Piirkondlik täiskasvanuhariduse seminar

Piirkondlik täiskasvanuhariduse seminar.

Terje Haidak, Kairi Solmann, Aino HallerHaridus- ja Teadusministeerium

Viljandi 26.03.2014 Kohila, 08.04.2014 Pärnu, 10.04.2014

Tänased teemad

Täiskasvanuhariduse valdkonna hetkeolukord ja suundumused:•Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 •Eesti elukestva õppe strateegia 2020•Tõukefondide periood 2014-2020•Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

KOKKUVÕTE ja küsimused

2009-2013 rõõmud ja mured₊ Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 eesmärgid on

üldjoontes täidetud ₊ Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine

tõusnud₊ Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (HTMi kaudu

on 73 000 täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes)₊ Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine

õpe saamas tavapäraseks₊ Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi₊ Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa head tulemused

₋ Tasemekoolituses õppivate täiskasvanute arv võiks olla suurem₋ Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine kaua viibinud₋ LLL% pidurdunud

Elukestvas õppes osalemine on tõusnud







16-65-aastaste oskused PIAACi andmetel

Probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas







Õppes osalemine on pidurdunud

HETKEOLUKORD 20142014 - suur plaanide tegemise aasta •Mitmed arengukavad lõppenud•Saavad läbi Euroopa Sotsiaalfondi 2007-2013 programmid ja projektid

•Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020•Käesoleva aasta jooksul vajalik koostada „alastrateegiad“•Ettevalmistamisel uus tõukefondide periood

•Valitsuse vahetumine, valimised ja koalitsioonilepingud

EÕS 2020 ja täiskasvanuharidus

EÕS 2014 - 2020Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi koostöös on välja töötatud hariduse valdkonna katusstrateegia – Eesti elukestva õppe strateegia 2020.

Strateegia on valikute strateegia, katab ainult haridussüsteemi kriitilisemaid kitsaskohti.

EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI

Strateegia viis eemärki on: 1. MUUTUNUD ÕPIKÄSITUS: Eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja -liikides.

2. PÄDEVAD JA MOTIVEERITUD ÕPETAJAD NING KOOLIJUHID: Eesmärk on viia õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine vastavusse nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.

3. ELUKESTVA ÕPPE VÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA VAJADUSTE VASTAVUS: Eesmärk on luua kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused, et suurendada erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ning regioonides.

4. DIGIPÖÖRE ELUKESTVAS ÕPPES: Eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

5. VÕRDSED VÕIMALUSED ELUKESTVAKS ÕPPEKS JA ÕPPES OSALUSE KASV: eesmärk on kõigile võrdsete võimaluste loomine elukestvaks õppeks

Täiskasvanuhariduse valdkonna kitsaskohad, millele EÕS 2020 viitab• Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on

erialase ettevalmistuseta.• Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks.

Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. • Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvad

minimaalsed digioskused. • Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja töö-

turul vajaliku vahel on liiga suured. Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd.

TÄISKASVANUHARIDUST PUUDUTAVAD MEETMED EÕSis

Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine (noored emad, vanemaealised inimesed, eesti keelt mitteoskajad, keskhariduseta inimesed, töötud, puuetega inimesed, uussisserändajad jt): • riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös pakutakse sihtgrupile erinevaid paindlikke koolituskursusi võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks, luuakse erinevates kultuuriasutustes ja õpikeskustes (raamatukogud, vabahariduskeskused jms) võimalusi õppimiseks ja enesetäiendamiseks ;

• Täiskasvanutele pakutakse koolitusi digioskuste omandamiseks ja arendamiseks• Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi toetavaid

täiend- ja ümberõppe koolitusi.

• HTM ja SoM tagavad tervikliku karjäärinõustamissüsteemi ning teenuse kättesaadavuse nii noortele kui täiskasvanutele (töötutele ja töötavatele inimestele).• Arendatakse välja keskne portaal, kus on kasutajasõbralikult

kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate täiendus- ja ümberõppevõimaluste kohta.

• Töötatakse välja täiendus- ja ümberõppe rahastamismudel, mis põhineb õppija, riigi ning tööandja kolmepoolsel panustamisel ja tagab elukestvas õppes osaluse võimalused ka pärast tõukefondide rahastamisperioodi lõppu.

• Korraldatakse ümber täiskasvanute gümnaasiumide süsteem elukestva õppe süsteemile kohaselt (sh VÕTA rakendamine);

• Käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, elukestvat õpet planeeritakse kutsetegevuse valdkondade põhiselt.

• populariseeritakse õpipoisiõppe skeemi tööandjate ning sihtrühma hulgas;

• pakutakse tugiteenuseid (õppenõustamine, karjääriinfo, sõidutoetus, lapsehoiuteenus), et töötavatel inimestel oleks võimalik õppes osaleda;

• muud sotsiaalteenused ja -toetused sidustatakse õppimise ja tööturule naasmisega;

• muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele õppimise võimalusi.

Saavutuste mõõtmine

• Erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega• Erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu tõus• Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise tõus• Digipädevuste paranemine 17-74-aastaste hulgas

EÕSi „alastrateegiad“:Koostamisel on valdkondlikud programmid:

a) Üldharidusprogrammb) Kutseharidusprogrammc) Kõrgharidusprogrammd) Täiskasvanuhariduse programme) Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programmf) Õppevara programm g) Õppe- ja karjäärinõustamise programmh) Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi) Koolivõrgu programm

ESF 2014 -2020: Täiskasvanute kompetentside arendamine

Peamised tegevused täiskasvanuhariduses:•Madala haridustasemega täiskasvanute

tasemekoolitusse tagasitoomine • Täienduskoolituse või ümberõppe

pakkumine kvalifikatsiooni saavutamiseks (prioriteetseks grupiks kvalifikatsioonita või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkond)• Elukestva õppe võtmeoskuste arendamine

Probleemid

• Kvalifikatsioonita või vananenud kvalifikatsiooniga inimesi palju• Elukestvas õppes osalemine pidurdunud, madala

haridustasemega inimeste osalus madal• PIAAC: oskused langevad vanuse tõustes kiiresti,

IKT oskused madalad• Nooremates vanusegruppides suur osakaal

inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel madalam haridustase• Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on

madal

Keskhariduseta inimesed vanusegrupiti

Põhiharidusega inimesed vanuses 20-34, absoluutarv ja osakaal vanuserühmast (REL 2011)

Mõõdikud• Põhi- ja keskhariduse tasemeõppesse tagasitoodud

täiskasvanute arv – vähemalt 1500 inimest

• Täienduskoolitusel ning võtmepädevuste arendamisel osalenud täiskasvanute arv – vähemalt 53 500

Õpitakse väljundipõhise õppekava järgi, saavutatud oskusi tuleb kursuse lõppedes kontrollida. Arvesse lähevad need, kes on väljundites kirjeldatud oskused saavutanud.

Eeldused õnnestumiseks• Oskus sihtgruppi kirjeldada ja üles leida (ja seejuures mitte solvata*)• Õppeasutuste valmisolek tegeleda senisest raskemate õppijatega

(madalamad oskused, madalam motivatsioon)

• Täienduskoolituse õppekavade muutmine:• Väljundipõhised õppekavad• Senisest selgemalt seotud kutsestandarditega• Koolitused pikemad kui käesoleval perioodil• Koolituse lõpus toimub hindamine

• VÕTA arvestamine• Kutseeksamite soorituse tõus• Tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi kiire käivitumine• Tugi Töötukassa nõustamistegevusest

* Eemaldasime pealkirjast sõnastuse „madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute …“

Kokkupuutepunktid teiste meetmetega• Nõustamine (nii HTMi kui SoMi meetmetes)• Tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi loomine• Kutsesüsteemi arendamine• Õpipoisiõppe pakkumine (sihtgrupp 8000 inimest)• Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine (NEET

noorte programm)• Enesehindamise veebisüsteemi loomine• Õppevara arendamine (kui palju saab tulevikus täiskasvanute

koolituses kasutada?)

Elluviijad ja partnerid

Elluviija: HTMKaasatavad õppeasutused:•Tasemekoolitusse tagasitoomiseks – täiskasvanute gümnaasiumid ja kutseõppeasutused (vajadus vältida õpipoisiõppega kattuvust)•Täienduskoolituse ja LLL võtmepädevuste pakkumiseks – kutseõppeasutused ja vabahariduslikud koolituskeskused, kuid otsime võimalust kaasata rakenduskõrgkoole ja ülikoole (sh ülikoolide kolledžeid)

Avatud voorudega planeerime pakkuda võimalusi erinevatele organisatsioonidele regioonide probleemide leevendamiseks (lähtudes sihtgrupist ja muudest eesmärkidest)

Täiskasvanute koolituse seaduse eelnõuON HETKEL LÄBINUD MINISTEERIUMITEVAHELISE KOOSKÕLASTUSRINGI, SOOV SUUNATA KEVADEL VABARIIGI VALITSUSSE HEAKSKIITMISEKS

Peamised muudatused TäKSis•Loobutakse täiskasvanute täienduskoolitusele kursuste kaupa koolituslubade väljastamisest ning hakatakse selle asemel täienduskoolitust pakkuvaid õppeasutusi registreerima EHISes.•Koolituslubade väljastamine säilib ainult eriseaduses kehtestatud nõuetel (nt autokoolide puhul), loa väljastamisel osalevad nii HTM kui eriseaduses nimetatud, valdkonda tundev asutus.•Kehtestatakse põhilised protseduurireeglid, kuidas EHISesse registreerimine ning koolitusloa menetlemine toimuma hakkab. Erakooliseaduse sätted, mis räägivad täienduskoolituse koolituslubade väljastamisest, tunnistatakse kehtetuks.

• Kui seni pidid koolitusloa taotlema ainult erakoolid, siis nüüd saavad ennast täienduskoolituse pakkujana EHISesse kanda ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud asutused.• Täienduskoolitusasutus on kohustatud pidama

kodulehekülge ning avaldama infot oma tegevuse kohta, mis EHISes ei kajastu, koduleheküljel. • Seaduse tasandil loobutakse tööalase täienduskoolituse

ja vabaharidusliku koolituse eristamisest, ühine mõiste kursustena pakutava koolituse kohta on „täienduskoolitus“.

• Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ning täienduskoolituseks, kuid antud eelnõu reguleerib eelkõige täienduskoolituse pakkumist. • Registreeringukohustus on eelkõige riiklikku

finantseeringut vajavate täienduskoolitusasutuste puhul. • Eelnõu vastuvõtmise järel on vajalik kinnitada ka

täienduskoolitusse standard. • Täienduskoolituse standard näeb muuhulgas ette, et

koolituse aluseks olevad õppekavad peavad olema väljundipõhised ning edukat lõpetamist tunnistav tunnistus väljastatakse ainult õppijatele, kellepuhul väljundi saavutamist on hinnatud.

Finantskohustuste muutumine:•Õppelaenu võimaldamine senisest laiemale sihtgrupile (osakoormusega õppivatele üliõpilastele).•Ravikindlustuse tagamine kõikidele põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele, olenemata õppevormist ja õppija vanusest (võrdsustub kohtlemine kutseõppeasutuste õppijatega ning üliõpilastega).

Aitäh!

Documents

Piirkondlik täiskasvanuhariduse seminar