, kus on kaks pallisaali, aeroobikasaal, jõusaal, ujula, sulgpalli- ja tennisehall.

Iga inimese jaoks on oluline, et teed oleks korras. Rekonst-rueerime olemasolevaid teid (Jüri kortermajade piirkond), korrastame teid Rae valla hajaasustuspiirkondades (Veski-taguse tee tolmuvaba katte alla viimine ja lõunakülade teede kruusaga katmine ning neist osade tolmuvabaks muutmine), rajame uusi kergliiklusteid, mille osas lähiaastate suurimateks ja olulisemateks projektideks on valla alevike ühendamine kergliiklusteedega (Assaku–Peetri, Jüri–Assaku, Jüri–Lagedi ja Jüri–Vaida).

Plaanid on suured ja samuti ehitusmahud, mis omakorda nõuavad väga palju pühendumist, koostööd ja muidugi ka raha. Nimetatud teede ehitamisel soovime sarnaselt 2012. aastal Assakul ja 2013. aastal Lagedil rajatud kergliiklusteedega kasu-

tada ka Euroopa Liidu vahendeid. Järjest paremaks ja üksteist mõistvamaks muutuv koostöö kohalike ettevõtjatega on selle eesmärgi realiseerimisel kindlasti abiks. Siin on heaks näiteks Vaskjala ujumiskohta mineva tee rekonstrueerimine koostöös ABB-ga ja koostöö Tallinna Kaubamaja AS-iga, kes koos Sel-veri ehitamisega rekonstrueeris Peetri alevikus Aruheina ja Mõigu teed.

Viimaste aastate tööde maht vallas on nii investeeringute kui ka töös olevate objektide osas läbi aegade suurim. Samas jääb suur osa vallajuhi ja ametnike igapäevasest tööst varju. Inimene märkab, kui uue lasteaia seinad kerkivad, kuid ehitus-tööle eelneb tavaliselt vähemalt kaks–kolm aastat tõsist tööd alates kindlast otsusest, tahtest ja soovist ning planeeringutest ja projekteerimistest kuni hangeteni välja.

Väga oluliseks pean seda, et inimestel oleks adekvaatne üle-vaade koduvallas toimuvast. Et vallaelanik teaks, mis vallas tehakse, kui kaugel on erinevate tööde käik, millised on tule-vikuplaanid. Nii on igaühel lihtsam oma igapäevast elu planeeri-da. Seetõttu oleme põhjalikult uuendatud valla kodulehekülge ja jagame pidevalt teavet valla Facebooki lehe kaudu. Leian, et Rae valla suurusel omavalitsusel, kel on töös nii palju nagu meil praegu, on millest rääkida. Minu soov on olnud seda kõike võimalikult kiiresti ja ülevaatlikult meie kogukonnaga jagada.

Oma tööd tehes olen kindel, et valla tegemisi tuleb kavandada pikas perspektiivis, visioon peab olema selge ja plaane tehes ei tohi piirduda vaid ühe valimisperioodiga. Ja vähe tähtis pole siin ka otsustusjulgus ja eesmärgi saavutamisele pühendumine.

Olen veendunud, et Rae vald on juba praegu suurepärane koht elamiseks nii noorele kui ka vanale, nii lapsele kui ka täiskasvanule. Minu ja minu meeskonna soov on muuta meie kodukoht veelgi paremaks, sest nagu ei saa kunagi valmis Tallinna linn, ei juhtu see praeguseid kiireid arenguid vaadates ilmselt niipea ka Rae vallaga. Tahan, et ka edas-pidi oleks Rae vald koht, kus on hea ja turvaline elada, ning meie inimesed saaksid öelda, et on õnnelikud ja uhked oma kodukoha üle.

Tekst: Mark Võrklaev

Rae Vallavanem

RAE VALD ON ELAMISEKSSUUREPARANE KOHT

Tekst: Mart VõrklaevRae vallavanem

Pean väga oluliseks seda, et inimestel oleks adekvaatne

ülevaade koduvallas toimuvast. Et valla-

elanik teaks, mis vallas tehakse, kui

kaugel on erinevate tööde käik, millised on tulevikuplaanid.

PAREM RAE VALD Tänasest ja homsestTänasest ja homsest

98

Tekst: Veigo Gutmann

Rae vallavolikogu esimees 2004–2010

Rae vallavanem 2010–2012

S ügis on tibude lugemise aeg – see vanasõna peab tänavu eriti täpselt paika. Peagi selgub, keda vallakodanikud valivad järgmiseks neljaks aastaks meie eluolu korraldama ja arengut vedama. Milline ka ei oleks kellegi maailmavaade või isiklik

eelistus, loodan siiralt, et igaüks täidab valimistel oma kodanikukohust.

Mida öelda vahekokkuvõtteks? Võib lugeda üles terve rea tehtud asju ja veel pikema nimekirja planeeritavatest tegemistest (ja nendest saab sellest aja-kirjast ka lugeda), kuid olulisemaks pean inimesi, suhtumist ja koostööd.

Suur raha ja suured sõnad üksi ei tee midagi – kõige alus on inimene. Mul on siiralt hea meel, et oleme valla juhtimisse ja valla töötajaskonda kaasanud hulga uusi tublisid noori inimesi, kellel on sära silmis, kellel on värsked ideed ja kes teevad need ideed ka teoks. Oleme võtnud tööle inimesi, kelle igapäevase tegevuse tulemus on vallaelanikele silmaga näha. Tänu valla aednikule on paranenud meie kodukoha üldilme. Meil on projekteerija, kes suudab paberile panna meie lennukad mõtted ja tänu kellele on valla investeeringud märkimis-väärselt paremini ette valmistatud.

Reformierakond on Rae valla juhtimises aktiivselt kaasa löönud viimased kaheksa aastat. Mina olin viis aastat vallavolikogu esimehe ametis ja kaks

aastat vallavanema ametikohal. Viimase „teatepulga” võttis üle noor, ambitsioonikas, pühendunud ja võimekas mees – Mart Võrklaev.

Abivallavanematena on haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkon-nas sihte seadnud ja eesmärke täitnud Jaan Alver ja Aivo Hommik, majandusvaldkonda juhtinud Meelis Kasemaa ja Ma-dis Sarik.

Seekordseteks valimisteks on Reformierakonna nimekirja koondunud inimesed, kes seisavad kahe jalaga tugevalt maas. Me teeme reaalseid asju ja võtame vastu otsuseid, mis viivad elu edasi. Oleme valmis valimisprogrammi täitmiseks pühen-dama kogu oma 40-liikmelise meeskonna energia, sõltumata sellest, kui paljud meist volikokku või vallavalitsusse jõuavad.

Meie nimekirjas on noori inimesi ja õrnema soo esindajaid, leian, et see on väga oluline, et otsustamisel ja sihtide sead-misel oleks tagatud mõtete ja erinevate vaadete paljusus.

Meie inimesed leiavad võimalusi, kuidas asju tõesti ära teha – sellise suhtumisega mitte ainult ei tehta ära, vaid tehakse õhinaga, suurepäraselt ja pika tulevikuperspektiiviga. Mõne hea asja kordasaatmiseks ei ole vaja hiiglaslikke investeeringuid, vaid head tahtmist. Nii valmis infostend, laudtee ja parkla Vask-jala tamme juurde, Jüri kooli loodusõpperada ja väliklass, valla loodusobjekte tutvustav raamat, portedega liuväli, kus suvisel ajal saab rannajalgpalli mängida jpm. Tõsi, sellised ettevõtmised pole valla esmane ülesanne, kuid toetades kolmanda sektori tegemisi ja ka ise kaasa lüües jõutakse kiiremini tulemusteni.

Keskkonna heaks pühendatud töö on pika perspektiivitundega tehtud. Koos oleme metsa istutanud ja investeerinud ka teist-esse loodushoiu projektidesse, näiteks Reima kadaka kaitse alla võtmine, keskkonnahariduse andmine läbi Jüri kooli keskkon-nafoorumi korraldamise toetamise, karuputke tõrje ja Kurna pargi korrastamine.

Meie seltskonda iseloomustab suhtumine – head asja saab alati veel paremaks teha! Nii aitas Jüri kooli ümbruse uus liiklusskeem muuta koolilaste tee turvalisemaks, nii oleme tee-hoolduse kriteeriume tõstnud oluliselt kõrgemaks, nii oleme Peetri kooli laiendusse planeerinud üsna unikaalse blackbox’i ja loodusõppeklassi.

Valla arengu nimel oleme alati valmis koostööks ja läbirääki-misteks erinevate partneritega. Nüüdseks on meil head suhted valla paljude ettevõtjatega, seeläbi on ettevõtjad toetanud mit-meid meie projekte, näiteks Jüri terviseraja ehitust.

Me oleme välja töötanud noorte ettevõtlikkuse arengukava, mis toob ühise laua taha koolid, lasteaiad, ettevõtted ja vallaesinda-jad.

Koostöös spordiedendajatega oleme Rae valda toonud suur-võistlusi (Basseinitriatlon, Aerobike rattavõistlused, male- võistlused jt), kus on kohal oma ala tipud ja mis pakuvad koha-likele elanikele elevust, meelelahutust ja kaasalöömisrõõmu.

Koostöös küla- ja alevikevanematega oleme hoidnud tegusana meie külaelu.

Usun, et meie inimeste, nende suhtu-mise ja koostöö abil saavutame oma suured eesmärgid:

ESITEKS soovime, et meil oleks lastesõbralik vald.

TEISEKS soovime, et noorte inimeste huvide ja vajadustega arvestataks senisest rohkem, unustamata seejuures vanema põlvkonna muresid.

KOLMANDAKS soovime seista järjekindlalt selle eest, et meie koduvald oleks keskkonnasäästlik ja roheline.

Ja NELJANDAKS tahame hoida Rae valla heakorrasta-tuna ja turvalisena.

ET MEIL OLEKS VEEL ENAM PÕHJUST OLLA UHKE RAE VALLA ÜLE!

Tule ütle oma sõna valimistel ja anna oma panus Rae valla edukaks tulevikuks!

1999. VALIMISED: NIMEKIRJAS 10

KANDIDEERIJAT JA TULEMUSEKS VOLIKOGUS 1 MANDAAT

2002. VALIMISED: NIMEKIRJAS 15 KANDIDEERIJAT JA

TULEMUSEKS VOLIKOGUS 4 MANDAATI





VALIJA ON MEIE TÖÖD HINNANUD

JÄRGMISELT:

KÕIKALGAB INIMESTEST


On põhjust olla uhke Rae valla üle. Meil on ilusad asulad, väga

tublid ja töökad inimesed. Viimastel aastatel on Rae valda

juhtinud Reformierakond ja areng on silmaga näha. Aga palju

tööd on veel teha. Miski ei ole lõplikult valmis ega korras, kuid

suund on olnud õige ja selle üle oleme uhked. Oktoobris on taas

kohalike volikogude valimised. Siin on meie valimisprogramm

– usume, et see on parim ja aitab Rae valda hoida ja arendada

nii, et võiksime selle üle nelja aasta pärast, Eesti vabariigi 100.

juubeli künnisel, koos veel enam uhked olla.

Tähtsaim, mida soovime aastatel

2013–2017 Rae vallas ära teha:

Tagame 31. detsembriks 2014 igale soovijale lasteaiakoha.

Tagame igale Rae valla lapsele koha kodulähedases, head haridust andvas koolis.

Tagame, et valla teed ja tänavad on korras.

Ühendame valla alevikud ühisesse kergliiklusteede võrgustikku.

Suurendame vallas erinevate liikumisharrastuste kättesaadavust.

Tagame kõigile valla lastele kodulähedased mängu- ja sportimisvõimalused.

Rajame Jüri ja Peetri alevikku kaasaegsedtervisekeskused.

Rajame Peetri alevikku mitmeotstarbelisespordikeskuse.

• Tagame 31. detsembriks 2014 igale soovijale lasteaiakoha.• Tagame igale Rae valla lapsele koha kodulähe-

dases, head haridust andvas koolis.• Panustame Jüri kooli tugevasse gümnaasiumi-

ossa, et gümnaasiumi lõpetaja saaks korraliku hariduse, mis võimaldab jätkata õpinguid nii Eesti kui ka välisriikide kõrgkoolides.

• Investeerime igal aastal vähemalt 250 000 eurot sportimisvõimaluste loomisesse Rae valda (liiku-misrada, rulapark, mänguväljak, spordisaal jms).

• Rajame Peetri alevikku spordikeskuse, kus on kaks pallisaali, aeroobikasaal, jõusaal, ujula, sulgpalli- ja tennisehall.

• Laiendame Jüris Rae valla spordikeskust pal-limängude saaliga.

• Jätkame Rae valda tervisespordi harrastamiseks liikumisradade võrgustiku rajamist.

• Loome kergliiklusteede võrgustiku, mis ühendab Rae valla alevikke.

• Arendame terviklikult ja kaunilt välja Jüri ja Peetri alevike keskused nii, et avalikud teenused (ühis-transport, noorte- ja huvitegevus, perearsti- või tervisekeskus, kiirabipunkt) on elanikele loogi-liselt ja mugavalt kättesaadavad. Sellises

keskuses olgu apteek, raamatukogu, avalik park, mänguväljakud, sportimisvõimalused, kauplused, kohvikud jpm.

• Kohandame Vaskjala külas asuva ajaloolise Rae koolimaja valla seltsimajaks koos simmanikoha-ga, et luua võimalusi vaba aja sisustamiseks kogu perele.

• Rajame Vaidas keskusehoone juurdeehitusena aleviku- ja noortekeskuse.

• Ehitame välja Peetri aleviku puhkeala koos vabaõhulavaga, et tuua alevikku vabaõhukontserte ja -etendusi.

• Aitame kaasa Ülemiste järve kaldale nn Peetri promenaadi rajamisele.

• Jätkame tolmuvaba katte rajamist kõigile valla kruusateedele, mille ääres on elamud.

Suurendame sotsiaal- ja peretoetusi• koduse mudilase toetust 180 euroni kuus (seni

128 eurot);

• esimesse klassi astuja ranitsatoetust 170 euroni (seni 150 eurot);

• lapse spordi- ja huvitegevuse toetust 200 euroni aastas (seni 128 eurot);

• laste- ja noortelaagri toetust 100 euroni (seni 64 eurot);

• emadepäeva ja jõulutoetust puudega lapsega, paljulapselisele ja eestkostel oleva lapsega perele 100 euroni (seni 64 eurot);

• vähekindlustatud pere lapse koolitoetust 100 euroni (seni 32 eurot);

• eakate tähtpäevatoetust 50 euroni (seni 20 eurot);• tõstame eakate ravimitoetust 80 euroni (seni 50

eurot).• Nelja või enama lapsega, eestkostel ja puudega

lapsega peredele anname 300 eurot aastas pere iga lapse spordi- ja huvitegevuse toetuseks.

• Tagame nelja või enama lapsega peredele, eestkostel ja puudega lapsega peredele kõigilt vallaasutuste teenustelt 50-protsendilise soodus-tuse (spordikeskus, huvikool, garderoobikapid jms) ja lasteaiateenustelt vähemalt 75-protsendi-lise soodustuse.

Loome ja rajame:Mängivale ja sirguvale lapsele:• Ehitame Jüri alevikku lasteaia (240 kohta).• Ehitame Peetri alevikku lasteaia (180 kohta).• Aitame kaasa eralasteaedade ja -lastehoidude

tekkele külades ja asulates.• Loome tingimused erivajadustega laste mitme-

külgseks arenguks.• Investeerime igal aastal vähemalt 60 000 eurot

mänguväljakute ja/või -linnakute renoveerimisse või rajamisse nii, et tiheasustusalal oleks aastaks 2017 iga lapse lähim mänguväljak maksimaalselt 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel, mängu-linnak maksimaalselt 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel ja hajaasustusaladel oleks oma keskne mänguväljak.

Reformierakonna põhieesmärkidest lähtuv tegevuskava Rae valla juhtimiseks ja aren-damiseks aastatel 2013–2017

10 Programm

Õppivale ja aktiivsele noorele:• Läbi spordi- ja liikumisharrastuse võimaluste

loomise, toetuste süsteemi ja spordiürituste täht-sustamise loome eeldused, et Rae vallas elaval 19-aastasel noorel on väljakujunenud aktiivne sporti- misharjumus, „sõltuvus aktiivsest eluviisist”.

• Investeerime igal aastal 250 000 eurot sportimis-võimaluste loomisse vallas (liikumisrada, rulapark, mänguväljak, spordisaal jms).

• Reorganiseerime Rae huvialakooli ümber Rae huvi- ja spordikooliks ning laiendame selle tegevust Lagedil, Vaidas ja Peetris.

• Ehitame Vaida noortekeskuse ja siserulapargi. • Ehitame Peetri alevikku noortekeskuse.• Ehitame Jüri gümnaasiumi gümnaasiumiastme

õpilastele eraldi maja.• Laiendame Peetri põhikooli hoonetekompleksi

põhikooliastme majaga.• Kaasajastame Vaida põhikooli.• Tagame Rae valla õpilastele tasuta koolilõuna ja

bussiliikluse gümnaasiumiõppe lõpuni.• Soetame Jüri kooli staadionile demonteeritava nn

talvise kilehalli, et jalgpalli ja kergejõustiku treenin-guid saaks läbi viia ka talvel.

Hariduse ja noorsootöö valdkonnas:• Loome õpikeskkonna, mis võimaldab saada õpilastel

igas Rae valla põhikoolis hea hariduse.• Investeerime Jüri kooli gümnaasiumiastme

õpikeskkonda ja inimestesse, et gümnaasiumi lõpetaja saaks korraliku hariduse, mis võimaldaks jätkata õpinguid nii Eesti kui ka välisriikide kõrg-koolides.

• Koostöös vilistlasorganisatsioonide ja ettevõtjatega viime sisse stipendiumiprogrammid tublimatele gümnaasiumiõpilastele, üliõpilastele ja neile noor-tele, kellel on kõrgeid saavutusi õppe- ja teadustöös, huvi- või sporditegevuses.

• Jätkame õpilasmaleva korraldamist: pikendame selle tegevusaega, otsime uusi töövõimalusi ja

• suurendame malevarühmade arvu.• Arendame noorte ettevõtlikkust koostöös laste-

aedade, koolide ja ettevõtjatega vastavalt Rae valla noorte ettevõtlikkuse arengukavale.

• Arendame meie koolides välja kutse- ja karjääri-nõustamise süsteemi, mis aitab õpilasel teha tead-likke haridust, tööd ja karjääri puudutavaid otsuseid.

• Panustame edaspidi veel enam lasteaedade ja koolide tugisüsteemidesse, et iga abivajav laps ja tema pere saaks õigeaegset ja asjakohast toetust.

Aktiivsele seeniorile:• Toetame ja laiendame seenioride organiseeritud

huvitegevust.• Võimaldame Rae valla seenioridel soodustingi-

mustel kasutada Rae spordikeskust. • Rajame koostöös erainvestoritega ja välisabi

kasutades uue hooldekodu.• Paigaldame liikumisradade ja kõnniteede äärde

istepingid.• Korraldame vanurite võimlemistunni kõigis valla

alevikes.• Korraldame suvise „Hallpeade” kepikõnnisarja.

Rae valla tegusale elanikule:• Parandame meditsiiniteenuste kättesaadavust:

rajame Jürisse ja Peetrisse kaasaegsed ter-visekeskused, kus on perearst, taastusravi, esmaabi traumade korral, ämmaemand jne. Toome valda kiirabikeskuse.

• Tihendame ühistranspordiliinide võrku koostöös Harjumaa ühistranspordikeskusega suundadel Järveküla–Tallinn, Raeküla–Tallinn ja Lagedi–Tallinn.

• Rajame Peetri alevikku spordikeskuse, kus on kaks pallisaali, aeroobikasaal, jõusaal, ujula, sulgpalli- ja tennisehall.

• Laiendame Jüris Rae valla spordikeskust pallimängude saaliga.

• Jätkame Jüri liikumisradade arendamist.• Rajame Peetri alevikku puhkeala koos vabaõhu-

lavaga eesmärgiga tuua alevikku meeldivaid suve-kontserte ja -etendusi.

• Muudame Pirita–Ülemiste kanaliäärse ala spordi- ja liikumisrajaks ning ühendame selle Peetri alevikuga.

• Aitame kaasa Ülemiste järve kaldale nn Peetri promenaadi rajamisele.

• Korrastame alevikes vanu ja rajame uusi välispordi-väljakuid (korv- ja võrkpalliplatsid).

• Edendame täiskasvanute huvitegevust – toetame aleviku/küla tegusaid tantsurühmi, laulukoore, näiteringe vms.

• Toetame kodanikualgatuse programmi „Kino külla” jätkumist ja laienemist.

• Tagame Rae kultuurikeskuses vähemalt korra kuus teatri- või kontserdiõhtu.

• Toetame külaliikumist ja külapäevade korraldamist, et tugevdada kohalikku kogukonda.

• Toetame eraalgatuslikke spordi- ja liikumisharrastuse projekte, mis toovad Rae valda üle-eestilisi rahva-spordiüritusi, loovad uusi atraktiivseid sportimisvõima-lusi ja muudavad meie valla spordielu põnevaks ja ligitõmbavaks.

• Jätkame 2012. aastal alanud Rae valla mängude traditsiooni.

• Toetame elukestvat õpet ja loome ümberõppe võimalusi koolide juurde.

• Laiendame Vaida raamatukogu, et elavdada täiskasva-nute huvitegevust.

• Muudame e-teenuste kasutamise valla elanikele muga-vamaks.

• Rahastame naabrivalve liikumist.• Muudame liikluse lasteaeda ja kooli turvalisemaks.

Rajame jalg- ja rattateed ning paigaldame tänava-valgustuse.

• Jätkame head koostööd Jüri konstaablipunktiga, et tagada Rae vallas turvalisus.

• Rajame Rae valla loodust ja vaatamisväärsusi tutvustavaid matkaradu.

• Võimaldame Rae valla pedagoogidel kasutada Rae valla spordikeskust soodustingimustel.

• Kiirendame info levikut, andes kaks korda kuus tasuta välja vallalehte ja kasutades tõhusalt kodulehekülje ja sotsiaalmeedia võimalusi.

Rae valla korras teed ja tänavad:• Jätkame Rae valla teede tolmuvabaks muutmist. • Rekonstrueerime Jüri alevikus Ehituse, Kasemäe ja

Rebase elamukvartali teed, rajame kõnniteed, korral-dame parkimise ja teeme kauni haljastuse.

• Teeme korda Karla ja Kopli küla teed.• Renoveerime Pajupea–Veskitaguse tee.• Rajame riigieelarve toel ja koostöös maanteeametiga

jalgrattateed marsruutidel: Tallinn–Peetri–Järveküla–Assaku–Rae–Lehmja–Pildiküla–Jüri ja Jüri–Lagedi.

• Jätkame Jüri–Aaviku–Patika–Vaida kergliiklustee väljaehitamist.

• Ühendame Lagedi rippsilla ja raudteejaama kergliiklus-teega.

• Jätkame erateede talihoolduse toetamist hajaasustus-aladel.

• Remondime Peetri alevikus Mõigu elamukvartali tänavad.

• Ehitame Veskitaguse külla uue silla.• Toetame koostöös riigiga teede ehitust ja remonti

olemasolevate elamutega hajaasustusaladel.

Rae valla keskkonna ja looduse kaitseks:• Rajame valda kompostimisväljakud ja Jüri alevikku

jäätmejaama.• Rajame alevikesse koerte jalutusväljakud.• Rajame elamupiirkondadesse sadeveesüsteemid.• Jätkame ja laiendame Rae valla „Kauni kodu” konkurssi,

premeerime parimaid eesmärgiga saada kauneimaks vallaks Harjumaal.

• Toetame keskkonnakaitse ja loodushoiu eraalgatuslikke projekte.

• Toetame valla korteriühistuid heakorraprojektide elluviimisel.

• Soodustame keskkonnasõbraliku ettevõtluse arendamist.

• Soodustame taastuvenergia projektide elluviimist.• Toetame hajaasustusalade elamute veevarustus-

süsteemide ja puurkaevude rekonstrueerimist ja uute ehitamist.

Kui tahad Rae valla üle edaspidigi

uhke olla, siis vali oktoobris kohalikel

valimistel Reformierakonna kandidaat.

Me soovime muuta meie valla veelgi elamisväärsema

elukeskkonnaga moodsaks ja turvaliseks omavalit-

suseks. Kohaks, mida uhkusega oma koduks nime-

tada ja külalistelegi näidata. Kohaks, mis pakub

niihästi tasustatud töökohti kui ka suurepäraseid

võimalusi anda lastele alus- ja põhiharidus, veeta vaba

aega ja külastada kultuuriüritusi.

1312 PAREM RAE VALD ProgrammProgramm

15

Olen Rae valla tegemistes kaasa löönud juba enam kui kümme aastat – alates 2000. aastast olen vallavolikogu liige, aastatel 2004–2012 töötasin Rae abivallavanema ametiko-hal, kus vastutasin koolide-lasteaedade ning teede-trasside ehitamise eest. Praegusel ametipostil Elveso-s olen hoolt kandud selle eest, et kaotada Peetrile „kuulsust” toonud uputuste probleem. Nüüdseks ongi puhastatud kraavid, raja-tud sadeveetrassid, drenaažid ja ühendused pumplaga ning üleujutusohtu enam pole. Sama töö on käimas Kopli külas ja sügiseks saab ka Kopli küla uputustevabaks.

Sel aastal lõppes Rae valla läbi aegade suurim investeering ehk Rae valla vee ja kanalisatsiooni trasside renoveerimise projekt kogumahus 14,67 miljonit eurot. Alustasime selle projektiga juba 2008. aasta augustis, mil AS Elveso esitas taotluse Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandus-projekti kaasrahastamiseks Euroopa ühtekuuluvusfondi vahenditest. Taotluse mahuks oli Pirita jõe reoveekogumisalas paikneva piirkonna asulates (Lagedi, Karla, Vaskjala, Jüri alevik ja Pildiküla) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laienda-mine ja korrastamine.

Esialgu kujunes projekti eelarveks 14,3 miljonit eurot, millest Euroopa toetus moodustanuks 10,06 ja omaosalus 4,26

miljonit eurot. Kuid et projekti ehitushanked viidi läbi kevad-suvel 2009 ehk ehitusturu täielikus madalseisus, odavnes projekt nii palju, et AS Elveso esitas aprillis 2010 täiendava taotluse, et laiendada projekt ka Assaku ja Vaida alevikele. Teine etapp viidi aga ellu juba tõusva ehitusturu tingimustes ja ka hinnad tõusid kiiremini kui planeeritud. Seega tuli pärast teise etapi hangete läbiviimist esitada lisataotlus projekti kal-linemise katmiseks.

Siiski, kui esialgne tööde maht nägi ette nelja veetöötlus-jaama, 26,7 kilomeetri veetoru, 19,1 kilomeetri kanalitoru, 14,7 kilomeetri survekanali ja 695 liitumispunkti rajamist, kujunes lõplikuks mahuks viis veetöötlusjaama, 48,6 kilomeetrit vee-toru, 38,1 kilomeetrit kanalitoru, 31,3 kilomeetrit survekanalit ja 757 liitumispunkti. Projekti tulemusena saavad 7229 ela-nikku tarbida nõuetekohast joogivett ja 2053 elanikku liituda ühiskanalisatsiooniga.

Rae valla Pirita jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti kogumaksumuseks kujunes lõpuks aga 14,67 miljonit eurot, millest Euroopa ühtekuuluvusfond tasus 10,36 ja AS Elveso 4,31 miljonit eurot. Seega suurenes projekti maksumus võrreldes esialgse taotlusega 2,5 protsenti, kuid lahendatud sai suurem osa Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muredest.

Selle ja järgmise aasta suurimaks eesmärgiks on AS Elveso-l Peetri aleviku Mõigu kortermajade piirkonna vee– ja kanal-isatsioonitrasside renoveerimine. Töö käigus saavad värske ilme ka Mõigu piirkonna teed ja tänavavalgustus.Iganädalastel võrkpallitreeningutel Peetri kooli võimlas näen, et olemasolevad ruumid on selgelt väikseks jäänud. Seega peab Peetri alevik lähiaastatel sarnaselt Jüri alevikuga saama juurde elanike vajadusi rahuldava spordihoone.

Ma ei liialda, kui ütlen, et armastan Jüri kooli. Esimese lennu vilistlasena olen kooliga olnud seotud kogu selle eksisteerimise aja ja kui nüüd järele mõelda, siis rohkem või vähem on kooliga seotud suurem osa mu ettevõtmisi Rae vallas.

Vilistlaskogusse olen kuulunud alates selle algusest 2006. aastal, viis aastat olin vilistlaskogu juhatuse esimees. Meie kooli vilistaskogu on tõeliselt tõhus ja tegus seltskond, me oleme korraldanud hulgaliselt ägedaid ettevõtmisi, loonud kooli juurde erinevaid, unikaalseid rajatisi. Usun, et olulisim on see, et läbi vilistlaskogu kujundame me Jüri gümnaasiumi mainet, ja veel laiemalt – vilistaskogu kujundab läbi kooli tegevuse kogukonda. Seda ei ole sugugi vähe.

Üks ettevõtmine, millel juba vundament all, on 24. veeb-ruaril toimuv teateujumisvõistlus: vilistased vs kool. See on meie viis vabariigi aastapäeva tähistada – meil on oma vastuvõtt, võistluste rändkarikad, parimatele auhinnad jm. Usun, et sellise, kord aastas toimuva sündmusega hoiame kooli vaimsust. Võistlus-tel osalevad juba vilistlastest isad-emad, kes võistlevad õpilastest poegade-tütarde vastu. Nii kujundame ka kogukonna vaimsust.

Praegu olen Jüri gümnaasiumis ka õpetaja, andes güm-naasiumiklassidele kursust majanduse- ja ettevõtluse ning projektijuhtimise alustest.

Ettevõtlikkus ei ole seotud vaid firmade ja MTÜ-dega, vaid tähistab minu mõistes inimest, kes mõtleb midagi välja ja teeb ära. Seda mõtteviisi süstin õpilastessegi. Võin uhke olla selle üle, et 10.e, ettevõtlikkuse klass, osales vallamängudel – eks ole seegi märk ettevõtlikkusest ja ühtehoidmisest! Terve klass osales noorte ettevõtlikkuse arengukava tutvustaval seminaril, tagasiside oli positiivne.

Oma tundides hoian praktilist joont – tõin aasta jooksul õpilaste ette seitse külalist, kes rääkisid ettevõtluse praktilisest poolest ja ka sellest, kuidas raskustega hakkama saada. Noored ei tohi peljata ebaõnnestumisi! Käisime ettevõtetes ekskursioonil ja 11.k klassiga korraldasin ettevõtluspäeva Läänemaal.

Minu jaoks on ettevõtlike noorte arengukava väga oluline – see pole pelgalt paber, vaid konkreetne, rakenduv tegevuskava. Tegime õpilastega läbi töövarjupäeva, mis andis noortele üsna asjakohase pildi erinevatest ametitest. Oleme käima lükkamas Rae valla noorte tööbörsi – juba sel suvel said esimesed güm-naasiuminoored börsi vahendusel ettevõtetesse tööle. Tööbörsi loomine on aga ühe gümnaasiumiklassi osade õpilaste ettevõt-lusalane praktiline töö. Usun, et selline praktiline väljund tuleb kõigile kasuks.

Jüri kooliga on seotud ka viimased tegevused spordivaldkon- nas. Gümnaasiumi spordijuht Urmas Põldre tõmbas käima

koolisisese sõudeergomeetri võistluse „Tõmba, Jüri!”.

Vilistlaskogu pani võistlusele õla alla, mängudele liideti vallamängude formaat ja tipptegijate võistlus ning võist-

lusest sai sündmus, mille patroon oli Jüri Jaanson, mis kestis nädal aega, kus osales 13 võistkonda

(vallamängude raames), kokku 900 võistlejaga! Usun, et sellest võib kujuneda märkimisväärne

tippüritus Eestis!

Minu jaoks on oluline ka Jüri terviserada – ettevõtmine, mis algas juba kümme aastat

tagasi ja mis areneb üha suuremaks ja mitmekülgsemaks. Usun, et seda ka-

sutavad valla koolide ja lasteaedade lapsed mõnuga!

Olgem ikka optimistid – pessi-mistil võib küll õigus olla, kuid

optimistil on elus kergem!

Tekst: Meelis KasemaaAS Elveso juhatuse liigeAbivallavanem 2004–2012

Tekst: Madis SarikRae abivallavanem

JÜRI KOOL LIIDABJA INNUSTAB TEGUTSEMA

NII SAI TEOKSRAE VALLASUURIMINVESTEERING

PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest

16

M ul on võimalus Rae valla tegevust kommenteerida kahelt positsioonilt: esiteks kui Reformierakonna Harju maakonna organisatsiooni juht ja teiseks kui Riigikogu majanduskomisjoni esimees.

Reformierakonna Rae piirkondlik organisatsioon paistab silma oma liikmete aktiivsuse poolest. Vähestes piirkondades on kohalikele valimistele minnes valimisplatvormi arutelu nii laiapõhjaline kõikides üksikasjades, kui see on Rae piirkonnas. Eks sellel ole oma plussid, aga ka miinused. Tugevale plusspoolele saab kindlasti kanda selle, et laiapõhja-lise kaasamise tulemusena on Rae valimisplatvorm kõiki valla elu puudutavaid valdkondi haarav ja probleemkohti puudutav.

Miinuspoolele võib naljaga pooleks kanda arutelude liigse detailsuse – ehk kui kõik piirkonna inimesed arutlevad iga sõna sobivuse ja kõla üle, siis pole protsess ehk üleliia efektiivne. Aga usun, et efektiivsus polegi oluline, vaid tähtis on lõppresultaat ja see, et oma inimesed tunnevad ja teavad, mis asja vallas aetakse, ja seda, et nende arvamuse-ga arvestatakse.

Aga lõke ei saa süttida kui tikke pole. Seetõttu arvan, et Rae piirkonna liikmete aktiiv-sus on paljuski tingitud sellest, et Rae piirkonnal on sütitavad juhid, kes võtavad kätte ja teevad asjad ära. Siit jõuangi kommentaari juurde lähtuvalt oma teisest ametipostist. Rae vald on Reformierakonna piirkonna juhtide eestvedamisel minu teada ainsana Eesti omavalitsustest võtnud kätte ja koostanud ekspertide abiga valla noorte ettevõtlikkuse arengukava. Arengukava püüab juba ennetavalt tegeleda kahe probleemiga, millega het-kel Euroopa maadleb: noorte suur tööpuudus ja langev konkurentsivõime. Kuulates ühelt poolt ettevõtjate soove ja teiselt poolt noorte vajadusi, on arengukavas pandud kokku eesmärgid, mis hoiaksid noori ja ettevõtjaid Rae vallas ja tagaksid Rae vallas hea ettevõtluskeskkonna ja töökohad. Kui on tööd, siis pole põhjust ka mujale minna, siis sünnib siia lapsi ja ka uusi ettevõtteid.

Rae vald on ettevõtlikkuse osas Harju maakondade seas eesrindlik – ettevõtteid, millel on vähemalt üks töötaja ja 10 000-eurone käive, on registreeritud 602. Hea meel on näha, et vallajuhid ei ole olemasoleva olukorraga rahule jäänud, vaid vaadatakse ka kaugemale tulevikku. Nimetatud arengukavast saavad oma tegevuse planeerimisel tuge nii kohalik omavalitsus kui ka haridusasutused.

MÄRKABDETAILE

KAJA KALLAS

Tekst: Jaan AlverAbivallavanem

Ma olen veendunud, et Rae valla kultuuri- ja hariduselus on palju, mille üle uhke olla. Koolivõrgustik on Rae vallas väga hea, seda tuleb hoida. Tänaseks on valminud Peetri kooli laiendus, lähiajal valmib Jüri gümnaa-siumi laiendus ja Vaida kooli uuendamine ootab ees. Teeme kõik, et Rae valla iga laps saaks käia kodu lähedal heas koolis. Olles pärit õpetajate perest ja töötanud ka ise õpetajana, on korraliku hariduse küsimus mulle väga oluline.

Koolid ei ole kunagi konkurendid, koolide ühis-tegevus tuleb kasuks nii lastele, õpetajatele kui ka vanematele. Koostöö tihendamiseks oleme algatanud õpetajate vahetuse: õpetajad käivad valla teistes koolides tunde andmas, et näha, kuidas mujal toimetatakse, jagada enda kogemust ja saada ise uusi ideid. Sellist õpetajate rotatsiooni on plaanis laiendada ka lasteaedadesse.

Kindlasti tuleb elu sisse puhuda ühele korra-likule ja atraktiivsele koduloomuuseumile, asukohaks võiks olla Rae koolimaja. Meie vallas tegutseb suurepärane tõmbenumber, Lagedil asuva Eesti Vabadusvõitluse Muuseu- miga näen edaspidi oluliselt tihedamat koos-tööd. See on vallale suureks väljakutseks –

valla aukodanik Johannes Tõrsi elutöö on tehtud, ja suure vaevaga kogutud ajaloo-pärand tuleb meie põlvkonna esindajail üle võtta. Ainest, mida vallarahvale ja küla-listele näidata, on Rae vallas piisavalt.

Mul on unistus ka. Muusikal, kus näeksin osalistena kogu valla kooliõpilasi näitlemas ja laulmas, huvialakoolide muusikaõpilasi orkestris pilli mängimas, kunstiõpilasi dekoratsioone meisterdamas ja maalimas, tantsuringi õpilasi tantsimas – eemärk on kogu valla noored ühistegevusse koon-dada. Õpetajate roll oleks loomulikult noori juhendada, sellele kõigele lisaks saaksid tütarlapsed käsitööõppe korras lavakostüüme õmmelda ja palju-palju muud lastevanemate, esivanemate ja sõpradega koos teha. See oleks ettevõtmine, mis ühtiks äsja vastu-võetud noorte ettevõtlikkuse arengukavaga. Endise muusikuna tean, kui oluline on noorele inimesele esinemiskogemus.

Kuna vald on viimastel aastatel elanike arvult väga palju kasvanud, on ilmselt kätte jõudnud paras aeg hakata Jüri Klunkeri jaoks otsima uut ja sobivamat asupaika, kus laulu vägevus ja rahvatantsu lennukus paremini vaatajateni jõuaks ja üle valla kajaks.

Kolleeg märkab

Tekst: Kaja Kallas, Riigikogu majandus-komisjoni esimees

KULTUURIELU PEABKIHAMA

19

Jüri gümnaasiumi spordijuhina alustasin tööd 2005. aastal, juba järgmisel aastal asusin juhtima Rae valla spordikeskust ja tulin elama Rae valda. Sellest saadik olen üritanud oma koduvalda paremaks muuta. Suurema otsustusõiguse saamiseks olen alates 2009. aastast Rae vallavolikogu liige ja juhin vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni. Mind paeluvad järgmised teemad: spordirajatised, spordiüritused, noortesport, alus-, huvi- ja kooli-haridus. Peale töö on mind aina enam huvitama hakanud ka valla eelarve ja finantsstrateegia.

Harjumaale on rajatud väga palju uusi spordirajatisi, ka Rae vald käib selles suhtes ajaga kaasas. Suurte spordiürituste populaar-sus näitab, et eestlased harrastavad aina rohkem terviseporti. Olen ise kogu elu trenni teinud, kuid 2013. aastal läbisin esimest korda Tartu suusamaratoni 63 kilomeetrit.

On südamest hea meel, et meie vallas elavad nii terviseteadli-kud inimesed – nüüdseks on Jüri spordikeskus kitsaks jäämas, seepärast toetan spordihoone laiendust, mille tulemusel tekib juurde aeroobika-, lauatennise-, spinningu- ja suur palli-mängusaal.

Kindlasti tuleb ehitada Peetri piirkonda spordikeskus (jõusaal, aeroobikasaal, sulgpall, lauatennis jms), kuhu on mõistlik kaasata ka erasektorit. Rae Keegli puhul on seda ka tehtud.

Olen nõus väitega, et Eestis pannakse väga palju raha betooni, aga mitte sisusse. Kõik algab inimesest: õpetajast, treenerist,

ringijuhendajast. Nende tööd tuleb väärtustada, luua tingimused, et tekiks tahe noortega tööd teha. Ma ei ole rahul praegu kehtiva spordi- ja huvitegevuse toetuste süsteemiga – lapsevanema-põhise toetussüsteemi alusel noortesporti ei juhita!

Toetan mõtet luua huvialakooli alluvusse spordikool. Eristada tuleb huvi- ja võistlussporti. Olen seisukohal, et nii Rae valla koolide kui ka valla spordiedukus sõltub spordialadest, mis on maakonna või Eestimaa valdade meistrivõistluste kavas. Neid spordialasid tuleks ka prioriteetselt arendada.

Kindlasti vajab oma maja Rae huvialakool, et tekiks boheemlaslik hing ja ühtekuuluvustunne.

Praegu ei kujuta me ette liiklemist ilma kergliiklusteedeta. Lagedi–Loo kergliiklustee annab kindlasti uue hingamise Lagedi piirkonnale. Rulluisutajana unistan ka ühest pikemast ja laiemast teelõigust.

Jüri terviseradade projekt on saanud vallavalitsuse ja erasektori jõudsal toel uue hingamise. Valgustatud, multškattega rada on ligi meelitanud palju spordifanaatikud nii talvel kui ka suvel. Jüri staadionile rajatud multifunktsionaalne (suvel rannajalgpall, talvel hoki) väljak saab kindlasti toredaks sportlikuks ajaveetmiskohaks. Sel talvel on plaanis avada ka uisulaenutus.

Teen iga päev tööd selle nimel, et valla spordielu oleks aktiivne ja mitmekülgne, pakuks tegevust nii algajale, tervisesportlasele kui ka kõrgemate eesmärkidega spordiinimesele.

Minu lähem kokkupuude külaliikumisega sai alguse aastaid tagasi, kui Lagedi aleviku aktiiv pöördus minu poole ette-panekuga hakata alevikuvanemaks. Mäletan ebakindlust, et kas olen ikka sobivaim valik, sest arvasin, et alevikuvanem võiks olla igipõline – juurtega – kohalik. Kõik mu vastuväited kummutati ja 24. aprillil 2006 valisid Lagedi aleviku üldkoos-olekule kohaletulnud mind Lagedi aleviku esimeseks aleviku-vanemaks ja olingi külaliikumises ametlikult sees.

Meie vallas on praegu 27 küla ja viis alevikku. Organiseeritud külaliikumisega alustati Rae vallas juba ligi 15 aastat tagasi. Külade elanikud valisid endi seast külavanemad ja nüüdseks on loodud nn küla- ja alevikuvanemaid koondav katus-organisatsioon MTÜ Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Selts (RVAKS). Seltsi eesmärk on toetada külade ja alevike majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist jätkusuutlikku arengut, kaitsta alevike- ja külaelanike huve ja vajadusi, esindada oma liikmeid, koolitada, nõustada ja tagada informeeritus ning osaleda rahvusvahelistes, riiklikes ja kohalikes külaliikumist toetavates projektides.

Selts kutsub iga kuu kokku külavanemate infotunni. Külavane-matele antakse ülevaade volikogu istungite teemadest, samuti saavad külavanemad kaasa rääkida ja ettepanekuid teha vallaelu puudutavate uute kordade kehtestamisel. Vastavalt vajadusele on infotundidesse oodatud valla erinevate valdkon-dade esindajad, kes tutvustavad ja annavad nõu teehoiu, hea-korra, rahastuse, projektide jm seonduvast. Üheks koosoleku punktiks on alati ka „külavanema minut”, kus küla esindaja annab ülevaade oma külas toimuvatest üritustest ning jagab küla rõõme ja muresid teistega.

Igal suvel toimub Rae valla külade päev, kus külavanemad võtavad oma küla meeskondadega mõõtu jõukatsumistes, toimuvad meelelahutuslikud mängud ja valitakse välja kõige nutikamad. Võitja küla saab omakorda võimaluse korraldada järgmise aasta külade päev.

Rae vallavalitsus on igal aastal leidnud võimaluse oma eelarvest RVAKS-ile raha eraldada, et külaliikumist hoida ja arendada. Külades toimuvate ürituste rahastamiseks on selts välja töötanud pearaha süsteemi küladesse ja alevikesse registreeritud elanike arvu alusel.

Külaliikumise toetamise eest tunnustati Rae valda 2012. aastal Harjumaa aasta toetaja tiitliga. Rae vallavalitsus sai tunnustuse külavanemate ja külaliikumise püsiva toetuse eest.

Külaliikumisele eraldati möödunud aastal tegevustoetust ligi 28 000 eurot, sama summa on planeeritud tänavusse eelarvesse. Lisaks oli küladele ette nähtud raha, et maksta projektide omaosalust.

RAE VALLA KÜLAD ON ELUJÕULISED JA ELURÕÕMSADSPORT OLGU KÄTTESAADAV

IGALE RAE VALLA ELANIKULETekst: Jens VendelRae valla spordikeskuse direktor

PAREM RAE VALD Tänasest ja homsest

Tekst: Kai LasnLagedi alevikuvanem 2006–2011

20 21

Kõik on kuulnud väljendit „terves kehas terve vaim”. Spordi ja liiku-mise roll inimese arenemisel on ülimalt tähtis. Me ei saa kesken-duda ainult vaimse poole arendamisele. Et inimene oleks vaimselt ja füüsiliselt tugev, on vaja regulaarselt liikuda: sport arendab lihaseid ja luid, parandab kehaehitust ja kehahoiakut, kiirendab ajuhapniku- ja verevarustust. Pärast sportimist on pea selge ja õppimine hõlpsam – seda on tundnud iga spordisõber.

Tänu spordile on inimene enesekindlam. Sportides õpitakse püsti-tama iseendale eesmärke ja selle nimel pühendunult tööd tegema. Kõik see on vajalik ka igapäevaelus. Sport on meeskonnatöö (ka individuaalalade puhul). Igal sportlasel on treener/treenerid ja terve rida tugiisikuid. Edasijõudnud sportlased on laia silmaringiga, kuna nad käivad tihti võistlustel ja laagrites ning suhtlevad erine-vate inimestega erinevatest kultuuridest.

Rae vallas on sport alati au sees olnud. Meil on viimastel aastatel sportimistingimused järjest paranenud, ehitatud on spordihooned ja rajatud liikumisrajad. Spordirajatiste ehitamisesse on jätkuvalt vaja investeerida, et igal valla inimesel oleks võimalik sportida kodu lähedal. Samuti on vaja muuta sporditoetustesüsteemi noortele.

Peale praegu toimiva spordi- ja huvitegevustoetuse tuleb luua spordikool. Spordikool peaks olema praeguse Rae huvialakooli üks sektsioon. Spordikool annab kindluse ja tagab jätkusuutlik-kuse, mida väikestel spordiklubidel pole võimalik teha. Spordikooli treeneritel on kindel palk ja sotsiaalsed garantiid, mis võimaldavad pühenduda põhitööle – laste treenimisele. Samuti võimaldab see meil Rae valda meelitada parimaid treenereid-spetsialiste! On väga oluline, et inimene saaks liikumisharjumuse juba lapsena. Siinkohal saab appi tulla koolisport. Koolisport ei ole tippsport, vaid on mõeldud kõigile õpilastele. Kõige rohkem mõjutavad noori perekond, sõbrad ja õpetajad. Kaasõpilaste eeskuju ei tasu alahin-nata. Tihti tulevad lapsed treeningutele just klassivenna või -õe kutsel. Jüri gümnaasiumi poiste võistkond osales 2013. aasta suvel koolide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Tšehhis. Meie võistkonda ei kuulunud mitte ühtegi kergejõustiklast – oli suusa-taja, jalgpallur ja korvpallipoisid. Rae valla koolidel on ka tulevikus võimalik sellistest võistlustest osa võtta. Loodetavasti annab see teadmine ka teistele õpilastele tõuke rohkem sporti teha. 19-aasta-sel noorel peaks olema välja kujunenud aktiivne sportimisharju-mus, n-ö sõltuvus aktiivsest eluviisist. See aitab püsida tervemana ja areneda edasi ka vaimselt!

Olen Aivo Hommik ja järgmisel aastal saan 50-aastaseks. Võiks arvata, et pool on elatud ja natuke elukogemust kogunenud. Olen töötanud erinevates ehitus- ja tööstusorganisatsioonides, juhtinud ise firmat ja olnud ka lihtne töömees. Praegu töötan Peetri Laste-aed-Põhikoolis haldusjuhina.

Olles eelnevalt paar aastat töötanud Rae vallavalitsuses haridus-, sotsiaal-, spor-di- ja kultuuriala abivallavanemana, tun-nen nii selle valdkonna häid kui ka nõrku külgi. Minu ajal alustasime mudilaste toetamisega, samuti uue Peetri lasteaia ja põhikooli ning Jüri gümnaasiumimaja projekteerimisega. Lisaks moodusta-sime Assakule koolimaja vanasse ossa uued lasteaiarühmad.

Puudu on aga Peetri alevikus korralik spordihoone. Kuna alevik on noor ja arenev, siis kõik soovijad lihtsalt ei mahu koolimaja ja lasteaia saalidesse kehakultuuriga tegelema. Leian samas, et laste aja ja ringide arvelt seda teha ei tohiks.

Kuna kasvatan juba pikka aega üksinda kaht poega, siis tean, kui tähtis on pak-kuda lastele võimalikult erinevaid ringe ja huvialatunde. Samuti peavad need ringitunnid olema kättesaadavad kõigile lastele hoolimata perekonna majandus-likust olukorrast.

Olen suur spordifanaatik. Kasvasin väga sportlikus viielapselises perekonnas ja praegu püüan oma oskusi nooremale generatsioonile edasi anda. Hetkel olen Peetri ja Lagedi koolis mõttemängude ringi juht. Mõttemängude alla kuuluvad kindlasti male (oman nii treeneri kui ka kohtuniku litsentsi), kabe, sudoku, gumoku, aga ka lihtsamad vanaemadelt ja vanaisadelt õpitud mängud nagu nur-gast-nurka, nips, hunti ja lammast jne. Neid mänge olen proovinud mängida ka lasteaialastega ja, üllatus-üllatus, need tulid ka neil hästi välja.

Leian, et lastele on kindlasti vaja pak-kuda üht individuaalala ja teist võist-kondlikku. Võistkondlikus alas õpib laps hindama ja arvestama teiste lastega

ja individuaalalas pole peale tema enda kedagi appi tulemas – seal on ainult tema oskused keskenduda ja sooritada võimalikult hea tulemus. Nende alade leidmisel ja võimaluste andmisel lastele püüan ka edaspidi oma panuse anda. Üheks näiteks võiks tuua taasiseseis-vunud Eesti jalgpallikoondise, kus peale raskete füüsiliste treeningute olid ette nähtud ka maletreeningud, sest kui sa ei mõtle oma järgmist sammu ette, ei pruugi sa ka elus saavutada endale seatud eesmärke. Niisiis, kui laps suudab pool tundi rahulikult malelaua taga istuda ja mõelda, siis suudab ta ka matemaatikatunnis kontrolltöö tegemisele keskenduda.

Alevikus on asutud ka noortekeskust ja perearstikeskust planeerima. Toetan seda algatust igati, sest noortele on kindlasti vaja kokkusaamis- ja ürituste korraldamise ruume. Loodan, et Peetri alevikust saab meile kõigile üks tore ja soe kodu, kus on turvaline ja hea

elada.

Tekst: Henri Ausmaa

Tekst: Aivo Hommik


PEETRI ALEVIKPAREMAKS

LIIGUME KOOS EDASI

Mart on suurepärane suhtleja. Vähe sellest, et ta oskab iga inimesega jutule saada, oskab ta ka inimesi ära kuulata ja on õppinud „ei” ütlema. Ometi tuli talle vallavanema ametis üllatusena, et inimesed tulevad väga tihti rääkima, tunnus-tama ja head sõna ütlema.

Tema aktiivne loomus avaldus juba koolipõlves, kui ta juhtis Jüri gümnaasiumi õpilasomavalitsust ja korraldas õpilas-firma tegevust. Mardi julget pealehakkamist, kohanemis-võimet ja suhtlemisoskust kinnitab seik, et ta läks pärast sõjaväeteenistust Eesti mereväes USA-sse raamatumüüja-na tööle, et õpinguteks raha koguda. Hulljulget ettevõtmist kroonis edu.

Vallavanemana peab Mart oluliseks info liikumist, et vallarahvas teaks, mis vallas tehakse, kui kaugel on erinevate tööde käik ja millised on plaanid. Mida paremini info inimeseni jõuab, seda lihtsam on vallaelanikul oma igapäevast elu toimetada. Nii on põhjalikult uuendatud valla kodulehekülge, pidevalt jagab teavet valla Facebooki infovoog. Ja vallal on, millest rääkida – uudisväärtuslikku koguneb praktiliselt iga päev.

Valla viimase aasta tööde maht on nii investeeringute kui ka töös olevate objektide osas suurim. Samas jääb suur osa vallajuhi igapäevasest tööst varju. Inimene märkab, kui uue lasteaia seinad hakkavad kerkima, kuid ehitusele eelneb

tavaliselt vähemalt kaks–kolm aastat tõsist tööd alates planeeringutest kuni hangeteni välja.

Mart on veendunud, et valla tegemisi tuleb kavandada pikas perspektiivis, visioon peab olema selge ja plaanid ei tohi piirduda vaid ühe valimisperioodiga. Mardile ta töö meeldib, tal on tahet ja kindlust jätkata vallavanemana ka edaspidi.

Vallajuhi tööpäevad on pikad. Valla erinevad sündmused sisustavad sageli ka õhtud ja nädalavahetused, lisaks tahab Mart kursis olla sellega, mida teistes piirkondades tehakse – ainult üksi pingutades kaugele ei jõua.

Järjest enam on Mart enda jaoks avastanud tervisespordi tegemise vajalikkuse. Et tööpäeva pinget leevendada, sõidab Mart suvisel ajal rattaga, talvel aga suusatab. Juba 2013 talvel saab nautida ca viie kilomeetri pikkust valgus-tatud suusarada praktiliselt Jüri aleviku keskel. Mart leiab, et sarnast suurprojekti oleks lisaks Jüri alevikule vaja ka Peetri aleviku ja Järveküla küla lähistel, sest tervisesporti peab inimene saama teha oma kodu lähedal.

Soojal ajal armastab Mart sõita ka oma kummipaadiga Eesti mõnusates paikades. Tõsi, sageli on tal sealgi arvuti kaasas.

Kandidaat nr 181Vanus: 29Haridus: EESTI MAAÜLIKOOL, geodeesiaTöö: Rae vallavalitsus, vallavanemPiirkond: Rae vald

Rae vallas olgu kõigil hea!

MART VÕRKLAEVRAE VALLA JALGRATTATEEDE KAART

2524

Henri on suure osa oma elust pühendanud spordile. Ta on mänginud ise profisportlasena korvpalli ja praegu on ta Rae Kossu tegevjuht ja treener, koordi-neerib Eesti Koolispordi Liidus korvpalli valdkonda, kuulub Eesti Korvpalliliidu juhatusse ja Rahvusvahe-lise Koolispordi Föderatsiooni korvpalli tehnilisse komisjoni.

Olulisim on ehk see, et ta on suutnud paljud meie valla noored spordi juurde tuua. Tänaseks treenib Rae Kossus 80 last Peetrist ja Jürist. Henri kindel plaan on klubi laiendada Vaita ja Lagedile ning tuua ka tüdru- kud korvpalli juurde. Oma pois- tele on ta nii treeneri, vanema sõbra kui vahel ka lapsevanema eest – koos veedetud

aeg ei piirdu kaugeltki vaid treeningutega. Henri usub, et lapse edukus sportlasena sõltub paljuski sellest, kuivõrd suudab treener kaasa tõmmata.

Seetõttu korraldab klubi sageli perepäevi, ühiseid matku jms. Samas julgustab Henri poisse end eri valdkondades proovile panema – kossupoisil peab aega jaguma ka füüsikaolümpiaadiks või rahva-tantsuks.

Eesti Koolispordi Liidus koordineerib Henri korvpal-livõistlusi ja koolide tervisepäevi. Liidu ettevõtmistel on oluline koht võimalikult paljude laste kaasahaara-mises – võistkonnad on suured ja oma kooli tulevad esindama needki, kes iga päev trenni ei tee.

Henri tunneb suurt uhkust Ausmaa perekoori üle, kuhu kuuluvad tema vanavanemate järeltuli- jad. Ausmaade perekoor on unikaalne juba seetõttu, et oli esimene perekoor, kes pääses laulupeole. Musikaalne suguvõsa hoiab väga kokku ja koos lauldakse igal pere- tähtpäeval ning aeg-ajalt esine takse teistelegi.

Henri seisab kogu hingest selle eest, et sportimistingimused Rae vallas laieneks, terviserajad valmiks, et lapsed ja vanemad saaks kodu lähedal tervislikult aega sisustada. Henri eestvõttel kerkis Jürisse Tiigi tänavale laste mänguväljak.

Läänemaalt pärit Gerli aktiivne eluhoiak viis ta juba päris varases eas Reformierakonna noorte sekka – see oli Haapsalus praktiliselt ainuke võimalus ise noorte elu korraldamises kaasa rääkida. Sellest ajast sai alguse ka tava osaleda erinevates heategevuslikes ettevõtmistes. Nüüdseks on Gerli noorteühendusest välja kasvanud, kuid tegutseb erakonnas energiliselt edasi.

Sotsiaalministeeriumi nõunikuna on Gerli tööpäevad äärmiselt eripalgelised ja tihedad. Kuna sotsiaalministee-rium hõlmab endas sotsiaal-, tervishoiu ja töövaldkonda, puutub ta kokku väga laia teemaderingiga. Töö nõuab kiiret kohanemis- ja reageerimisvõimet, tööpäevad venivad sageli pikemaks kui kaheksa tundi. Gerlile kõik see aga sobib – saadud kogemus on pingutust väärt.

Terviseteemat peab Gerli südamelähedaseks ka töövälisel ajal ja tulevikus plaanib ta ennast selles valdkonnas täien-dada.

Gerli meelest on Rae valla elukeskkond ideaalilähedane. Siiski peab ta vajalikuks sportimisvõimalusi laiendada, olgu selleks terviserajad, jalgrattateed, tennisehall või spordi-keskus. Arvestades Rae valla elanike arvu, tuleks rajada Peetrisse ja arendada Jüri tervisekeskust nii, et lisaks perearstidele tegutseksid tervisekeskustes ka näiteks füsioterapeut ja ämmaemand – et inimene saaks vajaliku info kätte ja protseduurid tehtud ühes kohas.

Vabal ajal on Gerli kireks reisimine – omal käel võõraid maid avastades saab elust ja inimestest hoopis teise pildi. Kodus olles meeldib talle aga lugeda, eelkõige reisikirju ja ajaloo- alaseid raamatuid. Ja nädalaplaani mahub alati ka mõni jooksuring.

Sport kasvatab inimest! TERVIS LOEB!

HENRI AUSMAAGERLI NURMSKandidaat nr 183Vanus: 30Amet: korvpalliklubi Rae Koss tegevjuht, Eesti Koolispordi Liidu projektijuhtHaridus: TALLINNA ÜLIKOOL, rekreatsioonikoraldus (2009)Pere: tütar

Kandidaat nr 182Vanus: 25Haridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, avalik haldusTöö: Sotsiaalministeerium, ministri nõunikPiirkond: Peetri

PAREM RAE VALD InimeneInimene

Andrust iseloomustab ehk kõige paremini fakt, et enam kui poole oma elust on ta mänginud Arsise käsikellade ans-amblis. Kui iga muusikariista valdamine nõuab järjepidevat harjutamist, siis käsikellade ansambli puhul on lisaks järjepidevusele vaja tohutult meeskonnatööd ja üksteist toetada.

Ansambliliikme asendamine on peaaegu välistatud, samuti proovidest viilimine – 13 noort harjutavad Aivar Mäe juhendamisel vähemalt korra nädalas ja nii juba 12 aastat! Proovidesse tullakse kokku üle Eesti, planeerides oma tegemisi proovide ja esinemiste järgi. Kontsertreisidega on tehtud ring peale Eestimaale ja mitmeid käike ka teistesse riikidesse.

Andruse teeneks võib lugeda Jüri gümnaasiumi poiste-bändide traditsiooni algatamist. Soovist tuua koolitege-mistesse rohkem sisu, organiseeris ta bändi, ajas välja vajaliku tehnika, oli hiljem koolisündmustel helitehnikuks, korraldas pidusid ja aktuseid.

Tema igapäevane töö ja õpingud on aga hoopis muusika-kauged: tal on pooleli õpingud ülikoolis soojusenergeetika erialal ning ta teeb kooli kõrvalt ka samas valdkonnas tööd. Nüüdseks on Andrus praktikandistaatusest välja kasvanud ja koostab vastutusrikkaid projekte.

Andrus seisab Rae valla ettevõtliku noore eest – ta tahab, et noortel oleks rohkem võimalusi oma elu sisukamaks muuta, ja et noored neid võimalusi ka ära kasutaks. Andruse arvates saab ainult inimene ise oma elu huvita-vamaks ja paremaks teha, seda ei saa teha käsukorras. Tuleb leida üles aktiivsed inimesed ja nende tegemisi toetada, et Rae vald ei muutuks vaid magalaks.

Andrusel endal vaba aja sisustamisega muret pole: suusa-tamine talvel, rattasõit ja muruniitmine suvel ning mõnus sõpruskond aasta ringi täidavad ta vabad tunnid.

Kai on energiline ja aktiivne igal alal. Aastatel 2006–2011 oli Kai Lagedi alevikuvanem, ta kuulub endiselt Lagedi aleviku eestseisusesse. Viimane suurem töö koos alevikuaktiiviga oli Lagedi arengukava uuendamine.

Kai on hingega külaliikumise edendamise juures. Ta on alati Lagedi aleviku üritustel korraldaja ja kaasalööja. Kaid rõõmustab, et Lagedi ettevõtmistes osaleb üha rohkem ka ümbritsevate külade elanikke.

MTÜ Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsi liikmena külastab Kai hea meelega ka teiste külade ja alevike sündmusi, nii koduvallas kui ka väljaspool. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teised teevad, samas saab nii koge-musi juurde ja kõike seda ka teistega jagada. Kai on olnud mitmel aastal „Teeme ära!” talgute kohapealne eestvedaja. Kohalike elanikega üheskoos on korrastatud alevikus raudtee- ja tänavaääri, vana parki ja põhikooli ümbrust.

Valla haridusametnikuna on ta hästi kursis lasteaedades ja koolides toimuvaga. Kai on esimene, kelle poole pöörduvad rahulolematud lapsevanemad. Alati üritab ta leida parima lahenduse emade-isade kõige erinevamatele muredele,

alates lasteaiajärjekorrast kuni koolibussi marsruudini välja. Et oma kogemusi maksimaalselt ära kasutada, on Kai Rae vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige ning Lagedi põhikooli hoolekogu liige.

Viimastel aastatel on Kai harjunud igal õhtul tunnise ratta-sõidutiiru tegema. Mõnusa seltskonnaga on ta osalenud suurematel rattaüritustel. Sealhulgas on ta viimasel kolmel aastal osalenud rattaretkedel erinevates maa-kondades, Fakto Auto Tallinna rahvasõitudel ja viimase aasta jooksul Tartu rattamaratonil ja Tartu rattarallil. Kai sõnul on tervis tähtis ja rattasõit annab hädavajalikku toonust.

Tubasema aja hõivab aga käsitöö: viimasel ajal eriti Haap-salu stiilis kootud sallid-rätikud. Erinevaid käsitöövõtteid teab Kai palju ja koos MTÜ-ga Vanad ja Noored korraldatud töötubades on ta neid ka teistele jaganud.

Kai soovib, et valla tasandil tehtavad otsused oleksid selged ja hästi arusaadavad. Et Lagedi alevikus saaksid Jaama ja Betooni tänava äärde kõnniteed ja valmiks Lagedi–Jüri kergliiklustee.

Usalda südant ja sisetunnet!

Külaelus on hing!

ANDRUS ANSIPKAI LASNKandidaat nr 185Vanus: 23Haridus: Jüri gümnaasium (2009), TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, soojusenergeetikaTöö: Sweco Projekt AS projekteerijaPere: suhtesPiirkond: Jüri

Kandidaat nr 184Vanus: 43Haridus: PÄRNU-JAAGUPI KESKKOOL (1988), ETKVL kutsekeskkool (1989)Töö: Rae vallavalitsus, spetsialistPere: vabaabielus, tütarPiirkond: Lagedi

PAREM RAE VALD

Jõhvist pärit Natalia sattus Rae valda tänu elukaasla-

sele 15 aastat tagasi. Esimesed kuud käis neiu sõna-

raamatuga ringi, kuid poole aasta pärast oli eesti keel

suus. Natuke rohkem võttis aega kohanemine inimeste

ja keskkonnaga, kuid nüüdseks on ta ainsaks ja õigeks

koduks Rae vald.

Natalia on läbi ja lõhki pere- ja koduinimene: ta teeb

kõik, et abikaasal ja lastel oleks kodus mõnus ja

hubane. Esimese lapse sündides jäi tagaplaanile ka

erialane töö, sest Natalia usub, et kodune toetus ja ema

hool on väikestele lastele kõige olulisem. Natalia toime-

tab hea meelega nii köögis kui ka aias, käib lastega

huviringides ja sageli näeb teda koos perega erinevatel

üritustel Rae vallas.

Natalia peab hädavajalikuks tagada igale lapsele Rae

vallas lasteaiakoht ja võimalus käia kodu lähedal koolis.

Väga oluliseks peab ta huvitegevuse kättesaadavust –

seda, et huviringide valik oleks lai ja lapsed saaks sporti

teha kodu lähedal, sest lapsevanemate igapäeva

„taksoteenus” lapsi ringidesse ja trennidesse viies

röövib vanematelt väärtuslikku aega.

Natalia sõidab hea meelega jalgrattaga, käib sageli

rullitamas, teeb kepikõndi ja on õnnelik, et kogu nende

pere on sportliku ja terve elustiiliga. Pikemate ratta-

sõitude jaoks peab ta hädavajalikuks jalgrattateede

võrgustikku, kus ka lastel on turvaline rattaga sõita.

Endel tunneb valla elu ja juhtimist läbi ja lõhki. Esi-

mest korda kandideeris ta vallavolikokku 1999. aastal

ja osutus kohe ka valituks. Praeguses vallavolikogus

juhib ta majandus- ja eelarvekomisjoni, seega teab ta

ka valla rahakoti peensusi. Endel arvab, et Rae vald on

eelarvesse raha teenimise võimalusi kasutanud hästi ja

õigel ajal ning raha kasutamine on olnud otstarbekas.

Aga talle pole tuttav ainult majanduspool – Endel on

viie tütre isa, kellest kolm elavad Rae vallas, ning

neljale lapsele vanaisa. Seega teab ta hästi lasteaedade

ja koolidega seotud muresid.

Endlile meeldivad uued ideed ja värsked lahendused,

mis teevad elu lihtsamaks ja huvitavamaks. Ta on val-

mis neid ka julgelt katsetama. Seejuures ei tee ta seda

pea pilvedes, vaid alati täpselt ja kainelt kalkuleerides.

Ei ole kaugeltki juhus, et Eesti kolm esimest lüpsi-

robotit pandi tööle just tema juhitavas piimafarmis. Ja

need töötavad hästi. Seda tõestab ka see, et möödunud

seitsme aasta jooksul on Eestis tööle rakendatud pea

200 lüpsirobotit, millega lüpstakse Eestis iga seitsmes

piimalehm.

Viimasel ajal on Endlil veel üks hobi, mida harrastab

iseenda rõõmuks ja järeltulevate põlvede kasuks: ta on

istutanud 1300 maarjakaske.

Varasematel aegadel on Endlil väga palju aega kulunud

spordiga tegelemisele. Viimasel ajal ta spordiga enam

aktiivselt ei tegele – mõningane kartus vigastuste ees,

ikkagi noor pensionär. Füüsilise koormuse saab ta

kätte igapäevatöös ja kodustes toimetustes. Kuid

aktiivne tugitoolisportlane on Endel edasi. Eriti paelu-

vaks peab ta vormelit, jalgpalli ja kergejõustikku.

Viimasel ajal, tänu kangete Eesti meeste, Rein Taara-

mäe ja Tanel Kangerti väga headele tulemustele, ka

jalgrattasõitu.

Endlil on kindel seisukoht, et kergliiklusteede võrgus-

tiku puudumine on jätkuvalt üks suuremaid kitsaskohti

Rae vallas. Valla sees peab saama ka autota ohutult

liigelda, selleks tuleb välja ehitada võimalikult palju

vallasiseseid kõnni- ja jalgrattateid.

Kõik pere ja laste heaks!

Majandada tuleb mõistlikult!

NATALIA KAPTYUG

ENDEL ALBIN

Kandidaat nr 187Vanus: 33Haridus: JÕHVI KUTSEHARIDUSKESKUS, kokk (1999)Töö: G4S sularahadivisjon, vanemkassiir (hetkel lapsehoolduspuhkusel)Pere: vabaabielus, kaks poegaPiirkond: Jüri

Kandidaat nr 186Vanus: 61Amet: AS-i Pakar juhatajaHaridus: kõrgem, LENINGRADI (Peterburi) POLITOLOOGIA INSTITUUT (1992)Pere: abielus, viis lastElukoht: Jüri

31

Tartumaalt Tõraverest pärit Helen võlub mitmekülgsusega – geenid ja muusika, infotehnoloogia ja sport, lapsed ja kogukond.

Aga algusest. Helen on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi, ühe aasta elas ta Londonis, kus otsis oma edaspidiseks tegevuseks kindlat sihti ja sai hindamatuid kogemusi nii lapsi hoides kui ka toitlustusfirmas töötades. Helen on õppinud koorijuhtimist ja lõpetanud Tartu ülikooli geeni-tehnoloogia erialal. Hetkel kuulub tema tööülesannete hulka labori infosüsteemi arendamine.

Muusika on Helenit köitnud päris pisikesest peale. Praegu laulab Helen Rae kammerkooris, kus ta täidab ka koori-vanema kohuseid. Samas jagub aega ka spordile – Helen kuulub Rae valla võrkpalli võistkonda ning tegeleb ka maastikurattasõiduga.

Peetris elab Helen alates 2009. aastast, selle aja jooksul on tal tekkinud selge seisukoht, mida ta tahab ja saab ise teha, et elu Rae vallas veel mõnusamaks muuta. Väikeste laste emana usub ta, et lasteaiakohtade probleemi mõist-likuks lahendamiseks peab enam kuulama lastevanemate häält.

Helen usub, et palju saab teha koostöös – igaks ettevõt-miseks polegi vaja suurt rahakotti, vaid kindlat tahet ja os-kust probleemi märgata ja selle lahendamiseks häid ideid leida. Ta peab oluliseks, et nii lapsed kui ka täiskasvanud saaks oma vaba aega mõnusalt kodu lähedal veeta, selleks tuleb aga luua võimalikult erinevaid võimalusi: näiteringid, noortebändid, tuua alevikesse kontserte ja etendusi, rajada sportimis- ja vabaaja veetmise kohti ka murdeeas lastele. Helen on valmis oma aega ja energiat pühendama, et seda kõike saavutada.

Kaido on otsekohene ja konkreetne mees, kes ütleb välja nii hea kui ka halva. Kui on vaja midagi ära teha, siis on ta valmis korraldama ja tegema. Nii tegi ta korteriühistut juhtides korda oma kodumaja ja rajas maja ette ka parkimisplatsi. Möödunud talvel sai teoks aga veel üks Kaido idee – ta aitas Jüri staadionile rajada uisuväljaku. Tõsi, seal oli isiklik huvi mängus, Kaido on nimelt kirglik hokimängija.

Kirglikult suhtub Kaido ka oma töösse. Talle südamelähe-dane töö on tõsta turvalisust ehitusalal, nii on ta koolitus-tega tõstnud inimeste teadlikkust tööohutuse osas ja juu-rutanud iga töötaja koolitamise teatud arvu tunde aastas.

Kaido on olnud suviste Rae valla õpilasmalevate korralda-misel ettevõtjapoolne vedaja. Kuigi täiskasvanutega on lihtsam töötada, leiab Kaido, et noortele on töökasvatus hädavajalik.

2012. aastast on Kaido AS Elveso nõukogu liige, 2011. aas-tast aga vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige.

Kaido hobide nimekiri on pikk ja uskumatult mitmekülgne: jäähoki ja jalgpall, mäe- ja murdmaasuusatamine, rat-tasõit. Lisaks lööb ta kaasa Kalev Cramo tantsutiimis, on täiskasvanuna õppinud akordionimängu ja loomulikult reisib! Kusjuures teda ei kohta basseini veerel päikese-vanne võtmas – Kaidot tõmbavad pisut metsikumad paigad ja põnevust pakkuvad matkad. Viimased reisid on viinud pigem Venemaale.

Sportliku inimesena seisab ta selle eest, et sportimis-võimalused Jüris ja Peetris laieneksid, et areneks tervise-radade võrgustik ning valmiks rattatee Jürist Tallinna. Kaido usub, et asjaajamist vallas saab veelgi lihtsamaks muuta ja alevikke raskeveokitest säästa.

Kes teeb, see jõuab!

Mees, kes elab põhimõteteta, elab tulevikuta!

HELEN KÜBARKAIDO KIVISTIKKandidaat nr 189Vanus: 28 aastatHaridus: TARTU ÜLIKOOL, geenitehnoloogiaTöö: Ida-Tallinna keskhaigla IT-teenistus, arendusgrupi analüütikPere: abielus, kaks last

Kandidaat nr 188Vanus: 34Töö: AS Rudus, tehnikajuhtHaridus: EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR, tootmisjuhtimine (2007)Pere: vabaabielus, kaks tütartPiirkond: Jüri

PAREM RAE VALD Inimene

32

Meelis on Rae valla tegemistes kaasa löönud juba enam kui kümme aastat – alates 2000. aastast on ta vallavoli-kogu liige, aastatel 2004–2012 oli Rae abivallavanem. Just seetõttu teab ta ilmselt kõige paremini Rae valla viimaste suuremate ehituste köögipoolt. Just tema on olnud valla-poolne esindaja Jüri gümnaasiumi, Peetri kooli, Lagedi kooli, Õie lasteaia ja Taaramäe lasteaia projekteerimis- ja ehituskoosolekutel. Ja mitte vaid laua taga – Meelis teab nende hoonete iga ruutmeetrit ja nurgatagust.

Tema käe all on jätkunud ka teede ja trasside ehitamine. Praegusel ametipostil Elvesos on ta hoolt kandud selle eest, et kaotada Peetrile „kuulsust” toonud uputuste probleem. Tänaseks ongi puhastatud kraavid, rajatud sadeveetrassid, drenaažid ja ühendused pumplaga ning üleujutusohtu enam pole. Sama töö on käimas Kopli külas ja sügiseks saab ka Kopli küla uputustevabaks.

Isiklikus plaanis on Meelise viimaste aastate kõrghetked seotud aga hoopis oma lastega: tema vanem poeg Karl-

Gustav tantsib kooli kõrvalt Estonia teatri etendustel, noorem poeg Kaspar on aga aktiivne jalgpallur. Siit on pärit ka Meelise soovunelm: rajada Rae valda jalgpalli sisehall, et lapsed ja täiskasvanud saaks ka talvel palli taga ajada.

Meelis väärtustab meeskonnatööd. Koostööoskus, oskus teistega arvestada ja oma ego vajalikul hetkel maha suruda aitab kaasa ka tema harrastustes: võrkpallis ja avamerepurjetamises.

Veskitaguse elanikuna usub Meelis, et Rae vallas pole tõmbekeskusi ja äärealasid, hea elukeskkond on oluline igas külas ja alevis. Oma panuse kohaliku elu sisukamaks muutmiseks on Meelis andnud Veskitaguse paadilaenu-tuse loomisega. Et inimesed saaks kodu lähedal vaba aega sisukaks ja meeldivaks muuta ja oma tervise eest hoolt kanda, peab Meelis hädavajalikuks Jüri spordikeskuse laiendamist, Peetrisse spordikompleksi rajamist ja rattatee väljaehitamist marsruudil Jüri–Peetri–Tallinn.

Kuus aastat on Ramses olnud Veneküla külavanem – selleks, et olla kindel, et selles imeilusas Tallinna-äärses kohakeses oleks hea elada nii vanadel kui ka noortel. Ei ole nii, et olulised on ainult tööjõulised inimesed, ei ole nii, et oluline on ainult Tallinn.

Rae valla inimeste unistused ja mured on Ramsesele kõige südamelähedasemad. Siin ei ole keegi „nemad”, vaid oleme ühine „meie”. Seepärast tunneb Ramses kohustust ja tahet olla selle piirkonna inimeste häälekandja kohalikus volikogus.

Ramsesel on kõrgharidus ärijuhtimises, õppinud on ta õigusteadust ja lõpetamisel on magistrikraad haldusjuhti-mises. Üle kümne aasta on Ramses töötanud aga avalikus sektoris riikliku järelevalve alal, mis muudab ta tähele- panelikuks ka väljaspool tööaega.

Talle ei meeldi valetamine ja varjamine, mistõttu on tema kindel soov tagada läbipaistev ja usaldusväärne asja-ajamine ka oma koduvallas. Ramsese hinnangul on usaldus midagi, mis tuleb välja teenida. Ja mis on koostöö tähtsaim eeldus. Ramses on veendunud, et vallavalitsus ja kõik vallaametnikud peavad olema vallaelanike teenis-tuses, mitte vastupidi.

Ramses on kolme lapse isa, aga ka ise laps ja lapselaps. Seetõttu peab ta turvalisust oma koduvallas väga oluliseks.Selleks, et meie kõikide pereliikmed jõuaksid õhtul tagasi koju, peab laste koolitee olema valgustatud ja turvaline, liiklus ohutu, konstaabel jõudma igasse valla nurka õigel ajal ja vald peab võimaldama korraliku bussiliikluse.Ramses on veendunud, et üheskoos on võimalik muuta palju – unistused soovideks ja soovid tegudeks!

Sisukad vaba aja veetmise võimalused kõigile!

Koduvalla unistused soovideks, soovid tegudeks!

MEELIS KASEMAA

RAMSES ALLIKSOO

Kandidaat nr 191Vanus: 38Haridus: EESTI MEREAKADEEMIATöö: AS Elveso juhatuse liigePere: vabaabielus, kaks poegaPiirkond: Rae vald

Kandidaat nr 190Vanus: 39Töö: maksu- ja tolliametis osakonnajuhatajaHaridus: kõrgemPere: kolm lastPiirkond: Lagedi

Inimene

34 35

Aivo on mitmekülgne mees. Ta käivitab edukalt projekte, orienteerub eelarvenumbrites, korraldab spordivõistlusi, õpetab lapsi ja läbib ekstreemmatku. Abivallavanemana korraldas ta kaks aastat Rae valla haridus- ja sotsiaalelu, tal on olemas töökogemus Võhma linnavolikogust ja linnavalit-susest. Ta teab täpselt, kuidas on vaja eelarvet tasakaalus hoida, on koostanud linna ja haridusasutuste aastaeelar-veid. Hea juhtimiskogemuse sai Aivo ehitusfirma eesotsas olles. Tema suurepärase suhtlemisoskuse tõestuseks on pikaajaline edukas töö müügiinimesena.

Kasvatades üksi kaht poega, teab Aivo täpselt lastega seon-duvaid rõõme ja muresid. Lastesse panustab ta oma vaba aega ka praegu, tema käe all õpivad mõttemängude (kabe, male, sudoku jt) ringis sadakond last Peetrist ja Lagedilt, ta korraldab koolidevahelisi kabeturniire. Ja mis oluline – lastega klapib Aivo imehästi. Tema teeneks võib lugeda seda, et osades klassides on male suisa tunniplaanis.

Aivo südameasjaks on see, et iga laps saaks tegeleda endale sobiva spordi- või huvialaga ja see ei takerduks rahapuuduse taha. Samuti seisab ta selle eest, et koolitoit ja -transport oleks Rae vallas gümnaasiumi lõpuni tausta.Peetri elanikuna aitab ta kaasa kodulähedaste sportimis-võimaluste loomisele – tema initsiatiivil rajati Peetri kooli ette liuväli ja hooldati kogu talve suusaradasid Peetris. Aivot ei pea kunagi pikalt paluma, tavaliselt märkab ta esimese-na, mida on vaja teha, ja abivalmilt on ta alati nõus erine-vates ettevõtmistes käe külge panema.

Et seda kõike jõuda, hoiab Aivo end vormis harrastades erinevaid spordialasid, jooksust hokini ja maleni.

Kõik, kes Relikat rohkem tunnevad, on märganud, et tema sees on peidus „lastemagnet”. Juba päris väiksena soovis Relika saada lasteaiakasvatajaks või kooliõpetajaks – nüüdseks on lapsed ta töö, hobi kui ka pere.

Kolm aastat tagasi, masu madalaimas punktis, võttis Relika julguse kokku ja asutas koos hea kaaslasega Peetri esimese ametliku laste päevahoiu, Põnnila OÜ. Dokumentide rivi, mil-lest tuli läbi närida, oli märkimisväärne, kuid tehtud sai seegi. Kõige keerukamaks osutus hoopis info levitamine. Nüüd, mil esimene rühmatäis lapsi juba „päris” lasteaias käib, teab Relika, et parim reklaam on vanemate rahuolu. Ja õnnelikke lapsevanemaid jagub.

Kuigi ametinimetuselt tegevdirektor, tuleb lastehoius kõike teha: unejuttu lugeda ja paitusega lohutada, eelarveid ja päevakava koostada, muru niita. Relika peab oluliseks, et päevahoius saab iga laps piisavalt tähelepanu, iga lapse vajaduste ja eripäraga arvestatakse ja ema-isa saavad rahu-liku südamega tööle minna.

Relika on kaasa rääkinud Rae valla lastehoiuteemalisel ümarlaual ja on seda meelt, et lastehoidu saaks korraldada paindlikumalt ja mitmekesisemalt – selliselt, et lapsed oleksid õnnelikud ja vanemad rahul. Selle teemaga tegeleb ta kindlasti ka edaspidi.

Relika enda peres kasvab kaheaastane poeg ja kümneaastane tütar ja seetõttu on ta vägagi kursis ka koolilaste eluga ja teab, kui väga ootavad Peetri lapsed noortekeskust ja lahedamaid võimalusi vaba aja sisustamiseks. Relika aitab sellele kõigele igati kaasa.

Julge otsustada ja suuda vastutadaLapsed on kalleim vara!

AIVO HOMMIKRELIKA VODJAKandidaat nr 193Vanus: 45Haridus: TALLINNA POLÜTEHNILINE INSTITUUT (1989), insenerTöö: Peetri lasteaed-põhikool, haldusjuht, maletreenerPere: kaks poegaPiirkond: Peetri

Kandidaat nr 192Vanus: 30Töö: OÜ Põnnila tegevdirektorHaridus: KUNDA KESKKOOL (reisiteenindaja lisaeriala)Pere: vabaabielus, tütar ja poegKant: Peetri alevik


36

Kui Madis midagi teha lubab, siis võib kindel olla, et see ka tehtud saab. Ja tegelikult natuke suuremalt, paremini, lahedamalt, kui esialgne plaan ette nägi. Seda ilma liigsete koosolekute, projektide, arutamiste ja bürokraatiata.Kuigi Madis on olnud nii ettevõtja, tippjuht kui ka spordi-juht, on ta tegelikult õpetaja. Ükskõik, mis ta ka ette võtaks, õpetajaks ta jääb. Juba keskkoolipäevil rippusid nublud ta käe otsas, ja ega ta selle üle kurtnud. Kümmekond aastat oli ta põhitööks õpetamine, periooditi on ta seda alati teinud, ja nüüd õpetab ta Jüri gümnaasiumis majanduse ja ettevõtluse aluseid. Ei pea vist lisama, et palga pärast ta tunde ei anna. Aga kas ta üldse midagi raha pärast teeb?Madis ei ole suurte sõnade mees, aga oma kooli, Jüri gümnaasiumit, ta armastab. Elu tõmbas ta käima juba õppimise ajal – olles esimese lennuna kolm aastat kõige vanemad, sai ta südamest tegutseda ja ennast igati teos-tada. Kooli heaks tegutseb ta tõhusalt tänini, nüüd juba vilistlaskogus ja õpetajana.

Madisel on ideid ja ta teeb need teoks. Tema algatas prae-guseks vägevalt toimiva Rae Kossu, kus nüüd toimetab lisaks Henri Ausmaale ka Madise poeg Mikk. Rae Kossu toetab Madis vajadusel siiani.

2006. aastal suundus Madis Kiideva külla, oma vanavane-mate sünnikohta. Ta lükkas sealgi külaelule sisse tõelise hoo, mis päädis 2009. aastal aasta küla tiitliga. Nimekiri ettevõtmistest, mida Madis on korraldanud, on pikk:

laululava ja tantsuplatsiga külaväljak, lõkkeplats, saun-seltsimaja, matkarada koos puhkekohtadega, linnu- vaatlustorn, õppeklass (mis sai 2010. aastal LEADER inves-teeringuprojektide aastaprojekti nimetuse). Madis ise jääb seejuures väga tagasihoidlikuks.

Madis vajab oma tegemiste jaoks meeskonda – vahel juba ainuüksi selleks, et ideid teistele selgitades need veel sära-vamaks lihvida, ja samas aitavad teised kõrgelennulised ideed maa peale tuua. Kui on aga väärt idee, siis ei hoia ta kokku aja, energia ega raha pealt. Head asjad peavad tehtud saama. Olude kiuste.

Miks ta seda kõike teeb? Sest muidu poleks ta Madis Sarik.

Elu on Sirjet elama viinud Eestimaa erinevatesse paika-desse. Ta on sündinud Kiviõlis, koolis käinud Järvamaal, elanud pikalt Tallinnas ja Hiiumaal. Erinevates keskkon-dades elamine on talle palju juurde andnud: oskuse koha-neda oludega, erinevate elustiilidega, saada inimestega kontakti ja kogutud suhteid ka hoida.

Viimased üheksa aastat on Sirje elanud Järvekülas ja näi-nud selle piirkonna kiiret arengut. Tema jaoks on Järveküla haruldaselt hea paik, kus elada, või nagu ta ise ütleb: „Kaks ühes – ühekorraga linnas ja maal”.

Elu antud väljakutsed tuleb vastu võtta ja endast anda kõik, et asi õnnestuks, on Sirje põhimõte. Selline suhtumine on toonud Sirje ellu väga erinevaid ameteid, millel on aga üks ühine joon – ta on nende kõigiga suurepäraselt hakkama saanud. Ta on töötanud arhiivis ja arvutuskeskuses, korral-danud meelelahutusüritusi, juhtinud näiteringi, pidanud loomi ja töötanud pangas. Praegu töötab Sirje FCR Media AS-is, kus on läbinud tee müügiesindajast koolitajaks.Tema hobid on üdini naiselikud: aiandus ja käsitöö. Kus-juures, igal aastal õpib ta mõne uue tehnika juurde. Jõudu ja energiat annavad ka muusika, tants ja reisimine. Oma töökohas on ta juba aastaid aidanud korraldada jõulu- ja muid pidusid ning olnud erinevatel sündmustel õhtujuht.

Sirje on pärit suurest perest, tema jaoks on peresuhted ülimalt olulised. Tema suur suguvõsa hoiab väga kokku, ühiselt tähistatakse kõiki sünnipäevi, tähtpäevi, koos ol-lakse mures ja rõõmus. Juba teadmine, et alati on, kelle poole pöörduda, annab tuge ja kindlust. Sirje vaatevinklist on ka Rae vald kui üks suur pere, kus kõigil peab hea elada olema. Selleks soovib ta anda oma panuse Rae valla pare-maks muutmiseks.

Olgem ikka optimistid!Alati saab paremini!

MADIS SARIKSIRJE KÖÖPKandidaat nr 195Vanus: 49Haridus: TALLINNA PEDAGOOGILINE INSTITUUT, tööõpetusTöö: Rae vallavalitsus, abivallavanemPere: abielus, täiskasvanud lapsedPiirkond: Rae vald

Kandidaat nr 194Vanus: 58Haridus: TALLINNA ÜLIKOOL (Eduard Vilde nimeline Tallinna pedagoogiline instituut), infoteadused (1979)Töö: FCR Media AS, koolitusspetsialistPere: abielus, kolm last, kolm lapselastPiirkond: Järveküla

PAREM RAE VALDInimene

Neljalapselises peres kasvanud Jensile sai juba varajases nooruses selgeks, et oluline on ise hakkama saada. Perest sai ta kaasa oskuse ise mõelda, otsutada ja vastutada, aga ka tänini püsinud kõrge spordi- ja haridushuvi.

Neid oskusi ja väärtusi rakendab ta edukalt juhtides Rae valla spordikeskust, mis koondab enda alla Jüri, Peetri, Lagedi ja Vaida spordihooned.

Jens pingutab selle nimel, et valla spordielu oleks aktiivne ja mitmekülgne, pakuks tegevust nii algajale, tervisesport-lasele kui ka kõrgemate eesmärkidega spordiinimesele. Nüüdseks on kanda kinnitanud Rae valla mängud – võist-lussari, mis on Rae valla sportlikud elanikud hästi koon-danud. Rae valla volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehena on Jens kaasa rääkinud valla otsustes ja ühtlasi saanud esimesed poliitikukogemused.

Kehalise kasvatuse õpetajana teab ta täpselt õpetajate muresid ja rõõme ning tahab seista kõikide sportlike inimeste ja haridustöötajate huvide eest. Jens usub, et spordiedu aluseks on treener või õpetaja. Nii toetab ta

mõtet luua huvialakooli juurde spordikool, et tagada järjepidev treeningtöö noortele ja sotsiaalsed tagatised treeneritele.

Spordisaale ja väljakuid vajavad nii Peetri kui ka Jüri piirkond, tingimusi liikumisharrastuseks on vaja paran-dada igas piirkonnas. Hea võimalus inimesi aktiviseerida on rajada kergliikusteede võrk, kus on turvaline rattaga sõita ja rullitada. Vallal peavad olema esindusvõistkonnad korvpallis, võrkpallis ja jalgpallis, et esindada oma valda nii maakondlikel kui ka üle-eestilistel võistlustel.

Just nende küsimustega tegelemiseks otsustas Jens taas volikokku kandideerida. Ta on seisukohal, et otsustamis-julgus on väärtus omaette.

Kuigi Jens on pannud oma hinge Rae valla spordielusse, meeldib talle ka laulda, tantsida ja kitarri mängida – ta on lõpetanud muusikakooli metsasarve erialal. Samuti kuulub Jens Eesti parimate korvpallikohtunike hulka. Just kohtunikutöö on andnud talle oskuse keerulistes olu-kordades hakkama saada.

Tuulikese karjääriloend on uskumatult lühike, vaid

kaks töökohta ja üks amet: lasteaia juhataja. Taaramäe

lasteaeda on Tuulike juhtinud enam kui 25 aastat, nüüd

kohtab ta oma endisi kasvandikke juba lapsevanema

rollis oma mudilasi lasteaeda toomas.

Et lastele parim kasvukeskkond luua, on vaja teadmisi.

Tuulike leiab, et selleks tuleb Rae valda luua lapseootel

perede ja noorte vanemate nõustamiskeskus. Samuti

tuleb laiendada koolieelset huviharidust, mis aga ei

asenda vähemalt üht lasteaia-aastat enne kooliminekut.

Tuulike teab, et töö lastega on meeskonnatöö, üksi

pingutades ei suuda midagi korda saata. Ta innustab

vanemaid suuremale koostööle ja usaldusele, sest

ainult ühiselt saab lapsele parima kindlustada.

Lasteaed pole Tuulikese jaoks sugugi vaid hoiukoht, vaid

üha rohkem tuleb teha tööd, mis kodus tegemata:

kasvatada ja anda kindlustunnet. Oma töötajate kohta

jagub naisel vaid kiidusõnu ja oma ametit pole ta plaani-

nud vahetada ka kehvematel aegadel.

Inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning elus

toimetulekule panevad aluse esimesed eluaastad.

Loome nõustamiskeskusi lapseootel peredele, pere-

koole emmedele ja mudilastele ning koolieelseid huvi-

ringe. Igal lapsel on vähemalt aasta enne kooliminekut

vaja lasteaias käia. Ärme koonerda laste arvelt!

Sport huvihariduse osaks!

Laste arvelt ei tohi koonerdada!

JENS VENDELTUULIKE SELJAMAA Kandidaat nr 197Vanus: 33Haridus: TARTU ÜLIKOOL, treeninguõpetus ja spordijuhtimine (2004)Töö: Rae valla spordikeskuse direktorLapsed: kolmeaastane poeg

Kandidaat nr 196Vanus: 65Amet: lasteaia Taaramäe juhatajaHaridus: kõrgemPere: tütar Piirkond: Jüri

Jaanil on suured kogemused tööst avalikus halduses (kohalikes oma-valitsustes). Pea kümme aastat on ta töötanud Viimsi abivallavanemana, olnud lühemat aega Keila vallavanem ja viimase aasta juhinud Rae vallas kultuuri, spordi ja hariduse valdkonda. Huvi kultuurielu vastu tekkis Jaanil juba koolieas: ta on lõpetanud Tallinna muusikakooli ja seejärel Tallinna riikliku konservatooriumi. Ta on mänginud mit-mes orkestris, sealhulgas rahvusooper Estonia orkestris klarnetit.

Üle kümne aasta on Jaan pühen-danud spordile. 1983. aastal alustas ta purjetamistreenerina S. M. Kirovi nimelises NKK spordikoolis ja kasvas kiiresti nii Eesti kui ka kunagise NSVL-i purjetamiskoondise purjelauasõidu peatreeneriks. Ta on ette valmistanud neli NSVL meistrit. Õpilaste saagiks kujunes kaks NSVL meistritiitlit, üks

pronks ja kaks NSVL karikavõitu. Treeneri karjääri tipuks võib lugeda parima õpilase Kaijo Kuusingu osa-lemist Barcelona OM-il 1992. aastal. Kaks olümpiatsüklit kuulus Jaan Eesti jahtklubide liidu juhatusse, kelle juhtimisel saavutati purjetamisajaloos suurepärane tulemus esindusarvult – Eesti purjetamiskoondis oli esindatud viies purjetamise klassis, nende seas suurepärase tulemusega Ingrid Puusta purjelauasõidus. Spordil ja muusikal on Jaani elus praegugi kindel koht.

Muusikakoolis klarnetiõpetajana ja spordikoolis aktiivse treenerina on tal ka hariduses praktiline kogemus olemas. Ka tema vanemad ja abikaasa on elupõlised õpetajad. Lisaks on tal ajalooline eeskuju oma suguvõsast võtta: Jaani vanaisa dr. Hans Alver töötas aastatel 1931–1940 Haapsalu linnapeana.

Jaanil ideedest puudust ei tule. Kindlasti tahab ta elu sisse puhuda koduloomuu-seumile. Kõige mõistlikum oleks kodu-loomuuseum tema sõnul üles ehitada Rae valla pärli – Rae koolimaja baasil.

Kindlasti on kasutamata mängumaad spordielu mitmekülgsemaks muut-misel. Arvestades valla nooruslikkust (Rae vald on üks noorema keskmise eluaega valdu), tuleb spordielu vallas korraldada nii, et tegevust jätkuks igale maitsele ja eale, ja nii, et see noortele-tegusatele jalgu ei jääks. Tihe koostöö spordiklubidega loob rohkem võimalusi atraktiivsete spordivõistluste ja turniiride korraldamiseks.

Jaani suurim unistus on aga teoks teha üks ülevallaline muusikal, kuhu oleks haaratud nii koolilapsed kui ka täis-kasvanud. Sellise suurejoonelise projekti ettevalmistamine ja läbiviimine annab noortele kogemuse, mida ei saa ühestki koolitunnist.

Anne julgeb vastu võtta uusi väljakutseid. Ja võib kindel

olla, et ta saab nendega hakkama – naine, kes on üles

kasvatanud neli last, selle kõrvalt pidevalt tööd teinud ja

alati õppimisaldis, lihtsalt ei saa elus hätta jääda. Nüüd

on ta lastel juba endal pered, neli lapselastki sirgumas

ja aega enda huvide ja eesmärkide jaoks rohkem.

Viimase suure elumuutuse tingis Lagedi lasteaia

valmimine. Anne otsustas ära kasutada suurepärase

võimaluse kodu lähedal tööd teha, asus tööle Lagedi

lasteaias õpetajana ja õppima sama eriala täiendkooli-

tuses Tallinna ülikoolis. Praeguseks on tal küpsenud

plaan erialaseid õpinguid juba kraadiõppes jätkata, seda

enam, et kõigil lastel kõrgkoolid juba selja taga.

Anne usub, et tõeliselt meeldiva elukeskkonna loob

ühtne kogukond, ja just seepärast innustab ta ka teisi

rohkem kodust välja tulema ja üheskoos tegutsema.

Teda ennast võib selles osas eeskujuks seada – ta lõi

kaasa Ülejõe küla tegemistes, aga oli abiks ka Lagedi

üritustel, näiteks näidendis „Parvepoisid” oli ka temal

väike roll täita. Anne usub, et Lagedi ja selle naaber-

külad võiksid enam ühiselt toimetada, sest nii saavad

ettevõtmised väge juurde ja tõmbavad ligi ka noore-

maid. Just noorte kaasamist kogukonnaellu peab Anne

oluliseks.

Annet on aastakümneid paelunud tervislik ja loodus-

lähedane eluviis ja rahvameditsiin. Ravimtaimi on ta

kasvatanud ja kogunud juba noorest east alates. Lisaks

on ta suurepärane kokk. Pikaajaline huvi psühholoogia

ja pedagoogika vastu on aidanud rõõmsalt ja rahulikult

hakkama saada oma lastega ja nüüd toime tulla ka

rühmatäie pisipõnnidega.

Rae vallal on, mida näidata!Lapsed on meie tulevik!

JAAN ALVERANNE LIIVA

Kandidaat nr 199Vanus: 61Haridus: TALLINNA RIIKLIK KONSERVATOORIUMTöö: Rae vallavalitsus, abivallavanemPiirkond: Rae vald

Kandidaat nr 198 Vanus: 52Haridus: TALLINNA TEENINDUSKOOL, müügi-esindaja (2004); Tallinna ülikooli täiendõppekeskus, lasteaiaõpetaja (2013)Töö: Lagedi lasteaed, lasteaia-õpetajaPere: abielus, neli last, neli lapselastPiirkond: Lagedi

Sveni juured on sügaval Rae vallas – tema vanavanaisa Johannes Ratassepp oli aastaid Rae vallavolikogu liige, Rae kooli juhataja, Jüri muusika seltsi kirjatoimetaja, Jüri õpetajate ühingu asutaja ja kohaliku seltsielu edendaja. Lagedil on sündinud ja kasvanud Sveni vana-isa Arvo Ratassepp ja vanaonu Valdo, kes olid tuntud koorijuhid ja muusikapedagoogid. Sugulasi elab Svenil Rae vallas palju ka praegu.

Muusikaga on Sven olnud seotud eluaeg. Ta on laulnud kokku 14 kooris erinevates koosseisudes, alates RAM-i poistekoorist kuni teaduste akadeemia meeskoorini välja. Sven lihtsalt ei oska ilma lauluta olla, sellest on kujunenud talle omamoodi elulaad.

Lapsest peale on Sven korraldanud, organiseerinud või, nagu ta ise seda nimetab, sehkendanud. Selline toime-kas meelelaad jäi silma juba tema algkooli õpetajatele, kes määrasid ta pioneeriaktiivi. See on aga jäänud ka tema ainsaks parteiliseks kuuluvuseks – täisealisena pole ta ühtegi erakonda kuulunud, kuigi liberaalne maailmavaade on talle omane.

Sven on oma kooli, Tallinna reaalkooli, tõsine pat-rioot. Seal on õppinud paljud tema sugulased, sh tema vanaisa ja isa. Praegu õpivad seal ta lapsed, ja Sven ise on vilistlaskogu esimees.

Mehe ettevõtlik loomus ei lase tal niisama puhata – lisaks igapäevasele tööle oli ta näiteks kuus aastattagasi praeguste Tallinna merepäevade idee üks alga-taja ja kuulub selle ürituse korraldusmeeskonda senini. Merepäevad on kasvanud Tallinna kõige rahvarohke-maks sündmuseks: igal aastal külastab merepäevi kuni 150 000 inimest.

Rohkem elu tahab Sven tuua ka Rae valla uuematesse asumitesse. Kui lapsed juba on leidnud meelepäraseid tegevusi oma vaba aja sisustamiseks kodu lähedal, siis täiskasvanutel on võimalusi napimalt, samuti on paljud veel harjumusest oma töövälise aja sidunud Tallinaga. Uutest asulatest peab saama kodukant, kus igas vanuses inimestel on mõnus elada.

Kairi sukeldus Rae valla seltsi- ja spordiellu peaaegu kohe, kui oma kodu 2006. aastal Jürisse rajas. Rae spordi-keskuse administraatorina alustas ta tööd juba enne hoone avamist. Nüüdseks on ta kaasa teinud kõik sammud spordikeskuse ülesehitamisel ja töötab direktori ase-täitjana.

Kairit on kogu elu tõmmanud tantsimine, mistõttu liitus ta kiirelt rahvatantsurühmaga JüriMarid. Kaks aastat tagasi sattus ta pooljuhuslikult näitetruppi Omad ja on selle sammu üle südamest õnnelik. Vabal ajal käib Kairi sageli matkaradadel ja siis on tema kaaslaseks kindlasti ka fotoaparaat. Saadud emotsioonid valab ta luuleridadesse.

Kairi usub, et ühiskondlik tegevus muudab elu paremaks. Kui inimene teeb midagi südamega ja see talle korda läheb, siis võib arvata, et see meeldib ka teistele. Alates 2008. aastast korraldab Kairi kolm-neli korda aastas

sõbralaatu. Kevadel Rae kultuurikeskuses toimunud laat oli heategevusliku eesmärgiga: sealt saadud tuluga toetati MTÜ-d Igale Lapsele Pere, mis tegeleb kasuperede otsimise ja nende tugivõrgustikuga. Heategevusliku ette-võtmise põhjus oli väga isiklik – Kairil on juba ammu kindel plaan pakkuda lisaks oma 14-aastasele tütrele kodu veel ühele lapsele. Vastav koolitus on juba ammu läbitud, korda aetud ka mõned vajalikud dokumendid, kui nüüd vaid oota-mise ja bürokraatia jaoks ka kannatust jaguks.

Kairi jaoks on oluline kogukonnatunne ja see, et inimesed ise on valmis tegema kohalikku elu põnevamaks, vahva-maks, paremaks. Kairi usub, et väga palju sõltubki üksik- inimese enese aktiivsusest – just heast ideest ja eestveda-jast sünnivad suured asjad. Kairi seisab selle eest, et Rae valda tekiks juurde vabaajakeskusi ja seltsimaju, ja toetataks külaliikumist – see kõik liidab kogukonda ja välistab piirkonna muutumise magalaks.

”Cogito ergo sum / Mõtlen, järelikult olen” (René Descartes)

Kõik saab alguse peast – meie headest mõtetest!

SVEN RATASSEPPKAIRI KADASTIKKandidaat nr 201Vanus: 39Haridus: EBS, ärijuhtimineTöö: Paldiski ettevõtjate liit, juhatuse esimeesPere: kaks lastPiirkond: Peetri

Kandidaat nr 200Vanus: 43Haridus: TALLINNA 56. KESKKOOL (Tondiraba keskkool, 1988)Töö: Rae valla spordikeskus, direktori asetäitjaPere: lahutatud, tütarPiirkond: Jüri

Tarmol ideedest puudust ei ole. Mõt-teid, kuidas elu paremaks muuta, jagub tal paljudesse valdkondadesse. Kuid oluline on, et ta viib need ka ellu. Tema ametiks on suurfirmas tehase tootmist juhtida. Talle meeldib eri-nevaid ettevõtmisi algatada, käivitada ja arendada. „Võib hea olla, aga alati saab paremaks teha,” ütleb ta. Tarmo hindab kõrgelt head meeskonda: inimesi, kes suudavad kaasa mõelda ja on valmis vastutust võtma.

Tarmo on elupõline Rae valla elanik. Ta on lõpetanud Jüri gümnaasiumi, ja nüüd õpivad samas koolis tema lapsed. Ta on aastaid olnud Jüri güm-naasiumi hoolekogus, viimased kolm aastat hoolekogu esimees.

Tarmo jaoks on väga oluline hariduse kvaliteedi küsimus – koduvalla koolid peavad olema hea taseme ja innustava õpikeskkonnaga. Ideid selle valdkonna edendamiseks Tarmol jagub.

Tarmo vihkab „linnukese” pärast

tegemist. Igal suuremal tegevusel peab olema taustauuring, selge eesmärk ja professionaalsed teosta-jad. Vastasel juhul saab küll öelda: „Tehtud!”, aga kas sellest ka kellelegi kasu oli, ei ole kindel.

Spordist lugupidava inimesena aitab Tarmo igati kaasa ka laste sporti-misvõimaluste parandamisele. Kõik lapsed ei käi trennis, kuid kodulähe-dane rularamp või -park tooks needki lapsed arvuti tagant õue. Ta usub, et noori kaasates saab luua just selliseid lahendusi, mis tõesti noori ligi tõmba-vad ja mida nad ka hiljem hoiavad. Keeldude ja käskude asemel vajavad lapsed pigem mõistmist ja tähelepanu.

Väga oluliseks peab Tarmo kergliiklus-teede võrgustiku arengut – tervisliku eluviisi üks eeltingimus on, et asulate vahel saab ka ilma autota ohutult liiku-da! Inimeste tervisliku eluviisi juurde toomiseks on oluline luua tingimused, aga inimesi ka olemasolevaid võima-lusi maksimaalselt ära kasutama

suunata. Pole harvad ju juhtumid, kus inimene ei teagi, millised võimalused on tal kodu lähedal sporti teha.

Siiani puudub Jüris ja ka teistel Rae valla alevikel „magnet”, millega turiste kohale meelitada. Tegelikult on Rae vallas vaatamisväärset küllalt, kuid see pole nähtavaks ja tuntuks tehtud. Tarmo peab oluliseks, et valda saaks enam külalisi meelitada ja sellega koos turismi arendada.

Üks tõmbenumber nii külaliste, aga eelkõige vallaelanike endi jaoks on kindlasti Pirita jõgi. Jõe ujumiskoht peab saama kõigile kasutatavaks ja sellisesse korda, et sinna saaks ka väikeste lastega minna.

Parimaks puhkuseviisiks ja adrena-liiniallikaks peab Tarmo lumelauasõitu mägedes, eelkõige kohtades, kus ta esimesena raja sisse sõidab. Seetõttu on ta viimastel aastatel hakanud hindama pigem talvepuhkust, suvel saab nädalalõppudega energia kätte!

Enel on kolm last, kellest kaks juba täiskasvanud. Aas-

taid on suur osa tema vabast ajast kulunud laste trenni-

koju sõidutamisele ja koduga toimetamisele.

Ka vallavolikokku kandideerib ta selleks, et laste ja

noorte huvide eest seista. Ega selline amet talle päris

võõras pole – Ene on osalenud Rae volikogu sotsiaal- ja

tervishoiukomisjoni töös ning olnud Vaida lasteaia ja

Vaida põhikooli hoolekogu liige.

Ene südamesoov on, et lastel ja noortel oleks kohapeal

rohkem võimalusi oma huvide ja hobidega tegeleda.

Laps, kellel on kindel harrastus, eesmärgid ja toetav

võrgustik, ei satu halba seltskonda. Sporditreeningud

ja huviringid kasvatavad lapses distsipliini ja laiendavad

silmaringi.

Noortel oleks vaja rohkem just neile sobivaid spordi- ja

huvitegevuse kohti. Vaidas ei ole klubi ega kultuurimaja.

Noortel peab olema koht, kus kokku saada ja omavahel

suhelda. Tuleb leida võimalusi, et saaks rohkem kasu-

tada olemasolevaid hooneid (kool, lasteaed ja raama-

tukogu) ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel.

Teiseks oluliseks teemaks peab Ene kodukandi hea-

korda – et kõnniteed oleks korras ja haljastus

läbimõeldud ja silmale hea vaadata. Vaidas võiks olla

vabaõhuplats väikese katusealusega, kuhu saaks õhtuti

koguneda muusikat kuulama ja seltskonnamänge

mängima.

Ene usub koostöösse – volikogus ei tee üksi midagi,

toetada tuleb häid algatusi ja teha meeskonnatööd.

Võib ju hea olla, aga saab paremini

Laste pealt kokku ei hoita!

TARMO GUTMANNENE BÖCKLER

Kandidaat nr 203Vanus: 41Haridus: EBS sotsiaalteaduste bakalaureus (2011)Töö: AS ABB, tootmisjuhtPere: abielus, poeg ja tütarPiirkond: Jüri

Kandidaat nr 202 Vanus: 48Haridus: RÄPINA SOVHOOSTEHNIKUM (1984)Töö: OÜ Mildestar, sisetranspordiga tegelev ettevõtePere: kolm lastPiirkond: Vaida

Rauli kodumaja asub Assakul, kus talle meeldib üheskoos kahe poja, tütre ja abikaasaga koduaias toimetada. Tundes hästi noorte perede ja majaomanike probleeme, tahab Raul just nendes küsimustes aktiivselt kaasa rääkida.Raul peab oluliseks lasteaedade-koolide head taset, sest just lapsed seovad Rae valda elama asunud peresid kodu-vallaga. Eelkõige on oluline tagada igale lapsele kodulähe-dane lasteaia- ja koolikoht. Selles osas oleme viimaste aastatega väga pikad sammud edasi astunud ja kui saame valla juhtimisel jätkuvalt otsustavalt kaasa rääkida, siis laheneb lasteaiakoha mure juba lähiaastatel.

Transpordikorralduses on väga oluline edasi arendada valda Tallinnaga siduvat ühistransporti ja jätkata Tallinna linna-liinide pikendamist Peetri, Assaku ja miks mitte ka Jürini.

Kuivõrd kõik satuvad aeg-ajalt perearsti juurde, peab korda saama ka Jüri perearstikeskus ja Peetri küla peab saama oma perearstikeskuse.

Spordivõimalused on vallas juba päris head, kuid kuna elanikkond kasvab, siis on kindlasti vaja edasi arendada kergliiklusteede võrgustikku, luua ja laiendada spordirajatisi Jüris ning luua ka Peetrisse oma spordikeskus.

Kui tähtsamad mured on lahendatud, siis peab koostöös maanteeametiga asuma rohkem tähelepanu pöörama üldi-sele heakorrale teede ja tänavate ääres ja haljasaladel, et koju ja tööle sõites jääks tee ääres nähtust veel positiivsem tunne.

Küllap on Rauli nimi spordisõpradele tuttav ajast, mil ta töö-tas Eesti suusaliidu peasekretärina. Lisaks oli ta mitu aastat ametis majandusministeeriumis ja on tegelenud spordi-klubidega. Hetkel juhib Raul puitmaju tootvat ettevõtet, mis annab tööd 50-le inimesele ja ekspordib kogu toodangu üle maailma.

Taneli viimased aastad on olnud väga tihedad: ülikooli lõpetamine, oma firma käivitamine ja arendamine, koli-mine Rae külla, abiellumine ja lapse sünd. Ja kuigi po-liitika on teda huvitanud juba koolieast saadik, on tal alles nüüd aega sellega süvitsi tegeleda. Pealiskaudselt ei taha Tanel midagi ette võtta.

Oma töö tõttu huvitavad Tanelit turvalisuse küsimused ja uudsed lahendused kindlustunde tagamiseks. Tema ettevõte osales eurole ülemineku keerulises protsessis. Nüü tegeleb ta aga asjade märgistamise süsteemi juuruta-misega. See on uudne tehnoloogia, mis ennetab vargusi ja on andnud varguste vähendamise osas suurepäraseid tulemusi. Märgistamise laialdane kasutamine aitab muuta elu Eestis turvalisemaks ja ennetada kuritegusid.

Oma kogemust turvalisuse suurendamise osas tahab Tanel jagada ka Rae vallas. Kindlasti hakkab ta edendama naabrivalve süsteemi. Väga oluliseks peab ta kergliiklus-teede rajamist, sest seegi on osa igapäevasest turvalisu-sest.

Tervisliku eluviisi peab inimestele võimalikult lihtsaks tegema, alustades sportimistingimuste loomisest kodu lähedale. Seepärast seisab Tanel selle eest, et Peetrisse kerkiks uus spordikeskus koos tennisehalliga ja et raja-taks terviseradu.

Väikese tütre isana tunneb ta omal nahal lasteaia-kohtade nappust ja tahab anda oma panuse selle mure lahendamisse.

Oma koduküla, Rae küla, peab Tanel mõnusaks rahulikuks paigaks, ühe väikese puudusega: siin pole laste mängu-väljakut. Ka see mure peab saama lahenduse.

Hea kool liidab inimesed

Otsustame, mida tuleb ära teha, ja siis leiame tee selle teostuseks!

RAUL KINKSTANEL TAMMELAKandidaat nr 205 Vanus: 39Haridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, haldusjuhtimine (1998)Tartu ülikooli avatud ülikool, strateegilise juhtimise magistriprogramm (lõpetamisel)Töö: OÜ Astel, juhatajaPere: abielus, kolm last

Kandidaat nr 204Vanus: 29Haridus: TTÜ TALLINNA KOLLEDZ, rahvus-vaheline majandus ja ärikorraldus (2006)Töö: ettevõtja, turvaettevõtte Holdfast OÜ juhatajaPere: abielus, tütarPiirkond: Rae

PAREM RAE VALD

Tarmost võiks kirjutada raamatu, niivõrd värvikas on tema elu. Ta on tegelenud väga erinevate valdkondadega, alates militaarmaailmast kuni ökodisainini, tal on laialdane juhtimisalane kogemus erinevatest riikidest ja ta on õppinud erialasid, mis üksteisega pealtnäha üldse ei haaku. Tähtsaim on aga, et ta on teinud seda kõike kirega ja põhjalikult.

Nüüd on Tarmo südames kindel koht MTÜ Reservkorpusel, mille asutajaliige ta on. Reservkorpus koondab jõustruk-tuurides ja kõige laiemas mõttes riigikaitses tegutsejaid, nende peresid ja lähedasi. Reservkorpus on võtnud suuna eestkostele, mis sisaldab ka sotsiaaltegevusi – korral-datakse lastega perede teabepäevi ja laagreid, aidatakse raskustesse sattunud riigikaitsjate peresid, korraldatakse suurüritusi ja aidatakse lahendada ka üksikisiku muresid. Reservkorpuse tegevust tahab Tarmo laiendada ka Rae vallas, sest siingi elab inimesi, kes kuuluvad reservkorpuse sihtgruppi. Tema enda riigikaitsealane taust on mitme-külgne: ta on töötanud rahuoperatsioonide keskuses, käinud kolmel välismissioonil, ta on kaitseliitlane ja sügisel kavatseb lõpetada reservohvitseride kursused. Tarmo on luterlane, ristitud Bosnias.

Viimased paar aastat on Tarmo tegutsenud keskkonna-valdkonnas. Ta annab ettevõtetele nõu, kuidas oma tööd keskkonnateadlikult ja keskkonda säästvalt korraldada. Tarmo usub, et ses osas algab kõik üksikisiku väikes-test otsustest: millised on tarbimisharjumused, kuidas sorteerid prügi jne.

Eriliselt huvitab teda ökodisain – ehk, kuidas toota ese-meid, mis oma olelusringi jooksul keskkonda võimalikult vähe mõjutaks.

Rae valla tervislikku-terviklikku elukeskkonda hindab Tarmo kõrgelt ja tahab oma teadmisi selle hoidmiseks ja tõstmiseks ära kasutada.

Ja kui kunagi Tarmo elulooraamat ilmub, siis on seal kind-lasti peatükk, mis räägib tema tegemistest nukuteatris, maadlusvõistlustest, ujumistrennist, Taanist, meelelahu-tusürituste korraldamisest ja veel mõnest eripärasest sei-gast. Ja kindlasti ei puudu sealt ka pisike huumorinurgake.

Mati on diplomeeritud elektriinsener, kelle sõna juhtimis-küsimustes, tööstuse ja taastuvenergia teemadel tasub uskuda. 22 aasta jooksul on ta töötanud peamiselt juhti-vatel ametikohtadel nii hulgimüügi kui ka projektimüügiga seotud firmades. Rae vallas on tema töö silmapaistvai-maks tulemuseks Jüris asuva ABB elektrimasinate tehase rajamisele aluse panemine aastal 2001. Tänu sellele projektile on ABB nüüdseks enamiku oma tegevusest koondanud Rae valda.

Matil on lai haare: ta on konsultandina osalenud töös-tusettevõtete korrashoiuauditites nii Eestis kui ka välis-riikides.

Praegu juhib ta Eesti kaht kaugpüügiga tegelevat kalandusfirmat, AS-i Reyktal ja OÜ-d Reval Seafood, mis tegelevad krevettide ja teiste süvaliikide püügi, käitlemise ja müügiga. Samuti kuulub tema töökohustuste hulka MTÜ Kaugpüüdjate Liit juhtimine.

Kõige olulisemaks väärtuseks peab Mati vabadust. Vaba-dust valida ja ise otsustada. Ta kavatseb seista selle eest, et ka valijatel need õigused säiliksid. Rae vald on tema kodu ja siin peavad valitsema elamisväärt tingimused kõigile, kes siin elavad.

Mati vanavanaisa kolis Rae valda juba 1906. aastal, ostes siin maad ja rajades väikese talu. Sama talu maadel elab Mati perekond praegugi. Seega on tal selle kohaga väga tugev perekondlik side ja ta võib end õigustatult põlis-asukaks pidada.

Eriti oluliseks peab Mati töökohtade loomist valda. Just kohaliku omavalitsuse käes on võti luua ettevõtluseks vajalik konkurentsivõimeline keskkond. Oluline on tema meelest ka haridus ja lastehoid – kodulähedane lasteaed ja kool peavad olema kättesaadavad ja andma hea hariduse.

Ta leiab, et informatsiooni kättesaadavust oleks vaja veelgi suurendada, vallavalitsuse töö muuta läbipaistvamaks ja asjaajamine, planeerimine ja ehitamine kiiremaks. Väga oluliseks peab ta kohaliku omavalitsuse teenuste osuta-misel võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist.

Rohkem tuleb pöörata tähelepanu keskkonnaküsimustele. Mati on huvitatud praktiliste võimaluste loomisest, et aidata kaasa taastuvenergia suuremale kasutamisele Rae vallas.Sportimisvõimaluste osas näeb ta kergliiklusteede rajamise jätkamist üha suuremas mahus ja olemasolevate spordikeskuste laiendamist.

Mati tahab anda oma panuse ettevõtjate ja valla vahelise koostöö tõhustamisse ning kutsehariduse ja noorte koolita-mise soodustamisse, et luua uusi töökohti ja parandada tööhõivet.

Turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, arenenud sotsiaalsfäär ja uute töökohtade loomine – need on väärtused, mille eest ta kavatseb hea seista.

Sajaprotsendiline pühendumus tagab parimad tulemused

Rohkem töökohti Rae valda!

TARMO TÄHT MATI SAREVET

PAREM RAE VALD

Kandidaat nr 207Vanus: 43 Haridus: EESTI PÕLLUMAJANDUSE AKADEEMIA, maainsener; LAPPEENRANNA MAANPUOLUSTUSOPISTO (Soome riiklik kaitsekolledZ), sõjaline pedagoogi-ka; TARTU ÜLIKOOL, õigusteadusTöö: OÜ Christiansen Consulting, ettevõtluse nõustamine, juhatuse liigePere: vabaabielus, täiskasvanud lapsedPiirkond: Rae vald

Kandidaat nr 206Vanus: 47

Töö: AS Reyktal, juhatuse liige; OÜ Reval Seafood, juhatuse liige;

MTÜ Kaugpüüdjate Liit, tegevdirektor; OÜ Tromtal, prokuristHaridus: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

(TTÜ), energeetika teaduskond (1991); SOOME MARKETINGI INSTITUUT

(MI) (1994); Estonian Business School (EBS) (1995–1996); Colora-do Economics Institute (1996); AS

ABB, ABB Manager (1997)Pere: abielus, täisealised tütar

ja poegPiirkond: Lagedi

Harri on ettevõtlik mees – sõna otseses mõttes. Ta on olnud üle 20 aasta eraettevõtja, selle aja jooksul on ta edukalt käivi-tanud mitu erinevates valdkondades tegutsevat firmat. Enam kui 17 aastat on tegutsenud õmblustarvikute hulgimüügiga tegelev firma OÜ Texlin, tuntud kui Nööbimaja. Ta kuulub ka Vapiano restoranide omanikeringi. Nüüdseks töötavad Vapiano restoranid Eestis, Leedus ja Soomes, plaanis on restoraniketti veelgi laiendada. Toetudes oma kogemustele arvab Harri, et pole suurt vahet, mis valdkonnas ettevõte tegutseb – hea juht peab suutma korraldada, organiseerida ja vastutada. Ja senine töö näitab, et tema seda suudab.

Mõigus on Harri elanud 18 aastat ja seetõttu on Mõigu mured talle kõige südamelähedasemad. Ühest küljest mõnus elukeskkond, kus aknast kostab linnulaulu, ja samas oled loetud minutitega pealinna kesklinnas. Ometi on mõned tõrvatilgad meepotis: teed ja tänavad, eriti Mõigu vanemas osas, ei kannata kriitikat, samuti ei vasta vajadustele parkimiskorraldus suurte kortermajade juures. Mõigu spordiväljakust võiks saada vaba aja magnet nii suvel kui ka talvel liuvälja näol. Just nende probleemide lahendamisega kavatseb Harri tegeleda.

Koeraomanikuna satub Harri pea iga päev kanali äärde jalutama ja on veendunud, et seegi piirkond tuleb korda teha – alustades sellisest lihtsast asjast nagu prügikastide paigaldamine. Rahvaarv on Mõigus kasvanud, seega tuleb luua tingimused tervislikuks liikumiseks. Koduümbruse kor-rastamisel on Harri olnud kevadiste „Teeme ära!” talgupäevade üks eestvedajaid.

Vabal ajal kisub Harrit loodusesse – tema suguvõsa meeste kirg on jahindus. Meelsasti sisustab ta vaba aega ka lugemisega, eelistades ajaloolisi romaane, ilukirjandust ja biograafiaid.

Kaarel on suurepärane näide sellest, kuidas on võimalik ühendada tippsport ja erialane edukas karjäär. Spordi-huvilistele on Kaarel Kaisi nimi tuttav – ta on kuuekordne Eesti meister rannavõrkpallis, kusjuures viimati võitis ta meistritiitli veel eelmisel aastal!

Ta pole pelgalt tegevsportlane, vaid on leidnud võimalusi, kuidas võrkpalli ja rannavõrkpalli populaarsust suurendada ja sportlaste taset tõsta. Juba aastaid on Kaarel kuulunud Eesti Võrkpalli Liidu rannavõrkpalli toimkonda, panustades vabatahtlikult oma aega, et rannavõrkpalli arendada, alates noortest kuni tippsportlasteni. Ta treenib vabatahtlikuna juba mitu aastat üht toredat võrkpallinaiskonda. Edaspidi tahab Kaarel muuta võrkpalli populaarsemaks ka Rae vallas. Kaarel juhib võrkpalliklubi, mida soovib edaspidi eelkõige Peetris arendada. Lähiaastate eesmärk on rajada laste ja noorte jaoks võrkpalli ja rannavõrkpalli treeningkeskus. Vajalikuks peab ta laiemalt Rae valla spordivõimalusi parandada: Jüri spordikeskust laiendada, Peetrisse spordikompleks rajada ja terviseradade võrgus-tikku arendada.

Tööalaselt tegutseb Kaarel kohtuvaidlustele spetsiali-seerunud vandeadvokaadina. Viimasel kolmel aastal on ta saavutanud oma klientide huvides mitmeid soodsaid ja pretsedente loovaid lahendeid nii tsiviil-, haldus- kui ka kriminaalasjades. Alates 2013. aasta aprillikuust kuu-lub Kaarel EVEA volikokku, andes seega vabatahtlikul ja ühiskondlikul alusel oma panuse väikeettevõtjate tegevuse toetamiseks.

Kaarlile on alati olnud sümpaatne liberaalne maailma-vaade ja just seetõttu kuulub ta alates 1997. aastast Reformierakonda. Ehkki Kaarel ei kiida kõike erakonnas toimunut heaks, ei ole erakonnaga seotud paar skandaali tema maailmavaadet muutnud. Kaarel leiab, et kohalikku elu peaks juhtima kohalikku olustikku tundvad kogenud ja mitmekülgselt võimekad inimesed, kelle hulka Kaarel ka ennast loeb.

Spordi ja töö kõrvalt jääb aega ka isiklikuks eluks – 2012. aastal abiellus Kaarel oma kauaaegse elukaaslasega.

Mõigu teed korda!Inimene on see, kelleks ta end ise teeb

HARRI AMBURKAAREL KAISKandidaat nr 209 Vanus: 47 Haridus: RAPLA KESKKOOL; TARTU ÜLIKOOL, majandusteaduskond (1991)Töö: ettevõtja, OÜ Texlin tegevjuht; OÜ Piano Baltic Holding juhatuse liigePere: abielus, kaks poega ja tütarPiirkond: Peetri, Mõigu

Kandidaat nr 208 Vanus: 39Haridus: TARTU ÜLIKOOL, õigusteadus (magister seaduse alusel)Töö: OÜ Rödl & Partner Advokaadibüroo, vandeadvokaatPere: abielusPiirkond: Peetri

PAREM RAE VALD

52 53

Igor on ihult ja hingelt loodusemees, kalal ja jahil käinud alates kümnendast eluaastast. Ta on tegelenud aktiivselt ornitoloogiaga, praegu eelistab ta pidada pigem veretut jahti fotoaparaadiga. Viimastel aastatel on ta aktiivselt osalenud ka vallavolikogu keskkonnakomisjoni töös.

Rae valda kolis Igor 2007. aastal, ja elas külaellu kiiresti sisse. Patika ja Kautjala eestseisuse liikmena on ta tege-lenud aktiivselt vee- ja kanalisatsiooniküsimuste lahendamisega. Linnast tulnuna hindab ta siinset ilusat loodust ja eriti südamelähedane on talle Pirita jõgi ja selle ümbrus.

Igori meelest on patuasi, et Pirita jõe potent-siaal on siiani suuresti kasutamata ja jõeäärne praktiliselt ligipääsmatu. Ometi oleks just see tema meelest üks Rae valla tõmbenumbreid ja hooldatud jõekaldad võiksid olla mõnusaks puhkepaigaks kohalikele elanikele.Igor huvitub süvitsi ka taastuvenergia võima-lustest ja mitte vaid teoorias. Tema kodus toodavad energiat päikesepaneelid.

Ta usub, et taastuvenergia projekte tuleb agaramalt toetada.

Kolme lapse isana peab Igor oluliseks, et igal lapsel oleks koolis hea ja turvaline õppida. Ta usub, et lastele ja vanematele kindlustunde tagamisel on oluline koht kooli tugisüsteemidel: koolipsühholoog, eripedagoogid,

sotsiaalpedagoogid jt. Rahulik koolitund, sõbralikud inimesed, vägivallatud suhted, turvaline koolitee – see kõik on vajalik, et vanem saaks lapse rahuliku südamega kooli saata ja laps muretult õppimisele pühenduda.

Tugikeskused, kust saavad nõu ja abi nii õpilased, õpetajad kui ka vane-

mad, aitavad luua koolis turvalise ja rahuliku keskkonna.

Kui suudame tagada, et Rae valla koolides on igal lap-

sel igati turvaline õppida, on see tõsiseltvõetav investeering valda – sellisest elukohast ei

taha lahkuda ei meie lapsed ega nende lapsed.

Inimsõbralik elukeskkond igasse asulasse

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!

RICHARD PORMANIGOR KASKKandidaat nr 211 Vanus: 42Töö: AS Orient Kontorikaubad, laojuhataja Haridus: JÜRI KESKKOOL (1989)Pere: vabaabielus Piirkond: Jüri

Kandidaat nr 210 Vanus: 53Haridus: TALLINNA POLÜTEHNILINE INSTITUUT (Tallinna tehnikaülikool), mehaanika teaduskond, autod ja automajandid (1982)Töö: ettevõtja, OÜ FSGI Invest juhatuse liige Pere: abielus, kolm lastPiirkond: Patika


Richard on Rae vallas elanud juba lapsest saati, ta on lõpetanud Jüri gümnaasiumi. Richard peab oluliseks, et hoolimata kiirest elamuarendusest säiliks ka suuremates tõmbekeskustes inimsõbralik elukeskkond. On tähtis, et Rae vald ei muutuks anonüümseks Tallinna ees-linnaks, vaid suudaks säilitada oma näo. Ka kortermajade piirkond peab olema kvaliteetne elukeskkond, kus on mõnus kasvada lastel ja rahulik elada eakatel. Seepärast tuleb iga uue arenduse puhul lähtuda põhimõttest: loome keskkonna, millega oleksid rahul ka tulevased põlved.

Et uued elurajoonid ei jääks vaid magalateks, tuleb rajada enam kohti vaba aja veetmiseks. Alati ei pea see olema vaid treeningsaal või rahvatantsuring. Mõnusa kogu-konnatunde tekkimisele aitab kindlasti kaasa ka kodune söögikoht või pubi, kus saaks õhtuti naabritega juttu ajada või perega nädalavahetusel lõunatada.

Richard suudab ettevõtmisi käima tõmmata ja säilitada – seda näitab tõsiasi, et 18 aastat tagasi pani ta koos kaasomanikega aluse kontoritarvete firmale, mis toimib tänini edukalt. Ta on kuulunud ka Rae vallavolikokku ja olnud vallavalitsuse liige.

Hoiame neid, kes abi kõige rohkem vajavad: suuri peresid ja eakaid. Alates pere neljandast lapsest vabastame pere lasteaia kohamaksust ja toidutasudest. Pensionäridel võimaldame reedeti tasuta spordikeskust kasutada.

Helduri huvialade ring on tohutu: aiandus, arhitektuur,

tervislikud eluviisid, feng shui, tervikliku elukeskkonna

arendamine ja maastiku kujundamine. Oma tegevusi

planeerides näeb ta laiemat pilti, pikka perspektiivi,

samas lähtub ta talupojamõistusest ja hindab esi-

vanemate kogemusi.

Noorena tegeles Heldur tipptasemel klassikalise

maadlusega, pärast ülikooli lõpetamist asus ta spordi-

seltsis Kalev juhtima klassikalise maadluse ja tõstmise

osakonda. Sellele järgnes töö kogu Eesti raskejõustiku

edendamisel, tema valdkonda kuulusid judo, sumo,

poks, atleetvõimlemine, karate ja tõstmine.

Viimastel aastatel on Heldur pühendunud kinnisvarale,

toimetades ikka temale omase pika perspektiiviga.

Rae külas Räägusilla talus elades loob ta oma perele

harmoonilise elukeskkonna, läbimõeldud terviklahen-

dusena tahab Heldur välja arendada kogu Räägusilla

piirkonna. Siia peaks kerkima individuaal- ja korter-

maju, park koos veekogude ja sildadega, lasteaed,

spaa- ja tervisekeskus, puhke- ja seminarikeskus.

Kõik need ehitised tulevad energiatõhusad ja sobituvad

keskkonda. Oma koduõuele rajab ta Jaapani stiilis aeda,

pisut idamaade hõngu tahab mees jagada ka Räägusilla

arendusse.

Poliitika vastu on Heldur aastaid huvi tundnud ja ta

usub, et nüüd on aeg oma kogemused, oskused ja tead-

mised koduvalla heaks tööle panna. Heldur tahab Rae

valda tuua rohelist mõttelaadi, keskkonnateadlikkust ja

kainet talupojamõistust, et meid ümbritsev elukeskkond

oleks hea loodusele ja me tervisele.

Otsekohese ütlemisega Aarne jaoks pole teemat,

millest rääkida ei saaks. Ta usub, et aus ja ühene

tähelepanujuhtimine nõrkadele külgedele aitab jõuda

mõistlike ja parimate tulemusteni, ja et ebameeldi-

vate teemade eest ei saa pead liiva alla peita. See

ongi peamine põhjus, miks ta on otsustanud kandi-

deerida volikogusse.

Igapäevast tööd teeb Aarne trükikojas, mis oma nup-

pude ja kangidega näeb tänapäeval välja pigem kui

lennuki juhtimiskonsool. Viimasel ajal paneb tema

südame kiiremini põksuma aga hoopis oma ettevõtte

tegevus – Aarne firma aitab tootmisse jõuda Ajujahi

käigus loodud snolleril (ratastel kelgul), mis mudi-

laste emade elu kergendab.

Isiklikus plaanis on Aarne „elu projekt” aga vaielda-

matult lapsed. Selleks, et oma tütre ja pojaga trennis,

ringis, spordivõistlusel, laste sõprade sünnipäeval

või loomaaias käia, leiab Aarne alati aega. Ta usub,

et elus on aeg, kus lapsed lihtsalt peavad olema

esikohal. Kui aga leidub hetk enda jaoks, siis köidab

Aarnet numismaatika.

Aarne sõnul tuleb ka vallas luua laste ja noorte elu

sisukamaks muutmiseks rohkem võimalusi: noorte-

keskuste rajamine Peetrisse ja Vaita, Rae huviala-

kooli tegevuse mitmekesistamine ja laiendamine

Lagedil, Vaidas ja Peetris on lihtsalt möödapääsmatu.

Eelkõige laste ohutuse tagamiseks on vaja välja

ehitada ka kergliiklusteed, et lapsed saaks turvaliselt

liikuda sõprade juurde, kooli või trenni. Ja loomulikult

tuleb kriitilise pilguga üle vaadata vee- ja kana-

lisatsioonihinna kujundamise põhimõtted.

Naudi elu!Ausust enese ja teiste vastu!

HELDUR KALVIAARNE KÜTT Kandidaat nr 213 Vanus: 55Haridus: TARTU ÜLIKOOL, kehakultuur (1980)Töö: ettevõtja, visionäärPere: vabaabielus, tütar

Kandidaat nr 212 Vanus: 36 Haridus: kesk-eri, TALLINNA POLÜTEHNIKUM Töö: AS Printall, trükimasinate spetsialist, Talent Capital OÜPere: abielus, kaks lastPiirkond: Jüri/Peetri

PAREM RAE VALD

Raivo on rahulik ja tasakaalukas mees. Uisapäisa ei torma, tegutseb läbimõeldult, põhjalikult ja jõuab uskumatult palju.

Ametialast karjääri alustas Raivo teadusest (15 aastat) ja jätkas mõned aastad Tallinna linnavalit-suses IT alal. Seejärel sai tema, seni viimaseks ja pikimaks (18 aastat!), ametikohaks AS Securitas Eesti. Raivo ametikohustused jäävad tehnika valdkonda – läbiv ülesanne on olnud läbipääsu-süsteeme välja töötada, laiendada ja hooldada. Klientideks on eelkõige suurettevõtted. See on valdkond, mis nõuab kindlaid otsuseid, vastutus-tunnet ja klientidele pikaajalise toe kindlust.

Kaua on Raivo tegutsenud ka korteriühistute juhatuses ja ühistu esimehena. Viis aastat tagasi Peetrisse elama asudes oli ta taas korteri-ühistu, kuhu kuulub kolm maja, loojate hulgas ja esimehena ühistu tegevuse käimalükkaja. Korteriühistute loomine, nende tegevuse toetamine ja koostöö asula või ka valla piires on see valdkond, millele Raivo tahab vallavolikogu liikmena kaasa aidata. Raivo usub, et korralikult

toimiv korteriühistu saab lahendada probleeme kasulikumalt ja mõistlikumalt ja suudab inimesi heas mõttes liita.

Aastaid on Raivo kaasa löönud heategevuslikus Lions klubide liikumises. 17 aastat tagasi oli ta Lions klubi LC Tallinna/VIA üks asutajaliige ja klubis aktiivne on ta praegugi.

Muusika, täpsemalt koorilaul, on hobi, mis köitis Raivot juba väikese poisina. Eesti teaduste aka-deemia meeskooris läheb Raivol 27. hooaeg. Nii klubi kui koori tegevusele on ta pidevalt erine-vatel ametipostidel kaasa aidanud.

Et seda kõike jõuda, on vaja end lihtsalt heas vormis hoida. Tervisesporti on Raivo teinud kogu elu, praegu on talle südamelähedased ujumine, jõusaalis käimine, rattaga sõitmine ja suusa-tamine.

Raivo usub, et aastate jooksul kogutud elu- ja töökogemusega saab ta anda oma panuse valla eduka arengu jätkumisele ja uutele, tasakaalus-tatud ja inimesi väärtustavatele otsustele jõud-misele.

Raivo Juga, fotol keskmine

Ott käis oma kooliteed Tallinna 21. koolis. Juba sel ajal oli ta ühiskondlikult aktiivne – esialgu koolisiseselt, gümnaasiumis juba üleriigiliselt. Kuuludes Eesti õpilas-esinduste liidu juhatusse ja olles aasta liidu juhatuse esimees, tuli hea seista pea 200 000 õpilase eest. Küsi-mused, milles õpilasliit kaasa rääkis, olid kaalukad: riigieksamid, hindamine, õppekava jne. Ühtlasi mahtus nendesse aastatesse programm „Noorte õigused”, õpilasfoorumi „101 last Toompeale” organiseerimine ja selle käigus riigikogu istungi juhatamine. Samuti kuulumine Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogusse, Eesti noorteühenduste liidu asutamine ja kümneid väikse-maid projekte.

Olles õppinud Tartu ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust, siirdus Ott konverentsimaailma, kus hoolitses mitme suurfirma sündmuste ja Eesti parimate konverentside korraldamise eest Pärnu Konverentside heaks. Loova majanduse ja ettevõtliku loovuse (loome-majanduse) arendamiseks asutas Ott koos partneritega programmi nimega „Loov Eesti”, mis on tegutsenud nüüdseks viis aastat ja pakkunud kümneid koolitusi, trükiseid, seminare, püsivat infovoogu läbi uudiskirjade ja veebilehe, virtuaalset inkubaatorit jne.

Aastal 2009 liitus Ott Eesti meremuuseumiga, võttes enda kanda uue loodava muuseumi, Lennusadama, ekspositsiooni juhtimise. Töötades koos ajaloolaste, kuraatorite, ekspertide, arhitektide, disainerite ja enam kui kolmekümne ettevõttega lõi tema meeskond auhindadega pärjatud muuseumi. Seoses Lennusadama ekspositsiooni ja külastuselamusega on Otil kindel mis-sioon: tuua Eesti pered nädalavahetustel kaubandus-keskustest muuseumitesse. Muuseum peab olema koht, kus lastel on midagi teha ja kus täiskasvanutel huvitav, koht, kus kogu perel on põnev ja hariv olla.

Ott on veendunud, et just perekesksetele tegevustele tuleb ka Rae vallas rohkem tähelepanu pöörata. Seni-sest enam tuleks luua selliseid vaba aja veetmise või- malusi, mida naudiksid nii eri vanuses lapsed kui vane-mad. Olgu näiteks kergliiklusteed, mänguväljakud ning miks mitte ei võiks tulevikus Rae vallas asuda ka mõni muuseum, mida tulevad külastama tuhanded inimesed meilt ja mujalt.

Oti enda vaba aja sisustab peamiselt pere, sport ja lugemine. Viimane just eeskätt 19. ja 20. sajandiga seotult. Vabatahtlikuna osaleb ta igal aastal (tänavu juba kümnendat korda) Eesti suurima noortekonve-rentsi „Lahe koolipäev” ettevalmistamises.

Kiirusta aeglaselt!

RAIVO JUGAOTT SARAPUUKandidaat nr 215Vanus: 59Töö: AS Securitas Eesti, hooldus- ja tootejuhtHaridus: TARTU ÜLIKOOL (1977)Pere: abielus, kaks täiskasvanud last, neli lapselastPiirkond: Peetri

Kandidaat nr 214Vanus: 28Haridus: TARTU ÜLIKOOL, ajakirjandus ja suhtekorraldus, omandamiselTöö: Eesti meremuuseum, Lennusadam, tegevjuhtPere: üks lapsPiirkond: Peetri

Indrek on sündinud ja kasvanud Saaremaal. Mandrile tõid ta elama õpingud ülikoolis ja sellele järgnev töö. Nüüd on Indreku kodu Rae valla põhjapiiri lähedal, Kopli külas. Saa-nud Rae valla elanikuks, asus Indrek kohe oma kodukandi inimeste heaolu nimel tegutsema, asutades mõttekaaslas-tega mittetulundusühingu, mille juhatuse liige on ta siiani. Praeguseks on Indreku peas juba küpsenud plaan, kuidas põllupealsele ehitatud uusasundusi veidikenegi privaat-semaks ja õdusamaks muuta. Üheks heaks võimaluseks peab ta kõrghaljastuse rajamist kruntide äärde ja teede piiridele. Kindlasti peab leidma lahendused ka teistele arendajate tegematajätmistele, olgu nendeks siis puudulik valgustus või olematud mänguväljakud lastele.

Indrek on ühiskondlikus korras olnud ülikooli päevil rühmavanem, osalenud Tallinna linnavolikogu lastekaitse-komisjoni töös ja korraldanud koristustalguid Kadrioru pargis. Praegu on tema üheks suuremaks väljakutseks Facebookis loodud Rae valla grupp (https://www.facebook.com/groups/rae.vald/), mille Indrek lõi üle kahe aasta tagasi eesmärgiga koondada inimesed, kes kas elavad, töötavad Rae vallas või on muul viisil vallaga seotud. Prae-guseks on grupis juba üle 1300 liikme, kelle vahel toimub aktiivne infovahetus ja aktuaalsete vallaelu puudutavate küsimuste arutelu.

Koduvallas on Indrek hetkel tegev Peetri alevikus asuva ettevõtte juhina, lisaks on ta alates 2012. aastast AS Elveso nõukogu ja vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige ning 2013. aastast Lagedi lasteaia-põhikooli lasteaia hoolekogu esimees.

Indreku üheks suureks kireks ja hobiks on meri ja kala-püük. Selles ei olegi midagi imelikku, sest juba kuueaas-taselt oli Indrekule selge, et kala on õnge otsas siis, kui kork on vee all.

Suur osa Indreku vabast ajast kuulub aga pere pesa-munale, kolme ja poole aastasele Mari-Liisile. Väike piiga on täielik isa koopia – täis energiat ja tegutsemissoovi. Lapsevanema ülesanne on tagada lastele muretu ja vääri-kas lapsepõlv. See tähendab võimalust mängida ja õppida ning tunda rõõmu kõrvalseisvatest vanematest, lasteaia- ning koolikaaslastest. Kui peaks ka olema nii, et isa või ema ei ole parajasti oma lapse kõrval, siis lapsed teadke, nad armastavad teid ja mõtlevad teile!

Vaadakem enese ümber – kui kaunis ja rikas on meie koduvald! Meil on oma järv ja jõed, Kurna mõisapark, Lehmja tammik ja palju muud… aga meie peamine rikkus on meie Rae valla elanikud, kes annavad vallale oma näo.

Jaano on elu jooksul palju tõsist tööd teinud. Olnud trakto-

rist ja keevitaja, näinud kolhoosi ja sovhoosi aega ja üle

elanud riigikorra vahetuse. Näinud sedagi, et on inimesi,

kes suudavad igal ajal inimeseks jääda, ja inimesi, keda

raha, võim ja vara puhta hukka ajavad. Tõsine töömees

saab aga alati hakkama, usub Jaano.

Jaano on üles kasvatanud üheksa last: kolm poega ja

kuus tütart. Lapselapsi nii palju, et arvestus kipub segi

minema, vanim neist on juba ise abielus. Jaano on rahul,

et lapsed kõik kenasti hakkama saavad ja temalgi silma

peal hoiavad.

Muheda jutuga Jaano hoiab end pidevalt uudistega kursis.

Tema igaõhtuseks rituaaliks on aga internetipiljard, mida

ta tõsiselt naudib. Aeg-ajalt teeb ta internetis ka mõne

malepartii. Jaanol on muljetavaldav filmikogu, kuhu

kuuluvad peamiselt põnevikud. Loomulikult jälgib ta ka

sporti – lemmikuteks on korvpall ja jäähoki, mida ta ka

ise on harrastanud, ning jalgpall.

Muusikat on Jaano alati armastanud, täiskasvanuna

õppis ta kuulmise järgi iseseisvalt ära pillimängu,

90-ndatel mängis ta Jüri puhkpilliorkestris alti. Nüüd

võtab vahel kätte suupilli.

Kogu elu on Jaano nautinud mõnusaid kalaretki,

põhiliselt ikka Pirita jõel ja lähikonna järvedel ja muidugi

Peipsi peal. Kala on saanud, aga nalja veel rohkemgi,

on Jaano rahul. Kalast olulisem veel on mõnu vee ääres

istumisest ja looduses olemisest.

Jaano teab, mis elus oluline on: et oleks tervist, et oleks

tööd ja saaks terake nalja ka!

Vallaelanike arvamus on oluline!

Tööd tuleb teha ja nalja peab saama!

INDREK VARIKJAANO SÕBERKandidaat nr 216Vanus: 74Haridus: VILJANDI KESKKOOLTöö: pensionärPere: lesk, üheksa last

Kandidaat nr 217Vanus: 42

Töö: Kopli külavanemOÜ Marintech Group,

juhatuse liigeHaridus: TALLINNA TEHNIKA-

ÜLIKOOL, masinaehitusPere: abielus,

kaks tütartPiirkond: Lagedi

PAREM RAE VALD60

Veigo on üks neist haruldastest inimestest, kes igasse oma tegevusse ja ettevõtmisse suhtuvad täie pühendumusega, olgu selleks töö valla heaks või oma ettevõttes, Jüri gümnaasiumi vilistlaskogu innustamine, sport või koduaia rajamine.

Rae valla ellu on ta aktiivselt panustanud viimased 13 aastat – 2000. aastast on ta Rae valla volikogu liige, aastatel 2000–2009 oli ta vallavolikogu keskkonnakomisjoni esi-mees, 2004–2010 vallavolikogu esimees ja 2010–2012 Rae vallavanem. Ta on alates 2000. aastast Reformierakonna Rae piirkondliku organisatsiooni esimees ja Jüri gümnaasiumi vilistlaskogu liige.

Väljakutseid vallavanema ametis oli mitmeid: suurim neist lasteaiakohtade puudus, aga ka koostöö ettevõtetega, meeskonna innustamine, noorte ettevõtlikkuse arengukava koostamine jt.

Viimaste aastate kõrghetkeks peab Veigo koostöös Jüri gümnaasiumi vilistlaskoguga Jüri kooli juurde loodud uni-kaalset loodusõpperada. Spordimehena on ta väga rahul sellega, et valda on juurde tulnud suured rahvaspordi- üritused, nagu Tallinna rattaralli, rattasari „Filter” ja basseinitriatlon.

Oma ettevõttes on Veigo viimase kahe aastaga juurde loonud kümme uut töökohta, teist samapalju on plaanis juurde luua järgmise aasta jooksul – rahuloluks on põhjust.

Isiklikus plaanis on viimased aastad möödunud aga suur-te muutuste tähe all, mis on kindlasti ka teistele silma hakanud! Nii on Veigo kaotanud kaalus 60 kilo – saavutus, mis ei vaja kommentaare. Ta on koos sõpradega läbi teinud kaks tõsist jalgrattamatka: Oandust Iklasse (420 kilomeet-

rit) ja tuuri ümber Eesti (ligi 1400 kilomeetrit). Ja kooliteed alustas tema noorim poeg.

Veigo on kindel, et kogu tema rassimine on võimalik ainult tänu suurepärasele ja toetavale partnerile, elukaaslasele, kes on suurema osa koduseid muresid oma õlule võtnud ja osanud Veigot ka õigel hetkel n-ö korrale kutsuda. Selle kõige üle on Veigo häbenemata õnnelik!

Tulihingelise spordisõbrana seisab ta selle eest, et laieneks Jüri spordikeskus, kerkiks Peetri spordikompleks ja valmiksid terviserajad kõigis suuremates asumites ja mis peamine, need saaks ühte võrgustikku ratta- ja liikumis-radadega. Tervisespordi tegemiseks ei pea ükski Rae valla elanik sõitma koduvallast kaugemale!

Veigo pole klassikaline liidritüüp, kes arvab, et üksi saab maailma paremaks muuta. Ta peab kõikides ettevõtmistes tähtsaks meeskonnatööd ja just see võimaldabki tal edu-kalt mitut asja korraga ajada. Hea ja tegusa meeskonna vajalikkuse kohapealt arvab Veigo olevat olulised just mõtete ja ideede paljusus, üksteisele toetuse pakkumine ja eriti üksteise kannustamine ja võimalus rohkem vähima ajaga korda saata. Veigo usub, et ta on parima meeskonna Rae valla juhtimiseks kokku koondanud ka seekordseteks valimisteks.

Eriku kirg on logistika. Logistika ehk kaubavedude korraldamisega on seotud tema töö – Eriku juhitav logistikaettevõtte asub Rae vallas, Peetri külas. Rae vallast on ta ka ise pärit. Pärast Jüri gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli on Eriku haridustee olnud seotud logistikaga ja seda eriala on ta omandanud lisaks Eestile ka Soomes Jyväskylä ülikoolis.

Erikut ei huvita karjääripoliitika ega töölaud vallavalit-suses, küll aga see, et saaks ise ettevõtja ja lapse-vanemana valla eluolu puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Neli aastat vallavolikogus andis talle küllaldase kogemuse, et seista populismi vastu ja tuua volikogu töösse maamehelikku mõtlemist.

Erik soovib, et just nooremas keskeas inimesed, kelle osakaal on Rae valla elanike seas viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, otsustaks edaspidi tunduvalt rohkem valla elu üle – et eakaaslastest lapsevanemad saaksid valla otsustes rohkem sõnaõigust.

Rae vallas võiks olla rohkem kooskäimiskohti: pubi-sid, kus naabritega juttu ajada ja kohalikke teemasid lahata, ja kohvikuid, kus perega pühapäeva hommi-kul pannkooke süüa. Kohti, kus saaks inimestega ka silmast silma kohtuda, mitte vaid Facebookis kommen-teerida.

Erik on uhke selle üle, et on oma lapsed kasvatanud tublideks ja sportlikeks, kellel on mitmekülgsed huvid: poeg män-gib kitarri, tütar käib iluvõimlemistrennis ja tegeleb muusikaga. Oma vaba aega sisustab ka Erik muusikaga, suvisteks kauaoodatud ettevõtmisteks on aga matkad perega Eestimaa kaunites kohtades, plaan on ka tõsisemalt lainelauasõiduga tegelema hakata.

Kui sa ka seekord valima ei tule, otsustab taas sinu elu üle su naaber. On see parim variant?

Võidab see, kes võidab iseennast!

Rohkem sõnaõigust lapsevanemaile

VEIGO GUTMANNERIK LAIDVEEKandidaat nr 219 Vanus: 44Töö: ettevõtja, ehitusettevõtte OÜ Hansaviimistlus juhatajaHaridus: EUROAKADEEMIA, keskkonnateadused (2004)Pere: vabaabielus, kolm poegaPiirkond: Jüri

Kandidaat nr 218 Vanus: 39Töö: ettevõtjaHaridus: kõrgemPere: abielus, kaks lastPiirkond: Jüri

Inimene

Kolleeg märkab 63

Reformierakonda tuntakse sageli heade mõtete erakonnana, aga olgu siin toodud näide selle kohta, et erakond võib ka ära teha väga konkreetseid asju. Tartumaal oli üks vald suremas ja inimesi ootas senisest veelgi suurem viletsus. Reformi-erakond päästis nii ühed kui teised. Ja nüüd lugu ise...

Ma kardan, et Rae elanik ei kujuta ettegi, kuidas Peipsiveere vallas elatakse. Turu-kõlbulikku tööd praktiliselt ei ole, kalad lähevad sentide eest monopoolsetele kalakuningatele; kunagised väikesed tootmishooned on varemetes; majad, kuigi puhtad ja hoolitsetud, on kas lagunemas või parimal juhul ehitatud eelmise sajandi esimese poole standardite järgi (sh tavalise ahjuküttega, kuivkäimlaga jne); pilkupüüd-vat avalikku ruumi (muruväljakut, lillepee-nart, mingitki arhitektuurilist vidinat) ei ole; on üksainuke kalarestoran, ja seegi jamps – valesti ehitatud, omatud ja majandatud.

Kui muu Peipsi-äärne majandus elab varjusurmas, siis saab nimetada ühe majandusime, milleks on Peipsi sibul. Seda on siin kasvatatud sajandeid, tal on erilised maitseomadused, kvaliteet ja isegi välimus – Peipsi sibul on ilus võrreldes nendega, mida müüakse keti-marketites. Omaette raamatu saaks

kirjutada toitudest, mille tegemiseks ainult Peipsi sibul või temaga kvaliteedilt võrdne õieti kõlbabki. Selle kvaliteedi taga on sajanditevanune stiihiline sordiaretus, eriline muld, üldine merelis-kontinentaalne kliima, järvelt tulev kõdu ja – traditsioon. Peipsi venelane oskab sibulat (ja kurki, kartulit, muudki peenra-asja) kasvatada juba sünnist saati ja nii, nagu seda on teinud tema vaarisad ja -emad.

Ja vaat, mis juhtus möödunud aastal. Õnnetus. Sibulasaak oli enneolematult rohke, seda ka Euroopas, ja tulemuseks oli olukord, kus Peipsi-äärse kuldne saak oli määratud mädanema – turg oli täis traditsioonilist eurorämpsu (olete proovi-nud Hispaania sibulat näiteks? Ptüi! Aga ketipoodides Eesti sibulat ei ole, olevat kallis).

Vaat see oli nüüd koht, kus Rein Siku idee (tema reportaažides Eesti kõige rikkamast ja kõige vaesemast vallast

EPL-is) ja meie teostus omandas tähtsuse

– sibulakokkuost Raesse oli

päästenöör

rahapuuduses, lootusetuses ja depres-sioonis uppuvale Peipsiääre vallale. Kümned sibulavenelased, kes polnud era-kondadest kuulnudki, said teada, et Eestis on need olemas ja et Reformierakond oli see, kes tuli sõnu tegemata appi.

Läheb veel palju aega, enne kui nad hak-kavad mõistma oma õigusi ja väljendama oma huve. Enne, kui nad hakkavad us-kuma riiki ja neid endidki. Aga midagi läks pärast seda Rae aktsiooni Peipsiveeres juba teiseks: hakati mõtlema ja rääkima asjadest nii, nagu nad on. Kui otsustati buldooseriga kokku lükata vana kiriku varemed, tõusid inimesed üles ja kogu-duste ühisaktsiooniga suudeti see ära hoida. Nüüd on pühamu ase Konstanti-noopoli kiriku kaitse all ja küllap hakatakse millalgi seda ka renoveerima või sama altari ümber uut ehitama. Ka see on Rae initsiatiivi tulemus, esimene kodaniku-julguse ilming.

Reformierakond – teeb ära. Kusjuures mitte poputades, vaid nii, et loob reaalsed eneseaitamise võimalused. Me ei kasvatanud sibulaid, me ei väetanud peenramaid. Aga me leidsime neile turu ja andsime tagasi inimestele usu oma jõudu ja võimetesse. Kes hädas, see saab abi; kes suudab teha, aga ei leia tarbijat, sellele me aitame ta leida. Kes tahab, peab saama tööd. Ja need, kes tahavad midagi omale saada (näiteks kas või sibu-

lat!), peavad selle saama. Just sellepärast tulebki

valida Reformierakond – kaastundlike

aitajate, nõuandjate ja inimestesse

uskujate era-kond!

Tekst: Igor Gräzin

Peetri alevikus Kelgumäe tänaval asuv maja on Tõnise

kodu olnud 2004. aastast. Mitmeaastase töö tulemusel on

koduaiast saanud Tõnisele tõeline lõõgastuspaik ja

energiaallikas. Juua abikaasaga hommikukohvi, juurida

mõni võilill või noppida põõsastelt marju – puhas nauding!

Selle nimel, et kodu oleks tõeline rahuoaas, on ka vaeva

nähtud. Aja jooksul on naabruskonnaga kokku lepitud

mõned lihtsad tõed: muusika mängib hoovis nii, et naab-

reid ei sega, ehitusmüra tekitamisel pea lugu ümber-

kaudsetest inimestest, nädalavahetuse hommikutel muru-

niitja ei mürise.

Kuna Tõnis töötas 2004. aastal firmas, mis arendas Kelgu-

mäe kandi tänavaid, siis tunneb ta enamikke elanikke juba

sellest ajast. Mäletab sedagi, mida arendaja nimel lubas:

tänavad koos valgustusega antakse üle vallale, vee- ja

kanalisatsioonitrassid antakse üle Elvesole jne. Juba

riigikogus töötades tegutses ta ikka edasi, et lubadused

saaks täidetud. Vahepeal arendaja pankrotistus ja segadust

oli palju. Nüüdseks on tänavad-trassid pankrotipesast välja

ostetud, torud Elvesole üle antud ja plaanis on tänavadki

vallale üle anda. Tõnise arvates on mõistlik, et valla vee-

ettevõte osutab elutähtsaid teenuseid otse ja tänavad

kuuluvad vallale – ei ole vaja puukfirmasid inimeste raha-

koti kallale.

Tõnis töötab edasi selle nimel, et nii Kelgumäe tänaval

kui ka terves Peetri alevikus ja Rae vallas oleks hea elada,

inimesed tunneksid end oma kodus hästi, teenused toimiks

ja Rae vald oleks tõesti parim koht, kus elada.

Sel kevadel tuli Tõnis taas välja ühe mõttega, kuidas Rae

valla elanike elukvaliteeti parandada. Nimelt võiks tema

meelest lubada inimestel jalutada, joosta ja jalgrattaga

sõita Ülemiste järve ääres asuval teel. Tallinna Vesi on

Peetri rahva kirjale vastates näidanud oma põhimõttelist

valmisolekut inimesi Ülemiste kaldal asuvale teele lubada,

ehk asjad liiguvad õiges suunas.

Ülemiste vabaks!

TÕNIS KÕIVKandidaat nr 220Vanus: 42Haridus: TARTU ÜLIKOOL, õigusteaduskond (1995)Töö: riigikogu liigePere: abielus

SIBULAÄRI: POLIITIKA,INIMLIKKUS JAKASU

PAREM RAE VALD

65PAREM RAE VALDVALIMIS-LUBADUSTEREALI-SEERI-MINE

Foto:

Mart V

õrklae

v

RAJASIME JUURDE 396 UUT LASTEAIAKOHTA (60 ASSAKUL, 78 LAGEDIL, 240 PEETRIS, 18 JÜRIS ÕIE LASTEAIAS).

RAJASIME JUURDE 216 KOOLI-KOHTA PEETRI KOOLI, TÖÖS ON JÜRI GÜMNAASIUMI LAIENDUS 2013–2014.

VIISIME SISSE KODUSE MUDILASE TOETUSE 128 EUROT KUUS.

SUURENDASIME SÜNNITOETUST JA RANITSATOETUST.

SUURENDASIME HUVI- JA SPORDI-TEGEVUSE TOETUST, LISASIME PAKETTI HUVITEGEVUSE OSA.

SUURENDASIME TOETUSI JA LÕIME EELISED EESTKOSTE, PUUDEGA JA PALJULAPSELISE PERE LAPSELE.TAGASIME RAE VALLA KOOLIS ÕPPIVATELE VALLA LASTELE TASUTA KOOLILÕUNA JA BUSSILIIKLUSE KOOLITEEL.VIISIME SISSE HARIDUSE TUNNUSTAMISE KORRA.

TOETASIME, TUNNUSTASIME JA PREMEERISIME: VALLA KOOLIDE PAREMAID ÕPETAJAID – TÖÖSSE RAKENDATI AASTA ÕPETAJA STATUUT, AINEOLÜMPIAADIDEL EDUKALT ESINENUD ÕPILASI JA NENDE ÕPETAJAID, TUBLISID PÕHIKOOLI- JA GÜMNAASIUMILÕPETAJAID, HÕBEMEDALIGA LÕPETANUID 300 EUROGA, GÜMNAASIUMI KULDMEDALIGA LÕPETANUID 600 EUROGA.TOETASIME VALLA PARIMAID SPORTLASI JA MEIE OLÜMPIASANGAREID.KEHTESTASIME RAE VALLA ÜLDPLANEERINGU.KEHTESTASIME JÜRI ALEVIKU PIIRKONNA ÜLDPLANEERINGU.KAASASIME VALLA ARENGUSSE LIGI ÜKS MILJON EUROT EUROLIIDU ABIRAHA JA ÜLE ÜHE MILJONI EURO KOHALIKE ETTEVÕTETE TOETUSI.

Jaan Alver: Praegune Rae vallavalitsus teeb ajalugu: ta teeb lähiaastatel absoluutse rekordi uute lasteaiakohtade loomisel ja seljatab vabariigi suurlinnad ippon’iga. Tal-linna elanike arv ületab 400 000 piiri, lasteaiakohtade puudjääk ca 4000 kohta; Tartu, elanike arv ületab 100 000 piiri, loob 2013. aastal 190 lasteaiakohta; Rae val-las on elanike arv ligi 14 000 ja 2013. aastal loome 258 lasteaiakohta, 2014. aasta sügisel avame Peetris 180-kohalise lasteaia ja sama aasta lõpuks Jüris 240- kohalise lasteaia, mis teeb kahe aasta kogusummaks 678 lasteaiakohta, mis on peaaegu võrdne valla 2011. aasta lasteaiakohtade kogumahuga!

Veigo Gutmann: Rae vald on üks pioneere teiste oma-valitsuste seas, kes on otsustanud aidata kõiki valda registreerunud lastega peresid, toetades neid koduse mudilase toetusega, mis on praegu 128 eurot kuus. See toetus on tõesti mõeldud leevenduseks neile, kellele ei jätku lasteaiakohti, andes võimaluse katta alternatiivse lastehoiu korralduskulusid. Hetkel saab koduse mudilase toetust ühes kuus ligi 400 lapsevanemat.

Jaan Alver: Rae valla sporditegevuse finantseerimise süsteemi ja toetamise põhimõtteid võib pidada üheks harrastajasõbralikumaks vabariigis. Me anname noortele vaba valiku nii spordiala ja muu huvitegevuse harrasta-miseks kui ka spordiklubi või õppekeskuse eelistamiseks olenemata selle asukohast. Koostamisel on Rae valla sporditegevuse ja liikumisharrastuse arengukava, mille eesmärk on välja töötada veelgi efektiivsemad spordite-gevuse ja selle toetamise lahendused ning määratleda põhimõtted ja tegevused nende saavutamiseks. Arengu-kava üks tähtsamaid peatükke on noortespordi korralda-mise ja finantseerimise ühtsed põhimõtted, sealhulgas spordikooli asutamise poolt- ja vastuargumendid.

Lubatud-tehtud

Rae vallavanem Mart Võrklaev

RAE VALLAS VALMINUD VÕIVALMIVAD OBJEKTID JAEHITISEDHARIDUSASSAKU LASTEAIA LAIENDAMINE.LAGEDI LASTEAIA-PÕHIKOOLI REKONSTRUEERIMINE JA EHITUS.PEETRI LASTEAIA-PÕHIKOOLI LAIENDAMINE.VAIDA PÕHIKOOLI KÕRVALHOONE RENOVEERIMINE.JÜRI GÜMNAASIUMI GÜMNAASIUMIASTME MAJA JA SPORDIKESKUSE LAIENDUSE EHITUS 2013–2014

SPORT JA LIIKUMINEJÜRI VALGUSTATUD SUUSA- JA LIIKUMISRAJA EHITUS.

PEETRI ALEVIKKU RULAPARGI JA MÄNGUVÄLJAKU RAJAMINE.

JÜRI ALEVIKKU UUE RULAPARGI RAJAMINE.

ALUSTATUD ON LAGEDI STAADIONI JA MÄNGUVÄLJAKUTE EHITUSEGA: 2014. AASTAL VALMIB 700 MEETRI PIKKUNE VALGUSTATUD MULTšKATTEGA LIIKUMISRADA JA SUUR RONIMISLINNAK LASTELE.

LAGEDI SPORDISAALI EHITUS.

UISUVÄLJAKU RAJAMINE JÜRI ALEVIKKU.

TARISTUDAASTAST 2012 TEOSTAME ERATEEDE TALI-HOOLDUST

JÜRI ALEVIKU KESKUSE TEEDE REKONST-RUEERIMISE PROJEKTI KOOSTAMINE.

JÜRIS TAARAMÄE TÄNAV.

VEE- JA KANALISATSIOONITRASSIDE EHITUS ALEVIKES JA NENDEGA PIIRNEVATES KÜLADES.

Mart Võrklaev: Tänu noortele andekatele arhitektidele ja

tublile ehitajale sai 2012. aastal valmis ilus kollane kool-

lasteaed Lagedi alevikus. Kaasaegne kool on juba võit-

nud ülemaailmses ajakirjanduses tähelepanu tänu oma

unikaalsele õppetöödele IT-õppes. Seega saab kindlasti

öelda, et ilus välimus loob veel suurepärasema sisu.

Oleme alustanud kooli staadioni renoveerimisega. Kuna

Lagedi kool kasvab, siis on vallavalitsusel eesmärk rajada

lähiaastatel Lagedi alevikku lasteaed. Praegused ilusad

lasteaiaruumid koolis muutuvad siis algkooli osaks.

Meelis Kasemaa: Kõige kiirema ja parema lahenduse

on saanud Karla küla Andrekse piirkond, kuhu on rajatud

uus kanalisatsioonisüsteem. Arendajatelt on üle võetud

Kopli küla Meelespea tänava piirkond ja Patika küla Krovi-

tami piirkond. Tänu sellele saavad piirkonna elanikud olla

kindlad, et vee- ja kanalisatsioonisüsteemid töötavad

tõrgeteta.

Järgmise aasta suurimaks projektiks on kahtlemata

Mõigu kortermajade piirkonna vee- ja kanalisatsiooni-

trasside renoveerimine. Selle töö maksumuseks on 1,63

miljonit eurot, millest 1,376 miljonit eurot panustab SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tänu selle projektile

saab kogu piirkond 2014. aasta sügiseks uue näo. Tras-

sid renoveeritakse ja valla eelarveliste vahenditega kaas-

ajastatakse teed ning tänavavalgustus.

Lahendatud on ka Peetri aleviku ja Kopli küla sadevee

uputuste probleem. Suurekivi ja Päikse teele rajas AS

Elveso uued sadevee torustikud, tänu millele ei pea neil

tänavatel kevadise suurvee ajal enam kanuuga sõitma.

TOLMUVABA KATE SUURESTA – SUUR-SOO TEELE (VAIDA TEE), TEDRE TEELE SALU KÜLAS, KINDLUSE TEELE JÄRVE-KÜLAS JA KÜTI TEELE PEETRIS

PEETRI KESKUSE TEED: PEETRI TEE, PEETRI PÕIK, HEKI TEE, MÕIGU TEE, ARUHEINA TEE JA VEESAARE TEE.

ASSAKU ALEVIKU KERGLIIKLUSTEEDE, TÄNAVAVALGUSTUSE JA SÕIDUTEEDE REKONSTRUEERIMINE.

Madis Sarik: Seni on Rae vald jalgrattateede ehitusse investeerinud 2,2 miljoni eurot, sh Euroopa Liiidu abi 989 000 euro. Kokku on rajatud kümme kilomeetrit jalgrattateid.

67PAREM RAE VALD Lubatud-tehtud

LAGEDI–LOO KERGLIIKLUSTEE JA TÄNAVA-

VALGUSTUS | KULTUURIKESKUSE JA VALLA-

VALITSUSE KATUSE SOOJUSTAMINE JA REMONT

| PILLERPALLI JA TÕRUKESE LASTEAIA KATUSE

SOOJUSTAMINE | JÜRI–AAVIKU KERGLIIKLUS-

TEE | KASE TEE (VASKJALA) TOLMUVABA

KATE 2013 | VESKITAGUSE TEE TOLMUVABA

KATE 2013 | JÜRI ALEVIKUS VALLAMAJA–

VASKJALA–PAJUPEA VALGUSTATUD JALG- JA

JALGRATTATEE | PEETRI ALEVIKU JA TALLINNA

LINNA VAHELISE BUSSILIINI AVAMINE.

Mart Võrklaev Rae vallavanem

Lasteaiakohtade puudus on pikki aastaid olnud Rae valla ja valla ela-

nike üksi suurimaid muresid. Kohtade puudus on tingitud Rae valla

meeletult kiirest arengust, mis sai alguse kinnisvarabuumi aastatel

2005–2006, mil ehitustegevus käis pöörase hooga ja valda lisandus

suurel hulgal uusi elanikke.

Igalelapselekohtlaste-aias!

Kriisi ajal ehitamine mõnevõrra vähenes, kuid arvestataval määral

siiski ka jätkus. Näiteks rahva juurdekasvu arvud: 2012. aastal

sisseränne oluliselt aeglustus, olles aasta kokkuvõttes 454 ini-

mest (võrdluseks varasemad aastad: 2011 – 707, 2010 – 639,

2009 – 997, 2008 – 981). Rae valda kolivad uued pered on

valdavalt noored (Rae valla rahvastiku keskmine vanus on 32

aastat), kelle peres on kasvamas või sündimas lapsed. Seega

soovib pea iga Rae valda koliv pere lasteaia- või koolikohta.

Vanematele, kes ei saa pärast vanemapalga lõppemist lasteaia-

koha puudumise tõttu tööle minna või peavad kandma üsna suuri

erahoiu kulutusi, on lasteaiakohtade puudumine väga terav prob-

leem. Just seetõttu on lasteaiakohtade loomine olnud ka valla-

valitsuse üks prioriteet.

Rae valla lasteaia järjekord on läbi

aastate pidevalt kasvanud hooli-

mata sellest, et kohti on järjekindlalt

ka juurde loodud. Viimaste aastate

tegevused: Peetri lasteaia-põhikooli

ehitus 2008.–2009. (120 kohta), Õie

lasteaia ehitus 2008. (120 kohta),

Assaku moodullasteaia ehitus 2008.

ja Assaku lasteaia laiendus ajaloolise

Lehmja kooli ruumides 2011. aastal

(120 kohta). Väga jõuliselt oleme

lasteaiakohtade probleemi lahendanud

2012. aastal, kui renoveerisime Lagedi

põhikooli ja rajasime ruumid läbi

aegade esimesele lasteaiale Lagedil,

luues 78 kohta (vt Lagedi kooli ja

lasteaia lugu). 2012. aasta sügisel

alustasime ka Peetri lasteaia-põhikooli

laiendustöödega, mille tulemusel

on 2013. aasta septembriks Peetri

piirkonnas juures 240 lasteaiakohta (vt

Peetri lasteaia-põhikooli juurdeehituse

lugu). Lisaks otsisime 2012. lõpul ja

2013. algul aktiivselt võimalusi, kuidas

olemasolevates hoonetes täiendavaid

lasteaiakohti luua. Ühe võimalusena

lasteaiakohtade juurdeloomiseks alus-

tasime 2013. aasta alguses eeltöödega

Õie lasteaia väikeses mahus ümber-

ehitamiseks, kus leidsime võimaluse

kujundada kunstiruumidest ja avarast

koridorist nõuetekohased rühma-

ruumid. Ümberehituse tulemusel sai

2013. aasta sügisest laste kasutusse

üle 100 ruutmeetri pinda ja juurde

tekkis 18 uut lasteaiakohta.

2013. aasta märtsis alustasime uute

lasteaedade projekteerimisega Peetri ja

Jüri alevikku (vt Peetri ja Jüri uue

lasteaia rajamise lugu) eesmärgiga

lõpetada Peetri projekt augustis 2013

ja Jüri oma detsembris 2013. Ning

seejärel alustada septembris 2013 Peet-

ri lasteaia (180 kohta) ja 2014. aastal

Jüri lasteaia (240 kohta) ehitusega.

2013. aasta alguseks oli Rae vallas sei-

tse lasteaeda ja kokku 848 lasteaiakohta

(lasteaed Pillerpall Vaidas 80 kohaga,

lasteaiad Tõruke 120 kohaga, Taaramäe

210 kohaga ja Õie 120 kohaga Jüris,

Lagedi lasteaed 78 kohaga, Assaku

lasteaed 120 kohaga ning Peetri

lasteaed-põhikool 120 kohaga). Nagu

eespool öeldud, rajame aastatel 2013–

2014 juurde 678 lasteaiakohta. Ehk

praeguste plaanide järgi on meil 2014.

aasta lõpuks vallas 1526 lasteaiakohta.

Arvestades olemasolevaid ja jõuliselt

juurde rajatavaid lasteaiakohti, tänast

lasteaiajärjekorda, Rae valla laste

juurdekasvu tempot, igal aastal laste-

aiast kooli minevate laste hulka ja

selle alusel koostatud prognoose, võin

kinnitada, et 2014. aasta lõpuks, kui kõik

planeeritud investeeringud lasteaia-

kohtade rajamisse on realiseeritud, on

Rae valla lasteaiajärjekord põhimõtte-

liselt likvideeritud ja iga laps, kelle

vanem soovi avaldab, saab ka hoitud.

Foto: Erakogu Foto

: Das

ha P

etre

nko

PAREM RAE VALD

Lasteaiakohtade

loomine on

vallavalitsuse

üheks

prioriteediks.

Töö tahab tegemist Töö tahab tegemist 7170

Peetri alevikku uus lasteaed

2006. aastal hakkas AS Tallinna Kaubamaja Kinnisvara koostama detailplaneeringut, et Peetri alevikku Selver rajada. Erinevatel põhjustel detailplaneeringu menet-

lus venis. Nähes, et lasteaiakohtadest on jätkuvalt terav puudus, alustas vallavalitsus 2011. aastal riigiga läbirääkimisi, et planeeringualasse kaasatud riigimaa osaliselt ühis-kondlike ehitiste maana planeerida, et sinna uus lasteaed rajada. Nagu ikka, tuli es-malt põhjalikult tõestada meie vajadust lisalasteaiakohtade loomise järele ning seda, miks on uue lasteaia rajamiseks vaja just seda kohta. Vallavalitsus pidas neil teema-del riigiga pikki kirjavahetusi. Meie argumentideks olid tulevase lasteaia paiknemine elamualade keskel (nt Kuldala, Rootsiküla jne) ja soodne asupaik – lasteaed hakkab paiknema Peetrist väljasõidu suunal, nii on vanematel mugav enne tööle minekut ka kõige pisemad pereliikmed lasteaeda tuua. Lõpuks saavutasime lasteaia krundi planeerimise osas kokkuleppe ja ka muu planeeringulahendus jõudis niikaugele, et 2012. aastal sai detailplaneeringu kehtestada. Kohe pärast seda hakkasime lasteaia jaoks vajalikku maad riigilt vallale taotlema. Vaidlused sel teemal kestsid kuni 2013. aasta juuni lõpuni, kuid lõppesid meile edukalt.

Kuivõrd lasteaiakohtade puudus Peetri kandis teeb elanikele palju muret, otsustas vallavalitsus planeeritud investeeringu ka eelarvestrateegiat tehes varemplaneeritust ühe aasta võrra ettepoole nihutada. OÜ Maxima Eesti, kes rajab Kurna külla logistika-keskuse, oli valmis Rae valla sotsiaalse infrastruktuuri rajamist rahastades toetama uute lasteaedade (nii Peetri kui ka Jüri) projekteerimist. Nii sai ka Peetri lasteaia projek-teerimine 2012. aasta esimesel poolel töösse võetud. Kuna soov oli alustada ehitus-

Meil on plaanis ja juba ka projekteeri-misel kahe uue laste-aia rajamine Rae valda. Üks neist on planeeritud Peetri ale-vikku Aruheina teele ning teine Jüri alevik-ku Võsa ja Laste täna-va nurgale. Kuidas on aga protsess kul-genud ja kuidas jõud-nud praegusesse etappi ning millal on mudilastel võimalik uutest lasteaeda-dest rõõmu tundma hakata?

töödega võimalikult kiiresti, lepiti pro-jekteerijaga kokku detailne ajagraafik, et lasteaia ehitus algaks kindlasti 2013. aasta sügisel. Uksed avab uus lasteaed hiljemalt 2014. aasta sep-tembris.

Peetri uude lasteaeda rajame kokku üheksa rühma 180 kohaga. Lisaks on ruumide planeerimisel arvestatud sellega, et lasteaia saali saaks maksi-maalselt ära kasutada. Saali saab lükandseinaga kaheks osaks jagada, et seda oleks võimalik päevasel ajal korraga erinevate tegevuste jaoks kasutada. Kuivõrd Peetri alevikus napib ka ruume, kus elanikud võiksid õhtusel ajal sportida või aega veeta, saab saal ideaalseks kohaks, kus ka vanemad saavad pärast laste-aiapäeva lõppu erinevaid spordialasid harrastada (tantsu, aeroobikat jne). Selleks on saali juures olemas ka korralikud pesemis- ja riietusruumid. Nii teenivad meie rajatavad ruumid maksimaalselt kohalike elanike huve

ja laienevad sportimis- ja huvitege-vuse võimalused.

Uus rajatav lasteaed on avarate rühmaruumidega ja mitmekesiste mänguväljakutega. Arhitektuurselt on tegemist kaasaegse betoon-elementidest hoonega, mis on avar, valgusküllane ja energiasäästlik ja kus on loodud meeldiv keskkond nii lastele kui ka personalile. Uue lasteaia projekteerimise käigus korraldasime ka nimekonkursi, et vanematel – ja miks mitte neil lastel endil, kes tule-vikus seal lasteaias käima hakkavad – oleks võimalik lasteaiale meelepärane nimi valida.

Jüri uus lasteaedNii nagu Peetri lasteaeda hakkasime 2010. aastal ka Jüri alevikku laste-aeda rajama. Sobiva koha leidsime Jüri gümnaasiumi kõrval, meie kauni Lehmja tammiku servas. 2011. aas-tal kehtestasime detailplaneeringu,

seejärel taotlesime riigilt ehituseks vajaliku maa. Samamoodi kui Peetri lasteaeda soovisime võimalikult kii-resti projekteerima asuda ka uut Jüri lasteaeda, ja ka siin tuli appi OÜ Maxima Eesti. Ajagraafiku osas otsustasime, et kiiremini projek-teerime ja varem alustame ehitust Peetris ja kohe seejärel, 2014. aastal, alustame ehitusega ka Jüris.

Jüri alevikku projekteeritav laste-aed on mõeldud 12 rühmale ja 240 lapsele. Oma olemuselt ja lahenduselt on see sarnane Peetri uue lasteaiaga. Uus lasteaed on avarate rühma- ruumidega ja suure mängualaga. Arhitektuurselt on tegemist kaas-aegse betoonelementidest hoonega, mis on avar, valgusküllane ja energia-säästlik, kus on hea olla nii lastel kui ka personalil. Nii nagu Peetrisse loo-davat lasteaeda saavad ka Jüri uue lasteaia saali õhtuti kasutada koha-likud elanikud meelepärase tegevuse läbiviimiseks.

Peetri jaJüri uue lasteaia rajamiselugu

PAREM RAE VALD

7372

Jüri gümnaasiumile on enam kui 30 aastaga tekkinud väga tugev vundament: kindlad traditsioonid, tugev põhikool, laia valikuga gümnaasium, tõhus tugisüsteem, kindel personal, aktiivne vilistlaskogu. Võib julgelt öelda, et Jüri kool on ka kogukonna tähtsaim sammas – Jüri kooliga on rohkem

või vähem seotud suur osa Rae valla ela-nikest, Jüri kooli hoonekompleksi kasutavad aktiivselt kohalikud elanikud.

Viimastel aastatel on koolile tehtud suuri juurdeehitusi. Kuid kool pole vaid karp ja ruumid, kool on eelkõige vaimsus, õhkkond ja inimesed.

Kindel on, et Jüri kool jätkab gümnaasiumi- hariduse andmist. Praeguseks on güm-naasiumiastmes välja töötatud kolm õppe-suunda: reaalsuund, ettevõtluse ja rahvus-vaheliste suhete suund ning loome-majanduse ja kultuurisuund. Kuna kõik suunad sisaldavad spetsiaalseid õppe-aineid, siis on nende läbiviimiseks vaja lisa-ruume. Samuti kasvab pidevalt õpilaste arv. Seetõttu tuleb ehitada gümnaasiumimaja.

Gümnaasiumiosa juurdeehitusega ei lisandu ainult ruutmeetreid, vaid tõuseb õpikeskkonna üldine kvaliteet, tekivad suurepärased tingimused muusika, kunsti ja spordiga tegelemiseks, paranevad

õpetajate ja majandustöötajate töötingi-mused.

Uude majja on planeeritud klassiruumid gümnaasiumiosale, käsitöö ja kodundus-klassid põhikoolile ning gümnaasiumile. Majja tulevad töökabinetid ja õpetajate tuba

(sügisest on 100 tundide andjat). Tänu gümnaasiumimaja ehitusele laienevad tehnoloogiaõppe võimalused, paranevad algklasside õppetingimused, lapsed saavad oma klassiruumides olla pikapäevarühmas, paremad tingimused saavad väikeklassid.

Lisaks luuakse oma ruum õpilasesindu- sele, õpilased ja õpetajad saavad uued garderoobid, lisaruumi tekib metallkap-pidele, laienduse saab söökla koos vajalike abiruumidega.

Uue maja esimese korruse saab enda kä-sutusse huvialakool ja kooli bändid. Praegu tegutseb Jüri koolis kaks bändi, ainus bän-diruum on aga umbes kümne ruutmeetri suurune. Gümnaasiumi loomemajanduse suund pakub sageli huvi õpilastele, kes tahavad pille mängida ja muusikaga tegeleda.

Huvialakooli ossa tuleb lisaks õppeklas-sidele, individuaaltundide klassidele ja personaliruumidele ka riietus- ja pesu-

ruumidega tantsusaal, mida saab kasutada ka aktusteks, kontsertideks jne. Praegu töötab koolis kaheksa rahvatantsurühma ja lisaks on 1.–5. klassini tunniplaanis tantsu-õpetus, nii et päevasel ajal on vaja korraga kasutada kaht tantsusaali.

Kooli ja huvialakooli juurde loodava spordikooli vajadustest tulenevalt rajatakse polüfunktsionaalne täismõõdus pallihall kuue erineva pallimängu tarbeks. Hall mahutab kaks korvpalliväljakut ja 200 ini-mesele mõeldud tribüüni. See kõik võimal-dab Jürisse tuua ülevabariigilisi võistlusi.

Lisaks rajatakse spinninguruum, pai-galdatakse sõudeergomeetrid, luuakse tingimused aastaringseteks kergejõustiku-treeninguteks, laiendatakse suusa- ja uisu-laenutust ning -hooldust. Tundidevälisel ajal saavad spordikompleksi kasutada kohalikud elanikud.

Lapsi Rae vallas tugeva gümnaasiumi säilimiseks jagub. Gümnaasiumihariduse andmine vallas on tähtis – see seob tublid noored kodukohaga. Jüri kool on andnud kaks vallavanemat, rea vallatöötajaid ja õpetajaid, mitu tublit kohalikku ettevõtjat ja teisi, kes panustavad pidevalt Rae valla heaks. Oma kool on ja jääb inimestele oluliseks.

2009. aastal avatud Peetri lasteaed-põhikool oli vaid paar aastat tegut-senud, kui oli selge, et hoone jääb Peetri ja ümbritsevate külade lastele kitsaks. Oli ju

maja ehitatud kahe paralleelklassiga põhikooliks, kuid näiteks 2012. aasta septembris alustas Peet-ris kooliteed koguni viis esimest klassi. Seetõttu alustasime 2011. aastal olemasoleva Peetri lasteaia-põhikooli krundi ja seal kõrval paikneva krundi ümberplaneerimist eesmärgiga rajada kooli ja laste-aia laiendus.

2011. aastal jõudsime ka kenasti kokkuleppele Tallinna Vangla ehituseks vajaliku ala arendaja OÜ Rosamiliga Peetri lasteaia-põhikooli laienduse projekteerimise rahastamise osas. Augustis 2012 oli projekt valmis, septembri teisel poolel allkirjasta-sime ehituslepingu ja kauaoodatud laiendustööd võisid alata.

Lasteaia ja kooli laiendustöödega lisandus olemas-olevale 432 koolikohale ja 120 lasteaiakohale 216 koolikohta ja 240 lasteaiakohta. Nii saab Peetri laste-aeda oma 360 lasteaiakohaga nimetada maailma suurimaks eestikeelseks lasteaiaks.

Peale täiendavate kooli- ja lasteaiakohtade lisan-dus Peetri koolile juurdeehitusega veel mitmeid uusi ja vajalikke ruume. Oluliselt suurenes poiste tööõpetuse klass, mis loob suurepärased eeldused

puutööks. Kooli poolele lisandus auditoorium, mis annab täiendavaid võimalusi keeleõppeks ja muudeks rühmategevusteks. Lisaks on see koht, kus läbi viia põhikoolieksameid. Kooliosas sai välja ehitatud loodusõppeklass, kus lapsed saavad ka reaalselt käed mullaseks teha. Laienduse käigus sai ka koolihoones asuv avalik raamatukogu nii täien-davaid hoidlaruume kui ka avarama lugemissaali, mida on võimalik kasutada kõigil elanikel.Ühe suurema ja omanäolisema ruumina rajasime kooli juurde ka blackbox’i, kus saab läbi viia muusika- ja draamaõpet ning mis muul ajal on ideaalseks kohaks piirkonna elanikele vaba aja sisustamiseks kontsertide, etenduste ja filmi-õhtutega.

Täiendust said kaasaegsed köögiruumid, et kõigi-le lastele maitsvat ja kvaliteetset toitu valmistada. Lisaks rajati lasteaia poolele täiendav saal, mida on võimalik lükandseinaga kahte ossa jagada, et samal ajal erinevaid tegevusi läbi viia. Nagu olemasolevat lasteaia saali saavad ka seda saali õhtusel ajal kasutada kohalikud elanikud huvi- ja sporditegevuseks.

Lasteaiaosa sai juurde ka ühe loovusklassi ja kogu kompleksi rajati juurde ka ruume perso-nalile, et tagada paremad töötingimused.

Peetri lasteaed-põhikool oma laienemisega iseloomustab hästi kogu Peetri kasvavat alevikku. Juurde ei ole tulnud vaid ruumi, vaid tõusnud on kogu õpikeskkonna kvaliteet. Uus kool on meie valla lastele õppimiseks ja huvi-tegevuseks aga ka kohalikele elanikele vaba aja sisustamiseks suurepärane koht.

Töö tahab tegemist Töö tahab tegemistPAREM RAE VALD

Jüri gümnaasium –täna parem kui eile

Tekst: Madis SarikRae abivallavanem

Mart Võrklaev Rae vallavanem

PEETRI KOOLI PÕNEVADVÕIMALUSED

74

Valda tuleb järjest juurde suuri ettevõtteid, nii mõnigi neist on tuntud nimi nii Eesti kui ka kogu maailma mõistes, näiteks AS ABB, AS Ka-lev, AS Estanc, AS Pipelife Eesti, AS Hekotek, AS Rimi Eesti Food, AS Smarten Logistics, AS Uvic, AS DPD Eesti. Praegu on meie vallas üle 18 000 töökoha. Võrdluseks: töökohtade poolest on meist eespool ainult Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.Hetkel toob suur osa ettevõtteid oma töötajaid väljastpoolt Rae val-da, mis on osalt ka loomulik, sest kogu vajaminevat personali ei ole võimalik vallast tööle võtta. Ka on ettevõtted alles hiljuti Rae valda kolinud ja nende töötajad elavad meie vallast väljas. Küll aga ootavad ettevõtjad kohalikku töötajat.Praegu on ettevõtjad käivitanud töötajate transportimiseks oma bussi- liinid. 2013. aastal alustasime koos MTÜ Harjumaa Ühistranspor-dikeskuse ja ettevõtjatega koostööd, mille käigus kaardistasime töötajate veo olukorra – see oli üllatav! Tuli välja, et igal hommikul sõidab Rae valda 20 bussitäit töötajaid (neid veetakse vähemalt ka-heks vahetuseks ja lisaks toomisele viiakse töötajad ka hiljem koju). Koostöö eesmärgiks oli välja selgitada sõitjate maht ja võimalused töötajate vedu ühistranspordiga ühildada. Kuivõrd ühistranspordi

korraldus on võrdlemisi pikk ja kulukas protsess, siis praegu töö veel käib ja loodame samm-sammult ühistranspordi korralduse kaas-ajastada ja sellega abiks olla ka ettevõtluskeskkonna arengule meie vallas.Nüüdseks on selge, et meie vallas on ja tuleb järjest juurde uusi töökohti. Samuti on siin väga palju noori, keda meie õnneks sün-nib ka järjest juurde. Soovist aidata meie ettevõtetel tööjõudu leida ja pakkuda meie oma noortele eelist, mis tuleneb just suure hulga erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete „kohalolust”, hakkasime 2012. aastal koostama noorte ettevõtlikkuse arengukava. Arengukava eesmärk on luua „tantsupõrand”, kus saavad kokku kool, ettevõtjad ja noored, ehk kaasata kohapealseid ettevõtteid koolitöösse ja avardada meie noorte silmaringi eriala ja tulevaste töökohtade valiku osas. Kava valmis 2013. aastal.Läbi koostöö ja noorte suunamise tagame tulevikus meie vallas tegu-tsevatele ettevõtjatele haritud ja tublid töötajad. Kohaliku omavalit-suse roll selles protsessis on pooled kokku viia. Arengukava üks idee on koos ettevõtjatega välja töötada ka stipendiumiprogramm, et toetada meie tublimaid ja hakkajamaid noori haridustee jätkamisel.

Esimesed ideed ja arengukava koostamise käigus ettevõtjatega loodud sidemed jõudsid reaalse väljundina noorteni juba 2013. suvel, kui meie vallas tegutsevatesse ettevõtetesse sai suveks töö ligikaudu kümme noort. Järg-mistel aastatel loodame sellest projektist juba noorte enda eestvedamisel luua toimiva tööbörsi, kus noored ise ettevõtetega suhel-des endale võimalikke töökohti otsivad ja neid oma eakaaslastele pakuvad.Kindlasti on koostöö ettevõtjatega väga olu-line Rae õpilasmaleva arendamisel. Õpilas-malev on noorte seas üha populaarsemaks muutunud, sest töö on põnev ja annab noor-tele võimaluse endale suveks taskuraha tee-nida.Malev toimub suve jooksul kahes osas: varasuvel kaks nädalat ning augustis kaks nädalat. Meie noored saavad maleva käigus töötada nii valla eri objektidel (koolid, laste-aiad, mänguplatsid jne) kui ka erinevate ettevõtjate juures (Rae raba). Praegu oleme jõudnud maleva arendamisega niikaugele, et kaasame mitmeid vallas tegutsevaid ettevõt-teid, kelle juures noored töötavad. Samuti on ettevõtteid, kelle töö spetsiifika ei võimalda küll noori enda juurde tööle võtta, kuid kes toetavad noorte töötamist valla objektidel neile omalt poolt palka makstes.Üha enam oleme leidnud ettevõtetega koostöökohti, kus ettevõtjad panustavad valla tehnilisse või sotsiaalsesse infrastruk-tuuri. Viimase nelja aasta jooksul oleme

hea koostöö tulemusel suutnud kaasata kas rahana valla eelarvesse või ettevõtjate poolt konkreetsete objektide ehitamise/pro-jekteerimise rahastamisena ligi 1,3 miljonit eurot. Näitena võib siinkohal tuua Jüri ter-viseradade ehituse suurtoetaja ja Ujula tee rekonstrueerimise toetaja, AS-i ABB, samuti on terviseradade ehitusse oma panuse and-nud AS Pipelife Eesti ja AS Uvic. OÜ Rosamil projekteeris Peetri lasteaia-põhikooli ja Jüri gümnaasiumi laiendused ning toetas Lagedi kooli spordiväljaku ehitust. AS Tallinna Kauba-maja rekonstrueeris koos Selveri ehitusega Peetri alevikus Aruheina ja Mõigu teed. OÜ RevalPro Kinnisvaraarendus projekteerib Peetri aleviku platsi koos perearsti- ja noortekeskusega ning alates Pargi ja Mõigu tee ristmikust Mõigu tee rekonstrueerimist, kus tööd algavad lähiaastatel.AS Nordecon ja AS Lemminkäinen Eesti on aastate jooksul toetuse korras Rae vallas teid rekonstrueerinud, korrastanud ja raja-nud. Näiteks kattis AS Nordecon tolmuvaba kattega Suursoo tee ja toetas materjaliga lõunakülade teede korrastamist ning AS Lemminkäinen Eesti panustas kohalikku kogukonda 2013. aastal Leivajõe silla raja-misega. Sel aastal sündis kokkulepe, mille järgi OÜ Maxima Eesti toetab sotsiaalse infrastruktuuri rajamist, rahastades Peetri ja Jüri uue lasteaia projekteerimist ja Kurna ajaloolise mõisapargi korrastamist.Kindlasti tuleb märkida meie head koostööd

AS Kalevi ja AS Balti Veskiga, kes oma toodanguga on aastaid nii meie lastele suuna-tud üritusi kui ka jõulupidusid toetanud ja teinud kingitusi meie suurtele peredele.Koostöö piirkonna ettevõtjatega on väga oluline. Oleme kogu aeg olnud kontaktide loomiseks ja koostööks avatud ja selleks ise võimalusi otsinud. Leiame, et selles osas tuleb aina enam tööd teha, ja meie ettevõt-jate murede ning rõõmudega kursis olla. Koostööst võidavad nii vald, ettevõtjad kui ka vallaelanikud. Tähtis on tagada soodne ettevõtluskeskkond ja aidata ettevõtjate tegevusele kaasa läbi tehnilise infrastruk-tuuri ja haridussüsteemi, mis tagab kvalifit-seeritud tööjõu.

Valla koostööd ettevõtjatega ei saa alahinnata. Rae valla eeliseks on soodne asukoht. Mõistlik planeerimine on toetanud peale uute elamualade tekkimise ka soodsa ettevõtluskeskkonna kujunemist. See omakorda loob meie valla elanikele lisaks ilusale ja turvalisele elukeskkonnale ka võimaluse kodu lähedal töötada.

ÜHA ENAM

OLEME LEIDNUD

ETTEVÕTETEGA

KOOSTÖÖKOHTI,

KUS ETTEVÕTJAD

PANUSTAVAD VAL-

LA TEHNILISSE VÕI

SOTSIAALSESSE

INFRASTRUKTUURI.

KOOSTÖÖ ETTEVÕTJATEGA EHK KUIDAS KÕIK RAHULE JÄÄVAD

Veigo GutmannMart Võrklaev

1 2 3

1 Leivajõe silla rajamine koostöös Lemminkäinen Eesti AS-iga 2013. aastal

2 Ujula tee läbimurde rajamine ja Ujula tee rekonst-rueerimine Vaskjala veehoidla ujumiskohani koostöös AS-iga ABB

3 Tallinna Kaubamaja AS, kes koos Selveri ehitusega rekonstrueeris Peetri alevikus Aruheina ja Mõigu tee

E smatasandi tervishoiul on väga oluline roll – perearst on esimene kontakt tervishoiuga, vajadusel suunaja ja raviprotsessi koordineerija tervishoiu-süsteemis. Ühtlasi toimub just perearsti juures terve lapse ja kroonilise haige peamine jälgimine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine. Seepärast on oluline sellesse investeerida.

Praegu tegutsevad vallas perearstid Jüri alevikus Jüri tervisekeskuses, kus töötab kokku neli perearsti, ja lisaks on perearstipunkt olemas Lagedi ja Vaida alevikus.

Suur probleem on juba aastaid olnud perearsti puudumine Peetri alevikus. Praegu projekteerime Peetri alevikku tulevase keskuse platsile ühte hoonesse perearsti- ja noortekeskust. Lisaks on perearstidel selge huvi Peetris tegevust alustada ja peale perearsti ollakse huvitatud Peetri alevikus hambaravi teenuse pakkumisest. Seni on nii perearsti kui ka hambaravi teenuse käivitamist Peetris takistanud just sobivate ruumide puudumine.

Vallavalitsus teeb koostööd ka erasektoriga. Eraettevõtjad soovivad Peetri alevikku ise rajada perearstikeskuse koos hambaravi jaoks vajalike ruumidega, ja seda juba lähema aasta jooksul.

Tervisekeskuste eesmärk on, et iga inimene saaks elukoha läheduses esmavajalikke ambulatoorseid tervishoiuteenuseid. Peale perearstide ja -õdede hakkavad ter-visekeskustes vajaliku regulaarsusega tööle ka füsioterapeut, koduõde, ämmaemand jt.

Tervisekeskuse miinimumstandardiks on vähemalt neli perearsti ja neli pereõde, ämma-emand, füsioterapeut ja koduõde 6000 teenindatava isiku kohta.

Kirjeldatud esmatasandi tervisekeskuse planeerime EL-i vahendeid kasutades rajada Jüri aleviku keskusesse praeguse tervisekeskuse asemele. Seal hakkaks paiknema vähemalt neli perearsti koos eespool nimetatud tugiteenustega. Veel sel aastal alustame praeguse tervisekeskuse ala detailplaneeringuga, et planeerida kaasaegne keskusehoone, kus peale perearsti hakkab paiknema kiirabipunkt, vallavalitsus ja muud keskusele omased ja elanikele vajalikud teenused.

Eesmärk on tagada Jüri alevikus suurem perearstipunkt ja võimalusel ka Peetris perearsti-punkt koos tugiteenustega ning säilitada perearstipunktid nii Lagedi kui ka Vaida ale-vikus, et tagada esmane perearstiteenus meie elanikele võimalikult lähedal ja spetsiifi-lisemad uuringud samuti oma valla piires ja mõistlikul kaugusel ehk Jüri alevikus.

I dee Jürisse terviserada luua tek-kis kümmekond aastat tagasi, kui Veigo Gutmann ja Madis Sarik leidsid, et Jüris peab olema koht, kus saaks mõnusasti

joosta, suusatada ja jalutada. Kohe hakati ka elanikelt toetusallkirju koguma, ja toetajaid leidus küllaga. Raja asemel valmis aga Kirikukopli parki rulluisurada ja rulapark. Aga see oli alles algus.

Jupikaupa arenes välja ka rada: esi-mene, 900 meetri pikkune valgustatud ja koorepuruga kaetud terviserada loodi 2006. aastal endise kõrgepinge-liini liinikoridori, 2012. aastal pikendati olemasolevat terviserada 700 meetri võrra ja valgustati, 2013. aasta sügisel valmib 3,6 kilomeetri pikkune tervise-radade rajapõhi, millest 2720 meetrit valgustatakse. 2014. aastal kae-takse 3,6 kilomeetri pikkune rajalõik koorepuruga ja rajatakse kruusakatte-

ga jalgtee, et alevikusisest kergliiklust parandada.

2014. aasta alguseks on Jüri alevikus 5,2 kilomeetri pikkune terviserada, millest 4,2 kilomeetrit on valgustatud. Terviseraja iga-aastane halduskulu hakkab olema umbes 5100 eurot, mis kaetakse valla eelarvest.

Terviseraja ehitus ei ole lihtsate killast, kuna osa rajast asub soos. Seetõttu saab raja põhja kihtide kaupa ehitada ainul talvel, korraliku külmaga. Rada vajab aega vajumiseks ja jooksjasõbraliku mult kattega viimistlemiseks, seepärast ei saa rada ka ühe aastaga valmis ehitada. Korra-lik ehitus on aga vaeva väärt – SA Eesti Terviseradade juht Jaak Teppan kiitis Jüri raja ülivõrretes heaks ja lubas selle Eesti tervise-radade võrgustikku võtta. See tähenab muu hulgas ka seda, et Jüri rada saab Eesti terviseradade poolt rajamärgistuse, venitusharjutuste stendi ja abi rajahooldustehnika osas.

Kuigi terviserada pole veel täiesti valmis, on tervisespordisõbrad selle juba omaks võtnud. Siin käivad inimesed naabervaldadestki, sest see on piirkonnas ainuke koht, kus saab pärast suusaringi mõnusalt ujulasse minna ja lõpetuseks saunas leili visata. Edaspidi on plaanis talvisel ajal suusarada pikendada kümne

kilomeetrini – suusarada ei vaja kõva aluspõhja. Harrastajad on kiitnud raja kasutajasõbralikku reljeefi.

Millal rada päris valmis saab, on raske öelda. Ikka saab täiustada, ideid on palju. Tuleb läbi mõelda, kuidas on kõige tõhusam suusarada hooldada, kuhu rajada suusalaenutus- ja hool-duspunkt. Plaan on luua ka staa-dioni kõrvale väike stardiala, et oleks mugav võistlusi korraldada. Orien-teerumise alghariduse andmiseks saaks raja juurde luua orienteerumise püsiraja. Projektijuhtimise kursuse raames saaksid Jüri gümnaasiumi noored luua rajale istekohad puhke-pausiks.

Terviserada on multifunktsionaalne: et siin on erineva pikkusega ra-jad, saavad neid edukalt kasutada kooliõpilased tundides, rajal saab läbi viia valla koolidevahelisi võistlusi, rattavõistlusi, krossijookse. Suve jooksul rajatakse ühendus Aavikule viiva kergliikusteega, tulevikus on plaanis viia terviserajalt kergliiklus-tee ujumiskohta. Kõik eeldused on loodud, et terviserada oleks pidevas ja mitmekülgses kasutuses.

Jüri terviseraja valmimisel olid toeks Rae vallas asuvad ettevõtted: AS ABB, AS Uvic, Pipelife, valgustuse jaoks saadi raha LEADER-meetmest.

Tekst: Gerli Nurms Tekst: Madis Sarik

Tagame kvaliteetsed tervisekeskused

Jüri terviserada–üha paremaks ja põnevamaks

Peale perearstide ja -õdede hakkavad tervisekeskustes

‘vajaliku regulaarsu-sega tööle ka füsioterapeut,

koduõde, ämmaemand jt.

ÜLEMISTEVABAKS!

S ee võis olla juba kuskil viis aastat tagasi, kui naabrimees Avo järje-kordsel ühisel jalgrattasõidul pak-kus, et läheme teeme väikese tiiru

Ülemiste kaldal. Et ta on seal ennegi sõitnud. Uudishimu oli suur ja nii läksimegi. Siiani mäle-tan peegelsiledat veepinda, imekaunist Tallinna panoraami, isegi üks lennuk lendas üle – vägev. Kuna aga tegu oli siiski keelutsoonis liikumisega, siis leppisime kokku, et edaspidi sõidame ikka neid teid pidi, mis avatud on.

Ülemiste järve kaldal nähtu jäi mind aga painama. Küsisin järve kohta asjatundjate käest ja sain vastuseks, et keskkonnakaitse aspektist ei pea järv inimeste jaoks suletud olema.

Uurisin ka mitme kauem (me kolisime Peetrisse 2004. aastal) siinkandis elanud inimese arva-must ja sain üha kinnitust soovile järve äärde pääseda, seal ringi liikuda.

Kompasin ääri-veeri veefirma võimalikku seis-ukohta. Palju tuge sain Tallinna Vee tuumik-aktsionäri veebilehelt, kust selgus, et Inglismaal on sarnased joogiveereservuaarid täiesti vabalt inimeste kasutuses. Miks nad ei võiks siis oma sealset praktikat Eestis kasutada?!

Veefirma juhiga kohtudes mõistsin, et tegu on juhiga, kes on huvitatud koostööst kogukonnaga ja kel ei ole midagi selle vastu, et Ülemiste järve avamise teemat sisuliselt ja põhjalikult arutada.

Kogu eelnev andis piisavalt julgust koostada kiri ja paluda Peetri seltsi üldkoosolekul teemat arutada. Sain väga positiivse tagasiside ja pärast mõningaid täpsustusi saatsimegi kolme all-kirjaga (lisaks veel alevikuvanema ja seltsi juha-tuse esimehe omad) kirja käesoleva aasta mai alguses teele. Soovisime veefirma arvamust Ülemiste järve kaldal asuva tee kasutamise koh-ta veega mitte kokku puutuvateks tegevusteks nagu jalutamine, jooksmine, jalgrattasõit jmt.

Järve ääres võiks olla toredad pingid ja prügi-kastid, samuti päikesepatareidega tänava-valgustid, et hiljapeale jäädes oleks ilus kodu poole liikuda. Järve äärde pääsemiseks tuleks teha uus värav, kust saab läbi vaid kergliiklus-vahendiga. Enne väravat olgu valgustatud parkla, kuhu saab turvaliselt auto jätta, ilma läheduses elavaid inimesi häirimata. Ilmselt tuleks ka mõned tualetid paigaldada, sest järveäärse tee pikkuseks on siiski ca kümme kilomeetrit. Järveäärse ala sissepääsu juures oleks mitmes keeles loetavad sildid reeglitega, mida tuleb joogiveereservuaari ääres liikudes järgida, ja samuti lühinumber abi kutsumiseks.

Arvutiekraani taga istudes ja virtuaaltuuri abil (vaata: toniskoiv.ee/ulemiste) järve kaldal liikudes tekib paratamatult küsimus, miks ma peaksin sellest päriselus ilma olema?!

Ega ei peagi, kui suudame üheskoos asja edasi ajada ja saavutada Ülemiste kallaste osalise avamise puhkuseks ja vaba aja veetmiseks.

Tekst: Tõnis Kõiv

Vaade Ülemiste järvele.

E- ja eelhääletus 10.–16. oktoober, valimispäev 20. oktoober 2013

On põhjust olla uhke Rae

valla üle. Meil on ilusad

asulad, väga tublid ja

töökad inimesed. Viim-

astel aastatel on Rae

valda juhtinud Reformi-

erakond ja areng on

silmaga näha. Aga palju

tööd on veel teha. Miski

ei ole lõplikult valmis ega

korras, kuid suund on

olnud õige ja selle

üle oleme uhked.

Oktoobris on taas koha-

like volikogude valimised.

Usume, et Reformi-

erakonna kandidaadid

aitavad Rae valda hoida

ja arendada nii, et võiksi-

me selle üle nelja aasta

pärast, Eesti vabariigi

100. juubeli künnisel,

koos veel enam uhked

olla.

www.reform.ee/rae

Meie meeskond Rae vallas:

Mart Võrklaev, nr 181

Gerli Nurms, nr 182

Henri Ausmaa, nr 183

Kai Lasn, nr 184

Andrus Ansip, nr 185

Endel Albin, nr 186

Natalja Kaptyug, nr 187

Kaido Kivistik, nr 188

Helen Kübar, nr 189

Ramses Alliksoo, nr 190

Meelis Kasemaa, nr 191

Relika Vodja, nr 192

Aivo Hommik, nr 193

Sirje Kööp, nr 194

Madis Sarik, nr 195

Tuulike Seljamaa, nr 196

Jens Vendel, nr 197

Anne Liiva, nr 198

Jaan Alver, nr 199

Kairi Kadastik, nr 200

Sven Ratassepp, nr 201

Ene Böckler, nr 202

Tarmo Gutmann, nr 203

Tanel Tammela, nr 204

Rau Kinks, nr 205

Mati Sarevet, nr 206

Tarmo Täht, nr 207

Kaarel Kais, nr 208

Harri Ambur, nr 209

Igor Kask, nr 210

Richard Porman, nr 211

Aarne Kütt, nr 212

Heldur Kalvi, nr 213

Ott Sarapuu, nr 214

Raivo Juga, nr 215

Jaano Sõber, nr 216

Indrek Varik, nr 217

Erik Laidvee, nr 218

Veigo Gutmann, nr 219

Tõnis Kõiv, nr 220

Documents

Parem Rae vald