PÕHIKOOLI AINEKAVAD Võõrkeeled - Pikseliisakug.piksel.ee/img/image/AINEKAVAD/vrkeeledPKainekava.pdf · 2014-12-02 · Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine

Iisaku Gümnaasiumi ainekavad

1

PÕHIKOOLI AINEKAVAD

Võõrkeeled


2

Sisukord Võõrkeeled ................................................................................................................................. 3

I kooliaste ............................................................................................................................... 5

II kooliaste ............................................................................................................................ 10

III kooliaste A-keel .............................................................................................................. 25

III kooliaste B-keel ............................................................................................................. 35


3

Võõrkeeled

Ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus on üles ehitatud, lähtudes

keeleoskustasemete kirjeldustest Euroopa keeleõppe raamdokumendis. Kõigi võõrkeelte

õpitulemusi on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Õpitulemused erinevates

osaoskustes esitatakse keeleoskustasemete tabelis.

Raamdokumendi ja Euroopa keelemapi põhimõtete rakendamine õppes võimaldab

motiveeridaõpilasi õppima võõrkeeli, arvestada õppija ealist ning individuaalset eripära,

suunata erineva edasijõudmisega õpilasi seadma endale jõukohaseid õpieesmärke ning andma

õpilastele objektiivset tagasisidet saavutatu kohta. Kõik see toetab õpimotivatsiooni püsimist

ning iseseisva õppija kujunemist.

Õppijakeskse võõrkeeleõppe tähtsamad põhimõtted on:

1) õppija aktiivne osalus õppes, tema teadlik ja loov võõrkeele kasutamine ning

õpistrateegiate kujundamine;

2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele;

3) erinevate aktiivõppevormide (sh paaris- ja rühmatöö) kasutamine;

4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks

teadmiste omandamise protsessis;

5) õppematerjalide avatus, nende kohandamine ja täiendamine lähtuvalt õppija eesmärkidest

ning vajadustest.

Kuna võõrkeel on eelkõige vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtluses, siis on

keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu ja mille piires kujundatakse

suhtluspädevust.

2.1. Pädevused

Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda

eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides vastavaid kultuuritavasid; mõista ja väärtustada

erinevaid kultuure, oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi.

Põhikooli lõpuks õpilane:

1) omandab keeleoskuse tasemel, mis võimaldab autentses teiskeelses keskkonnas iseseisvalt

toimida;

2) on võimeline osalema erinevates võõrkeelsetes projektides, jätkama õpinguid emakeelest

erinevas keeles ning on konkurentsivõimeline tulevases tööelus;

3) tunneb erinevaid keeli kõnelevaid rahvaid ja nende kultuure;

4) mõistab oma ning teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi ning väärtustab neid;


4

5) omandab edasiseks õppimiseks vajalikud oskused, mis tõstavad enesekindlust võõrkeelte

õppimisel ja võõrkeeltes suhtlemisel.

2.2. Lõiming

Võõrkeelte omandamisel on suureks toeks koostöös teiste ainevaldkondadega keeleoskuse

integreeritud õppematerjalide kasutamine lõimitud aine- ja keeleõppe raames (LAK-õpe,

keelekümblus).

Võõrkeelte valdkonnal on kõige otsesem seos keele ja kirjandusega, kuna võõrkeeleõppes

rakendatakse väga palju emakeeles omandatut ja kantakse seda üle teise kultuurikonteksti.

Võõrkeelte ainekavad haakuvad ennekõike ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, geograafia,

loodusõpetuse, bioloogia, tehnoloogia, inimeseõpetuse, muusika ning kunstiõpetuse

teemadega.

Kunstipädevusega puututakse kokku eri maade kultuurisaavutusi tundma õppides ning teemade

(nt „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg”) ja vahetute kunstielamuste kaudu (kino, teater,

kontserdid, muusika, näitused, muuseumid jmt). Tehnoloogiapädevus areneb arvutit kasutades.

Arvuti on võõrkeeltes nii erinevate tööde tegemise kui ka suhtlus- ja info otsimise vahend.

Loodusteaduslik pädevus teostub erinevate teemavaldkondade ja nendes kasutatavate

alustekstide kaudu.

2.3. Läbivad teemad

Võõrkeelte valdkonna ained kajastavad erinevates kooliastmeis õpieesmärke ja teemasid, mis

toetavad õpilase algatusvõimet, mõtteaktiivsust ning läbivate teemade omandamist, kasutades

selleks sobivaid võõrkeelseid (autentseid) alustekste ning erinevaid pädevusi arendavaid

töömeetodeid.

Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:

1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – teabekeskkond,

tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja ohutus;

6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja

töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.

2.4. Füüsiline õpikeskkond

1. Kool korraldab õppe vajadusel rühmades.


5

2. Kool korraldab õppe klassis, kus on keeleõppe eesmärkide saavutamist toetav

ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.

I kooliaste

2.5.1. Õpitulemused

3. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;

3) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja korraldustele;

4) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maast ja kultuurist;

5) suhtub positiivselt võõrkeele õppimisesse;

6) kasutab esmaseid õpioskusi (kordamist, seostamist) võõrkeele õppimiseks;

7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas.

Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus:

Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine

Inglise keel A1.2 A1.1 A1.2 A1.1

Teised keeled A1.1 – A1.2 A1.1 A1.1 – A1.2 A1.1

2.5.2. Pädevused

Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Rõhk on interaktiivsel õppimisel

ja õpitava keele kasutamisel.

Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,

sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.

Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku

omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,

keeleregister jm).

Pragmaatilise pädevuse kaudu areneb õppija võime mõista ja luua tekste.


6

Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine,

kirjutamine) kaudu.

2.5.3. Suunised läbivate teemade käsitlemiseks

Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujundatakse

suhtluspädevust. Teemade käsitlemisel on lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Kõigis

kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused

ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme õpilaste

kogemustest, huvidest ja vajadustest.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse

korral selgituste andmiseks.

2.5.4. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

I kooliastmes on oluline mängulisus, suur kaal on salmidel ja lauludel. Rõhk on kuulamisel

ning rääkimisel. Omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja julgustab õpilasi kasutama õpitud

väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning

omandavad õige hääldusaluse. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt seda, mis on suuliselt juba

õpitud. Peamise õpistrateegiana kasutatakse õpitu kordamist ja seostamist. Tunnis juhitakse

õpilasi töötama nii paaris kui ka rühmas.

2.5.5. Hindamine

I kooliastmes hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist

väljendusoskust. Hinnates kasutatakse sõnalisi hinnangud, mis toovad esile õpilase tugevused

ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.

Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppetöö vältel toob ta

koostöös õpetajaga esile:

1) oskused ja teadmised, mis ta on enda arvates hästi omandanud;

2) oskused või teadmised, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema.

Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel

Klass: 3.klass

Õppekirjandus: I Love English 1 õpetajaraamat, I Love English 1 õpik,

www.britishcouncil.org/learnenglish

Hindamise põhimõtted:

Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.

Õpilasele selgitatakse, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa. Kõiki osaoskusi

hinnatakse kas eraldi või lõimitult, andes tagasisidet eelkõige selle kohta, mida õpilane on


7

hästi teinud. I kooliastmes nõuab positiivset hinnangut ning hindamist kõik, mis on

omandatud: järele hääldamine, sõnatähenduse taipamine, vaatlus-, vestlus-, lugemisoskus,

õigesti ja ilusa käekirjaga tehtud harjutus jne.

Ülesande eesmärgist lähtudes hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt

sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).

Mahukaid kompleksseid kontrolltöid tehakse kord trimestris.

Õpilane hakkab koostöös kaaslaste ja õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning andma

hinnangut oma teadmistele ning oskustele.

Eesmärgiks on, et õpilased õpiks koostöös sõnastama, mida nad on enda arvates hästi

omandanud ja/või mille omandamiseks peavad nad veel tööd tegema. Õpetaja valib

töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed

jmt), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab

ning mida uut ja huvitavat ta on õppinud või teada saanud). Õpilasel peab olema võimalus

saada tagasisidet oma keeleoskustaseme kohta.

Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas

võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.

Teema A-võõrkeel inglise keel 3.klass

Õpetamise eesmärgid Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab

selles keeles igapäevastes situatsioonides

suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid

originaaltekste;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi

laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate

kultuuride eripära;

4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt

täiendada oma keeleoskust;

5) huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende

kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt

teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et

leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Õpitulemused Kuulamisel

1. tunneb õpitava keele teiste hulgast ära;

2. saab aru õpetaja antud korraldustest ja reageerib

nendele adekvaatselt;

3. saab aru lihtsatest, temale tuttavatest sõnadest,

lühitekstidest ja lauludest.

Kõnelemisel

1. tervitada ja hüvasti jätta;

2. ennast ja oma kaaslast tutvustada, küsida kaaslase

nime;

3. paluda ja tänada;

4. soovida õnne sünnipäevaks;

5. ütelda oma vanust ja numbreid 1-20;

6. ütelda oma ja küsida sõbra aadressi ning

telefoninumbrit;

7. nimetada päevaaegu, nädalapäevi, kuude nimetusi ja

kellaaega(täistunde);


8

8. häälida oma nime;

9. õpitud sõnavara piires rääkida kodust, perekonnast,

sõbrast, oskustest, koolitarvetest;

10. õpitud keelendeid kasutades end igapäevastes

olukordades arusaadavaks teha.

Lugemisel

1. saab aru kirjalikest lühitööjuhenditest;

2. saab aru tuttava sõnavaraga lühitekstidest;

3. oskab õige intonatsiooni, rõhu ja rütmiga lugeda

õpitud dialooge, lühijutte ja luuletusi.

Kirjutamisel

1. kirjutada enda ja oma lähimate kaaslaste nime;

2. juhendamisel lõpetada lauseid ja fraase;

3. teha veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt;

4. õigesti kirjutada harjutuste, mõistatuste, ristsõnade jt

ülesannete lahendamiseks

vajalikke sõnu.

Õppesisu alateemad Mina ja teised. Iseloomu kirjeldav sõnavara, enda ja

teiste tutvustamine (nimi, vanus,

päritolu jne);riietusesemete kirjeldamine, enesetunne ja

tervis (nt hea /halb tuju, kehaosad);

suhted sõpradega ja ühised tegevused; viisakusväljendid

ja -normid (kellele mida ja kuidas

öelda, kuidas käituda jne).

Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter,

maja, oma tuba), koduümbrust

kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud

jmt); pereliikmete ja lähisugulaste

nimetamine; pereliikmete kodused tööd ja tegevused.

Kodukoht Eesti. Põhiline sümboolika (lipp ja selle

värvid) ja põhilised tähtpäevad (jõulud

jmt); erinevad aastaajad (aastaajad, kuude nimetused)

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed

tegevused kodus, koolis ja vabal ajal

(päevaplaan, helistamine, erinevate tegevustega seotud

esemed/vahendid jmt); söögikorrad,

tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse jmt),

lihtne sõnavara enesetunde

kirjeldamiseks; koolipäeva kirjeldamine, kooli ja klassi

iseloomustav sõnavara; tuntumad

ametid ja nendega seotud tegevused.

Vaba aeg. Huvialad (sport, filmid, raamatud); erinevad

vaba aja veetmise viisid

(mitmesugused tegevused, üksi, sõprade, pereliikmetega

jmt) ja mängud.

Põhimõisted LAUSEÕPETUS Õigekiri õpitud sõnavara piires;

sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses;

suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled,

riigid);

kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk,


9

ülakoma);

rinnastavad sidesõnad(too, or).

TEGUSÕNA

Põhi- ja abitegusõnad;

modaaltegusõna can;

NIMISÕNA Ainsus ja mitmus;

aluse ja öeldise ühildumine,

omastav kääne;

umbmäärane ja määrav artikkel;

OMADUSSÕNA Omadussõna ühildumine nimisõnaga.

EESSÕNA Enamkasutatavad eessõnad (in, on, at, with,

under, to, from)

ARVSÕNA Põhiarvud;

kellaaeg (täistund)

ASESÕNA Isikulised asesõnad ja omastavad

asesõnad(omadussõnalised vormid my, your jt.).

SÕNATULETUS Arvsõna tuletusliited (-teen,);

liitsõnad.

Lõiming ja läbivad teemad • Emakeel – kõik grammatikateemad

• Ajalugu – inglise keelt kõnelevate maade ajaloos

tuntud inimesed

• Kunstiõpetus – õnnitluskaart, värvid, kirjutusvahendid

• Geograafia – maailma kaart, kohanimed

• Matemaatika – numbrid

• Informaatika – arvuti kasutamine, teksti sisestamine

• Muusikaõpetus – lauljad, laulud

• Bioloogia – ilm, aastaajad

• Ühiskonnaõpetus – rahvus

• Kehaline kasvatus – spordiga seotud tegusõnad

Õppevahendid Õpik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töövihik, erinevad

piltkaardid, sõnaraamat, täring, pall

Projektid Esinemine kooli võõrkeeltepäeval


10

II kooliaste



1) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piires;

3) kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;

4) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt

emakeelena kõnelejaga;

5) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri sarnasusi ja erinevusi ning

oskab neid arvestada;

6) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

7) töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi.

Keeleoskuse hea tase 6. klassi lõpus:


Inglise keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

Teised keeled A2.1 A2.1 A2.1 A2.1

2.6.2. Pädevused

Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist,

sotsiolingvistilist ja pragmaatilist. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend

parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult

jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus

(viisakusreeglid, keeleregister jm).


Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamine, lugemine, rääkimine,

kirjutamine) kaudu.

2.6.3. Läbivad teemad

Teemade käsitlemisel on lähtepunktiks „Mina ja minu lähiümbrus”. Kõigis


11

kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist teemavaldkondadest, kuid

rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse vastava kooliastme

õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.

Keeletunnis suheldakse peamiselt õpitavas võõrkeeles. Emakeelt võib kasutada vajaduse

korral selgituste andmiseks.


II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse

kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu.

Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus, sh

õigekirjaoskuse ja loovuse süstemaatiline arendamine. Jätkub põhisõnavara kiire

laiendamine, õpilasi juhitakse iseseisvalt lugema. Oluline on arendada teksti mõistmise

oskust. Suulist suhtlemisoskust arendatakse erineva sisuga rühmatöödega, sh mängude ja

rollimängudega.

Kirjutamisel on oluline tekstiloomeoskuse arendamine. Teemasid käsitledes pööratakse

erinevate osaoskuste kaudu tähelepanu teiste kultuuride tundmaõppimisele ning

kõrvutamisele oma kultuuriga. Õpilasi harjutatakse kasutama sõnaraamatuid.

2.6.5. Hindamine

II kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab

õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi

osaoskuste kohta.

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav II kooliastmes teha mitte

rohkem kui 4 õppeaastas.


Klass: 4.klass

Õppekirjandus: I Love English 2 õpetajaraamat, I Love English 2 õpik













12





jmt),mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab





Teema A-võõrkeel inglise keel 4.klass

Õpetamise eesmärgid Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles

keeles igapäevastes situatsioonides

suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid

originaaltekste;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi

laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride

eripära;

4) omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt



kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt

teatmeteosed, sõnaraamatud, internet), et

leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes.

Õpitulemused 4. klassi lõpetaja:1) saab õpitud temaatika piires aru

lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

2) mõistab olulist õpitud temaatika piirides;


4) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri

sarnasusi ja erinevusi ning oskab

neid arvestada;

5) rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud

õpioskusi ja -strateegiaid;

6) töötab õpetaja täpsustavate juhiste järgi iseseisvalt, paaris

ja rühmas;

7) seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste

ja õpetajaga oma saavutusi.

Õppesisu alateemad Mina ja teised. Iseloomu kirjeldav sõnavara, enda ja teiste

välimuse kirjeldus (kasv, riietus,

juuste ja silmade värv jne); enesetunne ja tervis (nt hea

/halb tuju, kehaosad, kuidas olla terve,

halva enesetunde põhjused, nõuanded jne); suhted

sõpradega ja ühised tegevused;

viisakusväljendid ja -normid (kellele mida ja kuidas öelda,

kuidas käituda jne).

Kodu ja lähiümbrus. Kodu/elukoha sõnavara (korter,

maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus

jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld,


13

teed, väljakud jmt); pereliikmete ja

lähisugulaste iseloomustus, ametid, tegevusalad, huvid;

pereliikmete kodused tööd ja

tegevused.

Kodukoht Eesti. Põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja -

lind jmt) ja põhilised tähtpäevad

(jõulud jmt); käitumine ja tegevused looduses eri

aastaaegadel.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Päevakavajärgsed

tegevused kodus, koolis ja vabal ajal

(päevaplaan, helistamine, erinevate tegevustega seotud

esemed/vahendid jmt); söögikorrad ja

toiduained, tervislik toiduvalik; igapäevane hügieen; tee

küsimine ja juhatamine (parem/vasak

pool, otse jmt), koolitee kirjeldus; transpordivahendid;

lihtsamad ostud erinevates poodides;

lihtne sõnavara enesetunde kirjeldamiseks; koolipäeva

kirjeldamine, kooli ja klassi

iseloomustav sõnavara; tuntumad ametid ja nendega seotud

tegevused.

Vaba aeg. Huvid (sport, filmid, raamatud,

kollektsioneerimine, reisimine jmt); erinevad vaba

aja veetmise viisid (mitmesugused tegevused, üksi, sõprade,

pereliikmetega jmt) ja nendega

seotud keskkond/ümbrus, esemed; eelistuste põhjendamine.


• Ajalugu – inglise keelt kõnelevate maade ajaloos tuntud

inimesed ja ajaloo sündmused





• Muusikaõpetus – heliloojad, lauljad, laulud


• Ühiskonnaõpetus – rahvus, suhted, riigikord

• Kehaline kasvatus – spordiga seotud tegusõnad

Põhimõisted LAUSEÕPETUS Õigekiri õpitud sõnavara piires;

sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses;

suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid);

kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk,

ülakoma);

rinnastavad sidesõnad(too, or).

TEGUSÕNA

Põhi- ja abitegusõnad;

modaaltegusõna can;

isikuline tegumood (Present Simple, Present Continous,

Past Simple).

NIMISÕNA Ebareeglipärane mitmus (man/men,

tooth/teeth);

aluse ja öeldise ühildumine;


14

umbmäärane ja määrav artikkel;

enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home,

have breakfast).

OMADUSSÕNA Omadussõnade võrdlusastmed;

omadussõnade võrdlemine (as…as, more… than).

EESSÕNA Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad;

enam kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the

middle).

ARVSÕNA Põhi- ja järgarvud;

kuupäevad, aastaarvud.

SÕNATULETUS Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty);

nimisõna tuletusliited (-er, -or).

Õppevahendid Õpik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töövihik, erinevad

piltkaardid, sõnaraamat, täring, pall


Õppeaine: A-võõrkeel inglise keel Klass: 5.

Õppekirjandus: õpik „I love English 3“ Mare Jõul, Ülle Kurm

Hindamise põhimõtted: Hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, õpilane saab

tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste

kohta. Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad

kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.

Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke

ning sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab

ta veel tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine

soodustab õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida.

Õpetaja hinnangute kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis,

samuti kaaslaste antud hinnanguid.

Teema 5. klassi inglise keel

Õpetamise

eesmärgid

Põhikooli A-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab selles

keeles igapäevastes

situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid

võõrkeelseid originaaltekste;

huvitub võõrkeelte õppimisest ja nende kaudu silmaringi

laiendamisest;

omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride

eripära;

omandab oskuse edaspidi õppida võõrkeeli ning pidevalt


huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende

kultuurist;

oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt

teatmeteosed, sõnaraamatud,


15

internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja

õppeainetes.

Õpitulemused 5. klassi lõpetaja:

Mõistab lihtsaid vestlusi ning lühikeste jutustuste, teadete ja sõnumite

sisu, kui need on talle tuttaval teemal, seotud igapäevaste tegevustega

ning esitatud aeglaselt ja selgelt.

Vajab kordamist ja selget hääldust.

Loeb üldkasutatava sõnavaraga lühikesi tavatekste (nt isiklikud

kirjad, kuulutused, uudised, juhised, kasutusjuhendid);

leiab tekstis sisalduvat infot ja saab aru teksti mõttest.

Lugemise tempo on aeglane.

Tekstist arusaamiseks oskab kasutada koolisõnastikku.

Oskab lühidalt kirjeldada lähiümbrust, igapäevaseid toiminguid ja

inimesi.

Kasutab põhisõnavara ja käibefraase, lihtsamaid grammatilisi

konstruktsioone ning lausemalle.

Suudab alustada ja lõpetada lühivestlust, kuid ei suuda seda juhtida.

Koostab õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi.

Kirjutab lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest (nt

postkaart, kutse); koostab lühi-sõnumeid.

Oskab kasutada sidesõnu ja, ning jt.

Oskab näidise järgi koostada lühikesi tekste, abivahendina kasutab

õpiku- või koolisõnastikku.

Õppesisu

alateemad

Mina ja teised. Enese,

sõprade ja kaaslaste ja

lemmiktegevuste jms

tutvustamine

Kodu ja lähiümbrus.

Pereliikmed, kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik,

pealinn, rahvused; aastaajad,

kodukoha kirjeldus.

Igapäevaelu. Õppimine ja

töö. Lihtsad tegevused kodus

ja koolis ning nende

tegevustega seotud vahendid.

Nädalapäevad, kuud,

kellaajad, kool, tervis,

toitumine, kehaosad,

ostlemine, pühad. Vaba aeg.

Lemmiktegevused, hobid,

eelistused, oskused.

Põhimõisted

nimisõna: ainsus ja mitmus,

ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad,

erandlik mitmus, aluse ja öeldise

ühildumine, omastav kääne;

artikkel: umbmäärane ja määrav

artikkel, artikli puudumine,

enamkasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma;

omadussõna: võrdlusastmed,

omadussõnade võrdlemine ( as … as,

not as … as, more…than); tarindid

too + adjective ;

arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja

järgarvud, lihtmurrud ( pool ja

veerand ), kellaaeg, kuupäev, aasta,

pikkus, kaal, kaugus;

asesõna: isikulised asesõnad ja

omastavad asesõnad, näitavad

asesõnad, küsivad asesõnad,

umbmäärased asesõnad ja nende

liitvormid;

tegusõna: põhitegusõna ja

abitegusõna ( be, have, do ) ,


16

modaaltegusõna ( can ),

enamkasutatavad reeglipärased ja

ebareeglipärased tegusõnad;

tegusõna vormistik: üldajad ( Present

Simple, Past Simple ), kestvad ajad (

Present Progressive ), käskiv

kõneviis, tarindid to + infinitive,

want to + verb;

määrsõna: sagedusmäärsõnad

always, usually, sometimes, never,

once, twice, three times; järjestavad

määrsõnad first, next, then, before,

after; määrsõnad liitega- ly (

suddenly );

sidesõnad: and, but, that, or, when;

eessõna: enamkasutatavad eessõnad (

in, on, in front of, behind, with, over,

under, to, by, down, from, past, after,

before, next to ), eessõnalised

väljendid ( next to jt. );

lauseõpetus: lihtlaused, arvsõna

tuletusliited –teen ja –ty, nimisõna

tuletusliited –er ja –or,

määrsõna tuletusliide –ly;

tähestik: sõnade häälimine (spelling )

õigekiri: suur ja väike täht, nimisõna

mitmuse lõpud, omadussõna

võrdlusastmed, verbi vormid;

kirjavahemärgid: punkt, küsimärk,

hüüumärk, ülakoma.

Lõiming ja läbivad

teemad

Emakeel-eneseväljendamine,

kirjatähtede kirjutamine,

lugemisoskuse arendamine

Muusikaõpetus- rütmiline

lugemine, inglisekeelsete

laulude laulmine, muusika ja

kultuur

Loodusõpetus- taimede ja

loomade nimetused,

juurviljad, aedviljad,

puuviljad, aastaaegadega

seonduv

Matemaatika- numbrid ja

arvud, kellaajad

Kirjandus- Inglise keelne

kirjandus (näiteks Beatrix

Potter), salmid ja riimid

Geograafia - õpitavat keelt

kõnelevate maade (USA,

Projektid, ikt, praktilised tööd

Endale ja kaaslastele näitlikustavate

materjalide koostamine (nt plakatid,

skeemid joonised).

Isikliku õpimapi koostamine, tööde

kogumine, korrastamine ja vigade

analüüs.

Ettekannete ja esitluste (nt

PowerPoint) koostamine, klassile

ettekandmine.

Esinemine kooli võõrkeeltepäeval


17

Kanada, Austraalia,

Suurbritannia, Uus-

Meremaa) asukoht,

pealinnad, eripärad

Inimeseõpetus/

terviseõpetus- tervise eest

hoolitsemine, tervislik

toitumine (sh. juurviljad,

aedviljad), sportimine, ilmale

vastav riietumine.

Õppevahendid Õpik, CD/kassett, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed,

Internet (interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod),

ingliskeelne kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp

Märkused


Klass: 6.













Õpetamise

eesmärgid


saavutab iseseisva keelekasutaja taseme, mis võimaldab

selles keeles igapäevastes




laiendamisest;

omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate





kultuurist;


18




õppeainetes.


Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust

ning eristada olulist infot.

Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt

poes, bussis, hotellis, piletilevis).

Vajab sageli kuuldu täpsustamist.

Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad,

ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis

sisalduvast infost.

Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.

Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest.

Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega.

Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi.

Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval

teemal, kuid võib vajada abi.

Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt

õigesti; spontaanses kõnes on vigu.

Kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade

otsimist.

Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma

kogemustest ja ümbritsevast.

Koostab lihtsaid isiklikke kirju.

Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt.

Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe

ortograafia, kirjavahemärgid).

Õppesisu

alateemad

Mina ja teised. Enese,

sõprade ja kaaslaste ja

lemmiktegevuste jms

tutvustamine.


Pereliikmed, kodu asukoht.

Kodukoht Eesti. Riik,

pealinn, rahvused; aastaajad,

kodukoha kirjeldus.

Igapäevaelu. Õppimine ja

töö. Lihtsad tegevused kodus

ja koolis ning nende

tegevustega seotud vahendid.

Nädalapäevad, kuud,

kellaajad, kool, tervis,

toitumine, kehaosad,

ostlemine, pühad.

Põhimõisted

nimisõna: ainsus ja mitmus,

ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad,


ühildumine, omastav kääne;



enamkasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma;

omadussõna: võrdlusastmed,

omadussõnade võrdlemine,

tarindid too+ adjective ja not+

adjective+ enough

arvsõna ja mõõtühikud: põhi- ja

järgarvud, lihtmurrud (pool ja

veerand), osa tervikust (2 out of


19

Vaba aeg.

Lemmiktegevused, hobid,

eelistused, oskused.

ten), kellaaeg, kuupäev, aasta,

pikkus, kaal, kaugus;

asesõna: isikulised asesõnad ja

omastavad asesõnad, näitavad

asesõnad, küsivad asesõnad,

umbmäärased asesõnad ja nende

liitvormid;

tegusõna: põhitegusõna ja

abitegusõna (be, have, do),

modaaltegusõna (can, must= have

to, may), enamkasutatavad

reeglipärased ja ebareeglipärased

tegusõnad; tegusõna vormistik:

üldajad (Present, Past; Future

Simple), kestvad ajad (Present

and Past Progressive),

täisminevik (Present Perfect),

käskiv kõneviis, tarindid to+

infinitive, going to+ infinitive,

want to+ verb, tingiv kõneviis

(First Conditional), kaudne kõne

(saatelause on olevikus);

määrsõna : sagedusmäärsõnad

always, never, ever, sometimes,

again, once, twice, three times;

järjestavad määrsõnad first, next,

then, finally, before, after, later,

so; määrsõnad liitega –ly;

ebareeglipärased määrsõnad

(fast);sidesõnad: and, but, that, or,

when;

eessõna: enamkasutatavad

eessõnad (in, on, at, in front of,

behind, with, over, under, to, by,

up, down, from, past, after,

before, next to), eessõnalised


teemad

Emakeel-eneseväljendamine,

kirjatähtede kirjutamine,

lugemisoskuse arendamine.

Muusikaõpetus- inglis-

keelsete laulude laulmine,

muusika ja kultuur.


loomade nimetused,



seonduv.

Matemaatika- numbrid ja

arvud, kellaajad, aastad.

Projektid, ikt praktilised tööd

Endale ja kaaslastele

näitlikustavate materjalide

koostamine (nt plakatid, skeemid,

joonised).

Isikliku õpimapi koostamine,

tööde kogumine, korrastamine ja

vigade analüüs.


20

Kirjandus- inglise keelne

kirjandus, salmid ja riimid.

Geograafia - õpitavat keelt

kõnelevate maade (USA,

Kanada, Austraalia, Suur-

britannia, Uus-Meremaa)

asukoht, pealinnad, eripärad.

Inimeseõpetus/terviseõpetus-

tervise eest hoolitsemine,

tervislik toitumine (sh. juur-

viljad, aedviljad), sportimine,

ilmale vastav riietumine.



ettekandmine.


Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnade vihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet

(interaktiivsed materjalid, laulud, filmid, videod), ingliskeelne

kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid), õpimapp

Märkused

Õppeaine: vene keel võõrkeelena

Klass: 6

Õpetamise eesmärgid: omandada naaberriigi keelt

Õppekirjandus: Inga Mangus -õppekomplekt

Hindamise põhimõtted;

6. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab


osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi

(iseseisev lugemine jmt).

Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast

Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on

sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme.

Õpetaja juhib puudustele tähelepanu taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada.

Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.

Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist

väljendusoskust.

Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on

enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või

milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama.


saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;

kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma

lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;

reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;


21

on omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist;

rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;

seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma

saavutusi;

töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas

Teema Vene keel võõrkeelena

Davaite znakomitsa

Õpetamise eesmärgid äratada huvi vene keele vastu

õpetada õpilasi kuulama ja mõistma igapäevast venekeelset

kõnet

õpetada õiget hääldust, intonatsiooni ja rütmi

tagada vajalik sõnavara, mis võimaldab end väljendada

igapäevases suhtlemises ning vestluses õppekava piires

võimaldada omandatud keeleoskust iseseisvalt edasi

arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida

.

Õpitulemused II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head

saavutust.

6. klassi lõpetaja vene keeles:

1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes

suhtlusolukordades õpitava sõnavara piires

2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli

kasutatavatest väljenditest;

3) mõistab õpitud temaatika piirides olulist;


5) hangib infot erinevatest venekeelsetest infoallikatest;

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa

kultuuriloost;

7) töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi.

Õppesisu alateemad II kooliastme alateemad :

Mina ja teised. Huvid ja võimed.( iseloom; tervis; suhted

sõpradega ja lähikondsetega.)

Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus.( kodukoha

tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja

tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.)

Kodukoht Eesti. (Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord,

tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja

maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses,

looduskaitse.)

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee.( koolielu; tee

küsimine ja juhatamine; hügieeni- ja toitumisharjumused

ning tervislik eluviis, suhtlemine teeninduses ja arsti juures;

ametid ja kutsevalik.)


22

Vaba aeg. Huvid (erinevad vaba aja veetmise viisid;

meediavahendid; reklaam; kultuuriline mitmekesisus.=


teemad

Teemad

„Õppimine ja töö” –

elukestev õpe ja karjääri

planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” –

keskkond ja jätkusuutlik

areng;

Riigid ja nende kultuur –

kultuuriline identiteet;

3) „Igapäevaelu.

Õppimine ja töö“,

„Riigid ja nende

kultuur“, „

4)Vaba aeg“ –

teabekeskkond,

tehnoloogia ja

innovatsioon;

5) „Mina ja teised”,

„Kodu ja lähiümbrus”,

„Igapäevaelu. Õppimine

ja töö“ – tervis ja ohutus

„Igapäevaelu” -

Kohvikus

Toidu

ained: piima- ja

lihatooted

Köögi

-ja puuviljad. Marjad

Minu

päev. Kellaajad

6) „Mina ja teised“, (.

Riietus, minu iseloom,

minu perekond),

.

Lõiming

Muusikaõpetus - muusikainstrumendid, rahvapillid -laulud

Loodusõpetus - matk loodusesse, seened ja marjad, Eesti

ilm, ilmastik, temperatuur, tuul, sademed

Geograafia . - kliima ja aastaajad, Eesti sisesed

kliimaerinevused, Euroopa riigid.

Arvutiõpetus - arvutimängud ja joonistused arvutiga,

referaadid ja info otsimine

Käsitöö - ruumide korrastamine , kaardid tähtpäevade

puhul, rahvustoidud.

Kunstiõpetus - meeleolu väljendamine värvidega, inimene

tegevuses, karakteri kujutamine.

Inimeseõpetus Eestimaa meie koduna, kehaline aktiivsus

(sobiva spordiala valik), ohutu käitumine tänaval, suhtlemine

kaaslastega, konfliktide olemus ja põhjused, positiivne

mõtlemine

Õppevahendid Õpik, töövihik, slaidid

www.solnet.ee materjalid

Põhimõisted II kooliaste

KIRI JA HÄÄLDUS

Vene tähestik.

Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles,

translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus.

Sõnarõhk.

Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides,

reduktsioon.

Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute

sarnastumine: helilised / helitud, palataalsed /

http://www.solnet.ee/


23

mittepalataalsed.

Sõnarõhk tegusõna быть vormides.

Sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse

vormi moodustamisel.

NIMISÕNA

Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad –а/-я-lõpuga;

meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või –й ja -a/-я

(папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е-lõpuga.

Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja

и-lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised

kesksoost ja meessoost sõnad).

OMADUSSÕNAD

Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes

(tüve lõpphäälik palataliseerimata / palataliseeritud;

küsimused какой? какая? какое? какие?).

Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse

nimetavas käändes.

TEGUSÕNA

Tegusõna быть: oleviku Ų-vorm; mineviku vormi

moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse / mitmuse

pöördelõpud.

Eitav kõneliik: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не

играемjne).

Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik).

Mineviku vormide moodustamine.

ASESÕNA

Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine.

Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses.

MÄÄRSÕNA

Lubamine ja keelamine (можно, нельзя). Hinnangut

väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо).

ARVSÕNA

Põhiarvsõnad. Küsimus сколько лет?ja vastus (nimisõnaga

год, года/ лет).

ABISÕNAD

Rinnastavad sidesõnad и, а, но.

LAUSE STRUKTUUR

Küsimused Кто это? Что это?ja vastused.

Küsimused Кто это был? Что это было?ja vastused.

Subjekti ja predikaadi tähistamine (Я играю, ты играешь,

он / она играет, мы играем, вы играете, они играют;

Мальчик играет, Дети играют jne).

Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel.

Projektid, ikt, praktilised

tööd

Väike kiri sõbrale, õnnesoovi kaart, kutse,

Internetis informatsiooni otsimine õpetaja poolt antud

andmete järgi


24

Märkused lisaks T. Oder, P. Kärtner „Aktiivset õppimist toetava

keskkonna loomine võõrkeeletundides”.

M. Jung, A. Heero „Kultuuridevahelise pädevuse

arendamine võõrkeeleõppes”.


25

III kooliaste A-keel


Põhikooli lõpetaja:

1) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

2) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja

selgitada oma seisukohti ning plaane;

3) oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

4) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti

hakkama, tuginedes õpitava keele maa kultuuritavadele;

5) tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu vastu, loeb võõrkeelsest

eakohast kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab raadiosaateid;

6) kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut, internetti) vajaliku info

otsimiseks ka teistes valdkondades ja õppeainetes;


8) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning

kohandab oma õpistrateegiaid.

Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus:


Inglise keel B1.2 B1.2 B1.2 B1.2

Teised keeled B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

2.7.2. Pädevused

III kooliastmes kujundatakse kõiki üldpädevusi (väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,

enesemääratluspädevust, õpipädevust, suhtluspädevust, matemaatikapädevust,

ettevõtlikkuspädevust) seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate

õpimeetodite ja –tegevuste kaudu.


Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate teemavaldkondadega:



3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline identiteet;


26

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” –

teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu. Õppimine ja töö” – tervis ja

ohutus;

6) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Kodukoht Eesti”, „Igapäevaelu. Õppimine ja

töö”, „Riigid ja nende kultuur”, „Vaba aeg” – väärtused ja kõlblus.

2.7.4. Õpe- ja kasvatuseesmärgid

III kooliastmes arendatakse kõiki osaoskusi võrdselt. Olulisel kohal on sõnavara

avardamine ja kinnistamine ning iseseisvate tööharjumuste väljakujundamine. Tunnis

suheldakse peaasjalikult õpitavas võõrkeeles. Õpilast suunatakse õpitavat keelt aktiivselt

kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilane õpib lisaks harjumuspärasele tööle

õppevahenditega lugema lühemaid adapteerimata ilukirjandus-, teabe-, tarbe- ja

meediatekste.

Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutakse erinevat liiki loovtöid. Tähelepanu pööratakse

loovuse arendamisele nii suulises kui ka kirjalikus väljendusoskuses.

Õpilased hakkavad lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte

sarnasusi ja erinevusi ning märkama enda ja teiste keelekasutusvigu.

Õpitakse mõistma kultuurierinevusi, neid teadvustama ning nendega arvestama. Õpilane

õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama arvamust ning nägema ja

arvestama erinevaid seisukohti.

2.7.5. Hindamine

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või integreeritult. Igal õppeveerandil

saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi

osaoskuste kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi

(nt projektitööd, iseseisev lugemine jmt).

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte

rohkem kui 4 õppeaastas.


Klass: 7.











27




Õpetamise

eesmärgid







laiendamisest;


eripära;




kultuurist;




õppeainetes.


suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ja

eristada sellest olulist infot.

Saab aru olmesfääris kuuldud suhtluse sisust.

Mõistab eakohaste filmide põhiideed.

Vajab sageli kuuldu täpsustamist.

Loeb lihtsamaid tavatekste nt reklaamid, ohuhoiatused,

ajakavad, menüüd ja saab aru neis sisalduvast infost.

Loeb ja mõistab lühemaid lihtsa sõnastusega jutustavaid

tekste. Suudab leida vajalikku infot teatmeteosest, internetist.

Oskab kasutada kakskeelseid tõlkesõnastikke.

Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest.

Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega, keerulisemas olukorras

võib tekkida suhtlustakistus.

Kasutab põhisõnavara, lihtsamaid grammatilisi

konstruktsioone ning lausemalle. Suudab vestelda tuttaval

teemal, võib esineda sõnade otsimist – valimist ja

hääldusvigu.

Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma

kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast, oskab väljendada

oma tundeid ja mõtteid. Oskab koostada lihtsaid isiklikke

kirju.

Rakendab õpitud õigekirjareegleid. Suhtleb on-line vestluses

(nt MSN). Oskab piiratud hulgal teksti sidumise võtteid

(sidesõnad, asesõnaline kordus).


28

Grammatika korrektsus: kasutab õigesti mõningad lihtsamaid

tarindeid (keelekonstruktsioone, keelestruktuure), kuid teeb

sageli vigu grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või

eksib aluse või öeldise ühildumisel) kuid see ei takista mõtte

väljendamist.

Õppesisu

alateemad

Mina ja teised. minu võimed,

tugevused ja nõrkused;

inimestevahelised suhted:

suhted koolikaaslastega,

klassikaaslastega,

koolikiusamine. Koostöö ja

teistega arvestamine.

Viisakusreeglid: suhtlemisel

kodus, koolis, transpordis,

kaubanduses, suhtlemisel

telefoni ja interneti teel.


Perekondlikud sündmused ja

tähtpäevad, kodukoha

vaatamisväärsused ja nende

tutvustamine.

Kodukoht Eesti. loodus,

looduskaitse;

keskkonnasäästlik käitumine;

elu linnas ja maa. Riigid ja

nende kultuur. õpitava keele

kultuuriruumi kuuluvad riigid

ja nende lühiiseloomustus.

Tuntumate riikide nimed,

rahvad, keeled.Igapäevaelu.

Õppimine ja töö. Suhtlemine

kaubanduses, teeninduses,

turvalisus kodus, liikluses.

Esmased mõttearendused

edasiõppimisest ja kutsevalik,

ametid – töökohad. Vaba aeg:

kultuuriline mitmekesisus:

puhkamine, sport, kirjandus ja

kunst.

Põhimõisted

Nimisõna: ainsuslikud ja

mitmuslikud nimisõnad,

loendamatud nimisõnad;

Artikkel: umbmäärane ja määrav

artikkel;

Arvsõna: aastaarvud, kuupäevad,

kuni 6-kohalised arvsõnad;

Omadussõna: omadussõnade

võrdlusastmed;

Asesõna: isikulised asesõnad kõigis

käänetes; siduvad asesõnad (which,

who, whose, where);

Tegusõna: ebareeglipärased

tegusõnad, ajavormid Present

Simple, Past Simple, Future Simple,

Present Continuous, Past

Continuous, Present Perfect, Past

Perfect;

Eessõnad: enamkasutatavd

eesõnalised väljendid (take part in,

look forward to);

Lauseõpetus: sõnajärg jutustavas

lauses, üldküsimuses, küsisõnaga

algavas küsilauses, eitavas lauses.

Otsene ja kaudne kõne (olevik,

minevik, jaatav lause, aegade

ühildumine, asesõnade ühildumine,

ajamääruste ühildumine,

kirjavahemärgid);

Sõnatuletus: liitsõnad, enam

kasutatavad ees- (re-, un-) ja

järelliited (-ness, -ion, -ous)

nimisõnade, omadussõnade ja

tegusõnade moodustamiseks


teemad

Emakeel- eneseväljendamine,

lugemisoskuse arendamine.

Muusikaõpetus- rütmiline



29

lugemine, ingliskeelsete

laulude laulmine, muusika ja

kultuur.


loomade nimetused,



seonduv. Matemaatika-

numbrid ja aastarvud,

kellaajad. Kirjandus- Inglise

keelne kirjandus, inglise

rahvajutud (näiteks the story

of Dick Whittington).

Geograafia - ilmakaared,

õpitavat keelt kõnelevate

maade (USA, Kanada,

Austraalia, Suurbritannia,

Uus-Meremaa) asukoht, pea-

linnad, eripärad;

Inimeseõpetus/ terviseõpetus-

tervise eest hoolitsemine,

tervislik toitumine (juurviljad,

aedviljad), sportimine, ilmale

vastav riietumine. Ajalugu-

Suurbritannia ja USA ajalugu,

ajaloolised tegelased (nt Julius

Caesar ja roomlased,

Columbus ja indiaanlased).

Endale ja kaaslastele näitlikustavate

materjalide koostamine (nt

plakatid, skeemid joonised).

Isikliku õpimapi koostamine, tööde

kogumine, korrastamine ja vigade

analüüs.



ettekandmine.





Märkused


Klass: 8.

Õppekirjandus: „I love English 6“ Mare Jõul, Ülle Kurm









30





Õpetamise

eesmärgid







laiendamisest;


eripära;




kultuurist;




õppeainetes.

Õpitulemused 8. klassi lõpetaja

mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke

ning lühidalt põhjendada ja


oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega

igapäevases suhtlemises enamasti


tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu

vastu, loeb võõrkeelsest eakohast

kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab

raadiosaateid;

kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut,

internetti) vajaliku info


töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;

hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud

eesmärkide järgi ning kohandab

oma õpistrateegiaid.


31

Õppesisu

alateemad

Mina ja teised. Võimed,

tugevused ja nõrkused;

inimestevahelised suhted,

viisakusreeglid, koostöö ja

teistega arvestamine.


Perekondlikud sündmused ja

tähtpäevad; kodukoha

vaatamisväärsused ja nende

tutvustamine.

Kodukoht Eesti. Loodus ja

looduskaitse; keskkonnahoidlik

ja -säästlik käitumine; elu linnas

ja maal; Eesti vaatamisväärsused.

Riigid ja nende kultuur. Õpitava

keele kultuuriruumi kuuluvad

riigid ja nende

lühiiseloomustus, tuntumate

riikide nimetused, rahvad,

keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

Tervislik eluviis ja toitumine,

suhtlemine teeninduses,

turvalisus; õpioskused ja

harjumused, edasiõppimine ja

kutsevalik; töökohad.

Vaba aeg. Kultuuriline

mitmekesisus; kirjandus ja kunst,

sport, erinevad meediavahendid

ja reklaam.

Põhimõisted:

nimisõna: omastav kääne,


ühildumine

asesõna: enesekohased

asesõnad; siduvad asesõnad that,

who, whom, whose, which;

omastavate asesõnade

absoluutvormid mine, yours;

rõhutavad ja siduvad asesõnad;

much/many, little/few; asesõnad

one, each other, none of them,

all of them, some of them

tegusõna: reeglipärased ja

ebareeglipärased tegusõnad;

ajavormid Present Simple, Past

Simple, Future Simple, Present

Progressive, Past Progressive,

Present Perfect, Past Perfect,

modaalverbid can, may, must =

have to, should, would; kaudne

kõne, aegade ühildumine, Future

in the Past; passiiv: Present

Simple, Past Simple; käskiv

kõneviis; tarind to + infinitiiv, -

ing-vorm (Gerund);

omadussõnad: võrdlusastmed

arvsõna: põhi ja järgarvud,

kuupäevad, aastaarvud, protsent,

arvsõna 0 erinev lugemine;

sidesõna and arvsõnades



enimkasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma; artiklite

kasutamine isikunimede ja

geograafiliste nimedega

modaalverbid: can, may, must,

should, could, would

lauseõpetus: sõnajärg jaatavas,

eitavas ja küsivas lauses, aja – ja

sagedusmäärsõnade ning viisi –

ja kohamääruste asetus lauses

eessõnad: ajamäärustes

kasutatavad eessõnad,

kohamäärustes esinevad

eessõnad ning eesõnalised

väljendid


32

sõnatuletus: ees – ja järelliited (-

less, -ly, -able, un-, dis-, re-, im-

)


teemad

Emakeel – omadussõnade

võrdlemine, lauseõpetus,

asesõnad, tegusõna ajavormid

Kehaline kasvatus – tuntud

sportlased

Geograafia – inglise keelt

kõnelevad maad (geograafiline

asend, lipp, rahvaarv jne)

Matemaatika – arvsõnad

inimeseõpetus – tervis ja

inimeste vahelised suhted

Bioloogia – keskkonnasõbralik

eluviis

Keskkond ja säästev areng –

looduliku mitmekesisuse

väärtustamine, säästva

tarbimisviisi väärtustamine,

Tööalane karjäär –suhtlemis- ja

koostööoskuse vajalikkuse

mõistmine. Infotehnoloogia –

infotehnoloogiat kasutamine

informatsiooni hankimiseks ja

õppimiseks

Kodukant – koduümbruse

kirjeldamine, vaatamisväärsused,

tee juhatamine




koostamine (nt plakatid,

skeemid joonised).

Isikliku õpimapi koostamine,

tööde kogumine, korrastamine ja

vigade analüüs.


PowerPoint) koostamine,

klassile ettekandmine.





Märkused


Klass: 9.



tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde vormis kõigi osaoskuste kohta.

Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Töid, mis sisaldavad kõigi

osaoskuste kontrolli, on soovitatav teha mitte rohkem kui 4 korda õppeaastas.

Kujundava hindamise käigus õpib õpilane koostöös õpetajaga seadma endale õpieesmärke ning

sõnastama, mida ta on enda arvates hästi omandanud ja/või mille omandamiseks peab ta veel

tööd tegema. Vigu käsitletakse normaalse keeleõppe osana, nende analüüsimine soodustab

õpitava mõistmist ning võimaldab õpilasel oma keelekasutust korrigeerida. Õpetaja hinnangute


33

kõrval kasutatakse õppes enesehindamist ja vigade analüüsi õpimapis, samuti kaaslaste antud

hinnanguid.


Õpetamise

eesmärgid







laiendamisest;


eripära;




kultuurist;




õppeainetes.

Õpitulemused 9.klassi lõpetaja:

mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke

ning lühidalt põhjendada ja


oskab koostada lihtsat teksti tuttaval teemal;

saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega

igapäevases suhtlemises enamasti


tunneb huvi õpitavat keelt kõnelevate maade kultuurielu

vastu, loeb võõrkeelsest eakohast

kirjandust, vaatab filme ja telesaateid ning kuulab

raadiosaateid;

kasutab võõrkeelseid teatmeallikaid (nt tõlkesõnaraamatut,

internetti) vajaliku info



hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud

eesmärkide järgi ning kohandab oma õpistrateegiaid.

Õppesisu

alateemad

Kool. Kooliaasta, koolisüsteem

Suurbritannias, USAs ja Eestis, klass,

tunniplaan, koolivorm

Keeled. keelte õppimine, erinevad

rahvused, välismaalastega suhtlemine

Töö. töötamine suvel, taskuraha

Tulevik. edasiõppimine, karjäärivalik,

erinevad ametid

Põhimõisted

Põimlaused, it/there lause

algul; tingimuslaused (I-III

tüüp); kaudne kõne, kokku-

ja lahkukirjutamise

põhijuhud; kirjavahemärgid

(jutumärgid); sõnade

poolitamise põhireeglid


34

Reisimine. nõuanded,

vahetusõpilasena välismaal

Õpitavat keelt kõnelevad maad.

ajalugu, rahvastik, nimed,

vaatamisväärsused

Ilm. ilmastiku tingimused,

ilmaennustus

Kunst. muusika, teater, maalikunst,

tants, film

Eesti. asukoht, loodus,

vaatamisväärsused

Omavahelised suhted. kool, kodu,

suguvõsa

(liitsõnad),

ebareeglipärased tegusõnad,

aktiiviajad,

modaaltegusõnad (have to,

ought, should, would);

ainsuslikud ja mitmuslikud

nimisõnad; artikli

kasutamine isikunimede ja

geograafiliste nimedega;

enam kasutatavad väljendid

artiklitega ja ilma,

omadussõnade

võrdlusastmed; siduvad ja

omastavad asesõnad, enam

kasutatavad eessõnalised

väljendid (next to, in the

middle), lihtmurrud (pool,

veerand); protsent;

aritmeetilised põhitehted;

arvsõna „0” erinev

lugemine, määrsõnade liigid

ja võrdlemine; määrsõna

koht lauses; enam

kasutatavad ees-ja järelliited

nimi- , omadus-, tegusõnade

moodustamiseks (re-, un-, -

ness, -less, -ous).


teemad

emakeel – omadussõnade

võrdlemine, asesõnad, lauseõpetus

kunstiõpetus – kunstiliigid

muusikaõpetus - erinevad

muusikastiilid

ajalugu – faktid minevikust õpitava

keelt kõnelevate riikide puhul

geograafia – inglise keelt kõnelevad

maad kaardil, nende rahvaarv, lipp

jne; ilmastikuolud

infotehnoloogia – info otsimine

Internetist

Karjäär – eneseanalüüs, suhted

teistega, enesekehtestamine, erinevad

elukutsed, otstarbeka elukutse valik

Meedia - muusika, teater,

maalikunst, tants

Kodukant – puhkamise võimalused

Eestis, traditsioonid

Projektid, ikt praktilised

tööd



koostamine (nt plakatid,

skeemid joonised).

Isikliku õpimapi

koostamine, tööde

kogumine, korrastamine ja

vigade analüüs.


PowerPoint) koostamine,

klassile ettekandmine.

Esinemine kooli

võõrkeeltepäeval


35

Õppevahendid Õpik, töövihik, sõnadevihik, harjutuste vihik, töölehed, Internet


kirjandus (jutustused, artiklid, lühitekstid)

Märkused

III kooliaste B-keel


Põhikooli lõpetaja inglise keeles:

1) saab õpitavat keelt emakeelena kõnelevate inimestega igapäevases suhtlemises enamasti


2) mõistab endale tuttaval teemal kõike olulist;

3) oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja

elgitada oma seisukohti ning plaane;


5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;

7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid

arvestada;


9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse

korral kohandab oma õpistrateegiaid.

Põhikooli lõpetaja teistes keeltes:

1) tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena

rääkiva kõnelejaga;

2) saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;

3) mõistab õpitud temaatika piires olulist;


5) hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;


36

6) on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;

7) teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid

arvestada;


9) hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse

korral kohandab oma õpistrateegiaid.

Keeleoskuse hea tase põhikooli lõpus:


Inglise keel B1.1 B1.1 B1.1 A2.2

Teised keeled A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

2.8.2. Pädevused

Võõrkeeleõppes on kesksel kohal tegevused, mis nõuavad keele eesmärgistatud kasutamist ja

lõimivad erinevaid keeleoskuse aspekte.

Õpetuses lähtutakse kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest. Kommunikatiivne keeleoskus

(suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist, sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.

Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks.

Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku

omandamise juurde.

Sotsiolingvistilise pädevuse kaudu areneb õppija keelekasutuse olukohasus (viisakusreeglid,

keeleregister jm).


Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise,

kirjutamise) kaudu.


Keeleõppe telje moodustavad teemavaldkonnad, mille kaudu ja piires kujuneb

suhtluspädevus. Kõigis kooliastmeis ja klassides käsitletakse teemasid kõigist

teemavaldkondadest, kuid rõhuasetused ja maht on erinevad. Teemade käsitlemisel lähtutakse

õpilaste kogemustest, huvidest ja vajadustest.

Õppetegevusi kavandades lähtutakse didaktilistest põhiprintsiipidest (lähemalt kaugemale,

tuntult tundmatule, lihtsalt keerulisele, konkreetselt abstraktsele) ning keelekasutuse

vajadustest (alustades sagedamini kasutatavatest sõnadest ja vormidest).


37


suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast suunatakse

õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka väljaspool tundi. Õpilased õpivad

lähenema keeleõppele analüüsivalt, õppides kõrvutama eri keelte sarnasusi ja erinevusi ning

märkama enda ja teiste keelekasutusvigu. Teemade käsitlemisel pööratakse tähelepanu

kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride

omanäolisust ja väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid ning oskavad

neid arvestada. Õpilane õpib väärtustama mõtteviiside mitmekesisust, avaldama oma

arvamust ning arvestama erinevate seisukohtadega.

2.8.5. Hindamine

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab


osaoskuste kohta.

Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (nt projektitööd,

iseseisev lugemine jmt).

Töid, mis sisaldavad kõigi osaoskuste kontrolli, on soovitatav III kooliastmes teha mitte

rohkemkui 4 õppeaastas.

III kooliaste

Õppeaine: Vene keel võõrkeelena 7.klass

Õppekirjandus: Inga Mangus „Russkij jazõk bõstro i veselo“-õppekomplekt

Hindamise põhomõtted:

7. klassis hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult. Igal õppeveerandil saab õpilane


kohta. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis hõlmavad erinevaid osaoskusi (iseseisev

lugemine jmt).

Teema Andrus avastab Venemaad

Õpetamise eesmärgid Vene keel avardab õpilase tunnetusvõimalusi

ning suutlikkust mõista ja väärtustada

mitmekultuurilist maailma kohta.

Õpitulemused Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane

kuulamisel:

- mõistab kuuldu sisu, oskab vastata

küsimustele kuuldu kohta;

- saab aru õpitud sõnavara ulatuses

kuulamistekstidest;

- saab aru õpetaja poolt antud korraldustest.

Eeldame, et õppeaasta lõpuks 7. klassi õpilane

kõnelemisel:

- omandatud teadmisi ja oskusi kasutada

erinevates suhtlussituatsioonides;


38

- oskab väljendada oma arvamust;

- oskab küsitleda oma kaaslast ja anda edasi

informatsiooni;

- oskab esitada lihtsat seotud teksti käsitletud

temaatika piires õige intonatsiooniga ja

hääldusega;

- oskab jutustada etteantud plaani järgi, ümber

jutustada iseenda nimel.


lugemisel:

- mõistab loetu sisu, oskab olulist eristada

ebaolulisest;

- tunneb erinevaid lugemisstrateegiaid-

globaalset, selektiivset ja detailset lugemist;

- oskab kasutada sõnaraamatut;

- oskab koostada küsimusi loetu kohta ja

vastata küsimustele;

- teab Venemaa kommetest ja

kultuuritavadest;

- oskab lugeda ja mõista luuletusi, mõistatusi,

kõnekäände;

- oskab täiendada ja lõpetada poolelijäänud

teksti.


kirjutamisel:

- oskab kasutada õpitud keeleteadmisi ja

sõnavara;

- oskab kasutada tabeleid elementaarsete

ülesannete tegemisel;

- oskab täita lünki, lõpetada lauseid, vastata

küsimustele;

- oskab kirjutada etteütlusi õpitud sõnavara

piires;

- oskab kirjutada isiklikku kirja, küllakutset,

teatist ja kuulutust

Õppesisu alateemad 1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja

karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja

jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende

kultuur” – kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja

nende kultuur“, „Vaba aeg“ – teabekeskkond,

tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”,

„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – tervis ja

ohutus;

6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“,

„Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine ja


39

töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ –

väärtused ja kõlblus

Lõiming ja läbivad teemad

Läbiva teema "Tööalane karjäär ja selle

kujundamine" õpetuse fookuses on eetilised

hoiakud (nagu kohusetunne, ausus jne.)

Koostööoskused, tööoskused (suhted

perekonnas ja koolis. See jätkub ka 8.klassis)

Läbiva teema "Keskkond ja säästev areng"

Õpilane on kujundamas keskkonda säästvaid

hoiakuid ja väärtushinnanguid (matk

loodusesse, seenelkäik jne.)

Muusikaõpetus - muusikainstrumendid,

rahvapillid -laulud

Loodusõpetus - matk loodusesse, seened ja

marjad, Eesti ilm, ilmastik, temperatuur, tuul,

sademed

Geograafia . - kliima ja aastaajad, Eesti

sisesed kliimaerinevused, Euroopa riigid.

Arvutiõpetus - arvutimängud ja joonistused

arvutiga, referaadid ja info otsimine

Käsitöö - ruumide korrastamine , kaardid

tähtpäevade puhul, rahvustoidud.

Kunstiõpetus - meeleolu väljendamine

värvidega, inimene tegevuses, karakteri

kujutamine.

Inimeseõpetus Eestimaa meie

koduna, kehaline aktiivsus (sobiva spordiala

valik), ohutu käitumine tänaval, suhtlemine

kaaslastega, konfliktide olemus ja põhjused,

positiivne mõtlemine.

Õppevahendid Õpikud, töövihikud, CD ja ajakirjad

Põhimõisted 1) nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses,

eessõna ja nimisõna käändeline vorm, много,

мало, сколько, несколько, нет kasutamine

koos nimisõnaga.

2) Põhiarvsönad tuhandeni, järgarvud,

järgarvude ühildumine nimisõnaga soos ja

arvus, põhiarv- ja nimisõna käändeline lõpp,

kellaaeg, kuupäev.

3) Isikuliste asesõnade käänamine ainsuses ja

mitmuses, omastavad asesõnad его, её, их

küsivad asesõnad (enamkasutatavad vormid),

eitavad asesõnad

4) aluse- ja öeldise ühildumine

5) enam kasutatavad eessõnad без, у, из, с

(со), к, в(во), на, о(об)

6)liitlausete tegemine, sidesõnad что, а, но,

который, хотя, потому, что, как


40

sõnajärg liht- ja liitlauses.

Projektid, ikt, praktilised tööd Kuulutused/töö otsimine/ CV koostamine

Venemaa vaatamisväärsuste kohta slaidkava

kootamine Vene keele ring, projektis „Lapse

hääl“ osalevate lastega tegelemine,

Vene keele maakonnaolümpiaadiks

valmistamine.

Võõrkeelteepäev

Märkused individuaalsete

keeleoskustega laste õpetamine. A-

õppekeelega lapsed klassis

8.klass

Üldpädevuste kujundamine vene keeles

Teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja käitumise õpetamisel on kandev roll õpetajal.

Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,


ettevõtlikkuspädevust seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja

-tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise

kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad

kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.

Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite

valikul vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid

käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt

seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate

õpitöövormide kasutamine: rühmatöö, projektõpe ning aktiivne osavõtt õpitava keelega

seotud oma kooli ja maakondlikest üritustest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja

inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude

õpitegevuste kaudu. Õpilase tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud

õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundame erinevaid õpistrateegiaid rakendades, nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine. Olulisel kohal on õpitud teadmiste ja

oskuste analüüsimine.

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad

otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti

mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks vene keeles.

Vene keele õpe on seotud ka matemaatikapädevusega, kuna suhtluspädevuse raames tuleb

osata võõrkeeles arvutada, kella tunda, vanust öelda jne.


41

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele

võõrkeeleoskus.

Hindamine:

Kuulamine A2.2 Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase

jm. väljendeid, mis seostuvad esma-tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave,

sisseostud, kodukoht, töö).

Lugemine A2.2 Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui keelekasutus

sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga; samuti tekste, mis sisaldavad sageli

kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.

Rääkimine A2.2 Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat

infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei oska.

Oskab kasutada õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku

tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

Kirjutamine A2.2 Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.

Teema

Andres on Moskvas

Tutvumine Venemaa pealinnaga

Õpetamise eesmärgid Õpetuse eesmärk on julgustada õpilast vene keeles suhtlema.

Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt, suurendades suulise

suhtluse kõrval järk-järgult kirjaliku suhtluse mahtu. Õpilast

suunatakse õpitavat keelt aktiivselt kasutama nii tunnis kui ka

väljaspool tundi. Õpilased õpivad kõrvutama eri keelte

sarnasusi ja erinevusi. Teemade käsitlemisel pööratakse

tähelepanu kultuuride tundmaõppimisele ja kõrvutamisele oma

kultuuriga, rõhutades kõigi kultuuride omanäolisust ja

väärtuslikkust. Õpilased mõistavad erinevaid kultuuritavasid

ning oskavad neid arvestada.

Õpitulemused Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt

hääldatud fraase jm. väljendeid, mis seostuvad esma-

tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave, sisseostud,

kodukoht, töö).

Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui

keelekasutus sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga;

samuti tekste, mis sisaldavad sageli kasutatavaid ja

rahvusvahelise levikuga sõnu.

Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad

otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa

rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei oska. Oskab kasutada

õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi,

elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist

tööd,

Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.

Õppesisu alateemad

Mina ja teised. Huvid ja võimed, iseloom; tervis; suhted

sõpradega ja lähikondsetega.


42

Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, kodukoha

tuntumad vaatamisväärsused; igapäevased kodused tööd ja

tegemised, perekondlikud sündmused ja tähtpäevad.

Kodukoht Eesti. Eesti asukoht ja sümboolika, riigikord,

tähtpäevad ja kultuuritavad, vaatamisväärsused; elu linnas ja

maal; ilmastikunähtused, loodus ja käitumine looduses,

looduskaitse.

Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate riikide

sümboolika, tähtpäevad ja kombed; mõned tuntumad

sündmused ja saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja

kultuurivaldkonnast; õpitava keele kultuuriruumi kuuluvad

riigid; Eesti naaberriikide ja tuntumate maailmariikide nimed,

rahvad ja keeled.

Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Koolitee; koolielu; tee küsimine

ja juhatamine; hügieeni- ja toitumisharjumused ning tervislik

eluviis, suhtlemine teeninduses ja arsti juures; ametid ja

kutsevalik.

Läbivad teemad

Eelkõige on läbivad teemad seotud alljärgnevate

teemavaldkondadega:



3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende kultuur” – kultuuriline

identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“,

„Vaba aeg“ – teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”, „Igapäevaelu.

Õppimine ja töö“ – tervis ja ohutus;

6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“, „Kodukoht Eesti“,

„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“,

„Vaba aeg“ – väärtused ja kõlblus.

Õppevahendid Õpikud, töövihikud, ajakirjad

Kaardid

Põhimõisted vene keele õpetajad lähtuvad õppekava alusväärtustest,

üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja

oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste

õppeainete ja läbivate teemadega;

2) taotlevad, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on

mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab

piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks;

3) võimaldavad õppida üksi ning üheskoos teistega

(iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste

kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) kasutavad diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja

raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning


43

suurendavad õpimotivatsiooni;

5) rakendavad nüüdisaegseid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi

ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) mitmekesistavad õpikeskkonda: kooli arvutiklass,

konverentsiruum, aula, õppetunnid väljaspool kooliruume;

7) kasutatavad erinevaid aktiivõppemeetodeid.

Projektid, ikt, praktilised

tööd

Kuulutused.

Koolistend

Sõbrapäevaks.

Märkused

9.klass

Põhikooli lõpetaja pädevused B-võõrkeel vene keel

Õppekirjandus:

Inga Mangus „Russkij jazõk bõstro i veselo“

Võõrkeeli õpetades kujundatakse kõiki üldpädevusi: väärtuspädevust, sotsiaalset pädevust,


ettevõtlikkuspädevust seatud eesmärkide, käsitletavate teemade ning erinevate õpimeetodite ja

-tegevuste kaudu.

Väärtuspädevust toetatakse õpitavaid keeli kõnelevate maade kultuuride tundmaõppimise

kaudu. Õpitakse mõistma ja aktsepteerima erinevaid väärtussüsteeme, mis lähtuvad

kultuurilisest eripärast.

Sotsiaalne pädevus annab võimaluse ennast ka võõrkeeltes edukalt teostada.

Erinevates igapäevastes suhtlussituatsioonides toimetulekuks on lisaks sobivate keelendite

valikul vaja teada õpitavat võõrkeelt kõnelevate maade kultuuritausta ja sellest tulenevaid

käitumisreegleid ning ühiskonnas kehtivaid tavasid. Seetõttu on sotsiaalne pädevus tihedalt

seotud väärtuspädevusega. Sotsiaalse pädevuse kujundamisele aitab kaasa erinevate

õpitöövormide kasutamine: rühmatöö, projektõpe ning aktiivne osavõtt õpitava keelega

seotud oma kooli ja maakondlikest üritustest.

Enesemääratluspädevus areneb võõrkeeleõppes kasutatavate teemade kaudu. Iseendaga ja

inimsuhetega seonduvat saab võõrkeeletunnis käsitleda arutluste, rollimängude ning muude

õpitegevuste kaudu. Õpilase tugevate ja nõrkade külgede hindamine on tihedalt seotud

õpipädevuse arenguga.

Õpipädevust kujundame erinevaid õpistrateegiaid rakendades, nt teabe otsimine

võõrkeelsetest allikatest, sõnaraamatu kasutamine. Olulisel kohal on õpitud teadmiste ja

oskuste analüüsimine.

Suhtluspädevus on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse eesmärgid lähtuvad

otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Hea eneseväljendus-, teksti

mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks vene keeles.


44

Vene keele õpe on seotud ka matemaatikapädevusega, kuna suhtluspädevuse raames tuleb

osata võõrkeeles arvutada, kella tunda, vanust öelda jne.

Ettevõtlikkuspädevus kaasneb eelkõige enesekindluse ja julgusega, mida annab inimesele

võõrkeeleoskus.

Hindamine:

Kuulamine A2.2 Mõistab selget ja aeglast kõnet. Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud

fraase jm. väljendeid, mis seostuvad esma-

tähtsate eluvaldkondadega. (nt. isiku- ja pereteave, sisseostud, kodukoht, töö).

Lugemine A2.2 Mõistab lühikesi ja tuttavaid tekste lihtsatel teemadel, kui keelekasutus

sarnaneb tema igapäevaelus sageli ettetulevaga; samuti tekste, mis sisaldavad sageli

kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.

Rääkimine A2.2 Saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja

lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab kaasa rääkida, kuid vestlust ise juhtida veel ei

oska. Oskab kasutada õpitut, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi,

hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

Kirjutamine A2.2 Oskab teha märkmeid ja koostada lihtsat isiklikku kirja.

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist

reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste

(esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase

teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi

hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid

peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja

millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

Keeleoskuse hea tase 9. klassi lõpus: võrdlemiseks teiste võõrkeeltega.

Kuulamin Lugemin Rääkimin Kirjutamine

Inglise

keel B1.1 B1.1 B1.1 B1.1

Saksa

keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

Vene

keel A2.2 A2.2 A2.2 A2.2

Prantsuse

kee A2.2 A2.2 A2.2 A2.2


45

Teema Andres v Rossii u druzei

Kulturoloogija

Õpetamise eesmärgid õppija oskab olla aktiivne, tema kasutab

vene keelt teadlikult ja loovalt;

Õpitulemused toime tuleb teda puudutavates igapäevastes

suhtlusolukordades õpitavat keelt

emakeelena rääkiva kõnelejaga;

saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja

sageli kasutatavatest väljenditest;

mõistab õpitud temaatika piirides olulist;

kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika

piires;

hangib infot erinevatest võõrkeelsetest

infoallikatest;

on omandanud esmased teadmised õpitava

keele maa kultuuriloost;

teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma

maa kultuuri erinevusi ning oskab neid

arvestada;


hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku

külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse

korral kohandab oma õpistrateegiaid

Õppesisu alateemad Mina ise, Maaklerite kool, Kes on tõeline

sõber, Teeme ajalehte, Sõidame

Venemaale, Kuulsad venelased Eestis.

Lõiming ja läbivad teemad 1) „Õppimine ja töö” – elukestev õpe ja

karjääri planeerimine;

2) „Kodukoht Eesti” – keskkond ja

jätkusuutlik areng;

3) „Kodukoht Eesti”, „Riigid ja nende

kultuur” – kultuuriline identiteet;

4) „Igapäevaelu. Õppimine ja töö“, „Riigid

ja nende kultuur“, „Vaba aeg“ –

teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon;

5) „Mina ja teised”, „Kodu ja lähiümbrus”,

„Igapäevaelu. Õppimine ja töö“ – tervis ja

ohutus;

6) „Mina ja teised“, „Kodu ja lähiümbrus“,

„Kodukoht Eesti“, „Igapäevaelu. Õppimine

ja töö“, „Riigid ja nende kultuur“, „Vaba

aeg“ – väärtused ja kõlblus.

Õppevahendid Õpikud, töövihikud www.gramota.ru

Põhimõisted KIRI JA HÄÄLDUS- Sõnarõhu muutumine

nimisõnade käänamisel.

Sõnarõhu

muutumine tegusõnade vormides.


46

Häälikuvaheldused

tegusõnade pööramisel .

NIMISÕNA- Родительный

käände kasutamine у, от ja без

eessõnadega, tunnuse tähistamine (nt урок

музыки, платье из шёлка), vahemaa ja

ajavahemiku tähistamine (от ... до; с ... до).

Дательный:

Küsimused к кому? к чему? ja vastused.

Eessõna по kasutamine.

Творительный: Küsimused с кем? с чем?

ja vastused.

Предложный: Küsimused о ком? о чём? ja

vastused.

I ja II käändkond: mitmuse käändelõpud. III

käändkond, ainsuse ja mitmuse vormid.

Singularia tantum sõnad.

Pluralia tantum sõnad.

Ees-, isa- ja perekonnanimede käänamine;

käändumatud nimed.

Osaobjekt родителъный käändes (nt дай

мне молока, соли), nn

„второй родителный“ (nt выпей соку).

OMADUSSÕNAD-Omadussõna

võrdlusastmete moodustamine

(tüvemuutused (nt глубокий > глубже),

supletiivsed vormid (nt хорошо > лучше) ja

kasutamine.

Omadussõna lühivormide moodustamine ja

kasutamine.

TEGUSÕNA-Faasiverbide pööramine ja

kasutamine tegusõnalises liitöeldises (nt

начал говорить, продолжал спорить,

кончил разговаривать).

Modaalverbide мочь ja хотеть pööramine

ning kasutamine tegusõnalises liitöeldises

(nt могу говорить, хочу играть).

Liikumisverbid: kindlas suunas e sihipärane

liikumine vs edasi-tagasi või kaootiline

liikumine. Liikumisverbide pööramine.

Verbi aspekt: imperfektiivse / perfektiivse

aspekti ajavormid.

Aspektipaari mõiste: kõnehetkel toimuv või

kestev tegevus / ühekordne või tulevikus

toimuv tegevus (nt обнимать / обнять*);

kestev tegevus või seisund / toimunud

tulemuslik tegevus (nt надевать /

надеть*); imperfektiivsust (nt каждый

год, всегда, долго, часто) või


47

perfektiivsust (nt завтра, вчера, скоро, в

будущем) rõhutavad kontekstisõnad.

Eritüvelised aspektipaarid, iseärasused

verbide pööramisel: nt говорить /

сказать*, брать / взять*, класть /

положить*, садиться / сесть*, ловить /

поймать*, возвращать / вернуть*,

ложиться / лечь*.

ASESÕNA-

Possessiivsuse väljendamine omastavate

asesõnade abil .

MÄÄRSÕNA- Määrsõnade võrdlusastmete

moodustamine ja kasutamine .

ARVSÕNA- Põhiarvsõnade käänamine.

Järgarvsõnade käänamine

ABISÕNA- Eessõnad, mida kasutatakse

родительный käändega. Eessõnade к ja по

kasutamine.

Eessõnad, mida kasutatakse творительный

käändega.

Eessõnad, mida kasutatakse предложный

käändega.

Alistavad sidesõnad: что, чтобы, потому

что, если, когда, где, как, который.

LAUSE STRUKTUUR-

Lauselaiendid: määrus ja täiend.

Aluseta lihtlaused: nt Что ты делаешь? -

Сижу и пишу письмо.

Öeldistäide (omadussõna lühi- ja pikk vorm,

possessiivsed asesõnad).

Täiendi ühildumine põhisõnaga soos, arvus

ja käändes (ainsus), arvus ja käändes

(mitmus).

Projektid, ikt, praktilised tööd Esitlused , referaadid

Ikt kasutamine info otsimisel

Märkused Põhikooli lõpueksamiks valmistamine

Maakonnaolümpiaad

Õppeaine: B-võõrkeel saksa keel

Klass: 7.klass

Õppekirjandus: Kein Problem 1,2 õpik, õpetajaraamat, www.dw.de





48













jmt),mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida (kirjeldada seda, mida ta teha oskab





Teema B-võõrkeel saksa keel 7.klass

Õpetamise eesmärgid Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal

igapäevastes suhtlusolukordades toime

tulla;

2) huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu

silmaringi laiendamisest;

3) omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate


4) tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning

oskab neid iseseisvalt kasutada;


kultuurist;

6) oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid

(nt teatmeteosed, sõnaraamatud,


õppeainetes.

Õpitulemused KUULAMISOSKUS

Õpilane:

- süvendab 6. klassis õpitud oskusi;

- õpib sihipäraselt (teatud eesmärgi või ülesandega)

kuulama;

- õpib teksti mõistmiseks ära kasutama

mitteverbaalsete elementide olemasolu (tausthelid,

kõnelejate arv);

- õpib teksti mõistmisel ära kasutama kõnelejate

hääletooni ja intonatsiooni;

- õpib sõnade/keelendite tähendust tuletama

kontekstist/situatsioonist;


49

- õpib eristama kuulatavast tekstist vajalikku

informatsiooni;

- õpib kuulama ja mõistma lihtasa lausestusega tekste,

kus kõnelejad räägivad normaalkõnest aeglasemas

tempos;

- õpib kuulamisel tegema märkmeid.

LUGEMISOSKUS

Õpilane

- süvendab 6. klassis õpitut:

- õpib selgeks tähestiku;

- õpib tekste ja dialooge lugema õige intonatsiooni,

rõhu ja rütmiga;

- õpib sõnade või keelendite mõistmiseks kasutama

piltide, konteksti või sõnaraamatu abi;

- õpib oluliste kohtade markeerimist tekstis;

- õpib tekstist leidma olulist (globaalne lugemine);

- õpib tekstist leidma endale vajalikku teavet

(selektiivne lugemine);

- õpib lihtsat teksti lugema ja mõistma detailselt;

- laiendab sõnavara kerge ilukirjandusliku lektüüri,

ajakirjaartiklite lugemisega (tase A 1.2-A 2.1).

KÕNELEMISOSKUS

Õpilane

- süvendab ja laiendab 6. klassis õpitut;

- õpib kõiki võõrhäälikuid korrektselt hääldama;

- õpib kasutada suhtelemiskeelendeid õige

tunderõhuga/intonatsiooniga;

- õpib jälgima suhtlusetiketti suhtlemisel

eakaaslastega ja täiskasvanutega;

- õpib kasutama kompensatoorseid strateegiaid:

üleküsimine, uuesti alustamine;

- õpib kasutama mitteverbaalseid väljendusvahendeid:

žestid, miimika, imiteerimine;

- õpib suhtlema õpitud temaatika piires, kui

vestluspartner räägib aeglaselt, vajadusel öeldut

kordab või ümber sõnastab;

- õpib küsima ja vastama lihtsatele küsimustele õpitud

temaatika piires;

- õpib lihtsate sõnade ja fraasidega ( A 1.2. - 2.1.tase )

täitma suhtlusülesandeid 7. klassi temaatika piires;

- õpib lihtsate fraaside ja lausetega rääkima 7. klassis

läbitud temaatika piires (nn endast, oma huvidest,

perekonnast).


50

KIRJUTAMISOSKUS

Õpilane

- süvendab 6. klassis õpitut;

- õpib kirjutama õpitavaid sõnu ja/keelendeid ja

vajadusel kontrollima (õpiku, sõnastiku abil);

- õpib sõnavara temaatilist korrastamist;

- õpib loetu talletamist etteantud vormis (tabel, skeem

vms);

- õpib vajaliku sõna leidmist (sõnadevihik, kartoteek,

sõnastik);

- õpib mustandit kirjutama ja redigeerima;

- õpib kirjutama lühikesi lihtsaid teateid:

õnnitluskaarti, puhkusekaarti, formulare (nn hotelli

registreerimislehte), küllakutset; ja väga lihtsat

isiklikku kirja;

- kirjutab etteütlusi.

Õppesisu alateemad MINA: iseloom, huvid, võimed, oskused, harjumused, vaba

aeg.

PEREKOND JA KODU: kodu, ruumid, suhted perekonnas,

ühistegevused.

SÕBRAD: vaba aeg, ühised tegevused.

KESKKOND, KODUKOHT, EESTI: ilmastik, linnud,

loomad, taimed, keskkonnasõbralik

käitumine; Eestimaa loodus ja vaatamisväärsused.

MAAILM: Euroopa maad: riigi nimi, pealinn, rahvused,

keel.

ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: sümbolid,

kultuuritavad, kombed.

IGAPÄEVASED TEGEVUSED: söömine kodus ja

väljaspool kodu; liiklemine, informatsiooni ja

tee küsimine.

ÕPPIMINE JA TÖÖ: kool ja klass, ruumid, huvialaringid,

õppeained.

HARRASTUSED JA KULTUUR: reisimine


• Ajalugu – saksa keelt kõnelevate maade ajaloos tuntud

inimesed ja ajaloo sündmused





• Muusikaõpetus – heliloojad, lauljad, laulud


• Ühiskonnaõpetus – rahvus, suhted, riigikord

• Kehaline kasvatus – spordiga seotud sõnad

Põhimõisted Nimisõna: õpitud nimisõnade ainsus ja mitmus; nimisõna

käänamine (Nominativ, Akkusativ,Dativ);

artikkel: umbmäärane ja määrav artikkel, artikli puudumine;

artikli kasutamise tähtsamad juhud;

Omadussõna täiendina ja öeldistäitena; võrdlusastmed;


51

arvsõnad ja mõõtühikud: põhi- ja järgarvud, kellaaeg,

kuupäev, aasta;

asesõna: isikulised asesõnad ja nende käänamine

(Nominativ, Akkusativ, Dativ); omastavad asesõnad, nende

käänamine ja kasutamine (Nominativ, Akkusativ); näitavad

asesõnad;

umbmäärased asesõnad (man, niemand, etwas, nichts,

alles); küsivad asesõnad; siduvad asesõnad (Nominativ,

Akkusativ);

tegusõna: põhitegusõnad ja abitegusõnad, modaaltegusõnad,

enesekohased tegusõnad, tegusõnad lahutatavate ja

lahutamatute eesliidetega, tegusõna pööramine, nõrgad ja

tugevad verbid, ajavormide (Präsens, Präteritum, Perfekt)

moodustamine ja kasutamine, käskiv kõneviis,

kasutatavamate tegusõnade rektsioon;

määrsõna: tähtsamad kohta, aega ja viisi väljendavad

määrsõnad;

eessõna: eessõnad daativi ja akusatiiviga, daativiga (aus,

bei, mit, nach, seit, von, zu), akusatiiviga

(durch, für, gegen, ohne, um);

sidesõnad: rinnastavad sidesõnad ja siduvad määrsõnad

(und, oder, aber, doch, denn, deshalb),

alistavad sidesõnad (dass, als, wenn, weil), siduvad

asesõnad (der, die, das);

lauseõpetus: lihtlause; jaatavad, eitavad ja küsilaused;

lausemudelid öeldise pöördelise vormi

asukoha järgi;

sõnatuletus: liitsõnade moodustamine, ees- ja järelliited,

arvsõnade tuletusliited;

õigekiri: suur ja väike algustäht; punkt, küsi- ja hüüumärk

lause lõpus; koma loetelus ja liitlauses

Õppevahendid Õpik, harjutuste vihik, töövihik, sõnaraamat, täring, pall


Documents

PÕHIKOOLI AINEKAVAD Võõrkeeled - Pikseliisakug.piksel.ee/img/image/AINEKAVAD/vrkeeledPKainekava.pdf · 2014-12-02 · Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Kuulamine Lugemine