226

P ºetõr Dambergi (9. III 1909–25. IV1987) Eestis säilitatava pärandi hulkakuulub ka tema kirjavahetus aastaist1929–1940 (originaalid Eesti Kirjan-dusmuuseumis). See oli hõimuliikumisekõrgaeg, eriti liivi asja edendamiseosas. Kirjavahetus on liivi, eesti, soome,läti ja naabermaiste ametiasutustegasuhtlemisel ka saksa keeles.

Kirjavahetuses esinevad tuntud liiv-laste nimed: Karl Stalte, Alfons Bert-hold, Albert Breinkopf, Andrei Stahler(∏tºaler, ajakirja L ªıvli esimene toimeta-ja 1931–1933), Vºalgamºade-Volganskiteperekond, Hilda Cerbach, LaimonsRudzªıtis (Läti Liivi Sõprade Seltsi esi-mees) jmt, Soomest Lauri Kettunen,Väinö Kyrölä, Hilda Pienimäki, TyyneRissanen, Elsa Enäjärvi-Haavio, Jen-ny-Maia Alpiranta, Leeni Vesterinen(Ploompuu) jt, kusjuures Leeni Vesteri-nen kirjutas sageli eesti keeles.

Oskar Loorits (liivlaste V ºaldap ºä –Valgepää) on selles kogus esindatudpaljude liivikeelsete postkaartide jakirjadega, Lauri Kettunen liivi- ja soo-mekeelsete kirjadega.

On päris huvitav, kuidas OskarLoorits kirjutab oma liivikeelsetelepostkaartidele 1929. aastal alla Oskar,aga juba 1933. aastal pöördub ta Dam-bergi poole südamlikult ºArmaz Pºetπ jaalla kirjutab ºOª, hiljem ka ºOª V ºalda-pºä. Aadressil kirjutab ta härra ikka lii-vikeelselt Pºetõr Damberg izandõn, mit-te lätikeelselt P ºeterim Damberga

kungam.

Kirjavahetus heidab valgust liivlastesuhtlemisele Eesti ja Soome hõimuorga-nisatsioonidega: Akadeemiline Ema-keele Selts, Akadeemiline HõimuklubiTartus, Suomalaisuuden Liitto, EestiÜliõpilaskond, Fenno-Ugria Hõimu-

büroo, isamaalised noorsoo-organisat-sioonid Eestis ja Soomes, ka LiiviSõprade Selts Lätis, toimetused ja kir-jastused. Postimehe toimetus on 1939.aasta algul teinud P ºetõr Dambergileettepaneku regulaarselt kirjutada aja-lehes liivlaste elust.

Hõimuaate vaimus algab mõnigi kiripöördumisega Hyvä sukulainen, Kallis

hõimlane või ºArmaz vel’ (Armas veli).Mõningane osa kirjavahetusest kä-

sitleb paratamatult rahaasju, pidi jukeegi korraldama liivi noorte õpingu-reise.

Kirjavahetuse teises pooles selguvadettevalmistused P ºetõr Dambergi pea-teose „Jemakªıel lugdõbrºantõz skºuol jakuod pierast” („Emakeele lugemisraa-mat kooli ja kodu jaoks”) kavandami-seks-kirjutamiseks. Need algasid 1931ja see väga õnnestunud raamat ilmusHelsingis 1935; juba samal aastalotsustasid Läti võimud, et raamat eisobi kasutamiseks koolis. See väiklaneotsus kajastub kirjavahetuses õige suu-rel määral. Suomalaisuuden Liittopöördus selles küsimuses ka Läti saat-konna poole Helsingis.

Kirjavahetusest selguvad Pºetõr Dam-bergi ja mõne teisegi liivi noore käigudEestisse ja Soome, eesti ja soome uuri-jate käigud Liivi randa ja sellega seos-tuv, liivlaste kontserdid Tallinnas. Soo-mes peetud hõimukontsertide ja aktus-te kavades esinevad sellised nimednagu Urho Kekkonen, Emil NestorSetälä, Lauri Kettunen.

Kirjavahetus võiks huvi pakkuda kaOskar Looritsa uurijatele. Mitu OskarLooritsa pikka liivikeelset kirja onkirjutatud Eesti Teaduste Akadeemiaja Eesti Rahvaluule Arhiivi kirjablan-ketile.

Pºetõr Dambergi kirjavahetus hõimuliikumise kõrgajal

(tema 100. sünniaastapäeva puhul)

Hint:Layout 1 02.03.09 16:24 Page 226

Tõenäoselt on see üks kõige ulatusli-kum liivikeelne kirjavahetus üleüldse.Väga ilus tegu 1930. aastate hõimulii-kumise ja selle tegelaste ning nondestaastatest alates liivluse keskseks esin-dajaks kujunenud P ºetõr Dambergimälestamiseks oleks selle kirjakogu(või valiku ja kirjakogu kirjelduse)väljaandmine koos kommentaaridega.Ei usu, et see kulutaks aastatki üheparaja asjatundmisega inimese töö-aega, kui leppida pisiasjade ebamäära-seks jäämisega.

Ka mina pidasin P ºetõr Dambergigakirjavahetust liivi keeles. Temaga Tal-linnas trollibussis sõites võisime ollakindlad, et liivi keel on tõeline salakeel.Kuigi selles ei maksa kunagi väga kin-del olla: kord 1950.–1960. aastate vahe-tusel Eduard Vääriga põrutavas ja tol-muses veoautokastis (nn taksomeetris)Liivi rannas sõites pruukisime Ire (Ma-zirbe) külas äsja õpitud liivi vägisõnuega teinud väljagi teiste sõitjate imeli-kest pilkudest, liivlasi nende hulgas jupolnud. Piza (MiÏkeÏ ltornise) koolimajjajõudes vaatasime Kettuneni liivi-saksa

sõnaraamatust need sõnad üle – lätilaenud. Aga see ei puutu enam PºetõrDambergi mälestuspäeva mälestustesse.

1933. aasta sügisest hakkas ajakirjaL ªıvli toimetama liivi kultuuri suur-kuju Karl Stalte. Ta pöördus postkaar-diga tollal Jelgava Õpetajate Instituu-dis õppinud P ºetõr Dambergi poolekaastöö asjus:

Irel 5. 9. 33V.a. härra P. Damberg!

Palju tervisi Rannast Teile, ja kaGutmani ja Tserbaki (Cerbach) neidu-dele!

Kõik liivlased loodavad ja ma vägapalun, et teie kolm ka midagi kirjutak-site „Lªıvli” jaoks ja juba sept. kuuks.

Te teate, et algus, kuni harjub [saab-

futuur – M. H.] kogu mehhanismiga, onnatuke raske, sellepärast ma palun ka,ärge viivitage kirjutamisega, et ajakirivõiks saada aegsasti kokku pandud.

Nagunii Te saate ka oma numbri. Austusega

K. Stalte

227

Hint:Layout 1 02.03.09 16:24 Page 227

Oskar Looritsa kirjast 1. veebruarist1939 kumavad läbi probleemid, misP ºetõr Dambergi elu tol ajal raskekstegid. Eelmisel aastal oli ta abiellunudläti neiuga, kes ei teadnud midagi soo-me-ugri hõimuaatest. See isikliku elusamm ei leidnud mitte kõigi liivlastesõprade hulgas Soomes ja võib-olla kaEestis mõistmist (kirjavahetus kajas-tab ka seda). Just sel ajal, mitme tühjaläinud aasta järel oli P ºetõr Dambergillootus saada luba oma kooliraamatukasutamiseks liivi lastele liivi keeleõpetamisel Piza koolis (õpikule oli Soo-mes trükitud nõutud lisalehed Läti isa-maalise atribuutikaga). Nagu kirjaalgus näitab, elas Oskar Loorits sõbramuredele südamest kaasa, missuguste-le, see võib-olla kuulub delikaatsete isi-kuandmete valdkonda.

Kirja algus on selline (võimalikultsõnasõnalises tõlkes):

Armas velleke!Mul on olnud väga raske sulle kirju-

tada, nii et olen seda päevast päevalükanud kaugemale. Ma olen nädalatekaupa mõtelnud Sinu peale ja praeguka veel tunnen, nagu asi ei oleks selge.Meie Mulgimaal, kust ma ise olenpärit, on küll ütlus „hästi, et veel nii onläinud”, ja mul endal on olnud deviisiks„lollil peab ka õnne olema”, aga kõigesellega ma ei saa veel rahu. Minu easkõlbaks kõige enam retsept, mis onmeie kõnekäänus „õnnetute õnn ontöö”, aga ma kardan, et Sa oled selle ret-septi jaoks veel noor. Siiski töö, tegutse-mine [liivi jelami tähendab elu ja oman-dust, nagu eesti keeleski, aga jelami onka tuletis tegusõnast je’llõ, mis tähen-dab ’elada, teha, töötada’ – kõik koos;siin võib jelami olla pigem tegutsemisesünonüüm – M. H.] on alati see, missüdamesse toob rahu ja uut energiat. Jaannab elule ka mõtte ja õigustuse.

M AT I H I N T

228

Hint:Layout 1 02.03.09 16:24 Page 228