PÕHIMAANTEE NR 3 (E264) JÕHVI- TARTU-VALGA LÕIK ...seletuskirjal [1] ja projekti tehnilisel kirjeldusel [2]. 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Põhimaantee nr 3 (E264)

TellijaMaanteeamet

Dokumendi tüüpKMH eelhinnangu aruanne

KuupäevVeebruar, 2015

Projekti nr2014-0151

PÕHIMAANTEE NR 3 (E264) JÕHVI-TARTU-VALGA LÕIK JÕHVI-PURUKM 3,57-8,25 TEHNILINE PROJEKT

KESKKONNAMÕJUEELHINNANG

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga lõik Jõhvi-Puru km 3,57-8,25 tehniline projektKeskkonnamõju eelhinnang

2 / 25

Versioon 01Printimisekuupäev

2015/02/27

Koostatud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Kersti Ritsberg, Kristiina EhapaluKontrollitud: Andres Brakmann, Inna RomandiKooskõlastatud: Maanteeamet, Keskkonnaamet

Projekti nr 2014-0151

Ramboll Eesti ASLaki 3412915 TallinnT +372 664 5808F +372 664 5818www.ramboll.ee


3 / 25

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .............................................................................................. 42. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST OLUKORRAST JA KAVANDATAVAST TEGEVUSEST 5

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................... 52.2. Projektiala asukoha ja teelõigu kirjeldus ............................................................... 52.3. Projekti raames teostatud uuringud ..................................................................... 82.4. Lõigul toimunud liiklusõnnetused ......................................................................... 82.5. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ..................................................................... 92.6. Muud olulised arendused piirkonnas ................................................................... 102.7. Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed ................................................... 102.7.1. Müra ............................................................................................................ 102.7.2. Õhusaaste ..................................................................................................... 102.7.3. Vibratsioon .................................................................................................... 112.7.4. Jäätmed........................................................................................................ 113. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED .............................. 123.1. Millal tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhinnang või KMH? ...................................... 123.2. Keskkonnamõju eelhinnangu kriteeriumid ........................................................... 124. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU

PROGNOOS .................................................................................................. 13

4.1. Kaitsealused loodusobjektid ............................................................................. 134.2. Roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud ja põllumaad ...................................... 144.2.1. Roheline võrgustik .......................................................................................... 144.2.2. Väärtuslikud põllumaad ................................................................................... 144.3. Taimkate ...................................................................................................... 144.4. Pärandkultuuriobjektid .................................................................................... 154.5. Muinsuskaitseobjektid ..................................................................................... 154.6. Geoloogia, maavarad ja veekeskkond ................................................................ 154.7. Inimese tervis, heaolu ja vara .......................................................................... 175. EELHINNANGU JÄRELDUS ............................................................................ 196. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................ 21

LISAD

Lisa 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-lehtLisa 2. Keskkonnapiirangute kaart (veebruar 2015, Ramboll Eesti AS)


4 / 25

1. SISSEJUHATUS

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 3,57-8,25 tehniline projekt on koostatud RambollEesti AS-i poolt Maanteeameti tellimusel. Projekti läbiviimisel tuli mh selgitada keskkonnamõjuhindamise (KMH) läbiviimise vajadus.

Projekti koostamise eesmärk on teelõigu teekatte seisukorra parandamine, sõidumugavuse jaliiklusohutuse tõstmine, tehniliselt optimaalse ning majanduslikult tasuva remondi lahenduseväljatöötamine koos vajaliku teemaa määratlemisega.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2punktist 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamisevajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 8 tuleb tee ehitamise kavandamiselläbi viia keskkonnamõju eelhinnang.

Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärk on selgitada, kas kavandatavategevuse läbiviimisel võib tõenäoliselt ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas onvajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-süsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses.

Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 6 lõikes 3 nimetatud eelhindamise kriteeriumitest ningjärgides Keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee/91552) avaldatud Euroopa Komisjonipoolt 2005. a tellitud KMH eelhindamise juhendit.

Eelhinnangu koostamiseks küsiti sisendit Keskkonnaameti Viru regioonilt, Muinsuskaitseametiltning Ida-Viru Maavalitsuselt.

Eelhinnangu koostas Rambolli Eesti AS-i töörühm järgmises koosseisus: Veronika Verš (KMHlitsents nr KMH0149, juhtekspert, aruande koostamine, sh mõju muinsuskaitseobjektidele,inimese tervisele, heaolule ja varale), keskkonnaeksperdid Kristiina Ehapalu (keskkonna-piirangute kaart, hinnang müra ja õhusaaste levikule, jäätmetekkele; vibratsioon, valgus, mõjupärandkultuuri objektidele, inimese tervisele, heaolule ja varale), Raimo Pajula (mõjukaitsealadele ja kaitsealustele liikidele, Natura 2000 aladele, rohelise võrgustiku toimimisele,väärtuslikele maastikele ja põllumaadele) ja Kersti Ritsberg (geoloogia, mõju maavaradele javeekeskkonnale).


5 / 25

2. ÜLEVAADE OLEMASOLEVAST OLUKORRAST JAKAVANDATAVAST TEGEVUSEST

Peatükk põhineb Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 3,57-8,25 tehnilise projektiseletuskirjal [1] ja projekti tehnilisel kirjeldusel [2].

2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Põhimaantee nr 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga lõigu Jõhvi-Ahtme-Puru (km 3,57-8,25) tehnilineprojekt on koostatud Ramboll Eesti AS-i poolt Maanteeameti tellimusel.

Projekti koostamise eesmärk on teelõigu teekatte seisukorra parandamine, sõidumugavuse jaliiklusohutuse tõstmine, tehniliselt optimaalse ning majanduslikult tasuva remondi lahenduseväljatöötamine koos vajaliku teemaa määratlemisega.

Projekti alusel on Maanteeametil kavas teelõigu ehitus- ja remonditööde hange korraldada2015. aastal.

2.2. Projektiala asukoha ja teelõigu kirjeldus

Projektiala (põhimaantee E264 ca 4,7 km remonditav lõik) asub Kohtla-Järve linnas Ahtmelinnaosas ja Jõhvi vallas (Pajualuse ja Puru külades) Ida Virumaal (Joonis 1). Maantee lõikkülgneb peamiselt põllumaaga.

Joonis 1. Teelõigu asukoht (Allikas: Maa-ameti kaardirakendus)


6 / 25

Teelõigu kiirusepiirangud on järgmised:

- km 3,57-4,50: 70 km/h;- km 4,50-5,70: 50 km/h;- km 5,70-7,27: 70 km/h;- km 7,00-8,25: 90 km/h.

Teelõigu keskmine liiklussagedus 2013. a andmetel oli:

- km 3,57-4,81 – 6 390 autot/ööpäevas;- km 4,81-6,43 – 3 006 autot/ööpäevas;- km 6,31-8,25 – 2 930 autot/ööpäevas.

Keskmine olemasolev katte laius on 8,5-9,0 m. Suuremad ristmikud on laiendusega, sõidurajad3,5+3,5, mulde laius 12-13 m. Katte ehitusaastad (vanus) on lõiguti erinevad: km 3,57-5,61972. a; km 5,6-6,53 1968 a; km 6,5-8,2 1979. a. Teekatte taastusremont (ART tehnoloogiaga)teostati 1996. a teelõigul km 3,57-5,60. Põhimaantee ristmik km 4,65 tugimaanteega 93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku ehitati koos laiendustega projektikohaselt 2006. a. Km 7,88 on EestiEnergia Kaevandused AS-le kuuluva raudtee ülesõit ja sissesõidud Viru kaevanduseterritooriumile.

Teelõigul on 5 bussipeatust. Bussiliiklust on detailsemalt käsitletud liiklusuuringu aruandes [3].

Foto 1. Puru küla ja Ilmajaama bussipeatused (Ramboll, oktoober 2014)

Külgnähtavust ja liiklusohutust mõjutab maanteelõikudel vahetult külgnev hoonestus. Maanteepaikneb külgneva hoonestuse suhtes kõrgemal.

Km 3,57 asuv sild „Mikro“ ei kuulu antud projekti koosseisu, silla remondiprojekt on tellitud eraldi2014. a. Teelõigul km 3,57-5,74 on vasakul poole teed 2007. a ehitatud teevalgustus.

Olulised ristmikud ja mahasõidud:

- km 4,65 ristmik tugimaanteega 93 Kohtla-Järve – Kukruse – Tammiku (liiklussagedus2013. a 3510 a/ööpäevas);

- km 4,81 ristmik Ahtme mnt tn, sissesõit Ahtme linnaossa;- km 5,59 ristmik Ilmajaama tn, sissesõit Ahtme linnaossa (ca 350 m kaugusel asub uus

Ida-Viru Keskhaigla) – vajab 2014. a liiklusuuringu [3] järgi kanaliseerimist.

Teised ristmikud ei vaja kanaliseerimist. Mitmed mahasõidud saab alternatiivse juurdepääsuolemasolu tõttu sulgeda. See vähendab konfliktpunktide arvu ning tõstab liiklusohutuse taset.

Teadaolevad kitsendused:

- mitmes kohas ristuvad maanteega elektriõhuliinid;


7 / 25

- teemaal (sh ka tee muldes) paikneb ning ristub maanteega mitmeid erinevaehitusaastaga ja vanuses maa-aluseid tehnovõrke (gaas, vesi, side, kanalisatsioon,soojatrassid, elekter jne). Tehnovõrkude asukohad täpsustati geodeetiliste uurimistöödekäigus;

- teelõigul km 3,57-8,25 paikneb maantee parempoolses tugipeenras fiiberoptilinesidekaabel (paigaldatud 1997. a).

Kraavid ning truubid teelõigul puuduvad (va lõigu esimesed 500 m), sademevesi imbubpinnasesse.

Foto 2. Raudtee ülesõit, endise tankla kinnistu maa-ala, teealused truubid, teeäärnevalgustus, kergliiklustee Tammiku ristmikuni, Tammiku pst ristmiku ülekäigurada(Ramboll, oktoober 2014 ja jaanuar 2015)


8 / 25

2.3. Projekti raames teostatud uuringud

Projekti raames viidi läbi järgmised uuringud:

- topo-geodeetilised uurimistööd (REIB OÜ, 2014);- ehitusgeoloogiline uurimustöö (REIB OÜ, 2015);- liiklusuuring ja -prognoos (Ramboll Eesti AS, 2014).

Liikluse analüüs ja prognoos [3] teostati AS-i Teede Tehnokeskus iga-aastase loenduse jatipptunni liiklusloenduse põhjal. Uuringute tulemusel koostati ristmiku osas läbilaskvusarvutusedning tehti prognoos. Bussiliikluse ja jalakäijate kohta käivat infot koguti avalikest allikatest ningvälitööde tulemusel.

Prognoosi kohaselt kasvab aastaks 2037 liiklus ca 1,5 korda (aasta keskmine ööpäevaneliiklussagedus):

- lõigul 1 (km 3,57-4,80) ca 9100 a/ööp;- lõigul 2 (km 4,80-8,25) ca 4500 a/ööp.

Sõidu- ja pakiautode osatähtusus projekteeritava teelõigu esimesel osal (km 3,57-4,80) on 96%,veoautode osatähtsus 2% ja autorongide osatähtsus 2%. Lõigu tagumisel osal on protsendidvastavalt 91%, 3% ja 6%. Jalakäijate arvu eraldi ei prognoositud.

Liiklusuuringu ja prognoosi kokkuvõte: Liiklusprognoosi põhjal piisab teelõigul 1+1 rajalisestmaanteelahendusest. Vastavalt projekteerimisnormidele peaks teelõigu esimese osa rekonstruee-rima vastavalt II klassi maantee nõuetele ja lõpuosa III klassi maantee nõuetele. Kuna aga 2+2rajalise tee rajamist antud lõigule ei ole ette nähtud ka pikemas perspektiivis, vaid pigem ontõenäoline Jõhvi idapoolse möödasõidu rajamine, siis on projekteerija ettepanek lähtuda terveteelõigu ulatuses III klassi maantee ristlõike nõuetest.

Liikluse aegrea analüüs näitab, et nii teelõigu kui ka ristuvate teede liiklus on olnud suhteliseltmuutlik ning kavandatud 1,5 kordne liikluse kasv võib, aga ei pruugi realiseeruda. Lisaks onolemas võimalus, et rajatakse Jõhvi linna idapoolne möödasõit, mis vähendaks liiklussagedustantud lõigul ja ristmikel.

Arvestades eeltoodut on võimalik lahendusvariant olemasolevate ristmike korralik kanali-seerimine, mis mingil määral parandab ka läbilaskvust. Kuid siiski pigem teadlik, väikse liiklus-sagedusega kõrvaltee vasakpöörde ummikuolukorra aktsepteerimine. Olukorra halvenemisel võibristmikele lisada foorid, ehk ristmike ümberehitus tuleks teha sellise arvestusega.

2.4. Lõigul toimunud liiklusõnnetused

Kokkuvõte projekteeritaval lõigul toimunud liiklusõnnetuste kohta pärineb liiklusuuringuaruandest [3].

Liiklusseaduse1 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise võiteelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Lõigule jääb kaks suuremat ristmikku:

- Tammiku (T3-T93) km 4,656;- Ahtme (T3-T13102) km 4,809.

Lisaks vajab tähelepanu mahasõit Ilmajaama tänavale (km 5,593), sest Ilmajaama tänavatkasutades on kõige parem ligipääs nii Kohtla-Järve Ahtme linnaosa polikliinikule kui ka Ida-Virukeskhaiglale.

1 Liiklusseadus: www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv%20%C2%A72%2032


9 / 25

Teeregistri andmetel viimasel kolmel aastal liiklusõnnetusi antud lõigul ei ole toimunud.Vaadeldes 6 aastast perioodi (Tabel 1), siis toimus neli liiklusõnnetust, millest üks oli hukkunuga.

Tabel 1. Teeregistri andmetel toimunud liiklusõnnetused aastatel 2009-2014

KM Aasta Osalejate arv Vigastatuid Hukkunuid

Kokkupõrge sõidukigaküljelt

4,8 2010 2 1 -

Kokkupõrge vastutulevasõidukiga

5,2 2010 1 - -

Kokkupõrge jalakäijaga 7,8 2009 2 - 1

Kokkupõrge loomaga 8,2 2009 1 2 -

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmete põhjal oli antud lõigul kõige rohkem õnnetusi2010. a. Alltoodud tabelis (Tabel 2) on toodud andmed liikluskindlustuskahjudega õnnetustekohta, kusjuures ristmike korral on arvesse võetud ka kõrvalteede ristmikule lähenemisel javäljumisel toimunud liiklusõnnetused (25 m ulatuses). Mahasõidu liiklusõnnetustena on käsitletudmahasõitudel toimunud tagant otsasõitu paremale pöörajale ning kokkupõrget ristmikul.

Tabel 2. LKF andmetel toimunud liiklusõnnetused viimase kuue aasta jooksul

2009 2010 2011 2012 2013 2014(I poolaasta)

Tammiku ristmik 1 - 2 2 1 2

Ahtme ristmik 2 3 2 - - -

Mahasõit Ilmajaama tänavale - 1 1 - - -

Mahasõidud - 2 - 2 2 -

Kogu lõigul kokku 4 9 6 4 7 3

2.5. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Projekti elluviimise tulemusena:

- Tõuseb sõidumugavuse ja liiklusohutuse tase;- On määrtaud tehniliselt vajalik teemaa;- Säilib olemasoleva tee asukoht, kurvide õgvendusi ei tehta;- Tehakse I lõigul (km 3,57-5,20) katte uuendus, II lõigul (km 5,20-8,25) põhjalikum remont;- Nähakse vajadusel ette olemasolevate bussipeatuste (BP) nihutamine ristmikele lähemale.

Rajatakse parema sõidusuuna Puru ja Jaamaküla bussipeatused, millel on laiendused ningooteplatvormid. Uued ootekojad on ka parempoolse sõidusuuna Veski BP-l ning vasakpoolsesõidusuuna Ilmajaama BP-l. Olemasolevad ootekojad tõstetakse ümber uude BP asukohtaPuruküla ning Jaamaküla vasakpoolsetel BP-l;

- Tammiku ja Ahtme ristmikud kanaliseeritakse ja rajatakse liiklussaared;- Rajatakse Tammiku BP ja Ahtme maantee vaheline jalgtee;- On Ilmajaama ristmikul kavandatud teeületuskohad;- On põhimaantee suure liiklussageduse ning arvestatava pöördeliikluse tõttu Ilmajaama

ristmikul ette nähtud ristmiku kanaliseerimine nii kõrval- kui põhiteel;


10 / 25

- On Ilmajaama bussipeatuse ja tänava juurde jalakäijatele rajatud 1 m laiused laiendatudasfaltkattega teepeenrad (perspektiivsed jalg- ja jalgrattateede ühendused realiseeribkohalik omavalitsus);

- Täiendavat valgustust ei rajata, kuid olemasolev kohandatakse ümber vastavalt muutunudteelahendusele;

- Säilib maanteel tänane kiirusrežiim.

2.6. Muud olulised arendused piirkonnas

Projektiala piirkonnas kavandatavad muud olulised arendused on järgmised:

- Jõhvi lääne- ja idapoolne ümbersõit (Ida-Viru maakonna teemaplaneering “E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“,kehtestatud 2013; Ida-Virumaa arengukava 2014-2020);

- Kukruse-Jõhvi lõigu väljaehitus (Kõrvalmaantee nr 13134 Kukruse–Tammiku, Kukruse-Pajualuse (km 1,92-8,07) lõigu eelprojekt. Toner-Projekt OÜ, 2010);

- Jõhvi lennuvälja arendus Jõhvi vallas (2013 on algatatud detailplaneering, millegakavandatakse: 1 199 m pikkune lennurada, õhusõidukite seisuplatsid, tankimisala, hoiu- jahooldushooned ning ühiskondliku kasutusega hooned. Perspektiivselt hakkab lennuväljalmaanduma ca 10 väikelennukit kuus);

- Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa arendus (Kohtla-Järve linna üldplaneering: äri- jaühiskondliku keskuse moodustamine ja arendamine; säilib visioon raudtee likvideerimiseks;ärifunktsiooniga keskuse planeerimine; kergliiklusteede planeerimine ja projekteerimine;Ahtme maanteelt Tervise tänava projekteerimine kuni haigla linnakuni; spordikeskuseprojekteerimine ja arendamine).

Põhjalikumalt on eelnimetatud arendusi käsitletud liiklusuuringu aruandes [3], mille kohaseltolulist lisanduvat liiklust detailplaneeringutest lähtuvalt ei lisandu. Idapoolse Jõhvi möödasõidurajamine perspektiivselt pigem vähendab liiklust projekteeritaval lõigul Jõhvi-Tartu maanteel.

2.7. Kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed

2.7.1. Müra

Müra on teede ehituse/rekonstrueerimise puhul üks otsene keskkonnamõju. Müra tase sõltubeelkõige liikluskoormusest, teel kehtestatud kiiruspiirangutest ning tee seisundist. Siledam jatasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamine müra leevendav tegur.

Kavandatava tegevuse käigus rekonstrueeritav teelõik jääb olemasolevasse trassikoridori, samutijäävad samaks kiiruspiirangud. Liikluskoormus suureneb prognoosi kohaselt 2037. aastaks1,5 korda [3]. Liiklussageduse suurenemisel kuni 2 korda suureneb müratase 3 dB võrra. Liiklus-sageduse suurenemisest tingitud mõningase mürataseme tõusu kompenseerib tee seisundiparanemine ning seega rehvimüra vähenemine. Sellest tulenevalt võib järeldada, et keskkonnaleolulist mõju ei ilmne.

Ehitusperioodil võib aga müratase suureneda, kuid tegu on lühiajalise mõjuga ning möödubpärast ehitustegevuse lõpetamist.

2.7.2. Õhusaaste

Peamised saasteained, mis seoses mootorsõidukite fossiilsete kütuste põlemisega välisõhkupaisatakse, on lämmastikoksiidid, süsinikdioksiid ja vingugaas. Vähemal hulgal tekib lenduvaid


11 / 25

orgaanilisi ühendeid ja tahkeid osakesi.2 Samuti tekib saasteaineid teekatte, sõiduki rehvide japiduriklotside kulumisel.3

Liiklusest tingitud õhusaaste leviku iseärasuseks on asjaolu, et tee puhul on tegu joonallikaga,mistõttu on saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tee pinna kohal ja hajuvad teest kaugemaleliikudes märgatavalt.2

Liiklusprognoosi järgselt suureneb vastaval teelõigul 2037. aastaks liikluskoormus. Kavandatavategevusega parandatakse tee seisukorda ning muudetakse liiklus sujuvamaks. Võib eeldada, etneed kaks aspekti tasakaalustavad teineteist ning sellest järeldub, et õhusaaste tase jääb pigemsamaks. Samuti ei ole oodata 08.07.2011 keskkonnaministri määruses nr 43 „Välisõhusaastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete sisalduse muud piirnormid ning nendesaavutamise tähtajad“ sätestatud välisõhu saastatuse piir- ja sihtväärtuste ületamist.

2.7.3. Vibratsioon

Transpordiga kaasnev vibratsioon tuleneb eelkõige rehvi ja tee vahelisest hõõrdumisest võilöökidest, mis kaasneb aukliku teega või halva teepinna aluse konstruktsiooniga. Üldiselt sumbubvibratsioon pinnasesse ning seega on vibratsiooni üldtase pigem madal. Kuna teeprojekteerimisel tuleb tagada liiklusest tingitud vibratsiooni jäämine piirnormidesse (valida sobivkatendi materjal jne), on vibratsiooni näol tegu väheolulise keskkonnamõjuga.2 Nendeleeeldustele tuginedes võib järeldada, et kavandatav tegevus ei too endaga kaasa vibratsioonisuurenemist. Pigem võib seoses teekatte rekonstrueerimise ja liikluse sujuvamaks muutmisetõttu teelt tulenev vibratsioon tulevikus hoopis väheneda.

2.7.4. Jäätmed

Peamised jäätmed, mis teeremondi käigus tekivad, on eemaldatav pinnas ja freespuru, midakasutatakse hiljem objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Ülejäänud freespuru, mis eileia taaskasutust, utiliseeritakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kokkuvõtteks võib öelda, etolulist jäätmeteket ning sellest tulenevat täiendavat mõju keskkonnale kavandatava tegevusegaei kaasne.

2 Tehniline abi Tallinna ümbersõidu ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks. KMH aruanne. Hendrikson & Ko, 20113 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2013


12 / 25

3. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED

3.1. Millal tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhinnang või KMH?

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) sätestab, millal onvajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH):

Keskkonnamõju hinnatakse (KeHJS-i § 3), kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmisepõhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavaltoluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese terviseleja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võibeeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuidmuutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KMH tuleb läbi viia tegevuste puhul, mis on loetletud seaduse § 6 lõikes 1. Kui kavandatavtegevus ei kuulu lõikesse 1, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas seaduses nimetatudvaldkonna (antud juhul: infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) tegevusel võib olla olulinekeskkonnamõju seaduses nimetatud kriteeriumite alusel.

3.2. Keskkonnamõju eelhinnangu kriteeriumid

Vastavalt KeHJS-ile tuleb otsustajal keskkonnamõju eelhinnangu andmisel arvestada järgmistekriteeriumitega:

3) kavandatava tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused (maakasutus, alalesinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonnavastupanuvõime).

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade jakallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud,maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- võiarheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;

4) tegevuse iseloom (sh selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- jaenergiamahukus) ning lähipiirkonna teised tegevused;

5) tegevusega kaasnevad tagajärjed (nt vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra,vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn);

6) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus;

7) tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavaleloodusobjektile;

8) eelnimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus,toime, kumulatiivsus ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus.


13 / 25

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄHIALA KIRJELDUS JAKESKKONNAMÕJU PROGNOOS

Järgnevalt on toodud tee-ehitusega seotud keskkonnaaspektide kirjeldus ning mõju hinnang.

Projekti piirkonda jäävad kaitsealused loodusobjektid, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikudja põllumaad, pärandkultuuri- ja muinsuskaitseobjektid on näidatud eelhinnangu lisas 2 esitatudkeskkonnapiirangute kaardil. Kaart on koostatud EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) andmetepõhjal 2015. a veebruari seisuga.

4.1. Kaitsealused loodusobjektid

Kaitsealad

Projekti naabrusse ning potentsiaalsete mõjude alasse jääv ainus kaitstav ala ning ühtlasi kaainus kaitstav loodusobjekt on Tammiku puiestee (KLO1200198). Seda kinnitas ka Keskkonna-ameti Viru regioon oma 21.01.2015 kirjaga nr V 6-7/15/914-2.

Kaitseala pindalaga 2,56 ha ääristab Tammiku teed põhja poolt 1,1 km lõigul ning ulatubidaotsaga Tammiku ristmikuni. Allee moodustavad valdavalt saared ja vahtrad, mis kasvavadTammiku tee kõrval kulgevast kergliiklusteest enamasti vaid mõne meetri kaugusel (Foto 3).

Foto 3. Vaade Tammiku puiesteele sügisel 2014 ja talvel 2015 (Ramboll)

Muud piirkonnas paiknevad kaitstavad objektid asetsevad projektialast võrdlemisi kaugel: Jõhvilinna park ja allee 0,7 km kaugusel; Tammiku hiietammed 1,1 km kaugusel.

Mõju hinnang: Kaitstav Tammiku puiestee ulatub oma idaotsaga küll vahetult remonditava teeni(uuendatava Tammiku ristmikuni), kuid allees kasvavaid puid kavandatavate tööde käiguslangetada pole tarvis. Kaitstavat loodusobjekti ei kahjustata kavandatavate töödega oluliselmääral ka muul viisil. Kuna allee puud kasvavad uuendatava ristmiku vahetus läheduses, tulebtehnikaga opereerides vältida puude juhuslikku kahjustamist. Vajadusel tuleb puutüved kattavigastuste vältimiseks. Alleesse kuuluvate puude juurestiku kahjustamise vältimiseks tulekshoiduda mullatöödest puude vahetus läheduses. Kaitsealal tehtavad või seda mõjutada võivadtööd tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga – Keskkonnaameti Ida-Viru regiooniga.

Kaitsealused liigid

Projektiala mõjupiirkonnas ega naabruses ei esine keskkonnaregistri andmetel teadaolevaidkaitstavate liikide elupaiku. Lähim kaitstav liik on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), kelleelupaik asub projektialast 760 m kaugusel Jõhvi linna pargis.


14 / 25

Natura 2000 alad

Projektiala mõjupiirkonnas ega läheduses ei leidu Natura 2000 võrgustiku loodusalasid egalinnualasid. Lähim Natura 2000 ala on tee alguspunktist 4 km kaugusel põhjas paiknev Ediseloodusala (EE0070113).

4.2. Roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud ja põllumaad

Piirkonna roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud ja põllumaad on määratletud Ida-Virumaakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“(kehtestatud 2003). Rohelist võrgustikku on täpsustatud 2013. a kehtestatud Jõhvi vallaüldplaneeringuga.

Projektialal ega selle vahetus mõjupiirkonnas väärtuslikke maastikke ei esine. Samuti ei oleprojektialal määratletud ilusaid teelõike. Lähim väärtuslik maastik (Järve-Edise-Peetri) asubteelõigust 2 km kaugusel loodes. Mõju väärtuslikele maastikele puudub.

4.2.1. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku alale jääb projekteeritava teelõigu lõunapoolne ots, mis ulatub 200 mpikkuselt piirkondliku tasandi rohekoridori (K2) alale. Mujal rohevõrgustiku elemendid projektialal või selle naabruses puuduvad.

Mõju hinnang: Rohevõrgustiku alal kavandatavad tegevused toimuvad juba olemasolevalteelõigul. Tegevustega ei kaane rohevõrgustiku ala loodusmaastike vähenemist ega kahjustamist,samuti ei põhjusta teelõigu uuendamine täiendavaid häiringuid loomastikule ega barjääriefektisuurenemist. Seega, rohevõrgustikule, selle sidususele ja funktsioneerimisele mõjud puuduvad.

4.2.2. Väärtuslikud põllumaad

Väärtuslikud põllumaad, mis säästliku arengu seisukohast lähtudes peaks säilima põldudena,ääristavad teelõiku ca 1/3 ulatuses selle kogupikkusest paiknedes lääne ja idapoolses teeservaskokku 3,3 km ulatuses. Põllumaad jäävad teemaast ning kavandatavate tegevuste otsesest alastsiiski reeglina väljapoole.

Mõju hinnang: Kavandatavad tegevused ei toimu väärtuslike põllumaade alal ning piirnevatelepõllualadele tee rekonstrueerimisega täiendavaid olulisi püsivaid mõjusid ega põllualade maa-kasutuse muutust ei kaasne. Ajutisi ja suhteliselt väheolulisi mõjusid võib põllumaadele avaldudaehitusperioodil tehnika või materjalide hoidmisel ja ladustamisel. Olulised negatiivsed mõjudväärtuslikele põllumaadele kokkuvõttes siiski puuduvad.

4.3. Taimkate

Tegevusest mõjutatavateks taimestunud aladeks on teepeenardel ja teemulde nõlvadel kasvavruderaaltaimestik, mis ei oma olulist looduslikku väärtust. Teelõigu ümbruses valdavad põllu-majandusmaad ja asustatud alad, kõrge väärtusega looduslikke või poolloodulikke taimekooslusiteelõigu naabruses ei leidu.

Mõju hinnang: Kavandatava tegevusega ei toimu teekoridori õgvendamist ega olulist laiendamist.Teeäärsete taimestunud alade kadu toimub vähesel määral vaid ristmike ja bussipeatustepiirkonnas. Ajutisi ja suhteliselt väheolulisi mõjusid võib taimkattele avalduda ehitusperioodiltehnika või materjalide hoidmisel ja ladustamisel. Teelõiku ääristava kõrghaljastuse suure-mahuliseks raieks vajadus puudub. Seega puuduvad kavandataval tegevusel olulised negatiivsedmõjud taimkattele.


15 / 25

4.4. Pärandkultuuriobjektid

Projektialal ega selle mõjupiirkonnas pärandkultuuriobjekte ei ole. Lähim pärandkultuuriobjektasub teelõigu alguskohast ca 750 m põhja suunas (Künnapuu allee).

Mõju hinnang: Kavandatava tegevuse mõju pärandkultuuriobjektidele puudub, kuna mõjualasobjekte ei ole.

4.5. Muinsuskaitseobjektid

Projektialal ega selle mõjupiirkonnas ei ole riigi kaitse all olevaid kultuurimälestisi ega mälestistekaitsevööndeid. Lähim objekt (ehitismälestis Administratiivhoone Jõhvis, aadress: Keskväljaku 1,ehitatud 1954. a; reg nr 13867) asub teelõigust ca 1,3 km kaugusel põhjas.

Mõjutatavate objektide puudumist projekti mõjualas kinnitas ka Muinsuskaitseameti Lõuna-Eestijärelevalveosakond oma 16.01.2015 kirjaga nr 1.1-7/144-1. Muinsuskaitseamet juhtis oma kirjastähelepanu siiski asjaolule, et keskkonnamõjude eelhinnangu ja tehnilise projekti koostamisel,samuti remonttööde käigus tuleb arvesse võtta piirkonna arheoloogilise kultuuripärandi rohkustning asjaolu, et projekttööde ala lähedusest on leitud mitmeid muistiseid. Sellest tulenevalt tulebkogu ehitus- ja mullatööde alal arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi(sh inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevalt on leidjakohustatud kaevetööd peatama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametileja valla- või linnavalitsusele (MuKS §-d 30 ja 32). Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeilvõidakse avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist tehauuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul (MuKS § 40 lg 5).

Mõju hinnang: Kavandatava tegevuse mõju muinsuskaitseobjektidele puudub, kuna mõjualasobjekte ei ole. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuur-kiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid.

4.6. Geoloogia, maavarad ja veekeskkond

Maardlad

Teelõik asub Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevanduse maa-aluse põlevkivi kaevandusealal (kaevandamisluba nr KMIN-053, kehtivuse lõpp 10.08.2019). Selle ala maa-alusedkaevandused on suletud ja veega täitunud.

Maa-ameti andmebaasi kohaselt on teelõigu Jõhvi ja Puru poolse osa tee all altkaevandatud aladveega täitunud (Joonis 2).

Maa-aluse kaevanduse puhul on oluline arvestada, et tee seisukohalt võib see põhjustada maa-pinna deformatsioone (maapinna vajumine ja langatused). Võimalik, et osa tee deformatsioonevõib olla seotud kaevanduste vajumistega. Samuti on maa-alune kaevandus muutnud looduslikkupinnase veerežiimi. Kaevandamise tulemusel tekivad aluskivimitesse deformatsiooni tõttutäiendavad lõhed, mis suurendab veejuhtivust maapinnalt ülemisse põhjaveekihti. See omakordasuurendab põhjavee potentsiaalset reostusohtu juba kaevanduse töötamise ajal. Need muutusedaluskivimites on jäävad, neid muutusi pärast kaevandamise lõpetamist likvideerida ei saa.Altkaevandatud territooriumil tuleb kaevandamisjärgsete tegevuste kavandamisel ja elluviimiselnendega arvestada.

Projektialal teostas geoloogilised uuringud REIB OÜ, kelle aruande (nr GE-1794) kohaselt oliveetase madal ning kohtades, kus pinnasevett mõõdeti, ulatus see 1,7 m-ni maapinnast. Alus-põhi oli puuraukudes maapinnast 1,65-2,9 m sügavusel, absoluutkõrgusel 58,75…68,65 m. Maa-pinnalähedase aluspõhja moodustavad Ülem-Ordoviitsiumi nõrgad kuni kesktugevad lubjakivid.


16 / 25

Joonis 2. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse väljavõte (veebruar 2015)

Põhja ja pinnavesi

Teeprojekti raames tehtud geoloogiliste uuringute tulemuste kohaselt on antud piirkonnas maa-aluse kaevanduse alal põhjavesi suhteliselt tundlik ning kaitsmata. Esimene põhjaveekiht kuulubOrdoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse, mille seisund on Eesti halvim ningIda-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu4 kohaselt ei ole lähiajal ette näha ka võimalusi selleheasse seisundisse saamiseks. Teeremont põhjaveele negatiivset mõju ei avalda, küll agavähenevad tõenäoliselt tee rekonstrueerimisega liiklusõnnetused, mis on ka potentsiaalsed veereostusallikad. Liiklus ei ole aga teelõigus nii intensiivne, et vajaks veekaitsealaseid erimeetmeid.

Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub teele lähemal kui 50 m (ca 37 m kaugusel) puurkaevnr PRK0013490. Samas ortofotol seda puurkaevu näha ei ole, mistõttu võib eeldada, et puurkaev

4 Veemajanduskavade koduleht: www.envir.ee/et/veemajanduskava-2015-2021 (külatus 25.02.2015)

m


17 / 25

on Keskkonnaregistrisse sisestatud valede koordinaatidega. Samuti ei ole teelõigu lähedusespuurkaeve projekti topograafilisel kaardil. Kohalikul omavalitsusel ja Keskkonnaametil tuleb puur-kaevu asukoht täpsustada ning ametlikud andmed vastavalt korrigeerida.

Projektiala alguses asub Jõhvi kraavi (VEE1067500). Kõik looduslikud veekogud asuvad antudalast kaugel (vähemalt 2 km).

Mõju hinnang: Kavandatav tegevus ei mõjuta pinnast ja veekeskkonda oluliselt. Tee-ehituse ajaltuleb järgida tavapäraseid veekaitse- ja reostuse vältimise nõudeid.

4.7. Inimese tervis, heaolu ja vara

Teelõiguga piirnevad mitmed elamud (Foto 4).

Foto 4. Teelõiguga piirnevad elamualad (Ramboll, okt 2014)


18 / 25

Kavandatava tegevuse raames võivad ehitustööde käigus lühiajaliselt ja ajutiselt suurenedaõhusaaste, müra, vibratsioon ning visuaalne häiring eelkõige inimestele, kelle elamud piirnevadrekonstrueeritava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklus-vahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovadpärast ehitustööde lõppu. Kuna rekonstrueeritav teelõik asub olemasolevas trassikoridoris ningkavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige teekatte seisundi parandamine, siis ei ole ette nähamüra, vibratsiooni ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Ehitustöödekäigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleb vajadusel näha ette meetmed (nt tee kastmine), misvähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule.

Jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate ohutuse seisukohalt on positiivne bussipeatustenihutamine ristmikele lähemale. Lisaks on projekteeritud parema sõidusuuna Jaamaküla ja Purubussipeatused, millel on laiendused ja ooteplatvormid. Ilmajaama ristmikule on kavandatudteeületuskohad. Tammiku bussipeatuse ja Ahtme maantee vahele on planeeritud jalgtee,mistõttu on juurdepääs bussipeatusele ohutum suurendades jalakäijate turvalisust.

Projektiga on ettenähtud tee laiendamine kohas, kus rekonstrueeritav teelõik ristub Ahtme-Rausvere kõrvalmaanteega. Tee laiendamine puudutab ühte ärimaa sihtotstarbega kinnistut(Foto 2, paremalt esimene foto, katastritunnus 32201:002:0020), kus asub endine tankla jamille omanikuga tuleb saavutada kokkulepe teemaa määramiseks. Teised kavandatavategevusega vajalikud teelaiendused ei oma negatiivset mõju inimese varale, kuna riigireformimata maad puuduvad.


19 / 25

5. EELHINNANGU JÄRELDUS

Eelhinnangu tulemused on kokkuvõetud järgnevalt:

Kaitsealad – Olulised mõjud Tammiku puiesteele eeldatavalt puuduvad. Vältida tuleb alleepuude vigastamist läheduses töötava tehnika poolt, samuti mullatöid puude vahetus läheduses.Kaitsealal tehtavad või seda mõjutada võivad tööd tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga(Keskkonnaameti Viru regioon).

Kaitsealused liigid – Mõju puudub, kuna projekti mõjupiirkonnas kaitsealuseid liike ei ole.

Natura 2000 alad – Mõju puudub, kuna projekti mõjupiirkonnas Natura 2000 võrgustiku alasidei ole.

Roheline võrgustik – Rohelisele võrgustikule projekti elluviimine negatiivseid mõjusid ei avalda,kuna ehitustööd toimuvad olemasoleval trassil ning täiendavaid häiringuid või barjääriefekti eikaasne.

Väärtuslikud maastikud ja põllumaad – Olulisi negatiivseid mõjusid projekti elluviimisega eiavaldu, kuna tegevus ei toimu põllumaade alal ega põhjusta nende sihtotstarbe muutust.

Taimkate – Kuna teekoridor jääb samaks ning naabruses pole väärtusliku taimkattega alasid,siis projekti elluviimine ei avalda taimkattele olulisi negatiivseid mõjusid.

Pärandkultuuriobjektid – Mõju puudub, kuna projekti mõjupiirkonnas pärandkultuuriobjekte eiole.

Muinsuskaitseobjektid – Projektialal ega selle mõjupiirkonnas ei ole riigi kaitse all olevaidkultuurimälestisi ega mälestiste kaitsevööndeid. Samas tuleb remonttööde käigus arvesse võttapiirkonna arheoloogilise kultuuripärandi rohkust ning asjaolu, et projekttööde ala lähedusest onleitud mitmeid muistiseid. Sellest tulenevalt tuleb kogu ehitus- ja mullatööde alal arvestadakultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluude) ilmsikstuleku võimalusega.Muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevalt on leidja kohustatud kaevetööd peatama, jätma leiuleiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele (MuKS §-d 30ja 32). Kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti andmeil võidakse avastada seni teadmata kultuuri-väärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist teha uuringud. Uuringud tehakse loa taotleja kulul(MuKS § 40 lg 5).

Maavarad – Teelõik asub Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevanduse maa-aluse põlevkivikaevanduse alal (kaevandamisluba nr KMIN-053, kehtivuse lõpp 10.08.2019). Selle ala maa-alused kaevandused on suletud ja veega täitunud. Maa-aluse kaevanduse puhul on olulinearvestada, et tee seisukohalt võib see põhjustada maapinna deformatsioone (maapinna vajumineja langatused). Võimalik, et osa tee deformatsioone võib olla seotud kaevanduste vajumistega.Samuti on maa-alune kaevandus muutnud looduslikku pinnase veerežiimi. Kaevandamisetulemusel tekivad aluskivimitesse deformatsiooni tõttu täiendavad lõhed, mis suurendab vee-juhtivust maapinnalt ülemisse põhjaveekihti. See omakorda suurendab põhjavee potentsiaalsetreostusohtu juba kaevanduse töötamise ajal. Need muutused aluskivimites on jäävad, neidmuutusi pärast kaevandamise lõpetamist likvideerida ei saa. Altkaevandatud territooriumil tulebkaevandamisjärgsete tegevuste kavandamisel ja elluviimisel nendega arvestada.

Pinna- ja põhjavesi – Teeprojekti raames tehtud geoloogiliste uuringute tulemuste kohaselt onprojektiala piirkonnas maa-aluse kaevanduse alal põhjavesi suhteliselt tundlik ning kaitsmata.Esimene põhjaveekiht kuulub Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse, milleseisund on Eesti halvim ning Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu kohaselt ei ole lähiajalette näha ka võimalusi selle heasse seisundisse saamiseks. Teeremont põhjaveele negatiivsetmõju ei avalda, küll aga vähenevad tõenäoliselt tee rekonstrueerimisega liiklusõnnetused, mis onka potentsiaalsed vee reostusallikad. Liiklus ei ole aga teelõigus nii intensiivne, et vajaksveekaitsealaseid erimeetmeid.


20 / 25

Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub teele lähemal kui 50 m (ca 37 m kaugusel) puurkaevnr PRK0013490. Samas ortofotol seda puurkaevu näha ei ole, mistõttu võib eeldada, et puurkaevon Keskkonnaregistrisse sisestatud valede koordinaatidega. Samuti ei ole teelõigu lähedusespuurkaeve projekti topograafilisel kaardil. Kohalikul omavalitsusel ja Keskkonnaametil tuleb puur-kaevu asukoht täpsustada ning ametlikud andmed vastavalt korrigeerida.

Projektiala alguses asub Jõhvi kraavi (VEE1067500). Kõik looduslikud veekogud asuvad antudalast kaugel (vähemalt 2 km).

Kavandatav tegevus ei mõjuta pinnast ja veekeskkonda oluliselt. Tee-ehituse ajal tuleb järgidatavapäraseid veekaitse- ja reostuse vältimise nõudeid.

Inimese tervis, heaolu ja vara – Kavandatava tegevuse raames võivad ehitustööde käiguslühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste, müra, vibratsioon ning visuaalne häiring eelkõigeinimestele, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitajatagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpoolnimetatud häiringud kaovad pärast ehitustööde lõppu. Kuna rekonstrueeritav teelõik asubolemasolevas trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige teekatte seisundiparandamine, siis ei ole ette näha müra, vibratsiooni ega õhukvaliteedi halvenemist võrreldunapraeguse olukorraga. Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleb vajadusel näha ettemeetmed (nt tee kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele jaheaolule.

Jalakäijate ja ühistranspordi kasutajate ohutuse seisukohalt on positiivne bussipeatustenihutamine ristmikele lähemale. Lisaks on projekteeritud parema sõidusuuna Jaamaküla ja Purubussipeatused, millel on laiendused ja ooteplatvormid. Ilmajaama ristmikule on kavandatud tee-ületuskohad. Tammiku bussipeatuse ja Ahtme maantee vahele on planeeritud jalgtee, mistõttuon juurdepääs bussipeatusele ohutum suurendades jalakäijate turvalisust.

Projektiga on ettenähtud tee laiendamine ühe ärimaa sihtotstarbega kinnistu (32201:002:0020)osas. Kinnistul asub endine tankla, kinnistu omanikuga tuleb saavutada kokkulepe teemaamääramiseks. Teised kavandatava tegevusega vajalikud teelaiendused ei oma negatiivset mõjuinimese varale, kuna riigi reformimata maad puuduvad.

Kokkuvõttes võib öelda, et olulist negatiivset keskkonnamõju projekti elluviimisega eikaasne, seega KMHd läbi viia vaja ei ole. Projekti elluviimisel tuleb järgida eel-nimetatud keskkonnanõudeid.


21 / 25

6. KASUTATUD MATERJALID

1. Ramboll Eesti AS. E264 Jõhvi-Tartu-Valga lõigu Jõhvi-Ahtme-Puru tehniline projekt.Seletuskiri. Tallinn 2014.

2. Maanteeamet. Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga lõik Jõhvi-Ahtme-Puru km 3,57-8,25 tehnilise projekti koostamine. Tehniline kirjeldus.

3. Ramboll Eesti AS. E264 Jõhvi-Tartu-Valga lõigu Jõhvi-Ahtme-Puru tehniline projekt.Liiklusuuring ja eeltasuvusarvutused. Tallinn 2014.

4. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) – andmed seisuga veebruar 2015

5. Euroopa Komisjoni (2005) KMH eelhindamise juhend (www.envir.ee/91552, külastus11.05.2014)

6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

7. Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/, külastus 07.05.2014)

8. Kultuurimälestiste riiklik register (http://register.muinas.ee/, külastus 23.05.2014)

9. Liiklusseadus

10. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti KeskkonnauuringuteKeskus, 2013

11. Maa-ameti kaardirakendus (http://geoportaal.maaamet.ee/)

12. Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused“, 2003

13. Tehniline abi Tallinna Ümbersõidu ja Tallinn-Paldiski maantee rekonstrueerimiseks. KMHaruanne. Hendrikson & Ko, 2011

14. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tulebanda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

15. Veemajanduskavade koduleht: www.envir.ee/et/veemajanduskava-2015-2021 (külatus25.02.2015)


22 / 25

LISAD

LISA 1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT

LISA 2. KESKKONNAPIIRANGUTE KAART (VEEBRUAR 2015,RAMBOLL EESTI AS)


23 / 25

EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT

Küsimused, mida tuleb arvestadaJah/Ei

Kirjeldage lühidalt

Kas see võib tõenäoliseltavaldada olulist mõju?

Jah/Ei – Miks?

Kavandatava tegevuse lühikirjeldus:

1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon võitegevuse lõpetamine põhjustavad ümbrus-konnas füüsilisi muutusi (topograafia,maakasutus, muutused veekogudes jne)?

Remonditakse olemasolev tee,suuremate ristmike piirkonnastehakse lokaalsed laiendused.

Ei. Tee remondi tulemuselmuutub liiklus ohutumaksja sujuvamaks (positiivnemõju).

2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldablooduslike ressursside nagu maa, vesi, varadvõi energia (eriti taastumatute või vähestevarudega ressursside) kasutamist?

Jah. Tee remonditakse, vajalikehitusmaterjal hangitaksemaardlatest, millede kesk-konnamõju hinnatakse eraldi.

Ei. Tegemist ei ole olulisekeskkonnamõjuga.

3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselttervist ohustavate või keskkondakahjustavate materjalide ja ainetekasutamine, ladustamine või transport?

Jah. Bituumensideainegatöödeldud ehitusmaterjal.

Ei. Ettevaatusabinõudnähakse ette keskkonna-tegevuskavas.

4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni võitegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeidjäätmeid?

Jah. Materjalide taaskasutusteeprojektide puhul ontavapraktika.

Ei. Ehitusaegsete jääk-materjalide taaskasutusetingimusi tuleb täpsustadatehnilises projektis.

5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhkusaasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi võiteiste kahjustavate toimetega aineid?

Jah. Tee-ehituse masinad.Liiklus maanteel praegu japärast.

EI

6. Kas tegevus põhjustab müra javibratsiooni, valgust, soojusenergiat võielektromagnetilisi laineid?

Jah. Tee-ehituse masinad(müra, vibratsioon). Liiklusmaanteel praegu ja pärast.Valgustus asulasse.

EI

7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainetelevikut maapinda, põhja- või pinnavette ningselle tulemusena pinnase või vee reostumiseriski?

Ei. Juhul, kui töid teostataksekõiki ehituse- ningmasinahoolduse nõudeidjälgides.

EI

8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooniajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimesetervisele või keskkonnale?

Ei. Tegevuse eesmärk onmuuta liiklust ohutumaks.Ehitusperioodil tulebavariiolukordade risk välistadakeskkonnategevuskavaolemasolu ja järgmisega.

Mõju on positiivne (olukordmuutub paremaks tänuprojekti elluviimisele).

9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseidmuutusi, nt demograafias, traditsioonilisteseluviisides, tööhõives?

Jah. Ehitusega seotud töökuluon ca 1000 inimtööpäeva.Kokku on ehitusega seotud ca25 inimest.

Mõju tööhõivele onpositiivne ja ajutine(ehitusperioodil).

10. Kas on muid faktoreid, mis võivadareneda selliste tagajärgedeni, mis võivadmõjutada keskkonda või on potentsiaalsekumulatiivse mõjuga teistele praegustele võiplaneeritavatele ümberkaudsetele

EI EI


24 / 25




Jah/Ei – Miks?

tegevustele?

11. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, mille ökoloogilised,maastikulised või muud väärtused onrahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandilkaitstud ja mida kavandatav tegevus võibmõjutada?

Jah. Tammiku puiesteekaitseala ulatub Tammikuristmikuni.

Ei. Kaitsealuse allee puid eilangetata ega kahjustakaitseala muul viisil.

12. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, mis on ökoloogiliseltolulised või tundlikud, nt märgalad, kanalidvms, rannikud, mäed või mets ning midakavandatav tegevus võib mõjutada?

Ei. Teelõigu ümbrusesvaldavad põllumajandusmaadning asustatud alad. Kõrgeloodusliku väärtusega võitundlikke ökosüsteemeteelõigu naabruses ei leidu.

EI

13. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, mida kasutavadkaitsealused, muidu olulised või tundlikudlooma- või taimeliigid, nt paljunemiseks,pesitsemiseks, toidu otsimiseks,puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ningmida tegevus võib mõjutada?

Ei. Teelõigu ümbrusesvaldavad põllumajandusmaadning asustatud alad.Kaitstavate, oluliste võitundlike liikide elupaikuteelõigu piirkonnasteadaolevalt ei esine.

EI

14. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on sise-, ranniku-, mere- võipõhjavett, mida tegevus võib mõjutada?

Jah. Põhjavesi on kaitsmataning mõjutatav.

Ei. Ettevaatusabinõudnähakse ette keskkonna-tegevuskavas.

15. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on kõrge väärtusega maastikke võimaalilise vaatega alasid, mida tegevus võibmõjutada?

Ei. Ida-Viru maakonnateemaplaneeringuga ei oleteelõik määratletud „ilusateelõiguna“, samuti poleteelõigul ega selle vahetusläheduses määratletudväärtuslikke maastikke.

EI

16. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on teid või hooneid, mis onavalikus kasutuses puhke või muul eesmärgilning mida kavandatav tegevus võibmõjutada?

Nii remonditav tee kui kamuud teed on avalikultkasutatavad. Avalikultkasutatavaid hooneid teevahetus läheduses ei ole,Ahtme linnaosas on Ida-Virukeskhaigla.

EI

17. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on teid, kus tekivad kergestiummikud või mis võivad põhjustadakeskkonnaprobleeme ning millele võibtegevus mõju avaldada?

Remonditaval teelõigul onkolm ristmikku, kustipptundidel esineb kohatiummikuid. Remondi tulemuselolukord mõnevõrra paraneb.

Jah. Projekt parandabläbilaskvust.

18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtavpaljudele inimestele?

Jah. Tegemist on olemasolevatee remondiga.

Ei. Tee asukohta jm olulistei muudeta.

19. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on ajaloolise või kultuuriliseväärtusega paiku või tunnuseid, mida

EI EI


25 / 25




Jah/Ei – Miks?

tegevus võib mõjutada?

20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellisespiirkonnas, kus varem ei ole arendustegevusttoimunud ning kus tegevus toob kaasahaljastusala kadumise?

EI EI

21. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses esineb maakasutust, nt kodud,aiad, muu eravaldus, tööstus,kommertsettevõtted, puhkealad, kõigileavatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad,metsandus, turism, kaevandamine, midategevus võib mõjutada?

Jah. Maanteega piirnevadmitmed elamud.

Tee remondi tulemuselmuutub liiklus ohutumaksja sujuvamaks (positiivnemõju).

22. Kas tegevuse või seda ümbritsevaspiirkonnas on kavandatud maakasutus-võimalusi tulevikuks, millele tegevus võibmõju avaldada?

Jah. Remonditud põhimaanteelõik mõjub soodsalt piirkonnaüldisele majandus-keskkonnale.

Mõju on vähene.

23. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on tiheasustus või on piirkond vägatäis ehitatud ning kas tegevus võib neidaspekte mõjutada?

Jah. Tee külgneb Jõhvi jaKohtla-Järve linnaga.

Remonditud põhimaanteelõik mõjub soodsaltpiirkonna üldiselemajanduskeskkonnale.

24. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, mis on tundlikukasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud,ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võibmõjutada?

Jah. Läheduses on haigla. Ei. Ühendus muutubparemaks/ohutumaks.

25. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, millel leidub olulisi,kvaliteetseid või nappide varudega ressursse,nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad,kalavarusid, turismi, maavarasid ning, midategevus võib mõjutada?

Ala asub suletud põlevkivikaevandusalal, mis onmõjutanud põhjaveekvaliteeti. Põllumaad poleväga väärtuslikud (alla 40boniteedi).

Ei. Tavapäraste ehitus-viiside kasutusel otsestmõju ei ole.

26. Kas tegevuse asukohas või selleümbruses on alasid, kus keskkond on jubasaastunud või kahjustatud, nt kus ületataksekehtestatud keskkonnanorme ning millelevõib tegevus mõju avaldada?

Ei. Sellekohased andmedpuuduvad.

EI

27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutadamaavärinad, vajumised, maalihked, erosioon,üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikudkliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine,udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustadakeskkonnaprobleeme kavandatava tegevusekäigus?

Ei. Puudub info sellisteerisuste olemasolu kohta.

EI

Kokkuvõte tegevuse iseloomust ja selleasukohast, mis viitavad KMHvajalikkusele.

KMHd ei ole vaja läbi viia, kuna tegemist ei ole olulisekeskkonnamõjuga tegevusega.

Documents

PÕHIMAANTEE NR 3 (E264) JÕHVI- TARTU-VALGA LÕIK ...seletuskirjal [1] ja projekti tehnilisel kirjeldusel [2]. 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Põhimaantee nr 3 (E264)