Inimese pea konstrueerimine.

Tartu Kunstikool2012

Nadežda Tšernobai

1. Visand

a) Komponeerime pea üldist siluetti, et see oleks modelli omaga sarnane.

Erilist tähelepanu pöörame nendele kohtadele, kus ühinevad mitu tahku (pea-kael-rinnakorv).

1. Visand

b) Otsime näo siluetti ja juuste „plekki“. Siis piirame valguse ja varju osad näol.

1. Visand

c) Otsime üles silmade, nina ja suu siluetid. Kasulik on omada teadmisi klassikalistest näo proportsioonidest. Igal inimesel on individuaalsed proportsioonid, kuid klassikaliste proportsioonide teamine aitab vältida suuremaid moondumisi.

1. Visand

d) Suuremal osal inimkonnast läbib pea keskkoht pupille. Nägu võib tinglikult jaotada kolmeks võrdseks osaks: juuste piirkonnast kulmukaareni, kulmukaarest nina alumise aluseni, nina alumisest servast lõuani.

2. Konstrueerimine visandi järgi. Olulise ja

teisejärgulise määramine.

a) Tõmbame näole keskjoone.b) Tõmbame teljed näo toetuspunktide üle:

tilgasooned, silmakoopa ülemine serv, ninajuur, otsmikuköbrud, lõug jne.

Arvestame perspektiivi ja silmapiirijoont. Kontrollime, kas ülaltoodud punktid on sümmeetrilised keskjoone suhtes. Rõhutame neid. Paljud kunstnikud rõhutavad neid punkte, mis annab töödele suuremat konstruktiivsest.

Konstrueerimine visandi järgi. Olulise ja teisejärgulise määramine.

c) Kontrollime pea kallet võrreldes silmakoopa ülemist serva kõrva ülemise servaga, nina alumist alust kõrva alumise servaga.

d) Seome pea õlavöö juurde – tõmbame kägisälgust vertikaalse joone ja vaatame, kus see silma suhtes paikneb (pupill).

Silm.

Enne seda, kui hakkatakse detaile läbi töötama, on soovitatav vaadata pead tervikuna. Vajadusel täpsustada modelli iseloomu ja proportsioone. Määrata millist emotsiooni edastab detail. Detaili läbijoonistamist alustame sellest, et markeerime valgu-varju piiri. See järel töötame valguse osas, jättes varjud vähem läbijoonistatuks. Valguse- varju piir läheb tavaliset läbi neist kohtadest, kus muutub tasapind. Kui muutub tasapinna asetus, muutub ka selle valgustatus. Silma läbitöötamisel rõhutame tilgasooni ja silmade välimisi servi.

Nina.

Nina modeleerimine algab samuti iseloomu ja proportsioonide täpsustamisest. Nina nagu ka silm on keerule vorm, mis koosneb paljudest detailidest ja on meie suhtes nurga all. Need detailid on alati pooltoonis, sellepärast ninal, nagu ka silmal, on näo taustal oma siluett. Vaatamata ninade mitmekesisule, on nende konstruktioon alati ühesugune. Arvestades nina konstruktsiooni ja anatoomiat , töötame selle vormi läbi. Töö käik on samasugune: alguses töötame valguse- varju piiril, seejärel valguses. Rõhutame ninajuurt.

Suu ja lõug.

Alustame suu silueti täpsustamisest, kontrollime, kus paiknevad huuled. Kontrollime samuti lõua proportsioone. Suu joonistamisel rõhutatakse tavaliset suu nurki ja suu lõiget. Ülemine huul koosneb kahest tasapinnast : üks vaatab ülesse, teine – alla. Alumine huul koosneb neljast tasapinnast. Kõrgläige ilmub alumisele huulele, kolme tasapinna kokku puute kohta.

Lõual on ülemine, alumine ja külgmised tasapinnad. Pöörame tähelepanu ülemise huule ja lõua ühendamisele. Töö järjekord on sama: alguses töötame läbi valguse- varju piiri, seejärel töötame valguses.

Laup.

Reeglina valgustatud laup tundub tasapinnalisena, kuigi see koosneb mitmest tasapinnast, mis vajavad markeerimist (vt skeemi). Nais modellil ei ole otsmikuköbrud ja kulmukaared nii hästi loetavad, kui meeste omal, kuid siiski peab neid markeerima. Erilist tähelapanu tuleb pöörduda kohtadele, kus puutuvad kokku lauba frontaalne tasapind ülemise ja külgmiste tasapindadega. Vaatame juuste piirjoont, kuidas see muutub sõltuvalt tasapinnast, kus see asub.

Vormide analüüs põhi tasapinnade murdmise kohtades

Analüüsi alustame valguse-varju piirist, mis alati läbib põhi tasapindu. Juuste siluett alati kordab neid tasapindu, mille peal need paiknevad. Jälgime, et pea siluett poleks esimesest plaanist aktiivsem. Kõrva vorm oleks mõistlik pähe õppida klaasikaliste näidate põhjal. Alati tuleb rõhutada alalõualuu nurka. Üldistame kogu vormi.

Kaela ja torso ühendamine

Suure konstrutiivse tähenduse omab koht, kus ühinevad kael ja rinnakorv. Kael ja tasapind, mis on moodustatud rangluude ja trapetslihasega. Kui kael on paljastatud, siis see piir on rõhutatud lihaste ja kõõluste erinevate tonaalsuste abil. Kui inimene on riietatud, siis riided kordavad kõiki tasapindu, mille peal need paiknevad.

Pöörame tähelepanu õlavööle: õlanukkid, rangluud,rinnak, deltoid jne.

Lõpp

Töö lõpus tuleme tagasi joonistuse ja modelli terviku juurde. Taastame tonaalsed suhted, mis kipuvad töö käigus, pikemalt detailidega tegeledes, kaduma. Selleks, et joonistus näeks välja terviklik ja lõpetatud pöördume tagasi suuremate detailide juurde ja töötame nad veel kord läbi.

Kasutatud kirjndus

Plastiline anatoonia. Õppematerjal. (1992) Koostanud Ene Lausvee. Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinn

Osnovy risunka: utšebnoje posobije. (2007) V. Mogilevtsev. Sankt- Peterburg: ARTINDEX